Teksti suurus:

Välismaalaste seadus [terviktekst muudatustega kuni 17.02.99]

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1999, 50, 548

Välismaalaste seadus [terviktekst muudatustega kuni 17.02.99]

Vastu võetud 08.07.1993
RT I 1993, 44, 637

Terviktekst

VÄLISMAALASTE SEADUS

18.05.1994 (RT I 1994, 41, 658) 10.06.1994
27.06.1995 (RT I 1995, 57, 981) 21.07.1995
18.02.1997 (RT I 1997, 19, 306) 10.04.1997
1.07.1997 (RT I 1997, 53, 837) 21.07.1997
24.09.1997 (RT I 1997, 73, 1202) 26.10.1997
21.10.1998 (RT I 1998, 98/99, 1575) 1.04.1999
15.02.1999 (RT I 1999, 25, 365) 1.01.2000
17.02.1999 (RT I 1999, 27, 395) 1.10.1999

Muudatusi sisaldava paragrahvi lõpus sulgudes on viide seadus(t)ele (vastuvõtmise kuupäev), millega kehtestati praegune sõnastus. Terviktekst avaldatakse 17.02.1999. a seaduse § 16 alusel. Tervikteksti avaldamise ajal veel jõustumata muudatuste juures on vastav märkus.

Lähtudes Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenevatest õigustest ja vabadustest,

arvestades, et rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa,

tuginedes vajadusele tagada Eestis elavatele välismaalastele rahvusvaheliselt tunnustatud staatus ja määratleda välismaalaste kohustused,

soovides luua seadusega kaitstuse tunde nii ajutiselt kui ka alaliselt Eestis elavatele välismaalastele, on vastu võetud käesolev seadus.

I peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

Käesolev seadus reguleerib välismaalaste Eestisse saabumise, Eestis viibimise, elamise ja töötamise ning välismaalaste õigusliku vastutuse aluseid.

§ 2. Volitatud asutused

Käesolevas seaduses sätestatud õiguslikke toiminguid sooritavad Vabariigi Valitsuse poolt volitatud riigiasutused.

§ 3. Välismaalane

(1) Välismaalane on käesoleva seaduse mõistes isik, kes ei ole Eesti kodanik.

(2) Pagulaste Eestis viibimise kord sätestatakse eraldi seadusega. [18.02.1997; 21.10.1998]

§ 4. Alaline elanik

(1) Alaline elanik on Eestis elav Eesti kodanik või Eestis elav välismaalane, kellel on alaline elamisluba.

(2) Alalise elaniku määratlus käesoleva seaduse tähenduses ei laiene õigusaktidele, mis on vastu võetud enne käesoleva seaduse jõustumist.

§ 5. Välismaalase õigused ja kohustused

(1) Eestis viibivale välismaalasele tagatakse Eesti kodanikuga võrdsed õigused ja vabadused, kui põhiseaduses, käesolevas ja muudes seadustes või Eesti välislepingutes ei ole sätestatud teisiti.

(2) Välismaalasele kindlustatakse rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidest ja rahvusvahelistest tavadest tulenevad õigused ja vabadused.

(3) Eestis viibiv välismaalane on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda ning täitma Eesti õigusakte.

II peatükk

SISSERÄNDE PIIRARV

§ 6. Sisserände piirarv

(1) Aastane sisserände piirarv on Eestisse sisserändavate välismaalaste piirarv, mis ei tohi ületada aastas 0,05% Eesti alalisest elanikkonnast. Sisserände piirarvu kehtestab Vabariigi Valitsus, võttes arvesse kohaliku omavalitsuse ettepanekuid. Vabariigi Valitsus võib üksikjuhtudel mõne konkreetse isiku puhul ületada kehtivat sisserände piirarvu järgmise aasta piirarvu arvel. Sisserände piirarvu täitumise arvutamisel ei arvestata isikuid, kellel on õigus asuda Eestisse väljaspool sisserände piirarvu või kelle suhtes sisserände piirarv ei kehti.

(2) Igal eestlasel on õigus asuda Eestisse väljaspool sisserände piirarvu.

(3) Sisserände piirarv ei kehti Euroopa Liidu, Norra, Islandi ja Ðveitsi kodanike suhtes. [24.09.1997]

III peatükk kehtib kuni 31.12.1999
III peatükk

PASSINÕUDED

§ 7. Välismaalase isikut tõendavad dokumendid

Kõigil Eestisse saabuvatel ja Eestis viibivatel välismaalastel peab olema kehtiv pass või seda asendav dokument. Välismaalase kehtiv pass või seda asendav dokument peab tõendama tema õigust viibida Eestis. [15.02.1999]

§ 8. Välismaalase pass

(1) Välismaalasele, kellel ei ole passi või seda asendavat dokumenti, võidakse anda välismaalase pass (alien's passport).

