Välismaalaste seaduse muutmise ja täiendamise seadus
Vastu võetud 17.02.1999
| Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 10. märtsi 1999. a otsusega nr 557 |
I. Välismaalaste seaduses (RT I 1993, 44, 637; 1994, 41, 658; 1995, 57, 981; 1997, 19, 306; 53, 837; 73, 1202; 1998, 98/99, 1575; 1999, 25, 365) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:
§ 1. Paragrahvi 8 lõikes 2 asendatakse sõnad «kellel on õigus elamisloale Eestis» sõnadega «kelle suhtes on tehtud elamisloa andmise otsus».
§ 2. Paragrahvi 9:
1) lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Välismaalane taotleb viisat või tähtajalist elamisluba Eesti välisesindusest, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.
(3) Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutusest Eestis võib tähtajalist elamisluba taotleda:
1) iga eestlane ning tema abikaasa ja alaealine laps;
2) Eesti kodaniku abikaasa ja alaealine laps;
3) Eestis elamisloa alusel elavast välismaalasest põlvnevale alla üheaastasele lapsele;
4) välismaalane, kes saabub Eestisse valitsusasutuse kutsel koostöö- või abiprogrammi täitmiseks;
5) välismaalane, kes viibib Eestis tähtajalise elamisloa alusel ja taotleb uut tähtajalist elamisluba;
6) välismaalane, kellele on selleks siseministri poolt erandina luba antud tingimusel, et välismaalasel puudub mõjuvatel põhjustel võimalus taotleda elamisluba Eesti välisesinduses.»;
2) lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.
§ 3. Paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
«(5) Viisataotluste ja väljastatud viisade kohta peetakse riiklikku viisaregistrit.»
§ 4. Paragrahvi 11 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
«(2) Tähtajalist elamisluba pikendatakse välismaalase taotluse alusel, kui elamisloa andmise alus ei ole ära langenud ja puudub elamisloa pikendamisest keeldumise alus ja kui elamisloa pikendamine on põhjendatud.»
§ 5. Paragrahv 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
Ǥ 12. Elamisloa andmise alused
(1) Tähtajalise elamisloa võib anda välismaalasele:
1) töötamiseks;
2) õppimiseks õppeasutuses vastavalt õppeasutuse taotlusele;
3) elama asumiseks Eestis alaliselt elava lähedase sugulase juurde;
4) kelle legaalne sissetulek tagab tema äraelamise, kusjuures legaalseks sissetulekuks loetakse seaduslikult teenitud töötasu, seaduslikust äritegevusest või omandist saadav tulu, pension, stipendium, alimendid, riiklikud toetused, sealhulgas töötu abiraha ja lastetoetus, samuti Eestis legaalset sissetulekut omavate perekonnaliikmete poolt tagatud ülalpidamine;
5) kelle elamisloa taotlus põhineb välislepingul.
(2) Välismaalasele, kes on abielus Eestis alaliselt elava isikuga, võib anda tähtajalise elamisloa.
(3) Alalise elamisloa võib anda välismaalasele, kes on Eestis elanud tähtajalise elamisloa alusel viimase viie aasta jooksul vähemalt kolm aastat ning kellel on Eestis kehtiv elamisluba, elukoht ja legaalne sissetulek Eestis äraelamiseks, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. Alalist elamisluba ei anta välismaalasele, kes on saanud Eestis elamisloa käesoleva paragrahvi 1. lõike punkti 1 või 2 alusel.
(4) Elamisluba ei anta ega pikendata välismaalasele:
1) kes on esitanud valeandmeid (sealhulgas oma varasema tegevuse kohta) viisa, elamis- või tööloa taotlemisel või nende pikendamise taotlemisel;
2) kes ei järgi põhiseaduslikku korda ning ei täida Eesti seadusi;
3) kelle tegevus on olnud või on või on põhjendatud alus arvata, et see on olnud või on suunatud Eesti riigi ja tema julgeoleku vastu;
4) kes on õhutanud või õhutab või on põhjendatud alus arvata, et ta on õhutanud või õhutab rahvuslikku, rassilist, usulist või poliitilist vihkamist või vägivalda;
5) kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või kustutatud või karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud;
6) kes on välisriigi relvajõudude tegevteenistuses;
7) kes on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud;
8) keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest;
9) kelle kohta on andmeid või on põhjendatud alus arvata, et ta kuulub kuritegelikku ühendusse, et ta on seotud narkootikumide või psühhotroopsete ainete või isikute ebaseadusliku toimetamisega üle riigipiiri, et ta kuulub terroristlikku ühendusse või on toime pannud terroristliku akti või et ta on seotud rahapesuga;
10) kes töötab või on põhjendatud alus arvata, et ta töötab välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses, või ta on olnud või on põhjendatud alus arvata, et ta on olnud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses ning tema vanus, auaste või muud asjaolud ei välista tema kutsumist teenistusse tema kodakondsusjärgse riigi julgeoleku- või relvajõududesse või teistesse relvastatud formeeringutesse;
11) kes on saanud või on põhjendatud alus arvata, et ta on saanud eriväljaõppe või eriettevalmistuse dessantoperatsioonideks või diversiooni või sabotaaþi alal või muu eriväljaõppe, mille käigus omandatud teadmisi ja oskusi saab vahetult rakendada illegaalsete relvaformeeringute ülesehitamisel või väljaõppel;
12) kes on osalenud või on põhjendatud alus arvata, et ta on osalenud karistusoperatsioonides tsiviilelanikkonna vastu;
13) kelle puhul on põhjendatud alus arvata, et ta on toime pannud inimsusevastaseid kuritegusid või sõjakuritegusid;
14) käesoleva lõike punktides 6, 7, 10, 11 ja 12 nimetatud isiku perekonnaliikmele;
15) kelle suhtes kehtib sissesõidukeeld.
