Teksti suurus:

Toiduseadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1999, 30, 415

Toiduseadus

Vastu võetud 25.02.1999

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 11. märtsi 1999. a otsusega nr 568

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolevas seaduses sätestatakse turustamisotstarbelise toidutoorme ja toidu käitlemise alused, käitleja enesekontroll ning riiklik järelevalve toidu ohutuse ja muudele nõuetele vastavuse tagamiseks.

(2) Käesolevat seadust ei kohaldata narkootiliste ainete, tubaka ja tubakatoodete ega ravimiseaduses (RT I 1996, 3, 56; 49, 954; 1997, 93, 1564; 1998, 36/37, 554) käsitletud ravimite suhtes.

(3) Alkoholi käitlemise suhtes kohaldatakse käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd alkoholi käitlemist ei ole reguleeritud teiste seadustega.

§ 2. Toit ja toidulisand

(1) Toit on toiduaine või toiduainete segu, mis on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule käsitatakse toiduna ka närimiskummi ning toidulisandit, lisaainet ja teisi toidu valmistamiseks kasutatavaid aineid, mida tavaliselt ei tarvitata iseseisva toiduna. Toidu kohta kehtivad nõuded laienevad ka toidu valmistamiseks ja joogiks kasutatavale veele.

(3) Toidulisand on toitaine või toitainete segu, mis ei kuulu ravimite ega ravimisarnaste ainete hulka ning mida lisaks toidule kasutatakse organismi toitainevajaduse rahuldamiseks. Toidulisandid on vitamiinid, mineraalained ja nende segud, taimsed ja loomsed ekstraktid ning teised sedalaadi ained.

§ 3. Toidutoore ja selle esmane töötlemine

(1) Toidutoore on põllumajanduses või selle allharus toodetud saadus, samuti jahipidamise või kalapüügiga või muul viisil varutud looduslik saadus, mida võib kasutada toidu valmistamiseks.

(2) Toidutoorme esmase töötlemisena käsitatakse tegevust, mille tulemus on toidu valmistamiseks kõlblik toore.

(3) Isikut, kes tegutseb vaid käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud tegevusalal, loetakse vastavalt toidutoorme tootjaks või töötlejaks.

§ 4. Toiduks kasutatav toidutoore

Toiduks kasutatava toidutoorme suhtes kohaldatakse toitu ja selle käitlemist reguleerivaid sätteid, kui käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides ei ole ette nähtud teisiti.

§ 5. Turustamisotstarbeline toidutoore ja toit

(1) Turustamisotstarbeline on käitleja tulundusliku tegevusena müügiks käideldav ning müüdav toidutoore ja toit.

(2) Käesolevat seadust kohaldatakse ka toidutoorme ja toidu suhtes, mille käitlemine on käitleja tulunduslik või mittetulunduslik tegevus ning mis antakse üle muul viisil tasu eest või tasuta, kui käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

§ 6. Turustamisotstarbelise toidutoorme ja toidu käitlemine ning käitleja

(1) Turustamisotstarbelise toidutoorme ja toidu käitlemine (edaspidi käitlemine) on toidutoorme tootmine, varumine, esmane töötlemine, toidu valmistamine, müümine ja muul viisil tasu eest või tasuta üleandmine, importimine ja eksportimine ning teised toimingud, mille tulemusel muutub toidutoore või toit kättesaadavaks teisele käitlejale või tarbijale.

(2) Käitleja on isik, kes tegutseb käesoleva paragrahvi lõikes 1 käsitletud käitlemisvaldkondades.

2. peatükk

KÄITLEMISETTEVÕTTE TUNNUSTAMINE

§ 7. Tunnustamine

(1) Tunnustamine on menetlus, mille käigus hinnatakse ja kinnitatakse ettevõtte või selle osa, kus toidutooret või toitu käideldakse (edaspidi käitlemisettevõte), vastavust käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetele.

(2) Käitlemisettevõtte vastavust nõuetele hinnatakse ja kinnitatakse tervikuna või osade kaupa, kui need asuvad eraldi või käitlemine toimub mitmes käitlemisvaldkonnas.

§ 8. Tunnustamise nõue

(1) Käitlemisettevõte peab olema enne käitlemise alustamist tunnustatud. Käitlemisettevõte, kus toimub ainult taimse toidutoorme tootmine, looduslike saaduste varumine või põllumajandusloomade kasvatamine ning nimetatud toidutoorme, saaduste või loomade edasiseks käitlemiseks müümine või muul viisil üleandmine, ei pea olema tunnustatud.

(2) Tunnustatakse käitlemisvaldkondade kaupa ning kindla toidutoorme või toidugrupi käitlemiseks tunnustamisel käitlemisettevõttes valitsenud tingimustel.

(3) Tunnustamisel valitsenud tingimusi muutvatest ehituslikest, tehnoloogilistest, töökorralduslikest ja teistest ümberkorraldustest peab käitleja kirjalikult teatama tunnustamist korraldavale järelevalveasutusele. Ümberkorralduste tegemise ajal on käidelda keelatud ning käitlemist võib pärast ümberkorralduste lõpetamist jätkata ainult järelevalveametniku loal.

(4) Uusehitise ja remonditööde ning põhjaliku tehnoloogilise ümberkorralduse projekt tuleb kooskõlastada tunnustamist korraldava järelevalveasutusega.

§ 9. Tunnustamise korraldamine

(1) Käitleja kirjaliku taotluse alusel korraldab tunnustamist ja teeb asjakohase otsuse Veterinaar- ja Toiduinspektsioon või Tervisekaitseinspektsioon vastavalt käesoleva seaduse § 47 lõigetes 1 ja 2 sätestatud pädevusele.

(2) Nimetatud järelevalveasutuse järelevalveametnik annab käitleja soovi korral talle selgitusi käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud ning tunnustamisel vajalike ja tunnustatud käitlemisettevõtte kohta käivate nõuete täitmiseks.

(3) Eri käitlemisvaldkondades tegutsevate käitlemisettevõtete tunnustamise menetluse korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 10. Käitlemisettevõtte tunnustamine ja sellest keeldumine

(1) Järelevalveasutuse juht või tema volitatud järelevalveametnik kinnitab käitlemisettevõtte vastavust käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetele tunnustamise otsusega.

(2) Kui käitlemisettevõte ei ole hindamistulemuste põhjal nõuetekohane, ettevõtet ei tunnustata ja keeldumist põhjendatakse sellekohases otsuses.

(3) Järelevalveasutuse juht või tema volitatud järelevalveametnik peab otsuse tegema 20 tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist. Otsustamistähtaega võib lisaasjaolude selgitamiseks pikendada kuni 40 tööpäevani. Tähtaja pikendamisest teatab järelevalveametnik taotluse esitajale kirjalikult.

(4) Tunnustamise otsus või tunnustamisest keeldumise otsus edastatakse taotluse esitajale kirjalikult.

§ 11. Tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) Tunnustamise otsus tunnistatakse kehtetuks, kui käitleja ei suuda käitlemisettevõttes valitsevate püsiolude tõttu täita toidutoorme või toidu kohta kehtestatud nõudeid või kui esineb oht inimese tervisele.

(2) Tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistamise ettepaneku teeb käitleja üle järelevalvet teostav järelevalveametnik järelevalveasutuse juhile, kellel on õigus otsus kehtetuks tunnistada. Tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistamise kirjalik otsus väljastatakse käitlejale.

