Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT I 1999, 41, 496 Haldusõiguserikkumiste seadustik [terviktekst muudatustega kuni 25.02.99] Vastu võetud 08.07.1992 RT 1992, 29, 396 Terviktekst HALDUSÕIGUSERIKKUMISTE SEADUSTIK 28.01.1993 (RT 1993, 7, 103) 4.02.1993 19.05.1993 (RT I 1993, 33, 539) 27.06.1993 8.07.1993 (RT I 1993, 44, 637) 12.07.1993 15.09.1993 (RT I 1993, 62, 891) 1.11.1993 27.10.1993 (RT I 1993, 72/73, 1019) 4.12.1993 23.11.1993 (RT I 1993, 76, 1129) 20.12.1993 16.12.1993 (RT I 1994, 1, 5) 6.01.1994 10.02.1994 (RT I 1994, 12, 202) 11.03.1994 9.03.1994 (RT I 1994, 23, 385) 10.04.1994 9.03.1994A (RT I 1994, 24, 391) 16.04.1994 23.03.1994 (RT I 1994, 28, 424) 24.04.1994 23.03.1994A (RT I 1994, 28, 427) 24.04.1994 20.04.1994 (RT I 1994, 34, 532) 7.05.1994 20.04.1994A (RT I 1994, 34, 534) 16.05.1994 11.05.1994 (RT I 1994, 39, 620) 12.06.1994 1.06.1994 (RT I 1994, 46, 773) 9.07.1994 8.06.1994 (RT I 1994, 48, 789) 14.07.1994 15.06.1994 (RT I 1994, 50, 845) 21.07.1994 21.09.1994 (RT I 1994, 68, 1169) 24.10.1994 12.10.1994 (RT I 1994, 74, 1324) 8.11.1994 23.11.1994 (RT I 1994, 91, 1529) 30.12.1994 14.12.1994 (RT I 1995, 5, 40) 13.01.1995 15.12.1994 (RT I 1995, 4, 36) 20.01.1995 9.01.1995 (RT I 1995, 11, 114) 6.02.1995 10.01.1995 (RT I 1995, 11, 115) 6.02.1995 8.02.1995 (RT I 1995, 20, 297) 16.03.1995 9.02.1995 (RT I 1995, 21, 324) 1.05.1995 22.02.1995 (RT I 1995, 25, 352) 25.03.1995 23.02.1995 (RT I 1995, 29, 358) 27.03.1995 27.04.1995 (RT I 1995, 48, 744) 1.07.1995 3.05.1995 (RT I 1995, 47, 739) 26.05.1995 24.05.1995 (RT I 1995, 53, 844) 25.06.1995 24.05.1995A (RT I 1995, 53, 845) 25.06.1995 14.06.1995 (RT I 1995, 57, 978) 21.07.1995 14.06.1995A (RT I 1995, 57, 980) 21.07.1995 14.06.1995B (RT I 1995, 58, 1005) 21.07.1995 14.06.1995C (RT I 1995, 59, 1006) 22.07.1995 28.06.1995 (RT I 1995, 62, 1056) 1.01.1996 18.10.1995 (RT I 1995, 83, 1441) 20.11.1995 19.12.1995 (RT I 1996, 3, 56) 1.04.1996 20.12.1995 (RT I 1996, 3, 57) 1.09.1996 3.04.1996 (RT I 1996, 26, 528) 3.05.1996 17.04.1996 (RT I 1996, 31, 631) 24.05.1996 12.06.1996 (RT I 1996, 48, 944) 19.07.1996 14.11.1996 (RT I 1996, 83, 1488) 1.01.1997 3.12.1996 (RT I 1996, 86, 1538) 23.12.1996 11.12.1996 (RT I 1997, 1, 3) 18.01.1997 11.12.1996A (RT I 1997, 1, 4) 1.03.1997 18.12.1996 (RT I 1997, 5/6, 30) 24.01.1997 12.02.1997 (RT I 1997, 16, 259) 16.03.1997 12.03.1997 (RT I 1997, 28, 423) 19.04.1997 26.03.1997 (RT I 1997, 30, 472) 2.05.1997 4.06.1997 (RT I 1997, 48, 777) 10.07.1997 11.06.1997 (RT I 1997, 51, 822) 17.07.1997 11.06.1997A (RT I 1997, 51, 823) 17.07.1997 11.06.1997B (RT I 1997, 52, 833) 1.01.1998 11.06.1997C (RT I 1997, 52, 834) 1.11.1997 23.09.1997 (RT I 1997, 73, 1201) 1.01.1998 22.10.1997 (RT I 1997, 81, 1361) 1.01.1998 23.10.1997 (RT I 1997, 81, 1362) 1.03.1998 11.11.1997 (RT I 1997, 86, 1459) 1.01.2000 12.11.1997 (RT I 1997, 86, 1461) 1.01.1998 18.11.1997 (RT I 1997, 87, 1466) 11.01.1998 19.11.1997 (RT I 1997, 87, 1467) 1.01.1998 3.12.1997 (RT I 1997, 93, 1563) 1.07.1998 4.12.1997 (RT I 1997, 93, 1561) 3.01.1998 8.12.1997 (RT I 1997, 93, 1564) 1.01.1998 9.12.1997 (RT I 1997, 93, 1565) 3.01.1998 16.12.1997 (RT I 1998, 2, 42) 1.05.1998 28.01.1998 (RT I 1998, 17, 265) 8.03.1998 11.02.1998 (RT I 1998, 23, 321) 1.07.1998 11.03.1998 (RT I 1998, 30, 410) 1.10.1998 17.03.1998 (RT I 1998, 34, 484) 25.04.1998 25.03.1998 (RT I 1998, 36/37, 552) 1.05.1998 25.03.1998A (RT I 1998, 36/37, 553) 1.07.1998 14.04.1998 (RT I 1998, 38, 562) 8.05.1998 13.05.1998 (RT I 1998, 51, 756) 19.06.1998 13.05.1998A (RT I 1998, 52/53, 771) 1.07.1998 19.05.1998 (RT I 1998, 51, 759) 19.06.1998 10.06.1998 (RT I 1998, 60, 951) 16.07.1998 10.06.1998A (RT I 1998, 60, 952) 1.10.1998 17.06.1998 (RT I 1998, 64/65, 1004) 1.01.1999 22.09.1998 (RT I 1998, 86/87, 1409) 1.01.1999 21.10.1998 (RT I 1998, 98/99, 1574) 1.01.1999 10.11.1998 (RT I 1998, 103, 1695) 1.04.1999 25.11.1998 (RT I 1998, 108/109, 1783) 16.03.1999 16.12.1998 (RT I 1999, 4, 53) 23.01.1999 13.01.1999 (RT I 1999, 10, 149) 15.02.1999 21.01.1999 (RT I 1999, 10, 156) 15.02.1999 25.01.1999 (RT I 1999, 16, 267) 1.07.1999 26.01.1999 (RT I 1999, 16, 271) 28.02.1999 27.01.1999 (RT I 1999, 16, 276) 28.02.1999 28.01.1999 (RT I 1999, 16, 272) 28.02.1999 15.02.1999 (RT I 1999, 23, 350) 1.07.1999 22.02.1999 (RT I 1999, 29, 398) 1.04.1999 23.02.1999 (RT I 1999, 29, 404) 1.05.1999 25.02.1999 (RT I 1999, 30, 415) 1.01.2000 25.02.1999A (RT I 1999, 31, 425) 1.01.2000 Muudatusi sisaldava paragrahvi lõpus sulgudes on viide seadus(t)ele (vastuvõtmise kuupäev; samal kuupäeval vastuvõetud seadused lisatähisega A, B ja C), millega kehtestati praegune sõnastus. Kogu seadustiku tekstis asendatud sõnad «Eesti Vabariigi Valitsus» sõnadega «Vabariigi Valitsus» vastavas käändes. Tervikteksti avaldamise ajal veel jõustumata muudatuste juures on vastav märkus. Terviktekst avaldatakse 21. jaanuari 1999. a seaduse VI peatüki alusel. Seadustikus viidatakse järgnevatele seadustele: tolliseadus (RT I 1998, 3, 54; 36/37, 552; 51, 756; 1999, 10, 156) maksukorralduse seadus (RT I 1994, 1, 5; 1996, 35, 714; 49, 953; 78, 1379; 81, 1447; 1997, 24, 363; 29, 447; 48, 778; 51, 822; 73, 1201; 77, 1313; 1998, 40, 611; 86/87, 1409; 1999, 24, 360; 27, 394) krediidiasutuste seadus (RT I 1995, 4, 36; õiend 12, lk 386; 1998, 59, 941; 110, 1811; 111, 1828; 1999, 10, 155; 16, 276; 23, 349 [uus krediidiasutuste seadus, jõustub 1.07.1999]) toiduseadus (RT I 1995, 21, 324; 1996, 49, 953; 1999, 30, 415 [uus toiduseadus, jõustub 1.01.2000]) mahepõllumajanduse seadus (RT I 1997, 51, 823; 1999, 30, 415) rahvatervise seadus (RT I 1995, 57, 978; 1996, 3, 56; 49, 953; 1997, 37/38, 569; 1999, 30, 415) sordikaitseseadus (RT I 1998, 36/37, 553) seemne ja taimse paljundusmaterjali seadus (RT I 1998, 52/53, 771) riigieelarve seadus (RT I 1993, 42, 614; 1994, 30, 464; 69, 1194; 1996, 22, 436; 49, 953) reklaamiseadus (RT I 1997, 52, 835; 1999, 27, 388; 30, 415) rahapesu tõkestamise seadus (RT I 1998, 110, 1811) väärtpaberituru seadus (RT I 1993, 35, 543; 1995, 22, 328; 1996, 26, 528; 1997, 34, 535; 1998, 61, 979) relvaseadus (RT I 1995, 62, 1056; 1997, 93, 1564) hasartmänguseadus (RT I 1995, 58, 1005; 1996, 49, 953; 1997, 93, 1564; 1998, 57, 860) pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seadus (RT I 1998, 2, 42) avaliku koosoleku seadus (RT I 1997, 30, 472; 1999, 31, 425) korruptsioonivastane seadus (RT I 1999, 16, 276) riigilipu seadus (RT I 1993, 17, 273) toote nõuetekohasuse tõendamise seadus (RT I 1997, 81, 1362) keeleseadus (RT I 1995, 23, 334; 1996, 37, 739; 40, 773; 1997, 69, 1110; 1998, 98/99, 1618; 1999, 1, 1; 16, 275) kohanimeseadus (RT I 1997, 1, 3; õiend 14, lk 450; 1998, 59, 941; 1999, 10, 155) välismaalaste seadus (RT I 1993, 44, 637; 1994, 41, 658; 1995, 57, 981; 1997, 19, 306; 53, 837; 73, 1202; 1998, 98/99, 1575; 1999, 25, 365; 27, 395) kodanikukaitseseadus (RT 1992, 24, 334) Vabariigi Presidendi valimise seadus (RT I 1996, 30, 595) Riigikogu valimise seadus (RT I 1994, 47, 784; 1998, 105, 1743; 107, 1765; 1999, 1, 1; 18, 298) kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus (RT I 1996, 37, 739; õiend 38, lk 1062; 76, 1343; 1998, 28, 356; 57, 864; 98/99, 1577 ja 1618; 1999, 1, 1) riigisaladuse seadus (RT I 1999, 16, 271) sundeksemplari seadus (RT I 1997, 16, 259; 1998, 61, 983) arhiiviseadus (RT I 1998, 36/37, 552; 1999, 16, 271) alaealise mõjutusvahendite seadus (RT I 1998, 17, 264) jälitustegevuse seadus (RT I 1994, 16, 290; 1995, 15, 173; 1996, 49, 955; 1997, 81, 1361; 93, 1557; 1998, 47, 698; 50, 753; 51, 756; 61, 981; 98/99, 1575; 101, 1663; 1999, 16, 271; 31, 425) väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus (RT I 1998, 98/99, 1575) täitemenetluse seadustik (RT I 1993, 49, 693; 1997, 43/44, 723; 1998, 41/42, 625; 51, 756; 61, 981; 103, 1695; 1999, 18, 302; 27, 380) I jagu ÜLDSÄTTED 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Haldusõiguserikkumiste seadustiku ülesanne Käesolev seadustik määrab kindlaks halduskorras karistatavad teod ja näeb ette karistused, halduskaristust kohaldavad ametiisikud ja kohtud ning nende pädevuse, samuti menetluse haldusõiguserikkumiste asjades. § 2. Eeskirjad (1) Eeskirjad, mille rikkumise eest on käesoleva seadustikuga ette nähtud haldusvastutus, kehtestatakse seadusega, Vabariigi Valitsuse määrusega või Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. (2) Valla- ning linnavolikogul on õigus kehtestada eeskirju, mille rikkumise eest nähakse ette haldusvastutus käesoleva seadustiku §-des 81, 118, 133, 142 ja 167. Käesoleva seadustiku §-s 133 sätestatud eeskirjade kehtestamisel on aluseks Vabariigi Valitsuse kinnitatud üldeeskirjad. [17.04.1996; 4.12.1997] § 3. Seaduslikkuse tagamine haldusvastutusele võtmisel (1) Haldusvastutusele võetakse üksnes seadusega kehtestatud alustel ja korras. (2) Halduskaristust haldusõiguserikkumise eest määrab selleks volitatud ametiisik, halduskohtunik või kohus oma pädevuse piires ja täpses vastavuses seadusega. § 4. Haldusvastutuse seaduse kehtivus (1) Haldusõiguserikkuja kannab vastutust haldusõiguserikkumise ajal kehtiva seaduse alusel. (2) Haldusõiguserikkumise eest vastutust kergendaval või tühistaval seadusel on tagasiulatuv jõud, s.t see laieneb ka haldusõiguserikkumisele, mis on toime pandud enne selle seaduse kehtestamist. (3) Menetlus haldusõiguserikkumise asjas toimub seaduse alusel, mis kehtib haldusõiguserikkumise arutamise ajal. II jagu HALDUSÕIGUSERIKKUMINE JA HALDUSVASTUTUS I. Üldosa 2. peatükk HALDUSÕIGUSERIKKUMINE § 5. Haldusõiguserikkumise subjekt (1) Käesoleva seadustiku järgi kuuluvad haldusvastutusele võtmisele haldusõiguserikkumise toime pannud füüsilised isikud (edaspidi isikud). (2) Juriidilised isikud kannavad haldusvastutust eriseadustega ettenähtud alustel. Menetlus juriidiliste isikute haldusõiguserikkumise asjades toimub käesoleva seadustiku alusel, kui eriseadustes ei ole sätestatud teisiti. [4.06.1997] § 6. Haldusõiguserikkumise mõiste (1) Haldusõiguserikkumine on süüline ­ tahtlik või ettevaatamatu tegu, mis väljendub tegevuses või tegevusetuses, mille eest seadusega on ette nähtud halduskaristus. (2) Haldusvastutusele võetakse juhul, kui see tegu vastavalt seadusele ei too kaasa kriminaalvastutust. § 7. Tahtlik haldusõiguserikkumine (1) Tahtlus on otsene, kui isik saab aru oma tegevuse või tegevusetuse laadist ja tähendusest, näeb ette selle tagajärje ja soovib seda. (2) Tahtlus on kaudne, kui isik saab aru oma tegevuse või tegevusetuse laadist ja tähendusest, näeb ette, et tema tegu põhjustab tagajärje, kuigi ei soovi seda tagajärge, möönab teadlikult selle saabumist. § 8. Haldusõiguserikkumine ettevaatamatusest (1) Ettevaatamatus on kergemeelsus või hooletus. (2) Haldusõiguserikkumine on toime pandud kergemeelsuse tõttu, kui isik ei saanud aru oma tegevuse või tegevusetuse laadist ja tähendusest, kuigi pidi sellest aru saama ja võis aru saada, nägi ette selle tagajärje, kuid lootis kergemeelselt seda vältida. (3) Haldusõiguserikkumine on toime pandud hooletuse tõttu, kui isik ei saanud aru oma tegevuse või tegevusetuse laadist ja tähendusest, ei näinud ette selle tagajärge, kuigi võis ja pidi seda nägema. § 9. Osavõtt haldusõiguserikkumisest (1) Haldusõiguserikkumisest osavõtt on kahe või enama isiku tahtlik ühine osavõtt haldusõiguserikkumisest. (2) Haldusvastutusele võtmisele kuuluvad kõik haldusõiguserikkujad, arvestades iga isiku osavõtu astet ja iseloomu. § 10. Haldusvastutuse iga (1) Haldusvastutusele võib võtta isiku, kes enne haldusõiguserikkumist on saanud viisteist aastat vanaks. (2) Isik, kes pani haldusõiguserikkumise toime kolmeteistkümne kuni viieteistkümne aasta vanuselt, võetakse haldusvastutusele ainult käesoleva seadustiku §-des 143, 144, 1441, 1442, 1443, 145, 146, 1461 ja 150 ettenähtud juhtudel. [28.01.1998] § 11. Ametiisiku mõiste ja vastutus (1) Ametiisik on käesoleva seadustiku järgi isik, kellel on ametiseisund ükskõik millisel omandivormil põhinevas asutuses, ettevõttes või organisatsioonis, kui temale on riigi-, kohaliku omavalitsuse asutuse või omaniku poolt pandud haldamis-, järelevalve-, juhtimis-, operatiivsed, organisatsioonilised, materiaalsete väärtuste liikumist korraldavad või võimuesindaja ülesanded. (2) Ametiisik võetakse haldusvastutusele nende õigusaktide järgimata jätmise eest, mille täitmine kuulub tema ametikohustuste hulka. § 12. Halduskaristuse kohaldamine isikule, kelle suhtes kehtib distsiplinaarmäärustik (1) Isik, kelle suhtes kehtib distsiplinaarmäärustik või mingi distsiplinaarsäte, kannab selles otseselt ette nähtud juhtudel vastutust haldusõiguserikkumise eest distsiplinaarkorras, ülejäänud juhtudel aga haldusvastutust üldalustel. (2) Kaitseväelastele, õppekogunemistele kutsutud reservväelastele ja politseiametnikele ei kohaldata haldusaresti. Nende suhtes kohaldatakse halduskinnipidamist käesoleva seadustiku § 236 2. lõike punktis 1 sätestatud korras. § 121. Haldusvastutus tollieeskirjade rikkumise eest Haldusvastutus tollieeskirjade rikkumise eest sätestatakse tolliseadusega. [28.01.1999] § 13. Välismaalase vastutus (1) Välismaalane, kes on toime pannud haldusõiguserikkumise Eesti Vabariigi territooriumil, kuulub haldusvastutusele võtmisele üldalustel. Kui Eesti Vabariigi territooriumil paneb haldusõiguserikkumise toime välismaalane, kellel on Eesti Vabariigi seaduste ja rahvusvaheliste lepingute kohaselt immuniteet Eesti Vabariigi haldusjurisdiktsiooni suhtes, lahendatakse tema vastutuse küsimus diplomaatilisel teel. (2) [välja jäetud ­ 27.10.1993] [27.10.1993] § 14. Hädaseisund Tegevus, millel on küll haldusõiguserikkumise tunnused, kuid mis pandi toime hädaseisundis, s.o ohu kõrvaldamiseks, mis ähvardas hädasolijat või teist isikut või nende õigusi või riigi või kohaliku omavalitsuse huvisid või ettevõtte, asutuse või organisatsiooni õigusi, ei ole haldusõiguserikkumine, kui seda ohtu antud asjaoludel ei saadud kõrvaldada muude vahenditega ja kui põhjustatud kahju on ärahoitud kahjust väiksem. [17.04.1996] § 15. Hädakaitse (1) Hädakaitse on kaitsjat ennast või teist isikut või nende õigusi või riigi või kohaliku omavalitsuse huvisid või ettevõtte, asutuse või organisatsiooni õigusi ohustava õigusvastase ründe tõrjumine. (2) Hädakaitses toimepandud tegu, sealjuures ka ründajale kahju tekitamine on õiguspärane, kui ei ületatud hädakaitse piire. (3) Hädakaitse piiride ületamine on kaitse ilmne mittevastavus ründe iseloomule ja ohtlikkusele. [17.04.1996] § 16. Süüdimatus (1) Haldusvastutusele võtmisele ei kuulu isik, kes haldusõiguserikkumise ajal oli süüdimatus seisundis, s.t ei olnud võimeline endale oma teost aru andma või seda juhtima vaimuhaiguse, vaimutegevuse ajutise rikke, nõrgamõistuslikkuse või muu haigusliku seisundi tõttu. (2) Karistamisele ei kuulu isik, kes pani haldusõiguserikkumise toime süüdivusseisundis, kuid enne asja arutamist jäi vaimuhaigeks, mille tagajärjel ta ei ole võimeline endale oma tegudest aru andma või neid juhtima. § 17. Halduskaristusest vabastamine haldusõiguserikkumise vähese tähtsuse tõttu Haldusõiguserikkumise vähese tähtsuse korral võib asja arutama volitatud ametiisik, halduskohtunik või kohus vabastada haldusõiguserikkuja halduskaristusest ja piirduda hoiatusega. 3. peatükk HALDUSKARISTUS § 18. Halduskaristuse eesmärk Halduskaristus on sunnivahend, mida kohaldatakse haldusõiguserikkumise eest, nii haldusõiguserikkuja karistamiseks kui ka uute haldusõiguserikkumiste ärahoidmiseks. § 19. Halduskaristuse liigid Haldusõiguserikkumise eest võib kohaldada järgmisi halduskaristusi: 1) rahatrahv; 2) eriõiguse äravõtmine; 3) haldusarest. § 20. Põhi- ja lisakaristused (1) Rahatrahv ja haldusarest on põhikaristused. Eriõiguse äravõtmist võib kohaldada nii põhi- kui lisakaristusena. (2) Ühe haldusõiguserikkumise eest võib määrata kas põhikaristuse või põhi- ja lisakaristuse. § 21. Rahatrahv (1) Rahatrahv määratakse haldusõiguserikkumise eest ettenähtud sanktsioonis toodud päevapalga määra ulatuses. Päevapalga arvutamise aluseks on haldusõiguserikkumise ajal kehtiv Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär. Päevapalga suurus käesoleva seadustiku järgi määratakse kindlaks kuupalga alammäära jagamisel 30-ga, murdosa arvestamata. Lõike 2 sõnastus kuni 30.06.1999 Lõike 2 sõnastus alates 1.07.1999 (2) Rahatrahvi minimaalmäär on ühe päevapalga, maksimaalmäär kahesaja päevapalga suurune summa. Käesoleva seadustiku § 89 2. lõikes, §-des 928, 96, 97 ja 98, § 103 1. lõikes, §-s 1103, § 111 1. lõikes, § 1376 1. punktis ja § 141 3. ja 4. lõikes loetletud haldusõiguserikkumiste eest on rahatrahvi maksimaalmäär kolmesaja päevapalga suurune summa. (2) Rahatrahvi minimaalmäär on ühe päevapalga, maksimaalmäär kahesaja päevapalga suurune summa. Käesoleva seadustiku § 89 2. lõikes, §-des 928, 96, 97 ja 98, § 103 1. lõikes, §-s 1103, § 111 1. lõikes, §-s 1373, § 1376 1. punktis ja § 141 3. ja 4. lõikes loetletud haldusõiguserikkumiste eest on rahatrahvi maksimaalmäär kolmesaja päevapalga suurune summa. (3) Haldusõiguserikkumise asja arutama volitatud ametiisik võib määrata rahatrahvi kuni kümne päevapalga ulatuses. Riigiarhivaar, Tööinspektsiooni, levi-, tuletõrje- ja pääste-, tervisekaitse-, Veeteede Ameti, lennundus- ja piirivalveametnik ning Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni ametnik, Energiaturu Inspektsiooni ametnik ja keskkonnajärelevalveasutuse volitatud keskkonnaametnik võib määrata rahatrahvi kuni viiekümne päevapalga ulatuses. Politseiametnik, tarbijakaitseametnik, mereinspektsiooniametnik, Sideameti ametnik ja maksuametnik võib määrata rahatrahvi kuni saja päevapalga ulatuses. Politseiprefekt võib määrata rahatrahvi kuni kahesaja päevapalga ulatuses käesoleva seadustiku §-des 96, 98 lg 1 ja 2, 101 lg 2, 103 ja 104 nimetatud õiguserikkumiste eest. (4) Halduskohtunik võib määrata rahatrahvi käesoleva paragrahvi 2. lõikes ettenähtud ulatuses. (41) Käesoleva seadustiku § 141 6. ja 7. lõikes sätestatud rahatrahvi võib halduskohtunik määrata käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud ülemmäära arvestamata. (5) Kuni kümne päevapalga suuruse rahatrahvi võib määrata ja sisse nõuda haldusõiguserikkumise kohas. (51) Piirivalveametnik võib määrata ja sisse nõuda rahatrahvi haldusõiguserikkumise kohas kuni viiekümne päevapalga suuruses. (6) Rahatrahv tollieeskirjade rikkumise eest määratakse kindlas suuruses tolliseadusega käesoleva paragrahvi 2. ja 5. lõikes sätestatud tingimusi arvestamata. (7) [kehtetu ­ 17.04.1996] (71) Rahatrahv maksuseaduste rikkumise eest juriidilise isiku poolt määratakse kindlaks maksukorralduse seadusega käesoleva paragrahvi 2. ja 5. lõikes sätestatud tingimusi arvestamata. (72) Käesoleva seadustiku § 141 6. ja 7. lõikes sätestatud rahatrahv määratakse kindla summana käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud tingimusi arvestamata. (8) Krediidiasutuste seaduses sätestatud sanktsioonide rakendamisel lähtutakse rahatrahvi määramisel süüdlase päevapalgast, mille suurus määratakse tema rikkumisele eelnenud kuu töötasu jagamisel 30-ga murdosa arvestamata. [19.05.1993; 15.09.1993; 15.12.1994; 17.04.1996; 4.06.1997; 11.06.1997B; 23.09.1997; 8.12.1997; 25.03.1998; 13.05.1998; 22.09.1998; 13.01.1999; 21.01.1999; 15.02.1999; 22.02. 1999; 23.02.1999] § 22. Eriõiguse äravõtmine (1) Eriõiguse (liiklusvahendi, raudteeveeremi ja õhusõiduki juhtimise õigus, jahipidamis- ja kalapüügiõigus) äravõtmist kohaldatakse tähtajaga kuni kolm aastat. Selle õiguse äravõtmise tähtaeg ei või olla alla viieteistkümne päeva. (2) Liiklusvahendiks käesoleva seadustiku järgi on mootorsõiduk, mere- ja siseveetranspordivahend, sealhulgas väikelaev. (21) Raudteeveeremiks käesoleva seadustiku järgi on vedur, mootorrong ja rööbasbuss ning dresiinid ja teeremondimasinad. (3) Õhusõidukiks käesoleva seadustiku järgi on iga aparaat, mis püsib atmosfääris selle aparaadi ja õhu vastastikusel mõjul, välja arvatud vastastikusel mõjul maapinnalt peegeldunud õhuga (õhkpadjal) liikuvad aparaadid. (4) Liiklusvahendi juhtimise õigust ei või ära võtta isikult, kes kasutab liiklusvahendit seoses invaliidsusega, välja arvatud juhul, kui ta juhtis liiklusvahendit joobeseisundis. (5) Eriõiguse äravõtmise põhikaristusena otsustab haldusõiguserikkumise asja arutama volitatud ametiisik või halduskohtunik. Eriõiguse äravõtmise lisakaristusena koos haldusarestiga otsustab halduskohtunik. (6) Eriõiguse äravõtmise lisakaristusena koos rahatrahviga otsustab haldusõiguserikkumise asja arutama volitatud ametiisik või halduskohtunik. [19.05.1993; 17.04.1996; 4.06.1997; 23.02.1999] § 23. Haldusarest (1) Haldusarest määratakse tähtajaga kuni kolmkümmend ööpäeva. (2) Haldusaresti ei või määrata ja kohaldada raseda suhtes, isiku suhtes, kes üksinda kasvatab kuni viieteistkümneaastast last, ning alaealise, samuti esimese ja teise grupi invaliidi suhtes. (21) Haldusaresti ei või määrata ja kohaldada Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, Riigikogu liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, Riigikohtu esimehe ja Riigikohtu liikme suhtes. (3) Haldusaresti määrab halduskohtunik. [18.10.1995] 4. peatükk HALDUSKARISTUSE KOHALDAMISE ALUSED JA TÄHTAJAD § 24. Karistuse määramise üldsätted (1) Karistus haldusõiguserikkumise eest määratakse seadusega sätestatud piires ja korras. (2) Karistuse määramisel arvestatakse haldusõiguserikkumise laadi, haldusõiguserikkuja isikut, tema süü astet ning vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti varalist seisundit. § 25. Haldusvastutust kergendavad asjaolud (1) Haldusvastutust kergendavateks asjaoludeks on: 1) süüdlase puhtsüdamlik kahetsus; 2) süüdlase poolt haldusõiguserikkumise kahjuliku tagajärje ärahoidmine, tekitatud kahju vabatahtlik hüvitamine või kõrvaldamine; 3) haldusõiguserikkumine tugeva hingelise erutuse mõjul või raskete isiklike või perekondlike asjaolude kokkusattumisel; 4) haldusõiguserikkumine alaealisena; 5) haldusõiguserikkumine rasedana. (2) Ametiisik, halduskohtunik või kohus, kes otsustab haldusõiguserikkumise asja, võib lugeda kergendavaiks ka muid asjaolusid. § 26. Haldusvastutust raskendavad asjaolud Haldusvastutust raskendavateks asjaoludeks on: 1) edasine õigusvastane käitumine, hoolimata selleks volitatud isikute nõudmisest see lõpetada; 2) halduskorras karistatud isiku aasta jooksul vähemalt teistkordne samalaadiline haldusõiguserikkumine; 3) haldusõiguserikkumine omakasu ajendil või süstemaatiliselt; 4) alaealise kaasamine haldusõiguserikkumisele; 5) [kehtetu ­ 4.06.1997] 6) haldusõiguserikkumine isikute grupi poolt; 7) haldusõiguserikkumine loodusõnnetuse või muude erakorraliste asjaolude toimimise ajal; 8) haldusõiguserikkumine joobeseisundis. Halduskaristust määrav ametiisik, halduskohtunik või kohus võib haldusõiguserikkumise laadist olenevalt seda raskendavaks asjaoluks mitte lugeda; 9) [kehtetu ­ 4.06.1997] [17.04.1996; 4.06.1997] § 27. Halduskaristuse määramine mitme haldusõiguserikkumise eest (1) Kahe või enama haldusõiguserikkumise eest määratakse ühele isikule halduskaristus iga haldusõiguserikkumise eest eraldi. (2) Kui isik on samaaegselt toime pannud mitu samalaadilist haldusõiguserikkumist, siis määratakse lõplik karistus haldusõiguserikkumiste kogumi eest kas lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega või liites määratud karistused sanktsiooni piires, mis näeb ette raskeima karistuse. (3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud juhul määratakse üks põhikaristus, milleks on kas rahatrahv või haldusarest. Karistuse ümberarvestamisel vastab ühele ööpäevale haldusarestile seitse rahatrahvi päevapalga määra. Põhikaristusega võib ühendada eriõiguse äravõtmise lisakaristusena. (4) Samalaadilise haldusõiguserikkumisena mõistetakse sama valdkonda või objekti reguleerivate erinevate sätete rikkumisi. Mootorsõidukite liiklus- ja korrashoiunõuete rikkumine loetakse sama valdkonda reguleerivate nõuete rikkumiseks. (5) Käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõike sätete kohaldamisel arvestatakse halduskinnipidamine karistuse kandmise hulka. [4.06.1997] § 28. Seaduses ettenähtust kergema karistuse määramine Arvestades haldusõiguserikkumise asjaolusid ning süüdlase isikut, võib haldusõiguserikkumise asja arutama volitatud ametiisik, halduskohtunik või kohus halduskaristust kergendada, märkides otsuses kergendamise motiivid. § 29. Halduskaristuse tähtaja arvutamine Haldusaresti tähtaega arvutatakse ööpäevades, eriõiguse äravõtmist päevades, kuudes või aastates. Haldusaresti tähtaega hakatakse arvutama halduskinnipidamise algusest. § 30. Halduskaristuse määramise tähtajad Lõike 1 sõnastus kuni 30.06.1999 Lõike 1 sõnastus alates 1.07.1999 (1) Halduskaristuse, välja arvatud §-s 141 sätestatud haldusõiguserikkumiste eest, võib määrata mitte hiljem kui kahe kuu jooksul haldusõiguserikkumise päevast arvates, jätkuva haldusõiguserikkumise korral aga mitte hiljem kui kahe kuu jooksul selle avastamise päevast arvates. (1) Halduskaristuse, välja arvatud §-s 1373 ja §-s 141 sätestatud haldusõiguserikkumiste eest, võib määrata mitte hiljem kui kahe kuu jooksul haldusõiguserikkumise päevast arvates, jätkuva haldusõiguserikkumise korral aga mitte hiljem kui kahe kuu jooksul selle avastamise päevast arvates. (2) Kui kriminaalasja algatamisest keeldutakse või kriminaalasi lõpetatakse, kuid haldusõiguserikkuja tegevuses on haldusõiguserikkumise tunnused, võib halduskaristuse määrata mitte hiljem kui kahe kuu jooksul kriminaalasja algatamisest keeldumise või selle lõpetamise määruse tegemise päevast arvates. (3) Juhul kui halduskaristuse määramise otsus kehtestatud korras tühistatakse ja haldusõiguserikkumise asi saadetakse uuesti arutamiseks, võib halduskaristust määrata kahe kuu jooksul, arvates otsuse tühistamise päevast. (31) Kui haldusõiguserikkumise asja arutas käesoleva seadustiku § 185 2. lõikes, § 186 1. lõikes, § 238 3. lõikes või § 250 2. lõikes sätestatud alustel halduskohtunik, tehes haldusõiguserikkumise asjas menetluse lõpetamise otsuse, ja asja menetluses osalenud isik, pädev asutus või nende esindaja esitab selle otsuse peale apellatsioonkaebuse, võib halduskaristuse määrata halduskohtu teine koosseis kahe kuu jooksul esialgse otsuse tühistamise päevast arvates, kui haldusõiguserikkumise asjas menetluse lõpetamise otsuse tühistanud ringkonnakohus samaaegselt ei kohalda halduskaristust. (4) Ühelgi juhul peale §-s 141 sätestatud haldusõiguserikkumiste ja käesoleva paragrahvi 8. lõikes sätestatud juhtudel ei või halduskaristust määrata, kui haldusõiguserikkumise päevast, jätkuva haldusõiguserikkumise korral selle avastamise päevast, on möödunud üks aasta või rohkem aega. (5) Halduskaristus tollieeskirjade rikkumise eest määratakse tolliseaduses sätestatud tähtaja jooksul. (6) Käesoleva seaduse §-s 141 sätestatud haldusõigusrikkumiste korral võib halduskaristuse määrata mitte hiljem kui kolme aasta jooksul selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast arvates, mida ei esitatud või milles näidatud maksusumma oli väiksem maksusummast, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele. (7) Käesoleva seaduse §-des 39, 40, 41, 42, 43, 44, 45, 46, 47, 48, 481, 50, 51, 52, 53, 54, 55, 56, 57, 58, 581, 59, 62, 63, 64, 66, 67, 73, 1411 ja 167 lg 1 ja 2 sätestatud haldusõiguserikkumise korral võib halduskaristuse määrata mitte hiljem kui kahe kuu jooksul haldusõiguserikkumise avastamise päevast arvates. (8) Teistmise ja kohtuvigade parandamise menetluses võib halduskaristuse määrata mitte hiljem kui ühe aasta möödumisel teistitava või kohtuvea tõttu parandatava kohtulahendi jõustumise päevast. Lõige 9 jõustub 1.07.1999 (9) Käesoleva seaduse §-s 1373 sätestatud haldusõiguserikkumiste korral võib halduskaristuse määrata mitte hiljem kui ühe aasta jooksul haldusõiguserikkumise päevast arvates, jätkuva haldusõiguserikkumise korral aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul selle avastamise päevast arvates.  [19.05.1993; 15.09.1993; 14.12.1994; 17.04.1996; 4.06.1997; 21.01.1999; 15.02.1999] § 31. Tähtaeg, mille lõppemisel ei peeta isikut halduskorras karistatuks (1) Kui halduskorras karistatud isik ühe aasta jooksul, § 141 puhul kolme aasta jooksul, pärast halduskaristuse täideviimise lõppemist ei ole toime pannud uut haldusõiguserikkumist, ei peeta teda halduskorras karistatuks. (2) Karistatuse kustumist arvutatakse põhi- ja lisakaristuse täideviimise lõppemisest. [19.05.1993; 14.12.1994] § 32. Tekitatud kahju hüvitamise kohustus (1) Haldusõiguserikkuja on kohustatud hüvitama haldusõiguserikkumisega tekitatud kahju. (2) Kui haldusõiguserikkumise tagajärjel tekitatud varaline kahju isikule, ettevõttele, asutusele või organisatsioonile, kohalikule omavalitsusele või riigile ei ületa kümmet kuupalga alamäära, on halduskohtunikul õigus otsustada varalise kahju hüvitamine süüdlase poolt. (3) Halduskohtunikul on õigus käesoleva seadustiku §-s 1374 nimetatud haldusõiguserikkumise asja arutamisel otsustada seoses alkoholi, tubaka ja tubakatoodete hoidmisega riigile tekitatud varalise kahju hüvitamine süüdlase poolt. (4) Muudel juhtudel otsustatakse haldusõiguserikkumisega tekitatud varalise kahju hüvitamine tsiviilkohtumenetluse korras. [8.02.1995; 17.04.1996] § 33. Kohustuse täitmine, mille täitmata jätmise eest oli määratud halduskaristus Halduskaristuse määramine ei vabasta haldusõiguserikkujat kohustuse täitmisest, mille täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest teda karistati. II. Eriosa 5. peatükk HALDUSÕIGUSERIKKUMISED TÖÖÕIGUSE JA TERVISHOIU VALDKONNAS § 34. Tööõiguse aktide nõuete rikkumine (1) Tööõiguse aktide nõuete, sealhulgas ohutustehnika või muude töökaitse eeskirjade rikkumise eest nende täitmise eest vastutava isiku poolt ­ määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. (2) Sama tegevuse eest, kui sellega põhjustati avarii, tööõnnetus või kutsehaigus, ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. [19.05.1993] § 341. Töövaidluste lahendamise takistamine Töövaidluste lahendamise takistamise eest tööandja või töötaja poolt ­ määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. [20.12.1995] § 35. Tervisekaitse eeskirjade ja normide rikkumine (1) Sanitaarhügieeni, sanitaarepideemiatõrje või muude tervisekaitse eeskirjade või normide rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. (2) Sanitaarhügieeni, sanitaarepideemiatõrje või muude tervisekaitse eeskirjade või normide rikkumise eest, kui see põhjustas tervisekahjustuse, ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. § 351. Toidu kvaliteedi ja ohutuse nõuete rikkumine (1) Toiduseaduse ja mahepõllumajanduse seaduse alusel kehtestatud toidu käitlemise kvaliteedi ja ohutuse nõudeid ning kontrolli ja järelevalvet sätestavate eeskirjade või normide rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses. (2) Toiduseaduse ja mahepõllumajanduse seaduse alusel kehtestatud toidu käitlemise kvaliteedi ja ohutuse nõudeid ning kontrolli ja järelevalvet sätestavate eeskirjade või normide rikkumise eest, kui see kahjustas tarbija tervist või elukeskkonda, ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. [9.02.1995; 11.06.1997A] § 36. Tervisekaitse riikliku järelevalve ametniku ettekirjutuse täitmata jätmine Rahvatervise seaduse ning eeskirjade ja normide rikkumise peatamiseks või lõpetamiseks tehtud Tervisekaitseinspektsiooni peadirektori, tema asetäitja, Eesti Sanitaarkarantiinitalituse peaarsti ja tervisekaitsetalituse peaarsti ja tervisekaitse riikliku järelevalve ametniku ettekirjutuse täitmata jätmise eest ­ määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. [14.06.1995; 4.06.1997] § 37. Nakkushaiguse leviku tõkestamise nõuete rikkumine (1) Nakkushaiguse diagnoosinud meditsiinitöötaja poolt nakkushaiguse registreerimata jätmise või nakkuse levikut tõkestavate esmaste meetmete võtmata jätmise eest, mis põhjustas ohtlike nakkushaiguste leviku ohu, ­ määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. (2) Suguhaiguse või inimese immuunpuudulikkuse viirusega (HIV) nakatunu poolt temaga pärast kirjalikku hoiatamist sugulises vahekorras olnud isikute tahtliku varjamise eest ­ määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. § 38. Ebaseaduslik arstimine, ravimite valmistamine, levitamine, apteegist väljastamine ja reklaamimine (1) Riikliku tegevuslitsentsita ravimise või ravitegevuse reklaami eest ­ määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. (2) Arsti poolt teadlikult ebaõige ravimi väljakirjutamise eest ­ määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. (3) Apteegi töötaja poolt Eesti Vabariigi ravimite registrisse kandmata ravimi, ebaõige ravimi või arstiretsepti nõudva ravimi arstiretseptita apteegist väljastamise eest ­ määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. (4) Riiklikult registreerimata ravimi, samuti meditsiiniaparatuuri ja -seadme teise isiku arstimise eesmärgil kasutamise või tegevusluba mitteomava isiku poolt ravimi valmistamise, müümise, levitamise või nende reklaamimise eest ­ määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. (5) Tegevusluba omava isiku poolt riiklikult registreerimata ravimi hankimise, valmistamise, müümise, levitamise või reklaamimise, samuti ravimite tootmis-, impordi-, ekspordi-, ostu-müügi- ja reklaamieeskirjade rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. [19.12.1995; 4.06.1997] 6. peatükk HALDUSÕIGUSERIKKUMISED LOODUSVARADE OMANDIÕIGUSE JA LOODUSKAITSE VALDKONNAS § 39. Maaomandiõiguse rikkumine Maatüki omavolilise kasutamise või maakasutamisõiguse omavolilise loovutamise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. [19.05.1993; 12.10.1994] § 40. Maavarade ja maapõue omandiõiguse rikkumine Maavarade omavolilise kasutamise, maapõue omavolilise hõivamise või maavarade või maapõue kasutamise õiguse omavolilise loovutamise eest ­ määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. § 41. Veeomandiõiguse rikkumine Veeobjekti või selle osa omavolilise hõivamise, omavolilise veekasutamise eest, juhul kui vee kasutamiseks peab olema luba, samuti veeobjekti või selle osa või veekasutamise õiguse omavolilise loovutamise eest ­ määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. § 42. Metsaomandiõiguse rikkumine Metsakasutamisõiguse omavolilise loovutamise eest ­ määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. § 43. Omandiõiguse rikkumine loomariigi objektidele Loomariigi objektide kasutamisõiguse omavolilise loovutamise eest ­ määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. § 44. Maa ja mulla kaitse nõuete rikkumine Maa ja mulla kaitse nõuete rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. § 45. Maa rikkumine Maa rikkumise või selle saastamise eest jäätmete, heitvee või muude kahjulike ainetega ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. § 46. Maakasutuse õiguse alusel kasutatava maa tähtajaks tagastamata jätmine või selle sihipäraseks kasutamiseks kõlblikku seisukorda viimata jätmine Maakasutuse õiguse alusel kasutatava maa tähtajaks tagastamata jätmise või maa sihipäraseks kasutamiseks kõlblikku seisukorda viimise kohustuste täitmata jätmise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. [12.10.1994] § 47. Omavoliline kõrvalekaldumine maakasutuse sihtotstarbest Kinnitatud planeeringu või kohaliku omavalitsusorgani otsusega või muude õigusaktidega määratud maakasutuse sihtotstarbest omavolilise kõrvalekaldumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. [12.10.1994] § 48. Maakasutuse piirimärkide kahjustamine Maakasutuse piirimärkide rikkumise, hävitamise või omavolilise teisaldamise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. [12.10.1994] § 481. Geodeetilise võrgu märkide kahjustamine Kohaliku (linnade või valdade) või riikliku plaanilise, kõrguselise ja gravimeetrilise võrgu märkide hävitamise, rikkumise või omavolilise teisaldamise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. [12.10.1994] § 49. Maakatastri pidamise korra rikkumine Maakatastri pidamise korra rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. [12.10.1994] § 50. Maavarade ja maapõue kaitse ning kasutamise korra rikkumine (1) Maapõue geoloogilise uurimistöö korra rikkumise eest, mis võib põhjustada või põhjustas maavarade uuritud varude või maavarasid kaevandavate ettevõtete, samuti maavarade tootmisega mitteseotud allmaarajatiste ehitamis- ja ekspluatatsioonitingimuste ebatõepärase hinnangu, ning maapõue geoloogilisel uurimisel ja maardlate kaevandamisel vajalike geoloogilise dokumentatsiooni, maavarade proovide dublikaatide ja puursüdamike kaotamise eest ­ määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. (2) Maavarade ja maapõue kaitse ja kasutamise korra muu rikkumise eest, kui see ei ole omandiõiguse rikkumine maavaradele ja maapõuele, ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. § 51. Sise- ja territoriaalmere ning majandusvööndi kaitse ja kasutamise korra rikkumine Sise- ja territoriaalmere ning majandusvööndi kaitse ja kasutamise korra rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevamäära ulatuses. [19.05.1993] § 52. Vee kaitse ja kasutamise korra rikkumine Vee kaitse ja kasutamise korra rikkumise eest, kui see ei ole veeomandiõiguse