Õiguskantsleri seadus
Vastu võetud 25.02.1999
| Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 11. märtsi 1999. a otsusega nr 569 |
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Õiguskantsleri ülesanded
(1) Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide Eesti Vabariigi põhiseadusele (edaspidi põhiseadus) ja seadustele vastavuse üle.
(2) Õiguskantsler analüüsib seaduste muutmise, uute seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste töö kohta talle tehtud ettepanekuid ning esitab vajaduse korral Riigikogule ettekande.
(3) Õiguskantsler teeb Riigikogule ettepaneku Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe ja Riigikohtu liikme kriminaalvastutusele võtmiseks vastavalt seadusele.
§ 2. Õiguskantsleri osavõtt Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse istungitest
(1) Õiguskantsler võib sõnaõigusega osa võtta Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse istungitest.
(2) Õiguskantslerile saadetakse Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse istungite päevakorrad koos arutusele tulevate õigusaktide eelnõudega.
§ 3. Riigikogu liikme arupärimine
Õiguskantsler vastab Riigikogu liikme arupärimisele seadusega sätestatud korras.
§ 4. Õiguskantsleri ülevaade Riigikogule
(1) Õiguskantsler esitab kord aastas Riigikogu sügisistungjärgu täiskogu kolmandal töönädalal Riigikogule ülevaate seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohalike omavalitsuste õigustloovate aktide kooskõlast põhiseaduse ja seadustega. Õiguskantsleri ülevaade avaldatakse Riigi Teataja Lisas.
(2) Õiguskantsler esitab Riigikogu istungjärgul ülevaate oma tegevusest kontrolli teostamisel põhiseaduslike õiguste ja vabaduste tagamisel. Trükitud ülevaade eelmise kalendriaasta kohta avaldatakse eraldi väljaandena hiljemalt 1. oktoobriks ja esitatakse Riigikogule.
2. peatükk
ÕIGUSKANTSLERI STAATUS
§ 5. Õiguskantsleri ametisse nimetamine
Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks.
§ 6. Õiguskantslerile esitatavad nõuded
(1) Õiguskantsler peab olema kõrgete kõlbeliste omadustega teovõimeline Eesti kodanik, kes valdab vabalt riigikeelt.
(2) Õiguskantsleril peab olema akadeemiline kõrgharidus õigusteaduses ning ta peab olema kogenud ja tunnustatud jurist.
§ 7. Õiguskantsleri ametivanne
(1) Õiguskantsler astub ametisse Riigikogu ees enda nimetamisele järgneval täiskogu töönädalal järgmise ametivande andmisega:
«Tõotan jääda ustavaks Eesti rahvale, Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale ning oma südametunnistuse järgi, kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadusega, täita erapooletult kõiki neid kohustusi, milleks amet mind kohustab.»
(2) Ametivande tekstile kirjutab õiguskantsler alla ja seda hoitakse õiguskantsleri ametisoleku ajal Riigikogu Kantseleis, pärast ametist lahkumist aga Riigiarhiivis.
§ 8. Õiguskantsleri volituste lõppemine
Õiguskantsleri volitused loetakse lõppenuks:
1) käesoleva seaduse §-s 5 tähendatud seitsmeaastase tähtaja möödumise päevast;
2) tema ametist tagasiastumise päevast;
3) tema kestva võimetuse korral üle kuue kuu järjest täita oma ametiülesandeid -- Riigikohtu üldkogu otsuse jõustumise päevast;
4) tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumise päevast;
5) ettevaatamatuse tõttu toimepandud kuriteo eest süüdi mõistva kohtuotsuse, millega on ette nähtud vabaduskaotuslik karistus, jõustumise päevast;
6) tema surma korral.
§ 9. Õiguskantsleri tagasiastumine
Ametist tagasiastumisest teatab õiguskantsler Vabariigi Presidendile vähemalt neli kuud ette.
§ 10. Õiguskantsleri kestev võimetus täita oma ametiülesandeid
(1) Kui õiguskantsler on haiguse tõttu või muul põhjusel kuus kuud järjest kestvalt võimetu täitma oma ametiülesandeid, esitab Vabariigi President Riigikohtule põhjendatud taotluse tunnistada seda oma otsusega.
(2) Riigikohtu üldkogu vaatab taotluse läbi ja teeb otsuse viivitamata.
