Teksti suurus:

Koolieelse lasteasutuse seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1999, 27, 387

Koolieelse lasteasutuse seadus

Vastu võetud 18.02.1999

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 9. märtsi 1999. a otsusega nr 548

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Koolieelse lasteasutuse mõiste

(1) Koolieelne lasteasutus (edaspidi lasteasutus) on koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus.

(2) Lasteasutus toetab lapse perekonda, soodustades lapse kasvamist ja arenemist ning tema individuaalsuse arvestamist.

§ 2. Alusharidus

(1) Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis.

(2) Alusharidus omandatakse lasteasutuses või kodus.

§ 3. Põhiülesanne

Lasteasutuse põhiülesanne on lapse ealisi, soolisi, individuaalseid vajadusi ja iseärasusi arvestades:

1) luua võimalused ja tingimused tervikliku isiksuse kujunemiseks, kes on sotsiaalselt tundlik, vaimselt erk, ennastusaldav, kaasinimesi arvestav ja keskkonda väärtustav;

2) hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut.

§ 4. Õiguslik seisund

(1) Lasteasutused jagunevad munitsipaal- ja eralasteasutusteks.

(2) Käesolev seadus reguleerib munitsipaallasteasutuste tegevust.

(3) Käesolevat seadust kohaldatakse eralasteasutustele niivõrd, kuivõrd erakooliseadus (RT I 1998, 57, 859) ei sätesta teisiti.

§ 5. Lasteasutuse liigid

(1) Lasteasutuse liigid on laste vanust ja erivajadusi arvestades järgmised:

1) lastesõim -- kuni kolmeaastastele lastele;

2) lasteaed -- kuni seitsmeaastastele lastele;

3) erilasteaed -- kuni seitsmeaastastele hälviklastele.

(2) Lasteaiaga võib olla ühendatud algkool (ühise juhtkonnaga lasteaed-algkool).

(3) Lasteaed-algkooli tegevust reguleerivad põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (RT I 1993, 63, 892; 79, 1186; 1994, 91, 1528; 1996, 49, 953; 1997, 24, 365; 26, õiend; 69, 1111; 1998, 57, 859) ning käesolev seadus.

§ 6. Rühmad

(1) Lasteasutuse juhataja (edaspidi juhataja) moodustab käesoleva seaduse alusel vastavalt vajadusele ja võimalusele sõime- ja lasteaiarühmad.

(2) Sõimerühmas on kuni kolmeaastased lapsed.

(3) Lasteaiarühmad jagunevad:

1) noorem rühm -- kolme- kuni viieaastased;

2) keskmine rühm -- viie- kuni kuueaastased;

3) vanem rühm -- kuue- kuni seitsmeaastased;

4) liitrühm -- kahe- kuni seitsmeaastased.

(4) Liitrühma moodustamiseks võivad ettepaneku teha lapsevanemad või neid asendavad isikud (edaspidi vanemad).

(5) Valla- või linnavalitsus võib lasteasutuse juhataja ettepanekul moodustada lasteasutuses vastavalt vajadusele sobitusrühmi, kuhu kuuluvad hälviklapsed koos teiste lastega, samuti erirühmi, kuhu kuuluvad hälviklapsed.

(6) Hälviklaps võetakse sobitus- või erirühma vastu vanema kirjaliku avalduse ja nõustamiskomisjoni otsuse alusel. Nõustamiskomisjoni moodustamise kord ja selle pädevus sätestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses.

(7) Lapse erilasteaeda või -rühma vastuvõtmise ning sealt väljaarvamise alused ja korra kehtestab haridusminister määrusega.

§ 7. Laste arv rühmades

(1) Rühma registreeritud laste arv lasteasutuses on järgmine:

1) sõimerühmas kuni 14 last;

2) lasteaiarühmas kuni 20 last;

3) liitrühmas kuni 18 last.

