Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus [terviktekst muudatustega kuni 10.02.99]

Vastu võetud 15.09.1993
RT I 1993, 63, 892
ja jõustunud 10. oktoobril 1993. a (vt samuti §-s 51 toodud erandeid). Muudetud järgmiste seadustega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

Terviktekst

PÕHIKOOLI- JA GÜMNAASIUMISEADUS

Muudatusi sisaldava paragrahvi lõpus sulgudes on viide seadus(t)ele (vastuvõtmise kuupäev), millega kehtestati praegune sõnastus. Terviktekst avaldatakse 10.02.1999. a seaduse III peatüki alusel.

I peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. (1) Seadus määrab kindlaks riigi ja kohaliku omavalitsuse (munitsipaalomandis oleva) põhikooli ja gümnaasiumi õigusliku seisundi ja töökorralduse.

(2) Käesolevat seadust kohaldatakse eraalgkoolidele, erapõhikoolidele ja eragümnaasiumidele niivõrd, kuivõrd erakooliseadus ei sätesta teisiti. [3.06.1998]

§ 2. (1) Põhikool ja gümnaasium on ühtluskool, milles iga järgmine õppeaasta (klass) tugineb vahetult eelmisele ning võimaldab tõrgeteta ülemineku ühest koolist teise.

(2) Põhikool on kool, mis loob õpilastele võimalused põhihariduse omandamiseks ning koolikohustuse täitmiseks. Põhikoolis on 1.­9. klass. Hariduse kättesaadavuse ja koolikohustuse täitmise tagamiseks võidakse moodustada algkoole (sealhulgas lasteaed-algkoole), milles sõltuvalt vajadustest ja võimalustest võivad olla 1.­6. klass.

(3) Gümnaasium on kool, mis loob võimalused üldkeskhariduse omandamiseks. Gümnaasiumis on 10.­12. klass. Gümnaasiumi juures võivad olla põhikooli klassid, millega luuakse võimalused põhihariduse omandamiseks.

(4) Kool käesoleva seaduse tähenduses on:

1) lasteaed-algkool;

2) algkool;

3) põhikool;

4) gümnaasium;

5) gümnaasium, mille juures on põhikooli klasse;

6) põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena.

(5) Kooli nimetus ei pea sisaldama sõna «gümnaasium» või «põhikool». [23.11.1994; 10.02.1999]

§ 3. (1) Põhiharidus on haridusstandardiga ettenähtud kohustuslik üldharidusmiinimum. Põhihariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse jätkata õpinguid keskhariduse omandamiseks.

(2) Üldkeskharidus on põhi- ja üldkeskhariduse riikliku õppekavaga kehtestatud nõuete kogum. Üldkeskhariduse omandamine põhineb põhiharidusel ja annab õiguse jätkata õpinguid kõrghariduse omandamiseks.

(3) Põhi- ja üldkeskharidusele esitatavad nõuded (haridusstandard) kehtestatakse põhi- ja üldkeskhariduse riikliku õppekavaga.

(4) Põhi- ja üldkeskhariduse riikliku õppekavaga määratakse kindlaks:

1) õppe-eesmärgid;

2) õppeaeg;

3) riikliku õppekava vahekord kooli õppekavaga;

4) kohustuslike õppeainete loend koos ajalise kestuse ja ainekavadega;

5) õppeainete valiku võimalused ja tingimused;

6) nõuded kooliastmete (1.­3., 4.­6., 7.­9., 10.­12. klass) ja kooli lõpetamiseks.

(5) Põhi- ja üldkeskhariduse riikliku õppekava kinnitab Vabariigi Valitsus. Põhihariduse lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) ja toimetuleku riikliku õppekava kehtestab haridusminister määrusega.

(6) Kool koostab oma õppekava, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud vastavale õppekavale.

(7) Kooli õppekava määrab kindlaks:

1) kooli õppe-eesmärgid;

2) õppe ajalise korralduse;

3) kohustuslike õppeainete täpsustatud ja täiendatud ainekavad;

4) valikainete loendi, kavad ja valikutingimused.

(8) Usuõpetus on mittekonfessionaalne ja selle õppimine õpilasele vabatahtlik ning õpetamine koolile kohustuslik, kui seda soovivaid õpilasi on kooliastmes vähemalt 15.

(9) Kooli õppekava kinnitab kooli direktor. [10.02.1999]

§ 4. (1) Sõltuvalt õpilaste vajadusest saada eriõpet, eriabi, kasvatuse eritingimusi ja ravi, võib põhikool ja gümnaasium olla hälvikute erikool või sanatoorne kool.

(2) Hälvikute erikool on keha-, kõne-, meele- ja vaimupuuetega ning psüühikahäiretega, samuti kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilastele.

(3) Sanatoorne kool on tervisehäiretega õpilastele, kus nad õpivad ja saavad vajalikku ravi.

(4) Eriõppe puhul võib õppeaastate arv tulenevalt õppekavast erineda käesoleva seaduse §-s 2 kehtestatust. Erineva õppeaastate arvu, õppeainete loendi ja õppetundide arvu hälvikute erikoolis ja sanatoorses koolis kehtestab haridusminister määrusega. [10.02.1999]

§ 5. Põhikool ja gümnaasium on munitsipaalkoolid. Vabariigi Valitsuse otsusel võivad põhikool ja gümnaasium olla ka Haridusministeeriumi hallatavad või maavalitsuse haldamisele kuuluvad riigikoolid. [18.03.1997]

§ 6. (1) Koolis toimub õppetegevus päevases, õhtuses ja kaugõppe vormis.

