<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?>
<oigusakt xsi:schemaLocation="tyviseadus_1_10.02.2010 http://xmlr.eesti.ee/xml/schemas/oigusakt/tyviseadus_1_10.02.2010.xsd" xmlns="tyviseadus_1_10.02.2010" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance"><metaandmed><valjaandja>Riigikogu</valjaandja><dokumentLiik>seadus</dokumentLiik><tekstiliik>algtekst</tekstiliik><dokumentEtapp>avaldamine</dokumentEtapp><dokumentStaatus>avaldatud</dokumentStaatus><vastuvoetud><aktikuupaev>1999-02-25+02:00</aktikuupaev></vastuvoetud><avaldamismarge><RTosa>RT I</RTosa><avaldamineKuupaev>1999-03-22+02:00</avaldamineKuupaev><RTnr>30</RTnr><RTartikkel>415</RTartikkel><aktViide>http://www.riigiteataja.ee/akt/77334</aktViide></avaldamismarge><kehtivus/><skeemiNimi>tyviseadus_1_10.02.2010.xsd</skeemiNimi><globaalID>77334</globaalID><metaandmedVersioon>1</metaandmedVersioon><metaandmedVersioonKuupaev>2010-10-28+03:00</metaandmedVersioonKuupaev><metaandmedVersioonPohjustaja>migraator</metaandmedVersioonPohjustaja><terviktekstiGrupiID>117634</terviktekstiGrupiID></metaandmed><aktinimi><nimi><pealkiri>Toiduseadus</pealkiri></nimi></aktinimi><sisu><sisuTekst><HTMLKonteiner><![CDATA[<p><table width="96%">
<tbody><tr valign="top"><td width="63%">
</td><td align="center" width="36%"><font size="-1">Välja kuulutatud</font>
 <br/><font size="-1">Vabariigi Presidendi 11. märtsi 1999. a
otsusega nr 568</font></td></tr></tbody></table>
</p><p align="center">1. peatükk
</p><p align="center">ÜLDSÄTTED
</p><p>  <b>§ 1. Seaduse reguleerimisala</b>
</p><p>  (1) Käesolevas seaduses sätestatakse turustamisotstarbelise
toidutoorme ja toidu käitlemise alused,
käitleja enesekontroll ning riiklik järelevalve toidu ohutuse ja muudele
nõuetele vastavuse tagamiseks.
</p><p>  (2) Käesolevat seadust ei kohaldata narkootiliste ainete, tubaka ja
tubakatoodete ega ravimiseaduses
(RT I 1996, 3, 56; 49, 954; 1997, 93, 1564; 1998, 36/37, 554) käsitletud
ravimite suhtes.
</p><p>  (3) Alkoholi käitlemise suhtes kohaldatakse käesolevat seadust
niivõrd, kuivõrd alkoholi käitlemist ei
ole reguleeritud teiste seadustega.
</p><p>  <b>§ 2. Toit ja toidulisand</b>
</p><p><b>    </b>(1) Toit on toiduaine või toiduainete segu, mis on
mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata
või
töödeldud kujul.
</p><p>  (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule
käsitatakse toiduna ka närimiskummi ning
toidulisandit, lisaainet ja teisi toidu valmistamiseks kasutatavaid aineid, mida tavaliselt ei
tarvitata iseseisva
toiduna. Toidu kohta kehtivad nõuded laienevad ka toidu valmistamiseks ja joogiks
kasutatavale veele.
</p><p>  (3) Toidulisand on toitaine või toitainete segu, mis ei kuulu ravimite ega
ravimisarnaste ainete hulka ning
mida lisaks toidule kasutatakse organismi toitainevajaduse rahuldamiseks. Toidulisandid on
vitamiinid,
mineraalained ja nende segud, taimsed ja loomsed ekstraktid ning teised sedalaadi ained.
</p><p>  <b>§ 3. Toidutoore ja selle esmane töötlemine</b>
</p><p><b>    </b>(1) Toidutoore on põllumajanduses või selle allharus
toodetud saadus, samuti jahipidamise või
kalapüügiga või muul viisil varutud looduslik saadus, mida võib
kasutada toidu valmistamiseks.
</p><p>  (2) Toidutoorme esmase töötlemisena käsitatakse tegevust,
mille tulemus on toidu valmistamiseks kõlblik
toore.
</p><p>  (3) Isikut, kes tegutseb vaid käesoleva paragrahvi lõikes 1
või 2 nimetatud tegevusalal, loetakse vastavalt
toidutoorme tootjaks või töötlejaks.
</p><p>  <b>§ 4. Toiduks kasutatav toidutoore</b>
</p><p><b>    </b>Toiduks kasutatava toidutoorme suhtes kohaldatakse toitu ja selle
käitlemist reguleerivaid sätteid, kui
käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides ei ole ette
nähtud teisiti.
</p><p>  <b>§ 5. Turustamisotstarbeline toidutoore ja toit</b>
</p><p><b>    </b>(1) Turustamisotstarbeline on käitleja tulundusliku tegevusena
müügiks käideldav ning müüdav
toidutoore ja toit.
</p><p>  (2) Käesolevat seadust kohaldatakse ka toidutoorme ja toidu suhtes, mille
käitlemine on käitleja
tulunduslik või mittetulunduslik tegevus ning mis antakse üle muul viisil
tasu eest või tasuta, kui käesolevas
seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.
</p><p>  <b>§ 6. Turustamisotstarbelise toidutoorme ja toidu käitlemine
ning käitleja</b>
</p><p>  (1) Turustamisotstarbelise toidutoorme ja toidu käitlemine (edaspidi
<em>käitlemine</em>) on toidutoorme
tootmine, varumine, esmane töötlemine, toidu valmistamine, müümine
ja muul viisil tasu eest või tasuta
üleandmine, importimine ja eksportimine ning teised toimingud, mille tulemusel muutub
toidutoore või toit
kättesaadavaks teisele käitlejale või tarbijale.
</p><p>  (2) Käitleja on isik, kes tegutseb käesoleva paragrahvi
lõikes 1 käsitletud käitlemisvaldkondades.
</p><p align="center">2. peatükk
</p><p align="center">KÄITLEMISETTEVÕTTE TUNNUSTAMINE
</p><p>  <b>§ 7. Tunnustamine</b>
</p><p>  (1) Tunnustamine on menetlus, mille käigus hinnatakse ja kinnitatakse
ettevõtte või selle osa, kus
toidutooret või toitu käideldakse (edaspidi
<em>käitlemisettevõte</em>), vastavust käesolevas seaduses ja teistes
õigusaktides
sätestatud nõuetele.
</p><p>  (2) Käitlemisettevõtte vastavust nõuetele hinnatakse ja
kinnitatakse tervikuna või osade kaupa, kui need
asuvad eraldi või käitlemine toimub mitmes käitlemisvaldkonnas.
</p><p>  <b>§ 8. Tunnustamise nõue</b>
</p><p><b>    </b>(1) Käitlemisettevõte peab olema enne käitlemise
alustamist tunnustatud. Käitlemisettevõte, kus toimub
ainult taimse toidutoorme tootmine, looduslike saaduste varumine või
põllumajandusloomade kasvatamine ning
nimetatud toidutoorme, saaduste või loomade edasiseks käitlemiseks
müümine või muul viisil üleandmine, ei pea
olema tunnustatud.
</p><p>  (2) Tunnustatakse käitlemisvaldkondade kaupa ning kindla toidutoorme
või toidugrupi käitlemiseks
tunnustamisel käitlemisettevõttes valitsenud tingimustel.
</p><p>  (3) Tunnustamisel valitsenud tingimusi muutvatest ehituslikest, tehnoloogilistest,
töökorralduslikest ja
teistest ümberkorraldustest peab käitleja kirjalikult teatama tunnustamist
korraldavale järelevalveasutusele.
Ümberkorralduste tegemise ajal on käidelda keelatud ning käitlemist
võib pärast ümberkorralduste lõpetamist
jätkata ainult järelevalveametniku loal.
</p><p>  (4) Uusehitise ja remonditööde ning põhjaliku tehnoloogilise
ümberkorralduse projekt tuleb
kooskõlastada tunnustamist korraldava järelevalveasutusega.
</p><p>  <b>§ 9. Tunnustamise korraldamine</b>
</p><p><b>    </b>(1) Käitleja kirjaliku taotluse alusel korraldab tunnustamist ja
teeb asjakohase otsuse Veterinaar- ja
Toiduinspektsioon või Tervisekaitseinspektsioon vastavalt käesoleva seaduse
§ 47 lõigetes 1 ja 2 sätestatud
pädevusele.
</p><p>  (2) Nimetatud järelevalveasutuse järelevalveametnik annab
käitleja soovi korral talle selgitusi käesolevas
seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud ning
tunnustamisel vajalike ja tunnustatud
käitlemisettevõtte kohta käivate nõuete täitmiseks.
</p><p>  (3) Eri käitlemisvaldkondades tegutsevate käitlemisettevõtete
tunnustamise menetluse korra kehtestab
Vabariigi Valitsus.