(2) Laste arv erirühmas on järgmine:

1) kehapuudega laste rühmas kuni 12 last;

2) tasandusrühmas, kus käivad kõnehälvetega ja spetsiifiliste arenguhäiretega lapsed, kuni 12 last;

3) arendusrühmas, kus käivad vaimse alaarenguga lapsed, kuni 7 last;

4) meelepuudega laste rühmas kuni 10 last;

5) liitpuudega laste rühmas kuni 4 last.

(3) Sobitusrühmas on laste suurim lubatud arv, vastavalt hälviklaste arvule ja nende hälbe raskusele, kolme võrra väiksem kui teistes lasteasutuse rühmades iga hälviklapse kohta.

§ 8. Keel

(1) Lasteasutuses toimub õppe- ja kasvatustegevus eesti keeles. Teises keeles võib õppe- ja kasvatustegevus lasteasutuses või lasteasutuse rühmas toimuda kohaliku omavalitsuse volikogu otsusel.

(2) Kohaliku omavalitsuse volikogu tagab kõikidele eesti keelt kõnelevatele lastele võimaluse käia sama valla või linna eestikeelses lasteasutuses või lasteasutuse rühmas, kus õppe- ja kasvatustegevus toimub eesti keeles.

(3) Lasteasutuse rühmas toimub õppe- ja kasvatustegevus ühes keeles.

(4) Lasteasutuses või selle rühmas, kus õppe- ja kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, on eesti keele õpe alushariduse raamõppekavas ettenähtud mahus kohustuslik.

§ 9. Põhimäärus

(1) Lasteasutus juhindub käesolevast seadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984; 1999, 10, 155), teistest õigusaktidest ja oma põhimäärusest.

(2) Lasteasutuse põhimääruses märgitakse:

1) lasteasutuse nimi;

2) lasteasutuse asukoht;

3) lasteasutuse struktuur;

4) hoolekogu ja juhataja pädevus;

5) hoolekogu liikmete valimise kord ja volituste kestus;

6) põhimääruse muutmise kord;

7) lasteasutuse liik;

8) õppe- ja kasvatuskorralduse alused;

9) laste ja vanemate õigused ja kohustused;

10) õpetajate ja teiste töötajate õigused ja kohustused.

(3) Lasteasutuse põhimääruse kinnitab valla- või linnavolikogu.

2. peatükk

ASUTAMINE JA KOOLITUSLUBA

§ 10. Kohaliku omavalitsuse kohustus

Valla- või linnavalitsus loob kõigile oma haldusterritooriumil elavatele lastele võimaluse käia teeninduspiirkonna järgses lasteasutuses.

§ 11. Asutamise ja tegevuse kohustuslikud tingimused

(1) Lasteasutuse asutab valla- või linnavalitsus kohaliku omavalitsuse volikogu otsusel ja haridusministri antud koolitusloa alusel.

(2) Lasteasutuse asutamiseks ja tegevuseks on vajalikud:

1) pedagoogid, kes vastavad haridusministri määrusega kehtestatud lasteasutuse pedagoogide kvalifikatsiooninõuetele;

2) ruumid (hooned) ja maa-ala, mis on laste arenguks ja mänguks sobiva sisustusega ja vastavad sotsiaalministri kehtestatud tervisekaitse nõuetele ning õigusaktidega kehtestatud tuleohutuse ja päästealade nõuetele;

3) lasteasutuse õppekava, mis vastab Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud alushariduse raamõppekavale.

§ 12. Koolitusluba

(1) Koolitusluba on riiklik dokument, mis annab lasteasutusele õiguse viia läbi õppe- ja kasvatustegevust lasteasutuse õppekava alusel. Koolituslubade väljaandmise ja tühistamise korra ning koolitusloa vormi kehtestab haridusminister määrusega.

(2) Koolitusluba antakse kuni viieks aastaks.

(3) Valla- või linnavalitsus esitab haridusministrile taotluse koolitusloa saamiseks vähemalt kaks kuud enne õppe- ja kasvatustegevuse algust lasteasutuses.