rikkumine, ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. § 53. Inimese tervisele või looduskeskkonnale kahjulike ainete hoidmise, veo, kasutamise või arvestamise nõuete rikkumine (1) Inimese tervisele või looduskeskkonnale kahjulike ainete hoidmise, veo, kasutamise või arvestamise või nende kahjulike ainetega teostatavaid operatsioone registreerima kohustavate eeskirjade ja nõuete rikkumise eest, välja arvatud §-s 114 ettenähtud haldusõiguserikkumised, ­ määratakse rahatrahv kümne kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses. (2) Kahjulike ainete hoidmise, veo, kasutamise, arvestamise või operatsioonide teostaja ning sadama järelevalveteenistuse poolt looduskeskkonna saastamisest kahjulike ainetega looduskaitseorganitele operatiivselt teatamise nõude rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv saja kuni kahesaja päevapalga ulatuses. [17.04.1996; 4.06.1997] § 531. Kiirgusohutuse nõuete rikkumine (1) Kiirgustegevusloaga määratud tingimuste rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kolmekümne kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses. (2) Kiirgustegevusloaga määratud tingimuste rikkumise eest, kui selle rikkumise kõrvaldamiseks oli varem tehtud ettekirjutus, ­ määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses. [4.06.1997] § 54. Veekaitse- ja veevõturajatiste või -seadmete kahjustamine Veekaitse- ja veevõturajatiste või -seadmete kahjustamise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. § 55. Metsa kasutamise korra rikkumine Metsa kasutamise korra rikkumise eest selleks õiguslikku alust omava isiku poolt kasutamiseks määratud maa-alal ­ määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. [24.05.1995A] § 56. Metsa või üksikute puude või põõsaste ebaseaduslik raiumine või muul viisil kahjustamine Metsa või üksikute puude või põõsaste ebaseadusliku raiumise või muul viisil kahjustamise, samuti metsakultuuride, loodusliku uuenduse ning metsamajanduslike rajatiste või tähiste hävitamise või kahjustamise eest ­ määratakse rahatrahv kümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni viisteist ööpäeva. [17.04.1996; 4.06.1997] § 57. Metsa uuendamise, kaitse ja valve eeskirjade rikkumine Metsa omaniku või muu metsakasutaja poolt metsa uuendamise, kaitse ja valve eeskirjade rikkumise või metsamajandamiskava kohustuslikust osast mittekinnipidamise eest ­ määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. [24.05.1995A] § 58. Õhu kasutamise ning kaitse eeskirjade ja nõuete rikkumine Õhu kasutamise ning kaitse eeskirjade ja nõuete rikkumise eest, välja arvatud § 92 1. lõikes ja § 107 1. lõikes ettenähtud haldusõiguserikkumised, ­ määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. § 581. Pakendi tootmise, kasutamise, märgistamise ja pakendijäätmete käitlemise nõuete rikkumine Pakendi tootmise, kasutamise, märgistamise ja pakendijäätmete käitlemise nõuete rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. [3.05.1995] § 59. Jäätmete käitlemise korra rikkumine Jäätmete käitlemise korra rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kaheksakümne päevapalga ulatuses. § 60. Normatiive ületava müra põhjustamine (1) Olmemüra tekitamist piiravate eeskirjade ja nõuete rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses. (2) Normatiive ületava müra põhjustamise eest tootmises ja transpordis ­ määratakse rahatrahv kuni kaheksakümne päevapalga ulatuses. (3) Normatiive ületava muu füüsikalise keskkonnahäiringu põhjustamise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kolmekümne päevapalga ulatuses. § 61. Looduskeskkonna ja -varade kaitset ja kasutamist kontrollivate ametiisikute ettekirjutuste täitmata jätmine Looduskeskkonna ja -varade kaitset ja kasutamist kontrollivate ametiisikute poolt looduskeskkonna ja -varade kaitse ja kasutamise korra rikkumise peatamiseks või lõpetamiseks tehtud ettekirjutuste täitmata jätmise eest ­ määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. § 62. Loomastiku kaitse ja kasutamise korra rikkumine Loomastiku kaitse ja kasutamise korra rikkumise eest, välja arvatud §-des 63, 64 ja 66 ettenähtud haldusõiguserikkumised, ­ määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. § 63. Kalavarude kaitse ja kasutamise korra rikkumine Kalavarude kaitse, jõesilmu, samuti jõevähi ja teiste veeselgrootute ning veetaimede kaitse ja kasutamise korra rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses või võetakse ära kalapüügiõigus (välja arvatud kalapüügiõigus ühe käsiõngega) kuni kolmeks aastaks. § 64. Jahiloomastiku kaitse ja kasutamise korra rikkumine Jahiloomastiku kaitse ja kasutamise korra rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses või võetakse ära jahipidamise õigus kuni kolmeks aastaks. § 65. Loomade julm kohtlemine või muu loomakaitse eeskirja rikkumine Loomade julma kohtlemise eest, mille tagajärjel nad hukkusid või said vigastada, samuti loomade piinamise või loomakaitse eeskirja rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kuuekümne päevapalga ulatuses. [19.05.1993] § 66. Kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirja ja nõuete rikkumine Riigi poolt kaitse alla võetud loodusobjekti (kaitseala, kaitstava looduse üksikobjekti, kaitsealuse liigi, kivistise või mineraali) kaitse-eeskirja ja nõuete rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. [1.06.1994] § 67. Ebaseaduslikult loodusest hangitud loodusvara vastuvõtmine Ebaseaduslikult loodusest hangitud loodusvara (kala, ulukid, kaitsealused taimed jm) müügiks, töötlemiseks või säilitamiseks vastuvõtmise eest, välja arvatud §-s 1411 nimetatud haldusõiguserikkumised ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. [24.05.1995A] 7. peatükk HALDUSÕIGUSERIKKUMISED TÖÖSTUSES, EHITUSEL JA ENERGEETIKA VALDKONNAS § 68. Ohutuseeskirjade ja -nõuete rikkumine (1) Ohutuseeskirjade ja -nõuete rikkumise eest riikliku tehnilise järelevalve asutuste kontrolli valdkonda kuuluvates ettevõtetes ja rajatistel ­ määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. (2) Ohutuseeskirjade ja -nõuete rikkumise eest aatomienergia rajatistel ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. [19.05.1993] § 69. Elektri-, gaasi- ja kaugküttevõrgu kaitsevööndis kehtestatud kitsenduste rikkumine Elektri-, gaasi- või kaugküttevõrgu kaitsevööndis kehtestatud kitsenduste rikkumise eest, mis põhjustas või võis põhjustada tarbijate elektri, soojusenergia või gaasiga varustamise katkemise või muu varalise kahju, ­ määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. [10.06.1998] § 70 [kehtetu ­ 10.06.1998] § 71. Gaasi kasutamise eeskirjade rikkumine (1) Kütusena, toormena või tehnoloogiliseks otstarbeks gaasi kasutamise eeskirjade rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kuuekümne päevapalga ulatuses. (2) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud tegevusega põhjustati avarii, õnnetusjuhtum või varaline kahju, ­ määratakse rahatrahv kuni saja kahekümne päevapalga ulatuses. (3) [kehtetu ­ 11.06.1997B] [11.06.1997B] § 72. Võrgugaasi, vedelkütuse või energia omavoliline tarbimine (1) Tarbija omavolilise ühendamise eest gaasi-, vedelkütuse- või energiavõrku või vastava arvestusseadme näidu moonutamise eest, kui sellega ei tekitatud olulist kahju, ­ määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. (2) Võrgugaasi, vedelkütuse või energia tarbimise eest nende müüja poolt registreerimata tehniliselt korras oleva arvestusseadmega või arvestusseadme plommi rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kaheksakümne päevapalga ulatuses. [11.06.1997B] § 73. Ehituseeskirjade ja -normide rikkumine (1) Omavolilise ehitamise, hoonete ja rajatiste omavolilise ekspluatatsiooni võtmise, muude ehituseeskirjade, samuti hoonestuseeskirjade ja ehitusnormide rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. (2) Tegutsemise eest ehitusalal vastavat tegutsemislitsentsi omamata või litsentsi tingimusi rikkudes ­ määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. § 74. Kohaliku omavalitsuse järelevalveinseneri või ehitusjärelevalve eest vastutava ametniku ettekirjutuste täitmata jätmine Ehituseeskirjade rikkumise peatamiseks või lõpetamiseks tehtud ehitusjärelevalve ametiisikute ettekirjutuste täitmata jätmise eest ­ määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. [14.06.1995C] § 741. Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni või Energiaturu Inspektsiooni ettekirjutuse täitmata jätmine Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni või Energiaturu Inspektsiooni ettekirjutuse määratud tähtajaks täitmata jätmise eest ­ määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. [11.06.1997B] 8. peatükk HALDUSÕIGUSERIKKUMISED PÕLLUMAJANDUSES JA VETERINAAREESKIRJADE RIKKUMISED § 75. Külvi kahjustamine, põllumajanduskultuuride kasutusüksusel asuva koristatud saagi rikkumine või hävitamine või istandiku kahjustamine Külvi kahjustamise, põllumajanduskultuuride kasutusüksusel asuva koristatud saagi rikkumise või hävitamise või istandiku kahjustamise eest ­ määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. § 751. Riigi teravilja ja teraviljasaaduste hoidmise eeskirjade rikkumine Riigieelarve või teiste riiklike vahendite arvel ostetud teravilja või teraviljasaaduste hoidmise ja sertifitseerimise eeskirjade rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. [8.06.1994] § 752. Väetise kvaliteedi-, tootmis-, töötlemis- ja impordinõuete rikkumine või mittenõuetekohane täitmine (1) Registreerimiskohustuse täitmata jätmise ja kehtestatud või deklareeritud kvaliteedinõuete rikkumise või mittenõuetekohase täitmise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. (2) Kvaliteedi määramise ja sellele vastavuse tõendamise kohustuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. (3) Pakendamise ja pakendi märgistusnõuete rikkumise või mittenõuetekohase täitmise eest ­ määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses. (4) Järelevalvetoimingute takistamise ja väetisepartii või selle osa turustamise või muul viisil üleandmise alustamise eest enne kontrollproovide alusel järelevalveasutuse poolt tehtavat otsust, samuti kehtestatud nõuetele mittevastava kvaliteediga väetise turustamisel või muul viisil üleandmisel ostjate või vastuvõtjate informeerimata jätmise eest ­ määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. (5) Omakontrolli teostamise kohustuse täitmata jätmise, kehtestatud nõuetele mittevastava kvaliteediga väetise puhul informeerimiskohustuse ja hävitamiskohustuse ning järelevalveasutuse otsuse täitmata jätmise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. [3.12.1997] § 753. Sööda, söödalisandi, eelsegu ja segasööda kvaliteedi- ja turustamisnõuete rikkumine (1) Mittenõuetekohaste söötade turustamise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. (2) Nõuetekohasuse tõendamise kohustuse täitmata jätmise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. (3) Pakendamise, vedamise ning teabe ja selle edastamise nõuete rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses. (4) Järelevalvetoimingute teostamise takistamise ja imporditud partii või selle osa kasutamise, turustamise või muul viisil üleandmise alustamise eest enne kontrollproovide alusel järelevalveasutuse poolt tehtavat otsust ­ määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. (5) Enesekontrolli teostamise kohustuse täitmata jätmise, kehtestatud nõuetele mittevastavate ohutute söötade turustamise korra ning kehtestatud nõuetele mittevastava kvaliteediga ohtlike söötade käitlemise korra rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. [17.06.1998] § 76. Taimekaitse- ja taimekarantiinieeskirjade rikkumine (1) Taimekahjustajate tõrje või muude taimekaitse-eeskirjade rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kaheksakümne päevapalga ulatuses. (2) Taimekarantiinieeskirjade rikkumise eest, mis põhjustas või võib põhjustada vabariigi territooriumil saastamise eriti ohtlike karantiinsete taimekahjurite, -haiguste või umbrohtudega, ­ määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. [23.03.1994A] § 761. Sordikaitseseaduse rikkumine või mittenõuetekohane täitmine (1) Sordikaitse taotleja poolt sordikaitsetaotluses valeandmete esitamise eest ­ määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses. (2) Sordinime kasutamisnõuete rikkumise või mittenõuetekohase täitmise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. (3) Proovide, näidiste või koostisosade saatmise, informatsiooni ja dokumentide ning seemne või paljundusmaterjali esitamise kohustuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest ­ määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses. (4) [kehtetu ­ 21.01.1999] [25.03.1998A] § 762. Seemne ja taimse paljundusmaterjali seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumine Seemne ja taimse paljundusmaterjali tootmise, sertifitseerimise, kontrolli, pakendamise, müügipakendi markeerimise, turustamise ja sisseveo korra rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. [13.05.1998A] § 77. Umbrohu- või võsatõrjeabinõude rakendamata jätmine Umbrohu- või võsatõrjeabinõude rakendamata jätmise ning umbrohu või võsa leviku vältimise eeskirjade rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kolmekümne päevapalga ulatuses. § 78. Unimaguna või kanepi ebaseaduslik külvamine või kasvatamine Unimaguna või kanepi ebaseadusliku külvamise või kasvatamise eest ­ määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. [11.06.1997C] § 79. Kuivendussüsteemide, veejuhtmete ja neil asuvate hüdrotehniliste rajatiste ekspluatatsiooni-, kaitse- ja korrashoiueeskirjade rikkumine ning nende süsteemide ja rajatiste kahjustamine Kuivendussüsteemide, veejuhtmete ja neil asuvate hüdrotehniliste rajatiste ekspluatatsiooni-, kaitse- või korrashoiueeskirjade rikkumise või nende süsteemide ja rajatiste kahjustamise eest ­ määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. § 80. Veterinaareeskirjade rikkumine Loomade karantiinieeskirjade, muude veterinaareeskirjade, samuti epizootiavastaste eeskirjade rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. § 801. Tõuaretuseeskirjade rikkumine (1) Ebaõigete tõuaretusandmete esitamise ja väljastamise eest ­ määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. (2) Tõumaterjali kasutamise ja paljundamise eeskirjade rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. (3) Tõumaterjali impordi ja ekspordi korra rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. [24.05.1995; 9.12.1997] § 81. Koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumine (1) Koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses. (2) Sama tegevuse eest, mis põhjustas varalise kahju või isiku tervise kahjustuse, ­ määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. 9. peatükk HALDUSÕIGUSERIKKUMISED TRANSPORDIS JA TEEDEMAJANDUSES § 82. Raudteetranspordi liiklusohutuse rikkumine (1) Rongiliiklust segada võivate esemete asetamise eest raudteele ­ määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. (2) Raudteest loomveokitega ülesõitmise või kariloomade üleajamise või raudtee lähedal kariloomade karjatamise eeskirjade rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses. (3) Raudtee, selle kaitseistandike, lumetõkete ja muude teeobjektide, signalisatsiooni- ja siderajatiste ning seadeldiste kahjustamise eest ­ määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. (4) Kehtestatud gabariitide järgimata jätmise eest veoste peale- ja mahalaadimisel ­ määratakse rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses. (5) Raudteel kõndimise eest selleks mitte ettenähtud kohas ­ määratakse rahatrahv kuni viie päevapalga ulatuses. [4.06.1997] § 83. Raudteetranspordivahendite kasutamise korra rikkumine (1) Liikuvale rongile pealeminemise või sellelt mahatuleku, vaguni astmelaual või katusel sõitmise, kaubarongis omavolilise sõitmise, rongi omavolilise peatamise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses. (2) Reisivaguni sisseseade, veduri või vaguni akende rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses. (3) Rongi vaguniaknast või -uksest prahi või esemete väljaviskamise eest ­ määratakse rahatrahv kuni viie päevapalga ulatuses. (4) Suitsetamise eest reisirongi vagunis suitsetamiseks mitte ettenähtud kohas ­ määratakse rahatrahv kümne päevapalga ulatuses. [4.06.1997] § 831. Registreerimata ja raudtee tehnokasutuseeskirja nõuetele mittevastava raudteeveeremi juhtimine või seda juhtima lubamine või raudtee omavoliline kasutamine (1) Kehtestatud korras registreerimata või raudtee tehnokasutuseeskirja nõuetele mittevastava raudteeveeremi juhtimise eest ­ määratakse rahatrahv kümne kuni saja päevapalga ulatuses. (2) Kehtestatud korras registreerimata raudteeveeremit või raudtee tehnokasutuseeskirja nõuetele mittevastavat raudteeveeremit juhtima lubamise või raudtee omavolilise kasutamise eest veeremi omaniku või valdaja või käitamise eest vastutava ametiisiku poolt ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. [23.02.1999] § 84. Lennuohutuseeskirjade rikkumine (1) Lennuvälja piirkonna eristamiseks kasutatavate tähistusmärkidega või -seadistega sarnanevate mis tahes märkide või seadiste lennuvälja piirkonda paigutamise eest; lennujaama või lennuvälja juhtkonna loata pürotehnikavahendite süütamise eest; õhusõidukite lendudele ohtlike, lindude kogunemist soodustavate objektide ehitamise eest ­ määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses. (2) Öiste või päevaste tähistusmärkide või seadiste hoonetele või rajatistele paigutamise eeskirjade täitmata jätmise eest ­ määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. (3) Lennuväljaseadmete, -märgistuse või -märkide, õhusõidukite või nende seadmete rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kahekümne kuni saja päevapalga ulatuses. (4) Lennujaama (peale jaamahoone) või lennuvälja territooriumilt või lendude raadio- või valgustusgaranteerimisobjekti territooriumilt nõuetekohase loata läbimineku või läbisõidu eest ­ määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. (5) Lennuväljade käitamiseeskirjade rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses. (6) Käesoleva paragrahvi 2., 3. ja 4. lõikes loetletud tegevuse eest, kui see põhjustas ohu lennunduse julgeolekule, ­ määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses. [17.04.1996; 4.06.1997] § 85. Ohutusnõuete rikkumine õhusõidukis (1) Õhusõiduki kapteni korralduse täitmata jätmise eest reisija poolt ­ määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. (2) Ohutusnõuete rikkumise eest õhusõidukis reisija poolt ­ määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. [17.04.1996] § 86. Tsiviillennunduse julgestuseeskirjade rikkumine Tsiviillennunduse julgestuseeskirjade rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kahekümne kuni saja päevapalga ulatuses. [17.04.1996] § 87. Meretranspordi liikluseeskirjade rikkumine (1) Meretranspordis kehtestatud laevade sadamasse tuleku ja sadamast väljumise eeskirjade või laevade sadamavetes seismise ja liiklemise eeskirjade rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. (2) Sadamavetes nõuetekohase loata tuukritööde tegemise või signaalide andmise eeskirjade järgimata jätmise eest nende tööde ajal ­ määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. (3) Laevade kokkupõrke vältimise eeskirjade rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. (4) Laevasõidu eest merel või sadamasse sissesõidul ilma lootsita kohustusliku lootsimise piirkonnas ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. [4.06.1997] § 88. Reisijate ohutusnõuete rikkumine mere- ja siseveetranspordis (1) Reisijate laevalemineku, teeloleku ja mahatuleku ohutust tagavate nõuete rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. (2) Laevale lubatud reisijate piirarvust suurema arvu reisijate laevale pealevõtmise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. [04.06.1997] § 89. Ohutu liikluse korra rikkumine siseveetranspordis (1) Siseveetranspordis laevade sulengutes, reididel ja sadamates liiklemise ja seismise, mitme aluse ja parve pukseerimise eeskirjade, laevade laadimise, lossimise ja veoste ladustamise korra rikkumise eest, samuti sadama- ja hüdrotehniliste rajatiste, seadeldiste ja seadmete kahjustamise eest või laevade registreerimise ning nende tehnilise ülevaatuse korra rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses. (2) Siseveetranspordivahendi, sealhulgas väikelaeva juhtimise eest joobeseisundis ­ määratakse rahatrahv viiekümne kuni kolmesaja päevapalga ulatuses või võetakse ära siseveetranspordivahendi juhtimise õigus ühest kuni kahe aastani. (3) Nõuetekohase loata tuukritööde tegemise eest, samuti signaalide andmise eeskirjade järgimata jätmise eest nende tööde ajal, tõkkeparvede ja palgisadamate ülesseadmise ning paigaldamise korra rikkumise eest, ujuv- ja kaldamärkide hävitamise, rikkumise ja maharebimise, samuti nende ümberpaigutamise eest veeteetöötajate loata või kalatõkete ja muude kalapüügiseadmete paigaldamise eest väljaspool selleks määratud kohti ja veetee tehnilise teenistusega kooskõlastamata, ­ määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. [17.04.1996] § 90. Meretranspordivahendite kasutamise korra rikkumine (1) Meretranspordi signalisatsiooni- ja siderajatiste ning -seadeldiste kahjustamise eest ­ määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. (2) Laevade sisseseade rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses. (3) Laevades selleks mitte ettenähtud kohtades suitsetamise eest ­ määratakse rahatrahv kuni viie päevapalga ulatuses. § 901. Meresõiduohutusnõuete rikkumine (1) Laeva lubatud süvisest ülelaadimise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. (2) Laeva reisiks ettevalmistamata jätmise eest, kui see tõi kaasa tagajärje, mis põhjustas laeva kinnipidamise Eesti või välisriigi sadamas ­ määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. (3) Meresõiduohutusnõuete rikkumise eest, mis seadis ohtu laeva või selle reisijad või mõne teise laeva ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. (4) Laevadokumentideta või aegunud laevadokumentidega laevaga meresõidu eest ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. (5) Logi- või naftaraamatu või masina- või raadiojaama päevaraamatu pidamise korra rikkumise või neisse ebaõigete andmete kandmise eest ­ määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. [4.06.1997] § 902. Laevaavariist mitteteatamine ja laevadokumentide esitamisest keeldumine meresõiduohutuse riiklikule järelevalveorganile (1) Laevaavariist või muust õnnetusjuhtumist laeval riiklikule järelevalveorganile teatamata jätmise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. (2) Meresõiduohutust kontrollima volitatud riiklikele järelevalveametnikele laevadokumentide esitamisest keeldumise või laeva või selle lasti kohta valeandmete esitamise eest ­ määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. [4.06.1997] § 903. Navigatsioonimärkide kahjustamine Navigatsioonimärkide kahjustamise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. [4.06.1997] § 904. Merreuppunud võõra vara loata ülestõstmine Eesti territoriaalvetes või majandusvööndis merreuppunud võõra vara pädeva riigiasutuse loata ülestõstmise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. [4.06.1997] § 91. Mere- ja siseveetranspordivahendite ja nende sadamate registreerimise, arvestuse ja kasutamise korra rikkumine (1) Mere- ja siseveetranspordivahendite, sealhulgas väikelaevade ja nende sadamate registreerimise, arvestuse ja kasutamise korra rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kahekümne päevapalga ulatuses. (2) Sama tegevuse eest, kui sellega kaasneb oht inimeste tervisele, looduskeskkonnale või varalise kahju tekkimine, ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. § 911. Laeva identifitseerimisnõuete rikkumine Laeva kapteni või laeva juhtimise eest vastutava isiku poolt laeva identifitseerimisnõuete rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses. [11.02.1998] § 912. Laeval Eesti riigilipu kandmise eeskirja rikkumine Laeva kapteni või laeva juhtimise eest vastutava isiku poolt laeval Eesti riigilipu kandmise eeskirja rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv viiekümne kuni saja päevapalga ulatuses. [11.02.1998] § 92. Registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki juhtimine või seda juhtima lubamine (1) Teadvalt kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki juhtimise eest ­ määratakse rahatrahv kümne kuni saja päevapalga ulatuses. (2) Kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõidukit juhtima lubamise eest sõiduki omaniku või valdaja või käitamise eest vastutava ametiisiku poolt ­ määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. [17.04.1996] § 921. Mootorsõiduki riikliku registreerimismärgi õigusvastane kasutamine (1) Mitteloetava riikliku registreerimismärgiga mootorsõiduki juhtimise eest ­ määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. (2) Riikliku registreerimismärgita või sellele mootorsõidukile mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga sõiduki juhtimise eest ­ määratakse rahatrahv viiekümne kuni saja päevapalga ulatuses või võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus ühest kuni kuue kuuni. [17.04.1996] § 922. Tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõiduki juhtimine või seda juhtima lubamine (1) Tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest ­ määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. (2) Tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõidukit juhtima lubamise eest sõiduki omaniku või valdaja või tehnoseisundi või käitamise eest vastutava ametiisiku poolt ­ määratakse rahatrahv kuni kahekümne viie päevapalga ulatuses. [17.04.1996] § 923. Omavoliliselt ümberehitatud mootorsõiduki juhtimine Omavoliliselt ümberehitatud mootorsõiduki juhtimise eest ­ määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. [17.04.1996] § 924. Tehnilise rikkega mootorsõiduki juhtimine või seda juhtima lubamine (1) Mootorsõiduki, millel omal jõul ei ole lubatud sõita, juhtimise eest ­ määratakse rahatrahv kümne kuni saja päevapalga ulatuses. (2) Mootorsõidukit, millel omal jõul ei ole lubatud sõita, juhtima lubamise eest sõiduki omaniku või valdaja või tehnoseisundi või käitamise eest vastutava ametiisiku poolt ­ määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. [17.04.1996] § 925. Keskkonnaohtliku mootorsõiduki juhtimine või seda juhtima lubamine (1) Keskkonnaohtliku mootorsõiduki, s.o sõiduki, mille heitmete saasteaine sisaldus või tekitatav müra ületab normatiivi, juhtimise eest ­ määratakse rahatrahv kümne kuni saja päevapalga ulatuses. (2) Keskkonnaohtlikku mootorsõidukit juhtima lubamise eest selle omaniku või valdaja või tehnoseisundi või käitamise eest vastutava ametiisiku poolt ­ määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. [17.04.1996] § 926. Mootorsõiduki juhtimine, milles asub kiirusemõõteseadet avastav või selle tööd häiriv seade Mootorsõiduki juhtimise eest, milles asub kiirusemõõteseadet avastav või selle tööd häiriv seade, ­ määratakse rahatrahv viiekümne kuni saja päevapalga ulatuses. [17.04.1996] § 927. Alarmtalituse sõiduki tähistuse ebaseaduslik kasutamine Mootorsõidukile alarmtalituse sõiduki tähistuse (äravahetamiseni sarnane värviskeem või erisignaalseade) õigusvastase pealekandmise või paigutamise eest või selliselt tähistatud mootorsõiduki omamise, valdamise, kasutamise või juhtimise eest, samuti mootorsõiduki, milles asub õigusvastaselt selline erisignaalseade, juhtimise eest ­ määratakse rahatrahv saja kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva. [17.04.1996] § 928. Erimärgistatud kütuse kasutamine sõiduki mootorikütusena Erimärgistatud kütuse kasutamise eest sõiduki mootorikütusena ­ määratakse rahatrahv kahesaja kuni kolmesaja päevapalga ulatuses. [23.09.1997] § 93. Õhusõiduki kasutamise eeskirjade ja lennundustegevuslitsentsi tingimuste rikkumine (1) Lennukõlblikkuse nõuetele mittevastava õhusõiduki juhtimise eest või õhusõiduki juhtimise eest, mis on vastava loata ümber ehitatud või mis ei ole kehtestatud korras registreeritud või millel ei ole kehtivat lennukõlblikkuse tunnistust, ­ määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses. (2) Lennundustegevuse litsentsimise eeskirjade rikkumise või lennundustegevuslitsentsi tingimuste mittetäitmise eest ­ määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses. [17.04.1996] § 94. Mootorsõidukile lubatud sõidukiiruse ületamine (1) Mootorsõidukile lubatud sõidukiiruse ületamise eest kuni kakskümmend kilomeetrit tunnis ­ määratakse rahatrahv kuni viie päevapalga ulatuses. (2) Mootorsõidukile lubatud sõidukiiruse ületamise eest kakskümmend üks kuni nelikümmend kilomeetrit tunnis ­ määratakse rahatrahv kümne kuni kuuekümne päevapalga ulatuses või võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus ühest kuni kolme kuuni. (3) Mootorsõidukile lubatud sõidukiiruse ületamise eest üle neljakümne kilomeetri tunnis ­ määratakse rahatrahv kuuekümne kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses või võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmest kuni kuue kuuni või määratakse rahatrahv kolmekümne kuni viiekümne päevapalga ulatuses ja võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus ühest kuni kolme kuuni. [17.04.1996] § 95. Mootorsõiduki juhi poolt raudteeülesõidukoha ületamise eeskirjade rikkumine Mootorsõiduki juhi poolt raudteeülesõidukoha ületamise eeskirjade rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kahekümne viie päevapalga ulatuses või võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuni kolmeks kuuks. [17.04.1996] § 951. Parkimisnõuete rikkumine (1) Sõiduki parkimise eest selleks keelatud kohas ­ määratakse rahatrahv viie kuni kümne päevapalga ulatuses. (2) Sõiduki parkimise eest selleks keelatud kohas nii, et see on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust ­ määratakse rahatrahv kümne kuni kolmekümne päevapalga ulatuses. (3) Sõiduki parkimise eest avalikul tasulisel parkimiskohal, 1) kui tasutud parkimisaega on ületatud mitte rohkem kui 30 minutit ­ määratakse rahatrahv kuni viie päevapalga ulatuses; 2) kui selle eest ei ole tasutud ­ määratakse rahatrahv kümne kuni kolmekümne päevapalga ulatuses. [28.01.1999] § 96. Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis (1) Mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis isiku poolt, kes on tarvitanud alkoholi, narkootikumi või psühhotoksilisi aineid, või mootorsõiduki juhtimise üleandmise eest joobeseisundis isikule ­ määratakse rahatrahv viiekümne kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses või võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus ühest kuni kahe aastani või määratakse rahatrahv neljakümne kuni saja kahekümne päevapalga ulatuses ja võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuuest kuust kuni ühe aastani või määratakse haldusarest kuni viisteist ööpäeva. (2) Sama tegevuse eest isiku poolt, kellel ei ole mootorsõiduki juhtimise õigust, ­ määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses või määratakse haldusarest kuni viisteist ööpäeva. (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes märgitud tegevuse eest vähemalt teistkordselt aasta kestel või juhul, kui sellega tekitati varaline kahju või kerge kehavigastus, ­ määratakse rahatrahv saja kuni kahesaja viiekümne päevapalga ulatuses või võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kahest kuni kolme aastani või määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja kahekümne päevapalga ulatuses ja võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus ühest kuni kahe aastani või määratakse haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva. (4) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes märgitud tegevuse eest, kui sellega tekitati varaline kahju või kerge kehavigastus, ­ määratakse rahatrahv saja kuni kolmesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva. (5) Käesolevas paragrahvis märgitud tegevuse eest, kui selles ilmnevad kriminaalkoodeksi § 204 lõigetes 1 või 3 ettenähtud kuriteo tunnused, kuid isikut ei võetud kriminaalvastutusele ja kriminaalasi lõpetati kriminaalmenetluse koodeksi § 5 lõike 4 alusel ­ karistatakse haldusarestiga kolmkümmend ööpäeva ja võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks aastaks. [17.04.1996; 16.12.1998] § 961. Raudteeveeremi juhtimine isiku poolt, kes on tarvitanud alkoholi, narkootilisi, psühhotroopseid või psühhotoksilisi aineid Raudteeveeremi juhtimise eest joobeseisundis isiku poolt, kes on tarvitanud alkoholi, narkootilisi, psühhotroopseid või psühhotoksilisi aineid, ­ määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses või võetakse ära raudteeveeremi juhtimise õigus ühest kuni kahe aastani või määratakse haldusarest kuni kakskümmend ööpäeva. [23.02.1999] § 97. Õhusõiduki juhtimine isiku poolt, kes on tarvitanud alkoholi, narkootikume, psühhotroopseid või psühhotoksilisi aineid Õhusõiduki juhtimise eest isiku poolt, kes on tarvitanud alkoholi, narkootikume, psühhotroopseid või psühhotoksilisi aineid, ­ määratakse rahatrahv viiekümne kuni kolmesaja päevapalga ulatuses või võetakse ära õhusõiduki juhtimise õigus kahest kuni kolme aastani või määratakse haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva. [17.04.1996] § 98. Isiku kõrvalehoidumine joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest (1) Mootorsõiduki ilmsete joobetunnustega juhi kõrvalehoidumise eest joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest ­ määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja viiekümne päevapalga ulatuses või võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kahest kuni kolme aastani või määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja kahekümne päevapalga ulatuses ja võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus ühest kuni kahe aastani või määratakse haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva. (2) Sama tegevuse eest isiku poolt, kellel ei ole mootorsõiduki juhtimise õigust, ­ määratakse rahatrahv saja kuni kolmesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva. (3) Siseveetranspordivahendi, sealhulgas väikelaeva juhi kõrvalehoidumise eest joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest ­ määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja viiekümne päevapalga ulatuses või võetakse laevajuhilt väikelaeva juhtimise õigus kahest kuni kolme aastani. (4) Käesoleva paragrahvi 3. lõikes märgitud tegevuse eest isiku poolt, kellel ei ole siseveetranspordivahendi, sealhulgas väikelaeva juhtimise õigust, ­ määratakse rahatrahv saja kuni kolmesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva. (41) Raudteeveeremi ilmsete joobetunnustega juhi kõrvalehoidumise eest joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest ­ määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja viiekümne päevapalga ulatuses või võetakse ära raudteeveeremi juhtimise õigus ühest kuni kahe aastani. (42) Käesoleva paragrahvi 41. lõikes märgitud tegevuse eest isiku poolt, kellel ei ole raudteeveeremi juhtimise õigust, ­ määratakse rahatrahv saja kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva. (5) Õhusõiduki juhi kõrvalehoidumise eest joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest ­ määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja viiekümne päevapalga ulatuses või võetakse ära õhusõiduki juhtimise õigus kahest kuni kolme aastani. (6) Käesoleva paragrahvi 5. lõikes märgitud tegevuse eest isiku poolt, kellel ei ole õhusõiduki juhtimise õigust, ­ määratakse rahatrahv saja kuni kolmesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva. [17.04.1998; 23.02.1999] § 99. Mootorsõiduki juhi poolt liikluseeskirjade rikkumine, kui see põhjustas varalise kahju või kehavigastuse (1) Mootorsõiduki juhi poolt liikluseeskirjade rikkumise eest, kui see põhjustas varalise kahju või kerge kehavigastuse, ­ määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses või võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuni kuueks kuuks või määratakse rahatrahv kuni kolmekümne päevapalga ulatuses ja võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuni kolmeks kuuks. (2) Sama tegevuse eest isiku poolt, kellel ei ole mootorsõiduki juhtimise õigust, ­ määratakse rahatrahv viiekümne kuni saja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni viisteist ööpäeva. [19.05.1993; 17.04.1996] § 991. Raudteeveeremi juhi poolt raudteeliikluse nõuete rikkumine (1) Raudteeveeremi juhi poolt raudteeliikluse nõuete rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses või võetakse ära raudteeveeremi juhtimise õigus ühest kuni kahe aastani. (2) Sama tegevuse eest, kui see põhjustas varalise kahju või kerge kehavigastuse, ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. [23.02.1999] § 100. Õhusõiduki juhi poolt lennureeglite rikkumine (1) Õhusõiduki juhi poolt lennureeglite rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses. (2) Sama tegevuse eest, kui see