(5) Käesoleva paragrahvi 4. lõike punktides 5--8 ja 14 loetletud välismaalasele võidakse erandina anda tähtajaline elamisluba ja seda pikendada, kui tema suhtes ei ole tuvastatud käesoleva paragrahvi 4. lõike punktides 1--4, 9--13 ja 15 nimetatud asjaolu.
(6) Käesoleva paragrahvi 4. lõike punktides 1--4, 6 ja 8--13 loetletud asjaolusid võidakse käsitleda ohuna Eesti riigi julgeolekule.
(7) Käesoleva paragrahvi 4. lõike punktid 6, 7 ja 10 ei laiene Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikule ja NATO liikmesriigi kodanikule ning sama lõike punkt 14 nende kodanike perekonnaliikmetele.
(8) Elamisloa andmisest keeldutakse, kui taotluse esitamise kalendriaastal samaks aastaks kehtestatud sisserände piirarv on täitunud.
(9) Elamisloa andmisest ja pikendamisest keeldutakse, kui:
1) elamisloa andmise või pikendamise alus on ära langenud;
2) välismaalane ei vasta käesolevas seaduses kehtestatud elamisloa andmise või pikendamise tingimustele;
3) elamisloa andmise või pikendamise taotlus ei ole põhjendatud.»
§ 6. Seadust täiendatakse §-dega 121, 122, 123 ja 124 järgmises sõnastuses:
Ǥ 121. Elamisloa andmine abikaasa juurde elama asumiseks
(1) Tähtajalise elamisloa võib anda välismaalasele elama asumiseks Eestis seaduslikult elava abikaasa juurde, kui abikaasade vahel on olemas tihe majanduslik side ja psühholoogiline sõltuvus ning perekond on püsiv ja abielu ei ole fiktiivne.
(2) Kui välismaalane taotleb elama asumist Eestis legaalselt elava välismaalase juurde, peab tema abikaasa omama legaalset sissetulekut, mis tagab perekonna ülalpidamise, või peab abikaasade ühine legaalne sissetulek tagama perekonna ülalpidamise Eestis.
(3) Välismaalasele, kes on olnud abielus Eestis seaduslikult elava isikuga vähem kui kolm aastat, antava tähtajalise elamisloa kehtivusaeg ei tohi ületada ühte aastat ja seda elamisluba pikendatakse kolmel aastal iga aasta järel. Välismaalasele, kes on olnud abielus Eestis seaduslikult elava isikuga kauem kui kolm aastat, antava elamisloa kehtivusaeg ei tohi ületada kolme aastat.
(4) Abikaasa juurde elama asumiseks antud elamisluba pikendatakse, kui abielu ja perekonna sissetulek vastab käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud tingimustele.
(5) Abikaasa juurde elama asumiseks antud elamisluba tühistatakse või keeldutakse selle pikendamisest, kui abielu lahutatakse või abielu ei vasta käesoleva paragrahvi 1. lõikes kehtestatud tingimustele. Elamisloa võib tühistada viie aasta jooksul esimese elamisloa andmisest arvates.
§ 122. Elamisloa andmine õppimiseks
(1) Välismaalasele võidakse anda elamisluba õppima asumiseks Eestis asuvasse õppeasutusse kuni üheks aastaks ning nimetatud välismaalast ei arvata sisserände piirarvu alla. Nimetatud välismaalase elamisluba pikendatakse, kui elamisloa andmise alus ei ole ära langenud, kuid mitte rohkem, kui kuueks aastaks kokku.
(2) Eestis õppimiseks antud elamisluba tühistatakse, kui selle andmise alus on ära langenud.