(3) Kui tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks olnud asjaolud on kõrvaldatud, võib käitleja taotleda uut tunnustamist.

3. peatükk

TOIDU SUHTES ESITATAVAD NÕUDED

§ 12. Üldnõuded

(1) Müüdav või muul viisil üleantav toit peab olema ohutu inimese tervisele ning vastama käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud muudele nõuetele (edaspidi nõuetekohane).

(2) Toidus ei tohi olla selle omadusi halvendavaid või inimese tervist ohustavaid parasiite, kahjureid ega võõrkehi.

(3) Riknenud, saastunud või mikrobioloogilistele nõuetele mittevastavat toidutooret ja toitu või ebasobivate tehnoloogiliste võtete, antud toidule mitteomase lõhna, maitse, värvi või teiste asjaolude tõttu rikutud toitu käidelda on keelatud. Toidugruppide suhtes esitatavad mikrobioloogilised nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus.

(4) Lisaks käesolevas peatükis sätestatule peab toit vastama seda iseloomustavatele koostis- ja kvaliteedinõuetele. Koostis- ja kvaliteedinõuded toidugruppide kaupa kehtestab Vabariigi Valitsus.

(5) Värskena müüdav või muul viisil üleantav liha peab olema veterinaarkontrolli tulemusel tunnistatud toidukõlblikuks. Kõlblikkust tõendatakse veterinaartõendiga. Toidukõlblikuks tunnistamata liha loetakse toidukõlbmatuks ja seda käidelda on keelatud. Muu värskena müüdava või muul viisil üleantava loomse toidu toidukõlblikkust tõendatakse vastavalt toiduhügieeni eeskirjades sätestatule.

§ 13. Uuendtoit

(1) Uuendtoiduna käsitatakse toitu, mida ei ole varem ulatuslikult toiduna kasutatud ning:

1) mis sisaldab geneetiliselt muundatud organisme või koosneb neist;

2) mis on saadud geneetiliselt muundatud organismidest, kuid ei sisalda neid;

3) mis on uue või tahtlikult muudetud esmase molekulaarstruktuuriga;

4) mis koosneb või on eraldatud mikroorganismidest, seentest või vetikatest või on valmistatud varem ulatuslikult kasutamata toidutoormest;

5) mille valmistamiseks kasutatakse tavapärasest erinevat tehnoloogiat, mis põhjustab toidu struktuuri olulisi, toiteväärtust või ebasoovitavate ainete sisaldust või inimese ainevahetust mõjutavaid muutusi.

(2) Uuendtoit peab olema nõuetekohane, ta ei tohi eksitada tarbijat ega erineda asendatavast toidust määral, mis muudab uuendtoidu tarbijale toiteväärtuselt ja omastatavuselt ebasoodsamaks.

(3) Enne uuendtoidu käitlemise alustamist tuleb uurida ja hinnata uuendtoidu nõuetekohasust ning saada Veterinaar- ja Toiduinspektsioonilt luba selle käitlemiseks.

(4) Uuendtoidu nõuetekohasuse hindamise metoodika ning käitlemise lubade taotlemise ja andmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 14. Eritoit

(1) Eritoiduna käsitatakse toitu, mis on mõeldud tavapärasest erinevate toitumisvajadustega inimestele ning mis on seetõttu valmistatud eritehnoloogiat kasutades või millel on tavatoidust erinev koostis. Eritoiduks loetakse ka imiku- ja väikelapsetoit.

(2) Eritoit peab olema nõuetekohane, selgelt eristatav tavatoidust ja kasutatav deklareeritud eesmärgil.

(3) Enne eritoidu käitlemise alustamist tuleb uurida ja hinnata eritoidu nõuetekohasust, eriomaduste olemasolu ja eeldatavat toimet ning saada Tervisekaitseinspektsioonilt luba selle käitlemiseks.

(4) Eritoidu käitlemise lubade taotlemise ja andmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

(5) Arvestades eritoitude kasutamise eesmärki ja toidugruppide eriomadusi, kehtestab Vabariigi Valitsus eritoitude koostis- ja kvaliteedinõuded ning eritoitude valmistamiseks kasutatavate ainete ja eritoidu käitlemise suhtes esitatavad nõuded.

§ 15. Külmutatud toidutoore ja toit

(1) Külmutatud on toidutoore ja toit, mis on läbinud külmutamisprotsessi ja mida seejärel säilitatakse antud toidutoormele või toidule ettenähtud temperatuuril. Toidu nõuetekohasuse tagamiseks peab külmutamisaeg olema võimalikult lühike.

(2) Külmutatud toidutooret ja toitu käideldes tuleb järgida toiduhügieeni üldeeskirjas ja teistes õigusaktides sätestatud nõudeid ning Vabariigi Valitsuse kehtestatud külmutatud toidu käitlemise erinõudeid.

§ 16. Lisaaine

(1) Lisaaine on looduslik või sünteetiline aine, mida käitlemisel lisatakse toidule selle omaduste mõjutamiseks. Tavaliselt ei kasutata lisaainet iseseisva toiduna ega toidu põhikoostisosana.

(2) Lisaainet on lubatud kasutada käesoleva seaduse alusel kehtestatud viisil, toidugrupis ja piirnormi ulatuses ning ainult juhul, kui lisaaine kasutamise eesmärki ei ole võimalik muul viisil saavutada.

(3) Toidus lubatud lisaainete loetelu ja piirnormid toidugruppide kaupa ning lisaaine kasutamise tingimused ja viisid kehtestab Vabariigi Valitsus.

(4) Toidus lubatud lisaainete suhtes esitatavad nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 17. Tehislik lõhna- ja maitseaine

(1) Toidu käitlemisel on lubatud kasutada nõuetekohast tehislikku lõhna- ja maitseainet (edaspidi lõhna- ja maitseaine).

(2) Toidus lubatud lõhna- ja maitseainete loetelu ning piirnormid toidugruppide kaupa, lõhna- ja maitseainete suhtes esitatavad nõuded, nende ainete kasutamise ja valmistamise tingimused ning viisid kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 18. Abiaine

(1) Abiaine on toidu käitlemisel kasutatav aine, mis eemaldatakse toidust, kuid mille jäägid või derivaadid võivad tehnoloogilise paratamatuse tõttu toidus säilida.

(2) Abiainete suhtes esitatavad nõuded, nende ainete kasutamise tingimused ja viisid ning toidus lubatud jääksisalduse piirnormid kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 19. Saasteaine

(1) Saasteaine on toidutoormes või toidus leiduv aine, mis on sinna sattunud toidutoorme tootmisel või esmasel töötlemisel kasutatud ainete tõttu, käitlemise ajal või keskkonna saastumise tagajärjel ning mis võib olla inimese tervisele ohtlik või mis võib halvendada toidu omadusi.

(2) Keelatud või lubatust suuremas koguses saasteaineid sisaldavat toidutooret ja toitu ei ole lubatud käidelda.

(3) Lubatud saasteainete loetelu ja piirnormid toidugruppide kaupa kehtestab Vabariigi Valitsus. Loomse toidu ohutuse tagamiseks kehtestab põllumajandusminister korra saasteainete järelevalve reguleerimiseks.

§ 20. Toidu võltsimine

(1) Toitu võltsida ja võltsitud toitu käidelda on keelatud.