(2) Põhihariduse omandamine õhtuses ja kaugõppe vormis ning kooli lõpetamine eksternina on lubatud koolikohustusliku vanuse ületanud isikutel, kes pole omandanud põhiharidust. Üldkeskhariduse omandamine õhtuses ja kaugõppevormis ning kooli lõpetamine eksternina on lubatud põhihariduse omandanud isikutel. Põhikooli ja gümnaasiumi õhtuses ja kaugõppe vormis õppimise, samuti kooli eksternina lõpetamise tingimused ja korra kehtestab haridusminister määrusega. [10.02.1999]

§ 7. Kool juhindub käesolevast seadusest, muudest õigusaktidest ja oma põhimäärusest. [18.03.1997]

§ 8. Õppimine on riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta. [18.03.1997]

§ 9. (1) Koolis on õppekeeleks eesti keel. Põhikooli õppekeeleks võib olla muu keel, kusjuures munitsipaalkooli puhul teeb vastava otsuse kohaliku omavalitsuse volikogu, riigikooli puhul Haridusministeerium.

(2) Koolis või klassis, kus õpe ei toimu eesti keeles, on eesti keele õpe 3. klassist alates kohustuslik. [26.06.1996]

§ 10 [kehtetu ­ 23.11.1994]

II peatükk

KOOLI MOODUSTAMINE [10.02.1999]

§ 11. (1) Haridusministeerium ja valla- või linnavalitsus, lähtudes kohaliku omavalitsuse volikogu otsusest, moodustavad ning finantseerivad põhi- ja keskhariduse omandamise võimaldamiseks vajalikul hulgal koole.

(2) Kooli moodustamiseks peab kooli teeninduspiirkonnas alaliselt elama vastavaealisi lapsi:

1) 3-klassilise algkooli moodustamiseks 30 õpilast;

2) 6-klassilise algkooli moodustamiseks 60 õpilast;

3) põhikooli moodustamiseks 90 õpilast.

(3) Gümnaasiumi (10.­12. klass) moodustamiseks peab olema 60 õpilast.

(4) Valla- või linnavalitsus võib kohaliku omavalitsuse volikogu otsusel teeninduspiirkonnas moodustada munitsipaalkooli käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatust väiksema vastavaealiste laste arvuga kooli. Sellisel juhul kaetakse munitsipaalkooli direktori (juhataja), tema õppeala asetäitja (asetäitjate) ning õpetajate palkade puudujääv osa kohaliku omavalitsuse eelarvest. [10.02.1999]

§ 12. (1) Riigikooli moodustab Haridusministeerium kohaliku omavalitsuse volikogu nõusolekul.

(2) Munitsipaalkooli moodustab valla- või linnavalitsus kohaliku omavalitsuse volikogu otsusel Haridusministeeriumi poolt antud koolitusloa alusel. Mitut omavalitsusüksust teenindava kooli moodustavad ühiselt nende omavalitsusüksuste valla- või linnavalitsused, lähtudes kohalike omavalitsuste volikogude otsustest Haridusministeeriumi antud koolitusloa alusel.

(3) Koolil on oma põhimäärus, kus peavad olema järgmised andmed:

1) täielik nimi, asukoht ja liik;

2) tegevuse eesmärgid ja ülesanded;

3) õppekeel;

4) õppe- ja kasvatuskorralduse alused;

5) õpilaste õigused ja kohustused;

6) kooli töötajate (personali) õigused ja kohustused;

7) finantseerimise, majandamise ja asjaajamise alused;

8) ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise alused ning kord.

(4) Munitsipaalkooli põhimääruse kinnitab valla- või linnavolikogu. Riigikooli põhimääruse kinnitab haridusminister või maavanem, kui riigikool on maavalitsuse haldamisel. [10.02.1999]

§ 12¹. (1) Koolitusluba on riiklik dokument, mis annab munitsipaalkoolile õiguse viia läbi koolitustegevust riiklikule õppekavale vastava õppekava alusel koolitusloal märgitud kooliastmes. Koolituslubade väljaandmise ja tühistamise korra ning koolitusloa vormi kehtestab haridusminister määrusega.

(2) Taotluse koolitusloa saamiseks esitab valla- või linnavalitsus Haridusministeeriumile vähemalt kuus kuud enne õppeaasta algust.

(3) Taotlusele lisatakse:

1) kooli põhimäärus;

2) õppekava;

3) andmed pedagoogide kvalifikatsiooni kohta;

4) andmed kasutatavate ruumide (hoonete), maa-ala ja nende vastavuse kohta tervisekaitse- ja ohutusnõuetele;

5) andmed kooli teeninduspiirkonna kohta ning maavanema kirjalik nõusolek kooli asutamise vajalikkuse kohta lähtuvalt piirkondlikust hariduspoliitikast ja koolivõrgu kujundamise vajadusest.

(4) Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded kehtestab haridusminister määrusega. Tervisekaitsenõuded kooli ruumidele (hoonetele), sisustusele ja maa-alale kehtestab sotsiaalminister määrusega.

(5) Haridusministeerium vaatab koolitusloa taotluse läbi ühe kuu jooksul taotluse saamise päevast arvates.

(6) Haridusministeerium ei anna koolitusluba, kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 ettenähtud andmed puuduvad või ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Keeldumise põhjustest teatatakse koolitusloa taotlejale kirjalikult kümne tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse tegemist. [10.02.1999]

§ 13. (1) Haridusministeeriumil on õigus koolitusluba tühistada, kui:

1) kool ei ole ettenähtud tähtajaks ja korras täitnud riikliku järelevalveorgani poolt temale tehtud ettekirjutust;

2) kool ei ole ühe aasta jooksul pärast koolitusloa väljaandmist alustanud õppetegevust, on tegevuse peatanud või lõpetanud;

3) kohaliku omavalitsuse volikogu on teinud otsuse kooli tegevuse lõpetamise kohta. [10.02.1999]

§ 14. Kool registreeritakse valla- või linnavalitsuse juures õigusaktides kehtestatud korras. [10.02.1999]

§ 15. (1) Valla- või linnavalitsus moodustab koolis vajadusel eraldi klasse 7.­9. klassi kasvatusraskustega õpilastele. Kasvatusraskustega 7.­9. klassi õpilastele eraldi klasside moodustamise tingimused ja korra kehtestab haridusminister määrusega.