(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud välismaalase Eestis õppimise aega ei arvestata alalise elamisloa saamiseks vajaliku Eestis elamise aja hulka, kui nimetatud välismaalane on saanud hiljem elamisloa muul käesoleva seaduse § 12 1. või 2. lõikes nimetatud alusel.
§ 123. Elamisloa andmine elama asumiseks Eestis elava lähedase sugulase juurde
(1) Välismaalasele võidakse anda elamisluba elama asumiseks Eestis seaduslikult elava lähedase sugulase juurde järgmistel juhtudel:
1) alla 15-aastase alaealise elama asumiseks Eestis seaduslikult elava vanema juurde;
2) vanema või vanavanema elama asumiseks täisealise lapse või lapselapse juurde, kui ta vajab hooldust ja tal ei ole võimalik seda saada oma asukohajärgses riigis või muus riigis ning tema Eestis seaduslikult viibiva lapse või lapselapse legaalne sissetulek tagab tema ülalpidamise Eestis;
3) eestkostetava elama asumiseks eestkostja juurde, kui eestkostja legaalne sissetulek tagab tema ülalpidamise Eestis.
(2) Elamisluba, mis on antud elama asumiseks Eestis elava lähedase sugulase juurde, tühistatakse või keeldutakse selle pikendamisest, kui:
1) elamisloa andmise alus on ära langenud;
2) käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud juhul isik, kelle juurde välismaalane elama asus, ei taga välismaalase ülalpidamist Eestis.
§ 124. Elamisloa andmine välismaalasele, kelle legaalne sissetulek tagab tema äraelamise
(1) Välismaalasele, kelle legaalne sissetulek tagab tema äraelamise, võidakse anda tähtajaline elamisluba kuni kaheks aastaks, kui elamisloa andmine on põhjendatud ega kahjusta Eesti riigi huve. Nimetatud välismaalasele ei anta Eestis töötamiseks tööluba.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud välismaalase elamisluba võidakse pikendada kahe aasta võrra, kui elamisloa pikendamisel tema legaalne sissetulek tagab tema äraelamise ja kui elamisloa andmine on põhjendatud ega kahjusta Eesti riigi huve.»
§ 7. Paragrahv 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 13. Tööluba
(1) Eestis töötamiseks peab välismaalasel olema tööluba, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.
(2) Eestis töötamiseks loetakse tulumaksuseaduse (RT I 1993, 79, 1184; 1998, 9, 111; 28, 353 ja 354; 34, 485 ja 489; 40, 612; 51, 757; 61, 979; 103, 1699; 1999, 4, 51; 10, 150; 16, 270 ja 273) mõistes residendist või mitteresidendist välismaalase tegevust füüsilisest isikust ettevõtjana Eestis või töötamist töölepingu, tööettevõtulepingu või muu lepingu alusel Eestis.
(3) Tööluba ei ole Eestis töötamiseks vaja:
1) välismaalasel, kellel on alaline elamisluba;
2) välismaalasel, kes on saabunud Eestisse kuni üheks aastaks Vabariigi Valitsuse või tema poolt volitatud valitsusasutuse kutsel koostöö- või abiprogrammi täitmiseks;
3) käesoleva seaduse § 20 1. lõikes nimetatud välismaalasel.
(4) Välismaalane, kes soovib saada elamisluba Eestis töötamiseks, või tööandja, kes soovib välismaalast tööle võtta (edaspidi tööandja), peab enne tööloa taotlemist saama nõusoleku Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutuselt. Nimetatud valitsusasutus jätab nõusoleku andmata, kui välismaalane, kes soovib saada elamisluba käesoleva seaduse § 12 1. lõike punkti 1 alusel, konkureerib Eesti tööjõuturul ning tema töölevõtmine ei ole, arvestades olukorda Eesti tööjõuturul, põhjendatud.
(5) Kui välismaalasele antakse elamisluba töötamiseks käesoleva seaduse § 12 1. lõike punkti 1 alusel, määratakse tööloaga kindlaks välismaalase Eestis töötamise tingimused. Tööloaga kindlaksmääratud töötamise tingimuste muutumisel tühistab Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus tööloa ja kolme kuu pärast ka elamisloa.
(6) Tööluba ei anta välismaalasele, kellel puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks.»
§ 8. Paragrahvi 14 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Elamis- ja tööluba lõpeb:
1) tähtaja saabumisel;
2) välismaalasele Eesti kodakondsuse andmisel või taastamisel;
3) välismaalase surma või surnuks tunnistamise korral.
(2) Elamis- ja tööluba tühistatakse:
1) käesoleva seaduse § 12 4. lõikes ning 9. lõike punktides 1 ja 2 loetletud juhtudel;
2) välismaalase isikliku sooviavalduse alusel;
3) välismaalase viibimisel väljaspool Eestit rohkem kui 183 päeva aasta jooksul kokku juhul, kui välismaalane ei ole registreerinud oma eemalviibimist Eestist Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja korras.»
