Teksti suurus:

Planeerimis- ja ehitusseaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1999, 29, 399

Planeerimis- ja ehitusseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 23.02.1999

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 10. märtsi 1999. a otsusega nr 560

Planeerimis- ja ehitusseaduses (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398) tehakse järgmised muudatused:

§ 1. Paragrahvi 211 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Kohalik omavalitsus võib detailplaneeringu koostamisel loobuda käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 ja §-des 18--21 sätestatud planeeringute avalikustamise nõuete täitmisest, asendades need planeeritava krundi ja naaberkruntide omanike kooskõlastustega, kui detailplaneering koostatakse:

1) olemasoleval hoonestusalal kuni kolme ühepereelamu, suvila või aiamaja krundi detailplaneerimiseks;

2) olemasoleva hoonestuse vahele jääva ühe tühja krundi detailplaneerimiseks linnas või asulas, kui krundile kavandatava ehitise põhifunktsioon on elamu ja selle maht ei muuda piirkonna linnaehituslikku miljööd.

(2) Kohalik omavalitsus võib detailplaneeringu puhul, mis koostatakse olemasolevatele hoonetele ja rajatistele krundi suuruse määramiseks aladel, kuhu ei rajata uusi ehitisi ning kus säilib hoonete kasutamise senine otstarve, loobuda:

1) käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktides 2, 4, 5, 7--10 ja 12 sätestatud nõuete täitmisest;

2) käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 ja §-des 18--21 sätestatud planeeringute avalikustamise nõuete täitmisest, asendades need planeeritava krundi ja naaberkruntide omanike kooskõlastustega.

(3) Detailplaneeringu koostamise lihtsustatud kord ei laiene muinsuskaitse või looduskaitse all olevatele aladele ja ehitistele ning ranna ja kalda kaitse seadusega (RT I 1995, 31, 382) sätestatud ranna- ja kaldaaladele.»

§ 2. Paragrahvi 22 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(7) Detailplaneeringu üle ei teostata käesolevas paragrahvis sätestatud järelevalvet ja maavanema heakskiit detailplaneeringule ei ole vajalik, kui:

1) detailplaneeringusse ei ole jäänud lahendamata planeeringuvaidlusi;

2) detailplaneering käsitleb käesoleva seaduse §-s 211 nimetatud juhtumeid.»

Riigikogu esimees Toomas SAVI

/otsingu_soovitused.json