(2) Haridusministeerium või valla- või linnavalitsus moodustab vastavalt vajadusele koole tervisehäiretega lastele ja hälvikutele.

(3) Kooli direktor võib valla- või linnavalitsuse nõusolekul moodustada vastavalt vajadusele koolis ettevalmistusrühmi koolieelikutele alushariduse omandamise võimaldamiseks, parandusõpperühmi, pikapäevarühmi ja kooliinternaate.

(3¹) Parandusõpperühm on õpiraskustega õpilastele väljaspool õppetunde õpiabi osutamiseks moodustatud rühm.

(4) Koolis on raamatukogu.

(5) Koolieelikute ettevalmistusrühmade, hälvikute eriklasside, tervisehäiretega hälvikute erikoolide, parandusõpperühmade, pikapäevarühmade, samuti kooli internaatide ja raamatukogude töökorralduse alused kehtestab haridusminister määrusega. [23.11.1994; 26.06.1996; 10.02.1999]

§ 16. (1) Kooli juures võivad tegutseda pikapäevarühmad, ringid, stuudiod jm klassivälise tegevuse vormid.

(2) Hälvikute erikooli või sanatoorse kooli internaadis võivad õpilased elada kogu õppeaasta jooksul, välja arvatud suvevaheajal, kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste erikooli internaadis elavad õpilased aastaringselt. [10.02.1999]

III peatükk

KOOLIKOHUSTUS

§ 17. (1) Koolikohustuslik on laps, kes jooksva aasta 1. oktoobriks saab seitsmeaastaseks. Õpilane on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.

(1¹) Lapsevanem võib nõustamiskomisjonilt taotleda koolikohustuse edasilükkamist.

(1²) Käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud taotluse rahuldamise tingimused ja korra kehtestab sotsiaalminister määrusega.

(2) Riik ja kohalikud omavalitsused peavad tagama soovijatele võimaluse keskhariduse omandamiseks.

(3) Vanemate soovil võib esimesse klassi vastu võtta lapse, kes on jooksva aasta 30. aprilliks saanud kuueaastaseks.

(4) Eestis elava välisriigi kodaniku ja kodakondsuseta isiku laps, välja arvatud välisriigi esindaja laps, on koolikohustuslik.

(5) Koolikohustuslike laste arvestust peab valla- või linnavalitsus. Koolikohustuse täitmist kontrollib ja loob tingimused selle täitmiseks valla- või linnavalitsus koos kooliga.

(6) Vanemad on kohustatud looma lapsele kodus soodsad tingimused õppimiseks ja koolikohustuse täitmiseks.

(7) Lapse koolikohustuse täitmata jätmise eest kohaldatakse tema vanematele haldusõiguserikkumiste seadustiku (RT 1992, 29, 396; RT I 1999, 41, 496) § 153 sätteid.

(8) Koolikohustuslike laste arvestamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. [10.02.1999]

§ 18. Vanematele on koolikohustusliku lapse jaoks kooli valik vaba, kui soovitud koolis on vabu kohti. [23.11.1994]

§ 19. (1) Kool on kohustatud tagama õppimisvõimalused igale kooli teeninduspiirkonnas elavale koolikohustuslikule lapsele.

(2) Kooli teeninduspiirkonna kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. Mitut omavalitsusüksust teenindava kooli teeninduspiirkonna kinnitavad ühiselt vastavad valla- või linnavolikogud. [23.11.1994; 10.02.1999]

§ 20. Koolikohustust võib täita ka kodus õppides. Koduõppe korra kehtestab haridusminister määrusega. [18.03.1997]

§ 21. (1) Valla- või linnavalitsus võimaldab hälvikutel õppida elukohajärgses koolis haridusministri kehtestatud tingimustel. Vastavate tingimuste puudumisel on puuetega või eriabi vajaval lapsel õigus õppida lähimas tingimustele vastavas koolis.

(2) Kasvatuse eritingimusi vajav laps õpib ja täidab koolikohustust selleks moodustatud koolis.

(3) Võimetekohane õppekava või kool soovitatakse hälvikutele meditsiiniliste, psühholoogiliste ja pedagoogiliste uuringute põhjal nõustamiskomisjoni otsusega. Hälvikute nõustamiskomisjoni suunamise tingimused ja korra kehtestab haridusminister määrusega.

(3¹) Nõustamiskomisjon moodustatakse maakonnas maavanema korraldusega. Linnavalitsus võib kooskõlastatult maakonna nõustamiskomisjoniga moodustada linna nõustamiskomisjoni.

(3²) Nõustamiskomisjon on viieliikmeline. Maakonna nõustamiskomisjoni koosseisu kinnitab maavanem korraldusega, linnavalitsuse nõustamiskomisjoni koosseisu kinnitab linnapea. Nõustamiskomisjoni kuuluvad eripedagoog, logopeed, psühholoog, sotsiaaltöötaja ja vastavalt maavalitsuse või linnavalitsuse esindaja.