(2) Võltsimisena käsitatakse:

1) toidu koostise muutmist ilma märgistust muutmata;

2) märgistuse muutmist tegelikku koostist muutmata;

3) toidule mis tahes viisil teise aine lisamist või sellega toidu töötlemist toidu madalama väärtuse või nõuetele mittevastavuse varjamiseks;

4) käitlemist, kasutades teise ettevõtja ärinime või kaubamärki ilma tema loata.

4. peatükk

KÄITLEMISE ÜLDNÕUDED

§ 21. Toidu nõuetekohasuse tagamine käitlemisel

(1) Käitlemine peab toimuma vastavalt käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetele ning käitlemisel peab olema tagatud nõuetekohase toidu saamine.

(2) Käitlemisel on keelatud kasutada aineid ja materjale, mille koostis või toime inimesele ei ole teada või mis ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele või mille kasutamine on õigusaktidega keelatud.

(3) Käitlemiskohtades on keelatud hoida aineid ja materjale, mis võivad põhjustada toidutoorme või toidu saastumise või halvendada nende omadusi.

(4) Kui uuringute tulemusena on selgunud töötlemisviisi või aine kahjulikkus inimese tervisele, on neid keelatud käitlemisel kasutada. Toidu käitlemisel kasutada keelatud töötlemisviiside ja ainete loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 22. Käitleja kohustused käitlemisel

(1) Käitleja vastutab käideldava toidutoorme ja toidu ning käitlemise nõuetekohasuse eest ja on kohustatud kasutama kõiki võimalusi selle tagamiseks.

(2) Käitleja peab järgima toidu pakendil või saatedokumendil märgitud säilitamisnõudeid, mille määrab toidu valmistaja või pakendaja kestvuskatsete alusel. Kestvuskatsete tegemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

(3) Käitleja ei tohi vastu võtta, käitlemisel kasutada ega väljastada nõuetele mittevastavat toidutooret ja toitu.

(4) Loomset toidutooret ja toitu on keelatud kasutada, kui loomale on manustatud ravimit, ravimitaolist või hormonaalse toimega ainet ja kui nende kasutamise järgne keeluaeg ei ole möödunud.

§ 23. Käitleja arvestuskohustus

(1) Käitleja peab kasutama üksnes identifitseeritava päritoluga toidutooret ning pidama kirjalikku arvestust saadud toidutoorme ning sellest käideldud ja väljastatud toidukoguste üle.

(2) Arvestuse pidamise ühtlustamise ja täpsustamise eesmärgil kehtestab põllumajandusminister arvestuskohustuse täitmise tingimused ja korra.

§ 24. Toidu tehniline kirjeldus

(1) Toidu tööstuslikul valmistamisel peab käitleja järgima enda valitud või koostatud tehnilise kirjelduse nõudeid.

(2) Toidu tehniline kirjeldus käesoleva seaduse tähenduses on igasugune toidu omadusi ja valmistamist kirjeldav dokument, mis sisaldab toidu kohta järgmisi andmeid:

1) nimetus;

2) valmistoodet ja selle koostisosi iseloomustavad näitajad;

3) kasutatavad tehnoloogilised võtted, eelkõige need, mis on olulised toidu ohutuse seisukohast;

4) nõuetekohasuse hindamise meetodid;

5) pakendamis- ja märgistamisnõuded;

6) veo- ja säilitamistingimused.

§ 25. Käitlemisettevõtte tingimused

(1) Käitlemisettevõtte tehnilised tingimused ja töökorraldus peavad võimaldama järgida käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud nõudeid.

(2) Kui ilmnevad asjaolud, mis toovad kaasa või võivad kaasa tuua nende tingimuste muutumise määral, mille tagajärjel ei ole tagatud toidu ohutus, peab käitleja viivitamata sellest teatama asjaomasele järelevalveasutusele.

§ 26. Toiduhügieen

(1) Käesolevas seaduses käsitatakse toiduhügieenina meetmeid, mida käitleja rakendab kõigis käitlemisvaldkondades ja -etappides toidu nõuetekohasuse tagamiseks.

(2) Käitlemisettevõte, selle territoorium, hooned, rajatised ja ruumid ning nende planeering, samuti sisseseade ja käitlemisvahendid ning töökorraldus peavad vastama toiduhügieeni üldeeskirjas ja teistes toiduhügieeni eeskirjades sätestatud nõuetele. Toiduhügieeni eeskirjades kehtestatakse ka veovahendite, toidutoorme ja toidu veo, veevarustuse ja kanalisatsiooni ning käitlemise ja käitlemisettevõtte töötajate hügieeni ning käitleja enesekontrolli nõuded.

(3) Toiduhügieeni üldeeskirja kehtestab Vabariigi Valitsus.

(4) Lisaks toiduhügieeni üldeeskirjale võib põllumajandusminister kehtestada toiduhügieeni tagamiseks vajalikud eeskirjad toidutoorme kohta ja erinevate käitlemisvaldkondade kaupa.

§ 27. Käitlemisettevõtte töötaja

(1) Käitleja on kohustatud töötajale selgitama õigusaktidest tulenevaid käitlemisnõudeid ning kontrollima nende täitmist.

(2) Toidutooret või toitu käitleval töötajal peavad olema kutseteadmised ning ta peab tundma ja järgima toiduhügieeninõudeid.

(3) Töötaja, kes toidutooret või toitu vahetult ei käitle, peab tundma ja järgima toiduhügieeninõudeid toidu ohutuse tagamiseks vajalikus ulatuses.

(4) Töötaja toiduhügieenialase juhendamise korraldab käitleja.

§ 28. Töötaja tööle lubamine

(1) Toitu käitlev töötaja ning oma tööülesannete tõttu toidutoorme või toiduga või selle käitlemisvahenditega vahetult kokkupuutuv töötaja peab nakkus- ja parasitaarhaiguste tuvastamiseks ning nende leviku tõkestamiseks käima enne töösuhte algust ja korrapäraselt töösuhte ajal tervisekontrollis ning tal peab vastavalt rahvatervise seadusele (RT I 1995, 57, 978; 1996, 3, 56; 49, 953; 1997, 37/38, 569) ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele olema tervisetõend.

(2) Käitleja peab nõudma toitu käitlevalt töötajalt ning oma tööülesannete tõttu toidutoorme või toiduga või selle käitlemisvahenditega vahetult kokkupuutuvalt töötajalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuste täitmist.

(3) Käitlemisettevõtte töötaja peab teavitama käitlejat või tema esindajat oma tervisehäirest, haigusest, kontakteerumisest nakkushaigega või muudest ohtudest, mis võivad põhjustada toidu saastumise.

(4) Töötajat, kellel puudub kehtiv tervisetõend, kes võib levitada nakkusetekitajaid või parasiite või kellel on toiduohutuse seisukohalt ohtlik muu tervisehäire või haigus, ei tohi lubada tööle, kus ta võib toitu saastata.

§ 29. Toiduhügieenikoolitus käitlemisettevõttes

(1) Käitleja peab koostama käitlemisettevõtte töötajate toiduhügieenikoolituse kava, milles nähakse ette koolituse eesmärgid, maht, sagedus ja kord.

(2) Koolituskava alusel korraldab käitleja perioodiliselt töötajate tööülesannetele vastavat toiduhügieenikoolitust ja hindab töötajate toiduhügieenialaseid teadmisi.