</p><p>  <b>§ 10. Käitlemisettevõtte tunnustamine ja sellest
keeldumine</b>
</p><p><b>    </b>(1) Järelevalveasutuse juht või tema volitatud
järelevalveametnik kinnitab käitlemisettevõtte vastavust
käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetele
tunnustamise otsusega.
</p><p>  (2) Kui käitlemisettevõte ei ole hindamistulemuste põhjal
nõuetekohane, ettevõtet ei tunnustata ja
keeldumist põhjendatakse sellekohases otsuses.
</p><p>  (3) Järelevalveasutuse juht või tema volitatud
järelevalveametnik peab otsuse tegema 20 tööpäeva jooksul
pärast taotluse saamist. Otsustamistähtaega võib lisaasjaolude
selgitamiseks pikendada kuni 40 tööpäevani.
Tähtaja pikendamisest teatab järelevalveametnik taotluse esitajale kirjalikult.
</p><p>  (4) Tunnustamise otsus või tunnustamisest keeldumise otsus edastatakse
taotluse esitajale kirjalikult.
</p><p>  <b>§ 11. Tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistamine</b>
</p><p>  (1) Tunnustamise otsus tunnistatakse kehtetuks, kui käitleja ei suuda
käitlemisettevõttes valitsevate
püsiolude tõttu täita toidutoorme või toidu kohta kehtestatud
nõudeid või kui esineb oht inimese tervisele.
</p><p>  (2) Tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistamise ettepaneku teeb käitleja
üle järelevalvet teostav
järelevalveametnik järelevalveasutuse juhile, kellel on õigus otsus kehtetuks
tunnistada. Tunnustamise otsuse
kehtetuks tunnistamise kirjalik otsus väljastatakse käitlejale.
</p><p>  (3) Kui tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks olnud
asjaolud on kõrvaldatud, võib käitleja
taotleda uut tunnustamist.
</p><p align="center">3. peatükk
</p><p align="center">TOIDU SUHTES ESITATAVAD NÕUDED
</p><p>  <b>§ 12. Üldnõuded</b>
</p><p>  (1) Müüdav või muul viisil üleantav toit peab olema
ohutu inimese tervisele ning vastama käesolevas
seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud muudele nõuetele (edaspidi
<em>nõuetekohane</em>).
</p><p>  (2) Toidus ei tohi olla selle omadusi halvendavaid või inimese tervist
ohustavaid parasiite, kahjureid ega
võõrkehi.
</p><p>  (3) Riknenud, saastunud või mikrobioloogilistele nõuetele
mittevastavat toidutooret ja toitu või
ebasobivate tehnoloogiliste võtete, antud toidule mitteomase lõhna, maitse,
värvi või teiste asjaolude tõttu rikutud
toitu käidelda on keelatud. Toidugruppide suhtes esitatavad mikrobioloogilised
nõuded kehtestab Vabariigi
Valitsus.
</p><p>  (4) Lisaks käesolevas peatükis sätestatule peab toit vastama
seda iseloomustavatele koostis- ja
kvaliteedinõuetele. Koostis- ja kvaliteedinõuded toidugruppide kaupa kehtestab
Vabariigi Valitsus.
</p><p>  (5) Värskena müüdav või muul viisil üleantav
liha peab olema veterinaarkontrolli tulemusel tunnistatud
toidukõlblikuks. Kõlblikkust tõendatakse veterinaartõendiga.
Toidukõlblikuks tunnistamata liha loetakse
toidukõlbmatuks ja seda käidelda on keelatud. Muu värskena
müüdava või muul viisil üleantava loomse toidu
toidukõlblikkust tõendatakse vastavalt toiduhügieeni eeskirjades
sätestatule.
</p><p>  <b>§ 13. Uuendtoit</b>
</p><p>  (1) Uuendtoiduna käsitatakse toitu, mida ei ole varem ulatuslikult toiduna
kasutatud ning:
</p><p>       1) mis sisaldab geneetiliselt muundatud organisme või koosneb
neist;
</p><p>       2) mis on saadud geneetiliselt muundatud organismidest, kuid ei sisalda
neid;
</p><p>       3) mis on uue või tahtlikult muudetud esmase
molekulaarstruktuuriga;
</p><p>       4) mis koosneb või on eraldatud mikroorganismidest, seentest
või vetikatest või on valmistatud
varem ulatuslikult kasutamata toidutoormest;
</p><p>       5) mille valmistamiseks kasutatakse tavapärasest erinevat
tehnoloogiat, mis põhjustab toidu
struktuuri olulisi, toiteväärtust või ebasoovitavate ainete sisaldust
või inimese ainevahetust mõjutavaid
muutusi.
</p><p>  (2) Uuendtoit peab olema nõuetekohane, ta ei tohi eksitada tarbijat ega
erineda asendatavast toidust
määral, mis muudab uuendtoidu tarbijale toiteväärtuselt ja
omastatavuselt ebasoodsamaks.
</p><p>  (3) Enne uuendtoidu käitlemise alustamist tuleb uurida ja hinnata
uuendtoidu nõuetekohasust ning saada
Veterinaar- ja Toiduinspektsioonilt luba selle käitlemiseks.
</p><p>  (4) Uuendtoidu nõuetekohasuse hindamise metoodika ning
käitlemise lubade taotlemise ja andmise korra
kehtestab Vabariigi Valitsus.
</p><p>  <b>§ 14. Eritoit</b>
</p><p><b>    </b>(1) Eritoiduna käsitatakse toitu, mis on mõeldud
tavapärasest erinevate toitumisvajadustega inimestele
ning mis on seetõttu valmistatud eritehnoloogiat kasutades või millel on
tavatoidust erinev koostis. Eritoiduks
loetakse ka imiku- ja väikelapsetoit.
</p><p>  (2) Eritoit peab olema nõuetekohane, selgelt eristatav tavatoidust ja
kasutatav deklareeritud eesmärgil.
</p><p>  (3) Enne eritoidu käitlemise alustamist tuleb uurida ja hinnata eritoidu
nõuetekohasust, eriomaduste
olemasolu ja eeldatavat toimet ning saada Tervisekaitseinspektsioonilt luba selle
käitlemiseks.
</p><p>  (4) Eritoidu käitlemise lubade taotlemise ja andmise korra kehtestab
Vabariigi Valitsus.
</p><p>  (5) Arvestades eritoitude kasutamise eesmärki ja toidugruppide
eriomadusi, kehtestab Vabariigi Valitsus
eritoitude koostis- ja kvaliteedinõuded ning eritoitude valmistamiseks kasutatavate ainete
ja eritoidu käitlemise
suhtes esitatavad nõuded.
</p><p>  <b>§ 15. Külmutatud toidutoore ja toit</b>
</p><p><b>    </b>(1) Külmutatud on toidutoore ja toit, mis on läbinud
külmutamisprotsessi ja mida seejärel säilitatakse
antud toidutoormele või toidule ettenähtud temperatuuril. Toidu
nõuetekohasuse tagamiseks peab külmutamisaeg
olema võimalikult lühike.
</p><p>  (2) Külmutatud toidutooret ja toitu käideldes tuleb järgida
toiduhügieeni üldeeskirjas ja teistes
õigusaktides sätestatud nõudeid ning Vabariigi Valitsuse kehtestatud
külmutatud toidu käitlemise erinõudeid.
</p><p>  <b>§ 16. Lisaaine</b>
</p><p><b>    </b>(1) Lisaaine on looduslik või sünteetiline aine, mida
käitlemisel lisatakse toidule selle omaduste
mõjutamiseks. Tavaliselt ei kasutata lisaainet iseseisva toiduna ega toidu
põhikoostisosana.
</p><p>  (2) Lisaainet on lubatud kasutada käesoleva seaduse alusel kehtestatud
viisil, toidugrupis ja piirnormi
ulatuses ning ainult juhul, kui lisaaine kasutamise eesmärki ei ole võimalik
muul viisil saavutada.
</p><p>  (3) Toidus lubatud lisaainete loetelu ja piirnormid toidugruppide kaupa ning
lisaaine kasutamise
tingimused ja viisid kehtestab Vabariigi Valitsus.
</p><p>  (4) Toidus lubatud lisaainete suhtes esitatavad nõuded kehtestab
Vabariigi Valitsus.
</p><p>  <b>§ 17. Tehislik lõhna- ja maitseaine</b>
</p><p>  (1) Toidu käitlemisel on lubatud kasutada nõuetekohast tehislikku
lõhna- ja maitseainet (edaspidi <em>lõhna-
ja maitseaine</em>).
</p><p>  (2) Toidus lubatud lõhna- ja maitseainete loetelu ning piirnormid
toidugruppide kaupa, lõhna- ja
maitseainete suhtes esitatavad nõuded, nende ainete kasutamise ja valmistamise
tingimused ning viisid kehtestab
Vabariigi Valitsus.