(3³) Nõustamiskomisjoni pädevuses on:

1) määrata hälvikule võimetekohane õppekava või õppevorm;

2) suunata hälvik lapsevanema (hooldaja) nõusolekul sanatoorsesse kooli, hälvikute erikooli või eriklassi;

3) otsustada lapsevanema taotlusel koolikohustuse edasilükkamine.

(4) Sanatoorsesse kooli, hälvikute erikooli ja -klassi võetakse õpilane vastu lapsevanema (hooldaja) kirjaliku avalduse ning nõustamiskomisjoni otsuse alusel. Sanatoorsesse kooli, hälvikute erikooli ja -klassi vastuvõtmise ning väljaarvamise tingimused ja korra kehtestab haridusminister määrusega.

(4¹) Haridusministeerium või valla- või linnavalitsus moodustab vajadusel riigi- või munitsipaalkoolis järgmised klassid:

1) keha-, kõne-, meelepuuete ja psüühikahäiretega laste klassi;

2) tasandusklassi õpiraskustega laste õpetamiseks;

3) abiklassi kerge vaimupuudega laste õpetamiseks;

4) toimetulekuklassi mõõduka vaimupuudega laste õpetamiseks;

5) hooldusklassi raske ja sügava vaimupuudega laste õpetamiseks.

(5) Õpilasel on õigus pärast sanatoorses koolis või hälvikute erikoolis õppimise vajaduse lõppemist jätkata õpinguid endises koolis. [10.02.1999]

§ 22. Põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste vastuvõtmise, ühest koolist teise ülemineku, koolist lahkumise ja väljaheitmise korra kehtestab haridusminister määrusega. [18.03.1997]

IV peatükk

ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUS

§ 23. (1) Õpingute alusdokument on kooli õppekava.

(2) Õppekava täitmise tagamiseks ja toetamiseks kasutatakse õpikuid, töövihikuid, tööraamatuid ning muid õppevahendeid ja -materjale.

(3) Õpikute, töövihikute, tööraamatute ja muu õppekirjanduse riiklikule õppekavale vastavuse kinnitamise tingimused ja korra, samuti nõuded õpikutele, töövihikutele, tööraamatutele ja muule õppekirjandusele kehtestab haridusminister määrusega.

(4) Kõigi riiklikule õppekavale vastavate õpikute, töövihikute ja tööraamatute loetelu igaks õppeaastaks kinnitab haridusminister määrusega.

(5) Igas klassis õppetööks vajalikud õpikud, töövihikud ja tööraamatud valib õpetaja käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud loetelust.

(6) Riigieelarve vahenditest soetatakse õpikud, mis on saanud Haridusministeeriumi kinnituse vastavuse kohta riiklikule õppekavale ja vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud haridusministri määrusega kehtestatud nõuetele. [10.02.1999]

§ 24. (1) Õppeaasta kestab õppe algusest ühel kalendriaastal uue õppe alguseni järgmisel kalendriaastal. Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ning koolivaheaegadest.

(2) Õppeaasta algab 1. septembril.

(3) Õppeperioodi arvestusühikud on õppetund, õppepäev, õppenädal, kursus, õppeveerand ja poolaasta.

(4) Õppeperioodis on vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat). Koolivaheajad määrab haridusminister määrusega.

(4¹) Gümnaasiumi lõpuklassis on õppe- ja eksamiperiood kokku vähemalt 175 õppepäeva. Eksamiperioodid põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks määrab haridusminister määrusega.

(5) Ühes õppenädalas on viis õppepäeva. Õpilaste nädalakoormus õppetundides määratakse kooli õppekavaga. Suurim lubatud koormus on:

1) 1. klassis 20 tundi;

2) 2. klassis 23 tundi;

3) 3. ja 4. klassis 25 tundi;

4) 5. klassis 28 tundi;

5) 6. ja 7. klassis 30 tundi;

6) 8. klassis 32 tundi;

7) 9. klassis 34 tundi;

8) 10.­12. klassini 35 tundi.

(6) Õppetunni pikkus on 45 minutit. Vahetunni pikkus on vähemalt 10 minutit.

(7) Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse tunniplaanis, mille kinnitab kooli direktor (juhataja). [18.03.1997; 10.02.1999]

§ 25. (1) Klassi täituvuse ülemine piirnorm on 36 õpilast.

(2) [kehtetu ­ 10.02.1999]

(3) Kuni 10 õpilasega klassidest moodustatakse liitklass. Liitklassis võib olla kuni 20 õpilast. Liita on lubatud 1.­4., 3.­6. ja 5.­9. klasse.

(4) [kehtetu ­ 10.02.1999]

(5) Pikapäevarühmas võib olla kuni 30 õpilast.

(6) Kooliinternaadi rühmas võib olla kuni 25 õpilast. [10.02.1999]

§ 26. (1) Klassi täituvuse ülemine piirnorm on:

1) kõne-, meele-, kehapuuetega ning käitumishälvetega laste klassis 12 õpilast;

2) psüühikahäiretega laste klassis, tasandusklassis ja abiklassis 16 õpilast;

3) liitpuuetega laste klassis, toimetulekuklassis ning raske ja sügava vaimupuudega laste hooldusklassis 7 õpilast.

(2) [kehtetu ­ 10.02.1999]

(3) Sanatoorses koolis on klassi täituvuse ülemine piirnorm 25 õpilast. [10.02.1999]

§ 27. (1) Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse viiepallisüsteemis, kus hinne «5» on «väga hea», «4» «hea», «3» «rahuldav», «2» «puudulik» ja «1» «nõrk». Esimeses ja teises klassis võib kasutada sõnalisi hinnanguid. Riigieksameid hinnatakse 10- või 100-pallisüsteemis vastavalt haridusministri määrusele.