(3) Koolituskava täitmist jälgib järelevalveametnik, kellel on õigus teha ettepanekuid koolituskava muutmiseks ja täiendamiseks ning anda selgitusi selle koostamise kohta.

§ 30. Puhastamine, desinfitseerimine ja kahjuritõrje

(1) Käitleja peab käitlemisettevõtte, selle territooriumi ning ruumide, sisseseade ja käitlemisvahendite puhastamiseks ja desinfitseerimiseks ning kahjuritõrjeks kasutama üksnes neid vahendeid ja aineid ning ainult sel viisil, mis ei põhjusta toidu saastumist, ei halvenda selle omadusi ega ohusta inimese tervist.

(2) Puhastamiseks, desinfitseerimiseks ja kahjuritõrjeks kasutada lubatud ainete kohta esitatavad nõuded ning ainete kasutamise tingimused ja viisid kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 31. Toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed

(1) Toidutoorme ja toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed ei tohi põhjustada toidu saastumist, halvendada selle omadusi ega ohustada inimese tervist ning peavad vastama toiduga kokku puutuda lubatud materjalide ja esemete kohta esitatud nõuetele.

(2) Toiduga kokku puutuda lubatud materjalide ja esemete kohta esitatavad nõuded, nende gruppide kohta esitatavad erinõuded ning nimetatud materjalide ja esemete ohutuse katsetamise meetodid kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 32. Kasutatav vesi

(1) Käitlemisettevõttes kasutatav vesi peab vastama veeseaduse (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155) alusel kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele. Kasutatav jää ja aur peavad olema saadud nõuetekohasest joogiveest. Erandina võib merel viibivatel kalapüügialustel kasutada kala esmaseks töötlemiseks tervisele ohutut merevett.

(2) Seadmete jahutusveena, toiduga mittekokkupuutuva auru saamiseks ja teistel sedalaadi eesmärkidel kasutatav joogivee kvaliteedinõuetele mittevastav vesi tuleb juhtida joogiveesüsteemist eraldi asuvasse vastavalt märgistatud süsteemi, mida ei saa joogiveesüsteemiga ühendada ega avada käitlemisruumidesse.

§ 33. Toidutoorme ja toidu vedu

(1) Toidutooret ja toitu veetakse veokiga, kus on nende omaduste säilimiseks vajalikud tingimused ning kus nad ei saastu ja kus ei halvene nende omadused.

(2) Toidutooret ja toitu ei ole lubatud vedada koos ainetega, mis võivad neid saastata või nende omadusi halvendada.

(3) Pakendamata vedelat, granuleeritud või pulbrilist toidutooret ja toitu tohib vedada ainult selleks ettenähtud ja vastavalt tähistatud veokis, konteineris või anumas.

5. peatükk

KÄITLEJA ENESEKONTROLL

§ 34. Enesekontrollikohustus

(1) Käitleja on kohustatud kontrollima toidutoorme, toidu ja nende käitlemise nõuetekohasust (edaspidi enesekontroll) ning rakendama abinõud selle tagamiseks. Rakendatavad abinõud vormistatakse kirjalikult ja need moodustavad enesekontrollisüsteemi.

(2) Käitleja peab määrama kindlaks toidu ohutuse seisukohalt olulised käitlemisetapid (kriitilised punktid), kontrollima neid ja registreerima kontrolli tulemused toiduhügieeni üldeeskirja ja teiste toiduhügieeni eeskirjade nõuete kohaselt.

(3) Enesekontrollisüsteem tuleb kooskõlastada käitlemise üle järelevalvet teostava järelevalveasutusega. Järelevalveasutusel on õigus teha ettepanekuid enesekontrollisüsteemi muutmiseks ja täiendamiseks juhul, kui on ilmnenud, et olemasoleva süsteemiga ei suudeta tagada toidu ohutust, samuti anda vajaduse korral selgitusi enesekontrollisüsteemi loomiseks ja muutmiseks.

(4) Enesekontrolli käigus avastatud puudustest, mille tõttu ei suudeta tagada toidu ohutust inimese tervisele, peab käitleja viivitamata teavitama asjaomast järelevalveasutust ja võtma puuduste kõrvaldamiseks kasutusele vajalikud meetmed.

§ 35. Vastavusdeklaratsioon

(1) Toidu nõuetekohasust tõendav vastavusdeklaratsioon on toidu valmistaja antud kirjalik dokument, milles kinnitatakse, et toit vastab õigusaktides sätestatud või muudele nõuetele. Vastavusdeklaratsioon antakse edasise käitleja nõudel.

(2) Vastavusdeklaratsiooniga kinnitatakse, et toit vastab deklaratsioonis loetletud nõuetele, kui edasisel käitlemisel järgitakse väljaandja esitatud tingimusi.

(3) Vastavusdeklaratsioon antakse kindlaksmääratud ajaks sama toidu jätkuvaks valmistamiseks või partii kohta. Partiina käsitatakse ühesugustel tingimustel valmistatud, ühesuguse nimetuse ja ühesuguste omadustega toidu kogust. Partiil peab olema kindel tähistus.

(4) Kui vastavusdeklaratsioon on antud toidu jätkuvaks valmistamiseks, peavad sellega hõlmatavad partiid olema vastavusdeklaratsiooniga seostatavad. Partii kohta antud vastavusdeklaratsioonis peab olema viide konkreetsele partiile.

§ 36. Vastavusdeklaratsiooni sisu

Vastavusdeklaratsioonis peavad olema järgmised andmed:

1) väljaandja nimi, asukoht ja aadress ning vastavusdeklaratsiooni tähis;

2) toidu nimetus ja teised toidu määratlemiseks vajalikud andmed;

3) viide nõuetele, millele vastavust tõendatakse;

4) väljaandmise kuupäev ning vastavusdeklaratsiooni välja andnud isiku nimi, allkiri ja ametikoht.

§ 37. Sertifitseerimine

(1) Sertifitseerimine on menetlus, mille käitleja kirjaliku taotluse alusel korraldab kolmas sõltumatu osapool (edaspidi sertifitseerimisasutus), et tõendada käitleja kvaliteedisüsteemi või konkreetse käideldava toidu vastavust nõuetele, millele vastavuse tõendamist taotletakse.

(2) Sertifitseerimine on vabatahtlik ning sertifitseerimiseks tehtud kulutused kannab sertifitseerimist taotlenud käitleja.

(3) Sertifitseerimise positiivse tulemuse korral väljastab sertifitseerimisasutus kvaliteedisüsteemi või toidu nõuetele vastavust kinnitava vastavussertifikaadi.

6. peatükk

TEABE ESITAMINE

§ 38. Teabele esitatavad nõuded

(1) Müüdav või muul viisil üleantav toit peab olema märgistatud eesti keeles ja viisil, mis tagab edasisele käitlejale ja tarbijale vajaliku teabe toidu kohta ning võimaldab järelevalveasutusel teha järelevalvetoiminguid. Toidu kohta antav teave ja selle märgistus ei tohi tarbijat eksitada.

(2) Kui toidu valmistamiseks on tavapäraselt eeldatava toidutoorme asemel kasutatud valmistoodet, tuleb see näidata märgistusel.