§ 9. Seadust täiendatakse §-ga 141 järgmises sõnastuses:
«§ 141. Elamis- ja töölubade andmise korraldamine
(1) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega:
1) elamis- ja tööloa taotlemise, andmise, pikendamise ning tühistamise korra ja selle täitmist tagavate valitsusasutuste pädevuse;
2) käesoleva seaduse § 12 1. lõike punktis 4 ja 3. lõikes, § 121 2. lõikes ning § 123 1. lõikes nimetatud legaalse sissetuleku määra;
3) käesoleva seaduse § 15 1. ja 2. lõikes nimetatud informeerimise korra.
(2) Siseminister kehtestab määrusega elamis- ja tööloa andmete välismaalase reisidokumenti kandmise ja kande annulleerimise vormi ning elamis- ja tööloa andmete uude reisidokumenti ülekandmise korra.»
§ 10. Paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
«(3) Eestis ebaseaduslikult viibiva välismaalase kohta peetakse arvestust kuni tema Eestist lahkumiseni või Eestis elamisloa saamiseni. Arvestuse pidamise kord ja arvestuskaardi vorm kehtestatakse siseministri määrusega.»
§ 11. Seadust täiendatakse §-ga 161 järgmises sõnastuses:
«§ 161. Välismaalase Eestis viibimise ja Eestist lahkumisega seotud kulude kandmine
(1) Välismaalane või isik, kelle kutsel välismaalane saabus Eestisse (edaspidi kutsuja), on kohustatud kandma välismaalase Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kulud, sealhulgas transpordikulud, mis kantakse seoses välismaalase Eestist väljasaatmisega. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel on välismaalane või kutsuja kohustatud hüvitama riigile nimetatud kulud.
(2) Isik, kes transportis või kelle esindaja transportis välismaalase, kellel puudus Eesti piirile saabumisel Eestis viibimise seaduslik alus või piiriületamist võimaldav dokument (edaspidi vedaja), on kohustatud Eesti piirilt tagasisaadetava välismaalase toimetama tagasi samasse kohta, kust vedaja välismaalase transpordivahendile võttis, või välismaalase asukohariiki. Selle võimatusel on vedaja kohustatud hüvitama riigile välismaalase Eestis viibimise ja Eestist lahkumisega seotud kulud.
(3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud kulude riigile hüvitamata jätmisel nõutakse kulud sisse kulud kandnud valitsusasutuse poolt kohtu korras.
(4) Välismaalasele Eestis viibimise seadusliku aluse andmisel võib Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus nõuda käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud kohustuse täitmise tagamiseks välismaalase, kutsuja või vedaja garantiid.
(5) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud kulude hüvitamise korra ja ulatuse kehtestab Vabariigi Valitsus. Vahendid riigi poolt käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud kulude kandmiseks nähakse ette Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutuste eelarves.»
§ 12. Paragrahvi 18 täiendatakse pärast sõna «viibimise» sõnadega «ja töötamise».
§ 13. Paragrahv 19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 19. Välismaalaste register
Elamis- ja tööluba taotlenud välismaalaste ja väljastatud elamislubade kohta peetakse riiklikku välismaalaste registrit.»
§ 14. Paragrahvi 20 lõikest 2 jäetakse välja sõnad «kuid mitte kauem kui tema elamisloa kehtivusaja lõppemiseni» ja sama lõiget täiendatakse lausega järgmises sõnastuses: «Taotlus alalise elamisloa saamiseks tuleb esitada vähemalt üks kuu enne välismaalasele antud tähtajalise elamisloa lõppemist.»
§ 15. Seadust täiendatakse §-ga 21 järgmises sõnastuses:
«§ 21. Sisserände piirarvu mittekohaldamine
Väljaspool sisserände piirarvu võib elamisloa anda välismaalasele, kellele elamisloa andmine on põhjendatud ega kahjusta Eesti riigi huve ja kes asus Eestisse elama enne 1990. aasta 1. juulit ja ei ole pärast nimetatud tähtaega lahkunud elama mõnda teise riiki.»
II. Rakendussätted
§ 16. Vabariigi Valitsusel tagada välismaalaste seaduse tervikteksti, mille juures on eristatavalt tähistatud käesoleva seaduse jõustumise päevast kehtima hakkav redaktsioon, avaldamine Riigi Teatajas kolme kuu jooksul pärast käesoleva seaduse avaldamist.
§ 17. Käesolev seadus jõustub 1999. aasta 1. oktoobril.
| Riigikogu esimees Toomas SAVI |
Facebook
Twitter