</p><p>  <b>§ 18. Abiaine</b>
</p><p>  (1) Abiaine on toidu käitlemisel kasutatav aine, mis eemaldatakse toidust,
kuid mille jäägid või
derivaadid võivad tehnoloogilise paratamatuse tõttu toidus säilida.
</p><p>  (2) Abiainete suhtes esitatavad nõuded, nende ainete kasutamise
tingimused ja viisid ning toidus lubatud
jääksisalduse piirnormid kehtestab Vabariigi Valitsus.
</p><p>  <b>§ 19. Saasteaine</b>
</p><p><b>    </b>(1) Saasteaine on toidutoormes või toidus leiduv aine, mis on
sinna sattunud toidutoorme tootmisel või
esmasel töötlemisel kasutatud ainete tõttu, käitlemise ajal või
keskkonna saastumise tagajärjel ning mis võib olla
inimese tervisele ohtlik või mis võib halvendada toidu omadusi.
</p><p>  (2) Keelatud või lubatust suuremas koguses saasteaineid sisaldavat
toidutooret ja toitu ei ole lubatud
käidelda.
</p><p>  (3) Lubatud saasteainete loetelu ja piirnormid toidugruppide kaupa kehtestab
Vabariigi Valitsus.
Loomse toidu ohutuse tagamiseks kehtestab põllumajandusminister korra saasteainete
järelevalve
reguleerimiseks.
</p><p>  <b>§ 20. Toidu võltsimine</b>
</p><p>  (1) Toitu võltsida ja võltsitud toitu käidelda on keelatud.
</p><p>  (2) Võltsimisena käsitatakse:
</p><p>       1) toidu koostise muutmist ilma märgistust muutmata;
</p><p>       2) märgistuse muutmist tegelikku koostist muutmata;
</p><p>       3) toidule mis tahes viisil teise aine lisamist või sellega toidu
töötlemist toidu madalama
väärtuse või nõuetele mittevastavuse varjamiseks;
</p><p>       4) käitlemist, kasutades teise ettevõtja ärinime
või kaubamärki ilma tema loata.
</p><p align="center">4. peatükk
</p><p align="center">KÄITLEMISE ÜLDNÕUDED
</p><p>  <b>§ 21. Toidu nõuetekohasuse tagamine
käitlemisel</b>
</p><p>  (1) Käitlemine peab toimuma vastavalt käesolevas seaduses ja teistes
õigusaktides sätestatud nõuetele
ning käitlemisel peab olema tagatud nõuetekohase toidu saamine.
</p><p>  (2) Käitlemisel on keelatud kasutada aineid ja materjale, mille koostis
või toime inimesele ei ole teada
või mis ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele
või mille kasutamine on õigusaktidega keelatud.
</p><p>  (3) Käitlemiskohtades on keelatud hoida aineid ja materjale, mis
võivad põhjustada toidutoorme või toidu
saastumise või halvendada nende omadusi.
</p><p>  (4) Kui uuringute tulemusena on selgunud töötlemisviisi või
aine kahjulikkus inimese tervisele, on neid
keelatud käitlemisel kasutada. Toidu käitlemisel kasutada keelatud
töötlemisviiside ja ainete loetelu kehtestab
Vabariigi Valitsus.
</p><p>  <b>§ 22. Käitleja kohustused käitlemisel</b>
</p><p>  (1) Käitleja vastutab käideldava toidutoorme ja toidu ning
käitlemise nõuetekohasuse eest ja on
kohustatud kasutama kõiki võimalusi selle tagamiseks.
</p><p>  (2) Käitleja peab järgima toidu pakendil või saatedokumendil
märgitud säilitamisnõudeid, mille määrab
toidu valmistaja või pakendaja kestvuskatsete alusel. Kestvuskatsete tegemise korra
kehtestab Vabariigi Valitsus.
</p><p>  (3) Käitleja ei tohi vastu võtta, käitlemisel kasutada ega
väljastada nõuetele mittevastavat toidutooret ja
toitu.
</p><p>  (4) Loomset toidutooret ja toitu on keelatud kasutada, kui loomale on manustatud
ravimit, ravimitaolist
või hormonaalse toimega ainet ja kui nende kasutamise järgne keeluaeg ei ole
möödunud.
</p><p>  <b>§ 23. Käitleja arvestuskohustus</b>
</p><p>  (1) Käitleja peab kasutama üksnes identifitseeritava päritoluga
toidutooret ning pidama kirjalikku
arvestust saadud toidutoorme ning sellest käideldud ja väljastatud toidukoguste
üle.
</p><p>  (2) Arvestuse pidamise ühtlustamise ja täpsustamise eesmärgil
kehtestab põllumajandusminister
arvestuskohustuse täitmise tingimused ja korra.
</p><p>  <b>§ 24. Toidu tehniline kirjeldus</b>
</p><p>  (1) Toidu tööstuslikul valmistamisel peab käitleja
järgima enda valitud või koostatud tehnilise kirjelduse
nõudeid.
</p><p>  (2) Toidu tehniline kirjeldus käesoleva seaduse tähenduses on
igasugune toidu omadusi ja valmistamist
kirjeldav dokument, mis sisaldab toidu kohta järgmisi andmeid:
</p><p>       1) nimetus;
</p><p>       2) valmistoodet ja selle koostisosi iseloomustavad näitajad;
</p><p>       3) kasutatavad tehnoloogilised võtted, eelkõige need, mis on
olulised toidu ohutuse seisukohast;
</p><p>       4) nõuetekohasuse hindamise meetodid;
</p><p>       5) pakendamis- ja märgistamisnõuded;
</p><p>       6) veo- ja säilitamistingimused.
</p><p>  <b>§ 25. Käitlemisettevõtte tingimused</b>
</p><p>  (1) Käitlemisettevõtte tehnilised tingimused ja
töökorraldus peavad võimaldama järgida käesolevas
seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud nõudeid.
</p><p>  (2) Kui ilmnevad asjaolud, mis toovad kaasa või võivad kaasa tuua
nende tingimuste muutumise määral,
mille tagajärjel ei ole tagatud toidu ohutus, peab käitleja viivitamata sellest
teatama asjaomasele
järelevalveasutusele.
</p><p>  <b>§ 26. Toiduhügieen</b>
</p><p>  (1) Käesolevas seaduses käsitatakse toiduhügieenina meetmeid,
mida käitleja rakendab kõigis
käitlemisvaldkondades ja -etappides toidu nõuetekohasuse tagamiseks.
</p><p>  (2) Käitlemisettevõte, selle territoorium, hooned, rajatised ja ruumid
ning nende planeering, samuti
sisseseade ja käitlemisvahendid ning töökorraldus peavad vastama
toiduhügieeni üldeeskirjas ja teistes
toiduhügieeni eeskirjades sätestatud nõuetele. Toiduhügieeni
eeskirjades kehtestatakse ka veovahendite,
toidutoorme ja toidu veo, veevarustuse ja kanalisatsiooni ning käitlemise ja
käitlemisettevõtte töötajate hügieeni
ning käitleja enesekontrolli nõuded.
</p><p>  (3) Toiduhügieeni üldeeskirja kehtestab Vabariigi Valitsus.
</p><p>  (4) Lisaks toiduhügieeni üldeeskirjale võib
põllumajandusminister kehtestada toiduhügieeni tagamiseks
vajalikud eeskirjad toidutoorme kohta ja erinevate käitlemisvaldkondade kaupa.
</p><p>  <b>§ 27. Käitlemisettevõtte töötaja</b>
</p><p>  (1) Käitleja on kohustatud töötajale selgitama
õigusaktidest tulenevaid käitlemisnõudeid ning kontrollima
nende täitmist.
</p><p>  (2) Toidutooret või toitu käitleval töötajal peavad olema
kutseteadmised ning ta peab tundma ja järgima
toiduhügieeninõudeid.
</p><p>  (3) Töötaja, kes toidutooret või toitu vahetult ei käitle,
peab tundma ja järgima toiduhügieeninõudeid
toidu ohutuse tagamiseks vajalikus ulatuses.
</p><p>  (4) Töötaja toiduhügieenialase juhendamise korraldab
käitleja.
</p><p>  <b>§ 28. Töötaja tööle lubamine</b>
</p><p>  (1) Toitu käitlev töötaja ning oma
tööülesannete tõttu toidutoorme või toiduga või selle
käitlemisvahenditega vahetult kokkupuutuv töötaja peab nakkus- ja
parasitaarhaiguste tuvastamiseks ning nende
leviku tõkestamiseks käima enne töösuhte algust ja
korrapäraselt töösuhte ajal tervisekontrollis ning tal peab
vastavalt rahvatervise seadusele (RT I 1995, 57, 978; 1996, 3, 56; 49, 953; 1997, 37/38,
569) ja selle alusel
kehtestatud õigusaktidele olema tervisetõend.
</p><p>  (2) Käitleja peab nõudma toitu käitlevalt töötajalt
ning oma tööülesannete tõttu toidutoorme või toiduga
või selle käitlemisvahenditega vahetult kokkupuutuvalt töötajalt
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
kohustuste täitmist.