Lõike 2 sõnastus kuni 30.09.1999 Lõike 2 sõnastus alates 1.10.1999
(2) Välismaalase passi võib välja anda Eestis viibivale välismaalasele, kellel on õigus elamisloale Eestis. Välismaalase passi kehtivus ei tohi ületada elamisloa kehtivusaega. Välismaalase passi kehtivusaeg on kuni viis aastat. (2) Välismaalase passi võib välja anda Eestis viibivale välismaalasele, kelle suhtes on tehtud elamisloa andmise otsus. Välismaalase passi kehtivus ei tohi ületada elamisloa kehtivusaega. Välismaalase passi kehtivusaeg on kuni viis aastat.
(3) Välismaalase passi taotlemine toimub samaaegselt elamisloa taotlemisega.

(4) Välismaalasel, kellel puudub võimalus saada päritolumaa või mõne muu riigi passi või seda asendavat dokumenti, on õigus saada välismaalase pass. Välismaalase passi vormi, väljaandmise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus. [17.02.1999]

IV peatükk

VIISA, ELAMIS- JA TÖÖLUBA

§ 9. Üldalused

(1) Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus. Eestis töötamiseks peab välismaalasel olema tööluba. Välismaalase Eestis viibimise seaduslikud alused on:

1) elamisluba;

2) viisa, sellega Eestis viibimiseks ettenähtud tähtaja jooksul;

3) välislepingust tulenev õigus Eestis viibida;

4) Vabariigi Valitsuse otsusest viisanõudest loobumise kohta tulenev õigus Eestis viibida;

5) muu seadusest tulenev või seaduse alusel haldusaktiga antud luba välismaalase Eestis viibimiseks.

Lõike 2 sõnastus kuni 30.09.1999 Lõike 2 sõnastus alates 1.10.1999
(2) Välismaalane taotleb viisat, elamis- või tööluba Eesti välisesindustest. Vabariigi Valitsus võib sellest teha erandeid. (2) Välismaalane taotleb viisat või tähtajalist elamisluba Eesti välisesindusest, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.

Lõike 3 sõnastus kuni 30.09.1999 Lõike 3 sõnastus alates 1.10.1999
(3) Eestis viibiv välismaalane võib taotleda Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras viisa, elamis- või tööloa pikendamist. (3) Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutusest Eestis võib tähtajalist elamisluba taotleda:

1) iga eestlane ning tema abikaasa ja alaealine laps;

2) Eesti kodaniku abikaasa ja alaealine laps;

3) Eestis elamisloa alusel elavast välismaalasest põlvnevale alla üheaastasele lapsele;

4) välismaalane, kes saabub Eestisse valitsusasutuse kutsel koostöö- või abiprogrammi täitmiseks;

5) välismaalane, kes viibib Eestis tähtajalise elamisloa alusel ja taotleb uut tähtajalist elamisluba;

6) välismaalane, kellele on selleks siseministri poolt erandina luba antud tingimusel, et välismaalasel puudub mõjuvatel põhjustel võimalus taotleda elamisluba Eesti välisesinduses.

Lõige 4 kehtib kuni 30.09.1999
(4) Välismaalane on kohustatud Eestist lahkuma viisa või elamisloa lõppemisel või selle tühistamisel.

(5) Eestis seaduslikult viibival välismaalasel on õigus elamis- või tööloa pikendamisest keeldumise või ennetähtaegse lõpetamise, samuti tema väljasaatmise otsust vaidlustada kohtus. [21.10.1998; 17.02.1999]

§ 10. Viisa

(1) Viisa on välismaalasele antav luba Eestisse sisenemiseks rahvusvaheliseks liiklemiseks avatud piiripunkti kaudu ja Eestis viibimiseks viisas ettenähtud aja jooksul.

(2) Vabariigi Valitsus kehtestab viisaeeskirja, mis reguleerib viisade taotlemist, väljaandmist, pikendamist ja tühistamist ning määratleb viisa liigid ja eeskirja täitmist tagavate asutuste pädevuse, ning sõlmib välisriikidega viisavaba liikumise kokkuleppeid.

(3) Vabariigi Valitsuse kehtestatud ulatuses on välisministril ja siseministril õigus anda määrusi viisaeeskirja rakendamiseks.

(4) Vabariigi Valitsus kehtestab riikide loetelu, kelle kodanikud on Eestis viisanõudest ühepoolselt vabastatud.