(3) Riigikohtu üldkogu otsus, millega õiguskantsler tunnistatakse kestvalt võimetuks täitma oma ametiülesandeid, jõustub väljakuulutamise päeval.
(4) Jõustunud Riigikohtu üldkogu otsus vabastab õiguskantsleri ametist.
§ 11. Õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmine
(1) Õiguskantsleri saab kriminaalvastutusele võtta ainult Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.
(2) Õiguskantsleri volitused peatuvad Riigikogu otsuse päevast anda nõusolek õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmiseks.
(3) Õiguskantsleri volitused taastuvad õigeksmõistva kohtuotsuse või ettevaatamatuse tõttu toimepandud kuriteo eest süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumise päevast (välja arvatud tema karistamisel vabadusekaotusega) või kriminaalmenetluse lõpetamise päevast tema kriminaalasjas.
(4) Õiguskantsler on ametist tagandatud:
1) tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdi mõistva jõustunud kohtuotsuse jõustumise päevast;
2) ettevaatamatuse tõttu toime pandud kuriteo eest süüdi mõistva kohtuotsuse, millega on ette nähtud vabaduskaotuslik karistus, jõustumise päevast.
(5) Õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmise kord on sätestatud Riigikogu liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, Riigikohtu esimehe ja Riigikohtu liikme kriminaalvastutusele võtmise korra seadusega (RT I 1995, 83, 1440; 1998, 41/42, 625).
§ 12. Õiguskantsleri tegevuse piirangud
(1) Õiguskantsler ei tohi ametisoleku ajal:
1) olla mõnes teises riigi-, kohaliku omavalitsuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku ametis;
2) osaleda erakondade tegevuses;
3) kuuluda äriühingu juhatusse, nõukogusse või järelevalveorganisse;
4) osaleda ettevõtluses, välja arvatud tema enda isiklikud investeeringud ning nendelt saadavad protsendid ja dividendid, samuti talle kuuluva vara käsutamisest saadav tulu.
(2) Õiguskantsler võib tegelda teadusliku ja pedagoogilise tööga, kui see ei takista tema ametiülesannete täitmist.
§ 13. Õiguskantsleri vaikimiskohustus
Õiguskantsler on kohustatud hoidma riigisaladust, ärisaladust ja pangasaladust ning mitte avaldama talle teatavaks saanud andmeid üksikisiku perekonna ja eraelu kohta ning muid andmeid, mille avalikustamine on seadusega keelatud.
§ 14. Õiguskantsleri ametihüved
(1) Õiguskantsleri ametipalk on määratud Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seadusega (RT I 1996, 81, 1448).
(2) Õiguskantsleril on pensioniea saabumisel õigus ametipensionile, kui ta on töötanud vähemalt viis aastat õiguskantsleri ametikohal. Ametipensioni ei maksta pensioniea saabumisel töötamise jätkamise ajal nimetatud ametipensionile õigust andval ametikohal või Riigikogu liikmena, Vabariigi Presidendina, Vabariigi Valitsuse liikmena, Riigikohtu esimehe või liikmena, kaitseväe juhataja või ülemjuhatajana, riigikontrolörina, Eesti Panga presidendina, samuti õiguskantsleri ametist tagandamise korral. Pensionile jäänud õiguskantsleri ametipension on 70 protsenti õiguskantsleri ametipalga määrast. Ametipalga määra muutumisel makstakse pensioni muutunud suuruses, alates järgneva kuu esimesest kuupäevast.
(3) Õiguskantsleri ametipensioni see osa, mis ületab riikliku vanaduspensioni, makstakse riigieelarvest.
(4) Õiguskantsleri ametipensioni saamise ajal ei ole isikul õigus saada teisi riiklikke pensione. Õiguskantsleri ametipensioni ei suurendata avaliku teenistuse seaduse (RT I 1995, 16, 228; 1999, 7, 112; 10, 155; 16, 271 ja 276) § 57 lõikes 2 sätestatu alustel.
(5) Õiguskantsleri surma korral makstakse igale tema ülalpidamisel olnud töövõimetule pereliikmele toitjakaotuspensioni, mille suurus on 25 protsenti õiguskantsleri ametipensionist. Õiguskantsleri pereliikmete toitjakaotuspensionid kokku ei tohi ületada 75 protsenti õiguskantsleri ametipensioni määrast.