(1¹) Õpilaste käitumist ja hoolsust hinnatakse hindega «eeskujulik», «hea», «rahuldav» või «mitterahuldav».

(2) Õpilaste hindamise korra kehtestab haridusminister määrusega. [18.03.1997; 10.02.1999]

§ 28. Gümnaasiumisse vastuvõtt toimub põhikooli lõpetamise tulemuste alusel.

§ 29. (1) Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks korraldatakse lõpueksamid. Gümnaasiumi lõpueksamid on riigieksamid ja koolieksamid. Põhikooli lõpueksamid on ühtlustatud küsimuste ja ülesannetega koolieksamid.

(2) Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise tingimused ja korra kehtestab haridusminister määrusega.

(3) Riigieksamite ja põhikooli ühtlustatud küsimuste ja ülesannetega lõpueksamite õppeained, vormid ja aja kehtestab haridusminister lõpueksamitele eelneva õppeaasta 25. maiks.

(4) Riigieksamite läbiviimiseks moodustab maavanem igal õppeaastal hiljemalt 20. märtsiks gümnaasiumides vähemalt kolmeliikmelised riigieksamikomisjonid ja kinnitab nende koosseisud arvestusega, et iga 20 eksaminandi kohta on riigieksamikomisjonis üks liige. Kui gümnaasiumis osaleb riigieksamil vähem kui 15 õpilast, moodustab maavanem gümnaasiumidevahelise riigieksamikomisjoni ja määrab eksami läbiviimise koha. Riigieksamikomisjoni esimees on üldjuhul kooli direktor. Riigieksamikomisjoni esimees ei või olla riigieksami õppeaine õpetaja.

(5) Haridusministri poolt määratud isik annab riigieksami toimumise päeval eksamimaterjalid üle maavanema poolt määratud isikule, kes annab materjalid kooli direktorile. Pärast riigieksami toimumist võtab maavanema poolt määratud isik riigieksamimaterjalid kooli direktorilt vastu ning annab need haridusministri poolt määratud isikule.

(6) Riigieksameid ning ühtlustatud küsimuste ja ülesannetega põhikooli lõpueksameid ettevalmistavate komisjonide koosseisu kinnitab haridusminister käskkirjaga.

(7) Iga õppeaine riigieksamitöid hindab eraldi komisjon, mille kooseisu ja töökorra kinnitab haridusminister käskkirjaga.

(8) Kui eksaminand ei ole rahul lõpueksami tulemusega, on tal õigus kolme tööpäeva jooksul pärast põhikooli või gümnaasiumi lõputunnistuse väljastamist või kümne tööpäeva jooksul pärast riigieksamitunnistuse väljastamist esitada Haridusministeeriumile avaldus oma lõpueksami tulemuste läbivaatamiseks.

(9) Riigieksami tulemuste kohta esitatud avalduste läbivaatamiseks moodustab haridusminister apellatsioonikomisjoni. Apellatsioonikomisjoni koosseisu ja töökorra kinnitab haridusminister käskkirjaga.

(10) Põhikooli lõpetajatele väljastatakse põhikooli lõputunnistus. Gümnaasiumi lõpetajatele väljastatakse gümnaasiumi lõputunnistus ja riigieksamitunnistus. Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse vormi, samuti riigieksamitunnistuse vormi ja statuudi kinnitab Vabariigi Valitsus. [10.02.1999]

V peatükk

ÕPILASED JA NENDE VANEMAD

§ 30. (1) Õpilane on kohustatud täitma kooli kodukorda.

(2) Õpilastele avaldatakse tunnustust ja laitust haridusministri määruses, kooli põhimääruses ja kooli sisekorraeeskirjas ettenähtud korras.

(3) Õpilasele väljastatakse õppeasutuses õppimise perioodiks õpilaspilet, mille väljaandmise korra ja vormi kinnitab haridusminister määrusega. [18.03.1997; 10.02.1999]

§ 31. Õpilasel on õigus:

1) valida oma huvidele ja võimetele vastav kool, valida õppeaineid koolis õpetatavate valikainete piires või õppida individuaalõppekava järgi haridusministri määrusega kehtestatud korras;

2) moodustada koolis õpilasesindus, samuti moodustada ühinguid, klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega;

3) osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamises, gümnaasiumiõpilastel olla valitud kooli hoolekogusse;

4) kasutada klassivälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi jm vahendeid;

5) saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest või fondidest;

6) saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras;

7) saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilase õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta;

8) pöörduda oma õiguste kaitseks Haridusministeeriumi, maavanema või lastekaitseorganisatsioonide poole. [18.03.1997; 10.02.1999]

§ 31¹. (1) Õpilasomavalitsus on õpilaste õigus kooskõlas seadusega iseseisvalt otsustada ja korraldada õpilaselu küsimusi, lähtudes õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest.

(2) Õpilasomavalitsuse teostamiseks on õpilaskonnal õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda koolisisestes suhetes ning suhetes rahvuslike ja rahvusvaheliste organisatsioonide, asutuste ja isikutega.

(3) Õpilasesinduse ülesanded ja valimise korra sätestab õpilasesinduse põhimäärus, mille kiidab heaks kooli hoolekogu (nõukogu) ning kinnitab direktor.

(4) Õpilaskonnal on õigus:

1) moodustada teiste õpilaskondadega liite ja organisatsioone õigusaktides sätestatud alustel ja korras;

2) astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd;

3) otsustada ja korraldada kõiki muid õpilaselu küsimusi, mis seaduse ja seaduse alusel antud õigusakti kohaselt kuuluvad õpilaskonna pädevusse ning mis ei ole samadel alustel antud kellegi teise otsustada ja korraldada. [10.02.1999]

§ 32. (1) Kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema tervise kaitse ja koostab tervisekaitse-eeskirjade ja -normide kohase päevakava.