Lõige 5 jõustub 1.10.1999
(5) Viisataotluste ja väljastatud viisade kohta peetakse riiklikku viisaregistrit.

[1.07.1997; 21.10.1998; 17.02.1999]

§ 11. Elamisluba

(1) Elamisluba on:

1) tähtajaline, mis antakse kehtivusega kuni viis aastat;

2) alaline.

Lõige 2 jõustub 1.10.1999
(2) Tähtajalist elamisluba pikendatakse välismaalase taotluse alusel, kui elamisloa andmise alus ei ole ära langenud ja puudub elamisloa pikendamisest keeldumise alus ja kui elamisloa pikendamine on põhjendatud.

[17.02.1999]

Paragrahvi 12 sõnastus kuni 30.09.1999 Paragrahvi 12 sõnastus alates 1.10.1999
§ 12. Elamisloa andmise alused

(1) Tähtajalise elamisloa võib anda välismaalasele:

1) töötamiseks töölepingu alusel koos tööloaga;

2) õppimiseks õppeasutuses vastavalt õppeasutuse taotlusele;

3) elama asumiseks Eestis alaliselt elava lähedase sugulase juurde;

4) kelle legaalne sissetulek tagab tema äraelamise, kusjuures legaalseks sissetulekuks loetakse seaduslikult teenitud töötasu, seaduslikust äritegevusest või omandist saadav tulu, pension, stipendium, alimendid, riiklikud toetused, sealhulgas töötu abiraha ja lastetoetus, samuti Eestis legaalset sissetulekut omavate perekonnaliikmete poolt tagatud ülalpidamine.

(2) Välismaalasele, kes on abiellunud Eestis alaliselt elava isikuga, võib anda tähtajalise elamisloa, mida pikendatakse esimesel kolmel aastal iga aasta järel, kui abielu ei lahutata.

(3) Alalise elamisloa võib anda välismaalasele, kes on Eestis elanud tähtajalise elamisloa alusel viimase viie aasta jooksul vähemalt kolm aastat ning kellel on Eestis elukoht ja töösuhe või muu legaalne sissetulek Eestis äraelamiseks, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. Alalist elamisluba ei anta välismaalasele, kes on saanud Eestis elamisloa käesoleva paragrahvi 1. lõike punkti 1 või 2 alusel, ning välismaalasele, kes on saanud elamisloa käesoleva paragrahvi 5. lõike alusel erandina.

(4) Elamisluba ei anta välismaalasele:

1) kes on esitanud valeandmeid viisa, elamis- või tööloa taotlemisel;

2) kes ei järgi põhiseaduslikku korda ning ei täida Eesti seadusi;

3) kelle tegevus on olnud suunatud Eesti riigi ja tema julgeoleku vastu;

4) kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või kustutatud;

5) kes on töötanud või töötab välisriikide luure- või julgeolekuteenistuses;

6) kes on välisriigi relvajõudude tegevteenistuses, samuti tema perekonnaliikmetele;

7) kes on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud, samuti tema perekonnaliikmetele, kes on saabunud Eestisse seoses sõjaväelase lähetamisega teenistusse, reservi või erru;

8) kelle suhtes kehtib sissesõidukeeld.

(5) Käesoleva paragrahvi 4. lõikes loetletud välismaalastele võidakse teha erandeid Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

(6) Elamisloa andmisest keeldutakse sisserände piirarvu täitumise tõttu. [24.09.1997; 21.10.1998]

§ 12. Elamisloa andmise alused

(1) Tähtajalise elamisloa võib anda välismaalasele:

1) töötamiseks;

2) õppimiseks õppeasutuses vastavalt õppeasutuse taotlusele;

3) elama asumiseks Eestis alaliselt elava lähedase sugulase juurde;

4) kelle legaalne sissetulek tagab tema äraelamise, kusjuures legaalseks sissetulekuks loetakse seaduslikult teenitud töötasu, seaduslikust äritegevusest või omandist saadav tulu, pension, stipendium, alimendid, riiklikud toetused, sealhulgas töötu abiraha ja lastetoetus, samuti Eestis legaalset sissetulekut omavate perekonnaliikmete poolt tagatud ülalpidamine;

5) kelle elamisloa taotlus põhineb välislepingul.

(2) Välismaalasele, kes on abielus Eestis alaliselt elava isikuga, võib anda tähtajalise elamisloa.