(6) Õiguskantsleril, kelle volitused on lõppenud käesoleva seaduse § 8 punkti 1 ja haiguse tõttu punkti 3 alusel, on õigus hüvitisele kuue kuu ametipalga määra ulatuses.
3. peatükk
JÄRELEVALVE ÕIGUSTLOOVATE AKTIDE PÕHISEADUSLIKKUSE JA SEADUSLIKKUSE ÜLE
§ 15. Õiguskantsleri poole pöördumise õigus õigustloova akti põhiseadusele ja seadusele vastavuse kontrollimiseks
Igaühel on õigus pöörduda avaldusega õiguskantsleri poole seaduse või mõne muu õigustloova akti põhiseadusele ja seadusele vastavuse kontrollimiseks.
§ 16. Õigustloova akti esitamise kohustus
Õiguskantslerile saadetakse kõigi seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide, jõustumata välislepingute ning kõigi Riigikohtu põhiseaduslikke vaidlusi käsitlevate jõustunud kohtuotsuste ärakirjad kümne päeva jooksul vastavalt nende väljakuulutamisest, vastuvõtmisest, allakirjutamisest või jõustumisest arvates.
§ 17. Ettepanek õigustloova akti kooskõlla viimiseks
Kui õiguskantsler leiab, et õigustloov akt kas täielikult või osaliselt ei vasta põhiseadusele või seadusele, teeb ta akti vastu võtnud organile ettepaneku see akt või selle säte 20 päeva jooksul põhiseaduse ja seadusega kooskõlla viia.
§ 18. Ettepanek õigustloova akti kehtetuks tunnistamiseks
(1) Kui õigustloova akti vastuvõtnud organ ei ole 20 päeva jooksul, arvates õiguskantsleri ettepaneku saamise päevast, akti või selle sätet põhiseaduse või seadusega kooskõlla viinud, teeb õiguskantsler Riigikohtule ettepaneku tunnistada õigustloov akt või selle säte kehtetuks.
(2) Õiguskantsleri osalemise korra ning õigused põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses sätestab seadus.
4. peatükk
KONTROLL RIIGIASUTUSTE TEGEVUSE ÜLE PÕHISEADUSLIKE ÕIGUSTE JA VABADUSTE TAGAMISEL
§ 19. Õigus pöörduda õiguskantsleri poole isikute põhiseaduslike õiguste ja vabaduste tagamise kontrollimiseks
Igaühel on õigus pöörduda õiguskantsleri poole riigiasutuste tegevuse, sealhulgas isikute põhiseaduslike õiguste ja vabaduste tagamise kontrollimiseks.
§ 20. Kontrolli teostamine
(1) Õiguskantsler teostab seaduse alusel kontrolli riigiasutuste tegevuse üle, sealhulgas põhiseaduslike õiguste ja vabaduste tagamise üle.
(2) Õiguskantsler võtab talle esitatud avalduste ja ettepanekute alusel tarvitusele abinõud, mis on vajalikud nende õiglase ja võimalikult kiire lahendamise huvides, kasutades vajaduse korral ka põhiseaduse §-s 46 sätestatud märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole pöördumise õigust.
§ 21. Menetluse alustamine
Õiguskantsler alustab menetlust talle esitatud avalduste alusel või omal algatusel eelnevalt laekunud teabe alusel.
§ 22. Avalduse esitamine
(1) Igaühel on õigus esitada õiguskantslerile isiklikult või oma esindaja kaudu oma põhiseaduslike õiguste ja vabaduste rikkumise korral avaldus käesoleva seaduse §-s 20 osundatud asutuste tegevuse peale.
(2) Avaldusaluses asjas ei tohi olla jõustunud kohtuotsust ega samaaegselt toimuda kohtueelset kaebemenetlust või kohtumenetlust.
(3) Avaldus peab sisaldama:
1) avaldaja nime või nimetust, postiaadressi ja sidevahendite numbreid;
2) asutuse nime, kelle tegevus on avaldaja arvates rikkunud tema põhiõigusi;
3) avalduse sisuks oleva tegevuse kirjeldust.
(4) Avalduse vormi kinnitab õiguskantsler ja teeb vormi üldsusele kättesaadavaks.
(5) Suuline avaldus vormistatakse õiguskantsleri nõuniku kaasabil.
