Teksti suurus:

Tehnilise normi ja standardi seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1999, 29, 398

Tehnilise normi ja standardi seadus

Vastu võetud 22.02.1999

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 10. märtsi 1999. a otsusega nr 559

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Seaduses sätestatakse:

1) tehnilise normi, standardi ja tehnospetsifikaadi vahelised seosed;

2) tehnilisest normist või standardist kaubandusele tuleneva takistuse vältimise põhimõtted;

3) tehnilisest normist ja standardist teavitamise alused;

4) standardimise korraldamise alused.

(2) Seadust ei kohaldata riigikaitset käsitlevale standardile ning sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid käsitlevale õigusaktile.

§ 2. Mõisted

(1) Tehnospetsifikaat on toote omaduste loetelu või neid omadusi mõjutava protsessi kirjeldus. Käesoleva seaduse tähenduses esitatakse tehnospetsifikaat tehnilises normis või standardis.

(2) Tehniline norm on toote valmistamist, turustamist või kasutamist reguleeriv õigusnorm või selle osa, milles sätestatakse tehnospetsifikaat või muu nõue. Muu nõue on nõue, mis on esitatud toote ohutuse, tarbija- või keskkonnakaitse eesmärgil ja mis mõjutab toote esma- ja korduvkasutamist ning töötlemise ja utiliseerimise tingimusi.

(3) Standard on üldiseks ja korduvaks kasutamiseks standardiorganisatsiooni poolt vastuvõetud dokument, mis sisaldab tehnospetsifikaate või juhiseid tegevuse või selle tulemuse kohta ning mille kasutamine on vabatahtlik, kui tehnilises normis ei ole ette nähtud teisiti.

(4) Teavitamine käesoleva seaduse tähenduses on välislepingutega võetud kohustuste ulatuses teiste riikide, riikide ühenduste või rahvusvaheliste organisatsioonide informeerimine ettevalmistatavatest ja vastuvõetud tehnilistest normidest ning standarditest.

(5) Toode käesoleva seaduse tähenduses on tööstuslikult valmistatud toode, kaasa arvatud põllumajanduses ja kalanduses toodetud saadus.

2. peatükk

TEHNOSPETSIFIKAAT, TEHNILINE NORM JA EESTI STANDARD

§ 3. Tehnospetsifikaat

Tehnospetsifikaate esitatakse järgmistes valdkondades:

1) kvaliteet ja ohutus;

2) nõuetekohasuse hindamine ja tõendamine (sertifitseerimine);

3) pakendamine, märgistamine ja etikettimine;

4) sümbolid ja terminoloogia;

5) klassifitseerimine;

6) valmistamine, kasutamine ja säilitamine;

7) vedu;

8) ülesehitus, mõõtmed ja muud tehnilised näitajad.

§ 4. Tehniline norm

(1) Tehniline norm sätestatakse:

1) seaduses, kui tehnilisel normil on oluline mõju riigi majandusele;

2) Vabariigi Valitsuse määruses;

3) ministri määruses.

(2) Tehnilist normi sisaldava õigusakti ettevalmistamisel võetakse aluseks rahvusvahelised ja Euroopa standardiorganisatsioonide standardid või nende lõplikud kavandid.

(3) Tehnilist normi sisaldava õigusaktiga kehtestatakse ühesugused nõuded nii kohalikele kui imporditavatele toodetele.

(4) Tehnilist normi sisaldava õigusaktiga ei piirata kaubandust rohkem, kui on vajalik inimeste tervise või ohutuse ning loomade ja taimede elu või tervise kaitsmise, keskkonnakaitse, riigi julgeoleku tagamise või muu seadusliku eesmärgi täitmise tagamiseks.

(5) Tehnilise normina käsitatakse ka seaduse sätet, milles kehtestatud riikliku maksuga või sundkindlustuse makse tasumise kohustusega mõjutatakse toote tarbimist.

(6) Tehnilist normi sisaldavate õigusaktide avaldamise ja jõustumise vahele jäetakse mõistlik aeg, et tootjal oleks võimalik kohandada oma toode või tootmisviis normile vastavaks. Mõistliku aja nõue ei kehti juhul, kui tehnilise normi kiire jõustumine on vajalik inimeste tervise või ohutuse kaitsmise või keskkonnakaitse või riigi julgeoleku tagamise eesmärgil.

(7) Tehnilise normina ei käsitata riiklikku sotsiaalkindlustust reguleeriva õigusakti sätteid.

§ 5. Eesti standard

(1) Eesti standard on Eesti standardiorganisatsiooni poolt vastuvõetud standard.

(2) Eesti standard võib olla:

1) ülevõetud rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standard;

2) ülevõetud teise riigi algupärane standard;

3) algupärane Eesti standard.

(3) Eesti standardi eristuseks kasutatakse tähtlühendit EVS.