(4) Koolitusloa taotlusele lisatakse:

1) andmed käesoleva seaduse § 11 lõikes 2 esitatud tingimuste täitmise kohta;

2) lasteasutuse põhimäärus.

(5) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmete esitamist on koolitusloa taotluse läbivaatamise tähtaeg Haridusministeeriumis üks kuu.

(6) Haridusminister ei anna koolitusluba, kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud andmed tingimuste täitmise kohta puuduvad või ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Keeldumise põhjustest teatatakse valla- või linnavalitsusele kirjalikult kümne tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse tegemist.

§ 13. Koolitusloa tühistamine

(1) Haridusminister tühistab koolitusloa, kui:

1) riikliku järelevalve käigus ilmneb, et lasteasutuse tegevus on vastuolus seadusega, selle alusel väljaantud õigusaktidega või lasteasutuse põhimäärusega;

2) lasteasutus ei ole ettenähtud ajaks ja korras täitnud riikliku järelevalveorgani poolt tehtud ettekirjutust;

3) lasteasutus ei ole ühe aasta jooksul pärast koolitusloa väljaandmist alustanud tegevust, on tegevuse peatanud või lõpetanud;

4) kohaliku omavalitsuse volikogu on teinud otsuse lasteasutuse tegevuse lõpetamise kohta.

(2) Koolitusloa tühistamisest teatab haridusminister kirjalikult valla- või linnavalitsusele viie tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse tegemist.

(3) Koolitusloa tühistamise ettepaneku teeb käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel valla- või linnavalitsus või maavanem.

§ 14. Hälviklapsed

(1) Keha-, kõne-, meele- või vaimupuuetega ning eriabi või erihooldust vajavatele lastele (edaspidi hälviklapsed) loob valla- või linnavalitsus võimalused arenemiseks ja kasvamiseks elukohajärgses lasteasutuses.

(2) Hälviklastele luuakse tingimused kasvamiseks sobitusrühmades koos teiste lastega.

(3) Kui elukohajärgses lasteasutuses puuduvad võimalused sobitusrühma moodustamiseks, moodustab valla- või linnavalitsus erirühmad või asutab erilasteaiad.

§ 15. Teeninduspiirkond

(1) Lasteasutuse teeninduspiirkonna kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. Kui vallas või linnas on üks lasteasutus, on teeninduspiirkonnaks kogu valla või linna territoorium.

(2) Vanematele on lapse jaoks lasteasutuse valik vaba, kui soovitud lasteasutuses on vabu kohti.

(3) Pärast teeninduspiirkonnas alaliselt elavate laste vastuvõttu võetakse vabade kohtade olemasolul lasteasutusse lapsi väljastpoolt teeninduspiirkonda, eelistades esmajärjekorras samas vallas või linnas alaliselt elavaid lapsi, seejärel teeninduspiirkonnas töötavate vanemate lapsi. Väljaspool teeninduspiirkonda elavate laste vastuvõtul arvestatakse ajaliselt varem esitatud taotlusi.

(4) Laste lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korra kehtestab valla- või linnavalitsus.

3. peatükk

ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUS

§ 16. Õppekava

(1) Lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on lasteasutuse õppekava, mis vastab Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud alushariduse raamõppekavale.

(2) Alushariduse raamõppekava määrab kindlaks:

1) õppe-ja kasvatustegevuse eesmärgid;

2) õppe-ja kasvatuskorralduse põhimõtted;

3) õppe- ja kasvatustegevuse sisu, mahu ja selle ajalise korralduse;

4) lapse arengu hindamise põhimõtted;

5) lapse arengu eeldatavad tulemused õppekava läbimisel;

6) eesti keele õpetamise põhimõtted, sisu ja mahu lasteasutuses või rühmas, kus õppe- ja kasvatustegevus toimub teises keeles.