põhjustas varalise kahju või kerge kehavigastuse, ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. § 101. Mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt (1) Mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust või sellisele isikule mootorsõiduki juhtimise üleandmise eest ­ määratakse rahatrahv kolmekümne kuni kaheksakümne päevapalga ulatuses või haldusarest kuni viisteist ööpäeva. (2) Sama tegevuse eest isiku poolt, kellelt mootorsõiduki juhtimise õigus karistusena ära on võetud, või sellisele isikule mootorsõiduki juhtimise üleandmise eest ­ määratakse rahatrahv saja kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva. [17.04.1996] § 1011 [kehtetu ­ 17.04.1996] § 1012. Raudteeveeremi juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt (1) Raudteeveeremi juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt või sellisele isikule raudteeveeremi juhtimise üleandmise eest ­ määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses. (2) Sama tegevuse eest isiku poolt, kellelt raudteeveeremi juhtimise õigus karistusena ära on võetud või sellisele isikule raudteeveeremi juhtimise üleandmise eest, ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. [23.02.1999] § 102. Õhusõiduki juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt (1) Õhusõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt või sellisele isikule õhusõiduki juhtimise üleandmise eest ­ määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses. (2) Sama tegevuse eest isiku poolt, kellelt õhusõiduki juhtimise õigus karistusena ära on võetud, või sellisele isikule õhusõiduki juhtimise üleandmise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. § 103. Mootorsõiduki peatamise märguande eiramine (1) Mootorsõiduki juhi poolt mootorsõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtliku eiramise eest ­ määratakse rahatrahv viiekümne kuni kolmesaja päevapalga ulatuses või võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus ühest kuni kolme aastani või määratakse rahatrahv kolmekümne kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses ja võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuuest kuust kuni kahe aastani või määratakse haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva. (2) Sama tegevuse eest isiku poolt, kellel ei ole mootorsõiduki juhtimise õigust, ­ määratakse rahatrahv viiekümne kuni kolmesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva. (3) Mootorsõiduki peatamise märguanne on kohustuslik, kui selle on andnud kehtestatud korras politseiametnik, abipolitseinik või muu isik, kes on selleks volitatud seaduse või seaduse alusel antud muu õigusaktiga. [17.04.1996] § 1031. Liiklusõnnetusest mitteteatamine (1) Liiklusõnnetuses osalenud mootorsõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile mitteteatamise eest juhul, kui teatamine on kohustuslik, või sealjuures politseilt saadud korralduse eiramise eest ­ määratakse rahatrahv viiekümne kuni saja seitsmekümne päevapalga ulatuses või võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus ühest kuni kolme aastani või määratakse rahatrahv kolmekümne kuni saja päevapalga ulatuses ja võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuuest kuust kuni kahe aastani või määratakse haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva. (2) Sama tegevuse eest isiku poolt, kellel ei ole mootorsõiduki juhtimise õigust, ­ määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva. [17.04.1996] § 1032. Sõidueesõiguse kasutamise takistamine Mootorsõiduki juhi poolt sõidueesõiguse mitteandmise eest eritalituse sõidukile liikluseeskirjas ettenähtud juhtumil ­ määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. [17.04.1996] § 104. Liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt pärast liiklusõnnetust alkoholi tarvitamine Alkoholi tarvitamise eest liiklusõnnetuses osalenud mootorsõiduki juhi poolt vahetult pärast liiklusõnnetust kuni selle asjaolude väljaselgitamiseni sündmuskohal ­ määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses või võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus ühest kuni kolme aastani või määratakse rahatrahv kolmekümne kuni kaheksakümne päevapalga ulatuses ja võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus ühest kuni kahe aastani või määratakse haldusarest kuni kakskümmend ööpäeva. [17.04.1996] § 1041. Rongiõnnetuses osalenud juhi poolt pärast rongiõnnetust alkoholi, narkootiliste, psühhotroopsete või psühhotoksiliste ainete tarvitamine Alkoholi, narkootiliste, psühhotroopsete või psühhotoksiliste ainete tarvitamise eest rongiõnnetuses osalenud raudteeveeremi juhi poolt vahetult pärast rongiõnnetust kuni selle asjaolude väljaselgitamiseni sündmuskohal ­ määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses või võetakse ära raudteeveeremi juhtimise õigus ühest kuni kahe aastani või määratakse haldusarest kuni kakskümmend ööpäeva. [23.02.1999] § 105. Liikluseeskirja rikkumine jalakäija või muu liikleja poolt (1) Jalakäija, jalgratturi, loomveoki juhi, sõitja või mopeedijuhi poolt liikluseeskirja rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses. (2) Sama tegevuse eest, kui see pandi toime joobeseisundis isiku poolt või kui sellega tekitati teisele isikule kerge kehavigastus või varaline kahju või liiklusoht, ­ määratakse rahatrahv kümne kuni saja päevapalga ulatuses. [17.04.1996; 4.06.1997] § 106. Mootorsõiduki juhi poolt liikluseeskirja muu rikkumine (1) Mootorsõiduki juhi poolt liikluseeskirja muu rikkumise eest, välja arvatud käesoleva seadustiku §-des 92, 921, 922, 923, 924, 925, 926, 927, 94, 95, 951, 96, 98, 99, 101, 103, 1031, 1032 ja 104 loetletud õiguserikkumised, ­ määratakse rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses. (2) Sama tegevuse eest, kui see põhjustas liiklusohu, ­ määratakse rahatrahv kümne kuni saja päevapalga ulatuses või võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus ühest kuni kuue kuuni. (3) Liiklusoht on olukord, mis sunnib teist liiklejat ohu vältimiseks järsult muutma liikumissuunda või -kiirust või peatuma. [17.04.1996; 28.01.1999] § 1061. Kohustusliku liikluskindlustuse kindlustuspoliisi või kindlustuslepingu sõlmimise kohustusest vabastamist tõestava tõendi mitteesitamine (1) Sõidukijuhi poolt kohustusliku liikluskindlustuse kindlustuspoliisi või kindlustuslepingu sõlmimisest vabastamist tõestava tõendi mitteesitamise eest kontrollimise õigust omavale isikule ­ määratakse rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses. (2) Sama tegevuse eest, kui kohustuslik liikluskindlustuse leping on sõlmimata ­ määratakse rahatrahv kolmekümne päevapalga suuruses summas või võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuuest kuust kuni ühe aastani. [27.04.1995; 14.11.1996] § 107. Tehnilise rikkega sõidukit juhtima lubamine Mootorvedurit, laeva, õhusõidukit või muud sõidukit (välja arvatud mootorsõiduk), mille käitamine on keelatud tehnilise rikke tõttu, juhtima lubamise eest selle omaniku või valdaja või tehnoseisundi või käitamise eest vastutava ametiisiku poolt ­ määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses. [17.04.1996] § 1071. Keskkonnaohtlikku sõidukit juhtima lubamine Mootorvedurit, laeva, õhusõidukit või muud sõidukit (välja arvatud mootorsõiduk), mille heitmete saasteaine sisaldus või tekitatav müra ületab normatiivi, juhtima lubamise eest selle omaniku või valdaja või tehnoseisundi või käitamise eest vastutava ametiisiku poolt ­ määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses. [17.04.1996] § 108. Lennukõlblikkuse nõuetele mittevastava õhusõiduki käitamise lubamine ja õhusõidukite käitamise eeskirjade muud rikkumised Õhusõiduki omaniku või valdaja või õhusõiduki tehnilise seisundi ja käitamise eest vastutava ametiisiku poolt kehtivatele lennukõlblikkuse nõuetele mittevastava õhusõiduki või vastava loata ümberehitatud või kehtestatud korras registreerimata või lennukõlblikkuse tunnistuseta õhusõiduki käitamise lubamise eest ­ määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses. [17.04.1996] § 109. Joobeseisundis juhi või mootorsõiduki juhtimise õiguseta isiku mootorsõidukit juhtima lubamine (1) Omaniku või sõidukivaldaja või ametiisiku poolt joobeseisundis juhi mootorsõidukit juhtima lubamise eest ­ määratakse rahatrahv viiekümne kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses. (2) Omaniku või sõidukivaldaja või ametiisiku poolt mootorsõiduki juhtimise õiguseta isiku mootorsõidukit juhtima lubamise eest ­ määratakse rahatrahv viiekümne kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses. [17.04.1996] § 110. Mootorsõiduki juhi poolt sõitjate- või veoseveo eeskirja rikkumine Mootorsõiduki juhi poolt sõitjate- või veoseveo eeskirja rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses või võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmest kuni kuue kuuni. [17.04.1996] Paragrahvi 1101 sõnastus kuni 31.12.1999 Paragrahvi 1101 sõnastus alates 1.01.2000 § 1101. Mootorsõiduki juhile kehtestatud töö- ja puhkeaja nõuete rikkumine (1) Mootorsõiduki juhile kehtestatud töö- ja puhkeaja nõuete rikkumise eest mootorsõiduki juhi poolt ­ määratakse rahatrahv kümne kuni saja päevapalga ulatuses. (2) Mootorsõiduki omaniku või valdaja või käitamise eest vastutava ametiisiku poolt mootorsõiduki juhile kehtestatud töö- ja puhkeaja nõuete rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni seitsmekümne päevapalga ulatuses. [17.04.1996] § 1101. Mootorsõiduki juhile kehtestatud töö-, sõidu- ja puhkeaja nõuete rikkumine (1) Mootorsõiduki juhile kehtestatud töö-, sõidu- ja puhkeaja nõuete rikkumise eest mootorsõiduki juhi poolt ­ määratakse rahatrahv kümne kuni saja päevapalga ulatuses. (2) Mootorsõiduki omaniku või valdaja või käitamise eest vastutava ametiisiku poolt mootorsõiduki juhile kehtestatud töö-, sõidu- ja puhkeaja nõuete rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni seitsmekümne päevapalga ulatuses. [17.04.1996; 11.11.1997] § 1102. Kollektiivse töötüli läbivaatamise takistamine, selleks vajalike dokumentide või andmete esitamisest keeldumine või esitamata jätmine või lepitustoimingutele mitteilmumine Kollektiivse töötüli läbivaatamise takistamise, selleks vajalike dokumentide või andmete esitamisest keeldumise või esitamata jätmise või riikliku või paikkondliku lepitaja poolt määratud ajal lepitustoimingutele mitteilmumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. [17.04.1996] § 1103. Alkoholi, narkootiliste, psühhotroopsete või psühhotoksiliste ainete mõju all oleva isiku või juhtimisõiguseta isiku raudteeveeremit juhtima lubamine (1) Raudteeveeremi omaniku või valdaja või ametiisiku poolt alkoholi, narkootiliste, psühhotroopsete või psühhotoksiliste ainete mõju all oleva raudteeveeremi juhi raudteeveeremit juhtima lubamise eest ­ määratakse rahatrahv viiekümne kuni kolmesaja päevapalga ulatuses. (2) Raudteeveeremi omaniku või valdaja või ametiisiku poolt raudteeveeremi juhtimise õiguseta isiku raudteeveeremit juhtima lubamise eest ­ määratakse rahatrahv viiekümne kuni kolmesaja päevapalga ulatuses. [23.02.1999] § 111. Alkoholi, narkootikumide, psühhotroopsete või psühhotoksiliste ainete mõju all oleva isiku või juhtimisõiguseta isiku õhusõidukit juhtima lubamine (1) Õhusõiduki omaniku või valdaja või ametiisiku poolt alkoholi, narkootikumide, psühhotroopsete või psühhotoksiliste ainete mõju all oleva õhusõiduki juhi õhusõidukit juhtima lubamise eest ­ määratakse rahatrahv viiekümne kuni kolmesaja päevapalga ulatuses. (2) Õhusõiduki omaniku, valdaja või ametiisiku poolt õhusõiduki juhtimise õiguseta isiku õhusõidukit juhtima lubamise eest ­ määratakse rahatrahv viiekümne kuni kolmesaja päevapalga ulatuses. [17.04.1996] § 112 [kehtetu ­ 17.04.1996] § 113. Sõidumeeriku või selle kasutamise nõuete rikkumine (1) Mootorsõidukit, millel puudub kohustuslik sõidumeerik või mille sõidumeerik on rikkis või nõuetekohaselt plommimata, juhtima lubamise eest sõiduki omaniku, valdaja või tehnoseisundi või käitamise eest vastutava ametiisiku poolt ­ määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. (2) Mootorsõiduki, millel puudub kohustuslik sõidumeerik või mille sõidumeerik on rikkis või nõuetekohaselt plommimata, juhtimise eest ­ määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. (3) Mootorsõidukil asuva sõidumeeriku või selle plommi tahtliku rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv viiekümne kuni saja päevapalga ulatuses. [17.04.1996] § 114. Ohtlike ainete ja esemete veoeeskirjade rikkumine (1) Raudtee- ja siseveetranspordis ohtlike ainete või esemete veoeeskirjade rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuuekümne kuni saja päevapalga ulatuses. (2) Ohtlike ainete või esemete veoeeskirjade rikkumise eest meretranspordis ­ määratakse rahatrahv kuuekümne kuni saja päevapalga ulatuses. (3) Ohtlike ainete või esemete veoeeskirjade rikkumise eest lennutranspordis ­ määratakse rahatrahv kuuekümne kuni saja päevapalga ulatuses. (31) Ohtlike ainete, esemete või jäätmete autoveoeeskirja rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuuekümne kuni saja päevapalga ulatuses. (4) Trollis, trammis, bussis ja taksos tuleohtlike, lehkavate, määrivate, radioaktiivsete, lõhke-, mürk- või sööbeainete ning vastava pakendita ainete või esemete veo eest; veeremit või teiste reisijate riideid või asju määrivate või kahjustavate ainete või esemete veo eest ­ määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. (5) Selliste ohtlike ainete või esemete loetelu, mille veoeeskirjade rikkumise eest on kehtestatud haldusvastutus käesolevas paragrahvis, määratakse kindlaks vastava transpordiliigi veoeeskirjades. [17.04.1996; 4.06.1997] § 115. Üle kehtestatud normi käsipakkide ja tasumata pagasi kaasavõtmine Käsipakkide kaasavõtmise eest üle kehtestatud normi või tasumata pagasi veo eest reisirongis, trollis, trammis, bussis ­ määratakse rahatrahv ühe päevapalga ulatuses iga pagasikoha eest, kuid mitte üle kümne päevapalga ulatuse. [17.04.1996; 4.06.1997] § 116. Piletita sõit (1) Reisija piletita sõidu eest: 1) reisirongides ­ määratakse rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses; 2) meretranspordi ja siseveetranspordi liinilaevadel ­ määratakse rahatrahv kuni viieteistkümne päevapalga ulatuses. (2) Reisija piletita lennusõidu eest ­ määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. (3) Reisija piletita sõidu eest trollis, trammis, linna-, valla-, maakonna- ja kaugsõiduliini bussis ­ määratakse rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses. (4) [kehtetu ­ 4.06.1997] (5) Nooremate kui viieteistkümneaastaste reisijate piletita sõidu eest (kui pileti ostmine on nõutav) käesoleva paragrahvi 1.­3. lõikes loetletud juhtudel määratakse rahatrahv pooles suuruses. Seejuures kannab haldusvastutust tema vanem või muu seaduslik esindaja. [11.05.1994; 4.06.1997] § 1161. Võltsitud sõidupileti või -kaardi käibelelaskmine Reisirongi, linna-, valla-, maakonna- ja kaugsõiduliini bussi, trollibussi, trammi või muu transpordivahendi võltsitud sõidupileti või -kaardi käibelelaskmise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. [19.05.1998] § 117. Taksosõidu tasumisest keeldumine (1) Taksosõidu tasumisest keeldumise eest vastavalt kehtestatud tariifidele ­ määratakse rahatrahv kuni kolmekümne päevapalga ulatuses. (2) Taksojuhi poolt teenindamisest keeldumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kolmekümne päevapalga ulatuses. § 118. Taksoteeninduse eeskirjade rikkumine Taksojuhi poolt taksosõidu eeskirjade rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni seitsmekümne päevapalga ulatuses. § 119. Lennuteeninduse eeskirjade rikkumine Lennuteeninduse eeskirjade rikkumise eest õhusõiduki omaniku, valdaja või juhi poolt ­ määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. § 120. Regulaarsel bussiliinil liiniloata töötamine Regulaarsel bussiliinil liiniloata töötamise eest ­ määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. § 121. Veoste säilimise tagamise eeskirjade rikkumine (1) Veeremi, konteinerite, ujuvvahendite või veoste vedamiseks määratud muude transpordivahendite, samuti vedamisseadiste rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. (2) Kaubavagunite, autode, autohaagiste, konteinerite, trümmide või ujuvvahendite muude kaubaruumide plommide ja sulgurite rikkumise, nendelt plommide ärakiskumise, veosekohtade ja nende pakendi ning pakmete rikkumise; kaubahoovide, raudteejaamade, lennujaamade, autoveojaamade, konteineripunktide või -väljakute, sadamate või kaide või veostega seotud operatsioonideks kasutatavate ladude piirete rikkumise, samuti kaubahoovide, konteineripunktide või -väljakute, sadamate ja kaide kaubarajoonide või -jaoskondade, lüüside või ülalmainitud ladude territooriumil loata viibimise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kolmekümne päevapalga ulatuses. § 122. Tee kasutamise eeskirjade rikkumine Tee omaniku või haldaja loata: 1) tee kasutamise eest mis tahes muuks otstarbeks peale liiklemise (kaasa arvatud spordi- ning muud üritused); 2) normidele mittevastavate gabariitide või teljekoormusega või teetarindite ja -elementide püsivust muul viisil ohustava sõiduki juhtimise eest; 3) selleks mitte ettenähtud teetarindil või -elemendil või liiklusele suletud teel sõiduki juhtimise eest; 4) mootorsõiduki omaniku või valdaja või käitamise eest vastutava ametiisiku poolt normidele mittevastavate gabariitide või teljekoormusega või teetarindite ja -elementide püsivust muul viisil ohustavat sõidukit juhtima lubamise eest ­ määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses. [17.04.1996; 4.06.1997] § 123. Tee kaitse eeskirjade rikkumine (1) Teel (sealhulgas teemaal) teehoiuväliste tööde tegemisel tee omaniku või haldaja poolt väljaantud loal näidatud tähtaegadest mittekinnipidamise või ettekirjutuste täitmata jätmise eest ­ määratakse rahatrahv viiekümne kuni saja päevapalga ulatuses. (2) Tee omaniku või haldaja loata teel (sealhulgas teemaal) teehoiuväliste tööde tegemise või sinna töövahendite paigutamise, samuti teemaale hoonete, rajatiste, istandike ja muude objektide paigutamise eest ­ määratakse rahatrahv viiekümne kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses. (3) Tee omaniku või haldaja kooskõlastuseta tee kaitsetsoonis maapõuevarade kaevandamise, metsa lageraide või muude looduskeskkonda ümberkujundavate tööde tegemise, samuti kaitsetsooni hoonete, rajatiste, istandike ja muude objektide paigutamise eest ­ määratakse rahatrahv viiekümne kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses. [17.04.1996] § 124. Teega külgneva maa omaniku või kasutaja poolt juurdesõiduteede korrashoiu nõuete rikkumine Teega külgneva maa omaniku või kasutaja poolt tee kaitsetsooni piires kuni teemaani juurdesõiduteede korrashoiu nõuete täitmata jätmise või nendele normide kohaste liiklusmärkide paigaldamata jätmise eest ­ määratakse rahatrahv kuni seitsmekümne päevapalga ulatuses. [17.04.1996] § 125. Tee, raudteeülesõidukoha või muu teerajatise kahjustamine ja korrashoiunõuete rikkumine (1) Tee, raudteeülesõidukoha või muu teerajatise liiklusele ohutus seisundis hoidmise nõuete rikkumise eest või üksikutel teelõikudel liikluse õigeaegseks keelamiseks või piiramiseks abinõude rakendamata või liiklusohtlike kohtade korrastamata jätmise eest või liikluskorraldusvahendite nõuetevastase paigaldamise, paigaldamata või õigeaegselt kõrvaldamata jätmise eest ­ määratakse rahatrahv viiekümne kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses. (2) Tee, raudteeülesõidukoha, muu teerajatise või liikluskorraldusvahendi kahjustamise, liikluskorralduse omavolilise muutmise või liiklusohtliku takistuse tekitamise eest ­ määratakse rahatrahv kolmekümne kuni saja päevapalga ulatuses. (3) Tee, raudteeülesõidukoha või muu teerajatise risustamise või saastamise eest ­ määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. [17.04.1996] § 126 [kehtetu ­ 10.06.1998] 10. peatükk HALDUSÕIGUSERIKKUMISED SIDE VALDKONNAS § 127. Elektersidevõrgu või -vahendi ühtse elektersidevõrguga ebaseaduslik ühendamine Omavolilise või kehtivatele tehnilistele normidele ja nõuetele mittevastava elektersidevõrgu või -vahendi ühtse elektersidevõrguga ühendamise eest ­ määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. § 128. Raadiosaateseadme ehitamise, paigaldamise, hoidmise ja kasutamise eeskirjade rikkumine Raadiosaateseadme ehitamise, paigaldamise, hoidmise ja kasutamise eeskirjade rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. § 129. Raadioelektroonikavahendi omandamise, paigaldamise, ehitamise ja kasutamise eeskirjade rikkumine (1) Raadioelektroonikavahendi omandamise, paigaldamise, ehitamise, hoidmise või kasutamise eeskirjade, raadiosageduste kasutamise eeskirjade ning raadiokiirguse ja lubatavate tööstuslike raadiohäirete normide rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. (2) Elektersidevahendite ja -võrkude töö häirimise või nende kahjustamise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. [17.04.1996] § 130. Elektersidevõrkude töö häirimine Tegevuse eest, mis põhjustas elektersidevõrgu (-liini) töö häire või selle kahjustuse, ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva. [17.04.1996] § 131. Telefoniautomaatide rikkumine Telefoniautomaatide rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. 11. peatükk HALDUSÕIGUSERIKKUMISED SISETURUL JA RAHANDUSE VALDKONNAS [21.01.1999] § 132. Kauplemise nõuete rikkumine (1) Kauplemise eest: 1) kui selleks tegevuseks puudub tegutsemisluba (kauplemisluba, teenindusluba), välja arvatud käesoleva seadustiku § 133 3. lõikes nimetatud juhul, või 2) kaubaga, mille kohta puudub nõuetekohane saate- või päritolu tõendav dokument, ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kümme ööpäeva. (2) Kauplemisel müügidokumendi või kauba nõuetekohase saate- või päritolu tõendava dokumendi kontrollimomendil mitteesitamise, samuti kauba või teenuse kvaliteeti tõendava dokumendi või hinnakalkulatsiooni puudumise või kontrollimomendil mitteesitamise eest, ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. (3) Müüja või teenindaja poolt kaubale või teenusele kehtestatud kohustuslike nõuete (ohutuse, eesmärgivastavuse, ühtesobivuse, vahetatavuse, garantii, realiseerimistähtaja, markeeringu, kasutamisjuhendi, pakendi sertifitseerimise ja eestikeelse teabe) või muude kaubale või teenusele õigusaktidega kehtestatud kohustuslike nõuete eiramise eest kauba või teenuse tarbijale müümisel, välja arvatud käesoleva seadustiku § 169 punktides 1 ja 2 loetletud juhud, ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. (4) Kauplemise eest, kui müügikoht või müüja ei ole nõuetekohaselt tähistatud, ­ määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. [8.02.1995; 4.06.1997; 21.01.1999] § 133. Turul ja tänaval kauplemise eeskirjade rikkumine (1) Turu või tänavakaubanduse müügikohtade müügidokumentide väljaandmisel kehtivate nõuete rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud müügikohas pakkumiseks või müümiseks mittelubatud kauba selles müügikohas hoidmise eest ­ määratakse rahatrahv kuni saja kahekümne päevapalga ulatuses. (3) Selleks mitteettenähtud kohas või ilma vastava loata või selles müügikohas pakkumiseks või müümiseks mittelubatud kauba või teenusega kauplemise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kümme ööpäeva. [21.01.1999] § 134. Tarbija petmine (1) Tarbija petmise eest müüja või teenindaja poolt alakaalumise, alamõõtmise või valearvutamisega või retseptuuri või kvaliteedinõuete rikkumisega või kehtestatud, kooskõlastatud, kokkulepitud või teavitatud hindadest mittekinnipidamisega või muul viisil ­ määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. (2) Tarbija petmise eest müüja või teenindaja poolt pakutava kauba või teenuse omaduste, päritolu või kasutamistingimuste kohta vajaliku ja tõese eestikeelse teabe mitteandmise või varjamisega ­ määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. [8.02.1995] § 135. Kauplemine tarbija tervisele, elule, varale või keskkonnale ohtliku kauba või teenusega (1) Õigusakti alusel tarbija tervisele, elule, varale või keskkonnale ohtlikuks tunnistatud kauba või teenusega kauplemise eest ­ määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. (2) Sama tegevuse eest aasta jooksul vähemalt teistkordselt ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. (3) Ettevõtja või temaga töösuhetes oleva isiku poolt kaubast või teenusest, mis sihipärasel kasutamisel on ohtlik tarbija tervisele, elule, varale või keskkonnale, vastava teabe saamisel kohe tarbijakaitse riikliku järelevalve asutusele või massiteabevahenditele mitteteatamise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. [21.01.1999] § 136. Arveldustšeki vastuvõtmisest keeldumine Müüja või teenindaja keeldumise korral kauba või tellimuse eest tasumisel vastu võtta arveldustšekk ­ määratakse rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses. § 137. Ebaseaduslik ettevõtlus (1) Tootmis- või teenindustegevuse eest alal, mille kohta kehtib erikeeld, samuti tegevusloa või litsentsita tegutsemise eest alal, kus selline tegevusluba või litsents on nõutav, välja arvatud käesoleva seadustiku §-des 38 lg 4, 1371, 1372 lg 2 ja 154 lg 1 ettenähtud rikkumised, ­ määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. (2) Litsentsita või kehtetu litsentsiga elanikkonna kaubanduslik teenindamine (kaupade ost-müük) tegevusaladel, kus niisugune litsents on nõutav, välja arvatud käesoleva seadustiku §-des 38 lg 4 ja 1371 ettenähtud rikkumised, ­ määratakse rahatrahv kuni saja kahekümne päevapalga ulatuses. [28.01.1993; 14.06.1995B; 19.12.1995; 21.01.1999] § 1371. Metallide kokkuostu, ekspordi, reekspordi või nendega kauplemise eeskirjade rikkumine, neid eeskirju eirates kokkuostetud metallide hoidmine või edasitoimetamine (1) Musta või värvilise metalli või vanametalli või metallijäätmete kokkuostu, ekspordi, reekspordi või nendega kauplemise eeskirjade rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva. (2) Eeskirju eirates kokkuostetud musta või värvilise metalli või vanametalli või metallijäätmete hoidmise või edasitoimetamise eest ­ määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kakskümmend ööpäeva. [28.01.1993] § 1372. Loterii korraldamine loterii korraldamise nõudeid rikkudes või ilma korraldusloata (1) Loterii korraldamisel loterii korraldamise nõuete või korraldusloa väljaandja poolt kehtestatud eritingimuste rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses. (2) Loterii korraldamise eest ilma korraldusloata, kui see on ette nähtud, ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. [15.06.1994] Paragrahvi 1373 sõnastus kuni 30.06.1999 Paragrahvi 1373 sõnastus alates 1.07.1999 § 1373. Krediidiasutuste seaduse rikkumine (1) Krediidiasutuste seaduses sätestatud keelatud tegevuse eest ­ määratakse süüdlasele rahatrahv kuni kahesaja tema päevapalga ulatuses. (2) Krediidiasutuste seaduses sätestatud kohustusliku informatsiooni, aruannete ja dokumentide esitamata või avaldamata jätmise või mitteõigeaegse esitamise või avaldamise eest ­ määratakse süüdlasele rahatrahv kuni saja tema päevapalga ulatuses. (3) Krediidiasutuse kohta teadvalt valede kohustuslike aruannete, informatsiooni või dokumentide esitamise või avaldamise eest ­ määratakse süüdlasele rahatrahv kuni kahesaja tema päevapalga ulatuses. (4) Krediidiasutuse juhi poolt arvelduste korra rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja tema päevapalga ulatuses. (5) Krediidiasutuse juhi poolt Eesti Panga ettekirjutuse eiramise või mittenõuetekohase täitmise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja tema päevapalga ulatuses. (6) Krediidiasutuste seaduses ettenähtud kontrollimise takistamise, kontrollimiseks vajalike dokumentide, andmete või seletuste andmisest või esitamisest keeldumise, nende mitteõigeaegse esitamise või ebatäpsete või tõele mittevastavate andmete, informatsiooni või seletuste esitamise eest ­ määratakse süüdlasele rahatrahv kuni saja tema päevapalga ulatuses. (7) Krediidiasutuse juhi poolt krediidiasutuste seaduse § 46 8. lõikes sätestatud nõuetele vastava lepingu sõlmimata jätmise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja tema päevapalga ulatuses. [15.12.1994] § 1373. Krediidiasutuste seaduse rikkumine (1) Krediidiasutuste seaduses sätestatud keelatud tegevuse eest ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja viiekümne päevapalga ulatuses. (2) Krediidiasutuste seaduses sätestatud kohustusliku informatsiooni, selgituse, aruande või muu dokumendi esitamata jätmise, esitamisest keeldumise või sellise informatsiooni, selgituse, aruande või muu dokumendi puuduliku või eksitava sisuga esitamise või avaldamata jätmise või mitteõigeaegse esitamise või avaldamise eest ­ määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses. (3) Krediidiasutuste seaduses ettenähtud kohustuslikus aruandes, informatsioonis, selgituses või muus dokumendis tahtlikult või ettevaatamatusest valeandmete esitamise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja viiekümne päevapalga ulatuses. (4) Arvelduste korra rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. (5) Krediidiasutuste seaduse alusel tehtud ettekirjutuse eiramise, tähtajaks täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kolmesaja päevapalga ulatuses. (6) Krediidiasutuste seaduse alusel toimuva kontrollimise takistamise, kontrollimiseks vajalike dokumentide, andmete, informatsiooni või seletuste andmisest või esitamisest keeldumise, nende mitteõigeaegse esitamise või ebatäpsete või tõele mittevastavate dokumentide, andmete, informatsiooni või seletuse esitamise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. (7) Krediidiasutuste seaduses sätestatud pangasaladuse seadusevastase avaldamise või levitamise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja viiekümne päevapalga ulatuses. [15.02.1999] § 1374. Aktsiisiga maksustatavate kaupade lubamatu ringlus (1) Eestisse sissevedamiseks mittelubatud alkoholi hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise eest edasiandmise või töötlemise eesmärgil ­ määratakse rahatrahv kahekümne kuni saja päevapalga ulatuses. (2) Maksumärgiga märgistamata tubakatoote hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise eest edasiandmise eesmärgil ­ määratakse rahatrahv kahekümne kuni saja päevapalga ulatuses. (3) Kauplemise eest Eestisse sissevedamiseks mittelubatud alkoholiga või maksumärgiga märgistamata tubakatootega ­ määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest seitse kuni kolmkümmend ööpäeva. [21.01.1999] § 1375. Riigieelarve seaduse nõuete rikkumine Riigieelarve seaduse nõuete rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses. [17.04.1996] § 1376. Reklaamiseaduse nõuete rikkumine Reklaamiseaduses sätestatud kohustuslikus ettekirjutuses sätestatud nõuete täitmata jätmisel: 1) reklaamiseaduse nõuete korduva rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kolmesaja päevapalga ulatuses; 2) kõlvatu reklaami või lastele suunatud reklaamile esitatavate nõuete rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses; 3) käesoleva paragrahvi 1. ja 2. punktis sätestamata reklaamiseadusega reklaamile esitatavate nõuete ja reklaami piirangute rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses. [8.12.1997] Paragrahv 1377 jõustub 1.07.1999 § 1377. Rahapesu tõkestamise seaduse rikkumine (1) Krediidi- või finantseerimisasutuse juhi poolt rahapesu tõkestamise seaduses sätestatud sisemiste turvameetmete rakendamata jätmise eest ­ määratakse rahatrahv saja kuni kahesaja päevapalga ulatuses. (2) Krediidi- või finantseerimisasutuse juhi või töötaja poolt rahapesu tõkestamise seaduse alusel kehtestatud sisemiste turvameetmete rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv saja kuni kahesaja päevapalga ulatuses. (3) Rahapesu andmebüroo ametniku poolt rahapesu tõkestamise seaduses sätestatud saladuse hoidmise kohustuse rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv saja viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses. (4) Rahapesu andmebüroo ametniku poolt rahapesukahtlusele viitavate andmete kohtueelse uurimise asutusele või prokuratuurile tahtliku esitamata jätmise eest ­ määratakse rahatrahv saja viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses. (5) Rahapesu tõkestamise seaduse §-s 5 nimetatud ettevõtja poolt rahapesukahtlusele viitavate andmete rahapesu andmebüroole tahtliku esitamata jätmise eest ­ määratakse rahatrahv saja viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses. (6) Krediidi- või finantseerimisasutuse või rahapesu tõkestamise seaduse §-s 5 nimetatud ettevõtja poolt rahapesu tõkestamise seaduses sätestatud andmete säilitamise kohustuse rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv saja viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses. [25.01.1999] § 138. Valuutatehingute sooritamise korra rikkumine (1) Valuutatehingute sooritamise korra rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. (2) Isiku tülitamise eest temalt valuuta ostmise, vahetamise või omandamise eesmärgil ­ määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses. (3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes ettenähtud tegevuse eest vähemalt teistkordselt aasta jooksul ­ määratakse rahatrahv saja kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni viisteist ööpäeva. [19.05.1993] § 1381. Väärtpaberituru seaduse rikkumine (1) Emitendi, tema ametniku või töötaja poolt väärtpaberite avaliku väljalaske registreerimise, avaliku levitamise, emissiooni kohta käiva reklaami avaldamise, samuti väärtpaberituru seadusega kehtestatud informeerimise kohustuse tahtliku rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv viiekümne kuni saja päevapalga ulatuses. (2) Emitendi, tema ametniku või töötaja või väärtpaberivahendusega tegeleva äriühingu töötaja poolt investorite võrdse informeerimise kohustuse rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kümme ööpäeva. (3) Väärtpaberituru kutseliste osaliste töötajate poolt börsinimekirja kantud väärtpaberitega sooritatud tehingutest neid väärtpabereid noteeriva börsi tahtliku informeerimata jätmise eest ­ määratakse rahatrahv saja kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kümme ööpäeva. (4) Emitendi, tema ametniku või töötaja, emitendi lähikondse või väärtpaberivahendusega tegeleva äriühingu töötaja poolt väärtpaberitehingute registreerimise korra rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kümme päeva. [3.04.1996] § 139. Ebaseaduslik väärismetallist ja vääriskividest toodete valmistamine ja müümine (1) Eesti Proovikojas registreerimisele kuuluvate väärismetallist ja vääriskividest toodete ebaseadusliku valmistamise eest ­ määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. (2) Proovimärgisteta väärismetallist toodete ebaseadusliku müümise eest ­ määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. § 140 [kehtetu ­ 4.06.1997] § 141. Maksukorralduse seaduse ja maksuseaduste rikkumine (1) Isikule, kes ei ole ennast seaduses sätestatud korras registreerinud maksuhalduri asutuses, ­ määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. (2) Maksuhaldurile seaduses sätestatud informatsiooni, deklaratsiooni või dokumentide esitamata jätmise või mittetähtaegse esitamise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. (3) Maksuhaldurile valeinformatsiooni või võltsitud dokumentide või deklaratsioonis valeandmete esitamise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kolmesaja päevapalga ulatuses. (4) Maksuhalduri ettekirjutuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kolmesaja päevapalga ulatuses. (5) Maksuhalduri tegevuse takistamise eest kontrolli teostamisel ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. (6) Maksuseaduse kohaselt maksmisele kuuluva maksusumma tähtajaks tasumata jätmisel või ettenähtust väiksema maksusumma tasumisel ­ määratakse rahatrahv kuni 50 protsenti tasumata või vähem tasutud maksusummast. (7) Maksuseaduse kohaselt kinnipidamisele kuuluva maksusumma tähtajaks üle kandmata jätmisel või ettenähtust väiksema maksusumma ülekandmisel ­ määratakse rahatrahv kuni 100 protsenti ülekandmata jäetud summast. (8) Muu maksukorralduse seaduses sätestatud maksude tasumisest kõrvalehoidumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. [22.09.1998] § 1411. Metsamaterjali veo või metsamaterjaliga sooritatavate tehingute eeskirjade rikkumine Metsamaterjali veoeeskirjade rikkumise eest omaniku või vedaja poolt või metsamaterjaliga sooritatavate tehingute eeskirjade rikkumise eest vastuvõtja või üleandja poolt ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. [24.05.1995A] 12. peatükk AVALIKKU KORDA JA ÜHISKONDLIKKU JULGEOLEKUT RÜNDAVAD HALDUSÕIGUSERIKKUMISED § 142. Avaliku korra eeskirjade rikkumine Avaliku korra eeskirjade rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. § 143. Politseiametniku või abipolitseiniku seadusliku korralduse tahtlik eiramine Politseiametniku või abipolitseiniku poolt oma kohustuse täitmisel avalikku korda kaitstes antud seadusliku korralduse tahtliku eiramise