(4) Eesti standard võetakse vastu eesti keeles. Rahvusvahelise ja Euroopa standardiorganisatsiooni standardi võib üle võtta Eesti standardiks selle standardi vastu võtnud standardiorganisatsiooni ühes ametlikus keeles. Eesti standardiorganisatsioon teatab standardi vastuvõtmisest oma ametlikus väljaandes.

(5) Eesti standard loetakse avaldatuks, kui selle vastuvõtmise kohta on avaldatud teade. Teate avaldamise kuupäevast saab standardit tellida Eesti standardiorganisatsioonilt.

(6) Autoriõigus standardile kuulub selle vastu võtnud standardiorganisatsioonile. Standardi järgimine on tasuta.

§ 6. Ühtlustatud Eesti standard

(1) Eesti standardi võib tunnistada ühtlustatud Eesti standardiks, kui see arvestab tehnilise normi nõudeid või annab selles sätestatud nõuete täitmiseks lahendusvariante.

(2) Eesti standard tunnistatakse tehnilise normiga ühtlustatuks asjaomase ministri määrusega. Asjaomane minister otsustab Eesti standardi tehnilise normiga ühtlustatuks tunnistamise tema moodustatud komisjoni ettepanekul.

(3) Toode või selle omadusi mõjutav protsess või toote valmistamismeetod loetakse toote nõuetekohasuse tõendamise seaduses (RT I 1997, 81, 1362) või eri seaduses sätestatud korras nõuetekohasuse hindamisel ja tõendamisel tehnilisele normile vastavaks, kui see on tehnilise normiga ühtlustatud standardi kohane.

§ 7. Standardi järgimise kohustuslikkus

(1) Tehnilises normis on lubatud viitamine eesti keeles avaldatud Eesti standardile või selle jaotisele.

(2) Viide standardile sätestatakse kohustusliku või soovituslikuna. Kohustuslikus viites sätestatakse, et viidatava standardi kohaldamine on ainus võimalus tehnilise normi täitmiseks. Soovituslikus viites sätestatakse, et viidatava standardi kohaldamine on üks võimalustest tehnilise normi täitmiseks.

(3) Viide standardile või selle jaotisele peab sisaldama viidatava standardi tähist ja vastuvõtmise kuupäeva. Standardi hilisemaid muudatusi ei käsitleta viitava õigusakti osana.

(4) Tehnilises normis võib anda soovitusliku viite ülevõetud rahvusvahelise, Euroopa või teise riigi standardiorganisatsiooni standardile seda eesti keelde tõlkimata, kui:

1) standardile viitav tehniline norm käsitleb eriala, mille piires tegutsev isik eeldatavasti valdab viidatava standardi keelt;

2) standard liitub alaga, milles rahvusvaheliste lepingute või väljakujunenud praktika järgi suheldakse võõrkeeles;

3) viidatakse standardile, mis käsitleb rahvusvahelist kaubandust, rahvusvahelist liiklust või muud rahvusvahelist koostööd.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhtudel peab viidatavast standardist olema eestikeelne tõlge, kui standardi otsesed mõjud puudutavad isikut, kellel ei ole eeldusi kasutada võõrkeelset standardit.

(6) Kui tehnilises normis on viidatud standardile, mida ei ole eesti keeles avaldatud, tuleb tehnilises normis märkida, milline ametiasutus annab standardi kohta teavet eesti keeles.

(7) Kui viidatavas standardis viidatakse teisele standardile, saab selliseid viiteid kohaldada üksnes käesolevas paragrahvis sätestatud tingimuste täitmise korral.

§ 8. Teavitamine

(1) Teavitamisele kuuluvad käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud õigusaktid ja teiste riikidega sõlmitud kokkulepped, mis sisaldavad tehnilisi norme.

(2) Tehnilist normi sisaldava õigusakti eelnõu ettevalmistaja on kohustatud selle esitama teavitamist koordineerivale asutusele.

(3) Tehnilisest normist teavitamise korra kehtestab ja teabevahetust koordineeriva asutuse määrab Vabariigi Valitsus.

(4) Standardiga seonduva teabevahetuse koordineerimine sätestatakse Vabariigi Valitsuse ja Eesti standardiorganisatsiooni vahelises lepingus.

3. peatükk

STANDARDIMISE KORRALDAMINE

§ 9. Eesti standardiorganisatsioon

(1) Eesti standardiorganisatsioon on selle liikmeid esindav mittetulundusühing, mille põhikirjalise tegevuse eesmärk on koostada ja avaldada standardeid ning esindada Eestit rahvusvahelises standardimises. Riigi huve Eesti standardiorganisatsioonis esindab liikmena valitsusasutus.