(6) Statistilistel eesmärkidel võib õiguskantsler küsida avalduse esitajalt andmeid, mille esitamine on vabatahtlik.
§ 23. Avalduse edastamine
(1) Kinnipeetava, ajateenija, samuti psühhiaatriahaiglas, erihooldekodus, üldhooldekodus, lastekodus või noortekodus viibiva isiku poolt õiguskantslerile saadetava avalduse ja õiguskantsleri vastuse sisu ei kuulu kontrollimisele ning see edastatakse adressaadile viivitamata.
(2) Avalduse edasisaatmise kulud kannab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastav asutus.
§ 24. Avalduse tagasilükkamine
(1) Õiguskantsler lükkab avalduse tagasi, kui:
1) avaldus ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
2) avaldus on ilmselgelt põhjendamata.
(2) Kui avaldus on esitatud pärast ühe aasta möödumist ajast, mil isik sai või pidi saama teada oma õiguste rikkumisest, võib õiguskantsler avalduse tagasi lükata.
(3) Avalduse tagasilükkamisest teatab õiguskantsler avaldajale kirjalikult koos põhjuste äratoomisega.
(4) Kui avaldus lükati tagasi põhjusel, et avalduse lahendamine ei kuulu õiguskantsleri pädevusse, selgitab õiguskantsler avaldajale, kelle pädevusse avalduse lahendamine kuulub, ja edastab avalduse vastavalt pädevusele.
§ 25. Menetlusteade
(1) Õiguskantsler teatab avalduse esitajale ühe kuu jooksul, milliseid toiminguid ta seoses avalduse või kaebusega on teinud või peab vajalikuks teha.
(2) Kui õiguskantsler alustab menetlust omal algatusel, teatab ta vastavale asutusele menetluse alustamise põhjuse ja eesmärgi.
§ 26. Menetlustoimingud
(1) Menetlustoimingud on:
1) teabe nõudmine;
2) käesoleva seaduse §-s 20 osundatud asutuselt seletuse võtmine;
3) suulise ütluse võtmine;
4) vaba juurdepääsu kasutamine;
5) eksperdi kasutamine.
(2) Õiguskantsler võib panna käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1--4 sätestatud menetlustoimingute teostamise õiguskantsleri asetäitja-nõunikule või nõunikule, kes viivad neid läbi õiguskantsleri järelevalve all.
§ 27. Teabe nõudmine
(1) Õiguskantsleril on õigus nõuda oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet. Kõik käesoleva seaduse §-s 20 osundatud asutused on kohustatud õiguskantslerile tema poolt määratud tähtaja jooksul väljastama vajaliku teabe.
(2) Riigisaladust sisaldavat teavet on õiguskantsleril õigus saada seadusega ettenähtud alustel ja korras.
§ 28. Seletuse võtmine
Õiguskantsler võib nõuda käesoleva seaduse §-s 20 osundatud asutustelt kirjaliku seletuse andmist avalduse asjas. Vastav asutus peab nõude täitma õiguskantsleri poolt määratud tähtaja jooksul.
§ 29. Suulise ütluse võtmine
(1) Õiguskantsler võib menetluse käigus võtta suulisi ütlusi kõigilt isikutelt, kelle kohta on andmeid, et nad teavad asjas tähtsust omavaid fakte ning on võimelised nende kohta andma õigeid ütlusi.
(2) Suulise ütluse andmisele kutsutud isik on kohustatud ilmuma õiguskantsleri kutse peale.
§ 30. Vaba juurdepääs
Õiguskantsleril on menetluse käigus vaba juurdepääs käesoleva seaduse §-s 20 osundatud asutuste valduses olevatele dokumentidele, materjalidele ja paikadele. Vastavad asutused peavad võimaldama õiguskantslerile tingimusteta ja viivitamatu juurdepääsu kõigile oma valduses olevatele dokumentidele, materjalidele ja paikadele.
§ 31. Õiguskantsleri tegevuse takistamine
(1) Õiguskantsleri tegevuse takistamine on:
1) õiguskantsleri eest tema ülesannete täitmiseks vajaliku teabe varjamine, selle andmisest keeldumine või kõrvale hoidmine;
2) seletuse andmisest keeldumine või selle andmisest kõrvale hoidmine;
3) ütluse andmisest keeldumine või sellest kõrvale hoidmine;
4) vaba juurdepääsu teostamise takistamine.
