Teksti suurus:

Elamureformiga seonduvate õigusaktide muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1999, 27, 386

Elamureformiga seonduvate õigusaktide muutmise seadus

Vastu võetud 17.02.1999

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 9. märtsi 1999. a otsusega nr 546

I. Korteriühistuseaduses (RT I 1995, 61, 1025; 1996, 42, 811; 49, 953; 1998, 59, 941) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

§ 1. Paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

«(5) Kui korteriomand kuulub mitmele omanikule, võetakse korteriühistu liikmeks üks omanikest vastavalt nendevahelisele kirjalikule kokkuleppele. Korteriomanike vaidlused liikmeks astumise üle lahendab kohus.»

§ 2Paragrahv 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 6. Korteriühistu vara

(1) Korteriühistu kui mittetulundusühistu võib omandada põhikirjaliste ülesannete täitmiseks vajalikku vara. Korteriühistu vara tekib tema liikmete osamaksudest, ühistu tegevusest saadavast tulust ja muudest laekumistest.

(2) Korteriühistu ei saa omandada korteriomandit, mille eseme mõtteliste osade majandamiseks ta on asutatud, kui sellega korteriühistu liikmete arv väheneb alla kolme.

(3) Korteriühistul on osakapital ja muud sihtotstarbelised kapitalid.»

§ 3. Paragrahv 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 7. Osamaks

(1) Korteriühistu liikme osamaksu suurus korteriühistu varas on võrdeline tema korteriomandi eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõttelise osa suurusega, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Osamaksu tasumine on kohustuslik. Osamaks määratakse ühesugustel alustel kõigile korteriühistu liikmetele.

(2) Korteriomandi võõrandamisel ja pärimisel hinnatakse selle väärtust koos korteriomaniku varaliste kohustustega korteriühistu suhtes ja osamaksuga korteriühistu varas.

(3) Korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest.

(4) Majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.»

§ 4. Paragrahv 10 tunnistatakse kehtetuks.

§ 5. Paragrahvi 11 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks.

§ 6. Paragrahvis 13:

1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Korteriühistu juhatuse otsus jõustub kümnendal päeval, arvates päevast, mil see tehti teatavaks kõigile korteriühistu liikmetele põhikirjas sätestatud korras.»;

2) paragrahvi täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

«(4) Korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud.»

§ 7. Paragrahvi 16 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

(1) Erastatud korteritega elamus asutatakse korteriühistu eluruumide erastamise seaduse (RT I 1993, 23, 411; 1995, 44, 671; 57, 979; 1996, 2, 28; 1997, 13, 210) §-s 15 sätestatu alusel. Korteriühistu asutamisdokumentide ettevalmistamise ja asutamiskoosoleku kokkukutsumise korraldab eluruumide erastamise kohustatud subjekt oma initsiatiivil või korteriomanike algatusel.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud juhul loetakse korteriühistu moodustatuks, kui selle asutajatele kuulub korteriomandite eseme mõtteliste osade kaudu suurem osa ehitisest ja maatükist.

(3) Korteriomanikud, kellele kuulub korteriomandite eseme mõtteliste osade kaudu suurem osa ehitisest ja maatükist, võivad valida ka korteriomandite eseme mõtteliste osade ühise majandamise muu vormi. Seaduses sätestatud korra kohaselt asutatud korteriühistut võib ümber kujundada või likvideerida.

(4) Senine elamu haldaja on kohustatud kolme kuu jooksul korteriühistu registrisse kandmisest korteriühistule üle andma Vabariigi Valitsuse korras loetletud elamut puudutavad dokumendid, vajaliku dokumentatsiooni puudumisel tuleb see vastava elamu remondirahade eest taastada ja korteriühistule üle anda. Kõik elamu majandamiseks sõlmitud lepingud lõpevad kolme kuu jooksul pärast nende üleandmist ühistule, kui ühistu neid ei pikenda.»

§ 8. Paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

«(8) Käesoleva seaduse §-des 16 ja 17 vallasasjana erastatud eluruumi kohta sätestatut kohaldatakse ka endiste korteriühingute liikmete korterite tagastamise ja kompenseerimise seaduse (RT I 1993, 35, 546; 1997, 13, 210) § 3 1. lõike alusel tagastatud või omandisse antud eluruumide puhul.»