(3) Alalise elamisloa võib anda välismaalasele, kes on Eestis elanud tähtajalise elamisloa alusel viimase viie aasta jooksul vähemalt kolm aastat ning kellel on Eestis kehtiv elamisluba, elukoht ja legaalne sissetulek Eestis äraelamiseks, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. Alalist elamisluba ei anta välismaalasele, kes on saanud Eestis elamisloa käesoleva paragrahvi 1. lõike punkti 1 või 2 alusel.

(4) Elamisluba ei anta ega pikendata välismaalasele:

1) kes on esitanud valeandmeid (sealhulgas oma varasema tegevuse kohta) viisa, elamis- või tööloa taotlemisel või nende pikendamise taotlemisel;

2) kes ei järgi põhiseaduslikku korda ning ei täida Eesti seadusi;

3) kelle tegevus on olnud või on põhjendatud alus arvata, et see on olnud või on suunatud Eesti riigi ja tema julgeoleku vastu;

4) kes on õhutanud või õhutab või on põhjendatud alus arvata, et ta on õhutanud või õhutab rahvuslikku, rassilist, usulist või poliitilist vihkamist või vägivalda;

5) kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või kustutatud või karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud;

6) kes on välisriigi relvajõudude tegevteenistuses;

7) kes on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud;

8) keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest;

9) kelle kohta on andmeid või on põhjendatud alus arvata, et ta kuulub kuritegelikku ühendusse, et ta on seotud narkootikumide või psühhotroopsete ainete või isikute ebaseadusliku toimetamisega üle riigipiiri, et ta kuulub terroristlikku ühendusse või on toime pannud terroristliku akti või et ta on seotud rahapesuga;

10) kes töötab või on põhjendatud alus arvata, et ta töötab välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses, või ta on olnud või on põhjendatud alus arvata, et ta on olnud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses ning tema vanus, auaste või muud asjaolud ei välista tema kutsumist teenistusse tema kodakondsusjärgse riigi julgeoleku- või relvajõududesse või teistesse relvastatud formeeringutesse;

11) kes on saanud või on põhjendatud alus arvata, et ta on saanud eriväljaõppe või eriettevalmistuse dessantoperatsioonideks või diversiooni või sabotaaži alal või muu eriväljaõppe, mille käigus omandatud teadmisi ja oskusi saab vahetult rakendada illegaalsete relvaformeeringute ülesehitamisel või väljaõppel;

12) kes on osalenud või on põhjendatud alus arvata, et ta on osalenud karistusoperatsioonides tsiviilelanikkonna vastu;

13) kelle puhul on põhjendatud alus arvata, et ta on toime pannud inimsusevastaseid kuritegusid või sõjakuritegusid;

14) käesoleva lõike punktides 6, 7, 10, 11 ja 12 nimetatud isiku perekonnaliikmele;

15) kelle suhtes kehtib sissesõidukeeld.

(5) Käesoleva paragrahvi 4. lõike punktides 5­8 ja 14 loetletud välismaalasele võidakse erandina anda tähtajaline elamisluba ja seda pikendada, kui tema suhtes ei ole tuvastatud käesoleva paragrahvi 4. lõike punktides 1­4, 9­13 ja 15 nimetatud asjaolu.

(6) Käesoleva paragrahvi 4. lõike punktides 1­4, 6 ja 8­13 loetletud asjaolusid võidakse käsitleda ohuna Eesti riigi julgeolekule.

(7) Käesoleva paragrahvi 4. lõike punktid 6, 7 ja 10 ei laiene Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikule ja NATO liikmesriigi kodanikule ning sama lõike punkt 14 nende kodanike perekonnaliikmetele.

(8) Elamisloa andmisest keeldutakse, kui taotluse esitamise kalendriaastal samaks aastaks kehtestatud sisserände piirarv on täitunud.

(9) Elamisloa andmisest ja pikendamisest keeldutakse, kui:

1) elamisloa andmise või pikendamise alus on ära langenud;

2) välismaalane ei vasta käesolevas seaduses kehtestatud elamisloa andmise või pikendamise tingimustele;

3) elamisloa andmise või pikendamise taotlus ei ole põhjendatud. [17.02.1999]

Paragrahv 121 jõustub 1.10.1999
§ 121. Elamisloa andmine abikaasa juurde elama asumiseks

(1) Tähtajalise elamisloa võib anda välismaalasele elama asumiseks Eestis seaduslikult elava abikaasa juurde, kui abikaasade vahel on olemas tihe majanduslik side ja psühholoogiline sõltuvus ning perekond on püsiv ja abielu ei ole fiktiivne.