(2) Õpilaste meditsiinilist teenindamist korraldab õppeasutuse omanik koos valla- ja linnaarstiga sotsiaalministri määrusega kehtestatud korras. [23.11.1994; 18.03.19997]

§ 33. Õpilasel ja tema vanematel on õigus õppenõukogu otsusega nõustumatuse, samuti õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral pöörduda kooli hoolekogu ja kooli üle riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku poole.

§ 34. Õpilase poolt koolile tekitatud ainelise kahju hüvitab õpilane või teevad seda tema vanemad vastavalt kehtestatud korrale.

§ 35. Kooli ja kodu koostöö koordineerimiseks kutsub kooli juhtkond (klassijuhataja) kokku vanemate koosoleku vähemalt üks kord aastas. Kui kolmandik klassi õpilaste vanemaid nõuab, on kooli juhtkond kohustatud kokku kutsuma selle klassi õpilaste vanemate koosoleku.

VI peatükk

KOOLITÖÖTAJAD

§ 36. (1) Koolitöötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja teised töötajad.

(2) Kooli personali miinimumkoosseisu kehtestab haridusminister määrusega.

(3) Kooli personali koosseisu määrab direktor (juhataja), tuginedes haridusministri määrusega kehtestatud miinimumkoosseisule.

(4) Personali ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhimääruse ja töösisekorraeeskirjadega, ametijuhendi ja töölepinguga, mis on kooskõlas tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

(5) Käesoleva seaduse raames käsitatakse pedagoogidena õpetajaid, direktorit (juhatajat), tema asetäitjat õppe- ja kasvatusalal ning teisi õppe- ja kasvatusalal töötavaid isikuid. [10.02.1999]

§ 37. (1) Koolis on klassi- ja aineõpetajad.

(2) Klassiõpetaja õpetab 1.­6. klassis põhiliselt kõiki õppeaineid oma klassis.

(3) Aineõpetaja õpetab 5.­12. klassis ühte või mitut õppeainet vastavalt oma kvalifikatsioonile.

(4) [kehtetu ­ 23.11.1994] [23.11.1994; 10.02.1999]

§ 38. (1) Personaliga sõlmib töölepingud ning muudab ja lõpetab need kooli direktor (juhataja) vastavuses tööseadustega ja muude pedagoogide töösuhteid reguleerivate õigusaktidega.

(2) Õpetajate, direktori (juhataja) asetäitja õppe- ja kasvatusalal ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute vabade ametikohtade täitmiseks korraldab kooli direktor (juhataja) konkursi, mille läbiviimise korra kinnitab hoolekogu (nõukogu) direktori (juhataja) ettepanekul.

(3) Pedagoogide kutseoskuste ja kutsemeisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine. Atesteerimise tingimused ja korra kehtestab haridusminister määrusega. [10.02.1999]

VII peatükk

KOOLIELU KORRALDAMINE

§ 39. (1) Kooli juhib direktor (juhataja, edaspidi direktor). Direktor kannab vastutust kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

(2) Direktor on kooli seaduslik esindaja. Direktor võib teha tehinguid, mis on suunatud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisele.

(3) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss.

(4) Munitsipaalkooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi kuulutab välja ja selle läbiviimise korra kehtestab valla- või linnavalitsus. Konkursi võitnud isiku kinnitab ametisse valla- või linnavalitsus.

(5) Riigikooli direktori vaba ametikoha täitmiseks kuulutab konkursi välja haridusminister või maavanem, kui riigikool on antud maavalitsuse haldamisele. Riigikooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra kehtestab haridusminister määrusega.

(6) Kooli direktoriga sõlmitakse tööleping konkursil väljakuulutatud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks.

(7) Munitsipaalkooli direktoriga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab töölepingu vallavanem või linnapea või tema volitatud ametiisik. Riigikooli direktoriga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab töölepingu haridusminister või maavanem, kui riigikool on antud maavalitsuse haldamisele. [10.02.1999]

§ 40. (1) Koolidel on õppenõukogu, mille ülesandeks on kooli õppe- ja kasvatustegevuse kindlaksmääramine, analüüsimine, hindamine ja juhtimiseks vajalike otsuste tegemine.

(2) Õppenõukogu liikmeteks on kooli pedagoogid.

(3) Õppenõukogu pädevuse ja tegutsemise korra määrab haridusminister määrusega. [18.03.1997; 10.02.1999]

§ 41. (1) Munitsipaalkooli edukaks tööks vajalike tingimuste loomiseks moodustab valla- või linnavalitsus hoolekogu.

(2) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on kooli pedagoogide, kohaliku omavalitsuse volikogu, vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus kooli õppe- ja kasvatustegevuse jälgimisel ning selleks tegevuseks paremate tingimuste loomisele kaasaaitamisel.

(3) Gümnaasiumi hoolekogusse kuuluvad kohaliku omavalitsuse volikogu ja õpilaste esindaja, kaks õpetajat õppenõukogu otsusel ning viis vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajat vanemate üldkoosoleku otsusel.

(4) Põhikooli hoolekogusse kuuluvad kohaliku omavalitsuse volikogu ja õpetajate esindaja ning viis vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajat vanemate üldkoosoleku otsusel.

(5) Algkooli hoolekogusse kuuluvad kohaliku omavalitsuse volikogu ja õpetajate esindaja ning kolm vanemate ja kooli toetavate organisatsioonide esindajat vanemate üldkoosoleku otsusel.