(3) Lasteasutuse õppekava kinnitab juhataja pedagoogilise nõukogu ettepanekul, kuulates ära hoolekogu arvamuse.

(4) Lasteasutusel on lasteasutuse tegevus- ja päevakava, mille koostamisel arvestatakse alushariduse raamõppekava ning selle paikkonna, kus lasteasutus asub, kultuurilist omapära ja rahvatraditsioone. Lasteasutuse tegevus- ja päevakava kinnitab juhataja.

(5) Lasteasutuse õppekava läbinule annab lasteasutus välja sellekohase õiendi.

§ 17. Laste õigused

Lastel on lasteasutuses õigus vaimselt ja füüsiliselt tervislikule keskkonnale ja päevakavale, eneseusaldust ja vaimset erksust toetavale tegevusele ning pedagoogide igakülgsele abile ja toetusele alushariduse omandamisel.

§ 18. Vanemate õigused ja kohustused

(1) Vanematel on õigus:

1) tuua last lasteasutusse ja viia sealt ära vanematele sobival ajal lasteasutuse päevakava järgides;

2) nõuda vajalike tingimuste loomist laste mitmekülgseks arenguks ja kasvamiseks, aidates ise kaasa nende tingimuste kujunemisele;

3) tutvuda lasteasutuse õppe- ja päevakavaga;

4) saada teavet lasteasutuse töökorralduse kohta.

(2) Vanemad on kohustatud:

1) looma lapsele soodsad tingimused arenemiseks ja alushariduse omandamiseks lasteasutuses;

2) kinni pidama lasteasutuse päevakavast ja laste tervisekaitse ja tervise edendamise nõuetest.

§ 19. Lasteasutuse tööaeg

(1) Lasteasutuse aastaringse või hooajalise tegutsemise otsustab valla- või linnavalitsus hoolekogu ettepanekul.

(2) Lasteasutuse päevase lahtioleku aja otsustab valla- või linnavalitsus, lähtudes hoolekogu ettepanekust.

(3) Kui valla või linna territooriumil on ajutiselt vajadus lasteasutuse koha järele suurem kui olemasolevate lasteasutuste üldkohtade arv, loob valla- või linnavalitsus kõikidele soovijatele võimaluse saada lasteasutuses osaajaline koht.

4. peatükk

JUHTIMINE JA PERSONAL

§ 20. Personal

(1) Lasteasutuse töötajad (edaspidi personal) on pedagoogid, tervishoiutöötaja ja lasteasutuse majandamist tagavad ning õpetajaid abistavad töötajad. Lasteasutuse personali miinimumkoosseisu kinnitab haridusminister määrusega, millest lähtuvalt määrab lasteasutuse personali koosseisu lasteasutuse juhataja.

(2) Personalil on keelatud avalikustada lapselt saadud teavet lapse perekonna kohta.

(3) Personal on kohustatud andma teavet valla- või linnavalitsuse ametnikule, kelle pädevusse kuuluvad sotsiaaltöö või lastekaitseküsimused, kui on selgunud, et lapse kodune kasvukeskkond on ebarahuldav või kui laps on kehalise, emotsionaalse või seksuaalse väärkohtlemise ohver.

(4) Juhataja asetäitjaga õppe- ja kasvatusalal, õpetajatega, eripedagoogidega, tervishoiutöötajaga ja lasteasutuse majandamist tagavate ning õpetajaid abistavate töötajatega sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab töölepingud juhataja.

§ 21. Juhataja

(1) Juhataja ülesanne on tagada lasteasutuse tulemuslik töö ja juhtida lasteasutuse tegevust koostöös pedagoogilise nõukogu ja hoolekoguga. Juhataja on lasteasutuse seadusjärgne esindaja oma töölepingu kehtivuse ajal.

(2) Juhatajal on käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks õigus teha tehinguid lasteasutuse varaga õigusaktidega kehtestatud korras.

(3) Juhataja kannab vastutust lasteasutuse arengu ning rahaliste vahendite sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest.