(2) Kui välismaalane taotleb elama asumist Eestis legaalselt elava välismaalase juurde, peab tema abikaasa omama legaalset sissetulekut, mis tagab perekonna ülalpidamise, või peab abikaasade ühine legaalne sissetulek tagama perekonna ülalpidamise Eestis.

(3) Välismaalasele, kes on olnud abielus Eestis seaduslikult elava isikuga vähem kui kolm aastat, antava tähtajalise elamisloa kehtivusaeg ei tohi ületada ühte aastat ja seda elamisluba pikendatakse kolmel aastal iga aasta järel. Välismaalasele, kes on olnud abielus Eestis seaduslikult elava isikuga kauem kui kolm aastat, antava elamisloa kehtivusaeg ei tohi ületada kolme aastat.

(4) Abikaasa juurde elama asumiseks antud elamisluba pikendatakse, kui abielu ja perekonna sissetulek vastab käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud tingimustele.

(5) Abikaasa juurde elama asumiseks antud elamisluba tühistatakse või keeldutakse selle pikendamisest, kui abielu lahutatakse või abielu ei vasta käesoleva paragrahvi 1. lõikes kehtestatud tingimustele. Elamisloa võib tühistada viie aasta jooksul esimese elamisloa andmisest arvates. [17.02.1999]

Paragrahv 122 jõustub 1.10.1999
§ 122. Elamisloa andmine õppimiseks

(1) Välismaalasele võidakse anda elamisluba õppima asumiseks Eestis asuvasse õppeasutusse kuni üheks aastaks ning nimetatud välismaalast ei arvata sisserände piirarvu alla. Nimetatud välismaalase elamisluba pikendatakse, kui elamisloa andmise alus ei ole ära langenud, kuid mitte rohkem kui kuueks aastaks kokku.

(2) Eestis õppimiseks antud elamisluba tühistatakse, kui selle andmise alus on ära langenud.

(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud välismaalase Eestis õppimise aega ei arvestata alalise elamisloa saamiseks vajaliku Eestis elamise aja hulka, kui nimetatud välismaalane on saanud hiljem elamisloa muul käesoleva seaduse § 12 1. või 2. lõikes nimetatud alusel. [17.02.1999]

Paragrahv 123 jõustub 1.10.1999
§ 123. Elamisloa andmine elama asumiseks Eestis elava lähedase sugulase juurde

(1) Välismaalasele võidakse anda elamisluba elama asumiseks Eestis seaduslikult elava lähedase sugulase juurde järgmistel juhtudel:

1) alla 15-aastase alaealise elama asumiseks Eestis seaduslikult elava vanema juurde;

2) vanema või vanavanema elama asumiseks täisealise lapse või lapselapse juurde, kui ta vajab hooldust ja tal ei ole võimalik seda saada oma asukohajärgses riigis või muus riigis ning tema Eestis seaduslikult viibiva lapse või lapselapse legaalne sissetulek tagab tema ülalpidamise Eestis;

3) eestkostetava elama asumiseks eestkostja juurde, kui eestkostja legaalne sissetulek tagab tema ülalpidamise Eestis.

(2) Elamisluba, mis on antud elama asumiseks Eestis elava lähedase sugulase juurde, tühistatakse või keeldutakse selle pikendamisest, kui:

1) elamisloa andmise alus on ära langenud;

2) käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud juhul isik, kelle juurde välismaalane elama asus, ei taga välismaalase ülalpidamist Eestis. [17.02.1999]

Paragrahv 124 jõustub 1.10.1999
§ 124. Elamisloa andmine välismaalasele, kelle legaalne sissetulek tagab tema äraelamise

(1) Välismaalasele, kelle legaalne sissetulek tagab tema äraelamise, võidakse anda tähtajaline elamisluba kuni kaheks aastaks, kui elamisloa andmine on põhjendatud ega kahjusta Eesti riigi huve. Nimetatud välismaalasele ei anta Eestis töötamiseks tööluba.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud välismaalase elamisluba võidakse pikendada kahe aasta võrra, kui elamisloa pikendamisel tema legaalne sissetulek tagab tema äraelamise ja kui elamisloa andmine on põhjendatud ega kahjusta Eesti riigi huve. [17.02.1999]

Paragrahvi 13 sõnastus kuni 30.09.1999 Paragrahvi 13 sõnastus alates 1.10.1999
§ 13. Tööluba

(1) Välismaalasele võib anda tööloa töötamiseks kindlaksmääratud tööandja juures, tööandja taotluse alusel, tähtajaga kuni viis aastat.

(2) Kui elamisluba on antud seoses töölepinguga, kaasneb töölepingu ennetähtaegse lõpetamisega kindlaksmääratud tööandja juures tööloa ja kolme kuu pärast ka elamisloa tühistamine.