II. Eluruumide erastamise seaduses (RT I 1993, 23, 411; 1995, 44, 671; 57, 979; 1996, 2, 28; 1997, 13, 210) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

§ 9. Paragrahvis 3:

1) lõike 5 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«6) riigivara registrisse kantud eluruumid ja riigivara registrisse kantud hoonetes asuvad eluruumid;»;

2) lõiget 5 täiendatakse punktidega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

«7) eluruumid, mille kohalik omavalitsusüksus on saanud oma omandisse pärast käesoleva seaduse jõustumist pärimisseaduse (RT I 1996, 38, 752; 1999, 10, 155) §-s 18 ettenähtud korras;

8) kohaliku omavalitsuse volikogu poolt sotsiaalkorteriks tunnistatud eluruumid.»;

3) lõike 8 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu «mõjuval põhjusel» sõnadega «üldistes huvides».

§ 10Paragrahvi 4 punktist 4 jäetakse välja sõnad «ja kelle põhikirjas määratud tegevusalaks on eluruumide haldamine ja üürileandmine».

§ 11Paragrahvi 6 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

«(2) Kui eluruumide erastamise kohustatud subjekt on seaduses sätestatud korras oma tegevuse lõpetanud, täidab talle pandud ülesandeid tema õigusjärglane. Kui õigusjärglane puudub, korraldab uue kohustatud subjekti leidmiseks avaliku konkursi munitsipaalomandisse kuuluvate eluruumide puhul linna- või vallavalitsus, muude eluruumide puhul ministeerium, kelle valitsemisalas tegevuse lõpetanud kohustatud subjekt oli. Kui eluruumide erastamise kohustatud subjekt ei olnud kellegi valitsemisalas, korraldab uue kohustatud subjekti leidmiseks avaliku konkursi eluruumi asukoha järgne maavanem.»

§ 12. Paragrahvis 15:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Erastatud eluruumide omanikud võivad asutada elamu ühiseks majandamiseks korteriühistu või valida elamu mõtteliste osade ühise majandamise muu vormi. Asutatud korteriühistu liikmeks on ka käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud eluruumide erastamise kohustatud subjekt erastamata korterite ja nendele vastava muu osaga elamust.»;

2) lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 13. Seadust täiendatakse §-dega 151 ja 152 järgmises sõnastuses:

«§ 151. Elamu haldamine kuni haldamise üleandmiseni korteriühistule või eluruumide omanikele

(1) Elamu haldamise üleandmiseni korteriühistule või eluruumide omanikele korraldab elamu haldamist eluruumide erastamise kohustatud subjekt, kellele eluruumi omanik on kohustatud maksma halduskulude eest vastavalt sõlmitud pooltevahelisele kirjalikule kokkuleppele. Nimetatud kirjaliku kokkuleppe sõlmimiseni maksab eluruumi omanik halduskulude eest samadel alustel teiste sama elamu eluruumide omanikega või vastavalt sama eluruumi eelmise omanikuga sõlmitud kokkuleppele.

(2) Halduskulud käesoleva seaduse tähenduses on elamu haldaja vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu haldaja poolt elamu haldamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui pooltevahelises kirjalikus kokkuleppes ei sätestata teisiti. Lisaks halduskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu.

(3) Eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutamiskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Hooldus- ja remonditöid tehakse vastava elamu eluruumide omanikelt laekuvate summade ulatuses, välja arvatud avariitööd.

(4) Elamu haldajal on eluruumide omanike enamuse nõusolekul õigus suurendada või vähendada elamu halduskuludes eluruumide remondiks ettenähtud summasid. Elamu haldaja on kohustatud pidama halduskulude arvestust iga elamu kohta eraldi.