(4) Juhataja peab kord aastas esitama valla- või linnavalitsusele ja hoolekogule kirjaliku ülevaate lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevusest, majanduslikust seisust ja raha kasutamisest, samuti teatama kirjalikult lasteasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja järelevalveorgani tehtud ettekirjutustest.

(5) Juhataja vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Konkursi kuulutab välja ja selle läbiviimise korra kehtestab valla- või linnavalitsus. Konkursi võitnud isiku kinnitab ametisse valla- või linnavalitsus.

(6) Juhatajaga sõlmitakse tööleping konkursil väljakuulutatud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks.

(7) Juhatajaga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab töölepingu vallavanem või linnapea või tema volitatud ametiisik.

§ 22. Pedagoogid

(1) Käesoleva seaduse raames käsitatakse pedagoogidena juhatajat, tema asetäitjat õppe- ja kasvatusalal, õpetajaid ning eripedagooge.

(2) Pedagoogid loovad tingimused laste kasvamiseks ja arenemiseks vastastikusel lugupidamisel ning üksteisemõistmisel laste ja nende vanematega, samuti hoolitsevad laste elu ja tervise eest lasteasutuses.

(3) Pedagoogid on kohustatud nõustama lasteasutuses käivate laste vanemaid ja teeninduspiirkonnas alaliselt elavate lasteasutuses mittekäivate laste vanemaid nende soovil õppe- ja kasvatusküsimustes.

(4) Õpetajate, juhataja asetäitja õppe- ja kasvatusalal ning eripedagoogide vaba ametikoha täitmiseks korraldab lasteasutuse juhataja konkursi, mille läbiviimise korra kinnitab hoolekogu juhataja ettepanekul.

(5) Õpetajate ning eripedagoogide kutseoskuste ja kutsemeisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine. Atesteerimise tingimused ja korra kinnitab haridusminister määrusega.

(6) Pedagoogid kuuluvad lasteasutuse pedagoogilisse nõukogusse, mille ülesanne on lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse analüüsimine ja hindamine ning juhatajale, hoolekogule ning valla- või linnavalitsusele õppe- ja kasvatustegevuse parandamiseks ettepanekute tegemine.

§ 23. Tervishoiutöötaja

(1) Lasteasutuse tervishoiutöötaja:

1) jälgib laste tervist, lähtudes sotsiaalministri määrusega kehtestatud laste tervisekaitse ja tervise edendamise nõuetest ning informeerib lapse tervisehäiretest vanemaid ja lapse arsti;

2) koostab sotsiaalministri määrusega lasteasutuse päevakavale kehtestatud nõuetele vastava lasteasutuse päevakava, mille kinnitab juhataja;

3) kontrollib laste toitlustamise vastavust sotsiaalministri määrusega kehtestatud laste toitlustamise nõuetele;

4) nõustab vanemaid ja pedagooge lapse tervisega seotud küsimustes.

(2) Tervishoiutöötajaga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab töölepingu juhataja valla- või linnaarsti ettepanekul.

§ 24. Hoolekogu

(1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on jälgida, et õppe- ja kasvatustegevus vastaks laste arengule ja huvidele ning teha sellesuunalist koostööd lasteasutuse personaliga.

(2) Lasteasutuse kõigi rühmade vanemad valivad õppeaasta algul hoolekogu koosseisu ühe esindaja. Lisaks neile nimetab valla- või linnavalitsus hoolekogu koosseisu ühe isiku, kes jälgib lasteasutuse tegevuse vastavust valla või linna huvidele. Juhataja esitab hoolekogu koosseisu valla- või linnavalitsusele kinnitamiseks ühe kuu jooksul õppeaasta algusest arvates.