</p><p>  (3) Käitlemisettevõtte töötaja peab teavitama
käitlejat või tema esindajat oma tervisehäirest, haigusest,
kontakteerumisest nakkushaigega või muudest ohtudest, mis võivad
põhjustada toidu saastumise.
</p><p>  (4) Töötajat, kellel puudub kehtiv tervisetõend, kes
võib levitada nakkusetekitajaid või parasiite või
kellel on toiduohutuse seisukohalt ohtlik muu tervisehäire või haigus, ei tohi lubada
tööle, kus ta võib toitu
saastata.
</p><p>  <b>§ 29. Toiduhügieenikoolitus
käitlemisettevõttes</b>
</p><p>  (1) Käitleja peab koostama käitlemisettevõtte
töötajate toiduhügieenikoolituse kava, milles nähakse ette
koolituse eesmärgid, maht, sagedus ja kord.
</p><p>  (2) Koolituskava alusel korraldab käitleja perioodiliselt
töötajate tööülesannetele vastavat
toiduhügieenikoolitust ja hindab töötajate
toiduhügieenialaseid teadmisi.
</p><p>  (3) Koolituskava täitmist jälgib järelevalveametnik, kellel on
õigus teha ettepanekuid koolituskava
muutmiseks ja täiendamiseks ning anda selgitusi selle koostamise kohta.
</p><p>  <b>§ 30. Puhastamine, desinfitseerimine ja
kahjuritõrje</b>  
</p><p>  (1) Käitleja peab käitlemisettevõtte, selle territooriumi ning
ruumide, sisseseade ja käitlemisvahendite
puhastamiseks ja desinfitseerimiseks ning kahjuritõrjeks kasutama üksnes neid
vahendeid ja aineid ning ainult
sel viisil, mis ei põhjusta toidu saastumist, ei halvenda selle omadusi ega ohusta inimese
tervist.
</p><p>  (2) Puhastamiseks, desinfitseerimiseks ja kahjuritõrjeks kasutada lubatud
ainete kohta esitatavad nõuded
ning ainete kasutamise tingimused ja viisid kehtestab Vabariigi Valitsus.
</p><p>  <b>§ 31. Toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed</b>
</p><p><b>    </b>(1) Toidutoorme ja toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed ei
tohi põhjustada toidu saastumist,
halvendada selle omadusi ega ohustada inimese tervist ning peavad vastama toiduga kokku
puutuda lubatud
materjalide ja esemete kohta esitatud nõuetele.
</p><p>  (2) Toiduga kokku puutuda lubatud materjalide ja esemete kohta
esitatavad nõuded, nende gruppide
kohta esitatavad erinõuded ning nimetatud materjalide ja esemete ohutuse katsetamise
meetodid kehtestab
Vabariigi Valitsus.
</p><p>  <b>§ 32. Kasutatav vesi</b>
</p><p><b>    </b>(1) Käitlemisettevõttes kasutatav vesi peab vastama
veeseaduse (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241;
1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155) alusel kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele.
Kasutatav jää ja aur peavad
olema saadud nõuetekohasest joogiveest. Erandina võib merel viibivatel
kalapüügialustel kasutada kala esmaseks
töötlemiseks tervisele ohutut merevett.
</p><p>  (2) Seadmete jahutusveena, toiduga mittekokkupuutuva auru saamiseks ja teistel
sedalaadi eesmärkidel
kasutatav joogivee kvaliteedinõuetele mittevastav vesi tuleb juhtida
joogiveesüsteemist eraldi asuvasse vastavalt
märgistatud süsteemi, mida ei saa joogiveesüsteemiga ühendada ega
avada käitlemisruumidesse.
</p><p>  <b>§ 33. Toidutoorme ja toidu vedu</b>
</p><p>  (1) Toidutooret ja toitu veetakse veokiga, kus on nende omaduste
säilimiseks vajalikud tingimused ning
kus nad ei saastu ja kus ei halvene nende omadused.
</p><p>  (2) Toidutooret ja toitu ei ole lubatud vedada koos ainetega, mis võivad
neid saastata või nende omadusi
halvendada.
</p><p>  (3) Pakendamata vedelat, granuleeritud või pulbrilist toidutooret ja toitu
tohib vedada ainult selleks
ettenähtud ja vastavalt tähistatud veokis, konteineris või anumas.
</p><p align="center">5. peatükk
</p><p align="center">KÄITLEJA ENESEKONTROLL
</p><p>  <b>§ 34. Enesekontrollikohustus</b>
</p><p>  (1) Käitleja on kohustatud kontrollima toidutoorme, toidu ja nende
käitlemise nõuetekohasust (edaspidi
<em>enesekontroll</em>) ning rakendama abinõud selle tagamiseks.
Rakendatavad abinõud vormistatakse kirjalikult ja need
moodustavad enesekontrollisüsteemi.
</p><p>  (2) Käitleja peab määrama kindlaks toidu ohutuse seisukohalt
olulised käitlemisetapid (kriitilised
punktid), kontrollima neid ja registreerima kontrolli tulemused toiduhügieeni
üldeeskirja ja teiste toiduhügieeni
eeskirjade nõuete kohaselt.
</p><p>  (3) Enesekontrollisüsteem tuleb kooskõlastada käitlemise
üle järelevalvet teostava järelevalveasutusega.
Järelevalveasutusel on õigus teha ettepanekuid enesekontrollisüsteemi
muutmiseks ja täiendamiseks juhul, kui
on ilmnenud, et olemasoleva süsteemiga ei suudeta tagada toidu ohutust, samuti
anda vajaduse korral selgitusi
enesekontrollisüsteemi loomiseks ja muutmiseks.
</p><p>  (4) Enesekontrolli käigus avastatud puudustest, mille tõttu ei suudeta
tagada toidu ohutust inimese
tervisele, peab käitleja viivitamata teavitama asjaomast järelevalveasutust ja
võtma puuduste kõrvaldamiseks
kasutusele vajalikud meetmed.
</p><p>  <b>§ 35. Vastavusdeklaratsioon</b>
</p><p>  (1) Toidu nõuetekohasust tõendav vastavusdeklaratsioon on toidu
valmistaja antud kirjalik dokument,
milles kinnitatakse, et toit vastab õigusaktides sätestatud või muudele
nõuetele. Vastavusdeklaratsioon antakse
edasise käitleja nõudel.
</p><p>  (2) Vastavusdeklaratsiooniga kinnitatakse, et toit vastab deklaratsioonis loetletud
nõuetele, kui edasisel
käitlemisel järgitakse väljaandja esitatud tingimusi.
</p><p>  (3) Vastavusdeklaratsioon antakse kindlaksmääratud ajaks sama toidu
jätkuvaks valmistamiseks või partii
kohta. Partiina käsitatakse ühesugustel tingimustel valmistatud, ühesuguse
nimetuse ja ühesuguste omadustega
toidu kogust. Partiil peab olema kindel tähistus.
</p><p>  (4) Kui vastavusdeklaratsioon on antud toidu jätkuvaks valmistamiseks,
peavad sellega hõlmatavad
partiid olema vastavusdeklaratsiooniga seostatavad. Partii kohta antud vastavusdeklaratsioonis
peab olema viide
konkreetsele partiile.
</p><p>  <b>§</b> <b>36. Vastavusdeklaratsiooni sisu</b>
</p><p><b>    </b>Vastavusdeklaratsioonis peavad olema järgmised andmed:
</p><p>       1) väljaandja nimi, asukoht ja aadress ning vastavusdeklaratsiooni
tähis;
</p><p>       2) toidu nimetus ja teised toidu määratlemiseks vajalikud
andmed;
</p><p>       3) viide nõuetele, millele vastavust tõendatakse;
</p><p>       4) väljaandmise kuupäev ning vastavusdeklaratsiooni
välja andnud isiku nimi, allkiri ja
ametikoht.
</p><p>  <b>§ 37. Sertifitseerimine</b>
</p><p><b>    </b>(1) Sertifitseerimine on menetlus, mille käitleja kirjaliku
taotluse alusel korraldab kolmas sõltumatu
osapool (edaspidi <em>sertifitseerimisasutus</em>), et tõendada käitleja
kvaliteedisüsteemi või konkreetse käideldava toidu
vastavust nõuetele, millele vastavuse tõendamist taotletakse.
</p><p>  (2) Sertifitseerimine on vabatahtlik ning sertifitseerimiseks tehtud
kulutused kannab sertifitseerimist
taotlenud käitleja.
</p><p>  (3) Sertifitseerimise positiivse tulemuse korral väljastab
sertifitseerimisasutus kvaliteedisüsteemi või
toidu nõuetele vastavust kinnitava vastavussertifikaadi.
</p><p align="center">6. peatükk
</p><p align="center">TEABE ESITAMINE
</p><p>  <b>§ 38. Teabele esitatavad nõuded</b>
</p><p><b>    </b>(1) Müüdav või muul viisil üleantav toit
peab olema märgistatud eesti keeles ja viisil, mis tagab edasisele
käitlejale ja tarbijale vajaliku teabe toidu kohta ning võimaldab
järelevalveasutusel teha järelevalvetoiminguid.