(5) Eluruumide erastamise kohustatud subjekt annab elamu haldamise korteriühistule või eluruumide omanikele üle kolme kuu jooksul pärast vastava avalduse saamist, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Elamu haldamise üleandmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 152. Elamu haldamise üleminek eluruumide erastamise kohustatud subjektilt

(1) Eluruumide erastamise kohustatud subjektil on eluruumide omanike enamuse nõusolekul õigus anda elamu haldamine koos sellest tulenevate lepinguliste õiguste ja kohustustega üle linna- või vallavalitsuse poolt korraldatud avalikul konkursil valitud füüsilisele või juriidilisele isikule. Elamu haldamise üleandmisel vabaneb eluruumide erastamise kohustatud subjekt elamu haldamisest tulenevate kohustuste täitmisest.

(2) Kui eluruumide erastamise kohustatud subjekt on lõpetanud oma tegevuse ilma õigusjärglaseta, leitakse uus kohustatud subjekt käesoleva seaduse § 6 2. lõikes sätestatud viisil.

(3) Linna- või vallavalitsuse poolt konkursi korras valitud haldaja korraldab elamu haldamist eluruumide erastamise kohustatud subjektiga samadel alustel kuni haldamise üleandmiseni korteriühistule või eluruumide omanikele.»

§ 14. Paragrahvi 22 täiendatakse lõigetega 10 ja 11 järgmises sõnastuses:

«(10) Eluruumide erastamise kohustatud subjektil või elamu haldajal või korteriühistul on õigus saada hooneregistrist informatsiooni tema halduses olevate elamute eluruumide omanike poolt tehtud võõrandamistehingute kohta.

(11) Kui õigusaktidest tulenevalt ei ole korterile või mitteeluruumile vastava elamu muu osa kindlaksmääramisel lähtutud korteri või mitteeluruumi üldpinna osakaalust kogu hoone korterite ja mitteeluruumide üldpinnas või kui eluruumide erastamisel määratud mõtteliste osade summa erineb ühest, siis on kohustatud subjektil kohustus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras lihtkirjalikult parandada tekkinud viga. Mõttelise osa suurus väljendatakse hariliku murruna.»

III. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduses (RT I 1993, 72/73, 1021; 75, õiend; 1994, 53, 889; 66, 1159; 94, 1609; 1995, 22, 327; 57, 979; 1996, 36, 738; 1997, 1, 2; 13, 210; 1998, 113/114, 1877; 1999, 10, 155) tehakse järgmised muudatused:

§ 15. Paragrahvis 13:

1) lõike 3 teises lauses jäetakse välja sõna «erastatud»;

2) lõike 6 viiendas lauses asendatakse sõnad «1999. aasta 31. detsembrini» sõnadega «2001. aasta 31. detsembrini» ja kuuendas lauses sõnad «1999. aasta 31. detsembrit» sõnadega «2001. aasta 31. detsembrit».

IV. Eesti Vabariigi seaduses «Kooperatiivsete, riiklik-kooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide vara taasriigistamise ja erastamise kohta» (RT 1992, 24, 337; 1993, 11, 173; RT I 1996, 2, 28; 1997, 13, 210) tehakse järgmine täiendus:

§ 16. Paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

«(3) Taasriigistamisele kuulub ka taasriigistamise kohustatud subjektile tasuta üle antud õigusvastaselt võõrandatud vara, mida ei tagastata õigustatud subjektile seetõttu, et selle eest maksti talle riigi poolt kompensatsiooni.»

V. Mitteeluruumide erastamise seaduses (RT I 1995, 57, 979; 1996, 2, 27; 1997, 13, 210) tehakse järgmine muudatus:

§ 17. Paragrahvi 5 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(6) Mitteeluruumide erastamise ja alghinna määramise ning alghinna muutmise korra kehtestab käesoleva seaduse alusel Vabariigi Valitsus.»

VI. Riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344; 86, 1461; 87, 1466 ja 1467; 93, 1563; 1998, 2, 47; 4, 63; 23, 321; 36/37, 552 ja 553; 52/53, 771; 57, 859; 59, 941; 60, 951; 61, 979 ja 985; 64/65, 1004, 1005 ja 1008; 86/87, 1408; 97, 1519; 103, 1701; 108/109, 1783; 111, 1829; 1999, 16, 275; 23, 355) tehakse järgmine täiendus:

§ 18. Seadust täiendatakse §-ga 2161 järgmises sõnastuses:

«§ 2161. Riigilõivust vabastamine

Korteriühistu registrisse kandmine ja korteriühistu kohta mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud andmete muutmine või täiendamine on kuni 2000. aasta 31. detsembrini riigilõivuvaba.»