(3) Hoolekogu:

1) kuulab ära juhataja aruande lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevusest ning majandamisest;

2) annab juhatajale ja valla- või linnavalitsusele soovitusi lasteasutuse eelarve koostamisel ja eelarvevahendite otstarbekaks kasutamiseks;

3) teeb juhatajale ja valla- või linnavalitsusele ettepanekuid lastele soodsa arengukeskkonna tagamiseks;

4) osaleb oma esindaja (esindajate) kaudu juhataja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursi komisjoni töös;

5) otsustab lapse toidukulu päevamaksumuse;

6) otsustab teisi käesoleva seaduse või valla- või linnavolikogu otsusega hoolekogu pädevusse antud küsimusi.

(4) Hoolekogul on õigus saada juhatajalt ning valla- või linnavalitsuselt oma tööks vajalikku informatsiooni.

(5) Oma töö korraldamiseks valib hoolekogu oma liikmete hulgast esimehe ja tema asetäitja.

(6) Hoolekogu töövorm on koosolek, mis toimub vähemalt üks kord kvartalis hoolekogu esimehe või juhataja ettepanekul.

5. peatükk

RAHASTAMINE

§ 25. Vara

Lasteasutuse valduses oleva vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korras.

§ 26. Eelarve

(1) Lasteasutusel on oma eelarve, mille kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu.

(2) Lasteasutusel võib olla oma pangakonto.

§ 27. Rahastamine

(1) Lasteasutuse rahastamine toimub:

1) valla- või linnaeelarve vahenditest;

2) vanemate poolt kaetavast osast;

3) annetustest.

(2) Lapse toidukulu lasteasutuses katab vanem. Lapse toidukulu päevamaksumuse otsustab hoolekogu ja kinnitab juhataja.

(3) Muude kulude (lasteasutuse majandamiskulude, personali töötasu ja õppevahendite kulude) katmine toimub valla- või linnaeelarve vahenditest ning valla- või linnavolikogu otsusel osaliselt vanemate poolt. Vanemate poolt kaetav osa ühe lapse kohta ei või ületada 20 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud osaliste kulude katmiseks vanemate poolt kehtestab valla- või linnavolikogu vanemate kaetava osa määra, mis võib olla diferentseeritud sõltuvalt lapse vanusest, lasteasutuse majandamiskuludest või muudest asjaoludest.

(5) Õpetajate palga alammäära kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(6) Lasteasutuse valla- või linnaeelarvest kaetavate kulude katmises osalevad täies ulatuses kõik teised vallad või linnad proportsionaalselt nende haldusterritooriumil elavate selles lasteasutuses käivate laste arvuga.

6. peatükk

RIIKLIK JÄRELEVALVE JA DOKUMENTIDE PIDAMINE

§ 28. Lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse üle riikliku järelevalve teostajad

Riiklikku järelevalvet lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse üle teostavad Haridusministeeriumi ametnikud ja maavanem (edaspidi riiklik järelevalveorgan) haridusministri määrusega kehtestatud korras.

§ 29. Riikliku järelevalve põhieesmärk ja riikliku järelevalveorgani ülesanded

(1) Riikliku järelevalve põhieesmärk on aidata kaasa kvaliteetse hariduse omandamisele lasteasutuses ning tagada õppe- ja kasvatustegevuse efektiivsus ja seaduslikkus.

(2) Riikliku järelevalve põhieesmärgist tulenevalt on riikliku järelevalveorgani ülesanded järgmised:

1) analüüsida ja hinnata lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkust;

2) hinnata laste arengu vastavust alushariduse raamõppekavale;

3) kontrollida haridusalastest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist;

4) nõustada juhatajat ja valla- või linnavalitsust õppe- ja kasvatustegevuse ning haridusökonoomika küsimustes;

5) analüüsida alushariduse olukorda piirkondlikult ja üleriigiliselt.