(3) Juhul kui välismaalasel puuduvad legaalsed elatusvahendid, tühistatakse elamisluba samaaegselt tööloaga.

(4) Välismaalane, kellel on alaline elamisluba, tööluba ei vaja.

§ 13. Tööluba

(1) Eestis töötamiseks peab välismaalasel olema tööluba, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.

(2) Eestis töötamiseks loetakse tulumaksuseaduse (RT I 1993, 79, 1184; 1998, 9, 111; 28, 353 ja 354; 34, 485 ja 489; 40, 612; 51, 757; 61, 979; 103, 1699; 1999, 4, 51; 10, 150; 16, 270 ja 273; 27, 383 ja 393) mõistes residendist või mitteresidendist välismaalase tegevust füüsilisest isikust ettevõtjana Eestis või töötamist töölepingu, tööettevõtulepingu või muu lepingu alusel Eestis.

(3) Tööluba ei ole Eestis töötamiseks vaja:

1) välismaalasel, kellel on alaline elamisluba;

2) välismaalasel, kes on saabunud Eestisse kuni üheks aastaks Vabariigi Valitsuse või tema poolt volitatud valitsusasutuse kutsel koostöö- või abiprogrammi täitmiseks;

3) käesoleva seaduse § 20 1. lõikes nimetatud välismaalasel.

(4) Välismaalane, kes soovib saada elamisluba Eestis töötamiseks, või tööandja, kes soovib välismaalast tööle võtta (edaspidi tööandja), peab enne tööloa taotlemist saama nõusoleku Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutuselt. Nimetatud valitsusasutus jätab nõusoleku andmata, kui välismaalane, kes soovib saada elamisluba käesoleva seaduse § 12 1. lõike punkti 1 alusel, konkureerib Eesti tööjõuturul ning tema töölevõtmine ei ole, arvestades olukorda Eesti tööjõuturul, põhjendatud.

(5) Kui välismaalasele antakse elamisluba töötamiseks käesoleva seaduse § 12 1. lõike punkti 1 alusel, määratakse tööloaga kindlaks välismaalase Eestis töötamise tingimused. Tööloaga kindlaksmääratud töötamise tingimuste muutumisel tühistab Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus tööloa ja kolme kuu pärast ka elamisloa.

(6) Tööluba ei anta välismaalasele, kellel puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks. [17.02.1999]

Paragrahvi 14 sõnastus kuni 30.09.1999 Paragrahvi 14 sõnastus alates 1.10.1999
§ 14. Elamis- ja tööloa lõpetamine ja tühistamine

(1) Elamis- ja tööluba lõpeb tähtaja saabumisel.

(2) Elamis- ja tööloa võib tühistada, kui välismaalane:

1) on esitanud valeandmeid viisa, elamis- või tööloa taotlemisel;

2) ei järgi põhiseaduslikku korda ning ei täida Eesti seadusi;

3) oma tegevusega ohustab Eesti riiki ja tema julgeolekut;

4) on toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta;

5) asub teenima välisriigi relvajõududesse või välisriigi luure- või julgeolekuteenistusse või võtab osa relvastatud formeeringutest või nende tegevusest välisriigi territooriumil, samuti illegaalsetest relvastatud formeeringutest või nende tegevusest Eestis.

(3) Elamisluba tühistatakse:

1) välismaalase isikliku taotluse alusel;

2) kui välismaalane on asunud elama välisriiki ja viibib väljaspool Eestit rohkem kui 183 päeva aasta jooksul kokku ning ei ole registreerinud oma eemalviibimist Eestist Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja korras;

3) sissesõidukeelu kohaldamisel. [24.09.1997; 21.10.1998]

§ 14. Elamis- ja tööloa lõpetamine ja tühistamine

(1) Elamis- ja tööluba lõpeb:

1) tähtaja saabumisel;

2) välismaalasele Eesti kodakondsuse andmisel või taastamisel;

3) välismaalase surma või surnuks tunnistamise korral.