eest, välja arvatud käesoleva seadustiku §-s 103 loetletud juhud, ­ määratakse rahatrahv kahekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva. [17.04.1996] § 144. Pisihuligaansus Sõimu eest avalikus kohas, isikut solvava tülitamise ning avalikku korda ja isiku rahu rikkuva muu selletaolise tegevuse eest ­ määratakse rahatrahv kümne kuni saja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni viisteist ööpäeva. [17.04.1996] § 1441. Pisivargus (1) Võõra vara salajase pisivarguse eest, mis ei olnud seotud vargusega eluruumist või vara asukohta pääsemist takistanud tõkke või lukustuse kõrvaldamisega, ­ määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni viisteist ööpäeva. (2) Pisivargus käesoleva paragrahvi järgi on vargus, kui varastatu maksumus ei ületa kümmet päevapalka. Seejuures võib arvestada peale varastatu maksumuse ka selle kogust natuuras (kaalu, mahtu). [19.05.1993; 17.04.1996; 4.06.1997] § 1442. Võõra vara tahtlik hävitamine või rikkumine Võõra vara tahtliku hävitamise või rikkumise eest, kui see ei olnud toime pandud üldohtlikul viisil või kui see ei põhjustanud olulist varalist kahju, ­ määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva. [17.04.1996] § 1443. Omavoliline tungimine võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega territooriumile Omavolilise tungimise eest võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega territooriumile ähvardusega kasutada vägivalda isiku kallal või tõkke või lukustuse rikkumise või selle kõrvaldamisega ­ määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva. [17.04.1996] § 1444. Võõrast hoonest, ruumist, sõidukist või piirdega territooriumilt lahkumise nõude eiramine Võõras hoones, ruumis, sõidukis või piirdega territooriumil omavolilise viibimise ja selle omaniku, valdaja või nende poolt volitatud isiku esitatud lahkumisnõude eiramise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kahekümne viie päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kümme ööpäeva. [17.04.1996] § 145. Rahu rikkumine eluruumides (1) Isikute, sealhulgas perekonnaliikmete rahu tahtliku rikkumise eest eluruumides ­ määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kümme ööpäeva. (2) Sama tegevuse eest isiku poolt, kellele aasta jooksul on määratud halduskaristus rahu rikkumise eest eluruumides, ­ määratakse rahatrahv viiekümne kuni saja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni viisteist ööpäeva. [17.04.1996] § 146. Gaasi-, õhk-, heit- või külmrelva ebaseaduslik valmistamine, omamine, müümine, kandmine, kasutamine, edasitoimetamine ja üleandmine (1) Gaasi-, õhk-, heit- või külmrelva (välja arvatud käesoleva seadustiku § 1461 2. lõikes nimetatud külmrelv) ebaseadusliku valmistamise, omamise, müümise, kandmise, edasitoimetamise või üleandmise eest ­ määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kümme ööpäeva. (2) Gaasi-, õhk-, heit- või külmrelva (välja arvatud käesoleva seadustiku § 1461 2. lõikes nimetatud külmrelv) ebaseadusliku kasutamise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva. [28.06.1995] § 1461. Keelatud külmrelva valmistamine ja käive (1) Keelatud külmrelva valmistamise, soetamise, hoidmise, kandmise, edasiandmise, edasitoimetamise või vedamise eest ­ määratakse rahatrahv kahekümne kuni saja päevapalga ulatuses või haldusarest kümme kuni kolmkümmend ööpäeva. (2) Keelatud külmrelvad on: 1) kasteet (nukid), teraspiits, kettnui või muu vetruva või liigendotsaga löögivahend, samuti muu spetsiaalselt kehavigastuse tekitamiseks valmistatud ese; 2) lõike-, torke- või löögirelv, mis imiteerib mõne muu eseme kuju või on peidetud selle sisse; 3) vedru- või raskusjõul väljaviskuva jäigalt kinnituva teraga nuga, mille tera pikkus on üle 8,5 cm ja laius alla 14% tera pikkusest või mille tera on kahelt poolt teritatud. [28.06.1995] § 147. Tulirelva ja laskemoona käsitlevate õigusaktide rikkumine (1) Tulirelvaloa väljaandmise korra rikkumise eest neid väljaandva ametiisiku poolt ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. (2) Tulirelva valmistamise, ümbertegemise, parandamise ja kaubastamise eeskirjade rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses. (3) Tulirelva ja laskemoona hoidmise, edasitoimetamise või vedamise eeskirjade rikkumise eest vastutava ametiisiku poolt ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. (4) Tulirelvast vajaduseta laskmise eest avalikes kohtades või muudes selleks mittemääratud ja mittekohandatud kohtades ­ määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni viisteist ööpäeva. (5) Tulirelvade registreerimise või ümberregistreerimise korra rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kolmekümne päevapalga ulatuses. (6) Tulirelva üleandmise eest isikule, kellel pole sellekohast luba ­ määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. (7) Tulirelva ja laskemoona kandmise eest alkoholijoobes, narkootilise, psühhotroopse või toksilise aine mõju all ­ määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva. (8) Tulirelva hooletu hoidmise, kandmise või vedamise eest, mille tagajärjel tulirelv läks kaotsi või sattus teise isiku kätte ­ määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva. (9) Relva või laskemoona ettenähtud tähtaja jooksul politseiasutusele mitteüleandmise eest isiku poolt, kelle relvasoetamisluba, relvaluba või relvaloa paralleelluba on tühistatud või kaotanud kehtivuse, samuti muu isiku poolt nimetatud relva või laskemoona valdamisest politseiasutusele ettenähtud tähtaja jooksul mitteteatamise eest ­ määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kümme ööpäeva. (10) Kehtivuse kaotanud või tühistatud relvasoetamisloa, relvaloa või relvaloa paralleelloa ettenähtud tähtaja jooksul mittetagastamise eest selle välja andnud või muule politseiasutusele loa omaniku poolt, samuti muu isiku poolt nimetatud loa valdamisest politseiasutusele ettenähtud tähtaja jooksul mitteteatamise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses. (11) Relvaseaduse (välja arvatud § 1 3. lõige) või selle alusel antud õigusaktide muude sätete rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. [28.06.1995] § 148. Kodusel teel kangete alkohoolsete jookide valmistamine või hoidmine Puskari, meski või muu kodusel teel valmistatava kange alkohoolse joogi valmistamise või hoidmise eest turustamise eesmärgita või selle ajamiseks kasutatava aparaadi valmistamise või hoidmise eest turustamise eesmärgita ­ määratakse rahatrahv kuni kuuekümne päevapalga ulatuses. § 149 [kehtetu ­ 8.02.1995] § 150. Alkohoolsete jookide pruukimine avalikus kohas või avalikku kohta joobnud olekus ilmumine (1) Alkohoolsete jookide pruukimise eest tänaval, staadionil, haljasalal, pargis, ühissõidukis või muus avalikus kohas, välja arvatud kaubandus- ja toitlustusettevõtted, kus alkohoolsete jookide lahtise müügi on lubanud kohaliku omavalitsuse organ, või avalikesse kohtadesse joobnud olekus ilmumise eest, millega solvatakse inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet, ­ määratakse rahatrahv kuni kolmekümne päevapalga ulatuses või haldusarest kuni viis ööpäeva. (2) Sama tegevuse eest, mille on toime pannud isik, kellele selle eest aasta jooksul on kaks korda kohaldatud halduskaristust, ­ määratakse rahatrahv kümne kuni saja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni viisteist ööpäeva. [17.04.1996; 4.06.1997] § 151. Alaealise joobeseisundisse viimine (1) Alaealise joobeseisundisse viimise eest ­ määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. (2) Alaealise viimise eest joobeseisundisse vanemate, neid asendavate isikute või isiku poolt, kellest alaealine oli teenistuslikus sõltuvuses, ­ määratakse rahatrahv kahekümne kuni saja päevapalga ulatuses. [17.04.1996] § 152. Alkohoolsete jookide ostmine alaealisele või isikule, kes viibib avalikus kohas joobnud olekus Alkohoolsete jookide ostmise eest alaealisele või isikule, kes viibib avalikus kohas joobnud olekus, ­ määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. [17.04.1996] § 153. Lapse kasvatamise ja õpetamise kohustuste täitmata jätmine (1) Lapse kasvatamise ja õpetamise kohustuste täitmata jätmise eest vanemate või neid asendavate isikute poolt ­ määratakse vanematele või neid asendavatele isikutele rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. (2) Sama teo eest, kui see tõi kaasa lapse järelevalvetuse, hulkumise või ühiskonnaohtliku teo toimepanemise, ­ määratakse vanematele või neid asendavatele isikutele rahatrahv kahekümne kuni saja päevapalga ulatuses. [19.05.1993; 17.04.1996] § 154. Hasartmäng (1) Hasartmängukorraldaja või temaga töösuhetes oleva isiku poolt hasartmängu korraldamise eest tegevusloata või õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korraldamise eest korraldusloata või mängukohas, mille kohta puudub korraldusluba, ­ määratakse rahatrahv saja kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva. (2) Mängureeglitest mittekinnipidamise või hasartmängu korraldamise eest mängureeglitega, mis ei ole kooskõlas hasartmänguseaduse või muude õigusaktidega, hasartmängukorraldaja või temaga töösuhetes oleva isiku poolt ­ määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva. (3) Mängija petmise eest hasartmängukorraldaja või temaga töösuhetes oleva isiku poolt ­ määratakse rahatrahv saja kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni viisteist ööpäeva. (4) Hasartmänguseadusega keelatud majandustegevuse lubamise eest õnnemängu, kihlveo või totalisaatori mängukohas isiku poolt, kes vahetult vastutab mängukoha eest, ­ määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. (5) Alla 21-aastase isiku või isiku, kes alkoholi, narkootikumi või muu tugevatoimelise aine mõju all olles või muul põhjusel ei suuda ilmselt mõista oma tegude tähendust, hasartmängus osalemise lubamise eest hasartmängukorraldaja või temaga töösuhetes oleva isiku poolt ­ määratakse rahatrahv saja kuni kahesaja päevapalga ulatuses. [14.06.1995B] § 1541. Pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seaduse nõuete rikkumine (1) Alaealise lubamise eest spetsialiseeritud tegevuskoha ruumidesse ­ määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. (2) Väljaspool spetsialiseeritud tegevuskohta pornograafilise sisuga või vägivalda või julmust propageeriva teose väljapanemise eest nähtavale kohale või niisuguse teose või selle koopiate pakkumise eest viisil, mis võimaldab alaealisel teosega tutvuda ­ määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses. (3) Pornograafilise sisuga või vägivalda või julmust propageeriva teose reklaami eest väljaspool spetsialiseeritud tegevuskoha siseruume ­ määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses. [16.12.1997; 21.01.1999] § 155. Avaliku koosoleku seaduse nõuete rikkumine Avaliku koosoleku läbiviimise eest avaliku koosoleku seaduses ettenähtud nõudeid eirates ­ määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kümme ööpäeva. [26.03.1997] § 1551. Keelatud avalikust koosolekust osavõtu üleskutse Keelatud avalikust koosolekust osavõtu üleskutse eest ­ määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses või haldusarest kuni 10 ööpäeva. [26.03.1997] § 156. Tuleohutusnõude rikkumine (1) Raudtee- või meretranspordi tuleohutusnõude rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. (2) Siseveetranspordi tuleohutusnõude rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kolmekümne päevapalga ulatuses. (3) Lennutranspordi tuleohutusnõude rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. (4) Metsa või muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõude rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. (5) Muu tuleohutusnõude rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. [13.05.1998] § 157. Lõhkematerjalide hoidmise, kasutamise ja arvestuse korra rikkumine Lõhkematerjalide hoidmise, kasutamise ja arvestuse korra rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. § 1571. Punase signaalraketi ebaseaduslik laskmine Üksiku punase signaalraketi ebaseadusliku laskmise eest ­ määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses või määratakse haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva. [12.11.1997] § 158. Narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseaduslik omandamine või hoidmine (1) Narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku omandamise või edasiandmise eesmärgita hoidmise või arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest ­ määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. (2) Isik, kes vabatahtlikult annab ära oma narkootilise või psühhotroopse aine, samuti vabatahtlikult pöördub meditsiiniasutuse poole arstiabi saamiseks seoses narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisega mittemeditsiinilisel eesmärgil, vabastatakse haldusvastutusest käesolevas paragrahvis nimetatud teo eest. [17.04.1996; 11.06.1997C] 121. peatükk [27.01.1999] AMETIALASED HALDUSÕIGUSERIKKUMISED § 1581. Korruptsioonivastase seadusega kehtestatud töökoha-, tegevus- või toimingupiirangute rikkumine Korruptsioonivastase seadusega kehtestatud töökoha-, tegevus- või toimingupiirangute rikkumise eest, kui sellega ei põhjustatud olulist varalist kahju või muud rasket tagajärge isiku, riigi või kohaliku omavalitsuse seadusega kaitstud õigustele või huvidele, ­ määratakse rahatrahv viiekümne kuni saja päevapalga ulatuses. [27.01.1999] § 1582. Korruptsiooniohtlikust suhtest teatamata jätmine Korruptsioonivastases seaduses sätestatud korruptsiooniohtlikust suhtest teatamata jätmise eest, kui sellega ei põhjustatud olulist majanduslikku kahju, ­ määratakse rahatrahv viiekümne kuni saja päevapalga ulatuses või haldusarest. [27.01.1999] § 1583. Avalikustamisele mittekuuluva majanduslike huvide deklaratsiooni tähtajaks esitamata jätmine või selles valeandmete esitamine Avalikustamisele mittekuuluva majanduslike huvide deklaratsiooni tähtajaks esitamata jätmise või selles mittetäielike või valeandmete esitamise eest, kui sellega ei põhjustatud olulist varalist kahju või muud rasket tagajärge isiku, riigi või kohaliku omavalitsuse seadusega kaitstud õigustele või huvidele, ­ määratakse rahatrahv viiekümne kuni saja päevapalga ulatuses. [27.01.1999] § 1584. Majanduslike huvide deklaratsioonide kogumise, hoidmise või kontrolliga seotud ülesannete täitmata jätmine Asutuse juhi või muu majanduslike huvide deklaratsioonide kogumise, hoidmise või kontrolli teostamise eest vastutava isiku poolt majanduslike huvide deklaratsioonide kogumise, hoidmise või kontrolliga seotud ülesannete täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest ­ määratakse rahatrahv saja kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest. [27.01.1999] § 1585. Majanduslike huvide deklaratsiooni sisu seadusevastane avalikustamine Majanduslike huvide deklaratsioonis sisalduva informatsiooni seadusevastase avalikustamise eest ­ määratakse rahatrahv saja kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest. [27.01.1999] § 1586. Seadusevastane tasuvõtmine ametiisiku poolt Ametiisiku poolt teenuse osutamise eest seaduses või muus õigusaktis määratud tasust suurema tasu võtmise eest või tasuta teenuste eest tasuvõtmise eest ­ määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses. [27.01.1999] 13. peatükk MUUD HALDUSÕIGUSERIKKUMISED § 159. Riiklikku järelevalvet ja kontrolli teostavate ametiisikute või prokuröri tegevuse takistamine (1) Riiklikku järelevalvet ja kontrolli teostavate ametiisikute järelevalve- ja kontrollialase tegevuse takistamise, samuti selleks vajalike dokumentide ja andmete esitamisest keeldumise või valeandmete esitamise eest ­ määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni viis ööpäeva. (2) Riigikontrolli otsuste tähtajaks täitmata jätmise eest ­ määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses. (3) Prokuröri järelevalve ja kontrollialase tegevuse takistamise, selleks vajalike dokumentide ning andmete esitamisest keeldumise või valeandmete esitamise, samuti ametiisiku poolt prokuröri korralduse täitmata jätmise või tähtajaks täitmata jätmise eest ­ määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses. [10.01.1995; 17.04.1996; 4.06.1997] § 1591. Andmekaitse järelevalveasutuse korralduse täitmata jätmine Andmekaitse järelevalveasutuse korralduse täitmata jätmise eest ­ määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni viis ööpäeva. [12.03.1997] § 1592. Andmekaitse järelevalveasutusele tema kontrolltegevuse käigus vajalike dokumentide esitamata jätmine või tema töö takistamine Andmekaitse järelevalveasutusele tema kontrolltegevuse käigus vajalike dokumentide esitamata jätmise või tema töö takistamise eest ­ määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni viis ööpäeva. [12.03.1997] § 1593. Riigilipu kasutamise korra rikkumine (1) Riigilipu heiskamata jätmise või mitteõigeaegse heiskamise või mitteõigeaegse langetamise eest mõjuva põhjuseta vastutava isiku poolt riigilipu kasutamise korras nimetatud lipupäevadel või Vabariigi Valitsuse või maavanema korralduse alusel, samuti riigilipu õigusvastase heiskamise eest, ­ määratakse rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses. (2) Riigilipu, mis silmanähtavalt ei vasta riigilipu seaduses sätestatud nõuetele, heiskamise eest ­ määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. (3) Riigilipu heiskamise eest lipuvardasse või lipumasti, mis silmanähtavalt ei vasta riigilipu kasutamise korras sätestatud nõuetele, ­ määratakse rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses. (4) Riigilipu kasutamise korras sätestatud lippude paiknemise nõuete rikkumise eest lippude koosheiskamisel ­ määratakse rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses. (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1­4 sätestatud õiguserikkumise eest isiku poolt, kelle suhtes on aasta jooksul sama tegevuse eest kohaldatud halduskaristust, ­ määratakse rahatrahv kümne kuni viiekümne päevapalga ulatuses. [4.06.1997] § 160. Kohtutäituri, politseiametniku või prokuröri kutse peale mitteilmumine Kohtutäituri, politseiametniku või prokuröri korduva kutse peale mõjuva põhjuseta mitteilmumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses. [4.06.1997] § 161 [kehtetu ­ 19.05.1993] § 162. Võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku solvamine (1) Ametiülesandeid täitva võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku solvamise eest, kui see ei too kaasa kriminaalvastutust rikkuja suhtes, ­ määratakse rahatrahv viiekümne kuni saja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kümme ööpäeva. (2) Sama tegevuse eest isiku poolt, kellele on aasta jooksul võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku solvamise eest määratud halduskaristus, ­ määratakse rahatrahv saja kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni viisteist ööpäeva. [17.04.1996] § 1621. Ebaseaduslik riikliku autasu või riiklikult kehtestatud vormiriietuse või ametitunnuste kandmine või muu kasutamine Eesti riikliku teenetemärgi või riiklikult kehtestatud vormiriietuse või ametitunnuste kandmise või muu kasutamise eest isiku poolt, kellel puudub selleks seaduslik alus, ­ määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni viisteist ööpäeva. [11.12.1996A] § 163. Omavoli Oma tõelise või oletatava õiguse teostamise eest ebaseaduslikus korras, kui sellega ei põhjustatud olulist kahju seadusega kaitstud isiku õigustele ja huvidele või ettevõtte, organisatsiooni, riigi või kohaliku omavalitsuse huvidele, ­ määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. § 164. Riigireservi ebaseaduslik kasutamine Riigireservis olevate julgeoleku-, ettevõtja tegevus-, munitsipaal- või mobilisatsioonivarude ebaseadusliku kasutamise või ettevõtja tegevusvaru moodustamata jätmise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. [10.06.1998A] § 165. Kultuurimälestiste ja muinsuskaitsealade kaitse ja kasutamise korra rikkumine Kultuurimälestiste ja muinsuskaitsealade kaitse ja kasutamise korra rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. [9.03.1994A; 3.12.1996] § 166. Eluruumide kasutamise eeskirjade rikkumine Eluruumide kasutamise ning trepikoja, lifti, maja sissepääsu ja territooriumi sanitaarseisundi eeskirjade rikkumise, elamute, eluruumide ja tehnoseadmete ekspluateerimiseeskirjade rikkumise või nende ebaperemeheliku hoidmise eest ­ määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. § 167. Heakorra- ja kaevetööde eeskirjade rikkumine ning koormise täitmata jätmine (1) Heakorraeeskirjade rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. (2) Kaevetööde eeskirjade rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kolmekümne kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses. (3) Koormise täitmata jätmise eest ­ määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. [19.05.1993; 22.02.1995; 17.04.1996] § 168. Aine või eseme ebaseaduslik toimetamine kinnipidamisasutuse või interneerimislaagri või meditsiinilise või kasvatusliku iseloomuga mõjutusvahendeid kohaldava asutuse territooriumile või selle ebaseaduslik üleandmine (1) Kinnipidamisasutuse või interneerimislaagri või meditsiinilise või kasvatusliku iseloomuga mõjutusvahendeid kohaldava asutuse territooriumile alkohoolse joogi või piiritust sisaldava aine või narkootilise või psühhotroopse aine või raha või relva või muu samalaadse aine, eseme või vahendi ebaseadusliku, mis tahes viisil toimetamise eest ­ määratakse rahatrahv viiekümne kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses või haldusarest kuni viisteist ööpäeva. (2) Kinnipidamisasutuses või interneerimislaagris või meditsiinilise või kasvatusliku iseloomuga mõjutusvahendeid kohaldavas asutuses kinnipeetavale või interneeritule alkohoolse joogi või piiritust sisaldava aine või narkootilise või psühhotroopse aine või raha või relva või muu samalaadse aine, eseme või vahendi ebaseadusliku, mis tahes viisil üleandmise eest ­ määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva. [18.12.1996] § 1681. Interneeritu põgenemine Interneeritu põgenemise eest interneerimislaagrist või eelvangistusmaja, vangla või politsei arestimaja selleks eraldatud osakonnast ­ määratakse haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva. [18.12.1996] § 169. Seaduse või muu õigusaktiga kehtestatud tehniliste nõuete eiramine Seaduse või muu õigusaktiga kehtestatud tehniliste nõuete eiramise eest: 1) toodangu valmistamisel ja realiseerimisel ning teenuste osutamisel; 2) toodangu realiseerimisel kaubandusettevõtetes (organisatsioonides) vahendusfunktsioone täites või kaupade müügil jaekaubandusettevõtetes; 3) tüübikinnituseta ja esmataatlust mitteläbinud mõõtevahendite käibelelaskmisel; 4) mõõtevahendite kasutamisel, sealhulgas õigeaegselt taatlemata taatluskohustuslike mõõtevahendite kasutamisel ­ määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. [23.10.1997] § 1691. Toote nõuetekohasuse tõendamise seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide eiramine (1) Toote müümise või muul viisil üleandmise või edasitoimetamise korral vastavusavalduse või vastavustunnistuse esitamata jätmise eest, kui vastavusavaldus või vastavustunnistus tuleb toote nõuetekohasuse tõendamise seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt esitada, ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. (2) Volitatud tõendamisasutuse töötajale, kes on toote nõuetekohasuse hindamisel teadlikult kasutanud ebaõigeid või moonutatud andmeid vastavustunnistuse koostamiseks, ­ määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses. (3) Isikule, kelle volitatud tõendamisasutus on kaasanud toote nõuetekohasuse tõendamisse ja kes on vastavustunnistuse koostamiseks teadlikult esitanud moonutatud või valeandmeid, ­ määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses. [23.10.1997] § 170. Eesti keele kasutamise nõuete rikkumine (1) Eesti keele kasutamise nõuete eiramise eest tarbijaga suhtlemisel müüja või teenindaja poolt ­ määratakse rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses. (2) Vigase keelekasutuse eest avalikul sildil, viidal, kuulutusel, teadaandes ja reklaamis ­ määratakse rahatrahv kuni kahekümne päevapalga ulatuses. (3) Eesti keele asjaajamiskeelena kasutamise eiramise või takistamise eest riigiasutuses, kohaliku omavalitsuse asutuses või nende hallatavates asutustes ametiisiku poolt ­ määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. (4) Tööandja poolt töötajatele keeleoskusnõuete rakendamata jätmise eest ­ määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. (5) Eesti keele kasutamise nõude eiramise eest aruandluses, isikutega suhtlemisel ja tööalase teabe edastamisel ­ määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. (6) Võõrkeelse pitsati, templi või kirjaplangi siseriiklikus asjaajamises kasutamise eest riigiasutuses, kohaliku omavalitsuse asutuses või nende hallatavas asutuses, samuti Eestis registreeritud äriühingus, mittetulundusühingus või sihtasutuses ­ määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. (7) Keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete eiramise eest avalikul sildil, viidal, kuulutusel, teadaandes või reklaamil, samuti võõrkeelse audiovisuaalse teose, raadio või telejaama poolt edastatava saate või avalikkusele suunatud rahvusvahelise ürituse ettekannete eestikeelse tõlke puudumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. [4.06.1997] § 1701. Kohanimeseaduse rikkumine Riigi- ja omavalitsusorganite dokumentides, maakaartidel, teabelevis, avalikel siltidel, viitadel ja kuulutustes, samuti juriidiliste isikute aadressides ametliku kohanime kasutamise nõuete rikkumise eest ametiisiku poolt ­ määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. [11.12.1996] § 171. Välismaalaste seaduse rikkumine (1) Välismaalase Eestis ebaseadusliku viibimise eest ­ määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni viisteist ööpäeva. (2) Eestis ebaseaduslikult viibiva välismaalase poolt Eestist lahkumise ettekirjutuse mittetäitmise eest ­ määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kakskümmend ööpäeva. (3) Eestis ebaseaduslikult viibivale välismaalasele Eestis töötamise või eluaseme võimaldamise või temaga eluruumi üürilepingu sõlmimise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. (4) Ilma tööloata välismaalase töölevõtmise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. (5) Käesoleva paragrahvi 1. või 2. lõikes sätestatud rikkumiste eest aasta jooksul teist või enam korda ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva. (6) Välismaalaste seaduse muu rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. (7)­(8) [kehtetud ­ 10.11.1998] [11.05.1994; 10.11.1998] § 1711. Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseaduslik ületamine Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise eest, kui see ei too kaasa kriminaalvastutust rikkuja suhtes, ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva. [17.04.1996] § 172. Piirirežiimi rikkumine Piirirežiimi rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kümne kuni saja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni viisteist ööpäeva. [17.04.1996] § 173. Territoriaalvetes või piiriveekogul sõitmise ja viibimise eeskirjade rikkumine Territoriaalvetes või piiriveekogul sõitmise ja viibimise eeskirjade rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. [17.04.1996] § 174. Piirivalveametniku seadusliku korralduse tahtlik eiramine (1) Piirivalveametniku poolt piirirežiimi tagamiseks antud seadusliku korralduse tahtliku eiramise eest ­ määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva. (2) Sõiduki mittepeatamise eest vormiriietuses piirivalveametniku poolt käe, saua, helkurketta, vile või helisignaaliga antud peatumismärguande või -nõude korral ­ määratakse rahatrahv kolmekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni viisteist ööpäeva. [17.04.1996] § 175 [kehtetu ­ 15.09.1993] § 176. Pitseri või plommi tahtlik rikkumine või eemaldamine Pädeva ametiisiku poolt pandud pitseri või plommi tahtliku rikkumise või ebaseadusliku eemaldamise eest, välja arvatud käesoleva seadustiku §-des 113 ja 121 2. lõikes ning tollieeskirjadega ettenähtud juhtumid, ­ määratakse rahatrahv kuni kolmekümne päevapalga ulatuses. § 177. Kaitsejõudude arvelevõtmiskorra rikkumine (1) Mõjuva põhjuseta ajateenistusse arvelevõtmiseks ilmumata jätmise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses või haldusarest kuni viisteist ööpäeva. (2) Reservväelase või kutsealuse poolt alatise elukoha muutmisel kaitsejõudude arvele või arvelt maha võtmata jätmise eest, samuti väljakutse peale mõjuva põhjuseta ilmumata jätmise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kolmekümne päevapalga ulatuses. [19.05.1993; 4.06.1997] § 178. Kaitsejõudude arvestusdokumentide tahtlik rikkumine või kaotamine Reservväelase või kutsealuse poolt kaitsejõudude dokumentide tahtliku rikkumise või hooletu hoidmise eest, mis tõi kaasa nende kadumise ­ määratakse rahatrahv kuni kahekümne viie päevapalga ulatuses. § 1781. Kodanikukaitseseaduse rikkumine (1) Kodanikukaitseseadusega ettenähtud kohustuste täitmata jätmise eest kodanikukaitse juhi poolt ­ määratakse rahatrahv kuni kahekümne päevapalga ulatuses. (2) Kodanikukaitse varustuse, seadmete ning ehitiste rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kolmekümne päevapalga ulatuses. [19.05.1993] § 1782. Isikule määratud ja teatavaks tehtud sundkoormise täitmise võimatusest teatamata jätmine Isikule määratud ja teatavaks tehtud sundkoormise täitmise võimatusest teatamata jätmise eest selle täitmiseks kohustatud isiku poolt organile, kes oli sundkoormise määranud tingituna vara hävimisest, selle kasutuskõlbmatuks muutumisest või muust põhjusest, ­ määratakse rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses. [22.02.1995] § 179. Eritalituse teadlikult vale väljakutse Tuletõrje ja pääste, politsei, kiirabi või muude eritalituste teadlikult vale väljakutse eest ­ määratakse rahatrahv kuni kolmekümne päevapalga ulatuses. [23.03.1994] § 180. Sünnist või surmast teatamata jätmine Sünnist või surmast seadusega ettenähtud tähtaja jooksul sünni- ja surmaakti koostavale ametnikule teatamata jätmise eest seda tegema kohustatud isiku poolt ­ määratakse rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses. [17.04.1996] § 181. Vabariigi Presidendi, Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse sätete rikkumine Andmete või materjalide esitamata jätmise eest valimiste korraldamiseks, samuti valimiskomisjoni otsuste mittetäitmise või muude Vabariigi Presidendi, Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse sätete rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kahekümne päevapalga ulatuses. [19.05.1993] § 182. Agitatsioon Vagariigi Presidendi, Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise päeval või rahvahääletuse päeval Agitatsiooni tegemise eest miitingul, koosolekul, piketis või agitatsioonimaterjali avaldamise eest massiteabevahendis, samuti muu aktiivse või passiivse agitatsioonivormi kasutamise eest hääletamise tulemuste mõjutamiseks Vabariigi Presidendi, Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise päeval või rahvahääletuse päeval ­ määratakse rahatrahv kuni kahekümne päevapalga ulatuses. [19.05.1993] § 1821 [kehtetu ­ 26.01.1999] § 1822. Riigisaladuse seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumine Riigisaladuse seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise eest, kui see ei too kaasa kriminaalvastutust, ­ määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses. [22.10.1997] § 183. Riikliku statistilise vaatlusega kogutavate andmete esitamise ja edastamise korra rikkumine (1) Riikliku statistilise vaatlusega kogutavate andmete hilinemisega esitamise eest ­ määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. (2) Riikliku statistilise vaatlusega kogutavate andmete esitamata jätmise või teadlikult moonutatult esitamise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kaheksakümne päevapalga ulatuses. (3) Riikliku statistilise vaatlusega kogutud töötluses olevate või andmeesitaja identifitseerimist võimaldavate andmete ebaseadusliku edastamise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kaheksakümne päevapalga ulatuses. [11.06.1997] § 1831. Isikuandmete töötlemise nõuete rikkumine (1) Vastutava või volitatud töötleja ametiisiku poolt isikuandmete töötlemise lubatavuse nõuete rikkumise või isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise või isikuandmete kaitse abinõude mittetäitmise eest ­ määratakse rahatrahv kümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses. (2) Vastutava töötleja pädeva ametiisiku poolt delikaatsete isikuandmete töötlemise registreerimata jätmise eest andmekaitse järelevalveasutuses ­ määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses. (3) Vastutava või volitatud töötleja ametiisiku poolt isikuandmete töötlemise kontrollimisel teadlikult ebaõigete andmete esitamise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. (4) Isiku nõudmisel: 1) ebaõigete isikuandmete parandamata jätmise või 2) ebaseaduslikult töödeldavate isikuandmete sulgemata või kustutamata jätmise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kahekümne päevapalga ulatuses. (5) Isikuandmete töötlemisel muude isiku õiguste rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kahekümne päevapalga ulatuses. [12.06.1996] § 1832. Riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogusse kohustuslike andmete esitamata jätmine Riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogudesse kogutavate andmete esitamata jätmise, moonutatult või hilinemisega esitamise või valeandmete esitamise eest, kui andmeid ei esitatud pärast ametlikku meeldetuletust, ­ määratakse rahatrahv viiekümne päevapalga ulatuses. [12.03.1997] § 1833. Riigile või kohalikule omavalitsusele kuuluvast andmekogust andmete väljastamisest ebaseaduslikult keeldumine Riigile või kohalikule omavalitsusele kuuluvast andmekogust andmete väljastamisest ebaseaduslikult keeldumise eest ­ määratakse rahatrahv kahekümne päevapalga ulatuses. [12.03.1997] § 1834. Riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogust andmete ebaseaduslik väljastamine Riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogust andmete ebaseadusliku väljastamise eest ­ määratakse rahatrahv neljakümne kuni kaheksakümne päevapalga ulatuses. [12.03.1997] § 1835. Riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogudest väljastatud andmete mittesihipärane kasutamine Riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogust väljastatud andmete ettenähtud eesmärgiga vastuolus oleva kasutamise eest ­ määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses. [19.11.1997] § 1836. Vastutus isikult alusetult andmete nõudmise eest Isikult tema kohta riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogudes hoitavate andmete nõudmise eest, mille nõudmine on seadusega keelatud, ­ määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. [19.11.1997] § 184. Riigi andmekogude pidamise korra rikkumine (1) Riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogu vastutava töötleja poolt andmekogu pidamise ja selles sisalduvate andmete töötlemise seaduslikkuse mittetagamise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. (2) Riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogu volitatud töötleja poolt andmekogu ning seal olevate andmete kaitsmise ja hävitamise kohustuse täitmata jätmise eest ­ määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. (3) Riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogu volitatud töötleja poolt andmete töötlemisel kasutatavate vahendite loetelu ja dokumentatsiooni arvestuse pidamata jätmise eest ­ määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. (4) Riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogu volitatud töötleja poolt andmekogu andmetes avastatud vea parandamata jätmise eest või andmete saamise ja üleandmise arvestuse pidamata jätmise eest ­ määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. [12.03.1997] § 1841. Sundeksemplari seaduse rikkumine Trükistele, auvistele ja elektroonilistele teavikutele ning nende sundeksemplaridele esitatavate nõuete rikkumise või sundeksemplaride loovutamata jätmise eest ­ määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. [12.02.1997] § 1842. Mootorsõiduki juhiloa ebaseaduslik väljaandmine või mootorsõiduki ebaseaduslik registreerimine Ametiisiku poolt mootorsõiduki juhiloa ebaseadusliku väljaandmise või mootorsõiduki ebaseadusliku registreerimise eest ­ määratakse rahatrahv saja kuni kahesaja päevapalga ulatuses. [17.04.1996] § 1843 [kehtetu ­ 21.01.1999] § 1844. Eesti kodaniku isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi rikkumine või lohakas hoidmine Eesti kodaniku isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi rikkumise või lohaka hoidmise eest, mille tagajärjel see muutus kasutamiskõlbmatuks või läks kaotsi ­ määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. [17.04.1996] § 1845 [kehtetu ­ 21.01.1999] § 1846. Arhiiviseaduse ja selle alusel vastuvõetud õigusaktide