(3) Tootja on kohustatud informeerima tarbijat kasutatud toorme päritolust. Informeerimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

(4) Kui toit sisaldab geneetiliselt muundatud organisme või koosneb neist, peab toidu kohta antav teave vastama geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduses (RT I 1999, 10, 151) esitatud nõuetele.

(5) Toidu märgistusele esitatavad nõuded ja märgistamise ning muul viisil teabe edastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Samuti kehtestab Vabariigi Valitsus märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuded ja korra toidugruppide kaupa.

§ 39. Teabe esitamise piirangud

Toidu märgistamisel ja selle kohta muul viisil teabe edastamisel on keelatud:

1) omistada toidule omadusi või toimet, mida sellel ei ole;

2) omistada toidule eriomadusi, kui kõigil toidugruppi kuuluvatel toitudel on ühesugused omadused;

3) viidata toidu haigusi tõkestavatele, ravivatele või leevendavatele omadustele.

§ 40. Märgistuse muutmise piirang

(1) Märgistuse muutmist toidu tegelikke omadusi muutmata käsitatakse toidu võltsimisena, välja arvatud märgistuse täpsustamine ja eksitava märgistuse parandamine.

(2) Toitu, mille müügipakendile on märgitud realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäev või minimaalne säilimisaeg, on keelatud ümber pakendada. Samuti ei tohi muuta müügipakendil olevat kuupäeva ega turustada toitu pärast realiseerimis- ja tarvitamistähtaja möödumist.

7. peatükk

IMPORT JA EKSPORT NING JÄRELEVALVE SELLE ÜLE

§ 41. Piiril asuvad tollipunktid

(1) Toidutooret ning toitu imporditakse ja eksporditakse selleks ettenähtud piiril asuvate tollipunktide (edaspidi piiripunktid) kaudu.

(2) Piiripunktis peavad olema tehnilised võimalused käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud järelevalvetoimingute tegemiseks.

(3) Toidutoorme ning toidu impordiks ja ekspordiks ettenähtud piiripunktide loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus.

(4) Transiit toimub toidutoorme ning toidu impordiks ja ekspordiks ettenähtud piiripunktide kaudu. Nakkushaiguste tõkestamiseks, või kui seda näeb ette välisleping sihtriigiga, tehakse transiidil oleva toidutoorme ja toidu üle järelevalvet käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud üldistel alustel.

§ 42. Import

(1) Keelatud on importida toidutooret ja toitu, mis ei vasta käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetele.

(2) Kavandatavast impordist tuleb importijal teavitada piiripunkti vähemalt 24 tundi ette.

(3) Loomset toidutooret ja toitu võib importida ekspordiettevõttest, mida on tunnustanud ja mille on registreerinud päritoluriigi volitatud järelevalveasutus ning mille on heaks kiitnud Veterinaar- ja Toiduinspektsioon.

(4) Toidutoorme ja toidu nõuetekohasuse tõendamiseks esitab importija päritoluriigi volitatud järelevalveasutuse väljastatud dokumendi.

§ 43. Importija tegevusluba

(1) Toidutoorme ja toidu importimiseks peab importijal olema tegevusluba, mis väljastatakse põllumajandusministri kehtestatud korras kuni kaheks aastaks.

(2) Tegevusloa väljastamisest keeldutakse, kui importija:

1) ei esita tegevusloa väljastamiseks vajalikke dokumente või

2) esitab tegevusloa väljastajale tegelikkusele mittevastavaid andmeid.

(3) Tegevusloa pikendamine toimub tegevusloa väljastamisega samadel alustel.

(4) Tegevusloa väljastaja võib tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui importija:

1) on korduvalt importinud kehtestatud nõuetele mittevastavat toidutooret või toitu;

2) on korduvalt esitanud asjaomasele järelevalveasutusele tegelikkusele mittevastavaid andmeid;

3) on esitanud tegevusloa väljastajale tegelikkusele mittevastavaid andmeid ja talle on sellest olenemata tegevusluba väljastatud;

4) esitab selleks kirjaliku taotluse.

§ 44. Järelevalvetoimingud piiripunktis

(1) Toidutoorme ja toidu järelevalvet (sealhulgas fütosanitaarse ja veterinaarse seisundi kontrolli) piiripunktis teevad Taimetoodangu Inspektsiooni ning Veterinaar- ja Toiduinspektsiooni järelevalveametnikud.

(2) Järelevalveametnik kontrollib nõutavate dokumentide olemasolu, toidutoorme ja toidu vastavust dokumentides esitatud kirjeldusele ning dokumentide, toidutoorme ja toidu vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele.

(3) Impordi lubamise korral väljastab järelevalveametnik tõendi vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud tingimustele ja korrale.

(4) Kui toidutoorme või toidu importija on deklareerinud partii sihtkoha, võib piiril kontrollida ainult dokumente ning teised käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud järelevalvetoimingud teha partii sihtkohas. Enne järelevalvetoimingute tegemist on keelatud partiid või selle osa edasi käidelda.

(5) Järelevalvemenetluse käigus järelevalveametniku otsuse tõttu importijale tekkinud kulusid, välja arvatud õigusvastaselt tekitatud kahju, ei hüvitata.

(6) Importimisel ja tolliladustamisel toidutoorme ja toidu järelevalve ning nende fütosanitaarse ja veterinaarse seisundi kontrollimise tingimused ja korra, samuti kontrollitavate kaupade loetelu kehtestab põllumajandusminister.

(7) Teatava toidutoorme ja teatavasse toidugruppi kuuluva toidu importimiseks peab asjaomaselt järelevalveasutuselt taotlema impordiloa. Nimetatud toidutoorme ja toidugruppide loetelu ja impordiloa taotlemise ja andmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 45. Nõuetele mittevastav toidutoore ja toit

(1) Järelevalveametnik suunab nõuetele mittevastava toidutoorme või toidu sõltuvalt toidutoorme või toidu ohtlikkusest kas ümbertöötamisele, päritoluriiki tagasisaatmisele või hävitamisele, arvestades võimaluse korral importija sooviga.

(2) Ümbertöötamisele suunamise korral teeb järelevalveametnik asjakohase märke käesoleva seaduse § 44 lõikes 3 nimetatud tõendile.

(3) Nõuetele mittevastava toidutoorme või toidu päritoluriiki tagasisaatmise ja hävitamisele suunatud toidutoorme või toidu erikonfiskeerimise korraldab toll vastavalt tolliseadusele (RT I 1998, 3, 54; 36/37, 552; 51, 756; 1999, 10, 156).

§ 46. Eksport

(1) Eksporditav toidutoore ja toit peavad vastama Eestis kehtivatele nõuetele ja ka sihtriigi nõuetele, kui need on teada ja välisleping näeb ette nendele vastavuse tagamist. Eksporditava toidutoorme ja toidu järelevalvet teostab asjaomane järelevalveasutus.

(2) Sihtriigi järelevalveasutuse nõudmisel väljastab asjaomane järelevalveasutus toidutoorme ja toidu nõuetekohasust tõendava dokumendi.

(3) Sihtriigi nõudmisel peab toidu kohta olema käesoleva seaduse §-s 37 käsitletud sertifitseerimisasutuse vastavussertifikaat.