Toidu kohta antav teave ja selle märgistus ei tohi tarbijat eksitada.
</p><p>  (2) Kui toidu valmistamiseks on tavapäraselt eeldatava toidutoorme
asemel kasutatud valmistoodet, tuleb
see näidata märgistusel.
</p><p>  (3) Tootja on kohustatud informeerima tarbijat kasutatud toorme
päritolust. Informeerimise korra
kehtestab Vabariigi Valitsus.
</p><p>  (4) Kui toit sisaldab geneetiliselt muundatud organisme või koosneb neist,
peab toidu kohta antav teave
vastama geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduses (RT I 1999, 10,
151) esitatud nõuetele.
</p><p>  (5) Toidu märgistusele esitatavad nõuded ja märgistamise ning
muul viisil teabe edastamise korra
kehtestab Vabariigi Valitsus. Samuti kehtestab Vabariigi Valitsus märgistamise ja
muul viisil teabe edastamise
erinõuded ja korra toidugruppide kaupa.
</p><p>  <b>§ 39. Teabe esitamise piirangud</b>
</p><p><b>    </b>Toidu märgistamisel ja selle kohta muul viisil teabe edastamisel on
keelatud:
</p><p>       1) omistada toidule omadusi või toimet, mida sellel ei ole;
</p><p>       2) omistada toidule eriomadusi, kui kõigil toidugruppi kuuluvatel
toitudel on ühesugused
omadused;
</p><p>       3) viidata toidu haigusi tõkestavatele, ravivatele või
leevendavatele omadustele.
</p><p>  <b>§ 40. Märgistuse muutmise piirang</b>
</p><p>  (1) Märgistuse muutmist toidu tegelikke omadusi muutmata
käsitatakse toidu võltsimisena, välja arvatud
märgistuse täpsustamine ja eksitava märgistuse parandamine.
</p><p>  (2) Toitu, mille müügipakendile on märgitud realiseerimise ja
tarvitamise lõpptähtpäev või minimaalne
säilimisaeg, on keelatud ümber pakendada. Samuti ei tohi muuta
müügipakendil olevat kuupäeva ega turustada
toitu pärast realiseerimis- ja tarvitamistähtaja möödumist.
</p><p align="center">7. peatükk
</p><p align="center">IMPORT JA EKSPORT NING JÄRELEVALVE SELLE ÜLE
</p><p>  <b>§ 41. Piiril asuvad tollipunktid</b>
</p><p>  (1) Toidutooret ning toitu imporditakse ja eksporditakse selleks
ettenähtud piiril asuvate tollipunktide
(edaspidi <em>piiripunktid</em>) kaudu.
</p><p>  (2) Piiripunktis peavad olema tehnilised võimalused käesolevas
seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud
järelevalvetoimingute tegemiseks.
</p><p>  (3) Toidutoorme ning toidu impordiks ja ekspordiks ettenähtud piiripunktide
loetelu kehtestab Vabariigi
Valitsus.
</p><p>  (4) Transiit toimub toidutoorme ning toidu impordiks ja ekspordiks
ettenähtud piiripunktide kaudu.
Nakkushaiguste tõkestamiseks, või kui seda näeb ette välisleping
sihtriigiga, tehakse transiidil oleva toidutoorme
ja toidu üle järelevalvet käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides
sätestatud üldistel alustel.
</p><p><b>    § 42. Import</b>
</p><p><b>    </b>(1) Keelatud on importida toidutooret ja toitu, mis ei vasta
käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides
sätestatud nõuetele.
</p><p>  (2) Kavandatavast impordist tuleb importijal teavitada piiripunkti
vähemalt 24 tundi ette.
</p><p>  (3) Loomset toidutooret ja toitu võib importida ekspordiettevõttest,
mida on tunnustanud ja mille on
registreerinud päritoluriigi volitatud järelevalveasutus ning mille on heaks
kiitnud Veterinaar- ja
Toiduinspektsioon.
</p><p>  (4) Toidutoorme ja toidu nõuetekohasuse tõendamiseks esitab
importija päritoluriigi volitatud
järelevalveasutuse väljastatud dokumendi.
</p><p>  <b>§ 43. Importija tegevusluba</b>
</p><p>  (1) Toidutoorme ja toidu importimiseks peab importijal olema
tegevusluba, mis väljastatakse
põllumajandusministri kehtestatud korras kuni kaheks aastaks.
</p><p>  (2) Tegevusloa väljastamisest keeldutakse, kui importija:
</p><p>       1) ei esita tegevusloa väljastamiseks vajalikke dokumente või
</p><p>       2) esitab tegevusloa väljastajale tegelikkusele mittevastavaid
andmeid.
</p><p>  (3) Tegevusloa pikendamine toimub tegevusloa väljastamisega samadel
alustel.
</p><p>  (4) Tegevusloa väljastaja võib tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui
importija:
</p><p>       1) on korduvalt importinud kehtestatud nõuetele mittevastavat
toidutooret või toitu;
</p><p>       2) on korduvalt esitanud asjaomasele järelevalveasutusele
tegelikkusele mittevastavaid andmeid;
</p><p>       3) on esitanud tegevusloa väljastajale tegelikkusele mittevastavaid
andmeid ja talle on sellest
olenemata tegevusluba väljastatud;
</p><p>       4) esitab selleks kirjaliku taotluse.
</p><p>  <b>§ 44. Järelevalvetoimingud piiripunktis</b>
</p><p><b>    </b>(1) Toidutoorme ja toidu järelevalvet (sealhulgas
fütosanitaarse ja veterinaarse seisundi
kontrolli) piiripunktis teevad Taimetoodangu Inspektsiooni ning Veterinaar- ja
Toiduinspektsiooni
järelevalveametnikud.
</p><p>  (2) Järelevalveametnik kontrollib nõutavate dokumentide olemasolu,
toidutoorme ja toidu vastavust
dokumentides esitatud kirjeldusele ning dokumentide, toidutoorme ja toidu vastavust
õigusaktides sätestatud
nõuetele.
</p><p>  (3) Impordi lubamise korral väljastab järelevalveametnik
tõendi vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 6
alusel kehtestatud tingimustele ja korrale.
</p><p>  (4) Kui toidutoorme või toidu importija on deklareerinud partii sihtkoha,
võib piiril kontrollida ainult
dokumente ning teised käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud
järelevalvetoimingud teha partii sihtkohas. Enne
järelevalvetoimingute tegemist on keelatud partiid või selle osa edasi
käidelda.
</p><p>  (5) Järelevalvemenetluse käigus järelevalveametniku otsuse
tõttu importijale tekkinud kulusid, välja
arvatud õigusvastaselt tekitatud kahju, ei hüvitata.
</p><p>  (6) Importimisel ja tolliladustamisel toidutoorme ja toidu järelevalve
ning nende fütosanitaarse ja
veterinaarse seisundi kontrollimise tingimused ja korra, samuti kontrollitavate kaupade loetelu
kehtestab
põllumajandusminister.
</p><p>  (7) Teatava toidutoorme ja teatavasse toidugruppi kuuluva toidu importimiseks
peab asjaomaselt
järelevalveasutuselt taotlema impordiloa. Nimetatud toidutoorme ja toidugruppide loetelu
ja impordiloa taotlemise
ja andmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
</p><p>  <b>§ 45. Nõuetele mittevastav toidutoore ja toit</b>
</p><p><b>    </b>(1) Järelevalveametnik suunab nõuetele mittevastava
toidutoorme või toidu sõltuvalt toidutoorme või
toidu ohtlikkusest kas ümbertöötamisele, päritoluriiki tagasisaatmisele
või hävitamisele, arvestades võimaluse
korral importija sooviga.
</p><p>  (2) Ümbertöötamisele suunamise korral teeb
järelevalveametnik asjakohase märke käesoleva seaduse
§ 44 lõikes 3 nimetatud tõendile.
</p><p>  (3) Nõuetele mittevastava toidutoorme või toidu päritoluriiki
tagasisaatmise ja hävitamisele suunatud
toidutoorme või toidu erikonfiskeerimise korraldab toll vastavalt tolliseadusele
(RT I 1998, 3, 54; 36/37, 552;
51, 756; 1999, 10, 156).
</p><p>  <b>§ 46. Eksport</b>
</p><p>  (1) Eksporditav toidutoore ja toit peavad vastama Eestis kehtivatele
nõuetele ja ka sihtriigi nõuetele, kui
need on teada ja välisleping näeb ette nendele vastavuse tagamist. Eksporditava
toidutoorme ja toidu järelevalvet
teostab asjaomane järelevalveasutus.
</p><p>  (2) Sihtriigi järelevalveasutuse nõudmisel väljastab asjaomane
järelevalveasutus toidutoorme ja toidu
nõuetekohasust tõendava dokumendi.