(2) Elamis- ja tööluba tühistatakse:

1) käesoleva seaduse § 12 4. lõikes ning 9. lõike punktides 1 ja 2 loetletud juhtudel;

2) välismaalase isikliku sooviavalduse alusel;

3) välismaalase viibimisel väljaspool Eestit rohkem kui 183 päeva aasta jooksul kokku juhul, kui välismaalane ei ole registreerinud oma eemalviibimist Eestist Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja korras. [17.02.1999]

Paragrahv 141 jõustub 1.10.1999
§ 141. Elamis- ja töölubade andmise korraldamine

(1) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega:

1) elamis- ja tööloa taotlemise, andmise, pikendamise ning tühistamise korra ja selle täitmist tagavate valitsusasutuste pädevuse;

2) käesoleva seaduse § 12 1. lõike punktis 4 ja 3. lõikes, § 121 2. lõikes ning § 123 1. lõikes nimetatud legaalse sissetuleku määra;

3) käesoleva seaduse § 15 1. ja 2. lõikes nimetatud informeerimise korra.

(2) Siseminister kehtestab määrusega elamis- ja tööloa andmete välismaalase reisidokumenti kandmise ja kande annulleerimise vormi ning elamis- ja tööloa andmete uude reisidokumenti ülekandmise korra. [17.02.1999]

V peatükk

TEADAANDMINE NING ÕIGUSLIK VASTUTUS

§ 15. Teadaandmine

(1) Välismaalane on kohustatud informeerima Vabariigi Valitsuse volitatud riigiasutusi järgmistest tema elamisloa aluseks olevatest asjaoludest:

1) alalise elukoha muutustest;

2) töölepingu ennetähtaegsest lõpetamisest;

3) perekonnaseisu muutustest;

4) õppeasutusest eksmatrikuleerimisest või õpingute katkestamisest.

(2) Allpool nimetatud subjektid on kohustatud informeerima Vabariigi Valitsuse volitatud riigiasutusi järgmistest välismaalasi puudutavatest asjaoludest:

1) tööandja: töölepingu ennetähtaegsest lõpetamisest;

2) õppeasutus: õppuri eksmatrikuleerimisest, õpingute lõpetamisest või katkestamisest;

3) õiguskaitse asutus: tema pädevusse kuuluvatest õiguserikkumistest;

4) kohus: kuritegudest, mille eest on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta;

5) perekonnaseisuakte registreeriv asutus: perekonnaseisu muutustest.

§ 16. Õiguslik vastutus

(1) Käesoleva seaduse rikkumise eest kannab välismaalane haldusvastutust haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1999, 41, 496; 45, õiend) sätestatud korras.

(2) Välismaalast võidakse kohustada Eesti Vabariigi territooriumilt välja sõitma ning keelata sissesõit Eestisse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses (RT I 1998, 98/99, 1575) sätestatud korras.

Lõige 3 jõustub 1.10.1999
(3) Eestis ebaseaduslikult viibiva välismaalase kohta peetakse arvestust kuni tema Eestist lahkumiseni või Eestis elamisloa saamiseni. Arvestuse pidamise kord ja arvestuskaardi vorm kehtestatakse siseministri määrusega.

[21.10.1998; 17.02.1999]

Paragrahv 161 jõustub 1.10.1999
§ 161. Välismaalase Eestis viibimise ja Eestist lahkumisega seotud kulude kandmine

(1) Välismaalane või isik, kelle kutsel välismaalane saabus Eestisse (edaspidi kutsuja), on kohustatud kandma välismaalase Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kulud, sealhulgas transpordikulud, mis kantakse seoses välismaalase Eestist väljasaatmisega. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel on välismaalane või kutsuja kohustatud hüvitama riigile nimetatud kulud.

(2) Isik, kes transportis või kelle esindaja transportis välismaalase, kellel puudus Eesti piirile saabumisel Eestis viibimise seaduslik alus või piiriületamist võimaldav dokument (edaspidi vedaja), on kohustatud Eesti piirilt tagasisaadetava välismaalase toimetama tagasi samasse kohta, kust vedaja välismaalase transpordivahendile võttis, või välismaalase asukohariiki. Selle võimatusel on vedaja kohustatud hüvitama riigile välismaalase Eestis viibimise ja Eestist lahkumisega seotud kulud.

(3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud kulude riigile hüvitamata jätmisel nõutakse kulud sisse kulud kandnud valitsusasutuse poolt kohtu korras.

(4) Välismaalasele Eestis viibimise seadusliku aluse andmisel võib Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus nõuda käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud kohustuse täitmise tagamiseks välismaalase, kutsuja või vedaja garantiid.

(5) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud kulude hüvitamise korra ja ulatuse kehtestab Vabariigi Valitsus. Vahendid riigi poolt käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud kulude kandmiseks nähakse ette Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutuste eelarves. [17.02.1999]

VI peatükk

LÕPPSÄTTED

§ 17. Isikukood

Välismaalasele, kelle elamisluba kehtib üle ühe aasta, antakse Vabariigi Valitsuse volitatud riigiasutuse poolt isikukood.