(2) Õiguskantsleri tegevuse takistamise korral võib õiguskantsler tegutseda vastavalt käesoleva seaduse § 33 lõigetele 3 ja 4.
§ 32. Avaldaja teavitamine avalduse lahendamisest
Õiguskantsler teavitab avaldajat põhiseadusega ettenähtud õiguste ja vabaduste rikkumise kohta tehtud avalduse kontrollimise käigus avastatud puudustest ja nende kõrvaldamiseks esitatud ettepanekutest ja abinõudest ning puuduste kõrvaldamise tulemustest.
§ 33. Õiguskantsleri ettepaneku täitmise tagamine
(1) Asutus, kellele õiguskantsleri ettepanek on adresseeritud, peab teatama õiguskantslerile, kuidas on ettepanekut täidetud.
(2) Õiguskantsleril on õigus esitada järelepärimisi oma ettepanekute täitmise kohta. Asutus, kellele järelepärimine esitati, on kohustatud vastama viivitamata, kuid mitte hiljem kui kümne päeva jooksul järelepärimise saamisest.
(3) Kui õiguskantsleri ettepanekut ei täideta või järelepärimisele ei vastata, võib õiguskantsler esitada ettekande vastava asutuse üle järelevalvet teostavale asutusele, Vabariigi Valitsusele või Riigikogule. Õiguskantsleril on samuti õigus taotleda selle ametiisiku distsiplinaarkorras vastutusele võtmist, kes takistab õiguskantsleri või tema nõunike tegevust, ei esita vajalikku teavet või ei anna seletusi või ütlusi või esitab need kujul, mille järgi pole kontrolli teostamine võimalik.
(4) Kui õiguskantsler peab seda vajalikuks, esineb ta avalikkusele teadaandega, milles toob ära oma ettepanekud.
§ 34. Seaduserikkumisest teatamine
Kui õiguskantsler leiab, et ametiisik on rikkunud põhiseadust või seadust, teatab ta sellest kirjalikult kas uurimisorganile või muule pädevale organile ning edastab vajaduse korral neile kõik tema käsutuses olevad andmed ja dokumendid.
§ 35. Õiguskantsleri asetäitja-nõuniku või nõuniku taandamine
Õiguskantsleri asetäitja-nõunik või nõunik taandab ennast menetluse läbiviimisest, kui ta kahtleb enda erapooletuses.
5. peatükk
ÕIGUSKANTSLERI AMETKOND
§ 36. Õiguskantsleri ametkond
(1) Õiguskantsleri ametkonna koosseisus on õiguskantsleri asetäitjad-nõunikud, nõunikud ja kantselei töötajad.
(2) Õiguskantsleril on oma ametkonna juhtimisel samad õigused, mis on seadusega antud ministrile ministeeriumi juhtimisel.
§ 37. Õiguskantsleri asetäitja-nõunik
(1) Õiguskantsleri ettepanekul nimetab Riigikogu kaks õiguskantsleri nõunikku õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametisse. Õiguskantsleri asetäitja-nõunik annab ametisse astumisel käesoleva seaduse §-s 7 tähendatud ametivande.
(2) Kui õiguskantsler ei saa oma ametiülesandeid ajutiselt täita, samuti õiguskantsleri volituste lõppemisel käesoleva seaduse §-s 8 märgitud alustel, täidab õiguskantsleri ülesandeid kuni uue õiguskantsleri ametisse astumiseni üks õiguskantsleri asetäitja-nõunikest vastavalt õiguskantsleri poolt kindlaksmääratud asendamiskorrale.
(3) Õiguskantsleri nõunik vabastatakse õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametist:
1) tema ametist tagasiastumise päevast;
2) kui ta on kestvalt üle kuue kuu järjest võimetu täitma oma ülesandeid, õiguskantsleri ettepanekul uue õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametisse astumise päevast;
3) uue õiguskantsleri poolt esitatud uue õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametisse astumise päevast;
4) tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumise päevast;
5) ettevaatamatuse tõttu toimepandud kuriteo eest süüdi mõistva kohtuotsuse, millega on ette nähtud vabaduskaotuslik karistus, jõustumise päevast;
6) tema surma korral.