8. peatükk

JÄRELEVALVE ÜLDINE KORRALDUS

§ 47. Järelevalveasutused

(1) Veterinaar- ja Toiduinspektsioon korraldab käitlemisettevõtete tunnustamist, teeb asjakohase otsuse ja teostab käitlejate üle järelevalvet kõigis käitlemisvaldkondades, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel.

(2) Tervisekaitseinspektsioon korraldab jaekaubandus- ja toitlustusettevõtete tunnustamist, teeb asjakohase otsuse ning teostab järelevalvet käitlejate üle nimetatud käitlemisvaldkondades.

(3) Tarbijakaitseamet teostab järelevalvet toidu koostise, toidu säilitustingimuste ja teabe esitamise kohta kehtestatud nõuete täitmise üle jae- ja hulgimüügi etapis.

§ 48. Järelevalveametnikud ja järelevalve

(1) Järelevalveametnikud teostavad vastavalt oma pädevusele järelevalvet toidutoorme ja toidu ning käitlemise nõuetekohasuse ja käitleja enesekontrollinõuete täitmise üle kõigis käitlemisvaldkondades ja -etappides. Järelevalvetoiminguid tehakse üldjuhul käitlejat eelnevalt hoiatamata.

(2) Järelevalveametnikul on õigus ametitõendi esitamisel takistamatult kontrollida käitlemisettevõtte, selle territooriumi, ruumide, transpordivahendite, sisseseade, toidutoorme ja toidu, käitlemise, toiduga kokkupuutuvate materjalide, pakendi märgistuse ja teiste asjaolude vastavust kehtestatud nõuetele. Järelevalveametnikul on õigus teha ka muid vajalikke järelevalvetoiminguid ja uuringuid, kontrollida töötajate hügieeninõuete täitmist ning hinnata nende hügieenialaseid teadmisi.

(3) Järelevalveametnikul on õigus nõuda käitlejalt seletusi ja dokumente ning kasutada olukorra fikseerimiseks käitleja või tema esindaja teadmisel tehnikavahendeid. Järelevalveametnikul on õigus teha märkmeid ning saada käitlejalt väljavõtteid ja kuni kaks tasuta koopiat igast talle esitatud asjakohasest dokumendist.

(4) Käitleja on kohustatud abistama järelevalveametnikku talle käesoleva seadusega ja teiste õigusaktidega ettenähtud ülesannete täitmisel.

(5) Järelevalveametnik on kohustatud hoidma talle teatavaks saanud äri- ja tootmissaladust. Toidu ohtlikkust puudutava teabe võib avalikustada.

(6) Tapamajas loomade tapmise, toidutoorme esmase töötlemise ja toidu käitlemise üle järelevalve korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

(7) Toiduohutuse seireprogrammid kinnitab Vabariigi Valitsus. Seireid rahastatakse riigieelarves selleks Põllumajandusministeeriumile eraldatud vahendite arvel.

§ 49. Järelevalve käigus kontrollproovide võtmine ja analüüsimine

(1) Järelevalveametnikul on õigus võtta vastavalt kehtestatud korrale käitleja kulul vajalikus koguses kontrollproove laboratoorsete analüüside tegemiseks.

(2) Analüüse tehakse Eesti või rahvusvahelistele standarditele vastavate või samaväärsete meetoditega. Käitlejal on õigus teha proovi sõltumatu analüüs teises laboratooriumis enda kulul.

(3) Analüüsi tulemused väljastab laboratoorium katseprotokollina, mis peale analüüsi tulemuste sisaldab ka muud analüüsimisega seotud teavet.

(4) Kontrollproovide võtmise ja analüüsimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Toidutoorme ja toidu nõuetekohasuse ning käitlemise kohta kehtestatud nõuete täitmise kontrollimiseks kehtestab Vabariigi Valitsus või Vabariigi Valitsuse volitusel põllumajandusminister toidugruppide või määratavate näitajate kaupa proovide võtmise ja analüüsimise meetodid.

§ 50. Järelevalveametniku ettekirjutus

(1) Õiguserikkumise avastamise korral teeb järelevalveametnik ettekirjutuse, milles:

1) juhib tähelepanu õiguserikkumisele,

2) esitab nõude õiguserikkumise lõpetamiseks ning

3) kohustab tegema õiguserikkumise lõpetamiseks ja edasiste õiguserikkumiste ärahoidmiseks vajalikke toiminguid.

(2) Kui järelevalveametnik on avastanud inimese tervisele ohtlikke asjaolusid või kui esineb otsene oht inimese tervisele või keskkonnale, teeb ta ettekirjutuse käitlemise osalise või täieliku peatamise kohta ning nõuab toidutoorme või toidu käitlemisest kõrvaldamist. Käitleja on kohustatud aitama toidutooret või toitu käitlemisest kõrvaldada.

(3) Käitleja taotlusel annab järelevalveametnik loa käitlemist jätkata, kui peatamise tinginud asjaolud on kõrvaldatud.

§ 51. Järelevalveametniku ettekirjutuse või otsuse vaidlustamine

(1) Kui käitleja ei nõustu järelevalveametniku ettekirjutuse või otsusega, võib ta ettekirjutusest või otsusest teada saamise päevast alates kümne tööpäeva jooksul esitada kaebuse asjaomase järelevalveasutuse peadirektorile. Kaebuse esitamine ei vabasta ettekirjutuse või otsuse täitmisest.

(2) Järelevalveasutuse peadirektor või tema asetäitja vaatab kaebuse läbi kaebuse saamisest alates kümne tööpäeva jooksul. Lisaasjaolude selgitamiseks võib peadirektor otsuse tegemise tähtaega pikendada kuni 30 tööpäevani.

(3) Kaebust läbi vaadates teeb asjaomase järelevalveasutuse peadirektor või tema asetäitja otsuse jätta ettekirjutus või otsus jõusse või muuta või tühistada see ning teavitab käitlejat tehtud otsusest kirjalikult.

(4) Sõltumata käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel tehtud otsusest, on käitlejal õigus pöörduda halduskohtusse. Halduskohtusse pöördumine ei vabasta käitlejat ettekirjutuse või otsuse täitmisest.

9. peatükk

LABORATOORIUMID

§ 52. Laboratooriumide volitamine järelevalve käigus võetud kontrollproovide analüüsimiseks

(1) Kontrollproove analüüsitakse vastavateks analüüsideks volitatud laboratooriumis.

(2) Analüüside tegemiseks võib volitada üksnes nendeks analüüsideks akrediteeritud laboratooriumi. Akrediteeritud on laboratoorium, kelle pädevust analüüside tegemiseks on ametlikult tunnustanud akrediteerimisorgan.

(3) Õigus tegutseda volitatud laboratooriumina antakse põllumajandusministri käskkirjaga, kus kirjeldatakse antud volituse ulatust. Volitus antakse laboratooriumi kirjaliku taotluse alusel. Volituse taotlemise korra ja volitamise kriteeriumid kehtestab Vabariigi Valitsus.

(4) Kui analüüsi tegemiseks puudub volitatud laboratoorium, võib analüüsi teha laboratooriumis, millel asjakohast volitust ei ole. Sellisel juhul vastutab tulemuste kasutamise eest analüüsi tellija.

(5) Kui volitatud laboratoorium ülesandeid nõuetekohaselt ei täida, on põllumajandusministril õigus anda kuni kolmekuune tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kui puudusi ei kõrvaldata, tunnistatakse volitus osaliselt või täielikult kehtetuks. Puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud ajal loetakse volitus peatatuks.