§ 30. Riikliku järelevalveorgani õigused ja kohustused

(1) Riiklikul järelevalveorganil on õigus:

1) külastada juhataja teadmisel õppetegevusi ja kasvatusüritusi, osaleda pedagoogilise nõukogu, hoolekogu ja lastevanemate koosolekutel;

2) teha juhatajale ettepanekuid lasteasutuse tegevuse parandamiseks ja ettekirjutusi õppe- ja kasvatustegevuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks;

3) teha valla- või linnavalitsusele ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse tingimuste parandamiseks või lasteasutuse juhataja distsiplinaarkorras karistamiseks.

(2) Riiklik järelevalveorgan on järelevalve teostamisel kohustatud:

1) tegema juhatajale ja hoolekogule ettekirjutusi nende poolt antud ja seadusega vastuolus olevate õigusaktide kooskõlla viimiseks kehtivate seadustega;

2) olema oma hinnangutes erapooletu, tuginema oma otsustustes usaldusväärsele teabele ja õigusaktides sätestatud normidele;

3) arvestama lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevusele üldhinnangu andmisel kompleksse analüüsi tulemusi.

§ 31. Riikliku järelevalve tulemused

(1) Riikliku järelevalve tulemused vormistatakse kontrollakti või õiendiga. Riikliku järelevalveorgani poolt tehtud seaduslikud ettekirjutused on juhatajale täitmiseks kohustuslikud ettekirjutuses sätestatud tähtaja jooksul pärast ettekirjutuse juhatajale teatavakstegemist.

(2) Kui juhataja ei nõustu riikliku järelevalveorgani tehtud ettekirjutusega, on tal õigus vaidlustada nimetatud ettekirjutus Haridusministeeriumis kümne tööpäeva jooksul, arvates ettekirjutuse juhatajale teatavakstegemisest.

§ 32. Dokumentide pidamine

Lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide loetelu ja nende täitmise korra kehtestab haridusminister määrusega.

7. peatükk

ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE

§ 33. Ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustamine

(1) Lasteasutuse ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu. Valla- või linnavalitsus informeerib sellest otsusest kirjalikult haridusministrit ja maavanemat.

(2) Lasteasutuse ümberkorraldamisest või tegevuse lõpetamisest teatab valla- või linnavalitsus vanematele ja lasteasutuse personalile vähemalt neli kuud enne ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise tähtaega.

§ 34. Tegevuse lõpetamine

(1) Valla- või linnavalitsus on kohustatud algatama lasteasutuse tegevuse lõpetamise, kui:

1) lasteasutusel puudub kuue kuu jooksul koolitusluba;

2) kohaliku omavalitsuse volikogu on võtnud vastu otsuse, et lasteasutuse edasine tegevus on muutunud ebaotstarbekaks.

(2) Lasteasutuse tegevuse lõpetamisel tagab valla- või linnavalitsus lastele võimaluse jätkata lasteasutuse teenuse kasutamist teises lasteasutuses.

8. peatükk

SEADUSE RAKENDAMINE

§ 35. Seaduse jõustumise erisused

(1) Käesoleva seaduse § 10 jõustub 2002. aasta 1 juulil.

(2) Käesoleva seaduse § 27 lõiked 5 ja 6 jõustuvad 2000. aasta 1. jaanuaril.

§ 36. Tähtajad

(1) Tegutsevate lasteasutuste põhimäärused viiakse käesoleva seadusega vastavusse kuue kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates.

(2) Tegutsevatele lasteasutustele, kellel puudub koolitusluba, väljastatakse koolitusluba valla- või linnavalitsuse taotlusel. Taotlus esitatakse kuue kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. Taotluse aluseks on riikliku järelevalveorgani soovitus ning kontrollaktid alates 1996/1997. õppeaastast.

(3) Valla- või linnavolikogu kinnitab käesoleva seaduse § 15 alusel lasteasutuse teeninduspiirkonna kuue kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates.

§ 37. Kehtetuks tunnistamine

Koolieelse lasteasutuse seadus (RT I 1993, 40, 593; 1995, 12, 121; 1996, 49, 953; 1998, 57, 859) tunnistatakse kehtetuks.

Riigikogu esimees Toomas SAVI