(2) Eesti standardiorganisatsioon on kohustatud:

1) täitma välislepingutega võetud ja riigi poolt delegeeritud standardimiskohustusi;

2) osalema rahvusvaheliste ja Euroopa standardiorganisatsioonide töös;

3) koostama standardimisprogramme;

4) informeerima välisriike, riikide ühendusi ja rahvusvahelisi standardiorganisatsioone ettevalmistatavatest ja vastuvõetud standarditest ning standardimisprogrammidest vastavalt kehtivatele õigusaktidele;

5) töötama välja Eesti standardi koostamise menetlusnõuded;

6) korraldama Eesti standardi vastuvõtmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise ning avaldamise ja kirjastamise;

7) säilitama standardiraamatukogus Eesti ja teiste riikide ning rahvusvaheliste ja Euroopa standardiorganisatsioonide standardeid ning standardimistrükiseid ning osutama avalikke tasuta infoteenuseid ning korraldama standardite ja standardimistrükiste tutvustusi.

(3) Vabariigi Valitsus annab majandusministri ettepanekul õiguse tegutseda Eesti standardiorganisatsioonina ühele standardiorganisatsioonile.

(4) Standardiorganisatsioon esitab taotluse majandusministrile, milles ta peab tõendama, et on võimeline täitma käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustusi. Enne taotluse esitamist Vabariigi Valitsusele kuulab majandusminister ära tema moodustatud komisjoni arvamuse.

(5) Tegutsemisõigus Eesti standardiorganisatsioonina nähakse ette Vabariigi Valitsuse ja standardiorganisatsiooni vahelises lepingus, milles määratakse poolte kohustused ja õigused. Nimetatud lepingu tähtaeg võib olla kuni kümme aastat.

§ 10. Eesti standardi koostamise ja Eesti standardiorganisatsiooni finantseerimine

(1) Eesti standardi koostamiskulud katavad asjast huvitatud isikud.

(2) Eesti standardi koostamist riigiasutuse tellimuse või riikliku programmi alusel finantseerib riik.

(3) Eesti standardiorganisatsiooni liikmete kohustus standardimist finantseerida määratakse standardiorganisatsiooni asutamislepingus ja põhikirjas.

(4) Riigi poolt Eesti standardiorganisatsioonilt tellitud infoteenuste osutamise kulud ning rahvusvaheliste ja Euroopa standardiorganisatsioonide liikmemaksud kaetakse riigieelarvest. Nimetatud kulud nähakse ette asjaomase ministeeriumi eelarves.

4. peatükk

RAKENDUSSÄTTED

§ 11. Muudatused varasemates seadustes

(1) Haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1997, 66--68, 1109; 73, 1201; 81, 1361 ja 1362; 86, 1459 ja 1461; 87, 1466 ja 1467; 93, 1561 ja 1563--1565; 1998, 2, 42; 17, 265; 23, 321; 30, 410; 34, 484; 36/37, 552 ja 553; 38, 562; 51, 756 ja 759; 52/53, 771; 60, 951 ja 952; 64/65, 1004; 86/87, 1409; 98/99, 1574; 103, 1695; 108/109, 1783; 1999, 4, 53; 10, 149 ja 156; 16, 267, 271, 272 ja 276; 1999, 23, 350) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 21 lõikest 3 jäetakse välja sõna «standardi-,»;

2) paragrahv 203 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks.

(2) Kriminaalkoodeksi (RT 1992, 20, 288; RT I 1997 21/22, 353; 28, 423; 30, 472; 34, 535; 51, 824; 52, 833 ja 834; 81, 1361; 86, 1461; 87, 1466--1468; 1998, 2, 42; 4, 62; 17, 265; 23, 321; 30, 412; 36/37, 552 ja 553; 51, 756 ja 759; 59, 941; 98/99, 1576; 107, 1766; 108/109, 1783; 1999, 4, 53; 10, 156; 16, 267, 271 ja 276) § 147 lõikes 1 asendatakse sõnad «Standardile, tehnilistele tingimustele» sõnadega «Tehnilisele normile».

(3) Planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953) § 44 lõikest 2 jäetakse välja sõnad «ja standardite» ning lõikest 3 sõnad «ning standardite».

(4) Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274) § 63 lõikest 2 jäetakse välja punkt 3.

(5) Säästva arengu seaduse (RT I 1995, 31, 384; 1997, 48, 772) §-st 10 jäetakse välja lõige 4.

(6) Autoriõiguse seaduse (RT 1992, 49, 615; RT I 1996, 49, 953; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 156) § 4 lõiget 3 täiendatakse punktiga 191 järgmises sõnastuses:

«191) standardid ja standardite kavandid;».

§ 12. Standardiameti tegevuse lõpetamine

(1) Standardiameti tegevuse lõpetab Vabariigi Valitsus pärast Eesti standardiorganisatsioonile tegutsemisõiguse andmist, kuid mitte hiljem kui ühe aasta jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest.

(2) Standardiameti väljaantud standardite kehtivuse otsustab Eesti standardiorganisatsioon ühe aasta jooksul.

§ 13. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 1999. aasta 1. aprillil.

Riigikogu esimees Toomas SAVI