§ 53. Referentlaboratooriumi volitamine

(1) Põllumajandusminister korraldab volitatud laboratooriumide tegevuse üle järelevalvet selleks volitatud laboratooriumi (edaspidi referentlaboratoorium) kaudu. Volitus tegutseda referentlaboratooriumina antakse igas valdkonnas ühele laboratooriumile ning volituse taotlemise kord ja volitamise kriteeriumid sätestatakse käesoleva seaduse § 52 lõike 3 alusel kehtestatud õigusaktis.

(2) Referentlaboratoorium tegutseb riikliku tellimuse alusel, mille esitab põllumajandusminister. Tellimuse täitmist finantseeritakse riigieelarves selleks Põllumajandusministeeriumile eraldatud vahendite arvel.

10. peatükk

VASTUTUS

§ 54. Juriidilise isiku haldusvastutus

Juriidilise isiku poolt käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud:

1) toidutoorme või toidu ohutuse nõuete rikkumise eest viisil, mis ohustab inimese tervist või keskkonda, -- määratakse rahatrahv kuni 100 000 krooni või rikkumise objektiks olnud partii kuni kümnekordses väärtuses;

2) toidutoorme või toidu koostise või omaduste, lisa- või saasteainete või mikroorganismide sisalduse või muude asjaolude kohta valeandmete esitamise eest või saate-, müügi- või muude tõendusdokumentide võltsimise eest -- määratakse rahatrahv kuni 50 000 krooni või rikkumise objektiks olnud partii kuni kümnekordses väärtuses;

3) käitlemisnõuete või toidutoorme või toidu suhtes esitatud nõuete rikkumise eest, välja arvatud käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud juhul, -- määratakse rahatrahv kuni 50 000 krooni või rikkumise objektiks olnud partii kuni viiekordses väärtuses;

4) tunnustamata või tegevusloata tegutsemise eest -- määratakse rahatrahv kuni 50 000 krooni või rikkumise objektiks olnud partii kuni viiekordses väärtuses;

5) enesekontrollikohustuse täitmata jätmise eest -- määratakse rahatrahv kuni 50 000 krooni;

6) käitlemisettevõtte töötajate kohta kehtestatud nõuete rikkumise eest -- määratakse rahatrahv kuni 25 000 krooni;

7) toidutoorme või toidu kohta käiva teabe esitamise nõuete rikkumise eest -- määratakse rahatrahv kuni 25 000 krooni või rikkumise objektiks olnud partii kuni kolmekordses väärtuses;

8) nõutavate dokumentide järelevalveametnikule esitamata jätmise või muul viisil järelevalvetoimingute takistamise eest -- määratakse rahatrahv kuni 10 000 krooni.

§ 55. Juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asja menetlemine

(1) Käesoleva seaduse §-s 54 nimetatud haldusõiguserikkumiste asjades on õigus asja arutada ja määrata karistus Veterinaar- ja Toiduinspektsiooni või Tervisekaitseinspektsiooni peadirektoril, peadirektori asetäitjal, kohaliku asutuse juhil ja juhi asetäitjal või Tarbijakaitseameti peadirektoril, peadirektori asetäitjal ja peadirektori volitatud ametnikul ning halduskohtunikul.

(2) Veterinaar- ja Toiduinspektsiooni või Tervisekaitseinspektsiooni peadirektoril, peadirektori asetäitjal, kohaliku asutuse juhil ja juhi asetäitjal või Tarbijakaitseameti peadirektoril, peadirektori asetäitjal ja peadirektori volitatud ametnikul on õigus käesoleva seaduse §-s 54 nimetatud haldusõiguserikkumiste asjades määrata rahatrahv kuni 10 000 krooni. Sellest suurema rahatrahvi võib kohaldada ainult halduskohtunik.

(3) Erikonfiskeerimisega seotud haldusõiguserikkumise asja arutab halduskohtunik.

(4) Käesoleva seaduse §-s 54 nimetatud haldusõiguserikkumiste asjades on õigus koostada protokolli:

1) Veterinaar- ja Toiduinspektsiooni peadirektoril ja tema asetäitjal ning järelevalvet teostaval ametnikul;

2) Tervisekaitseinspektsiooni peadirektoril ja tema asetäitjal ning järelevalvet teostaval ametnikul;

3) Tarbijakaitseameti peadirektoril ja tema asetäitjal ning järelevalvet teostaval ametnikul.

(5) Protokollis märgitakse:

1) selle koostamise aeg ja koht;

2) asutuse nimetus ja aadress, kelle nimel protokoll koostatakse;

3) protokolli koostanud isiku ametinimetus ning ees- ja perekonnanimi;

4) õiguserikkujast juriidilise isiku nimi ja aadress;

5) õiguserikkuja esindaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht;

6) õiguserikkumise koht ja aeg ning õiguserikkumise kirjeldus;

7) tunnistajate seletused, ekspertiisid ja analüüsid ning õiguserikkumist tõendav muu materjal;

8) viide seaduse või muu õigusakti sättele, mis näeb ette vastutuse selle õiguserikkumise eest;

9) õiguserikkuja esindaja seletus ja märge, et õiguserikkuja esindajale on tutvustatud tema õigust kasutada õigusabi;

10) vajaduse korral muud andmed.

(6) Protokollile kirjutavad alla selle koostanud ametnik ja õiguserikkuja esindaja. Kui õiguserikkuja esindaja keeldub protokollile alla kirjutamast, tehakse protokolli selle kohta kanne. Protokollile lisatakse õiguserikkuja esindaja kirjalikud märkused protokolli kohta ning protokollile allakirjutamisest keeldumise kohta.

(7) Kui õiguserikkuja on juriidilise isiku ametiisik, määratakse halduskaristus kas juriidilisele isikule käesolevas seaduses sätestatud korras või ametiisikule haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1997, 66--68, 1109; 73, 1201; 81, 1361 ja 1362; 86, 1459 ja 1461; 87, 1466 ja 1467; 93, 1561, 1563, 1564 ja 1565; 1998, 2, 42; 17, 265; 23, 321; 30, 410; 34, 484; 36/37, 552 ja 553; 38, 562; 51, 756 ja 759; 52/53, 771; 60, 951 ja 952; 64/65, 1004; 86/87, 1409; 98/99, 1574; 103, 1695; 108/109, 1783; 1999, 4, 53; 10, 149 ja 156; 16, 267, 271, 272 ja 276; 1999, 23, 350) sätestatud korras.

(8) Juriidilise isiku õiguserikkumise asja menetletakse haldusõiguserikkumiste seadustikus sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

§ 56. Haldusõiguserikkumise objektiks oleva toidutoorme ja toidu erikonfiskeerimine

(1) Käesoleva seaduse § 54 punktis 1 nimetatud haldusõiguserikkumise korral võib kohaldada õiguserikkumise objektiks olnud toidutoorme või toidu hävitamisele suunamiseks erikonfiskeerimist.

(2) Erikonfiskeerimisele kuuluva toidutoorme või toidu võtab ära järelevalveametnik, kellel on käesoleva seaduse § 55 lõike 4 järgi õigus koostada haldusõiguserikkumise protokoll.