rikkumine Arhiiviseaduse ja selle alusel vastuvõetud teiste õigusaktide rikkumise eest ­ määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. [25.03.1998] III jagu HALDUSÕIGUSERIKKUMISE ASJA ARUTAMISE ALLUVUS 14. peatükk HALDUSÕIGUSERIKKUMISE ASJA ARUTAMISE ALLUVUS § 185. Ametiisiku volitused (1) Haldusõiguserikkumise asja arutama volitatud ametiisik võib käesoleva seadustiku eriosas ettenähtud halduskaristuse määrata temale antud volituse piires käesoleva seadustiku §-des 21, 22 ja 23 ettenähtud ulatuses. Ametiisik saab oma pädevuse piires halduskaristust kohaldada ka neil juhtudel, kui kohaldatava sätte sanktsioonis ettenähtud karistuse liikidest või karistusmäärast osa on halduskohtuniku ainupädevuses. (11) Isiku poolt mitme haldusõiguserikkumise toimepanemisel käesoleva seadustiku § 27 2. lõike tunnustel arutab haldusõiguserikkumise asja ametiisik, kelle pädevusse kuulub raskeima haldusõiguserikkumise arutamine, või halduskohtunik. (12) Ametiisik võib arutada haldusõiguserikkumise asja, kui tema seadusega või seaduse alusel muu õigusaktiga kehtestatud järelevalve pädevus laieneb käesoleva seadustiku §-s 252 määratud haldusõiguserikkumise asja arutamise kohale, välja arvatud õiguserikkuja karistamisel §-de 231 ja 338 järgi kohapeal sissenõutava rahatrahviga. (2) Kui haldusõiguserikkumise asjaoludest nähtub, et halduskaristuse määramine kuulub halduskohtuniku pädevusse vastavalt käesoleva seadustiku §-dele 21­23, peab ametiisik esitama haldusõiguserikkumise asja materjalid arutamiseks halduskohtunikule rangemate sanktsioonide rakendamiseks. [4.06.1997] § 186. Halduskohtunik Lõike 1 sõnastus kuni 30.06.1999 Lõike 1 sõnastus alates 1.07.1999 (1) Halduskohtuniku ainupädevuses on käesoleva seadustiku eriosa §-des 35 lg 2, 37 lg 1, 38 lg 4, 51, 67, 69, 72, 78, 926, 927, 928, 1161, 127, 130, 1371, 1372, 1373, 1374, 1375, 1376, 138 lg 1 ja 3, 1381, 143, 1461, 154 lg 1, 1581, 1582, 1583, 1584, 1585, 1586, 159, 160, 162, 1621, 163, 164, 168 lg 2, 1681, 1691 lg 2 ja 3, 1701, 1782, 180, 181, 182, 1822, 183, 1842 loetletud haldusõiguserikkumiste arutamine. (1) Halduskohtuniku ainupädevuses on käesoleva seadustiku eriosa §-des 35 lg 2, 37 lg 1, 38 lg 4, 51, 67, 69, 72, 78, 926, 927, 928, 1161, 127, 130, 1371, 1372, 1374, 1375, 1377, 138 lg 1 ja 3, 1381, 143, 1461, 154 lg 1, 1581, 1582, 1583, 1584, 1585, 1586, 159, 160, 162, 1621, 163, 164, 168 lg 2, 1681, 1691 lg 2 ja 3, 1701, 1782, 180, 181, 182, 1822, 183, 1842 loetletud haldusõiguserikkumiste arutamine. (2) Halduskohtunik võib arutada ka käesoleva seadustiku eriosaga määratletud haldusõiguserikkumiste asju, mis ei ole loetletud käesoleva paragrahvi 1. lõikes. Seejuures on halduskohtunikul õigus kohaldada kõiki sanktsioonis ettenähtud karistusliike. [28.01.1993; 19.05.1993; 15.09.1993; 10.02.1994; 15.06.1994; 15.12.1994; 9.01.1995; 8.02.1995; 22.02.1995; 14.06.1995B; 3.04.1996; 17.04.1996; 11.12.1996; 18.12.1996; 12.03.1997; 4.06.1997; 23.09.1997; 22.10.1997; 23.10.1997; 19.05.1998; 10.06.1998; 21.01.1999; 25.01.1999; 26.01.1999; 27.01.1999; 15.02.1999] § 187 [kehtetu ­ 19.05.1993] § 188. Kohaliku omavalitsuse volikogu poolt volitatud ametnikud Kohaliku omavalitsuse volikogu volitab arutama käesoleva seadustiku §-des 39, 40, 41, 42, 43, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 52, 54, 55, 56, 58, 581, 59, 60, 62, 63, 64, 65, 73, 74, 75, 76 lg 2, 77, 81, 951, 123 (linna teede ja tänavate ning valla teede osas), 125 (linna teede ja tänavate ning valla teede osas), 131, 132, 133, 134, 135, 136, 137, 140, 141, 1411, 142, 153, 1593, 165, 166, 167, 169, 177, 1781 loetletud haldusõiguserikkumiste asju täiendavalt §-des 189­2166 loetletud haldusõiguserikkumiste asjadele ametiisikuid, kes teostavad kontrolli või järelevalvet vastava volikogu haldusterritooriumil. [19.05.1993; 21.09.1994; 8.02.1995; 3.05.1995; 14.06.1995C; 4.06.1997; 13.05.1998; 21.01.1999; 28.01.1999] § 189. Politseiametnikud (1) Politseiametnikud, välja arvatud kaitsepolitseiametnikud, arutavad käesoleva seadustiku §-des 53, 531, 56, 60 lg 2, 62, 63, 64, 65, 81, 82 lg 1, 2, 3 ja 5, 83, 84, 89, 90 lg 1 ja 2, 92, 921, 922, 923, 924, 925, 94, 95, 951, 96, 961, 98 lg 1, 2, 3, 4, 41 ja 42, 99, 101, 103, 1031, 1032, 104, 1041, 105, 106, 1061, 107, 1071, 109, 110, 1101,1103, 111, 113, 114, 115, 117, 118, 120, 121, 122, 123, 124, 125, 128, 129, 131, 132, 133, 135, 137, 138 lg 2, 1411, 142, 144, 1441, 1442, 1443, 1444, 145, 146, 147, 148, 150, 151, 152, 153, 154 lg 2­5, 1541, 155, 1551, 156 lg 4, 1571, 158, 1591, 1593, 167, 168 lg 1, 171, 176, 179 loetletud haldusõiguserikkumiste asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on: 1) kõrgemal politseiametnikul ja vanempolitseiametnikul (politseiasutuse struktuuri- või allüksuse juht) käesoleva paragrahvi 1. lõikes loetletud haldusõiguserikkumiste eest; 2) vanempolitseiametnikul ­ käesoleva seadustiku §-des 60 lg 2, 62, 65, 81, 82 lg 1, 2, 3 ja 5, 83, 92, 921, 922, 923, 924, 925, 94 lg 1, 951, 101 lg 1, 1032, 105, 106 lg 1, 1061 lg 1, 110, 113, 114, 115, 117, 118, 120, 121, 122, 123, 124, 125, 131, 132, 133, 137, 142, 144, 150 lg 1, 1551 ja 167 loetletud haldusõiguserikkumiste asju; 3) noorempolitseiametnikul ­ käesoleva seadustiku §-des 60 lg 2, 81, 94 lg 1, 951 lg 1, 105, 106 lg 1, 125 lg 3, 142, 150 lg 1 ning 167 lg 1 loetletud haldusõiguserikkumiste eest. [13.05.1998; 21.01.1999; 28.01.1999; 23.02.1999] § 190. Kaitseväeametnikud (1) Riigikaitseosakondade ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 177 ja 178 loetletud haldusõiguserikkumiste asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on reservväelase või kutsealuse elukohajärgse riigikaitse osakonna ülemal või tema asetäitjal. [19.05.1993] § 191. Kodakondsus- ja migratsiooniametnikud (1) Kodakondsus- ja migratsiooniametnikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 171 ja 1844 loetletud haldusõiguserikkumiste asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on Kodakondsus- ja Migratsiooniameti peadirektoril, tema asetäitjal ja peadirektori poolt volitatud ametiisikutel. [17.04.1996; 4.06.1997] § 192. Piirivalveametnikud (1) Piirivalveametnikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 63, 64, 89, 90, 901­904, 171, 1711, 172, 173 ja 174 loetletud haldusõiguserikkumiste asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on piirivalvepiirkonna ülemal ja staabiülemal, piiripunkti ülemal ja vahetuse ülemal, piirivalvekordoni ülemal ning piirivalvelaeva komandöril. [17.04.1996; 4.06.1997] § 193. Tuletõrje- ja päästeametnikud (1) Tuletõrje- ja päästeametnikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 135 lg 1 ja 2, 156, 1781 ja 179 loetletud haldusõiguserikkumiste asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on riigi ja kohaliku omavalitsuse päästeasutuse juhil ja tema asetäitjal ning päästeasutuse juhi poolt volitatud ametiisikutel. [13.05.1998] § 194. Raudteeametnikud (1) Raudteeameti ametnikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 82, 83, 831, 961, 98 lg 41 ja 42, 991, 1012, 1041, 1103, 114 lg 1, 115, 116 lg 1 p 1, 121, 125 (raudteeülesõidukohtade osas) ja 156 lg 1 (raudteetranspordi osas) loetletud haldusõiguserikkumiste asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on Raudteeameti peadirektoril, tema asetäitjal ja peadirektori poolt volitatud ametiisikul. [23.02.1999] § 195. Veeteede Ameti ametnikud (1) Veeteede Ameti ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 87, 88, 89 (välja arvatud väikelaevade juhtide osas), 90, 901­904, 91, 911, 912, 114 lg 1 ja 2, 116 lg 1 p 2, 121, 128 ja 156 lg 1 ja 2 loetletud haldusõiguserikkumiste asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on Veeteede Ameti peadirektoril ja tema asetäitjal ning Veeteede Ameti sadamakaptenil ja laevakontrolli inspektoril. [4.06.1997] § 196 [kehtetu ­ 4.06.1997] § 197. Lennundusametnikud (1) Lennundusasutuste ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 84, 85, 86, 93, 97, 98 lg 5 ja 6, 100, 102, 108, 111, 114 lg 3, 116 lg 2, 119, 121 ja 156 lg 3 loetletud haldusõiguserikkumiste asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on Lennuameti peadirektoril, lennuohutusdirektoril, järelevalvepädevusega osakonnajuhatajal ja inspektoril, lennujaama ülemal, lennuvälja ülemal ning õhusõiduki kaptenil. [17.04.1996; 4.06.1997] § 198. Auto- ja elektertranspordi ametnikud (1) Auto- ja elektertranspordi üle kontrolli- ja järelevalveülesandeid täitvad ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 113, 114 lg 31 ja 4, 115, 116 lg 3, 117, 118, 120 ning 121 loetletud haldusõiguserikkumise asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on teede- ja sideministri või maa- või vallavanema või linnapea poolt volitatud auto- ja elektertranspordi üle kontrolli- ja järelevalveülesandeid täitvatel ametiisikutel. [4.06.1997] § 199 [kehtetu ­ 17.04.1996] § 1991. Maanteeametnikud (1) Maanteeameti ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 122, 123, 124 ja 125 loetletud haldusõiguserikkumise asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on Maanteeameti peadirektoril, tema asetäitjal, järelevalve pädevusega osakonnajuhatajal, tema asetäitjal ja inspektoril ning Maanteeameti järelevalve pädevusega kohaliku asutuse juhatajal, tema asetäitjal ja teemeistril. [4.06.1997] § 200. Tööinspektsiooni ametnikud Lõike 1 sõnastus kuni 31.12.1999 Lõike 1 sõnastus alates 1.01.2000 (1) Tööinspektsiooni ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-s 34 loetletud haldusõiguserikkumiste asju. (1) Tööinspektsiooni ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 34 ja 1101 loetletud haldusõiguserikkumiste asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on Tööinspektsiooni peadirektoril, tema asetäitjal ja Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhatajal, peatööinspektoril ning inspektoril. [4.06.1997; 11.11.1997] § 2001. Töövaidluskomisjoni ametnikud (1) Töövaidluskomisjoni ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-s 341 loetletud haldusõiguserikkumise asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on töövaidluskomisjoni juhatajal. [20.12.1995] § 201. Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni ja Energiaturu Inspektsiooni ametnikud (1) Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 40, 50, 61, 68, 71, 741 ja 157 loetletud haldusõiguserikkumiste asju ja Energiaturu Inspektsiooni ametiisikud §-s 741 nimetatud haldusõiguserikkumise asja. (2) Halduskaristuse määramise õigus on: 1) Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni peadirektoril ja tema asetäitjal käesoleva seadustiku §-des 40, 50, 61, 68, 71, 741 ja 157 loetletud haldusõiguserikkumiste asjades; 2) Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni kohaliku asutuse juhatajal, tema asetäitjal ja Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni peadirektori poolt selleks volitatud järelevalvetöötajal käesoleva seadustiku §-des 68, 71 ja 157 loetletud haldusõiguserikkumiste asjades; 3) Energiaturu Inspektsiooni peadirektoril ja tema asetäitjal käesoleva seadustiku §-s 741 nimetatud haldusõiguserikkumise asjas. [11.06.1997B; 10.06.1998] § 202. Ehitusjärelevalveametnikud (1) Ehitusjärelevalve ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 73 ja 74 loetletud haldusõiguserikkumise asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on maavalitsuse ehitusjärelevalvepädevusega osakonnajuhatajal ja järelevalveinseneril ning vallavanema või linnapea poolt volitatud ehitusjärelevalve eest vastutaval kohaliku omavalitsuse ametiisikul. [4.06.1997] § 203 [kehtetu ­ 22.02.1999] § 204 [kehtetu ­ 15.09.1993] § 205. Tervishoiuametnikud (1) Tervishoiu- ja tervisekaitse järelevalveasutuste ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 34 lg 2 (kutsehaiguse osas), 35 lg 1, 351, 36, 37 lg 2, 38 lg 1, 2, 3 ja 5, 53 lg 1, 58, 581, 60, 751, 132 (ravimite osas), 134 (ravimite osas), 135, 169 p 1 ja 2 (ravimite osas) ning 179 loetletud haldusõiguserikkumiste asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on: 1) maakonna-, valla- ja linnaarstil, tema asetäitjal käesoleva seadustiku §-de 37 lg 2, 38 lg 1 ja 2 ning 179 järgi; 2) Ravimiameti peadirektoril, tema asetäitjal ning Ravimiameti apteegi- ja kontrolliosakonna juhatajal ja tema asetäitjal käesoleva seadustiku §-de 38 lg 3 ja 5, 132 (ravimite osas), 134 (ravimite osas), 135 (ravimite osas) ning 169 p 1 ja 2 (ravimite osas) järgi. (3) Halduskaristuse määramise õigus käesoleva seadustiku §-des 34 lg 2 (kutsehaiguste osas), 35 lg 1, 351, 36, 53 lg 1, 58, 581, 751, 60 ning 135 loetletud haldusõiguserikkumise asjades on Tervisekaitseinspektsiooni peadirektoril, tema asetäitjal ning Tervisekaitseinspektsiooni kohaliku asutuse juhatajal ja tema asetäitjal ning Eesti Sanitaarkarantiinitalituse juhatajal ja tema asetäitjal ning riikliku järelevalve inspektoril. [9.02.1995; 3.05.1995; 19.12.1995; 4.06.1997] § 206 [kehtetu ­ 4.06.1997] § 2061. Kindlustusinspektsiooni ametnikud (1) Kindlustusinspektsiooni ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku § 137 1. lõikes loetletud haldusõiguserikkumise asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on Kindlustusinspektsiooni peadirektoril ja tema asetäitjal. [4.06.1997] Paragrahv 2062 jõustub 1.07.1999 § 2062. Pangainspektsiooni töötajad (1) Pangainspektsiooni töötajad arutavad käesoleva seadustiku §-s 1373 loetletud haldusõiguserikkumiste asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on Pangainspektsiooni juhatajal. Pangainspektsiooni juhatajal on õigus määrata rahatrahv kuni 100 000 krooni ulatuses. [15.02.1999] § 207. Tarbijakaitseametnikud (1) Tarbijakaitseameti ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 351, 581, 751, 132, 133, 134, 135, 136, 137, 139 lg 2, 1411, 169 p-d 1, 2 ja 4, 1691 lg 1 ning loetletud haldusõiguserikkumiste asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on Tarbijakaitseameti peadirektoril, tema asetäitjal, peainspektoril ja inspektoril ning tarbijakaitse järelevalvepädevusega kohaliku talituse juhatajal, peainspektoril ja inspektoril. [8.02.1995; 9.02.1995; 3.05.1995; 4.06.1997; 23.10.1997; 21.01.1999] § 2071 [kehtetu ­ 4.06.1997] § 208. Veterinaar- ja Toiduinspektsiooni ametnikud (1) Veterinaar- ja Toiduinspektsiooni ametnikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 351, 65, 80, 81, 132 ja 135 loetletud haldusõiguserikkumise asju. Lõike 2 sõnastus kuni 31.12.1999 Lõike 2 sõnastus alates 1.01.2000 (2) Halduskaristuse määramise õigus on Veterinaar- ja Toiduinspektsiooni peadirektoril, tema asetäitjal ning Veterinaar- ja Toiduinspektsiooni järelevalvepädevusega kohaliku asutuse juhatajal, tema asetäitjal ning riiklike veterinaarasutuste veterinaararstidel. (2) Halduskaristuse määramise õigus on Veterinaar- ja Toiduinspektsiooni peadirektoril, tema asetäitjal ning Veterinaar- ja Toiduinspektsiooni järelevalvepädevusega kohaliku asutuse juhil, tema asetäitjal ja veterinaarjärelevalve ametnikel. [4.06.1997; 21.01.1999; 25.02.1999] § 2081. Tõuaretusinspektsiooni ametnikud (1) Tõuaretusinspektsiooni ametnikud arutavad käesoleva seadustiku §-s 801 sätestatud haldusõiguserikkumiste asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on Tõuaretusinspektsiooni peadirektoril, tema asetäitjal ja peadirektori poolt volitatud ametiisikul. [24.05.1995; 4.06.1997] § 209. Keskkonnajärelevalve ametnikud (1) Keskkonnajärelevalve asutuste ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 39, 40, 41, 42, 43, 44, 45, 46, 47, 48, 481, 49, 50, 52, 53, 531, 54, 55, 56, 57, 58, 581, 59, 60, 61, 62, 63, 64, 66, 73, 74, 75, 76, 762, 77, 79, 89 lg 2 (väikelaevade juhtide osas), 91, 925, 98 lg 3 ja 4, 1071, 1411, 156 lg 4 ning 167 loetletud haldusõiguserikkumiste asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on: 1) Keskkonnainspektsiooni ametiisikul käesoleva seadustiku §-des 42, 531, 55, 56, 57, 61, 63 (siseveekogude osas), 64, 1411 ja 156 lg 4 loetletud haldusõiguserikkumiste eest; 2) Mereinspektsiooni ametiisikul käesoleva seadustiku §-des 40, 41, 43, 50, 52, 53, 54, 58, 59, 60, 61, 62, 63, 64, 66, 91, 925, 98 lg 3 ja 4 ning 1071 loetletud haldusõiguserikkumiste eest merealadel ja piiriveekogudel ning § 89 lg 2 loetletud haldusõiguserikkumiste eest (väikelaevade juhtide osas); 3) Metsaameti ja Metsaameti kohaliku asutuse ametiisikul käesoleva seadustiku §-des 42, 55, 56, 57, 61, 63, 64, 1411 ja 156 lg 4 loetletud haldusõiguserikkumiste eest riigimetsamaa osas ja §-s 762 loetletud haldusõiguserikkumiste eest; 4) Maa-ameti ametiisikul käesoleva seadustiku §-des 39, 46, 47, 48, 481, 49 ja 61 loetletud haldusõiguserikkumiste eest; 5) maavalitsuse ja kohaliku omavalitsuse keskkonnajärelevalve asutuse ametiisikul käesoleva seadustiku §-des 40, 41, 43, 44, 45, 50, 52, 53, 54, 58, 581, 59, 60, 61, 62, 66, 73, 74, 75, 76, 77, 79, 925, 1071 ja 167 loetletud haldusõiguserikkumiste eest; 6) Põllumajandusministeeriumi ja maavalitsuse maaparanduse järelevalve inspektoril käesoleva seadustiku §-des 45, 52, 54, 77 ja 79 loetletud haldusõiguserikkumiste eest, kui need on toime pandud maaparandussüsteemil. [17.03.1998; 13.05.1998A] § 210. Muinsuskaitseasutuste ametnikud (1) Muinsuskaitseasutuste ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-s 165 loetletud haldusõiguserikkumiste asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on Muinsuskaitseinspektsiooni peadirektoril, tema asetäitjal ja inspektoril, Muinsuskaitseinspektsiooni järelevalvepädevusega kohaliku asutuse juhatajal, tema asetäitjal ja inspektoril. [9.03.1994A; 4.06.1997] § 211. Sideameti ametiisikud (1) Sideameti ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 128 ja 129, § 132 lõigetes 2 ja 3, § 137 lõikes 1 ja § 169 punktides 1 ja 2 loetletud haldusõiguserikkumiste asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on Sideameti peadirektoril, tema asetäitjal ja peadirektori volitatud ametiisikutel. [13.01.1999] § 212 [kehtetu ­ 4.06.1997] § 213. Proovikoja ametnikud (1) Eesti Proovikoja ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-s 139 loetletud haldusõiguserikkumiste asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on Eesti Proovikoja direktoril ja tema asetäitjal. § 214. Maksuametnikud (1) Maksuameti ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 132 lg 1 ja 2, 133, 137, 141, 1411 ja 154 lg 3 loetletud haldusõiguserikkumiste asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on Maksuameti peadirektoril ja tema asetäitjal, Maksuameti kohaliku asutuse juhatajal, tema asetäitjal ja inspektoril. [14.12.1994; 8.02.1995; 4.06.1997; 21.01.1999] § 215. Keeleametnikud (1) Keeleinspektsiooni ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku § 132 3. lõikes (eestikeelse teabe osas), § 134 2. lõikes ja §-s 170 loetletud haldusõiguserikkumise asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on Keeleinspektsiooni peadirektoril, tema asetäitjal ja inspektoril. [4.06.1997] § 216. Taimetoodangu Inspektsiooni ametnikud (1) Taimetoodangu Inspektsiooni ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 351, 752, 753, 76, 761, 762, 77 ja 137 (taimesortide kaitse osas) loetletud haldusõiguserikkumise asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on Taimetoodangu Inspektsiooni peadirektoril, tema asetäitjal ja peadirektori poolt volitatud inspektoril. [4.06.1997; 3.12.1997; 25.03.1998A; 13.05.1998A; 17.06.1998] § 2161. Teraviljajärelevalveametnikud (1) Teraviljajärelevalveametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 351 ja 751 loetletud haldusõiguserikkumise asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on põllumajandusministri poolt volitatud teraviljajärelevalve ülesandeid täitvatel ametiisikutel. [4.06.1997] § 2162 [kehtetu ­ 4.06.1997] § 2163. Hasartmängujärelevalveametnikud (1) Hasartmängujärelevalveametnikud arutavad käesoleva seadustiku § 154 2.­5. lõikes loetletud haldusõiguserikkumiste asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on hasartmängujärelevalveasutuse direktoril või tema asetäitjal. [14.06.1995B] § 2164. Andmekaitse järelevalveametnikud (1) Andmekaitse järelevalveametnikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 1591, 1592, 1831, 1832, 1833, 1834, 1835, 1836 ja 184 loetletud haldusõiguserikkumiste asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on andmekaitse järelevalveasutuse juhil või tema poolt selleks volitatud ametnikul. [12.03.1997; 13.05.1998] § 2165. Leviametnikud (1) Kultuuriministeeriumi levitalituse ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku § 132 1., 2. ja 4. lõikes, §-s 133, § 137 1. lõikes, §-des 1541 ning 1841 loetletud haldusõiguserikkumise asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on Kultuuriministeeriumi levitalituse kultuuriministri poolt volitatud ametiisikutel. [21.01.1999] § 2166. Arhiiviametnikud (1) Arhiiviametnikud arutavad käesoleva seadustiku §-s 1846 nimetatud haldusõiguserikkumise asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on riigiarhivaaril, arhiiviinspektoril, maa-arhivaaril, eriarhiivi direktoril ja kohaliku omavalitsuse arhiivi direktoril. [21.01.1999] IV jagu MENETLUS HALDUSÕIGUSERIKKUMISE ASJAS 15. peatükk ÜLDSÄTTED § 217. Menetluse kord haldusõiguserikkumise asjas Menetluse kord haldusõiguserikkumise asjas kehtestatakse käesoleva seadustiku ja muude seadustega ning nendes otseselt ettenähtud juhtudel muude õigusaktidega. § 218. Haldusõiguserikkumise asja menetlust kõrvaldavad asjaolud (1) Haldusõiguserikkumise asja menetlust ei või algatada ja algatatud menetlus tuleb lõpetada järgmistel asjaoludel: 1) kui puudub haldusõiguserikkumise sündmus või koosseis; 2) kui isik ei ole mõne haldusõiguserikkumise tunnustega teo toimepanemise momendiks saanud viieteistkümneaastaseks; 3) kui mõne haldusõiguserikkumise tunnustega teo on toime pannud süüdimatu isik; 4) kui isik on tegutsenud hädaseisundis või hädakaitseseisundis; 5) kui on antud amnestiaakt, mis kõrvaldab halduskaristuse kohaldamise; 6) kui on tühistatud akt, millega kehtestati haldusvastutus; 7) kui haldusõiguserikkumise asja arutamise momendiks on möödunud käesoleva seadustiku §-s 30 ettenähtud tähtajad; 8) kui haldusvastutusele võetava isiku suhtes on sama fakti kohta tehtud haldusõiguserikkumise asja menetluse lõpetamise otsus, samuti kui antud fakti kohta on algatatud kriminaalasi. (2) Haldusõiguserikkumise asja menetluse lõpetamine käesoleva paragrahvi 1. lõikes või käesoleva seadustiku §-s 219 sätestatud alustel ei välista erikonfiskeerimise kohaldamist. [21.01.1999] § 219. Haldusõiguserikkumise asja menetluse lõpetamine alaealise suhtes Kolmeteistkümne- kuni kaheksateistkümneaastase alaealise poolt toimepandud haldusõiguserikkumise asja arutav ametiisik, halduskohtunik või kohus võib menetluse lõpetada ja materjalid üle anda alaealiste komisjonile, kui haldusõiguserikkuja isikut arvestades on tema suhtes otstarbekas kohaldada alaealise mõjutusvahendite seaduses ettenähtud mõjutusvahendeid. [28.01.1998] § 220. Haldusõiguserikkumise asja avalik arutamine Haldusõiguserikkumise asja arutatakse avalikult. § 2201. Juurdepääs riigisaladusele (1) Kohtunikul on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks riigisaladusele Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega ning nende alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesannete täitmiseks. (2) Menetluses osaleval isikul on õigus juurdepääsuks riigisaladusele põhjendatud teadmisvajadusel vastava tasemega riigisaladusele juurdepääsu loa olemasolu korral või «konfidentsiaalse» või «salajase» tasemega riigisaladusele kohtu põhistatud määruse alusel, kui see on haldusõiguserikkumise asja lahendamisel vältimatult vajalik. (3) Kohtu määruse alusel ei lubata juurdepääsu «konfidentsiaalse» või «salajase» tasemega riigisaladusele, kui see seab ohtu jälitustegevuse seaduse § 8 lõike 1 punktides 2, 3 ja 4 sätestatud kohustuste täitmise, ja «täiesti salajase» tasemega riigisaladusele. [26.01.1999] § 221. Haldusõiguserikkumise asja menetluse keel (1) Haldusõiguserikkumise asja menetlus toimub eesti keeles. Menetlus võib toimuda ka muus keeles, mida haldusõiguserikkuja, protokolli koostav ja asja arutav ametiisik, halduskohtunik, kohus ning teised menetluses osalevad isikud valdavad. (2) Asjaosalisele isikule, kes ei saa aru haldusõiguserikkumise asja menetluse keelest, tagatakse õigus tutvuda asja materjaliga ja võtta osa menetlusest tõlgi vahendusel. Tal on õigus anda seletusi emakeeles või omal valikul mõnes muus keeles, mida ta valdab. § 222. Tõendid (1) Haldusõiguserikkumise asjas on tõenditeks igasugused faktilised andmed, mille alusel tehakse seadusega määratud korras kindlaks haldusõiguserikkumine või selle puudumine, antud isiku süü selle toimepanemises ja muud asjaolud, millel on tähtsust asja õigeks lahendamiseks. (2) Need andmed tuvastatakse järgmiste vahenditega: haldusõiguserikkumise protokoll, haldusõiguserikkuja seletused, kannatanu ja tunnistajate ütlused, eksperdi arvamus, asitõendid, asjade ja dokumentide äravõtmise protokoll, samuti muud dokumendid. (3) Kui puudub võimalus tagada manukate osavõtt, loetakse asitõenditeks haldusõiguserikkujalt sündmuskohal või halduskinnipidamise või isikliku läbivaatuse käigus äravõetud esemed või avastatud asjad ja dokumendid, kui äravõtmine on vormistatud käesoleva seadustiku §-des 237­239 ettenähtud korras. [21.01.1999] § 223. Tunnistaja (1) Tunnistajana võib haldusõiguserikkumise asjas välja kutsuda isiku, kelle kohta on andmeid, et ta teab haldusõiguserikkumise kohta käivaid asjaolusid. (2) Ametiisiku, halduskohtuniku või kohtu kutse peale, kelle menetluses on haldusõiguserikkumise asi, on tunnistaja kohustatud kindlaksmääratud ajal kohale ilmuma, avaldades kõik, mida ta haldusõiguserikkumise kohta teab, ning esitatud küsimustele vastama. (3) Kannatanut ei või üle kuulata tunnistajana. (4) Kui tunnistaja ei ilmu kohtu kutse peale, võib kohus talle määrata rahatrahvi kuni kahe päevapalga suuruses, teistkordselt kohtu kutse peale mitteilmumisel võib kohus määrata tunnistajale rahatrahvi kuni kahekümne päevapalga suuruses või kohaldada politseiga sundtoomist, kui tunnistaja asub kohtuga samas asulas. [19.05.1993] § 224. Ekspert (1) Kui haldusõiguserikkumise asja arutamise ajal tekib vajadus eriteadmiste järele, määrab ametiisik, halduskohtunik või kohus ekspertiisi. Eksperdiks kutsutakse vastavate eriteadmiste ja praktilise töö kogemustega isik, kelle nimi tehakse teatavaks haldusõiguserikkujale, samuti kannatanule, kusjuures neil on õigus esitada eksperdile küsimusi. (2) Ekspert on kohustatud kutse peale kohale ilmuma ja andma temale esitatud küsimustes uuritud materjali põhjal objektiivse arvamuse. (3) Eksperdil on õigus: 1) tutvuda ekspertiisiks esitatud materjaliga; 2) esitada taotlusi talle täiendava materjali esitamiseks, kui see on arvamuse andmiseks vajalik; 3) ametiisiku, halduskohtuniku või kohtu loal, kelle menetluses on haldusõiguserikkumise asi, esitada küsimusi haldusõiguserikkujale, kannatanule, tunnistajale, tutvuda kirjalike tõenditega. (4) Ekspert võib arvamuse andmisest keelduda, kui talle uurimiseks esitatud materjal on puudulik või kui tema teadmised antud valdkonnas osutuvad ebapiisavaks. (5) Eksperdi vastu võib esitada taanduse käesoleva seadustiku §-s 256 sätestatud alusel. § 225. Tõendite hindamine Ametiisik, halduskohtunik või kohus hindavad tõendeid seaduse alusel ja oma siseveendumuse kohaselt, mis põhineb kõigi asjaolude igakülgsel, täielikul ning objektiivsel uurimisel nende kogumis. § 226. Materjali üleandmine uurimisorganile Kui ametiisik, halduskohtunik või kohus tuleb asja arutamisel järeldusele, et rikkumises on kuriteo tunnused, annab ta materjali üle uurimisorganile. 16. peatükk HALDUSÕIGUSERIKKUMISE PROTOKOLL § 227. Haldusõiguserikkumise protokoll Haldusõiguserikkumise kohta koostatakse protokoll. Isiku poolt mitme haldusõiguserikkumise toimepanemisel käesoleva seadustiku § 27 2. lõike tunnustel koostatakse nende haldusõiguserikkumiste kohta üks protokoll. Protokolli ei koostata käesoleva seadustiku §-s 231 loetletud juhtudel. [4.06.1997] § 228. Isikud, kellel on õigus koostada haldusõiguserikkumise protokoll (1) Haldusõiguserikkumiste kohta, mille arutamine kuulub käesoleva seadustiku § 186 1. lõike järgi halduskohtuniku pädevusse, on õigus koostada haldusõiguserikkumiste protokolle järgmiste asutuste ametiisikutel, samuti vastavaid riiklikke või kohaliku omavalitsuse ülesandeid täitvatel ühiskondlike organisatsioonide esindajatel järgmiste paragrahvide järgi: Punkti 1 sõnastus kuni 30.06.1999 Punkti 1 sõnastus alates 1.07.1999 1) politseiasutused ­ § 67, 78, 926, 927, 928, 1161, 1371, 1374, 1376, 138 lg 1 ja 3, 143, 1461, 154 lg 1, 1581, 1582, 1583, 1584, 1585, 1586, 162, 1621, 163, 164, 1681, 181, 182, 1822, 183 lg 3, 1842; 1) politseiasutused ­ § 67, 78, 926, 927, 928, 1161, 1371, 1374, 1376, 1377, 138 lg 1 ja 3, 143, 1461, 154 lg 1, 1581, 1582, 1583, 1584, 1585, 1586, 162, 1621, 163, 164, 1681, 181, 182, 1822, 183 lg 3, 1842; 2) kohaliku omavalitsuse volikogu ­ § 67, 1621, 1782, 181, 182; 3) tervishoiu- ja tervisekaitse asutused ­ § 35 lg 2, 37 lg 1, 38 lg 4, 1376, 1621; 4) keskkonnajärelevalve asutused ­ § 51, 67, 1621; 5) elektri-, gaasi- ja kaugküttevõrkude valdajad ­ § 69; 6) [kehtetu ­ 10.06.1998] 7) elektersidevõrgud ­ § 127, 130 (elektersidevõrke valdavad ettevõtted ja organisatsioonid); 8) Tarbijakaitseamet ­ § 1374, 1376; 9) Vanglate Amet ­ § 1621, 168 lg 2, 1681; 10) [kehtetu ­ 4.06.1997] 11) riikliku statistilise vaatluse korraldajad ­ § 183 lg 1 ja 2; 12) [kehtetu ­ 21.01.1999] 13) [kehtetu ­ 21.01.1999] 14) [kehtetu ­ 17.04.1996] 15) paragrahvides 188­213, 215­2163, 2165 ja 2166 osutatud isikud ­ § 159 lg 1; 16) Konkurentsiamet ­ § 1372, 159 lg 1; 17) täitevbürood ­ § 160; 18) Teede- ja Sideministeeriumi asutused ­ § 1371; 19) Majandusministeeriumi asutused ­ § 1371; 20) Tolliamet ­ § 1371, 1621; 21) Piirivalveamet ­ § 1371, 162, 1621; 22) [kehtetu ­ 21.01.1999] 23) võrgugaasi, kütuse või energia müügiga tegelev ettevõtja; Punkti 24 sõnastus kuni 30.06.1999 Punkti 24 sõnastus alates 1.07.1999 24) Pangainspektsioon ­ § 1373, 1376; 24) Pangainspektsioon ­ § 1373, 1376, 1377 lg 1, 2 ja 6; 25) Riigikontroll ­ § 1375, 159 lg 1 ja 2; 26) [kehtetu ­ 21.01.1999] 27) riigikaitseliste sundkoormiste määramiseks pädevad ministeeriumid ­ § 1782; 28) riigikaitseosakonnad ­ § 1782; 29) valla- ja linnavalitsused ­ § 1376, 1782; 291) maavalitsused ­ § 1701; 30) sõjaseisukorra ajal riigikaitseliseks vajaduseks vara sundvõõrandamiseks ja sundkasutamisele võtmiseks pädevad volinikud ­ § 1782; 31) hasartmängujärelevalveasutus ­ § 154 lg 1; Punkti 32 sõnastus kuni 30.06.1999 Punkti 32 sõnastus alates 1.07.1999 32) väärtpaberijärelevalve juht, tema asetäitjad või väärtpaberijärelevalve peaspetsialistid ­ § 1381; 32) väärtpaberijärelevalve juht, tema asetäitjad või väärtpaberijärelevalve peaspetsialistid ­ § 1377 lg 1, 2 ja 6, 1381; 33) Rahandusministeerium ­ § 1375, 159 lg 1; 34) sünni- ja surmaakti koostavad ametnikud ­ § 180; 35) maksuametnikud ­ § 1374, 154 lg 1; 36) [kehtetu ­ 12.03.1997] 37) prokuratuur ­ § 159 lg 3; 38) Kaitsejõudude Peastaap ­ § 1822; 39) Standardiamet ­ § 1691 lg 2 ja 3; Punkt 40 jõustub 1.07.1999 40) Kindlustusinspektsioon ­ § 1377 lg 1, 2 ja 6. (2) Haldusõiguserikkumiste kohta, mille arutamine kuulub halduskohtuniku pädevusse käesoleva seadustiku § 186 2. lõike järgi, ning haldusõiguserikkumiste kohta, mille arutamine kuulub käesoleva seadustiku §-des 189­2166 osutatud ametiisikute pädevusse, on õigus koostada haldusõiguserikkumiste protokolle käesoleva seadustiku §-des 189­2166 osutatud ametiisikutel endil, samuti teistel sama ametkonna poolt selleks volitatud ametiisikutel. Peale selle on nende haldusõiguserikkumiste kohta õigus koostada protokolle järgmiste asutuste ametiisikutel, samuti vastavaid riiklikke ülesandeid täitvatel ühiskondlike organisatsioonide esindajatel järgmiste paragrahvide järgi: 1) politseiasutused ­ § 39, 40, 41, 42, 43, 45, 48, 50, 52, 54, 55, 58, 59, 60 lg 1 ja 3, 61, 66; 2) teede- ja sideministeeriumi asutused ­ § 131; 3) maanteeamet ­ § 92, 921, 922, 923, 924, 925, 926, 927, 107, 110, 1101, 114 lg 4; 4) taimekaitseasutused ­ § 53; 5) [kehtetu ­ 23.02.1999] 6) [kehtetu ­ 13.01.1999] (21) Protokolli koostamise õigust omavad ametiisikud määrab käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud asutuse juht, kui seadusest või Vabariigi Valitsuse määrusest ei tulene teisiti. (3) Haldusõiguserikkumiste kohta, mille arutamine kuulub kohaliku omavalitsuse volikogu poolt volitatud isikute pädevusse käesoleva seadustiku § 188 järgi, määrab vastav volikogu oma otsusega volitatud isikud, kes koostavad protokolli. Nende isikute hulka võib kuuluda ametiisik, kes teostab järelevalvet vastava volikogu haldusterritooriumil. (4) Seaduse ja Vabariigi Valitsuse otsusega võib haldusõiguserikkumise protokolli koostamise õiguse anda ka teistele käesolevas paragrahvis loetlemata isikutele. [28.01.1993; 19.05.1993; 15.09.1993; 10.02.1994; 15.12.1994; 9.01.1995; 10.01.1995; 8.02.1995; 22.02.1995; 14.06.1995B; 3.04.1996; 17.04.1996; 11.12.1996; 18.12.1996; 4.06.1997; 11.06.1997; 11.06.1997B; 23.09.1997; 22.10.1997; 23.10.1997; 11.03.1998; 17.03.1998; 19.05.1998; 10.06.1998; 21.01.1999; 25.01.1999; 26.01.1999; 27.01.1999] § 229. Haldusõiguserikkumise protokolli sisu (1) Haldusõiguserikkumise protokollis märgitakse ära: 1) koostamise aeg ja koht; 2) asutuse nimetus ja aadress, kelle nimel protokoll koostatakse; 3) protokolli koostanud isiku ees- ja perekonnanimi, ametinimetus; 4) haldusõiguserikkuja ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, aadress ja töökoht; 5) haldusõiguserikkumise koht (valla või linna nimetus), aeg, kirjeldus, seaduse või muu õigusakti sätted, mida isik rikkus, samuti käesoleva seadustiku või muu seaduse sätted, mis näevad ette vastutuse selle haldusõiguserikkumise eest; 6) tunnistajate ja kannatanute (nende olemasolu korral) ees- ja perekonnanimed ning aadressid; 7) haldusõiguserikkuja seletus; 8) andmed haldusõiguserikkuja halduskorras kinnipidamise, isiku ja asjade läbivaatuse ning asjade ja dokumentide äravõtmise kohta; 9) kui koos haldusõiguserikkumise protokolliga koostatakse akt haldusõiguserikkumisega põhjustatud kahju ja selle suuruse kohta, tehakse akti koostamise kohta märkus haldusõiguserikkumise protokollis; 10) muud andmed, mis on haldusõiguserikkumise asja lahendamiseks vajalikud. (2) Protokolli koostamisel selgitatakse haldusõiguserikkujale tema õigusi ja kohustusi, mis on ette nähtud käesoleva seadustiku §-s 243, ja selle kohta tehakse protokolli märkus. (3) Protokollile kirjutavad alla selle koostanud isik ja haldusõiguserikkuja; kui on tunnistajaid ja kannatanuid, siis võivad protokollile alla kirjutada ka nemad. (4) Kui haldusõiguserikkuja keeldub protokollile alla kirjutamast, tehakse sellesse vastav kanne. Protokollile lisatakse haldusõiguserikkuja kirjalikud märkused protokolli kohta, samuti protokollile allakirjutamisest keeldumise motiivid. [4.06.1997] § 230. Protokolli esitamine Protokoll esitatakse hiljemalt kolme päeva jooksul ametiisikule või halduskohtunikule, kes on volitatud arutama haldusõiguserikkumise asja. § 231. Juhtumid, mil ei koostata haldusõiguserikkumise protokolli (1) Rahatrahvi kuni kümne päevapalga ulatuses võib määrata protokolli koostamata ja sisse nõuda haldusõiguserikkumise kohas käesoleva seadustiku §-des 190­2166 loetletud ja §-de 188 ja 228 kohaselt volitatud ametiisikute poolt. (2) Kui haldusõiguserikkuja vaidlustab temale käesoleva paragrahvi 1. lõike kohaselt määratava karistuse või on teisi asjaolusid, mis ei võimalda ametiisikul määrata trahvi haldusõiguserikkumise kohas, siis koostatakse protokoll. (3) Politseiametnik võib haldusõiguserikkumise kohas määrata rahatrahvi kuni kümne päevapalga ulatuses, koostades rahatrahvi määramise otsuse. Otsus koostatakse vastaval plangil kahes eksemplaris, millest üks antakse haldusõiguserikkujale allkirja vastu. (4) Käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud otsuses märgitakse otsuse teinud isiku ametikoht ning ees- ja perekonnanimi, asutuse nimetus ja aadress; andmed isiku kohta (ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg, elukoht); õiguserikkumise koht, aeg ja lühikokkuvõte; viide seadusele ja selle sättele, mida kohaldati, ning asjas tehtud otsus; otsuse peale edasikaebamise kord ja tähtaeg; rahatrahvi tasumise kord ja asutuse nimetus ning arveldusarve number, millele rahatrahv kantakse. (5) Käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud otsuste blanketid on rangelt arvel ja ühtse numeratsiooniga. (6) Käesoleva seadustiku § 951 alusel määratud rahatrahvi korral haldusõiguserikkumiste protokolli ei koostata. Parkimiskorra rikkumise kohta koostab ametnik trahvinõude, mis peab sisaldama: 1) trahvinõude koostaja ametikohta, ees- ja perekonnanime; 2) asutuse nimetust, kelle nimel trahvinõue koostatakse, aadressi, pangakonto numbrit ja kontakttelefoni; 3) parkimiskorra rikkumise kohta, kuupäeva ja kellaaega; 4) parkimiskorda rikkunud sõiduki tüüpi, marki ja registreerimisnumbrit; 5) parkimiskorra rikkumise lühikest kirjeldust; 