(6) Hoolekogu valib enda hulgast esimehe ja aseesimehe. Hoolekogu koosolekud toimuvad õppeaasta kestel vähemalt üks kord kolme kuu jooksul. Hoolekogu tegutsemise korra kehtestab haridusminister määrusega.

(7) Lisaks käesolevas seaduses sätestatud ülesannetele teeb hoolekogu valla- või linnavalitsusele ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks.

(8) Direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik. [23.11.1994; 18.03.1997; 10.02.1999]

§ 42. (1) Haridusministeerium moodustab oma hallatavates riigikoolides spetsialistidest ja lapsevanematest üheksaliikmelise riigikooli nõukogu. Maavalitsuse haldamisel olevates riigikoolides moodustab riigikooli nõukogu maavanem.

(2) Riigikooli nõukogu valib enda hulgast esimehe ja aseesimehe. Nõukogu töötab haridusministri määrusega kehtestatud korras.

(3) Riigikooli nõukogule laienevad käesolevas seaduses hoolekogu kohta sätestatud õigused ja kohustused. Riigikooli nõukogu teeb Haridusministeeriumile ning Sotsiaalministeeriumile ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks.

(4) Riigikooli direktor on nõukogu ees aruandekohustuslik. [26.06.1996; 18.03.1997]

VIII peatükk

KOOLI VARA, FINANTSEERIMINE JA EELARVE [10.02.1999]

§ 43. (1) Kooli vara moodustavad koolile omaniku poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara. Kooli tegevuseks vajalike õppevahendite miinimumloetelu kehtestab haridusminister määrusega.

(2) Kooli vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab riigikoolile Vabariigi Valitsus, munitsipaalkoolile valla- või linnavalitsus. [23.11.1994; 10.02.1999]

§ 44. (1) Koolil on oma eelarve ning võib olla oma pangaarve.

(2) Kooli eelarve tulud moodustuvad eraldistest riigi- ja valla- või linnaeelarvest, laekumistest sihtasutustelt, annetustest ja kooli põhimääruses sätestatud kooli õppekava välisest tegevusest saadud tuludest.

(3) Munitsipaalkooli direktori (juhataja), tema õppeala asetäitja (asetäitjate) ja õpetajate palgad ning õpikute soetamise kulud katab Haridusministeerium, lähtudes õpilaste arvust koolis. Arvestusliku kulu ühe õpilase kohta, koefitsiendid valdadele ja linnadele, õppevormidele ja eriõppele ning õpikute soetamise arvestusliku kulu ühe õpilase kohta kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(4) Munitsipaalkooli kõik muud kulud katab omanik.

(5) Munitsipaalkooli tegevuskulude ja kapitalikulude katmises osalevad täies ulatuses kõik teised omavalitsusüksused proportsionaalselt nende haldusterritooriumil elavate selles koolis õppivate õpilaste arvuga.

(6) Riigikooli kulud kaetakse iga-aastase riigieelarve seadusega Haridusministeeriumi valitsemisala kuludes riigikoolidele ettenähtud mahus.

(7) Munitsipaalkooli eelarve kava kiidavad heaks munitsipaalkooli hoolekogu ja valla- või linnavalitsus ning eelarve kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. Riigikooli eelarve kinnitab haridusminister. [10.02.1999]

§ 45. (1) Kooli pedagoogide palgad ja töötasustamise alused kehtestab Vabariigi Valitsus.

(2) Valla- või linnavalitsus võib volikogu otsusel kohaliku eelarve summadest suurendada eelarvelist töötasusummat.

(3) [kehtetu ­ 10.02.1999] [10.02.1999]

§ 46. Koolis peetavate kohustuslike dokumentide loetelu ja vormid, samuti nende täitmise korra kehtestab haridusminister määrusega. [10.02.1999]

§ 47. Kool esitab oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise aruande rahandusministri määrusega kehtestatud korras ja tähtaegadeks. [18.03.1997]

VIII¹ peatükk

RIIKLIK JÄRELEVALVE [10.02.1999]

§ 48. (1) Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostavad Haridusministeeriumi ametnikud ja maavanem (edaspidi riiklik järelevalveorgan). Riikliku järelevalve läbiviimise korra ning kooli õppe- ja kasvatustegevuse, samuti juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid kehtestab haridusminister määrusega.

(2) Riikliku järelevalve põhieesmärk on aidata kaasa kvaliteetse hariduse omandamisele koolis ning tagada õppe- ja kasvatustegevuse efektiivsus ja seaduslikkus.

(3) Riikliku järelevalve põhieesmärgist tulenevalt on riikliku järelevalveorgani ülesanded järgmised:

1) analüüsida ja hinnata kooli õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkust;

2) hinnata õpilaste õpitulemuste taseme vastavust riiklikule õppekavale;

3) kontrollida haridusalastest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist;

4) kontrollida riigieelarvest koolidele eraldatud vahendite kasutamist;

5) nõustada koole ja nende omanikke õppe- ja kasvatustegevuse ning haridusökonoomia küsimustes;

6) analüüsida põhi- ja üldkeskhariduse olukorda piirkondlikult ja üleriigiliselt.

(4) Riiklikul järelevalveorganil on õigus:

1) külastada direktori teadmisel õppetunde ja kasvatusüritusi, osaleda õppenõukogu, hoolekogu (nõukogu) ja lastevanemate koosolekutel;

2) viia koolis läbi tasemetöid õppetaseme kindlaksmääramiseks ning õppekava ea- ja jõukohasuse hindamiseks;

3) teha direktorile ettepanekuid kooli tegevuse parandamiseks ja ettekirjutusi õppe- ja kasvatustegevuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks;

4) teha direktorile ja hoolekogule (nõukogule) ettekirjutusi nende poolt antud ja seadusega vastuolus olevate õigusaktide kooskõlla viimiseks kehtivate seadustega;

5) teha valla- või linnavalitsusele ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse tingimuste parandamiseks või direktori distsiplinaarkorras karistamiseks.