(3) Äravõetud toidutooret või toitu hoitakse kuni õiguserikkumise asja arutamiseni kohas, mille määrab toidutoorme või toidu äravõtnud järelevalveametnik. Äravõetud toidutoorme või toidu võib jätta ka õiguserikkuja hoiule. Hoiukoht plommitakse või pitseeritakse.

(4) Erikonfiskeerimise otsuse täitmise menetlus toimub haldusõiguserikkumiste seadustikus ettenähtud korras.

11. peatükk

RAKENDUSSÄTTED

§ 57. Haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmine

Haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1997, 66--68, 1109; 73, 1201; 81, 1361 ja 1362; 86, 1459 ja 1461; 87, 1466 ja 1467; 93, 1561, 1563, 1564 ja 1565; 1998, 2, 42; 17,265; 23,321; 30, 410; 34, 484; 36/37, 552 ja 553; 38, 562; 51, 756 ja 759; 52/53, 771; 60, 951 ja 952; 64/65, 1004; 86/87, 1409; 98/99, 1574; 103, 1695; 108/109, 1783; 1999, 4, 53; 10, 149 ja 156; 16, 267, 271, 272 ja 276; 1999, 23, 350) § 208 lõikes 2 asendatakse sõnad «kohaliku asutuse juhatajal, tema asetäitjal ning riiklike veterinaarasutuste veterinaararstidel» sõnadega «kohaliku asutuse juhil, tema asetäitjal ja veterinaarjärelevalve ametnikel».

§ 58. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344; 86, 1461; 87, 1466 ja 1467; 93, 1563; 1998, 2, 47; 4, 63; 23, 321; 36/37, 552 ja 553; 52/53, 771; 57, 859; 59, 941; 60, 951; 61, 979 ja 985; 64/65, 1004, 1005 ja 1008; 86/87, 1408; 97, 1519; 103, 1701; 108/109, 1783; 111, 1829; 1999, 16, 275; 23, 355; 24, 359 ja 360; 25, 364) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvid 87, 88 ja 89 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahv 871 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 871. Importija tegevusloa väljastamine ja pikendamine

(1) Toidutoorme ja toidu importimiseks tegevusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 25 000 krooni.

(2) Toidutoorme ja toidu importimiseks tegevusloa pikendamise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni.»;

3) seadust täiendatakse §-dega 872 ja 873 järgmises sõnastuses:

«§ 872. Käitlemise loa andmine

(1) Uuendtoidu käitlemise loa eest tasutakse riigilõivu 3300 krooni.

(2) Eritoidu käitlemise loa eest tasutakse riigilõivu 1500 krooni.

§ 873. Volituse andmine

(1) Laboratooriumile järelevalve käigus võetud kontrollproovide analüüsimiseks esmakordse volituse eest tasutakse riigilõivu 1500 krooni.

(2) Referentlaboratooriumina tegutsemiseks esmakordse volituse eest tasutakse riigilõivu 3000 krooni.»

§ 59. Rahvatervise seaduse muutmine

Rahvatervise seaduses (RT I 1995, 57, 978; 1996, 3, 56; 49, 953; 1997, 37/38, 569) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõike 2 punktist 2 jäetakse välja sõnad «toiduainete, toidu,»;

2) paragrahvi 12 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«1) toidutoorme ja toidu ning mineraal- ja joogiveega kokkupuutuvate materjalide tootmine;».

§ 60. Tarbijakaitseseaduse muutmine

Tarbijakaitseseaduses (RT I 1994, 2, 13; 1995, 20, 297; 1996, 49, 953; 1997, 93, 1561; 1999, 10, 156; 24, 359) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 11 lõike 2 punktis 5 asendatakse sõna «Põllumajandusministeeriumil» sõnadega «Veterinaar- ja Toiduinspektsioonil»;

2) paragrahvi 11 lõikest 3 jäetakse välja sõnad «toiduainete ja muude» ning sõnad «tervisekaitse-eeskirjad toiduainete valmistamisel, säilitamisel, vedamisel ja müümisel,».

§ 61. Reklaamiseaduse täiendamine

Reklaamiseadust (RT I 1997, 52, 835) täiendatakse §-ga 201 järgmises sõnastuses:

«§ 201. Toidu reklaam

(1) Toidu reklaamimisel on keelatud:

1) omistada toidule omadusi või toimet, mida sellel ei ole;

2) omistada toidule eriomadusi, kui kõigil toidugruppi kuuluvatel toitudel on ühesugused omadused;

3) viidata toidu haigusi tõkestavatele, ravivatele või leevendavatele omadustele.

(2) Rinnapiimaasendajaid, sealhulgas imiku piimasegusid ja jätkupiimasegusid reklaamida on keelatud.»

§ 62. Mahepõllumajanduse seaduse muutmine

Mahepõllumajanduse seaduses (RT I 1997, 51, 823) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõikest 1 jäetakse välja sõnad «tuleneb toiduseaduse (RT I 1995, 21, 324; 1996, 49, 953) § 2 lõikest 2 ning»;

2) paragrahvi 3 punktis 2 asendatakse sõnad «toiduseaduse § 3 punkti 1» sõnaga «toiduseaduse»;

3) paragrahvi 13 lõikest 3 jäetakse välja sõnad «, imporditud toidu puhul ka maaletoomisluba või selle notariaalselt tõestatud ärakiri»;

4) paragrahvi 20 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 23 lõikes 1 asendatakse sõnad «toiduseaduse § 17 lõikele 1» sõnadega «toiduseadusele ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele».

§ 63. Tegutsevate käitlemisettevõtete tunnustamine ja riiklike tegevuslitsentside kehtivus

(1) Käesoleva seaduse jõustumise ajal tegutsev ja tunnustamisele kuuluv käitlemisettevõte peab olema tunnustatud hiljemalt 2003. aasta 1. jaanuariks.

(2) Enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud riiklikud tegevuslitsentsid toidukauba Eestisse importimiseks kehtivad kahe aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest alates. Enne tegevuslitsentsi kehtivusaja lõppu on importijal õigus taotleda vastava tegevusloa väljastamist käesoleva seaduse § 43 lõike 3 alusel. Tegevuslitsentside suhtes kohaldatakse käesolevas seaduses tegevuslubade kohta sätestatut.

§ 64. Toiduseaduse kehtetuks tunnistamine

Toiduseadus (RT I 1995, 21, 324; 1996, 49, 953) tunnistatakse kehtetuks.

§ 65. Järelevalveasutuste töö ümberkorraldamine

(1) Vabariigi Valitsus lõpetab käesolevast seadusest tuleneva järelevalveasutuste töö ümberkorraldamise 2001. aasta 1. jaanuariks.

(2) Kuni ümberkorraldamiseni täidavad järelevalveasutused oma seniseid ülesandeid, kui muudest seadustest ei tulene teisiti.

§ 66. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2000. aasta 1. jaanuaril, välja arvatud volitusnormid, mis jõustuvad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ajal, ning § 34 ja § 52 lõige 2, mis jõustuvad 2002. aasta 1. jaanuaril, ning § 52 lõige 1, mis jõustub 2000. aasta 1. juulil.

(2) Käesolevas seaduses sisalduvad volitusnormid Vabariigi Valitsuse või ministri määruste andmiseks jõustuvad kümnendal päeval pärast seaduse avaldamist Riigi Teatajas. Volitusnormi alusel antavat määrust ei jõustata enne käesoleva seaduse jõustumist.

Riigikogu esimees Toomas SAVI