</p><p>  (3) Sihtriigi nõudmisel peab toidu kohta olema käesoleva seaduse
§-s 37 käsitletud sertifitseerimisasutuse
vastavussertifikaat.
</p><p align="center">8. peatükk
</p><p align="center">JÄRELEVALVE ÜLDINE KORRALDUS
</p><p>  <b>§ 47. Järelevalveasutused</b>
</p><p>  (1) Veterinaar- ja Toiduinspektsioon korraldab käitlemisettevõtete
tunnustamist, teeb asjakohase otsuse
ja teostab käitlejate üle järelevalvet kõigis
käitlemisvaldkondades, välja arvatud käesoleva paragrahvi
lõigetes 2
ja 3 nimetatud juhtudel.
</p><p>  (2) Tervisekaitseinspektsioon korraldab jaekaubandus- ja
toitlustusettevõtete tunnustamist, teeb
asjakohase otsuse ning teostab järelevalvet käitlejate üle nimetatud
käitlemisvaldkondades.
</p><p>  (3) Tarbijakaitseamet teostab järelevalvet toidu koostise, toidu
säilitustingimuste ja teabe esitamise kohta
kehtestatud nõuete täitmise üle jae- ja hulgimüügi etapis.
</p><p>  <b>§ 48. Järelevalveametnikud ja järelevalve</b>
</p><p>  (1) Järelevalveametnikud teostavad vastavalt oma pädevusele
järelevalvet toidutoorme ja toidu ning
käitlemise nõuetekohasuse ja käitleja enesekontrollinõuete
täitmise üle kõigis käitlemisvaldkondades ja -etappides.
Järelevalvetoiminguid tehakse üldjuhul käitlejat eelnevalt hoiatamata.
</p><p>  (2) Järelevalveametnikul on õigus ametitõendi esitamisel
takistamatult kontrollida käitlemisettevõtte, selle
territooriumi, ruumide, transpordivahendite, sisseseade, toidutoorme ja toidu,
käitlemise, toiduga kokkupuutuvate
materjalide, pakendi märgistuse ja teiste asjaolude vastavust kehtestatud nõuetele.
Järelevalveametnikul on õigus
teha ka muid vajalikke järelevalvetoiminguid ja uuringuid, kontrollida
töötajate hügieeninõuete täitmist ning
hinnata nende hügieenialaseid teadmisi. 
</p><p>  (3) Järelevalveametnikul on õigus nõuda käitlejalt
seletusi ja dokumente ning kasutada olukorra
fikseerimiseks käitleja või tema esindaja teadmisel tehnikavahendeid.
Järelevalveametnikul on õigus teha
märkmeid ning saada käitlejalt väljavõtteid ja kuni kaks tasuta koopiat
igast talle esitatud asjakohasest dokumendist.
</p><p>  (4) Käitleja on kohustatud abistama järelevalveametnikku talle
käesoleva seadusega ja teiste
õigusaktidega ettenähtud ülesannete täitmisel.
</p><p>  (5) Järelevalveametnik on kohustatud hoidma talle teatavaks saanud
äri- ja tootmissaladust. Toidu
ohtlikkust puudutava teabe võib avalikustada.
</p><p>  (6) Tapamajas loomade tapmise, toidutoorme esmase töötlemise ja
toidu käitlemise üle järelevalve korra
kehtestab Vabariigi Valitsus.
</p><p>  (7) Toiduohutuse seireprogrammid kinnitab Vabariigi Valitsus. Seireid
rahastatakse riigieelarves selleks
Põllumajandusministeeriumile eraldatud vahendite arvel.
</p><p>  <b>§ 49. Järelevalve käigus kontrollproovide
võtmine ja analüüsimine</b>
</p><p><b>    </b>(1) Järelevalveametnikul on õigus võtta vastavalt
kehtestatud korrale käitleja kulul vajalikus koguses
kontrollproove laboratoorsete analüüside tegemiseks.
</p><p>  (2) Analüüse tehakse Eesti või rahvusvahelistele standarditele
vastavate või samaväärsete meetoditega.
Käitlejal on õigus teha proovi sõltumatu analüüs teises
laboratooriumis enda kulul.
</p><p>  (3) Analüüsi tulemused väljastab laboratoorium
katseprotokollina, mis peale analüüsi tulemuste sisaldab
ka muud analüüsimisega seotud teavet.
</p><p>  (4) Kontrollproovide võtmise ja analüüsimise korra kehtestab
Vabariigi Valitsus. Toidutoorme ja toidu
nõuetekohasuse ning käitlemise kohta kehtestatud nõuete täitmise
kontrollimiseks kehtestab Vabariigi Valitsus
või Vabariigi Valitsuse volitusel põllumajandusminister toidugruppide
või määratavate näitajate kaupa proovide
võtmise ja analüüsimise meetodid.
</p><p>  <b>§ 50. Järelevalveametniku ettekirjutus</b>
</p><p><b>    </b>(1) Õiguserikkumise avastamise korral teeb
järelevalveametnik ettekirjutuse, milles:
</p><p>       1) juhib tähelepanu õiguserikkumisele,
</p><p>       2) esitab nõude õiguserikkumise lõpetamiseks ning
</p><p>       3) kohustab tegema õiguserikkumise lõpetamiseks ja edasiste
õiguserikkumiste ärahoidmiseks
vajalikke toiminguid.
</p><p>  (2) Kui järelevalveametnik on avastanud inimese tervisele ohtlikke
asjaolusid või kui esineb otsene oht
inimese tervisele või keskkonnale, teeb ta ettekirjutuse käitlemise osalise või
täieliku peatamise kohta ning nõuab
toidutoorme või toidu käitlemisest kõrvaldamist. Käitleja on
kohustatud aitama toidutooret või toitu käitlemisest
kõrvaldada.
</p><p>  (3) Käitleja taotlusel annab järelevalveametnik loa käitlemist
jätkata, kui peatamise tinginud asjaolud
on kõrvaldatud.
</p><p>  <b>§ 51. Järelevalveametniku ettekirjutuse või otsuse
vaidlustamine</b>
</p><p><b>    </b>(1) Kui käitleja ei nõustu järelevalveametniku
ettekirjutuse või otsusega, võib ta ettekirjutusest või
otsusest teada saamise päevast alates kümne
tööpäeva jooksul esitada kaebuse asjaomase järelevalveasutuse
peadirektorile. Kaebuse esitamine ei vabasta ettekirjutuse või otsuse täitmisest.
</p><p>  (2) Järelevalveasutuse peadirektor või tema asetäitja vaatab
kaebuse läbi kaebuse saamisest alates kümne
tööpäeva jooksul. Lisaasjaolude selgitamiseks võib peadirektor otsuse
tegemise tähtaega pikendada kuni
30 tööpäevani.
</p><p>  (3) Kaebust läbi vaadates teeb asjaomase järelevalveasutuse
peadirektor või tema asetäitja otsuse jätta
ettekirjutus või otsus jõusse või muuta või tühistada see ning
teavitab käitlejat tehtud otsusest kirjalikult.
</p><p>  (4) Sõltumata käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel
tehtud otsusest, on käitlejal õigus pöörduda
halduskohtusse. Halduskohtusse pöördumine ei vabasta käitlejat ettekirjutuse
või otsuse täitmisest.
</p><p align="center">9. peatükk
</p><p align="center">LABORATOORIUMID
</p><p>  <b>§ 52.  Laboratooriumide volitamine järelevalve
käigus võetud kontrollproovide
analüüsimiseks</b>
</p><p>  (1) Kontrollproove analüüsitakse vastavateks
analüüsideks volitatud laboratooriumis.
</p><p>  (2) Analüüside tegemiseks võib volitada üksnes nendeks
analüüsideks akrediteeritud laboratooriumi.
Akrediteeritud on laboratoorium, kelle pädevust analüüside tegemiseks
on ametlikult tunnustanud akrediteerimisorgan.
</p><p>  (3) Õigus tegutseda volitatud laboratooriumina antakse
põllumajandusministri käskkirjaga, kus kirjeldatakse
antud volituse ulatust. Volitus antakse laboratooriumi kirjaliku taotluse alusel. Volituse
taotlemise korra ja
volitamise kriteeriumid kehtestab Vabariigi Valitsus.
</p><p>  (4) Kui analüüsi tegemiseks puudub volitatud laboratoorium,
võib analüüsi teha laboratooriumis, millel
asjakohast volitust ei ole. Sellisel juhul vastutab tulemuste kasutamise eest analüüsi
tellija.
</p><p>  (5) Kui volitatud laboratoorium ülesandeid nõuetekohaselt ei
täida, on põllumajandusministril õigus anda
kuni kolmekuune tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kui puudusi ei
kõrvaldata, tunnistatakse volitus osaliselt või
täielikult kehtetuks. Puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud ajal loetakse volitus
peatatuks.