§ 38. Õiguskantsleri nõunik
(1) Õiguskantsleri nõunikuks võib nimetada isiku, kellel on kõrgharidus.
(2) Õiguskantsleri nõunikud on nõunik ja vanemnõunik.
(3) Õiguskantsleri nõunikuks võib nimetada isiku, kes on töötanud kohtunikuna, notarina, vandeadvokaadina või kõrgkooli õppejõuna vähemalt kolm aastat või olnud muus avalikus teenistuses vähemalt kolm aastat.
(4) Õiguskantsleri vanemnõunikuks võib nimetada isiku, kes on töötanud õiguskantsleri nõunikuna, kohtunikuna, notarina, vandeadvokaadina või kõrgkooli õppejõuna vähemalt viis aastat või olnud muus avalikus teenistuses vähemalt viis aastat.
(5) Õiguskantsler võib määrata mõne kitsama põhiõiguste valdkonna kontrollimisega tegelema kindla nõuniku.
(6) Õiguskantsler võib määrata nõunikke maakondadesse.
§ 39. Õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ja nõuniku tegevuspiirangud
Õiguskantsleri asetäitja-nõunikule ja nõunikule laienevad käesoleva seaduse §-des 12 ja 13 sätestatud piirangud.
§ 40. Ametipalgad
(1) Õiguskantsleri asetäitja-nõunike, nõunike ja kantselei teenistujate töö tasustamine toimub riigiteenistujate palgatingimusi sätestavate seaduste alusel, kusjuures õiguskantsleril on õigus suurendada vastavate seadustega ettenähtud astmepalga määrasid kuni 50 protsendi ulatuses.
(2) Õiguskantslerile, õiguskantsleri asetäitja-nõunikele ja nõunikele ning kantselei töötajatele laienevad kõik riigiteenistujatele ettenähtud sotsiaaltagatised koos käesolevas seaduses sätestatud eranditega.
§ 41. Õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametipension
(1) Õiguskantsleri asetäitja-nõunikul on pensioniea saabumisel õigus ametipensionile, kui ta on töötanud vähemalt viis aastat nimetatud ametikohal ja vähemalt 15 aastat kohtunikuna, notarina, vandeadvokaadina või kõrgkooli õppejõuna või olnud vähemalt 15 aastat avalikus teenistuses. Nimetatud ametipensionile õigust andval ametikohal töötamise jätkamise ajal ametipensioni ei maksta.
(2) Õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametipensioni suurus on 65 protsenti tema ametikoha ametipalgast. Ametipalga muutumisel makstakse pensioni muutunud suuruses alates järgneva kuu 1. päevast.
(3) Õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametipensioni see osa, mis ületab riikliku vanaduspensioni, makstakse riigieelarvest.
(4) Õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametipensioni saamise ajal ei ole isikul õigus saada teisi riiklikke pensione ja ametipensioni ei suurendata avaliku teenistuse seaduse § 57 lõikes 2 sätestatud alustel.
§ 42. Õiguskantsleri kantselei
(1) Õiguskantsleri asjaajamist korraldab kantselei, mille koosseisu ja asjaajamise korra kinnitab õiguskantsler.
(2) Õiguskantsleri ja käesoleva seaduse § 38 lõigetes 5 ja 6 nimetatud nõunike vastuvõtuajad teatatakse üleriigilise levikuga ajalehtedes.
(3) Õiguskantsleri kantselei eelarves nähakse ette vahendid konsultatsioonide, tõlkimise ja ekspertiisi eest tasustamiseks kuni 20 protsendi ulatuses aasta palgafondist, mille väljamaksmise korra ja määra kehtestab Vabariigi Valitsus.
6. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 43. Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seaduse muutmine
Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seaduse (RT I 1996, 81, 1448) § 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 6. Õiguskantsleri ametipalga koefitsient on 1,8.»
§ 44. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 1. juunil 1999. aastal ja samast päevast tunnistatakse kehtetuks õiguskantsleri tegevuse korraldamise seadus (RT I 1993, 25, 436; 1996, 81, 1448; 1999, 16, 271).
(2) Enne käesoleva seaduse jõustumist õiguskantslerile esitatud avalduste menetlemine lõpetatakse varem kehtinud korras.
| Riigikogu esimees Toomas SAVI |
Facebook
Twitter