(5) Riiklik järelevalveorgan on järelevalve teostamisel kohustatud:

1) olema oma hinnangutes erapooletu, tuginema oma otsustustes usaldusväärsele teabele ja õigusaktides sätestatud normidele;

2) arvestama kooli õppe- ja kasvatustegevusele üldhinnangu andmisel kompleksse analüüsi tulemusi.

(6) Riikliku järelevalve tulemused vormistatakse kontrollakti või õiendiga. Riikliku järelevalveorgani poolt tehtud seaduslikud ettekirjutused on direktorile täitmiseks kohustuslikud ettekirjutuses sätestatud tähtaja jooksul pärast ettekirjutuse direktorile teatavakstegemist.

(7) Kui kooli direktor ei nõustu riikliku järelevalveorgani tehtud ettekirjutusega, on tal õigus vaidlustada nimetatud ettekirjutus Haridusministeeriumis kümne tööpäeva jooksul, arvates ettekirjutuse direktorile teatavakstegemisest. [10.02.1999]

IX peatükk

KOOLI ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE [10.02.1999]

§ 49. (1) Riigikooli korraldab ümber Haridusministeerium. Munitsipaalkooli korraldab kohaliku omavalitsuse volikogu otsusel ümber valla- või linnavalitsus.

(2) Kooli ümberkorraldamine võib toimuda järgmistel juhtudel:

1) koolitusnõudluse suurenemisel või vähenemisel antud piirkonnas;

2) suurenenud või vähenenud finantseerimisvõimaluste tõttu;

3) ümberkorralduste tõttu haridussüsteemis;

4) muudel seadusest või riiklikust regionaalpoliitikast tulenevatel juhtudel.

(3) Kooli ümberkorraldamine toimub pärast õppeperioodi lõppu.

(4) Riigikooli ümberkorraldamine toimub Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras.

(5) Munitsipaalkooli ümberkorraldamise otsusest teatatakse Haridusministeeriumile ning õpilastele ja kooli personalile hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust.

(6) Munitsipaalkooli ümberkorraldamisel taotletakse uus koolitusluba. [10.02.1999]

§ 49¹. (1) Riigikooli tegevuse lõpetab Haridusministeerium. Munitsipaalkooli tegevuse lõpetab kohaliku omavalitsuse volikogu otsusel valla- või linnavalitsus.

(2) Kooli tegevus lõpetatakse, kui:

1) riikliku järelevalveorgani hinnangul ei vasta kooli õppetase riikliku õppekavaga kehtestatud nõuetele;

2) kooli ei ole võimalik finantseerida;

3) munitsipaalkooli kõik koolitusload on tühistatud;

4) teistel seadusega ettenähtud juhtudel.

(3) Kooli tegevus lõpetatakse pärast õppeperioodi lõppu.

(4) Riigikooli tegevuse lõpetamisel tagab Haridusministeerium, munitsipaalkooli tegevuse lõpetamisel tagavad munitsipaalkooli teeninduspiirkonna valla- või linnavalitsused õpilastele võimaluse jätkata õpinguid teises koolis.

(5) Riigikooli tegevuse lõpetamine toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

(6) Munitsipaalkooli tegevuse lõpetamise otsusest teatatakse Haridusministeeriumile ning õpilastele ja kooli personalile hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust. [10.02.1999]

§ 50 [kehtetu ­ 10.02.1999]

X peatükk

SEADUSE RAKENDAMINE

§ 51. (1) Käesoleva seaduse § 26 1. lõige jõustub 1995. aasta 1. septembril.

(2) Käesoleva seaduse § 29 2. lõige jõustub 1995. aasta 1. jaanuaril.

(3) Käesoleva seaduse § 37 jõustub 1997. aasta 1. septembril. Õpetajate ettevalmistuse vastavalt käesolevale seadusele korraldab Haridusministeerium.

(4) Valla- või linnavalitsus ning Kultuuri- ja Haridusministeerium sõlmivad hiljemalt 1994. aasta 1. aprilliks vastavalt käesoleva seaduse § 39 2. lõikele nende koolidirektoritega (juhatajatega), kes töötavad ja soovivad tööd jätkata, poolte kokkuleppel töölepingud kuni viieks aastaks.

(5) Käesoleva seaduse § 38 2. lõige jõustub 1994. aasta 1. septembril.

(6) Käesoleva seaduse § 44 jõustub 1994. aasta 1. jaanuaril. [14.12.1993; 23.11.1994; 26.06.1996; 10.02.1999]

§ 52. (1) Muukeelse põhikooli õppekava ja koolikorraldus peavad aastaks 2007 tagama kõigile põhikooli lõpetajatele eesti keele oskuse tasemel, mis võimaldab jätkata õpinguid eesti keeles.

(2) Riigi- ja munitsipaalgümnaasiumides alustatakse üleminekut eestikeelsele õppele hiljemalt 2007/2008. õppeaastal. [10.09.1997]

§ 53. Kuni riiklike õppekavade kehtestamiseni kehtivad senised õppekavad ning nende kinnitamise kord.

§ 53¹. Tegutsevatele munitsipaalkoolidele, kellel puudub koolitusluba, väljastatakse koolitusluba kooli omaniku taotlusel. Taotluse aluseks on riikliku järelevalveorgani soovitus ning kontrollaktid alates 1996/1997. õppeaastast. [10.02.1999]

§ 54 [käesolevas terviktekstis ei avaldata]