</p><p>  <b>§ 53. Referentlaboratooriumi volitamine</b>
</p><p><b>    </b>(1) Põllumajandusminister korraldab volitatud
laboratooriumide tegevuse üle järelevalvet selleks volitatud
laboratooriumi (edaspidi <em>referentlaboratoorium</em>) kaudu. Volitus tegutseda
referentlaboratooriumina antakse igas
valdkonnas ühele laboratooriumile ning volituse taotlemise kord ja volitamise kriteeriumid
sätestatakse käesoleva
seaduse § 52 lõike 3 alusel kehtestatud õigusaktis.
</p><p>  (2) Referentlaboratoorium tegutseb riikliku tellimuse alusel, mille esitab
põllumajandusminister. Tellimuse
täitmist finantseeritakse riigieelarves selleks Põllumajandusministeeriumile
eraldatud vahendite arvel.
</p><p align="center">10. peatükk
</p><p align="center">VASTUTUS
</p><p>  <b>§ 54. Juriidilise isiku haldusvastutus</b>
</p><p>  Juriidilise isiku poolt käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud
õigusaktides sätestatud:
</p><p>       1) toidutoorme või toidu ohutuse nõuete rikkumise eest viisil,
mis ohustab inimese tervist või keskkonda,
-- määratakse rahatrahv kuni 100 000 krooni või rikkumise objektiks
olnud partii kuni kümnekordses
väärtuses;
</p><p>       2) toidutoorme või toidu koostise või omaduste, lisa-
või saasteainete või mikroorganismide sisalduse või
muude asjaolude kohta valeandmete esitamise eest või saate-, müügi-
või muude tõendusdokumentide võltsimise eest --
määratakse rahatrahv kuni 50 000 krooni või rikkumise objektiks
olnud partii kuni
kümnekordses väärtuses;
</p><p>       3) käitlemisnõuete või toidutoorme või toidu
suhtes esitatud nõuete rikkumise eest, välja arvatud käesoleva
paragrahvi punktis 1 nimetatud juhul, -- määratakse rahatrahv kuni 50 000
krooni või rikkumise objektiks
olnud partii kuni viiekordses väärtuses;
</p><p>       4) tunnustamata või tegevusloata tegutsemise eest --
määratakse rahatrahv kuni 50 000 krooni või
rikkumise objektiks olnud partii kuni viiekordses väärtuses;
</p><p>       5) enesekontrollikohustuse täitmata jätmise eest --
määratakse rahatrahv kuni 50 000 krooni;
</p><p>       6) käitlemisettevõtte töötajate kohta kehtestatud
nõuete rikkumise eest -- määratakse rahatrahv kuni 25
000 krooni;
</p><p>       7) toidutoorme või toidu kohta käiva teabe esitamise
nõuete rikkumise eest -- määratakse rahatrahv kuni
25 000 krooni või rikkumise objektiks olnud partii kuni kolmekordses
väärtuses;
</p><p>       8) nõutavate dokumentide järelevalveametnikule esitamata
jätmise või muul viisil järelevalvetoimingute
takistamise eest -- määratakse rahatrahv kuni 10 000 krooni.
</p><p>  <b>§ 55. Juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asja
menetlemine</b>
</p><p>  (1) Käesoleva seaduse §-s 54 nimetatud
haldusõiguserikkumiste asjades on õigus asja arutada ja
määrata
karistus Veterinaar- ja Toiduinspektsiooni või Tervisekaitseinspektsiooni
peadirektoril, peadirektori asetäitjal,
kohaliku asutuse juhil ja juhi asetäitjal või Tarbijakaitseameti peadirektoril,
peadirektori asetäitjal ja peadirektori
volitatud ametnikul ning halduskohtunikul.
</p><p>  (2) Veterinaar- ja Toiduinspektsiooni või Tervisekaitseinspektsiooni
peadirektoril, peadirektori asetäitjal,
kohaliku asutuse juhil ja juhi asetäitjal või Tarbijakaitseameti peadirektoril,
peadirektori asetäitjal ja peadirektori
volitatud ametnikul on õigus käesoleva seaduse §-s 54
nimetatud haldusõiguserikkumiste asjades määrata
rahatrahv kuni 10 000 krooni. Sellest suurema rahatrahvi võib
kohaldada ainult halduskohtunik.
</p><p>  (3) Erikonfiskeerimisega seotud haldusõiguserikkumise asja arutab
halduskohtunik.
</p><p>  (4) Käesoleva seaduse §-s 54 nimetatud
haldusõiguserikkumiste asjades on õigus koostada protokolli:
</p><p>       1) Veterinaar- ja Toiduinspektsiooni peadirektoril ja tema asetäitjal
ning järelevalvet teostaval ametnikul;
</p><p>       2) Tervisekaitseinspektsiooni peadirektoril ja tema asetäitjal ning
järelevalvet teostaval ametnikul;
</p><p>       3) Tarbijakaitseameti peadirektoril ja tema asetäitjal ning
järelevalvet teostaval ametnikul.
</p><p>  (5) Protokollis märgitakse:
</p><p>       1) selle koostamise aeg ja koht;
</p><p>       2) asutuse nimetus ja aadress, kelle nimel protokoll koostatakse;
</p><p>       3) protokolli koostanud isiku ametinimetus ning ees- ja perekonnanimi;
</p><p>       4) õiguserikkujast juriidilise isiku nimi ja aadress;
</p><p>       5) õiguserikkuja esindaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht;
</p><p>       6) õiguserikkumise koht ja aeg ning õiguserikkumise
kirjeldus;
</p><p>       7) tunnistajate seletused, ekspertiisid ja analüüsid ning
õiguserikkumist tõendav muu materjal;
</p><p>       8) viide seaduse või muu õigusakti sättele, mis
näeb ette vastutuse selle õiguserikkumise eest;
</p><p>       9) õiguserikkuja esindaja seletus ja märge, et
õiguserikkuja esindajale on tutvustatud tema õigust kasutada
õigusabi;
</p><p>       10) vajaduse korral muud andmed.
</p><p>  (6) Protokollile kirjutavad alla selle koostanud ametnik ja õiguserikkuja
esindaja. Kui õiguserikkuja esindaja
keeldub protokollile alla kirjutamast, tehakse protokolli selle kohta kanne. Protokollile lisatakse
õiguserikkuja
esindaja kirjalikud märkused protokolli kohta ning protokollile allakirjutamisest
keeldumise kohta.
</p><p>  (7) Kui õiguserikkuja on juriidilise isiku ametiisik, määratakse
halduskaristus kas juriidilisele isikule
käesolevas seaduses sätestatud korras või ametiisikule
haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396;
RT I 1997, 66--68, 1109; 73, 1201; 81, 1361 ja 1362; 86, 1459 ja 1461; 87, 1466 ja 1467;
93, 1561, 1563,
1564 ja 1565; 1998, 2, 42; 17, 265; 23, 321; 30, 410; 34, 484; 36/37, 552 ja 553; 38, 562; 51, 756
ja 759;
52/53, 771; 60, 951 ja 952; 64/65, 1004; 86/87, 1409; 98/99, 1574; 103, 1695; 108/109,
1783; 1999, 4, 53;
10, 149 ja 156; 16, 267, 271, 272 ja 276; 1999, 23, 350) sätestatud korras.
</p><p>  (8) Juriidilise isiku õiguserikkumise asja menetletakse
haldusõiguserikkumiste seadustikus sätestatud korras,
kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
</p><p>  <b>§ 56.  Haldusõiguserikkumise objektiks oleva toidutoorme
ja toidu erikonfiskeerimine</b>
</p><p>  (1) Käesoleva seaduse § 54 punktis 1 nimetatud
haldusõiguserikkumise korral võib kohaldada
õiguserikkumise objektiks olnud toidutoorme või toidu hävitamisele
suunamiseks erikonfiskeerimist.
</p><p>  (2) Erikonfiskeerimisele kuuluva toidutoorme või toidu võtab
ära järelevalveametnik, kellel on käesoleva
seaduse § 55 lõike 4 järgi õigus koostada
haldusõiguserikkumise protokoll.
</p><p>  (3) Äravõetud toidutooret või toitu hoitakse kuni
õiguserikkumise asja arutamiseni kohas, mille määrab
toidutoorme või toidu äravõtnud järelevalveametnik.
Äravõetud toidutoorme või toidu võib jätta ka
õiguserikkuja
hoiule. Hoiukoht plommitakse või pitseeritakse.
</p><p>  (4) Erikonfiskeerimise otsuse täitmise menetlus toimub
haldusõiguserikkumiste seadustikus ettenähtud
korras.