Paragrahvi 18 sõnastus kuni 30.09.1999 Paragrahvi 18 sõnastus alates 1.10.1999
§ 18. Välisesinduste töötajad

Välisriikide diplomaatiliste esinduste ja konsulaarasutuste töötajate ja nende perekonnaliikmete viibimise Eestis sätestavad välislepingud ja muud rahvusvahelise õiguse aktid.

§ 18. Välisesinduste töötajad

Välisriikide diplomaatiliste esinduste ja konsulaarasutuste töötajate ja nende perekonnaliikmete viibimise ja töötamise Eestis sätestavad välislepingud ja muud rahvusvahelise õiguse aktid. [17.02.1999]

Paragrahvi 19 sõnastus kuni 30.09.1999 Paragrahvi 19 sõnastus alates 1.10.1999
§ 19. Enne käesoleva seaduse jõustumist antud elamis- ja tööluba

(1) Elamis- ja tööluba, mis on antud enne käesoleva seaduse jõustumist ja on kantud endise NSV Liidu siseriiklikku passi, kehtib selles määratud tähtaja lõpuni, kuid mitte kauem kui kolm aastat käesoleva seaduse jõustumisest.

(2) Elamis- ja tööluba, mille tähtaeg on pikem kui kolm aastat käesoleva seaduse jõustumisest ja mis on kantud endise NSV Liidu siseriiklikku passi, kantakse üle välispassi või välismaalase passi. [18.05.1994]

§ 19. Välismaalaste register

Elamis- ja tööluba taotlenud välismaalaste ja väljastatud elamislubade kohta peetakse riiklikku välismaalaste registrit. [17.02.1999]

§ 20. Enne 1995. aasta 12. juulit elamisluba taotlenud välismaalase õiguslikud tagatised

(1) Välismaalasele, kes on taotlenud elamisluba enne 1995. aasta 12. juulit ja kellele on elamisluba antud ning kes ei kuulu välismaalaste seaduse § 12 4. lõikes nimetatud välismaalaste hulka, säilivad varasemates Eesti Vabariigi õigusaktides sätestatud õigused ja kohustused.

Lõike 2 sõnastus kuni 30.09.1999 Lõike 2 sõnastus alates 1.10.1999
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud välismaalane ei vaja tema tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul Eestis töötamiseks tööluba, tal on seaduses sätestatud tingimustel hääleõigus kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel samadel alustel Eestis alalise elamisloaga viibiva välismaalasega ning tal on õigus taotleda alalist elamisluba Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja korras alates 1998. aasta 12. juulist, kuid mitte kauem kui tema elamisloa kehtivusaja lõppemiseni. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud välismaalane ei vaja tema tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul Eestis töötamiseks tööluba, tal on seaduses sätestatud tingimustel hääleõigus kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel samadel alustel Eestis alalise elamisloaga viibiva välismaalasega ning tal on õigus taotleda alalist elamisluba Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja korras alates 1998. aasta 12. juulist. Taotlus alalise elamisloa saamiseks tuleb esitada vähemalt üks kuu enne välismaalasele antud tähtajalise elamisloa lõppemist.

[24.09.1997; 17.02.1999]

Paragrahv 21 jõustub 1.10.1999
§ 21. Sisserände piirarvu mittekohaldamine

Väljaspool sisserände piirarvu võib elamisloa anda välismaalasele, kellele elamisloa andmine on põhjendatud ega kahjusta Eesti riigi huve ja kes asus Eestisse elama enne 1990. aasta 1. juulit ja ei ole pärast nimetatud tähtaega lahkunud elama mõnda teise riiki. [17.02.1999]

§ 22. Kohaliku omavalitsuse kohustus elamisloa vormistamisel

Kohalik omavalitsus on kohustatud jälgima, et omavalitsuse territooriumil viibiva välismaalase elamisluba oleks vormistatud vastavalt käesolevale seadusele ja Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale ning tähtajaks. Vastasel juhul on kohalik omavalitsus kohustatud sellest informeerima volitatud riigiasutust. [27.06.1995]

§ 23. Tööandja kohustus tööloa vormistamisel

Tööandja on kohustatud jälgima, et tema juures töötava välismaalase tööluba oleks vormistatud vastavalt käesolevale seadusele ja Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale ning tähtajaks. Vastasel juhul on tööandja kohustatud välismaalase vallandama, informeerides sellest volitatud riigiasutust. [27.06.1995]

§ 24 [käesolevas terviktekstis ei avaldata]

§ 25. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamise päevast.

/otsingu_soovitused.json