VII. Korteriomandiseaduses (RT I 1994, 28, 426; 1997, 13, 210; 93, 1566; 1998, 59, 941; 107, 1764; 108/109, õiend) tehakse järgmised muudatused:

§ 19. Paragrahvis 16:

1) lõikes 1 asendatakse sõnad «Eesti Vabariigi maareformi seaduse (RT 1991, 34, 426; RT I 1996, 41, 796)» sõnadega «maareformi seaduse (RT 1991, 34, 426; RT I 1996, 41, 796; 1997, 13, 210; 37/38, 570; 81, 1363; 93, 1556; 1998, 12, 153; 103, 1698) § 223 1. lõikes sätestatud erisusi ja»;

2) paragrahvi täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

«(11) Endiste korteriühingute liikmete korterite tagastamise ja kompenseerimise seaduse (RT I 1993, 35, 546; 1997, 13, 210) § 3 1. lõike alusel tagastatud või omandisse antud eluruumi korteriomandi registriosa avamisel koormatakse korteriomand avalik-õigusliku reaalkoormatisega käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatu alusel.»;

3) lõiget 5 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses: «Elamus, milles on 24 korterit või alla selle, ei koormata reaalkoormatisega korteriomandeid osas, mis nende korteriomandite maa mõtteliste osade summana ei ületa kogu selle elamu aluse maa kahekordset ulatust.»

§ 20. Paragrahvis 18:

1) lõikes 1 asendatakse sõnad «Eesti Vabariigi maareformi seaduse» sõnadega «maareformi seaduse § 223 1. lõikes sätestatud erisusi ja»;

2) lõiget 3 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses: «Elamus, milles on 24 korterit või alla selle, antakse maa korteriomanike kaasomandisse tasuta kuni elamualuse maa kahekordses ulatuses.»;

3) lõiget 4 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses: «Elamuühistu (-kooperatiivi) omandisse antakse maa tasuta kuni elamualuse maa kahekordses ulatuses, kui elamus on 24 korterit või alla selle.»

§ 21Paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

«(31) Kui elamu korterivaldajate koosolek otsustab elamu baasil korteriühistu asutamise, on senise elamuühistu (-kooperatiivi) juhatus kohustatud kuu aja jooksul pärast uue ühistu registreerimist ühistu juhatuse ja senise korterivaldaja vahelise lihtkirjaliku kokkuleppega üle andma korterivaldaja kasutuses oleva korteri tema omandisse.»

VIII. Rakendussätted

§ 22. Enne käesoleva seaduse jõustumist toimunud korteriomandite ja elamuühistute (-kooperatiivide) maa erastamine jääb jõusse. Kui isik, kelle kinnisasi enne käesoleva seaduse jõustumist on koormatud avalik-õigusliku reaalkoormatise või hüpoteegiga, ei ole maa või selle mõttelise osa hinda käesoleva seaduse ajaks veel tervikuna tasunud, võib ta nõuda reaalkoormatise või hüpoteegi vähendamist või kustutamist vastavalt maa osas, mille tasuta omandisse andmine ja korteriomandite reaalkoormatisest vabastamine on sätestatud käesoleva seadusega korteriomandiseaduses tehtud muudatustega. Kinnistusraamatusse kande tegemise aluseks on korteri- või elamuomaniku notariaalselt tõestatud avaldus koos Vabariigi Valitsuse poolt määratud isiku või asutuse õiendiga, millega määratakse kindlaks vähendatava või kustutatava koormatise rahaline väärtus. Maa või koormatise eest juba tasutud summa ei kuulu tagastamisele.

§ 23. Vabariigi Valitsus tagab ühe kuu jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist korteriühistuseaduse teksti avaldamise Riigi Teatajas koos kõigi selles tehtud muudatuste ja täiendustega.

Riigikogu esimees Toomas SAVI