</p><p align="center">11. peatükk
</p><p align="center">RAKENDUSSÄTTED
</p><p>  <b>§ 57. Haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmine</b>
</p><p>  Haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1997,
66--68, 1109; 73, 1201; 81, 1361
ja 1362; 86, 1459 ja 1461; 87, 1466 ja 1467; 93, 1561, 1563, 1564 ja 1565; 1998, 2, 42;
17,265; 23,321; 30,
410; 34, 484; 36/37, 552 ja 553; 38, 562; 51, 756 ja 759; 52/53, 771; 60, 951 ja
952; 64/65,
1004; 86/87, 1409; 98/99, 1574; 103, 1695; 108/109, 1783; 1999, 4, 53; 10, 149 ja
156; 16, 267, 271, 272
ja 276; 1999, 23, 350) § 208 lõikes 2 asendatakse sõnad
«kohaliku asutuse juhatajal, tema asetäitjal ning riiklike
veterinaarasutuste veterinaararstidel» sõnadega «kohaliku asutuse juhil, tema
asetäitjal ja veterinaarjärelevalve
ametnikel».
</p><p>  <b>§ 58. Riigilõivuseaduse muutmine</b>
</p><p><b>    </b>Riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344; 86, 1461; 87, 1466 ja
1467; 93, 1563; 1998, 2, 47; 4, 63; 23,
321; 36/37, 552 ja 553; 52/53, 771; 57, 859; 59, 941; 60, 951; 61, 979 ja 985; 64/65, 1004, 1005
ja 1008;
86/87, 1408; 97, 1519; 103, 1701; 108/109, 1783; 111, 1829; 1999, 16, 275; 23, 355; 24, 359 ja
360; 25, 364)
tehakse järgmised muudatused:
</p><p>  <b>1)</b> paragrahvid 87, 88 ja 89 tunnistatakse kehtetuks;
</p><p>  <b>2)</b> paragrahv 87<sup>1</sup> muudetakse ja sõnastatakse
järgmiselt:
</p><p>  «<b>§ 87<sup>1</sup>. Importija tegevusloa
väljastamine ja pikendamine</b>
</p><p>  (1) Toidutoorme ja toidu importimiseks tegevusloa väljastamise eest
tasutakse riigilõivu 25 000 krooni.
</p><p>  (2) Toidutoorme ja toidu importimiseks tegevusloa pikendamise eest tasutakse
riigilõivu 2000 krooni.»;
</p><p>  <b>3)</b> seadust täiendatakse §-dega 87<sup>2</sup>
ja 87<sup>3</sup> järgmises sõnastuses:
</p><p>  «<b>§ 87<sup>2</sup>. Käitlemise loa andmine</b>
</p><p>  (1) Uuendtoidu käitlemise loa eest tasutakse riigilõivu
3300 krooni.
</p><p>  (2) Eritoidu käitlemise loa eest tasutakse riigilõivu
1500 krooni.
</p><p>  <b>§ 87<sup>3</sup>. Volituse andmine</b>
</p><p>  (1) Laboratooriumile järelevalve käigus võetud
kontrollproovide analüüsimiseks esmakordse volituse eest
tasutakse riigilõivu 1500 krooni.
</p><p>  (2) Referentlaboratooriumina tegutsemiseks<em> </em>esmakordse volituse eest
tasutakse riigilõivu 3000 krooni.»
</p><p>  <b>§ 59. Rahvatervise seaduse muutmine</b>
</p><p><b>    </b>Rahvatervise seaduses (RT I 1995, 57, 978; 1996, 3, 56; 49, 953;
1997, 37/38, 569) tehakse järgmised
muudatused:
</p><p>  <b>1)</b> paragrahvi 7 lõike 2 punktist 2
jäetakse välja sõnad «toiduainete, toidu,»;
</p><p>  <b>2)</b> paragrahvi 12 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja
sõnastatakse järgmiselt:
</p><p>       «1) toidutoorme ja toidu ning mineraal- ja joogiveega
kokkupuutuvate materjalide tootmine;».
</p><p>  <b>§ 60. Tarbijakaitseseaduse muutmine</b>
</p><p><b>    </b>Tarbijakaitseseaduses (RT I 1994, 2, 13; 1995, 20, 297; 1996, 49, 953;
1997, 93, 1561; 1999, 10, 156;
24, 359) tehakse järgmised muudatused:
</p><p>  <b>1)</b> paragrahvi 11 lõike 2 punktis 5 asendatakse
sõna «Põllumajandusministeeriumil» sõnadega
«Veterinaar-
ja Toiduinspektsioonil»;
</p><p>  <b>2)</b> paragrahvi 11 lõikest 3 jäetakse välja
sõnad «toiduainete ja muude» ning sõnad
«tervisekaitse-eeskirjad
toiduainete valmistamisel, säilitamisel, vedamisel ja müümisel,».
</p><p>  <b>§ 61. Reklaamiseaduse täiendamine</b>
</p><p>  Reklaamiseadust (RT I 1997, 52, 835) täiendatakse
§-ga 20<sup>1</sup> järgmises sõnastuses:
</p><p>  «<b>§ 20<sup>1</sup>. Toidu reklaam</b>
</p><p>  (1) Toidu reklaamimisel on keelatud:
</p><p>       1) omistada toidule omadusi või toimet, mida sellel ei ole;
</p><p>       2) omistada toidule eriomadusi, kui kõigil toidugruppi kuuluvatel
toitudel on ühesugused omadused;
</p><p>       3) viidata toidu haigusi tõkestavatele, ravivatele või
leevendavatele omadustele.
</p><p>  (2) Rinnapiimaasendajaid, sealhulgas imiku piimasegusid ja
jätkupiimasegusid reklaamida on keelatud.»
</p><p>  <b>§ 62. Mahepõllumajanduse seaduse muutmine</b>
</p><p>  Mahepõllumajanduse seaduses (RT I 1997, 51, 823) tehakse
järgmised muudatused:
</p><p>  <b>1)</b> paragrahvi 2 lõikest 1 jäetakse välja
sõnad «tuleneb toiduseaduse (RT I 1995, 21, 324; 1996, 49,
953) § 2
lõikest 2 ning»;
</p><p>  <b>2)</b> paragrahvi 3 punktis 2 asendatakse sõnad
«toiduseaduse § 3 punkti 1» sõnaga
«toiduseaduse»;
</p><p>  <b>3)</b> paragrahvi 13 lõikest 3 jäetakse välja
sõnad «, imporditud toidu puhul ka maaletoomisluba või selle
notariaalselt tõestatud ärakiri»;
</p><p>  <b>4)</b> paragrahvi 20 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
</p><p>  <b>5)</b> paragrahvi 23 lõikes 1 asendatakse sõnad
«toiduseaduse § 17 lõikele 1» sõnadega
«toiduseadusele ja selle
alusel kehtestatud õigusaktidele».
</p><p>  <b>§ 63.  Tegutsevate käitlemisettevõtete tunnustamine
ja riiklike tegevuslitsentside kehtivus</b>
</p><p>  (1) Käesoleva seaduse jõustumise ajal tegutsev ja tunnustamisele
kuuluv käitlemisettevõte peab olema
tunnustatud hiljemalt 2003. aasta 1. jaanuariks.
</p><p>  (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud riiklikud
tegevuslitsentsid toidukauba Eestisse
importimiseks kehtivad kahe aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest alates.
Enne tegevuslitsentsi
kehtivusaja lõppu on importijal õigus taotleda vastava tegevusloa
väljastamist käesoleva seaduse § 43 lõike 3 alusel.
Tegevuslitsentside suhtes kohaldatakse käesolevas seaduses tegevuslubade kohta
sätestatut.
</p><p>  <b>§ 64. Toiduseaduse kehtetuks tunnistamine</b>
</p><p><b>    </b>Toiduseadus (RT I 1995, 21, 324; 1996, 49, 953) tunnistatakse
kehtetuks.<b>
</b></p><p><b>    § 65. Järelevalveasutuste töö
ümberkorraldamine</b>
</p><p><b>    </b>(1) Vabariigi Valitsus lõpetab käesolevast seadusest
tuleneva järelevalveasutuste töö ümberkorraldamise
2001. aasta 1. jaanuariks.
</p><p>  (2) Kuni ümberkorraldamiseni täidavad järelevalveasutused
oma seniseid ülesandeid, kui muudest seadustest
ei tulene teisiti.
</p><p>  <b>§ 66.</b> <b>Seaduse jõustumine</b>
</p><p>  (1) Käesolev seadus jõustub 2000. aasta 1. jaanuaril,
välja arvatud volitusnormid, mis jõustuvad käesoleva
paragrahvi lõikes 2 sätestatud ajal, ning § 34 ja
§ 52 lõige 2, mis jõustuvad 2002. aasta
1. jaanuaril, ning § 52
lõige 1, mis jõustub 2000. aasta 1. juulil.
</p><p>  (2) Käesolevas seaduses sisalduvad volitusnormid Vabariigi Valitsuse
või ministri määruste andmiseks
jõustuvad kümnendal päeval pärast seaduse avaldamist Riigi Teatajas.
Volitusnormi alusel antavat määrust ei
jõustata enne käesoleva seaduse jõustumist.
</p><p><table width="96%">
<tbody><tr valign="top"><td width="63%">
</td><td width="36%"><b><font size="-1">Riigikogu esimees   Toomas
SAVI</font></b></td></tr></tbody></table>
</p><p/>]]></HTMLKonteiner></sisuTekst></sisu></oigusakt>