6) rahatrahvi suurust. (7) Trahvinõude koostab ametiisik kahes eksemplaris, millest üks jääb trahvinõude koostajale, teine esitatakse parkimiskorda rikkunud sõiduki juhile või kinnitatakse sõiduki külge nähtavale kohale. Sõiduki külge kinnitatud trahvinõue peab olema ilmastikukindlas ümbrises. [28.01.1993; 19.05.1993; 4.06.1997; 21.10.1998; 28.01.1999] § 232. Haldusõiguserikkuja toimetamine ametiruumi protokolli koostamiseks Kui protokolli haldusõiguserikkumise kohta ei ole võimalik haldusõiguserikkuja tegevuse või halbade ilmastikutingimuste tõttu kohapeal koostada ja protokolli koostamine on kohustuslik, on protokolli koostamise õigust omaval isikul õigus haldusõiguserikkumise tõkestamiseks, haldusõiguserikkuja isiku kindlakstegemiseks ja protokolli koostamiseks toimetada haldusõiguserikkuja politseisse, piirivalveasutusse, valla- või linnavalitsusse. [17.04.1996; 4.06.1997] 17. peatükk HALDUSKINNIPIDAMINE, ISIKU JA ASJADE LÄBIVAATUS NING ASJADE JA DOKUMENTIDE ÄRAVÕTMINE § 233. Haldusõiguserikkumiste asjade menetluse tagamise abinõud (1) Haldusõiguserikkumise tõkestamiseks, haldusõiguserikkumise protokolli koostamiseks, kui seda ei ole võimalik kohapeal koostada ja protokolli koostamine on kohustuslik ning kui on ära kasutatud teised vahendid isiku kindlakstegemiseks, asjade õigeaegse ja õige arutamise tagamiseks ja haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse täitmise tagamiseks, samuti väljasaatmise ning riigipiirilt tagasisaatmise otsuse täideviimiseks, on lubatud isiku halduskinnipidamine, isiku läbivaatus, asjade läbivaatus ning asjade ja dokumentide äravõtmine. (2) Politseiametnikul on õigus haldusõiguserikkuja kinni pidada ka sel juhul, kui õiguserikkumine on politsei saabudes lõppenud, ent on alust arvata, et õiguserikkuja on oma seisundi tõttu ohtlik iseendale või teistele isikutele või nende varale. (3) Joobeseisundis haldusõiguserikkuja, kes joobnud oleku tõttu võib ohustada teisi või iseennast või osutuda kuriteo ohvriks, toimetatakse raviasutusse või politsei arestimajja või arestikambrisse. (4) Avalikus kohas joobeseisundis viibiva isiku, kelle isik on tuvastatud ja kelle elukoht on samas asustusüksuses või linnaosas, võib juhul, kui ta ei käitu agressiivselt, toimetada koju täiskasvanud perekonnaliikme hoole alla. [17.04.1996; 4.06.1997; 10.11.1998] § 234. Halduskinnipidamine (1) Halduskinnipidamise kohta koostatakse protokoll, milles näidatakse selle koostamise aeg ja koht, protokolli koostanud isiku ametikoht, ees- ja perekonnanimi; kinnipeetu isikuandmed ning kinnipidamise aeg ja motiivid. Protokollile kirjutavad alla selle koostanud ametiisik ja kinnipeetu. Kui kinnipeetu keeldub protokollile alla kirjutamast, tehakse sellesse vastav kanne. Märkuse halduskinnipidamise kohta võib teha ka haldusõiguserikkumise protokollis. (2) Halduskinnipidamise protokolli ei koostata juhul, kui kinnipeetu toimetatakse politsei-, piirivalve või tolliasutusse ja registreeritakse seal kinnipeetute žurnaalis. (3) Haldusõiguserikkumise asjaolude selgitamist haldusõiguserikkumise kohas ning temale seal haldusõiguserikkumise protokolli ja halduskaristuse otsuse koostamise aega ei loeta halduskinnipidamiseks. (4) Haldusõiguserikkumise eest kinnipeetud isiku palvel tehakse tema asukoht teatavaks tema sugulastele või töö- või õppimiskoha administratsioonile. Alaealise kinnipidamise kohta on tema vanematele või eestkostjale või hooldajale ning sotsiaaltalitusele teatamine kohustuslik. (5) Halduskorras kinnipeetavate isikute kinnipidamise tingimused ja kohad sätestatakse täitemenetlust käsitlevas seaduses. (6) Kinnipeetule selgitatakse tema õigusi vastavalt käesoleva seadustiku §-dele 237, 241 ja 243 ning selle kohta tehakse protokolli või käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud dokumenti vastav kanne, millele võetakse kinnipeetu allkiri. [17.04.1996; 4.06.1997] § 2341. Raviasutusse toimetamine Raviasutusse toimetatakse: 1) joobeseisundis isik, kes vajab erakorralist arstiabi; 2) ilmsete rasedustunnustega joobeseisundis naisisik, kellel on keskmine või raske joove; 3) joobeseisundis alaealine, kellel on keskmine või raske joove. [4.06.1997] § 2342. Kainenemisele paigutamine (1) Kainenemisele politsei arestimaja või arestikambri kainestuskambrisse paigutatakse joobnud isik, kes on keskmises või raskes joobeastmes, ning kes joobe tõttu on: 1) agressiivse käitumisega; 2) märgatavate koordinatsioonihäiretega; 3) orienteerumis- või liikumisvõimetu. (2) Rahu rikkumise eest eluruumides (§ 145) võidakse kainenemisele paigutada üksnes käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 1 nimetatud isikut. (3) Joobeseisundis alaealine, kes ei kuulu toimetamisele raviasutusse, paigutatakse kainenemisele üksnes juhul, kui tema kinnipidamiskohajärgse politseiprefektuuri piires ei ole teda võimalik üle anda alaealiste keskuse, turvakodu, täiskasvanud perekonnaliikme, hooldaja või eestkostja hoole alla. (4) Kainenemisele ei paigutata joobeseisundis isikut, kui tema isiku tuvastamisel või läbivaatusel selgub, et tegemist on isikuga, kes: 1) põeb raskekujulist südamehaigust, epilepsiat, suhkurtõbe, skisofreeniat või muud rasket haigust ­ selline isik antakse üle tema perekonnaliikmetele või vajadusel toimetatakse raviasutusse; 2) on diplomaatilist immuniteeti omav välisriigi kodanik ­ sellisest isikust teatatakse viivitamatult vastava välisriigi saatkonda või Välisministeeriumi; 3) kuulub toimetamisele raviasutusse (§ 2341). [4.06.1997] § 2343. Joobeseisundis isiku kainenemisele paigutamise protokoll (1) Joobeseisundis isiku kainenemisele paigutamise kohta koostatakse protokoll. (2) Joobeseisundis isiku kainenemisele paigutamise protokollis tuuakse ära: 1) selle koostamise aeg, sealhulgas kellaaeg ja koht, asutuse nimetus ja aadress, kelle nimel protokoll koostatakse, protokolli koostanud isiku ametinimetus ning ees- ja perekonnanimi; 2) kainenemisele paigutatud isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood (koodi puudumisel aga sünniaeg ja koht), elukoht, töökoht, amet, töötasu, isikut tõendava dokumendi korral selle nimetus, number, välja andnud asutuse nimetus ja väljaandmise aeg; viide sellele, kas isik tehti kindlaks dokumendi järgi, isiku või tunnistajate ütluste põhjal või muul viisil; 3) kelle poolt (ees- ja perekonnanimi, ametikoht või elukoht), mis kellaajal ja kus kohast kainenemisele toimetati; 4) kainenemisele toimetatu poolt toimepandud õiguserikkumise kirjeldus ühes viitega seadusele ja selle sättele; 5) õiguserikkuja isiku ja tema asjade läbivaatuse tulemused, sealhulgas üleriiete ja jalatsite kirjeldus, andmed avastatud kehavigastusest ja haiguslike nähtude ilmnemise kohta ning hinnang tervislikule seisundile; 6) andmed õiguserikkujalt hoiule võetud raha summa ning paberraha puhul ka erinevate rahamärkide arvu kohta, samuti dokumentide ning muude esemete, sealhulgas üleriiete ja jalatsite ning nende hoidmise koha kohta; 7) kainenemiselt vabastatud isiku pretensioon tema kohtlemise, raha, dokumentide, asjade kaotsimineku või puudujäägi kohta. (3) Protokollile kirjutavad alla selle koostanud isik ja õiguserikkuja kainenemisele toimetanud isik(ud). (4) Kainenemiselt vabastatud isikule tagastatakse allkirja vastu kainenemisele paigutamise protokollis temalt hoiule võetud raha, dokumendid ja muud esemed, samuti kviitung aine või eseme kohta, mida ei tagastatud. Allkirja andmisest keeldumise korral teeb protokolli koostama volitatud isik vastava märkme protokolli ja kinnitab selle oma allkirjaga. [4.06.1997] § 2344. Kainenemisele paigutatud isiku kinnipidamistingimused (1) Kainenemisele paigutatava isiku ja tema asjade läbivaatus (§ 237) on kohustuslik. (2) Kainenemisele paigutatavalt isikult võetakse hoiule raha, väärtasjad ja dokumendid, samuti esemed ja ravimid, mis võivad ohustada teda ennast või teisi isikuid. (3) Kainenemisele paigutatud isikut hoitakse eraldi teistest kinnipeetutest. Eri soost isikuid hoitakse eraldi kambrites. (4) Kainestuskamber peab olema ilma väljaulatuvate teravate eendite ja nurkadeta, puidust või sama soojuspidavusega muust materjalist põrandaga ning valgustatud ja köetav ruum. Narid peavad olema jäigalt kinnitatud. Kambri uksel peab olema vaateava. (5) Kainenemisele paigutatud isiku muud kinnipidamise tingimused ning tema kohtlemine ei tohi olla inimväärikust alandav. (6) Kainenemisele paigutatud isiku ohutuse tagamiseks teda jälgitakse. Tervise halvenemisel kutsutakse kohale meditsiinitöötaja. [4.06.1997] § 2345. Ohjeldusmeetmete rakendamine (1) Kainenemisele paigutatud isiku suhtes võidakse rakendada ohjeldusmeetmeid, kui on otsene oht enesevigastuseks või vägivallaks teise isiku suhtes ja suusõnaline rahustamine ohu kõrvaldamiseks ei ole osutunud küllaldaseks. (2) Ohjeldusmeetmetena võidakse kasutada kinnisidumist, käeraudu, rahustustooli või rahustussärki. Ohjeldusmeetme kasutamine ei tohi kesta üle ühe tunni. (3) Ohjeldusmeetme kasutamise kohta tehakse vastav kanne joobnud isiku kainenemisele paigutamise protokolli, näidates sealjuures ära ohjeldusmeetme kasutamise põhjuse, valitud ohjeldusmeetme ja selle kasutamise kestuse. [4.06.1997] § 2346. Kainenemiselt vabastamine (1) Kainenemisele paigutatud isik hoitakse kainenemisel kuni kainestumiseni, kuid mitte üle 24 tunni. Kui isik selle aja möödumisel ei ole sel määral kainenenud, et teda võiks lasta iseseisvalt lahkuda, kutsutakse arst tema tervisliku seisundi kindlakstegemiseks. (2) Kui isik saab kaineks öisel ajal ja tal puudub (ei soovi) kojuminekuvõimalus, võib ta omal soovil jääda kainestuskambrisse kuni hommikuni, mille kohta tehakse vastav kanne kainenemisele paigutamise protokolli. (3) Kainenemiselt vabastatule ei tagastata ainet või eset, mida võib omada või kanda ainult eriloaga ning see luba puudub. [4.06.1997] § 235. Ametiisikud, kes on pädevad kohaldama halduskinnipidamist ja väljasaatmist (1) Haldusõiguserikkuja halduskinnipidamist võivad käesoleva seadustiku §-s 234 loetletud juhtudel kohaldada politsei-, piirivalve- ja tolliametnikud, lennunduse, jahi, kalapüügi ja metsa järelevalve ning traktorite ja liikurmasinate tehnilist järelevalvet teostavad ametiisikud, kes on volitatud koostama haldusõiguserikkumise protokolli. (2) Halduskohtunik, politsei-, piirivalve- ja migratsiooniametnik teeb halduskorras väljasaatmise otsuse käesoleva seaduse § 171 8. lõike järgi. [15.09.1993; 27.10.1993; 11.05.1994] § 236. Halduskinnipidamise tähtajad (1) Haldusõiguserikkumise toime pannud isiku halduskinnipidamine ei või üldjuhul ületada kolme tundi. (2) Üle kolme tunni võib haldusõiguserikkumise toime pannud isikut kinni pidada: 1) kuni kakskümmend neli tundi: ­ politseiprefektuuri või -jaoskonna operatiivkorrapidaja (vanempolitseinike hulgast) otsusel nendes haldusõiguserikkumiste asjades, mis kuuluvad läbivaatamisele kõrgema politseiametniku poolt, juhul kui haldusõiguserikkuja ei oma kindlat elukohta või kui tema isik on kindlaks tegemata, samuti käesoleva seadustiku § 12 2. lõikes loetletud juhtudel; 2) kuni nelikümmend kaheksa tundi: ­ piirirežiimi rikkumise puhul isiku kindlakstegemiseks või haldusõiguserikkumise asjaolude tuvastamiseks; ­ asja arutamiseni halduskohtuniku poolt, kui haldusõiguserikkumise eest on ette nähtud haldusarest; ­ Eesti Vabariigis ebaseaduslikult viibivaid või vabariiki ebaseaduslikult saabunud välismaalasi. Üle 48 tunni võib neid isikuid kinni pidada halduskohtuniku otsuse alusel, kuid mitte rohkem kui kolm ööpäeva. (21) Käesoleva seadustiku § 233 2. lõikes nimetatud õiguserikkujat võib kinni pidada kuni ohu möödumiseni, kuid mitte üle kahekümne nelja tunni. (22) Kainenemiselt vabastatud haldusõiguserikkuja suhtes rakendatakse halduskinnipidamist üldistel alustel, kusjuures tema halduskinnipidamise tähtaeg koos kainenemisel viibitud ajaga ei tohi ületada 48 tundi. (3) Halduskinnipidamise tähtaega arvutatakse protokolli koostamiseks haldusõiguserikkuja kohaletoimetamise momendist, joobnud isiku suhtes aga tema kainenemise ajast. [27.10.1993; 17.04.1996; 4.06.1997] § 2361. Väljasaatmise otsustamise ja väljasaatmise otsuse tühistamise kord (1) Välismaalase Eestist väljasaatmise otsustab halduskohtunik Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutuse põhjendatud taotluse alusel vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadusele. (2) Väljasaatmise otsuse tühistab väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud juhtudel halduskohtunik väljasaadetava või seadusega või Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutuse taotlusel. (3) Väljasaatmine ja väljasaatmise otsuse tühistamine otsustatakse kohtuistungil. Väljasaatmise arutamisest võivad osa võtta välismaalane ja tema esindaja ning väljasaatmise taotluse esitanud valitsusasutuse esindaja. Väljasaatmise otsuse tühistamise arutamisest võivad osa võtta väljasaadetav ja tema esindaja ning väljasaatmise taotluse esitanud valitsusasutuse esindaja. Kohtunik tutvub valitsusasutuse taotlusega ning kuulab ära asja arutamisest osavõtjate seletused. (4) Väljasaatmise otsuse tühistamine seadusega volitatud valitsusasutuse taotlusel otsustatakse ilma viivituseta ning kohtuistungit korraldamata. Otsus jõustub otsuse tegemisel, kui otsuses pole määratud teisiti. (5) Kriminaalasjas kahtlustatava, süüdistatava ja kohtualuse välismaalase väljasaatmise otsuse ärakiri edastatakse viivituseta selles asjas järelevalvet teostavale või riiklikku süüdistust esindavale prokurörile. [10.11.1998] § 2362. Väljasaatmislaagrisse paigutamise, väljasaatmislaagris kinnipidamise tähtaja pikendamise ja väljasaatmislaagrist vabastamise kord (1) Väljasaadetav paigutatakse väljasaatmislaagrisse, vabastatakse väljasaatmislaagrist ja tema väljasaatmislaagris kinnipidamise tähtaega pikendatakse halduskohtuniku otsusega Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutuse taotlusel ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud alustel. (2) Väljasaatmislaagrisse paigutamine, väljasaatmislaagris kinnipidamise tähtaja pikendamine otsustatakse kohtuistungil. Asja arutamisest võtavad osa väljasaadetav ja tema esindaja, samuti paigutamist või pikendamist taotlenud valitsusasutuse esindaja. (3) Väljasaatmislaagrist vabastamise otsustamisel tutvub halduskohtunik väljasaatmislaagrist vabastamise taotlusega ja sellele lisatud materjalidega ning nõuab vajadusel taotluse esitajalt täiendavaid seletusi. Kohtunik vaatab taotluse läbi ja otsustab vabastamise ilma viivituseta ning kohtuistungit korraldamata. [10.11.1998] § 2363. Otsuse sisu (1) Väljasaatmise otsuses, väljasaatmise otsuse tühistamise otsuses ning väljasaatmislaagris kinnipidamise otsuses märgitakse otsuse tegemise aeg ja koht, otsuse teinud kohtu nimetus, halduskohtuniku ja kohtuistungi sekretäri nimi, väljasaatmise taotluse esitanud valitsusasutus, väljasaadetava ees- ja perekonnanimi, sünniaeg- ja koht, otsuse aluseks olevad asjaolud ja kohaldatavad õigusnormid. (2) Väljasaatmise otsus, väljasaatmise otsuse tühistamise otsus ja väljasaatmislaagris kinnipidamise otsus, samuti vastava taotluse rahuldamata jätmise otsus peab olema põhjendatud. Otsus vormistatakse eraldi lahendina, mille ärakiri antakse väljasaadetavale ja valitsusasutusele, kellel on õigus osaleda asja arutamisel. (3) Väljasaadetav, samuti valitsusasutus, kellel on õigus osaleda asja arutamisel, võib otsusele esitada apellatsioonkaebuse käesolevas seadustikus sätestatud korras. (4) Halduskohtunik võib määrusega peatada väljasaatmise otsuse täideviimise väljasaadetava taotlusel kuni väljasaatmise otsuse apellatsioonikorras läbivaatamiseni. Väljasaatmise otsuse täideviimise peatamise otsustamisel tutvub halduskohtunik väljasaatmist taotlenud valitsusasutuse seisukohaga. (5) Käesoleva seadustiku §-des 2361­2363 sätestatud asjade arutamisele halduskohtuniku poolt kohaldatakse käesoleva seadustiku 19. peatükis haldusõiguserikkumiste asja arutamiseks sätestatut, kui §-des 2361­2363 ei ole sätestatud teisiti. [10.11.1998] §-d 2364­2366 [kehtetud ­ 10.11.1998] § 237. Isiku ja asjade läbivaatus (1) Isikut ja tema asju võivad läbi vaadata käesoleva seadustiku §-s 235 loetletud ametiisikud. (2) Isikut võib läbi vaadata selleks volitatud temaga samast soost isik vähemalt ühe samast soost manuka juuresolekul. (3) Asjade läbivaatus toimub üldjuhul isiku juuresolekul, kelle omanduses või valduses need on. Edasilükkamatutel juhtudel võib nimetatud asjad ja esemed läbi vaadata kahe manuka osavõtul ilma omaniku või valdaja juuresolekuta. Manukateks ei või olla haldusõiguserikkumise asja arutamise osalised, nende sugulased ja tunnistajad. (4) Isiku ja asjade läbivaatuse kohta koostatakse protokoll või tehakse vastav kanne haldusõiguserikkumise või -kinnipidamise protokollis. Protokollile kirjutavad alla selle koostaja, isik, keda või kelle asju läbi vaadati, ning manukad. (5) Isiku ja asjade läbivaatus tolliasutuses toimub tolliseadusega kehtestatud korras. [17.04.1996] § 238. Erikonfiskeerimine (1) Erikonfiskeerimisele kuuluvad: 1) haldusõiguserikkumise toimepanemise vahend ja riist; 2) haldusõiguserikkumise läbi omandatud vara; 3) haldusõiguserikkumise asja menetlemisel avastatud aine või ese, mida võib omandada vaid eriloaga, aga see luba puudub; 4) kontrollialase tegevuse käigus avastatud võltsitud dokumendid (sealhulgas võltsitud sõidupilet ja -kaart); 5) tollieeskirjade rikkumise eesmärgil eriliselt ümberehitatud veok, millega, mille sees või mille abil toimetati edasi või kavatseti edasi toimetada tollieeskirjade rikkumise vahetu objektina käsitatavat kaupa; 6) keelatud külmrelv; 7) ebaseaduslikult korraldatava hasartmängu inventar; 8) korraldusloata korraldatava loterii pilet; 9) maksumärgiga märgistamata tubakatoode; 10) Eestisse sissevedamiseks mittelubatud alkohol; 11) võltsitud alkohol ja muu võltsitud kaup; 12) piraatkoopia ja muu piraatkaup; 13) ebaseaduslikult kasutatav erisignaalseade; 14) kiirusemõõteseadet avastav või häiriv seade; 15) ebaseaduslikult külvatud või kasvatatav unimagun või kanep. (2) Haldusõiguserikkumise vahetuks objektiks olnud väärtuse erikonfiskeerimist võib kohaldada käesoleva seadustiku § 351 2. lõikes, §-s 128 (raadiosaateseade, mille paigaldamiseks ja kasutamiseks on vajalik tööluba), § 132 1. lõikes, § 133 3. lõikes, §-des 135, 137 (kaubad, mille tootmiseks, kokkuostmiseks või müümiseks on erikeeld või vajalik tegevusluba või -litsents), 1371, 138, 146, 148, § 1541 2. lõikes, §-des 158, 168 ja tolliseaduses loetletud haldusõiguserikkumiste asjades. (3) Haldusõiguserikkumise asja, mis on seotud erikonfiskeerimisega, arutab halduskohtunik. Tolliseaduses ettenähtud haldusõiguserikkumise asja arutamisel võib erikonfiskeerimist kohaldada ka tolliametnik. (4) Erikonfiskeerimise küsimus lahendatakse sama otsusega, mis tehakse käesoleva seadustiku § 265 1. lõikes sätestatud korras. (5) Erikonfiskeerimist võib kohaldada, sõltumata asjaolust, kellele erikonfiskeeritav ese, aine või muu väärtus kuulus või kas selle seaduslik valdaja oli tuvastatud. [21.01.1999] § 239. Asjade või dokumentide äravõtmine (1) Kinnipidamisel, isiku või asjade läbivaatusel avastatud erikonfiskeerimisele kuuluvaid asju, samuti dokumente võtavad ära käesoleva seadustiku §-des 235 ja 237 loetletud ametiisikud. Äravõetud asju ja dokumente hoitakse kuni haldusõiguserikkumise asja arutamiseni kohtades, mille määravad ametiisikud, kellel on asjade ja dokumentide äravõtmise õigus. (11) Isikutel, kellel on õigus koostada haldusõiguserikkumise protokolli, on õigus võtta oma kontrollialase tegevuse piires ära: 1) asjad, mis kuuluvad või võivad kuuluda erikonfiskeerimisele; 2) dokumendid, mis omavad tähtsust asja õigeks lahendamiseks. (12) Käesoleva paragrahvi 11. lõikes sätestatud korras äravõetud asju ja dokumente hoitakse kuni haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse jõustumiseni need asjad või dokumendid äravõtnud isiku asutuse asitõendite hoidlas või muus selle asutuse valduses olevas ruumis. (13) Äravõetud asjade hoidmine väljaspool käesoleva paragrahvi 12. lõikes nimetatud paika on lubatud vaid juhul, kui see on õigusakti alusel korraldatud. (2) Asjade ja dokumentide äravõtmise korral koostatakse selle kohta protokoll või tehakse vastav kanne haldusõiguserikkumise, asjade läbivaatuse, isiku läbivaatuse või kinnipidamise protokollis. Tulirelva ja laskemoona äravõtmisel tehakse protokolli kanne relva margi või mudeli, kaliibri, seeria, väljalaske aasta ja numbri ning laskemoona nimetuse ja koguse kohta. (3) Haldusõiguserikkumise toimepanemise korral, mille eest vastavalt käesolevale seadustikule võib kohaldada karistusena eriõiguse äravõtmist, võetakse haldusõiguserikkujalt enne asja arutamist ära vastav juhitunnistus, -luba, pilet või kaart ning tehakse selle kohta kanne haldusõiguserikkumise protokolli. (4) Isikule, kellelt võeti ära dokumendid ja asjad, antakse selle kohta tõend. (5) Äravõetud juhiloa asemele antakse sõiduki juhtimise ajutine luba, mis kehtib üksnes Eestis kolmekümne päeva jooksul. Ajutise loa vormi kinnitab politseipeadirektor. Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale edasikaebamise korral ajutise loa välja andnud asutus pikendab loa kehtivust kuni kaebuse lahendamiseni. [17.04.1996; 21.01.1999] § 240. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine ning sõiduki kinnipidamine (1) Mootorsõiduki, veduri, laeva, sealhulgas väikelaeva, õhusõiduki või muu sõiduki juht kõrvaldatakse selle sõiduki juhtimiselt: 1) kui on küllaldane alus arvata, et ta on joobeseisundis; 2) kui tal puudub vastava sõiduki juhtimist või kasutamist õigustav dokument; 3) kui sõiduki rikke, heitmete saasteaine sisalduse, müra taseme või muu puuduse tõttu on sellega sõidu jätkamine keelatud. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 1 nimetatud isik suunatakse kehtestatud korras läbivaatusele tema joobeseisundi tuvastamiseks. (3) Mootorsõiduk, mille juht on käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud juhtumil kõrvaldatud selle juhtimiselt, paigutatakse, kui kohapeal puudub võimalus selle üleandmiseks omanikule, valdajale või nende seaduslikule esindajale, lähimasse valvega hoiukohta või politseiasutusse. (31) Sõidukit võib paigutada lähemasse valvega hoiukohta ka siis, kui: 1) sõiduk on pargitud nii, et see on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust; 2) sõiduk on pargitud nii, et kahjustab teed või haljasala; 3) sõiduk on pargitud selleks keelatud kohas nii, et see segab tee, haljasala, hoonete või rajatiste hooldustöid; 4) sõiduk on pargitud teisaldamist tähistava tahvliga märgistatud alale. (32) Sõiduki valvega hoiukohta paigutamise kohta koostatakse akt, mis peab sisaldama: 1) valvega hoiukohta paigutatava sõiduki tüüpi, marki, riiklikku registreerimismärki ja eritunnuseid, sõidukil esinevate nähtavate puuduste ja vigastuste loetelu; 2) paigutamisotsuse teinud ja paigutamist korraldanud ametiisiku ametikohta, ees- ja perekonnanime ning allkirja; 3) sõiduki valvega hoiukohta paigutanud ettevõtja nime, aadressi ja telefoninumbrit ning paigutamist teostanud isiku ees- ja perekonnanime; 4) hoiukoha aadressi, kuhu sõiduk paigaldati; 5) akti koostamise kuupäeva ja kellaaega; 6) hoiukohas sõiduki vastuvõtnud isiku ametikohta, ees- ja perekonnanime, sõidukil esinevate nähtavate puuduste ja vigastuste loetelu; 7) sõiduki hoiukohta vastuvõtnud isiku allkirja. Akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest esimene eksemplar jääb sõiduki hoiukohta paigutamise otsuse teinud ametiisikule, teine eksemplar jääb sõiduki paigutamist korraldanud ettevõtjale ning kolmas eksemplar jääb sõiduki hoiukohta. (33) Sõiduk tagastatakse omanikule või tema volitatud isikule viivitamatult pärast sõiduki ümberpaigutamise ja hoidmise kulude tasumist. (34) Sõiduki ümberpaigutamisel või hoidmisel sõidukile tekitatud vigastuste eest vastutab sõidukit ümber paigutanud või hoidnud ettevõtja. (4) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 3 märgitud juhtudel võidakse mootorsõiduki kasutamine keelustada selle registreerimismärkide kinnipidamisega. (5) Mootorsõiduki lähimasse valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamise kulud hüvitab selle juht, omanik või valdaja Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras ja määrades. Mootorsõiduki hoiukohta või politseiasutusse toimetamisest teatatakse kohe politsei korrapidamisteenistusele ja kirjalikult mootorsõiduki omanikule, valdajale või nende seaduslikule esindajale. (6) Mootorsõiduki juht, omanik või valdaja vabastatakse käesoleva paragrahvi 5. lõikes nimetatud kulutuste hüvitamisest, kui tema tegevuses puudus käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud õiguserikkumise koosseis. [17.04.1996; 28.01.1999] § 241. Edasikaebamine halduskinnipidamise, isiku ja asjade läbivaatuse ning asjade ja dokumentide äravõtmise ja nende erikonfiskeerimise peale (1) Halduskinnipidamise, isiku ja asjade läbivaatuse ning asjade ja dokumentide äravõtmise peale võib edasi kaevata halduskohtunikule. (2) Halduskohtunik vaatab kaebuse läbi neljakümne kaheksa tunni jooksul, arvates kaebuse saabumisest, ja teeb otsuse halduskinnipidamise, isiku ja asjade läbivaatuse ning asjade ja dokumentide äravõtmise seaduslikkuse kohta. (3) Halduskohtuniku poolt halduskinnipidamise pikendamise peale üle neljakümne kaheksa tunni võib edasi kaevata ringkonnakohtule. (4) Erikonfiskeerimise kohaldamise või mittekohaldamise peale edasikaebamine ja selle kaebuse arutamine ning lahendamine halduskohtuniku või kohtu poolt toimub protsessiõiguse samade normide kohaselt, mis kehtivad halduskaristuse kohaldamise või haldusõiguserikkumise asjas menetluse lõpetamise otsuse vaidlustamisega seotud kohtumenetluses. [19.05.1993; 4.06.1997; 21.01.1999] 18. peatükk HALDUSÕIGUSERIKKUMISE ASJA MENETLUSES OSALEVAD ISIKUD § 242. Haldusõiguserikkumise asja menetluses osalevad isikud Haldusõiguserikkumise asja menetluses osalevateks isikuteks on: 1) haldusvastutusele võetav isik, tema seaduslik esindaja ja tema poolt volitatud vandeadvokaat või muu esindaja; 2) kannatanu, tema seaduslik esindaja ja tema poolt volitatud vandeadvokaat või muu esindaja; 3) haldusõiguserikkumise asja arutamisel halduskohtuniku poolt ­ haldusõiguserikkumise protokolli koostanud ametiisik või protokolli koostajaga samast asutusest selle asutuse poolt volitatud ning antud haldusõiguserikkumise asjas protokolli koostamise õigust omav muu ametiisik. [4.06.1997] § 243. Haldusvastutusele võetava isiku õigused ja kohustused Haldusvastutusele võetaval isikul on õigus tutvuda asja materjaliga, anda selgitusi, esitada tõendeid ja avaldada taotlusi; kasutada advokaadi õigusabi, alates protokolli koostamisest või kinnipidamisest; esineda emakeeles ja kasutada tõlgi teeneid, kui ta ei valda keelt, milles menetlus toimub; edasi kaevata asjas tehtud otsuse peale. Haldusõiguserikkumise asja arutatakse vastutusele võetava isiku juuresolekul. Selle isiku või tema esindaja juuresolekuta võib asja arutada ainult juhtudel, kui on andmeid, et teda on õigeaegselt informeeritud asja arutamise kohast ja ajast ning kui temalt ei ole tulnud taotlust asja arutamise edasilükkamiseks. § 244. Kannatanu (1) Kannatanu on füüsiline isik, kellele haldusõiguserikkumisega on tekitatud moraalset, füüsilist või varalist kahju, samuti juriidiline isik, kellele haldusõiguserikkumisega on tekitatud varalist kahju. (2) Kannatanul on õigus tutvuda asja kogu materjaliga, avaldada taotlusi ning esitada kaebus haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale. [4.06.1997] § 245. Esindajad (1) Haldusvastutusele võetavat isikut ja kannatanut, kes on alaealine või oma füüsiliste või psüühiliste puuete tõttu ei suuda ise teostada oma õigusi haldusõiguserikkumise asjas, on õigus esindada tema seaduslikul esindajal (vanemad, eestkostjad, hooldajad). (2) Haldusvastutusele võetavat isikut või kannatanut võib haldusõiguserikkumise asja menetluses esindada vandeadvokaat või muu isik, kellele ta on selleks andnud volikirja. (3) Kannatanuks oleva juriidilise isiku esindamine toimub tema põhikirjast või seadusest tulenevas korras. (4) Asutus, kelle ametiisik haldusõiguserikkumise asjas protokolli koostas, võib asja arutamisel vastava ministri loal halduskohtus kasutada advokaadi õigusabi. [4.06.1997] § 246. Advokaat (1) Advokaadil on õigus osaleda haldusõiguserikkumise menetluses, alates protokolli koostamisest või haldusvastutusele võetava isiku kinnipidamisest, tutvuda asja kogu materjaliga, avaldada taotlusi ning teda kutsunud isiku volitusel esitada tema nimel kaebus asjas tehtud otsuse peale. (2) Menetlusest osavõtuks esitab advokaat orderi. [4.06.1997] § 247. Haldusõiguserikkumise asja arutamise osaliste võrdõiguslikkus (1) Haldusõiguserikkumise asja osalistel on asja arutava ametiisiku, halduskohtuniku või kohtu ees võrdsed õigused. Nad võivad ametiisikule, halduskohtunikule või kohtule esitada taotlusi, täiendavaid tõendeid, võtta osa tõendite uurimisest. (2) Haldusõiguserikkuja või kannatanu võivad haldusõiguserikkumise asja arutamisest osa võtta isiklikult või oma esindaja kaudu. (3) Protokolli koostanud ametiisik või käesoleva seadustiku § 242 punkti 3 alusel volitatud muu ametiisik võtab asja arutamisest osa isiklikult. [4.06.1997] § 248. Haldusõiguserikkumise asja arutamisest osavõtt (1) Haldusõiguserikkumise asja arutamise osalised kutsutakse asja arutamisele kutsega, milles on märgitud asja arutamise aeg ja koht ning kutsumise põhjus. (2) Haldusvastutusele võetava isiku ja kannatanu või nende esindajate mitteilmumine haldusõiguserikkumise asja arutamisele, kui nendele on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning kui nende poolt ei ole esitatud taotlust asja edasilükkamiseks, ei takista asja arutamist. (3) Haldusõiguserikkumise asja arutamine on seotud haldusvastutusele võetava isiku juuresolekuga vaid juhul, kui haldusõiguserikkumise asja arutab halduskohtunik ja selle haldusõiguserikkumise eest on karistuse ühe liigina nähtud ette haldusarest. Kui haldusvastutusele võetav isik hoiab kõrvale haldusõiguserikkumise asja arutamisest, teeb halduskohtunik määruse tema sundtoomise kohta. Sundtoomise teostab kohtu asukoha järgne politseiasutus. (4) Halduskohtunik arutab haldusõiguserikkumise asja haldusõiguserikkumise protokolli koostanud ametiisiku või protokolli koostaja asutuse poolt volitatud ning antud haldusõiguserikkumise asjas protokolli koostamise õigust omava muu ametiisiku kohustuslikul juuresolekul. [4.06.1997; 21.01.1999] § 249. Tõlk (1) Kui haldusõiguserikkumise asja arutamine toimub keeles, mida haldusvastutusele võetav isik või kannatanu ei valda, kutsub ametiisik, halduskohtunik või kohus tõlgi, kes valdab nii haldusõiguserikkumise asja arutamise keelt kui ka keelt, mida valdab haldusvastutusele võetav või kannatanu. (2) Tõlk on kohustatud kutse peale kohale ilmuma ning täielikult ja täpselt tõlkima. (3) Tõlgi vastu võidakse avaldada taandust käesoleva seadustiku §-s 256 sätestatud alustel. 19. peatükk HALDUSÕIGUSERIKKUMISE ASJA ARUTAMINE AMETIISIKU VÕI HALDUSKOHTUNIKU POOLT § 250. Haldusõiguserikkumise asja ainuisikuline arutamine (1) Haldusõiguserikkumise asja arutab halduskohtunik või politseiametnik, riiklik inspektor või muu ametiisik, kes on selleks volitatud käesoleva seadustikuga või kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega. (2) Kui käesolev seadustik sätestab mitme ametiisiku pädevuse sama eriosa sätte arutamiseks, siis arutab haldusõiguserikkumise asja pädev ametiisik protokolli koostajaga samast ametkonnast või halduskohtunik. Käesoleva seadustiku § 228 2. lõike punktides 1­5 nimetatud haldusõiguserikkumise asju arutab halduskohtunik. (3) [välja jäetud ­ 15.09.1993] [21.01.1999] § 251. Haldusõiguserikkumise asja arutamise ettevalmistamine (1) Haldusõiguserikkumise asja arutamise ettevalmistamisel selgitab ametiisik või halduskohtunik järgmised küsimused: 1) kas selle asja arutamine kuulub tema pädevusse; 2) kas protokoll ja muu materjal haldusõiguserikkumise kohta on koostatud õigesti; 3) kas asjas osalevatele isikutele on teatatud selle arutamise aeg ja koht; 4) kas on välja nõutud vajalik täiendav materjal; 5) vastutusele võetava isiku, kannatanu, seaduslike esindajate ja advokaadi taotlused. (2) Kui haldusõiguserikkumisega on isikule tekitatud moraalset, füüsilist või varalist kahju, teeb ametiisik või halduskohtunik määruse tema kannatanuks tunnistamise kohta. [21.01.1999] § 252. Haldusõiguserikkumise asja arutamise koht (1) Haldusõiguserikkumise asja arutatakse selle toimepanemise koha järgi. (2) Käesoleva seadustiku §-des 91­104, 106­111 loetletud haldusõiguserikkumiste asju võib arutada ka mootorsõiduki või mis tahes siseveetranspordivahendi, sealhulgas väikelaeva või õhusõiduki arvelevõtmise koha või haldusõiguserikkuja elukoha järgi. (3) Käesoleva seadustiku §-des 1411, 150 loetletud haldusõiguserikkumiste asju arutatakse kas nende toimepanemise koha või haldusõiguserikkuja elukoha järgi. [24.05.1995A] § 253. Haldusõiguserikkumise asjade arutamise tähtajad (1) Haldusõiguserikkumise asja arutatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil asja arutama pädev ametiisik või halduskohtunik sai haldusõiguserikkumise protokolli ja asja muu materjali. (2) Kui haldusõiguserikkuja suhtes on eelnevalt kohaldatud halduskinnipidamist, arutatakse haldusõiguserikkumise asja neljakümne kaheksa tunni jooksul arvates halduskinnipidamisest. § 254. Haldusõiguserikkuja ja teiste haldusõiguserikkumise asja osaliste kutsumine asja arutamisele (1) Kui haldusõiguserikkumise asja ei arutata haldusõiguserikkumise kohas, kutsutakse haldusõiguserikkuja ja teised haldusõiguserikkumise asja osalised ametiisiku või halduskohtuniku juurde kohtukutsega (kutsega), milles on märgitud asja arutamise aeg ja koht ning arutatava asja nimetus. (2) Kui haldusõiguserikkuja või tema esindaja ei vaidlusta haldusõiguserikkumise toimepanemist, võib ametiisik või halduskohtunik tema soovil tunnistajaid asja arutamisele mitte kutsuda. [21.01.1999] § 255. Haldusõiguserikkumise asja arutamise kord (1) Asja arutamine algab seda arutava ametiisiku või halduskohtuniku esitlemisega. (2) Asja arutav ametiisik või halduskohtunik teatab, milline asi tuleb arutusele, keda ja mille eest vastutusele võetakse ning selgitab asja arutamisest osavõtvatele isikutele nende õigusi ja kohustusi. Pärast seda avaldatakse haldusõiguserikkumise protokoll. Istungil kuulatakse ära asja arutamises osalevad isikud, uuritakse tõendeid ja lahendatakse taotlused. Kui asja arutamisest võtab osa advokaat, siis kuulatakse ära tema arvamus. (3) Haldusõiguserikkumise asja arutamisel osalevad isikud on kohustatud täitma ametiisiku või halduskohtuniku korraldusi. Ametiisik või halduskohtunik võib korralduse eiraja eemaldada ruumist, kus toimub asja arutamine. [21.01.1999] § 256. Taandamine (1) Haldusõiguserikkumise asja arutav ametiisik, halduskohtunik, sekretär, tõlk ja ekspert ei või osa võtta asja arutamisest ja nad kuuluvad taandamisele, kui nad on otseselt või kaudselt isiklikult huvitatud asja lõpplahendusest või kui esinevad muud asjaolud, mis tekitavad kahtlust nende erapooletuses. (2) Asja arutav ametiisik või halduskohtunik ei või osa võtta asja arutamisest ja nad kuuluvad taandamisele: 1) kui nad on omavahel või asja arutamise osalisega sugulased (vanemad, lapsed, lapsendajad, lapsendatud, vennad, õed, vanavanemad, lapselapsed, abikaasa); 2) kui nad võtsid antud haldusõiguserikkumise asjast osa otsuse tegijana, tõlgina, eksperdina, tunnistajana või manukana; 3) kui nende vastu esitati asjaolusid, mis äratavad kahtlusi nende erapooletuses. (3) Sekretär, tõlk ja ekspert ei või osa võtta asja arutamisest ja kuuluvad taandamisele käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 1 sätestatud asjaolude ilmnemisel. Peale selle ei või ekspert osa võtta asja arutamisest, kui ta oli või on teenistuslikus või muus sõltuvuses mõnest asja arutamise osalisest. § 257. Tunnistajale ja kannatanule nende õiguste selgitamine Ametiisik või halduskohtunik teeb kindlaks kannatanu ja ilmunud tunnistaja isiku ja selgitab neile nende õigusi ning kohustusi. Pärast seda eemaldatakse tunnistajad asja arutamise kohast ning takistatakse ülekuulatud tunnistajate suhtlemist ülekuulamata tunnistajatega. § 258. Tunnistajate ülekuulamise kord (1) Enne tunnistaja ülekuulamist küsitleb ametiisik või halduskohtunik tunnistajat tema isiku kindlakstegemiseks, selgitab välja tema ning asja arutamise osaliste suhted ning põhjendab vajadust anda objektiivseid ja tõepäraseid ütlusi. (2) Iga tunnistaja kuulatakse üle üksikult. Ülekuulatud tunnistaja jääb arutamise kohta asja arutamise lõpetamiseni, kui ametiisik või halduskohtunik ei luba tal lahkuda varem. (3) Haldusõiguserikkumise asja arutamise osalistel on õigus tunnistajatele esitada küsimusi, kusjuures esimesena küsitleb tunnistajat isik, kelle taotlusel tunnistaja asja arutamisele kutsuti. Ametiisiku või halduskohtuniku algatusel kutsutud tunnistajat küsitleb esimesena haldusõiguserikkuja. (4) Ametiisikul või halduskohtunikul on õigus küsitleda tunnistajat mis tahes ülekuulamise momendil. (5) Kui asja arutamine oli edasi lükatud, siis varem ülekuulatud tunnistajat teistkordselt enam ei kutsuta. § 259. Alaealise tunnistaja ülekuulamine (1) Nooremaid kui viieteistkümneaastaseid isikuid kuulatakse üle pedagoogi, vajaduse korral ka vanemate või neid asendavate isikute juuresolekul, kes ametiisiku või halduskohtuniku loal võivad alaealist tunnistajat küsitleda. (2) Pärast alla viieteistkümne aasta vanuse tunnistaja ülekuulamist võidakse ta asja arutamise kohast eemaldada. § 260. Kirjalike tõendite uurimine Kirjalikud tõendid, sealhulgas haldusõiguserikkumise protokoll tehakse asja arutamisel avalikult teatavaks ja esitatakse asja arutamise osalistele, vajalikel juhtudel ka ekspertidele ja tunnistajatele. Pärast seda võivad asja arutamise osalised anda nende tõendite kohta seletusi. § 261. Asitõendite uurimine (1) Ametiisik või halduskohtunik vaatleb asitõendeid ja esitab need asja arutamise osalistele, vajaduse korral ka ekspertidele ja tunnistajatele. (2) Isikud, kellele esitati asitõendid, võivad osutada asitõendite vaatlusega seonduvatele asjaoludele. Nende avaldused kantakse asja arutamise protokolli. § 262. Paiklik vaatlus Asitõendeid ja kirjalikke tõendeid, mida ei saa asja arutamisele tuua, vaatleb ja uurib ametiisik või halduskohtunik kohapeal. Paikliku vaatluse tulemused kantakse asja arutamise protokolli. § 263. Haldusõiguserikkumise asja arutamisel väljaselgitamisele kuuluvad asjaolud Haldusõiguserikkumise asja arutamisel on ametiisik või halduskohtunik kohustatud välja selgitama, kas haldusõiguserikkumine on toime pandud, kas antud isik on süüdi selle toimepanemises, kas ta kuulub haldusvastutusele võtmisele, kas on tema vastutust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, millise seaduse paragrahvi järgi kuulub haldusõiguserikkumine kvalifitseerimisele, kas on tekitatud varalist kahju, ning ka muud asjaolud, millel on tähtsust asja õigeks lahendamiseks. § 264. Haldusõiguserikkumise asja arutamise protokoll (1) Haldusõiguserikkumise asja arutamisel koostatakse protokoll, kui asja arutamisel kuulatakse kannatanut, tunnistajaid, eksperti, samuti juhul, kui seda nõuab isik (või tema esindaja), kelle asja arutatakse. Protokollile kirjutab alla asja arutanud ametiisik või halduskohtunik, samuti sekretär, kui tema abi kasutati. (2) Protokolli märgitakse: 1) asja arutamise aeg ja koht; 2) asja arutava ametiisiku või halduskohtuniku nimi; 3) arutatava asja sisu; 4) andmed asjas osalevate isikute kohaleilmumise kohta; 5) asja arutamises osalevate isikute seletused, nende taotlused ja taotluste läbivaatamise tulemused; 6) asja arutamisel uuritud dokumendid ja asitõendid; 7) andmed tehtud otsuse kuulutamise ning selle peale edasikaebamise korra ja tähtaegade selgitamise kohta; 8) märge tõlgi osavõtu kohta, kui viimane osales asja arutamisel; 9) märge otsuse ärakirja postitamise kohta. § 265. Lahendid haldusõiguserikkumiste asjades (1) Arutanud läbi haldusõiguserikkumise asja, teeb ametiisik või halduskohtunik ühe järgmistest lahenditest: 1) halduskaristuse otsuse; 2) asja menetluse lõpetamise otsuse. (2) Asja menetluse lõpetamise otsus tehakse materjali üleandmisel uurimisorganile, samuti käesoleva seadustiku §-des 218 või 219 loetletud asjaoludel. § 266. Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsus (1) Arutanud läbi haldusõiguserikkumise asja, teeb ametiisik või halduskohtunik asja kohta otsuse. (2) Otsuses peab kirjas olema selle teinud ametiisiku või halduskohtuniku nimi ja ametikoht, asutuse nimetus ning aadress; valla või linna nimetus, kus haldusõiguserikkumine toimus; asja arutamise kuupäev; andmed isiku kohta, kelle asja arutati; asja arutamisel tuvastatud asjaolude kokkuvõte; viide sättele, mida kohaldati haldusõiguserikkumise eest; asjas tehtud otsus ning selle peale edasikaebamise kord ja tähtaeg. (3) Kui haldusõiguserikkumise asja arutamise protokolli ei koostata ja asja arutamisest võtab osa haldusvastutusele võetav isik või tema advokaat, peavad otsuses sisalduma nende seisukohad ja taotlused ning taotluste läbivaatamise tulemused. (4) Kui haldusõiguserikkumise eest määratakse rahatrahv, siis märgitakse otsuses rahatrahvi tasumise kord ja asutuse nimetus ning arveldusarve number, kelle arvele rahatrahv kantakse. Rahatrahvi maksmise võib määrata osadena, mille tasumise tähtajad on kindlaks määratud. (5) Kui haldusõiguserikkumise eest karistuse määramisel otsustatakse samaaegselt ka süüdlase poolt varalise kahju hüvitamine, tuleb asjas tehtud otsuses näidata ka heastamisele kuuluva kahju suurus ning selle hüvitamise kord ja tähtaeg, asutuse nimetus ning arveldusarve number, kelle arvele summa kantakse. (6) Asjas tehtud otsusega peab olema lahendatud asjade ja dokumentide äravõtmine, samuti kannatanule, eksperdile, tunnistajale, tõlgile väljakutsega seotud tasu maksmine. (7) Kui asja otsustama volitatud ametiisik või halduskohtunik vabastab haldusõiguserikkuja halduskaristusest ja piirdub hoiatusega vastavalt käesoleva seadustiku §-le 17, tehakse vastav kanne haldusõiguserikkumise protokolli. (8) Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsusele kirjutab alla asja arutanud ametiisik või halduskohtunik. [4.06.1997] § 2661. Materjalide üleandmine alaealiste komisjonile Kui halduskohtunik või ametiisik vastavalt käesoleva seadustiku §-dele 10 ja 219 teeb põhjendatud otsuse jätta halduskaristus kohaldamata ja anda haldusõiguserikkumise materjalid üle alaealiste komisjonile alaealise mõjutusvahendite seaduses ettenähtud mõjutusvahendite kohaldamiseks, saadab ta otsuse koopia viivitamatult alaealise elukohajärgsele alaealiste komisjonile. [28.01.1998] § 267. Asjas tehtud otsuse teatavakstegemine ja selle ärakirja kätteandmine (1) Otsus tehakse teatavaks viivitamatult pärast asja arutamise lõppemist. Ametiisik või halduskohtunik loeb ette otsuse resolutiivosa, selgitades ühtlasi sisuliselt otsuse motiive. (2) Otsuse ärakiri antakse või saadetakse kolme päeva jooksul isikule, kelle suhtes see on tehtud, samuti kannatanule tema palvel. (3) Otsuse ärakiri antakse kätte allkirja vastu. Kui otsuse ärakiri saadetakse posti teel, tuleb seda teha väljastusteatega ning sellekohane kanne tehakse asja arutamise protokolli. (4) Käesoleva seadustiku §-s 147 loetletud haldusõiguserikkumiste eest isiku suhtes, kellele on tulirelv ja laskemoon antud seoses teenistuskohuste täitmisega või antud ajutiseks kasutamiseks ettevõtte, asutuse või organisatsiooni poolt, saadetakse otsuse ärakiri teadmiseks vastavale ettevõttele, asutusele või organisatsioonile ja politseiasutusele, et vaadataks läbi sellel isikul tulirelva kasutamise keelamise küsimus. § 268. Halduskaristuse teatavakstegemine (1) Haldusõiguserikkumise asja arutanud halduskohtunik teatab haldusaresti määramisest haldusõiguserikkuja soovil tema töö- või elukohta. (2) Haldusaresti kandmine ei saa olla aluseks isiku töölt vallandamisele. (3) Alaealise haldusõiguserikkumist arutanud ametiisik või halduskohtunik teatab halduskaristuse määramisest alaealise vanematele või neid asendavatele isikutele, tema soovil ka töö- või õppimiskohta. 20. peatükk HALDUSÕIGUSERIKKUMISE ASJAS TEHTUD OTSUSE PEALE EDASIKAEBAMINE HALDUSKOHTUSSE [19.05.1993] § 269. Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale edasikaebamise õigus (1) Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale võivad kümne päeva jooksul, arvates otsuse kättesaamise päevast, edasi kaevata: 1) isik, kelle kohta on antud otsus tehtud, või tema poolt volitatud esindaja; 2) kannatanu või tema poolt volitatud esindaja. (2) Juhul kui haldusõiguserikkumise asja arutas käesoleva seadustiku §-de 185 2. lõikes, 186 1. lõikes, 238 3. lõikes või 250 2. lõikes sätestatud alustel halduskohtunik, võib lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud isikutele edasikaebuse esitada asutus, kelle ametiisik haldusõiguserikkumise protokolli koostas, samuti selle asutuse volitatud esindaja. [17.04.1996; 21.01.1999] § 270. Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale edasikaebamise kord (1) Käesoleva seadustiku §-des 188­2166 märgitud ametiisiku poolt tehtud otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule (halduskohtunikule). (2) Halduskohtu poolt tehtud otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule. (3) Kaebus või apellatsioonkaebus esitatakse kaebuse esitaja elukoha järgi. Kui kaebuse esitaja ei ela Eesti Vabariigis, esitatakse kaebus ametiisiku või halduskohtu asukoha järgi. (4) Kaebus ametiisiku otsuse peale, samuti apellatsioonkaebus halduskohtu otsuse peale esitatakse vahetult vastavale halduskohtule. (5) Kaebuse esitaja on riigilõivu tasumisest vabastatud. [19.05.1993; 21.01.1999] § 271. Nõuded kaebuse kohta (1) Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale esitatud kaebuses peab olema märgitud kaebuse esitaja ees- ja perekonnanimi, tema vanus, alaline elu- ning töökoht, otsuse teinud ametiisik, otsuse kuupäev, edasikaebamise motiivid ja kaebuse esitaja taotlus. (2) Kaebusele lisatakse kaebuse motiive kinnitavad tõendid või viited nendele tõenditele. (3) Kui kaebuse esitab selleks volitatud isik, lisatakse kaebusele volitusi tõendav dokument. [19.05.1993] § 272. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamine Kui käesoleva seadustiku §-s 269 kehtestatud kaebuse esitamise tähtaeg lasti mööda mõjuvatel põhjustel, võib kaebust läbivaatav halduskohus tähtaja ennistada. [19.05.1993] § 273. Ametiisiku otsuse täitmise peatamine seoses kaebuse esitamisega Halduskaristuse vaidlustamine seaduses ettenähtud korras peatab otsuse täitmise kuni vaidluse lahendamiseni, välja arvatud täitmisele pööratud aresti kohaldamisel, samuti haldusõiguserikkumise kohas sissenõutava rahatrahvi määramise korral. [19.05.1993] 21. peatükk HALDUSÕIGUSERIKKUMISE ASJAS TEHTUD OTSUSE PEALE ESITATUD KAEBUSE LÄBIVAATAMINE HALDUSKOHTUS [19.05.1993] § 274. Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamise kord Haldusõiguserikkumise asjas ametiisiku poolt tehtud otsuse peale esitatud kaebuse vaatab halduskohtus läbi halduskohtunik ainuisikuliselt käesolevas peatükis sätestatud korras. [19.05.1993] § 275. Kaebuse läbivaatamise tähtaeg Halduskohus vaatab haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale esitatud kaebuse läbi kümne päeva jooksul, arvates kaebuse saabumisest. [19.05.1993] § 276. Kaebuse kohtuliku arutamise ettevalmistamine Asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise korras halduskohtunik: 1) teeb kindlaks kohtuliku arutamise osalised ja teatab nendele kohtu menetluses olevast asjast ning selle arutamise ajast; 2) teeb kindlaks, milliseid tõendeid tuleb uurida kohtulikul arutamisel, ja võtab tarvitusele abinõud nende esitamiseks kohtuistungil; 3) nõuab viivitamatult välja haldusõiguserikkumise protokolli koos selle juurde kuuluvate dokumentide ja asitõenditega; 4) selgitab välja, kes on haldusõiguserikkumises kannatanu, ning kutsub ta kohtuistungile; 5) teatab haldusõiguserikkumise asjas otsuse teinud ametiisikule kaebuse läbivaatamise aja ning koha; 6) lahendab tunnistajate kohtuistungile kutsumise küsimuse või nende erinõude korras ülekuulamise teises Eesti Vabariigi halduskohtus; 7) lahendab ekspertiisi tegemise küsimuse, arvestades kohtuliku arutamise osaliste arvamust; 8) lahendab asja kohtuliku arutamise osaliste esitatud taotlused. [19.05.1993] § 277. Kaebuse käiguta jätmine ja tagastamine kaebuse kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis (1) Kui halduskohtunik tegi kindlaks, et kaebus haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale ei vasta käesoleva seadustiku § 271 nõuetele, teeb ta määruse kaebuse käiguta jätmise kohta ja määrab kaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. (2) Kui halduskohtuniku poolt määratud tähtajaks puudused kõrvaldatakse, loetakse kaebus esitatuks puuduste kõrvaldamise päevast. (3) Kui halduskohtuniku poolt määratud tähtajaks puudusi ei kõrvaldatud, tagastab halduskohus kaebuse seda läbi vaatamata viie päeva möödumisel puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtajast. (4) Halduskohtuniku määruse peale kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamise või kaebuse tagastamise kohta võib kaebuse esitanud isik kümne päeva jooksul määruse saamisest esitada kaebuse ringkonnakohtule. [19.05.1993] § 278. Kohtuistungi juhtimine Halduskohtunik juhib kohtuliku asja arutamist kõigi asjaolude täieliku, igakülgse ja objektiivse uurimise suunas ning kõrvaldab kohtulikul arutamisel kõik, mis ei käi arutatava haldusõiguserikkumise asja kohta. [19.05.1993] § 279. Kohtuliku arutamise vahenditus ja suulisus Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel peab halduskohus vahetult uurima kõiki asjas leiduvaid tõendeid: kuulama ära selle isiku seletuse, kelle suhtes on otsus tehtud, kannatanu seletuse, tunnistajate ütlused ja eksperdi arvamuse, vaatlema asitõendeid, avaldama protokolle ja muid dokumente. [19.05.1993] § 280. Kohtuliku arutamise osalised (1) Kohtuliku arutamise osalisteks haldusõiguserikkumise asjas on käesoleva seadustiku §-s 242 loetletud isikud. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes märgitud kohtuliku arutamise osalised võivad kohtuistungist osa võtta isiklikult või oma esindaja kaudu. [19.05.1993; 4.06.1997] § 281. Esindus halduskohtus (1) Haldusõiguserikkuja või kannatanu esindajaks halduskohtus võib olla advokaat või halduskohtu loal muu isik, kellel on halduskohtus esinemiseks volikiri. Kannatanuks olevat juriidilist isikut esindab halduskohtus advokaat või muu isik vastavalt käesoleva seadustiku § 245 3. lõikele. (2) Haldusõiguserikkuja või kannatanu seaduslikuks esindajaks halduskohtus on käesoleva seadustiku § 245 1. lõikes märgitud isikud. (3) Haldusõiguserikkumise asjas otsuse teinud ametiisiku esindajaks võib olla advokaat või muu isik, kelle on selleks volitanud asutus, kus otsuse teinud ametiisik töötab. [19.05.1993; 4.06.1997] § 282. Kohtuliku arutamise piirid Kaebust haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale arutab halduskohus vaid selle tegevuse piires, mille kohta on koostatud haldusõiguserikkumise protokoll ja mille kohta on asjas tehtud otsuses antud õiguslik hinnang. [19.05.1993] § 283. Kaebuse arutamise edasilükkamine Kaebuse esitanud isiku põhjendatud palvel võib halduskohus kaebuse arutamise edasi lükata, kuid mitte kauemaks kui viieks päevaks. Samaks tähtajaks võib halduskohus kaebuse arutamise edasi lükata ka juhul, kui kaebuse arutamisel ilmneb vajadus välja nõuda täiendavaid tõendeid. [19.05.1993] § 284. Kohtuistungi korra rikkujate suhtes kohaldatavad abinõud (1) Kui kaebuse esitanud isik, kannatanu või haldusõiguserikkumise asjas otsuse teinud ametiisik või nende esindajad rikuvad kohtuistungi korda ega täida halduskohtuniku korraldusi, võib halduskohus määrata süüdlasele rahatrahvi kuni viie päevapalga suuruses, korduva rikkumise korral aga kuni kahekümne päevapalga suuruses ning lisaks sellele eemaldada ta kohtusaalist osa või kogu kohtuistungi ajaks. Selle isiku tagasikutsumisel istungisaali tutvustab halduskohtunik teda tema äraolekul tehtud protsessuaalsete toimingutega. (2) Kui kohtuistungi korda rikuvad ja halduskohtuniku korraldustele ei allu teised halduskohtusse kutsutud või saalis viibivad isikud, võib halduskohus määrata süüdlasele rahatrahvi kuni kümne päevapalga suuruses ja eemaldada ta kohtusaalist. [19.05.1993] § 285. Taandamine (1) Halduskohtuniku, kohtuistungi sekretäri, tõlgi ja eksperdi vastu võib avaldada taanduse käesoleva seadustiku §-s 256 sätestatud alustel. (2) Taandusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määrus edasikaebamisele ei kuulu. Kohtuotsuse peale esitatud kaebuses aga võib viidata asjaoludele, mis tingisid taandusavalduse esitamise. [19.05.1993] § 286. Taotluste esitamine ja lahendamine (1) Halduskohtunik küsib kohtuliku arutamise osalistelt, kas nendel on taotlusi uute tunnistajate või ekspertide väljakutsumiseks, uute tõendite väljanõudmiseks ja asja juurde võtmiseks. (2) Kohtuliku arutamise osalistel on õigus esitada taotlusi kõigis antud haldusõiguserikkumise asja puutuvates küsimustes, olenemata sellest, kas neid varem esitati. (3) Iga taotluse kohta küsib halduskohtunik teiste kohtuliku arutamise osaliste arvamust, misjärel teeb määruse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. (4) Taotluse rahuldamata jätmine ei võta taotluse esitanud isikult õigust esitada sama taotlus kohtuliku arutamise käigus uuesti. (5) Taotluse läbivaatamise kohta tehtud määruse võib teha kohtusaalis ja sel juhul kantakse see kohtuistungi protokolli. Halduskohtunik võib taotluse läbi vaadata ja määruse selle kohta teha ka kirjalikult nõupidamistoas. (6) Taotluse kohta tehtud kohtumäärus eraldi edasikaebamisele ei kuulu, kuid kohtuotsuse peale esitatud kaebuses võib esitada vastuväiteid taotluse rahuldamata jätmise motiividele. [19.05.1993] § 287. Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale esitatud kaebusest loobumine (1) Isik, kes esitas halduskohtule kaebuse haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale, võib oma kaebusest loobuda igas kohtuliku arutamise staadiumis. (2) Kaebusest loobumise avaldus esitatakse halduskohtule kirjalikult või suuliselt. Kirjalik avaldus lisatakse kohtuistungi protokollile, suuline avaldus kantakse kohtuistungi protokolli ja sellele võetakse kaebuse esitanud isiku allkiri. (3) Kaebusest loobumine võtab selle esitanud isikult õiguse uuesti esitada samale halduskohtule samasugune kaebus. Enne kaebusest loobumist selgitab halduskohtunik kaebuse esitanud isikule neid tagajärgi ning selle kohta tehakse märge kohtuistungi protokolli. (4) Kui kaebuse esitanud isik kaebusest loobub, teeb halduskohus loobumise vastuvõtmise kohta määruse ja lõpetab menetluse kaebuse läbivaatamise kohta. [19.05.1993] § 288. Kohtuliku arutamise algus (1) Kohtulik arutamine algab halduskohtuniku ettekandega haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse sisu ja kaebuse motiivide kohta. (2) Pärast ettekannet küsib halduskohtunik kaebuse esitanud isikult, kas ta toetab oma kaebust või loobub sellest. [19.05.1993] § 289. Tõendite uurimise korra kindlaksmääramine (1) Kuulanud ära kohtuliku arutamise osaliste arvamuse, määrab halduskohtunik kindlaks tunnistajate ja ekspertide ülekuulamise ning teiste tõendite uurimise korra. (2) Kohtuistungil uuritakse kõiki antud asjasse puutuvaid tõendeid, sealhulgas haldusõiguserikkumise protokolli, kirjalikke tõendeid, mis on esitatud nii enne haldusõiguserikkumise asjas otsuse tegemist kui ka pärast seda kas koos kaebusega või kohtuliku arutamise käigus. [19.05.1993] § 290. Kohtuliku arutamise osaliste seletused (1) Pärast ettekannet asja kohta kuulab halduskohus ära kaebuse esitanud isiku või tema esindaja seletused. Seejärel kuulatakse ära haldusõiguserikkumise asjas otsuse teinud ametiisiku või tema esindaja ning kannatanu seletused. Kohtuliku arutamise osalised võivad esitada üksteisele küsimusi. (2) Kohtuistungile ilmunud kannatanu kuulatakse üle käesoleva seadustiku § 289 eeskirju järgides. (3) Kohtuliku arutamise osalised võivad anda oma seletuse kirjalikult nii kohtuistungil kui ka enne asja kohtulikku arutamist, juhul kui nad kohtuistungile ilmuda ei saa. (4) Kohtuliku arutamise osaliste kirjalikud seletused teeb halduskohtunik avalikult teatavaks ja need lisatakse kohtuistungi protokollile. [19.05.1993] § 291. Tunnistaja ülekuulamise kord Tunnistaja ülekuulamine ja kirjalike tõendite uurimine toimub käesoleva seadustiku §-dega 257­260 sätestatud korras. [19.05.1993] § 292. Avaldus dokumendi võltsituse kohta (1) Juhul kui esitati avaldus selle kohta, et asjas olev dokument on võltsitud, võib dokumendi esitanud isik paluda see tõendite hulgast välja jätta ja asi muude tõendite alusel lahendada. (2) Dokumendi võltsituse kohta esitatud avalduse kontrollimiseks võib halduskohus määrata ekspertiisi või välja nõuda muid tõendeid. (3) Kui halduskohtunik tuleb järeldusele, et dokument on võltsitud, teeb ta määruse selle dokumendi tõendite hulgast kõrvaldamise ja uurimisasutusele kriminaalasja algatamise küsimuse otsustamiseks edastamise kohta. (4) [kehtetu ­ 21.01.1999] [19.05.1993; 21.01.1999] § 293. Asitõendite uurimine Asitõendite uurimine toimub käesoleva seadustiku §-s 261 sätestatud korras. [19.05.1993] § 294. Ekspertiisi määramine, eksperdi arvamuse uurimine (1) Kui haldusõiguserikkumise asjaolude väljaselgitamiseks on vaja eriteadmisi teaduse, kunsti, tehnika, meditsiini või muul alal, võib halduskohtunik asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise ajal või asja läbivaatamise ajal määrata ekspertiisi. (2) Kohtuliku arutamise osalistel on õigus halduskohtule esitada küsimusi, milles tuleks ekspertiisi käigus selgust saada. Lõpliku küsimuste ringi, mille kohta on nõutav eksperdi arvamus, määrab halduskohus. Kohtuliku arutamise osaliste poolt esitatud küsimuste tagasilükkamist peab halduskohus motiveerima. (3) Kui ekspert on esitanud arvamuse kirjalikult, tehakse see kohtuistungil avalikult teatavaks. Arvamuse selgitamiseks võivad kohtuliku arutamise osalised esitada eksperdile küsimusi. (4) Halduskohtunik võib esitada eksperdile küsimusi mis tahes kohtuliku arutamise momendil. [19.05.1993] § 295. Asja kohtuliku arutamise lõpetamine (1) Pärast kõigi asjas olevate tõendite uurimist küsib halduskohtunik kohtuliku arutamise osalistelt, kas nad soovivad asja materjale millegagi täiendada. (2) Esitatud taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb halduskohus määruse. (3) Taotluste puudumisel kuulutab halduskohtunik asja kohtuliku arutamise lõppenuks ja annab sõna kohtuliku arutamise osalistele järgmiselt: esmalt kaebuse esitanud isikule, seejärel kannatanule ning lõpuks haldusõiguserikkumise asjas otsuse teinud ametiisikule või nende esindajatele. [19.05.1993] § 296. Halduskohtu eemaldumine nõupidamistuppa Pärast kohtuliku arutamise osaliste lõppsõna eemaldub halduskohus otsuse tegemiseks nõupidamistuppa. Halduskohtunik teatab sellest kohtusaalis viibijaile. [19.05.1993] § 297. Kohtulahend (1) Halduskohtu lahend, millega sisuliselt otsustatakse haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamise tulemused, vormistatakse otsusena. (2) Otsus tehakse viivitamatult pärast asja kohtulikku arutamist. [19.05.1993; 15.09.1993] § 298. Kohtuotsuse tegemine Kohtuotsuse tegemise ajal võivad nõupidamistoas viibida ainult halduskohtunik ja kohtuistungi sekretär, kelle ülesandeks on kohtuotsuse vormistamine. Halduskohtunik võib kohtuotsuse kirjutada ka ise. [15.09.1993; 23.11.1993] § 299. Kohtuotsuse tegemise kord (1) Kohtuotsus tehakse kirjalikult ja sellele kirjutab alla halduskohtunik. (2) Kohtuotsuses tehtud parandused peavad olema õiendatud enne halduskohtuniku allkirja. [19.05.1993] § 300. Kohtuotsuse tegemisel lahendamisele kuuluvad küsimused (1) Kohtuotsuses peab kohus õigusliku hinnangu andma järgmistele küsimustele: kas halduskaristus määrati seaduse alusel ja selleks volitatud ametiisiku poolt; kas isikule halduskaristuse määramisel peeti kinni käesoleva seadustikuga kehtestatud korrast; kas halduskorras karistatud isik pani toime haldusõiguserikkumise, mille eest on halduskaristus seadusega ette nähtud, ja kas ta on selle haldusõiguserikkumise toimepanemises süüdi; kas karistuse määramisel on arvestatud toimepandud haldusõiguserikkumise astet, süüdlase isikut ja tema varalist seisundit; kas halduskaristuse määramise tähtaeg ei ole aegunud; kas haldusõiguserikkumise asja menetluse lõpetamise otsus on tehtud õigesti. (2) Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale esitatud kaebuse arutamisel võtab halduskohus vastu ühe järgmistest otsustest: 1) jätab kaebuse rahuldamata ning asjas tehtud otsuse muutmata; 2) tühistab otsuse ja saadab asja uuesti arutamiseks, kui ei ole möödunud halduskaristuse määramiseks kehtestatud tähtaeg; 3) tühistab otsuse ja lõpetab asja menetluse; 4) muudab karistusmäära ja kergendab määratud karistust. (3) Kui halduskohus tuvastab, et halduskaristuse on määranud ametiisik, kes ei ole pädev seda haldusõiguserikkumise asja otsustama, tühistab ta otsuse ja saadab asja arutamiseks pädevale ametiisikule, kui ei ole möödunud halduskaristuse määramiseks kehtestatud tähtaeg. Tähtaja möödumisel lõpetab halduskohus asja menetluse. [19.05.1993] § 301. Kohtuotsuse sisu (1) Kohtuotsus koosneb sissejuhatavast, kirjeldavast, motiveerivast ja resolutiivosast. (2) Kohtuotsuse sissejuhatavas osas märgitakse otsuse tegemise aeg ja koht, otsuse teinud kohtu nimetus, halduskohtuniku ja kohtuistungi sekretäri nimi, kohtuliku arutamise osaliste nimed, kaebuse esitaja nimi ja otsuse teinud ametiisik, kelle otsuse kohta kaebus oli esitatud. (3) Otsuse kirjeldavas osas märgitakse haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse sisu koos viitega seadusele, mille alusel on otsus tehtud, otsuse tegemise kuupäev ja kaebuse esitaja taotlus. (4) Otsuse motiveerivas osas peavad olema kohtu poolt tuvastatud asjaolud, kohtu järeldus kaebuse põhjendatuse või põhjendamatuse kohta, tõendid, millele kohtu järeldus on rajatud, motiivid, mille järgi kohus ühed või teised tõendid tagasi lükkas, ja sätted, millest kohus juhindus. (5) Otsuse resolutiivosas peab olema üks käesoleva seadustiku § 300 2. või 3. lõikes loetletud lahend. [19.05.1993] § 302. Kohtuotsuse teatavakstegemine (1) Pärast kohtuotsuse allakirjutamist tuleb halduskohtunik tagasi kohtuistungisaali ja teeb kohtuotsuse avalikult teatavaks. Seejärel selgitab halduskohtunik otsust, selle edasikaebamise korda ja tähtaega. (2) Kui kohtuotsus on tehtud keeles, mida mõni kohtuliku arutamise osaline ei valda, tõlgib tõlk neile kohtuotsuse pärast selle teatavakstegemist. [19.05.1993] § 303. Kohtuistungi protokoll (1) Kohtuistungi kohta koostab kohtuistungi sekretär protokolli vahetult kohtuistungil. (2) Kohtuistungi protokollis on kohustuslik märkida: 1) kohtuistungi toimumise aasta, kuu, kuupäev ja koht; 2) kohtuistungi alguse ja lõpu kellaaeg; 3) asja arutava kohtu nimetus, halduskohtuniku ja kohtuistungi sekretäri nimi; 4) kaebuse esitaja ja otsus, mille kohta kaebus on esitatud; 5) andmed kohtuliku arutamise osaliste, samuti tunnistajate, ekspertide ja tõlkide ilmumise kohta; 6) andmed kutsete kätteandmise ning kohtuliku arutamise osaliste, tunnistajate, ekspertide ja tõlkide mitteilmumise põhjuste kohta; 7) halduskohtuniku korraldused ja määrused, mille ta tegi nõupidamistuppa eemaldumata; 8) kohtuliku arutamise osaliste avaldused ja taotlused; 9) märkus kohtuliku arutamise osalistele nende õiguste ja kohustuste selgitamise kohta; 10) kohtuliku arutamise osaliste seletuste sisu, tunnistajate ütlused, ekspertide suulised arvamused, küsimused ekspertidele, märkused asitõendite ja kirjalike tõendite vaatluse kohta halduskohtu poolt ning teostatud vaatluste tulemused; 11) asja kohtuliku arutamise osaliste lõppsõna lühikokkuvõte; 12) andmed halduskohtu nõupidamistuppa eemaldumise kohta, märkus kohtumääruste ja -otsuste avaldamise ning nende peale edasikaebamise korra ja tähtaegade selgitamise kohta. (3) Protokollile kirjutavad halduskohtunik ja kohtuistungi sekretär alla vähemalt kolme päeva jooksul. Kõik muudatused, parandused ja täiendused peavad protokollis olema tõestatud halduskohtuniku ja kohtuistungi sekretäri allkirjaga. [19.05.1993] § 304. Märkused protokolli kohta (1) Kohtuliku arutamise osalistel on õigus tutvuda kohtuistungi protokolliga kolme päeva jooksul, arvates protokollile allakirjutamise päevast, ja esitada oma kirjalikud märkused selle puuduste kohta. (2) Märkused protokolli kohta vaatab läbi halduskohtunik ja märkustega nõustumise korral tõestab nende õigsust. (3) Kui halduskohtunik esitatud märkustega ei nõustu, kuuluvad need läbivaatamisele kohtuistungil, kuhu vajadusel kutsutakse välja isikud, kes protokolli kohta märkused tegid. Märkuste läbivaatamise tulemuste kohta (märkuste õigsuse tõestamine, nende tagasilükkamine) teeb halduskohus määruse. Märkused võetakse toimikusse igal juhul. [19.05.1993] § 305. Kohtuotsuse ärakirjade saatmine Kohtuliku arutamise osalistele saadetakse kohtuotsuse ärakiri viie päeva jooksul, arvates kohtuotsuse teatavakstegemisest. [19.05.1993] § 306. Kohtuotsuse jõustumine ja kohtuotsuse edasikaebamine Halduskohtu otsus haldusõiguserikkumise asjas jõustub selle kättesaamise päevast, kuid see ei võta asja menetluses osalenud isikutelt õigust kaevata otsus apellatsiooni korras edasi kümne päeva jooksul, arvates otsuse kättesaamise päevast. Apellatsioonkaebus esitatakse käesoleva seadustiku 211. peatükis sätestatud korras. [14.12.1994; 21.01.1999] § 307. Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse tühistamise ja asja menetluse lõpetamise tagajärjed Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse tühistamisel ja asja menetluse lõpetamisel hüvitatakse sama otsusega isikule kõik tekitatud kahjud. Kahjude hüvitamise kord sätestatakse seadusega. [19.05.1993] 211. peatükk [19.05.1993] APELLATSIOONIMENETLUS RINGKONNAKOHTUS § 3071. Ringkonnakohtu pädevus Ringkonnakohus arutab apellatsiooni korras kaebusi: 1) halduskohtuniku otsuse peale, mis on tehtud käesoleva seadustiku §-des 266 ja 2661 ettenähtud korras; 2) halduskohtuniku otsuse peale, mis on tehtud käesoleva seadustiku §-s 297 ettenähtud korras; 3) halduskohtuniku otsuse peale, mis on tehtud käesoleva seadustiku §-des 2361­2363 ettenähtud korras. [19.05.1993; 17.04.1996; 28.01.1998; 10.11.1998] § 3072. Nõuded apellatsioonkaebusele (1) Apellatsioonkaebuses peab olema märgitud: 1) kaebuse esitaja nimi ja postiaadress; 2) halduskohtuniku nimi, kelle otsuse peale kaevatakse; 3) kaevatava otsuse sisu ja selle kuulutamise kuupäev; 4) motiivid, miks kaebuse esitaja loeb kaevatavat otsust ebaõigeks ja millises osas; 5) kaebuse esitaja selgelt väljendatud nõue; 6) kaebusele lisatud dokumentaalsete tõendite loetelu, samuti tunnistajate nimed ja postiaadressid, kelle kohtuistungile kutsumist taotletakse. (2) Kui kaebuses esitatakse dokumentaalseid tõendeid, mida halduskohtus ei esitatud, või taotletakse üle kuulata tunnistajaid, keda seal üle ei kuulatud, peab kaebuses märkima põhjused, miks neid ei esitatud halduskohtule. Kui kaebaja taotleb halduskohtus juba ülekuulatud tunnistajate uuesti ülekuulamist, peab kaebus sisaldama sellise taotluse põhjenduse. Sellisel juhul peab kaebuse esitaja tasuma ka kõik tunnistajate kutsumisega seotud kulud. (3) Kui kaebuse esitaja või kaebuses märgitud tunnistajate postiaadressid muutuvad, on kaebuse esitaja kohustatud sellest õigeaegselt teatama ringkonnakohtu kantseleisse. (4) Kaebusele kirjutab alla selle esitaja. Kui kaebuse esitab kaebaja volinik, lisatakse kaebusele volitusi tõendav dokument. (5) Kui kaebus esitatakse halduskohtuniku määruse peale, lisatakse kaebusele ka kaevatav määrus ja sellega tagastatud dokumendid. [19.05.1993] § 3073. Apellatsioonkaebuse ärakirjad (1) Apellatsioonkaebus esitatakse ühes ärakirjadega vastavalt protsessiosaliste arvule. (2) Kaebusele lisatakse kirjalike dokumentide tõestatud ärakirjad. [19.05.1993] § 3074. Halduskohtu toimingud pärast apellatsioonkaebuse saamist (1) Pärast apellatsioonkaebuse saamist peab halduskohtunik: 1) teatama järgmisel päeval teistele protsessiosalistele apellatsioonkaebuse saamisest; 2) kontrollima apellatsioonkaebuse vastavust käesoleva seadustiku §-s 3072 sätestatud nõuetele; 3) saatma viivitamata teistele protsessiosalistele kaebuse ärakirja ühes sellele lisatud tõendite ärakirjadega. (2) Kui apellatsioonkaebus vastab käesoleva seaduse §-ga 3072 sätestatud nõuetele, peab halduskohus hiljemalt viie päeva pärast saatma apellatsioonkaebuse ühes kohtutoimikuga ringkonnakohtule. [19.05.1993] § 3075. Apellatsioonkaebuse käiguta jätmine (1) Kui saabunud apellatsioonkaebus ei vasta käesoleva seadustiku §-s 3072 sätestatud nõuetele, või on muul viisil puudulik, teeb halduskohtunik kaebuse käiguta jätmise määruse, andes kaebuse esitajale kuni kümnepäevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. (2) Kui kaebuse esitaja ei täida määratud tähtajaks talle esitatud nõudmisi ja kaebuse puudulikkuse tõttu ei ole seda võimalik apellatsiooni korras läbi vaadata, loetakse kaebus mitteesitatuks ja tagastatakse. (3) Käesolevas paragrahvis märgitud määruse peale võib kümne päeva jooksul, arvates määruse tegemise päevast, esitada erikaebuse vahetult ringkonnakohtule, lisades erikaebusele kogu tagastatud materjali. [19.05.1993] § 3076. Uute tõendite esitamine (1) Apellatsioonkaebuse esitajal ei ole õigust viidata kaebuses nendele motiividele või tõenditele, mida ei ole esitatud halduskohtus. (2) Uutele motiividele ja tõenditele võib kaebuse esitaja viidata üksnes siis, kui esitab mõjuvad põhjused, miks tal ei olnud võimalik seda teha halduskohtus, või kui tal oli selleks muu kaaluv põhjus. [19.05.1993] § 3077. Apellatsioonkaebuse täiendamine (1) Kui ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus, vaatamata esitajalt seni nõutud täiendustele, on puudulik ja ei vasta käesoleva seadustiku §-s 3072 sätestatud tingimustele, on tal õigus nõuda puuduste kõrvaldamist määratud tähtajaks. (2) Kui kaebuse esitaja jätab ringkonnakohtu nõudmised täitmata ja kaebust ei ole seetõttu võimalik läbi vaadata, tagastatakse kaebus läbivaatamatult selle esitajale, kohtutoimik aga vastavale halduskohtule. [19.05.1993] § 3078. Asja otsustamine üksnes kaebuse põhjal (1) Ringkonnakohus otsustab asja apellatsioon- või erikaebuse põhjal ilma menetlust jätkamata ja protsessiosalisi välja kutsumata, kui ta üksmeelselt leiab, et: 1) kaebuse on esitanud isik, kellel selleks õigust ei ole; 2) asja arutamisel halduskohtus rikuti protsessiõiguse norme, mis seaduse järgi toob kaasa otsuse või määruse tühistamise. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 1 märgitud juhul jäetakse kaebus läbi vaatamata, punktis 2 märgitud juhul aga kohtuotsus või määrus tühistatakse ja asi saadetakse uueks arutamiseks esimese astme halduskohtule. [19.05.1993] § 3079. Apellatsioonkaebusest loobumine Apellatsioonkaebuse või erikaebuse esitanud isik võib sellest loobuda kuni kohtuotsuse või -määruse tegemiseni. Kui teised protsessiosalised ei ole otsuse või määruse peale kaevanud, lõpetab ringkonnakohus oma määrusega apellatsioonimenetluse. [19.05.1993] § 30710. Ringkonnakohtu istungi määramine ja kohtusse kutsumine (1) Kui ringkonnakohus käesoleva seadustiku § 3077 nõudeid järgides võtab apellatsioonkaebuse vastu, määrab ta kindlaks kohtuistungi päeva ja aja, teatades sellest protsessiosalistele. (2) Protsessiosalisteks ringkonnakohtus on käesoleva seadustiku § 242 punktides 1 ja 2 loetletud isikud, samuti käesoleva seadustiku § 3071 punktis 1 ettenähtud juhul haldusõiguserikkumise protokolli koostanud ametiisik ning § 3071 punktis 2 ettenähtud juhul haldusõiguserikkumise asjas otsuse teinud ametiisik või asutus, kelle ametiisik koostas haldusõiguserikkumise protokolli või arutas haldusõiguserikkumise asja, ning käesoleva seadustikuga ettenähtud korras volitatud esindajad. (3) Ringkonnakohus võib tunnistada kaebuse esitaja kohtusse ilmumise kohustuslikuks. Sel juhul teatatakse talle, et kohtuistungile mitteilmumisel jäetakse tema kaebus läbi vaatamata. [19.05.1993; 4.06.1997] § 30711. Asja arutamise tähtaeg Ringkonnakohus arutab asja mitte enne seitsme päeva möödumist ja mitte hiljem kui kolme nädala möödumisel kohtukutsete väljasaatmisest. [19.05.1993] § 30712. Kohtuistungi kord Ringkonnakohus arutab haldusõiguserikkumise asja apellatsiooni korras koosseisus kolm ringkonnakohtunikku. Eesistujaks kohtuistungil on ringkonnakohtu esimees, halduskolleegiumi esimees või mõni nende poolt määratud ringkonnakohtunik. [19.05.1993] § 30713. Asja arutamise põhimõtted ja käik ringkonnakohtus Asja arutamisel ringkonnakohtus kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatud erisustega §-de 247, 249, 256­262 ja 289­291 sätteid. [19.05.1993] § 30714. Asja läbivaatamise algus Ringkonnakohtu istungi avab eesistuja, kes teatab, milline asi, kelle kaebuse põhjal ja millise kohtuotsuse peale tuleb läbivaatamisele. Eesistuja kontrollib, kes protsessiosalistest on ilmunud, kas puudujatele on istungi aeg ja koht teatatud ning millised andmed on nende mitteilmumise põhjuste kohta. Eesistuja teeb kindlaks ka ilmunud protsessiosaliste isikusamasuse, kontrollib ametiisikute ja esindajate volitusi. [19.05.1993] § 30715. Protsessiosaliste taotluste lahendamine Protsessiosaliste avaldused ja taotlused ringkonnakohtus arutatavas asjas lahendab kohus pärast teiste protsessiosaliste arvamuse ärakuulamist. [19.05.1993] § 30716. Asja ettekandmine (1) Asja sisuline läbivaatamine ringkonnakohtus algab eesistuja või ühe kohtuliikme ettekandega, kes loeb vajalikus ulatuses ette halduskohtuniku otsuse ja teatab apellatsioonkaebuse lühikese sisu. (2) Järgmisena peab apellatsioonkaebuse esitaja teatama, millises osas ta kohtuotsust vaidlustab ja millise muudatuse tegemist kohtuotsuses ta taotleb. (3) Seejärel teatavad teised protsessiosalised, kas nad nõustuvad apellatsioonkaebusega või vaidlevad sellele vastu. [19.05.1993] § 30717. Seisukohtade põhjendamine (1) Kui ringkonnakohus ei pea teist järjekorda õigemaks, esineb esimesena oma seisukohtade põhjendusega apellatsioonkaebuse esitaja. Seejärel esinevad oma põhjendusega teised protsessiosalised. (2) Kui ringkonnakohtu istung peetakse mõne protsessiosalise kohalolekuta, esitab ringkonnakohus tema seisukoha dokumentide põhjal vajalikus ulatuses. [19.05.1993] § 30718. Tõendite esitamine (1) Täiendavad tõendid esitatakse ringkonnakohtule pärast protsessiosaliste seisukohtade põhjendamist. Ringkonnakohus võib koguda täiendavaid tõendeid ka omal algatusel või teha selle ülesandeks esimese astme kohtule. (2) Kui ringkonnakohus peab teist järjekorda õigemaks, esitatakse vaidlustatud asjaolude kohta halduskohtus protokollitud ja toimikusse võetud tõendid enne kui samu asjaolusid kajastavad vahetult ringkonnakohtule esitatavad tõendid. [19.05.1993] § 30719. Kohtulikud vaidlused Kohtulike vaidluste käigus saab esimesena sõna apellatsioonkaebuse esitaja, seejärel teised protsessiosalised. [19.05.1993] § 30720. Otsuse tegemine (1) Pärast kohtulikke vaidlusi lahkub ringkonnakohus nõu pidama. (2) Enne nõupidamistuppa eemaldumist teatab eesistuja, millal otsus kuulutatakse või tehakse avalikult teatavaks ringkonnakohtu kantseleis. (3) Kohus peab nõu kohe pärast nõupidamistuppa eemaldumist või hiljemalt järgmisel tööpäeval. (4) Otsus tehakse avalikult teatavaks hiljemalt viie päeva jooksul ja antakse kätte või soovi korral saadetakse kõigile protsessiosalistele. (5) Nõupidamistoas võib peale kohtuliikmete viibida vaid kohtusekretär, kelle ülesanne on otsus kirja panna. Kohtuliikmed ja kohtuistungi sekretär ei tohi avaldada nõupidamistoas toimunud arutluste sisu. (6) Otsus tehakse kohtuliikmete häälteenamusega ja sellele kirjutavad alla kõik otsuse teinud kohtuliikmed. Eriarvamusele jäänud kohtuliige võib oma arvamuse lisada otsusele kirjalikult. [19.05.1993] § 30721. Ringkonnakohtu otsuse sisu (1) Lisaks §-s 301 ettenähtule peab ringkonnakohtu otsuses olema märgitud apellatsioonkaebuse esitaja nimi, tema nõudmised ja nende põhjendused. (2) Kui ringkonnakohus jätab halduskohtuniku otsuse muutmata, ei pea ta oma otsuses enam kordama halduskohtu otsuse motiive. [19.05.1993] § 30722. Ringkonnakohtu määrus (1) Erikaebused halduskohtuniku määruse peale lahendab ringkonnakohus oma määrusega lõplikult. (2) Ringkonnakohtu määrusega lahendatakse lõplikult ka apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmine (§ 3078 lg 2 ja 30710 lg 3) ning apellatsioonimenetluse lõpetamine (§ 3079). [19.05.1993] § 30723. Apellatsioonimenetluse uuendamine (1) Kui apellatsioonkaebus jäeti § 30710 3. lõike alusel läbi vaatamata, peab ringkonnakohus menetluse apellatsioonkaebuse esitaja nõudel uuendama, kui tal oli kohtuistungilt puudumiseks mõjuv põhjus, mida ta ei saanud kohtule õigeaegselt teatada. (2) Uuendamise avalduse peab apellatsioonkaebuse esitaja esitama ringkonnakohtule kirjalikult kümne päeva jooksul, arvates määruse tegemise päevast. (3) Kui apellatsioonkaebuse esitaja pärast menetluse uuendamist teistkordselt ei ilmu kohtuistungile, ei ole tal enam õigust nõuda menetluse uuendamist. [19.05.1993] § 30724. Apellatsioon tõendite hindamise peale Kui apellatsioonkaebuses vaidlustatakse kohtuotsust osas, mis tugineb halduskohtus ülekuulatud tunnistaja ütlusele või eksperdi arvamusele, ei või ringkonnakohus kohtuotsust selles osas muuta ilma nende tõendite vahetu kontrollimiseta või eriliste põhjuste äranäitamiseta, miks neid tõendeid tuleb teisiti hinnata. [19.05.1993] § 30725. Protsessiõiguse normide rikkumine Ringkonnakohus tühistab apellatsiooni korras läbivaadatava kohtuotsuse igal juhul järgmiste protsessiõiguse normide rikkumise korral: 1) kui esimeses astmes lahendas asja ebaseaduslik kohtunik; 2) kui kohtuotsus tehti isiku suhtes, kellele ei teatatud käesolevas seadustikus ettenähtud korras kohtuistungi aega ja kohta. [19.05.1993] § 30726. Ringkonnakohtu volitused Ringkonnakohtul on õigus: 1) jätta oma otsusega kohtuotsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata; 2) muuta kohtuotsus või tühistada see ja teha uus otsus; 3) tühistada kohtuotsus ja saata haldusõiguserikkumise asi uueks arutamiseks halduskohtule teises koosseisus, kui ei ole möödunud halduskaristuse määramiseks kehtestatud tähtaeg; 4) tühistada kohtuotsus ja lõpetada asjas menetlus käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatud alustel, samuti siis, kui on möödunud halduskaristuse määramiseks kehtestatud tähtaeg. [19.05.1993; 4.06.1997] 22. peatükk KASSATSIOONIMENETLUS § 308. Kohtuotsuse kassatsiooni korras edasikaebamine (1) Ringkonnakohtu otsuse, mis on tehtud haldusõiguserikkumise asjas, võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule. (2) Kassatsioonkaebus esitatakse otsuse teinud kohtule, kes selle koos toimikuga vähemalt viie päeva jooksul kaebuse saamise päevast edasi saadab Riigikohtule ning sellest kaebuse esitajale teatab. (3) Haldusõiguserikkumise asjas tehtud kohtuotsuse kassatsioonikorras edasikaebamise õigus on käesoleva seadustiku § 30710 2. lõikes loetletud isikutel. [19.05.1993; 4.06.1997] § 309. Kohtuotsuse kassatsiooni korras edasikaebamise tähtaeg (1) Kassatsioonkaebuse võib esitada ühe kuu jooksul, arvates ringkonnakohtu otsuse avaliku kuulutamise päevast. (2) Kassatsioonkaebus, mis on esitatud käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud tähtaja möödumisel, ei kuulu läbivaatamisele. [19.05.1993] § 310. Kohtuotsuse kassatsiooni korras edasikaebamise piirid (1) Kohtuotsuse võib kassatsiooni korras edasi kaevata ainult juhul, kui kaebuse esitaja leiab, et kohtuotsus ei tugine seadusele või et kohtuotsuse tegemisel on rikutud protsessinorme. (2) Kaebuse esitajal ei ole õigust kaebuses esitada uusi tõendeid kohtuotsuse põhjendatuse vaidlustamiseks. (3) Kohtuotsuse kassatsiooni korras edasikaebamine ei peata kohtuotsuse täitmist. § 311. Kassatsioonikautsjon (1) Kassatsioonkaebuse esitaja peab tasuma kautsjoni Vabariigi Valitsuse poolt määratud kaebuse esitamise ajal kehtiva poole miinimumpalga suuruses. (2) Kaebuse osalisel või täielikul rahuldamisel kautsjon tagastatakse. (3) Kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel läheb kautsjon riigituludesse. (4) Kautsjon tagastatakse Riigikohtu määruse alusel riigilõivu tagastamiseks ettenähtud korras. § 312. Kassatsiooniks menetlusloa andmine (1) Kassatsioonkaebuse esitamisel otsustab kassatsiooniks menetlusloa andmise Riigikohtu loakogu. (2) Menetlusloa andmisel arvestab loakogu käesoleva seadustiku §-de 308­310 nõuetest kinnipidamist kassatsioonkaebuse esitamisel. (3) Menetlusloa taotluse kassatsiooniks lahendab loakogu ilma asja kohtuliku arutamise osaliste väljakutsumiseta pärast nõutud dokumentide saabumist või enne seda, kui loakogule on ilma täiendavate dokumentideta selge menetlusloa taotluse põhjendamatus. (4) Menetlusluba ei anta, kui loakogu on üksmeelsel arvamusel, et kassatsioonkaebus on põhjendamatu. (5) Menetlusluba antakse, kui Riigikohtu lahend on oluline seaduse kohaldamisel kohtupraktika suunamiseks. (6) Menetlusloa taotluse lahendab loakogu oma resolutsiooniga, mille põhjendusi ega motiive ei pea märkima. (7) Kui menetlusluba ei anta, tagastatakse kohtutoimik vastavale kohtule, kaebus koos resolutsiooniga jääb Riigikohtule. Resolutsiooni ärakiri saadetakse kassatsioonkaebuse esitajale teadmiseks. [19.05.1993] § 313. Kohtuotsuse kassatsiooni korras läbivaatamise tähtaeg Riigikohus vaatab kohtuotsuse kassatsiooni korras läbi ühe kuu jooksul, arvates kassatsioonkaebuse saabumisest. § 3131. Haldusõiguserikkumise asja andmine arutamiseks halduskolleegiumile terves koosseisus (1) Haldusõiguserikkumise asja arutab kassatsiooni korras halduskolleegium kolmeliikmelises koosseisus. (2) Kui haldusõiguserikkumise asja arutamisel halduskolleegiumi terve koosseis tahab muuta kolmeliikmelise halduskolleegiumi senist seisukohta seaduse kohaldamisel, antakse asi viimase määrusega arutada halduskolleegiumile terves koosseisus. (3) Kui asi oli arutusel kohtuistungil, määratakse uus kohtuistung, millest teatatakse asjast osavõtvatele isikutele. [19.05.1993] § 3132. Haldusõiguserikkumise asja üleandmine erikogule (1) Kui halduskolleegium ei nõustu seaduse kohaldamisel teiste kohtukolleegiumide seisukohaga, moodustatakse asja lahendamiseks erikogu, millesse iga lahkarvamusel olev kohtukolleegium valib oma liikmetest kaks riigikohtunikku. (2) Erikogu istungeid juhatab Riigikohtu esimees. Ettekandjaks on halduskolleegiumi liige. (3) Erikogu lahendab asja kohtukolleegiumide esindajate kokkuleppel. Kui kokkuleppele ei jõuta, antakse asi lahendada Riigikohtu üldkogule. (4) Erikogu otsus on seaduse kohaldamisel kohustuslik kõigile kohtukolleegiumidele niikaua, kuni seda pole muutnud erikogu ise või Riigikohtu üldkogu. [19.05.1993] § 314. Haldusõiguserikkumise asja üleandmine Riigikohtu üldkogule Haldusõiguserikkumise asi antakse kassatsiooni korras Riigikohtu üldkogule arutamiseks, kui: 1) halduskolleegium oma enamuses asub seaduse kohaldamisel teistsugusele seisukohale, kui seda on Riigikohtu üldkogu poolt enne selle asja arutamist omaksvõetud seisukoht; 2) haldusõiguserikkumise asja arutamine üldkogus on tähtis seaduse ühetaolise kohaldamise seisukohast; 3) erikogu ei jõua kokkuleppele. [19.05.1993] § 315. Kohtusse kutsumine, kohtuistungi aja ja koha teatavakstegemine (1) Asja kassatsiooni korras läbivaatamise aeg Riigikohtus tehakse teatavaks kaebuse esitanud isikule. Tema mitteilmumine aga ei takista asja kassatsiooni korras läbivaatamist. (2) Vajadusel võib kohus kohtuistungile kutsuda ka teisi isikuid, kes osalesid asja läbivaatamisel ringkonnakohtus. [19.05.1993] § 316. Asja kassatsiooni korras läbivaatamise piirid Asja kassatsiooni korras läbivaatamisel kontrollib kohus asjas olemasoleva materjali põhjal kohtuotsuse seaduslikkust: kas kohtuotsus tugineb seadusele ja kas asja arutamisel ei ole rikutud protsessinorme, millise rikkumine käesoleva seadustiku järgi toob tingimata kaasa kohtuotsuse tühistamise. § 317. Kohtuistungi kord (1) Kohtuotsusele esitatud kassatsioonkaebuse vaatab Riigikohus läbi kohtuistungil vähemalt kolme kohtuniku osavõtul välja arvatud §-des 3131 ja 314 loetletud juhud. (2) Kohtuistungi eesistujaks on Riigikohtu esimees, Riigikohtu halduskolleegiumi esimees või mõni nende määratud Riigikohtu liige. (3) Eesistuja võtab kohtuistungil nõutava korra tagamiseks tarvitusele vajalikud abinõud. Kohtuistungil korda rikkunud isikute suhtes võib kohus rakendada käesoleva seadustiku §-s 284 sätestatud abinõusid. [19.05.1993] § 318. Asja läbivaatamise algus Eesistuja avab kohtuistungi ja teatab, milline asi, kelle kaebuse alusel ja millise kohtu otsuse peale läbivaatamisele kuulub. Eesistuja selgitab välja kohtuistungile ilmunud isikud, teeb kindlaks nende isikusamasuse ning kontrollib ametiisikute ja esindajate volitusi. § 319. Kohtu koosseisu teatavakstegemine ja taandamisõiguse selgitamine (1) Eesistuja teeb teatavaks kohtu koosseisu ja tõlgi nime ning selgitab asjast osavõtvatele isikutele nende õigust avaldada taandusi. (2) Alused kohtunike ja tõlgi taandamiseks määratakse kindlaks käesoleva seadustiku §-s 256. Täiendavalt võib esitada taanduse Riigikohtu liikme vastu ja ta asja arutamiselt taandada, kui Riigikohtu liige võttis kohtunikuna osa selle asja läbivaatamisest maa- või linnakohtus või ringkonnakohtus. § 320. Asjast osavõtvatele isikutele nende õiguste ja kohustuste selgitamine Eesistuja selgitab asjast osavõtvatele isikutele nende õigust anda kassatsiooniastme kohtule seletusi, samuti selgitab neile nende kohustusi. § 321. Asja ettekandmine (1) Asja läbivaatamine kassatsiooniastme kohtus algab eesistuja või ühe kohtuliikme ettekandega. (2) Ettekandja esitab asja tehiolud, kaevatava kohtuotsuse sisu, kassatsioonkaebuse põhjendused ja muud andmed, mille kohus otsuse õigsuse kontrollimiseks läbi peab vaatama. § 322. Asjast osavõtvate isikute seletused (1) Pärast asja ettekandmist kuulab kohus ära kohtuistungile ilmunud asjast osavõtvate isikute seletused. Neil on õigus esitada ka põhjendusi, mis ei ole kassatsioonkaebuses märgitud, kuid mis ei välju käesoleva seadustiku §-s 310 sätestatud piiridest. (2) Esimesena annab seletuse isik, kes kassatsioonkaebuse esitas. Seejärel annavad seletuse teised isikud. § 323. Määruse tegemine (1) Pärast asjast osavõtvate isikute seletuste ärakuulamist eemaldub kohus määruse tegemiseks nõupidamistuppa. (2) Kohtunike nõupidamine, määruse tegemine ja selle teatavakstegemine toimub käesoleva seadustiku §-des 297­299 ja 302 sätestatud korras. § 324. Kassatsiooniastme kohtu volitused (1) Asja kassatsiooni korras läbivaatamisel on kohtul õigus: 1) jätta kaebus rahuldamata, kaevatud kohtuotsus aga muutmata; 2) tühistada kohtuotsus ja saata asi uuesti läbivaatamiseks maa- või linnakohtule või ringkonnakohtule; 3) tühistada kohtuotsus ja menetlus asjas lõpetada või teha asjas uus kohtuotsus haldusõiguserikkujale määratud karistust karmistamata. (2) Kassatsiooniastme kohtul ei ole õigust tuvastada faktilisi asjaolusid. § 325. Kohtuotsuse kassatsiooni korras tühistamise alused (1) Kohtuotsuse kassatsiooni korras tühistamise aluseks on protsessiõiguse normide oluline rikkumine ja seaduse ebaõige kohaldamine. Sisuliselt õiget kohtuotsust ei tohi tühistada üksnes vormilistel kaalutlustel, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. lõikes loetletud juhtudel. (2) Kohtuotsus kuulub igal juhul tühistamisele: 1) kui asja vaatas läbi ebaseaduslik kohtukoosseis; 2) kui otsuse tegemisel rikuti kohtunike nõupidamise saladust; 3) kui otsusele ei ole alla kirjutanud mõni kohtunikest või kui otsusele on alla kirjutanud mitte selles märgitud kohtunikud; 4) kui otsust ei teinud asja läbivaatava kohtu koosseisu kuulunud kohtunikud; 5) kui asjas puudub kohtuistungi protokoll. § 326. Kassatsiooniastme kohtu määrus (1) Kassatsiooniastme kohtu lahend, millega otsustatakse küsimus kohtuotsuse seaduslikkusest, vormistatakse määrusena. (2) Kassatsiooniastme kohus võib teha määruse ka resolutsioonina, esitamata selles motiive. § 327. Kassatsiooniastme kohtu määruse sisu (1) Kui kassatsiooniastme kohus vormistab määruse resolutsioonina, peab resolutsioonis olema: 1) otsuse teinud kohtu nimetus; 2) resolutsiooni tegemise aeg ja koht; 3) resolutsiooni teinud kohtu koosseis; 4) asja läbivaatamise esemeks olnud otsus haldusõiguserikkumise asjas, selle kohta tehtud kohtuotsus; 5) viited seadusele; 6) kassatsiooniastme kohtu lahend. (2) Kui kassatsiooniastme kohus peab motiveeritud määruse tegemist vajalikuks, märgitakse selles peale käesoleva paragrahvi 1. lõikes tähendatud andmete ka motiivid. § 328. Kassatsiooniastme kohtu määruse seadusejõud Kassatsiooniastme kohtu määrus jõustub tegemise momendist ja ei kuulu edasikaebamisele. § 329. Kohtumääruste peale esitatud kaebuste läbivaatamine (1) Käesoleva peatüki eeskirjade kohaselt vaatab Riigikohus läbi ka kaebused käesoleva seadustiku § 277 kohaselt tehtud kohtunike määruste peale. (2) Kohtuniku määruse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel on kassatsiooniastme kohtul õigus: 1) jätta määrus muutmata ja kaebus rahuldamata; 2) tühistada määrus ja anda asi sisulisele läbivaatamisele maa- või linnakohtule või ringkonnakohtule kooskõlas käesoleva seadustiku §-ga 270. IV1 jagu TEISTMINE JA KOHTUVIGADE PARANDAMINE [4.06.1997] 221. peatükk JÕUSTUNUD KOHTULAHENDITE TAASLÄBIVAATAMINE TEISTMISAVALDUSTE ALUSEL [4.06.1997] § 3291. Teistmisavalduse alusel läbivaadatud lahendid Teistmisavalduse alusel vaadatakse läbi haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel kohtu poolt tehtud lahendeid ning haldusõiguserikkumise asja arutamisel halduskohtuniku poolt tehtud lahendeid. [4.06.1997] § 3292. Teistmisavalduse läbivaatamise alused Jõustunud kohtuotsust või -määrust haldusõiguserikkumise asjas võib uute asjaolude ilmnemisel uuesti läbi vaadata (teista), kui: 1) teise kriminaalasjas või haldusõiguserikkumise asjas jõustunud kohtuotsusega on kindlaks tehtud tunnistaja või kannatanu valeütlus, eksperdi teadvalt vale arvamus, teadvalt vale tõlge või dokumendi või asitõendi võltsimine, mis tõi kaasa ebaseadusliku või põhjendamatu otsuse tegemise; 2) kriminaalasjas jõustunud kohtuotsusega on kindlaks tehtud haldusõiguserikkumise asjas protokolli koostanud ametiisiku või asja arutanud ametiisiku või halduskohtuniku kuritegu asja uurimisel ja kohtulikul arutamisel; 3) teistitavas haldusõiguserikkumise asjas on tühistatud kohtuotsuse või -määruse aluseks olnud teine kohtuotsus või -määrus, mis tooks kaasa menetluse lõpetamise või kergemat halduskaristust ettenägeva sätte kohaldamise; 4) on ilmnenud haldusõiguserikkumise asja õigeks lahendamiseks muud asjaolud, mis ei olnud kohtul teistitavas haldusõiguserikkumise asjas otsuse või määruse tegemisel teada ja mis iseseisvalt või kogumis varem tuvastatud asjaoludega tooks kaasa asja menetluse lõpetamise või kergemat halduskaristust ettenägeva sätte kohaldamise. [4.06.1997] § 3293. Teistmisavaldus (1) Teistmisavalduse võivad Riigikohtule kirjalikult esitada haldusõiguserikkumise asja menetluses osalenud isikud. (2) Teistmisavalduses märgitakse ära: 1) kohtu nimetus, kellele avaldus esitatakse; 2) avalduse esitaja ees- ja perekonnanimi, aadress ja protsessuaalne seisund; 3) haldusõiguserikkumise asi, mille teistmist taotletakse (kohtu nimetus, kohtulahendi tegemise kuupäev, vastutusele võetud isiku nimi, kelle suhtes teistmist taotletakse); 4) teistmisalus; 5) avaldusele lisatud dokumentide loetelu; 6) kuupäev ja avalduse esitaja allkiri. (3) Avaldusele lisatakse: 1) teistitava kohtulahendi ärakiri, samuti kohtulahendi ärakiri, millele tuginedes teistmist taotletakse; 2) teistmisavalduse ärakirjad vastavalt protsessiosaliste arvule; 3) volikiri või muu volitusi tõendav dokument juhul, kui avalduse esitab esindaja. [4.06.1997] § 3294. Teistmisavalduse esitamise tähtajad Teistmisavalduse võib esitada: 1) § 3292 punktides 1­3 sätestatud alustel ­ kolme kuu jooksul kohtulahendi jõustumisest, millega tekkis teistmisalus; 2) § 3292 punktis 4 sätestatud alusel ­ ühe kuu jooksul uue asjaolu või tõendi ilmnemisest. [4.06.1997] § 3295. Menetlusloa taotlemine (1) Jõustunud kohtuotsuse või -määruse läbivaatamiseks teistmismenetluse korras peab teistmisavalduse esitaja taotlema menetlusluba, mille andmise otsustab Riigikohtu loakogu käesoleva seadustiku § 312 3. lõikes sätestatud korras. (2) Teistmismenetluse luba ei anta, kui: 1) loakogu leiab üksmeelselt, et teistmisavaldus ei vasta käesoleva seadustiku §-s 3293 sätestatud tingimustele; 2) teistmisavaldus on esitatud käesoleva seadustiku §-s 3294 sätestatud tähtaegu rikkudes. Loakogu võib teistmisavalduse esitamise tähtaja ennistada, kui ta leiab, et tähtaeg on mööda lastud mõjuvatel põhjustel; 3) loakogu on varem keeldunud samas haldusõiguserikkumise asjas samadel alustel esitatud avaldusele teistmismenetluse loa andmisest; 4) teistmismenetluse tulemina on samas haldusõiguserikkumise asjas samadel alustel keeldutud haldusõiguserikkumise menetluse teistmisest. (3) Kui menetlusluba ei anta, tagastatakse teistmisavaldus läbivaatamatult ühes loakogu resolutsiooniga. [4.06.1997] § 3296. Teistmisavalduse läbivaatamiseks ennistamine (1) Kui teistmisavalduses on puudusi, võib Riigikohus anda avalduse esitajale tähtaja nende kõrvaldamiseks või oluliste puuduste korral, mida kõrvaldada ei saa, tagastada kaebus läbivaatamatult. (2) Teistmisavalduse lahendamiseks nõuab Riigikohus alama astme kohtult vajalikud kohtutoimikud, saadab protsessiosalistele avalduse ärakirja teadmiseks ja vajadusel nõuab neilt kirjaliku seisukoha. [4.06.1997] § 3297. Teistmisavalduse lahendamine (1) Teistmisavalduse lahendab Riigikohus kooskõlas käesoleva seadustiku §-dega 313­323. Protsessiosalistele teatatakse avalduse läbivaatamise aeg, kuid nende mitteilmumine ei takista asja läbivaatamist. (2) Kui haldusõiguserikkumise asi on lahendatud Riigikohtu halduskolleegiumis, toimub teistmismenetlus Riigikohtu üldkogus. (3) Teistmisavalduse põhjendatuse korral tühistab Riigikohus vaidlustatud kohtulahendid, teistib haldusõiguserikkumise asja menetluse ja saadab asja uueks arutamiseks halduskohtusse, kus tehti esimene kohtuotsus. Kui asjaolud on selged ja asjas ei ole vaja täiendavalt koguda tõendeid või anda neile hinnangut, võib Riigikohus alama astme kohtu lahendit muuta või teha uue otsuse. (4) Protsessiosalistele, kes kohtuistungil ei viibinud, saadetakse Riigikohtu otsuse või määruse ärakiri teadmiseks. (5) Teistmisavalduse rahuldamata jätmisel võidakse avalduse esitajale panna kohtukulude hüvitamise kohustus. [4.06.1997] 222. peatükk KOHTUVIGADE PARANDAMINE [4.06.1997] § 3298. Avalduse esitamise alused Protsessiosaline võib taotleda haldusõiguserikkumise asjas jõustunud kohtuotsuse kohtuvea parandamist, kui: 1) kohus on ebaõigesti kohaldanud kohtuotsuse aluseks olevat seadust; 2) kohus on rikkunud käesoleva seadustiku § 325 2. lõikes sätestatud kohtumenetluse norme või muid kohtumenetluse norme ja see rikkumine oleks võinud kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. [4.06.1997] § 3299. Menetlusloa taotlemine ja andmine (1) Kohtuvea parandamiseks tuleb taotleda menetlusluba ja tasuda käesoleva seadustiku §-s 311 ettenähtud kautsjon. (2) Avalduse osalisel või täielikul rahuldamisel kautsjon tagastatakse, avalduse rahuldamata jätmisel läheb kautsjon riigituludesse. (3) Menetlusluba antakse käesoleva seadustiku §-s 312 sätestatud alustel ja korras. (4) Kohtuvea parandamise avalduse võib tagastada läbivaatamatult, kui kohtulahendi tegemisest on möödunud vähemalt kolm aastat. [4.06.1997] § 32910. Haldusõiguserikkumise asja läbivaatamine kohtuvea parandamiseks Haldusõiguserikkumise asja läbivaatamine kohtuvea parandamiseks toimub käesoleva seadustiku §-des 313­329 sätestatud korras. [4.06.1997] V jagu HALDUSKARISTUSE OTSUSE TÄITMINE 23. peatükk ÜLDSÄTTED § 330. Otsuse täitmisele pööramine (1) Halduskaristuse otsus kuulub täitmisele selle tegemise momendist. (2) Halduskaristuse otsuse peale edasikaebamisel kuulub otsus täitmisele pärast kaebuse rahuldamata jätmist, välja arvatud otsus karistuse kohaldamiseks arestina, samuti rahatrahvi määramisel, mis nõutakse sisse haldusõiguse rikkumise toimepanemise kohas. (3) Rahatrahvi kohaldamise otsus kuulub sundtäitmisele pärast käesoleva seadustiku § 336 1. lõikes kehtestatud vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist. (4) Halduskaristuse otsuse pöörab täitmisele selle teinud ametiisik, halduskohtunik või kohus. § 331. Halduskaristuse otsuse täitmise edasilükkamine Kui on asjaolusid, mille tõttu ei ole viivitamatult võimalik täita halduskaristusena aresti või rahatrahvi (välja arvatud rahatrahvi sissenõudmine haldusõiguserikkumise toimepanemise kohas) otsust, võib selle teinud ametiisik, halduskohtunik või kohus otsuse täitmise edasi lükata. § 332. Halduskaristuse edasisest kandmisest vabastamine Halduskaristuse otsuse teinud ametiisik, halduskohtunik või kohus võib: 1) vähendada halduskaristusena määratud rahatrahvi suurust või vabastada haldusõiguserikkuja rahatrahvi edasisest maksmisest, arvestades pärast karistuse määramist tekkinud muudatusi haldusõiguserikkuja tervislikus või varalises seisundis; 2) erandjuhul lühendada halduskaristusena määratud eriõiguse äravõtmise tähtaega või vabastada haldusõiguserikkuja edasisest karistuse kandmisest, kui karistusest on kantud vähemalt üks kolmandik; 3) ennetähtaegselt lõpetada halduskaristusena määratud haldusaresti, kui haldusõiguserikkuja tervislik olukord ei võimalda aresti edasist kandmist või arvestades erakordseid perekondlikke asjaolusid. § 333. Halduskaristuse otsuse täitmise lõpetamine Halduskaristuse otsuse teinud ametiisik, halduskohtunik või kohus lõpetab otsuse täitmise järgmistel juhtudel: 1) amnestiaakti korral, kui see lõpetab halduskaristuse kohaldamise; 2) akti tühistamise korral, millega oli kehtestatud haldusvastutus; 3) isiku surma korral, kelle suhtes otsus oli tehtud. § 334. Halduskaristuse otsuse täitmise aegumine Halduskaristuse otsus ei kuulu täitmisele, kui seda ei ole täitmisele pööratud kolme kuu jooksul selle tegemise päevast arvates. Kui otsuse täitmine on peatatud vastavalt käesoleva seadustiku §-le 330, peatub aegumistähtaja kulg kuni kaebuse läbiarutamiseni. Kui otsuse täitmine on edasi lükatud vastavalt käesoleva seadustiku §-le 331, peatub aegumistähtaja kulg kuni edasilükkamistähtaja möödumiseni. § 335. Otsuse täitmisega seotud küsimuste lahendamine Halduskaristuse otsuse täitmisega seotud küsimused lahendatakse täitemenetlust käsitleva seadusega kehtestatud korras. 24. peatükk MENETLUS RAHATRAHVI OTSUSE TÄITMISEL § 336. Rahatrahvi otsuse täitmine (1) Haldusõiguserikkuja peab rahatrahvi tasuma hiljemalt viieteistkümne päeva jooksul talle rahatrahvi otsuse kätteandmise päevast arvates, selle otsuse vaidlustamise korral aga hiljemalt viieteistkümne päeva jooksul arvates päevast, mil talle on teatatud kaebuse rahuldamata jätmisest. (2) Rahatrahvi määranud ametiisik, halduskohtunik või kohus võib haldusõiguserikkuja palvel mõjuvatel põhjustel rahatrahvi tasumise tähtaega pikendada või kehtestada selle tasumine osade kaupa kindlaksmääratud tähtaegadel. (3) Kui viieteistkümne- kuni kaheksateistkümneaastane haldusõiguserikkuja ei tööta või ei oma sissetulekut, nõutakse rahatrahv sisse ta vanematelt või neid asendavatelt isikutelt suuruses, mis ei ületa käesoleva seadustiku §-s 153 ettenähtud rahatrahvi suurust. (4) Ametiisikule määratud rahatrahvi tasumine asutuste, organisatsioonide ja ettevõtete arvelt on keelatud. (5) Kui haldusõiguserikkuja ei tasu haldusõiguserikkumise eest määratud rahatrahvi kohapeal, peab ta selle tasuma pangaasutuses ja rahatrahvi määranud ametiisiku, halduskohtuniku või kohtu hilisemal nõudmisel esitama neile tasumist tõendava dokumendi. [21.10.1998] § 3361. Rahatrahvi asendamine (1) Haldusõiguserikkuja poolt rahatrahvi tähtajaks ilma mõjuva põhjuseta mittetasumise korral võidakse asendada rahatrahv haldusaresti või eriõiguse äravõtmisega, juhul kui selle õiguserikkumise eest oli karistusena ette nähtud ka haldusarest või eriõiguse äravõtmine. (2) Rahatrahvi asendamisel vastab seitsmele rahatrahvi päevapalgale üks ööpäev haldusaresti ning ühele rahatrahvi päevapalgale eriõiguse äravõtmine viieks päevaks, kusjuures asendamisel ei tohi haldusaresti kestus ületada kolmekümmend ööpäeva ning eriõiguse äravõtmise tähtaeg ei tohi ületada kolme aastat. (3) Tähtajaks tasumata rahatrahv asendatakse halduskohtuniku otsusega rahatrahvi määranud ametiisiku või rahatrahvi sissenõudmist teostava asutuse või ettevõtte esildusel. (4) Tasumata rahatrahv ei kuulu asendamisele muu halduskaristusega, juhul kui trahvi määramisest on möödunud üle ühe aasta. (5) Osaliselt tasutud rahatrahvi arvestatakse asenduskaristuse määramisel. [17.04.1996; 4.06.1997] § 337. Rahatrahvi määramise otsuse sundtäitmine Kui haldusõiguserikkuja ei tasu rahatrahvi käesoleva seadustiku §-s 336 kehtestatud tähtajaks, saadab rahatrahvi määranud ametiisik, halduskohtunik või kohus otsuse trahvisumma sissenõudmiseks sundkorras täitmisele täitemenetlust käsitleva seadusega ettenähtud korras. § 338. Kohapeal sissenõutav rahatrahv (1) Kui vastavalt käesoleva seadustiku §-le 231 nõutakse rahatrahv sisse haldusõiguserikkumise kohas, antakse haldusõiguserikkujale kehtestatud vormi kohane kviitung. (2) Ametiisik märgib kviitungile haldusõiguserikkumise sisu, rahatrahvi suuruse, kuupäeva, oma perekonnanime ja ametinimetuse ning kinnitab kõik oma allkirjaga. (3) Kui rahatrahvi ei tasuta haldusõiguserikkumise kohas, järgneb asja menetlus ja seejärel otsuse täitmine käesoleva seadustiku §-s 336 ja täitemenetlust käsitlevas seaduses ettenähtud korras. § 339. Rahatrahvi määramise otsuse täitemenetluse lõpetamine Rahatrahvi määramise otsus, mille järgi rahatrahv on täielikult sisse nõutud, tagastatakse märkega tagastamise kohta otsuse teinud ametiisikule, halduskohtunikule või kohtule. 25. peatükk MENETLUS ERIKONFISKEERIMISE OTSUSE TÄITMISEL § 340. Erikonfiskeerimise otsuse täitmise kord (1) Haldusõiguserikkumise asja menetluse käigus tehtud erikonfiskeerimise otsus täidetakse selle eseme või aine riigi omandisse sunniviisilise tasuta pööramisega, kui sellel esemel või ainel on mingi väärtus ja kui see ei olnud otseselt kohandatud haldusõiguserikkumise toimepanemiseks. Esemed ja ained, mis olid kohandatud ainult haldusõiguserikkumise toimepanemiseks või millel ei ole mingit väärtust või mida ei saa realiseerida, samuti erikonfiskeeritud võltsitud kaup ja piraatkaup, hävitatakse. (2) Erikonfiskeerimise otsus viiakse täide ühe kuu jooksul erikonfiskeerimise otsuse jõustumise päevast arvates. (3) Erikonfiskeeritud eseme või aine riigi omandisse pööramine toimub eseme või aine asukoha järgse maavalitsuse kaudu tolliseaduses sätestatud erisustega. (4) Erikonfiskeeritud eseme või aine hävitamise viib täide komisjon koosseisus: 1) käesoleva seadustiku §-s 238 sätestatuga seonduva haldusõiguserikkumise protokolli koostanud ametiisik või selle asutuse, mille ametiisik haldusõiguserikkumise protokolli koostas, muu ametiisik; 2) eseme või aine asukoha järgse kohtu täitur; 3) eseme või aine asukoha järgse maavalitsuse rahandusala ametiisik. (5) Ese või aine hävitatakse viisil, mis ei ole ohtlik elule, tervisele ja keskkonnale ning välistab selle eseme või aine taaskasutuselevõtu. (6) Hävitamisele kuuluva eseme või aine osas erikonfiskeerimise otsuse täideviimiseks on, sõltuvalt eseme või aine eripärast, seisundist, kogusest jm, lubatud kaasata kolmandaid isikuid. Eseme või aine hävitamises osalevate juriidiliste või füüsiliste isikute kaasamisega seonduvad küsimused korraldab käesoleva paragrahvi 4. lõike punktis 2 nimetatud ametiisik, kusjuures kompenseerimise küsimused eseme või aine hävitamises osalevatele juriidilistele või füüsilistele isikutele korraldab käesoleva paragrahvi 4. lõike punktis 3 nimetatud ametiisik. Seejuures on lubatud võimalikke kulusid katta mõne teise eseme või aine realiseerimisest käesoleval eelarveaastal saadud tulu arvel. (7) Erikonfiskeerimise otsuse täideviimise kohta koostatakse akt, mille üks eksemplar edastatakse viivitamatult erikonfiskeerimise otsuse teinud tolliametnikule, kohtunikule või kohtule. [21.01.1999] § 341 [kehtetu ­ 21.01.1999] 26. peatükk MENETLUS ERIÕIGUSE ÄRAVÕTMISE OTSUSE TÄITMISEL § 342. Eriõiguse äravõtmise otsust täitvad ametiisikud (1) Mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise otsuse viivad täide käesoleva seadustiku § 189 2. lõike punktides 1 ja 3 loetletud politseiametnikud, väikelaeva juhtimise õiguse äravõtmise osas ka käesoleva seadustiku § 209 2. lõike punktis 2 loetletud ametiisikud ning raudteeveeremi juhtimise õiguse äravõtmise osas ka käesoleva seadustiku § 194 2. lõikes loetletud ametiisikud. (2) Jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmise otsuse viivad täide käesoleva seadustiku § 209 2. lõikes loetletud jahipidamis- ja kalapüügieeskirjade järgimise riikliku järelevalve asutuste ametiisikud. (3) Õhusõiduki juhtimise õiguse äravõtmise otsuse viivad täide käesoleva seadustiku §-s 197 loetletud ametiisikud. [4.06.1997; 23.02.1999] § 343. Mootorsõiduki, raudteeveeremi või õhusõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kord Mootorsõiduki, raudteeveeremi või õhusõiduki juhtimise õiguse äravõtmise otsus täidetakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. [23.02.1999] § 344. Siseveetranspordivahendi juhtimise õiguse äravõtmise kord (1) Siseveetranspordivahendi, sealhulgas väikelaeva juhtimise õiguse äravõtmise otsuse täitmiseks võetakse ära juhitunnistus. (2) Kui juhilt on ära võetud siseveetranspordivahendi, sealhulgas väikelaeva juhtimise õigus, kuid ta hoiab kõrvale juhitunnistuse loovutamisest, võetakse juhitunnistus ära kehtestatud korras. § 345. Jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmise kord (1) Jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmise otsuse täitmiseks võetakse ära vastavalt jahipilet või kalastuskaart ja kalastusluba. (2) Kui isikult on ära võetud jahipidamis- või kalapüügiõigus, kuid ta hoiab kõrvale jahi- või kalapüügieeskirjade järgimise riikliku järelevalve asutusele jahipileti või kalastuskaardi ja kalastusloa loovutamisest, võetakse jahipilet või kalastuskaart ja kalastusluba ära kehtestatud korras. § 346. Eriõiguse äravõtmise tähtaja arvutamine (1) Mootorsõiduki või raudteeveeremi või õhusõiduki või siseveetranspordivahendi, sealhulgas väikelaeva juht, samuti jahipidamis- või kalapüügieeskirju rikkunud isik loetakse eriõiguse kaotanuks päevast, mil tehti otsus temalt selle õiguse äravõtmise kohta. (2) Pärast eriõiguse äravõtmise tähtaja möödumist, samuti selle lühendamise korral vastavalt käesoleva seadustiku §-le 332, tagastatakse isikule temalt äravõetud dokumendid kehtestatud korras. [19.05.1993; 23.02.1999] 27. peatükk MENETLUS HALDUSARESTI OTSUSE TÄITMISEL § 347. Haldusaresti otsuse täitmine (1) Haldusaresti otsus viiakse täide viivitamatult pärast selle tegemist. (2) Haldusarest viiakse täide täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. [17.04.1996] § 348 [kehtetu ­ 17.04.1996] 28. peatükk MENETLUS OTSUSE TÄITMISEKS VARALISE KAHJU HÜVITAMISEL JA ASJA ARUTAMISEGA SEOTUD KULUDE KATMINE § 349. Otsuse täitmine varalise kahju hüvitamisel (1) Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsus viiakse varalise kahju hüvitamisel täide seadusega kehtestatud korras. (2) Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsus on varalise kahju hüvitamisel täitedokumendiks. (3) Haldusõiguserikkuja peab varalise kahju hüvitama hiljemalt viieteistkümne päeva jooksul talle otsuse andmise päevast arvates, selle otsuse vaidlustamise korral aga hiljemalt viieteistkümne päeva jooksul arvates päevast, mil talle teatati kaebuse rahuldamata jätmisest. § 350. Varalise kahju hüvitamisel otsuse täitmata jätmise tagajärjed Kui otsus varalise kahju hüvitamisel jäetakse käesoleva seadustiku § 349 3. lõikes kehtestatud tähtajaks täitmata, saadetakse otsus kahju sissenõudmiseks seadusega ettenähtud korras. § 351. Kannatanule, tunnistajale, eksperdile, spetsialistile ja tõlgile väljamaksmisele kuuluvad summad (1) Kannatanule, tunnistajale, eksperdile, spetsialistile ja tõlgile hüvitatakse nende poolt kantud kulutused seoses ilmumisega ametiisiku või halduskohtuniku juurde või kohtusse, kelle menetluses on haldusõiguserikkumise asi. (2) Ekspertidel, spetsialistidel ja tõlkidel on õigus oma kohustuse täitmise eest saada tasu, välja arvatud juhul, kui nad oma kohustusi täitsid ametialase ülesandena. (3) Väljakutsumisega seoses olevad kulud ja tasud makstakse välja menetlust teostava kohtu või asutuse vahendite arvel Vabariigi Valitsuse poolt kindlaksmääratud korras ja ulatuses. (4) Kannatanu, tunnistaja, eksperdi ja tõlgi väljakutsumine ei saa olla põhjuseks tema vallandamiseks töölt. § 3511. Tasu õigusabi eest Lõike 1 sõnastus kuni 31.12.1999 Lõike 1 sõnastus alates 1.01.2000 (1) Kui kohus tunnistas halduskaristuse määramise otsuse ebaseaduslikuks ja asja arutamisest võttis haldusvastutusele võetud isiku esindajana osa advokaat, võib kohus isiku palvel teha määruse advokaadi õigusabi eest tasutud summa temale hüvitamiseks riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. (1) Kui kohus tunnistas halduskaristuse määramise otsuse ebaseaduslikuks ja asja arutamisest võttis haldusvastutusele võetud isiku esindajana osa õigusabi osutav isik, võib kohus isiku palvel teha määruse õigusabi eest tasutud summa temale hüvitamiseks riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. (2) Kohtul on õigus füüsilise isiku maksujõuetusest lähtudes vabastada ta täielikult või osaliselt õigusabi eest tasumisest ja kanda advokaadikulud riigi arvele. Kohtu sellekohane määrus saadetakse täitmiseks advokaadibüroole ja Justiitsministeeriumile. Advokaadibüroole riigi arvelt väljamakstavate summade määrad kehtestab seadus. [19.05.1993; 4.06.1997; 25.02.1999A] 29. peatükk LÕPPSÄTTED § 352. Rakendumine (1) Kehtestada Haldusõiguserikkumiste seadustik 1992. aasta 1. augustist. (11) Kuni haldusõiguserikkumiste seadustiku § 3511 2. lõikes tähendatud seaduse jõustumiseni määrab advokaadibüroole riigi arvelt väljamakstavate summade piirmäärad justiitsminister. (12) Halduskaristusena määratud rahatrahv laekub riigieelarvesse või käesolevas paragrahvis sätestatud juhtudel kohaliku omavalitsuse eelarvesse. (13) Halduskaristusena määratud rahatrahv laekub haldusõiguserikkumise koha järgse omavalitsuse eelarvesse: 1) halduskaristusena kohaliku omavalitsuse poolt seaduse alusel kehtestatud õigusakti rikkumise eest; 2) halduskaristusena sõidukite parkimiskorra rikkumise või reisija piletita sõidu eest linna- või vallaliini ühissõidukis; 3) muudel seaduses sätestatud juhtudel. (14) Kohaliku omavalitsuse eelarvesse halduskaristusena määratud rahatrahvi laekumise korra kehtestab rahandusminister. (2) Tunnistada kehtetuks: 1) «Eesti NSV administratiivõiguserikkumiste koodeks» (ENSV Teataja 1985, nr 40, lisa; 1986, nr 12, art. 159; nr 17, art. 214; nr 19, art. 251; 1987, nr 30, art. 437; 1988, nr 6, art. 68 ja 69; nr 25, art. 296; 1989, nr 28, art. 373; Riigi Teataja 1990, nr 22, art. 274 ja 275; 1991, nr 1, art. 2; nr 7, art. 112; nr 40, art. 497; 1992, nr 11, art. 164); 2) Eesti NSV Ülemnõukogu otsus 1985. aasta 5. detsembrist «Eesti NSV administratiivõiguserikkumiste koodeksi» kehtestamise kohta. [23.02.1995; 21.10.1998]