Toiduga kokku puutuda lubatud materjalide ja esemete kohta esitatavate nõuete, nende gruppide kohta esitatavate erinõuete ning nimetatud materjalide ja esemete ohutuse katsetamise meetodite kinnitamine
Vastu võetud 17.05.1999 nr 156
Toiduseaduse (RT I 1999, 30, 415) paragrahvi 31 lõike 2 alusel ja arvestades Euroopa Ühenduse direktiivide 89/109/EMÜ (EÜT L 040, 11.02.1989, lk 38), 78/142/EMÜ (EÜT L 044, 15.02.1978, lk 15), 80/766/EMÜ (EÜT L 213, 16.08. 1980, lk 42), 81/432/EMÜ (EÜT L 167, 24.06.1981, lk 6), 82/711/EMÜ (EÜT L 297, 23.10.1982, lk 26), 85/572/EMÜ (EÜT L 372, 31.12.1985, lk 14), 90/128/EMÜ (EÜT L 075, 21.03.1990, lk 19), 84/500/EMÜ (EÜT L 277, 20.10.1984, lk 12), 93/10/EMÜ (EÜT L 093, 17.04.1993, lk 27), 80/590/EMÜ (EÜT L 151, 19.06.1980, lk 21) nõudeid, Vabariigi Valitsus määrab:
1. Kinnitada «Toiduga kokku puutuda lubatud materjalide ja esemete kohta esitatavad nõuded» (juurde lisatud).
2. Kinnitada «Toiduga kokku puutuda lubatud keraamiliste esemete kohta esitatavad erinõuded ja nimetatud esemete ohutuse katsetamise meetodid» (juurde lisatud).
3. Kinnitada «Toiduga kokku puutuda lubatud plastmassist materjalide ja esemete kohta esitatavad erinõuded ning nimetatud materjalide ja esemete ohutuse katsetamise meetodid» (juurde lisatud).
4. Kinnitada «Toiduga kokku puutuda lubatud regenereeritud tsellulooskilest materjalide ja esemete kohta esitatavad erinõuded» (juurde lisatud).
5. Kinnitada «Toiduga kokku puutuda lubatud vinüülkloriidi monomeeri sisaldavate materjalide ja esemete kohta esitatavad erinõuded ning nimetatud materjalide ja esemete ohutuse katsetamise meetodid» (juurde lisatud).
6. Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2000. a.
| Peaminister Mart LAAR
Põllumajandusminister Ivari PADAR Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN |
| Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 17. mai 1999. a määrusega nr 156 |
TOIDUGA KOKKU PUUTUDA LUBATUD MATERJALIDE JA ESEMETE KOHTA ESITATAVAD NÕUDED
1. Käesolevaid nõudeid kohaldatakse materjalide ja esemete suhtes, mis sihipärasel kasutamisel puutuvad vahetult kokku toiduga (edaspidi materjalid ja esemed).
2. Käesolevaid nõudeid ei kohaldata:
2.1. kattematerjalidele, mis moodustavad osa toidust ja mis võivad olla söödavad;
2.2. ühis- ja eraveevarustussüsteemi osadele;
2.3. antiikesemetele.
3. Materjalide ja esemete pind peab olema defektideta ning nendest ei tohi sihipärase kasutamise korral migreeruda toidusse koostisaineid kogustes, mis võivad:
3.1. ohustada inimese tervist;
3.2. põhjustada toidu saastumist või halvendada selle omadusi.
4. Turustamisel toiduga kokkupuutes mitteolevate, kuid selleks ettenähtud materjalide ja esemete kohta tuleb esitada järgmine teave:
4.1. sõnad «toidu jaoks» või konkreetne viide kasutusala kohta või käesolevate nõuete lisas esitatud sümbol;
4.2. kasutamisjuhis, kui selle puudumine ei võimalda materjali või eset tarvitada ettenähtud viisil;
4.3. tootja, turustaja või importija nimi, aadress ja asukoht või registreeritud kaubamärk.
5. Materjali või eseme kohta esitatav teave peab olema selgesti nähtav ja hästi loetav. Etiketil või pakendil või vahetult materjalil või esemel esitatud teave peab olema käitlemisel püsiv. Materjali või eseme kohta käivale võõrkeelsele teabele tuleb lisada originaaltekstist lähtuv ja käesolevatele nõuetele vastav eestikeelne teave.
6. Materjali ja eset turustades, v.a jaemüügil, esitatakse käesolevate nõuete punktis 4 nimetatud teave:
6.1. saatedokumentidel või
6.2. etiketil või pakendil või vahetult materjalil või esemel.
7. Materjalide ja esemete jaemüügil esitatakse käesolevate nõuete punktis 4 nõutav teave:
7.1. vahetult materjalil või esemel või selle müügipakendil või
7.2. materjalile või esemele või selle müügipakendile kinnitatud etiketil või
7.3. materjali või eseme vahetus läheduses ostjale selgesti nähtaval või kaasaantaval teabelehel.
Teave võib olla esitatud samaaegselt mitmes eespool nimetatud kohas.
8. Käesolevate nõuete punktis 4.3 nimetatud teavet võib käesolevate nõuete punktis 7.3 nimetatud viisil edastada ainult juhul, kui tehniliselt ei ole võimalik märgistada müügipakendit või materjali või eset või kinnitada nendele etiketti.
9. Materjali ja eset, mille väliskuju järgi on võimalik üheselt otsustada, et see on ette nähtud kokkupuuteks toiduga, ei ole kohustuslik märgistada käesolevate nõuete punktis 4 nõutava teabega.
| Põllumajandusminister Ivari PADAR |
| Lisa
«Toiduga kokku puutuda lubatud materjalide ja esemete kohta esitatavate nõuete» juurde |
Toiduga kokku puutuda lubatud materjalidele ja esemetele kantav sümbol
| Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 17. mai 1999. a määrusega nr 156 |
TOIDUGA KOKKU PUUTUDA LUBATUD KERAAMILISTE ESEMETE KOHTA ESITATAVAD ERINÕUDED JA NIMETATUD ESEMETE OHUTUSE KATSETAMISE MEETODID
1. Toiduga kokku puutuda lubatud keraamiline ese (edaspidi keraamiline ese) valmistatakse kõrge savi- või silikaadisisaldusega anorgaaniliste ainete segust, millele on lisatud vähesel hulgal orgaanilisi aineid. Keraamiline ese põletatakse ja kaetakse glasuuri või emailiga.
2. Käesolevate erinõuete lisades 1 ja 2 käsitletud tingimuste ning meetodite järgi katsetamisel tohib keraamilisest esemest pliid ja kaadmiumi migreeruda toitu järgmistes kogustes:
2.1. esemest, mida ei saa täita vedelikuga või mille sügavus madalaimast punktist ülaserva läbiva horisontaalse tasapinnani on kuni 25 mm -- pliid 0,8 mg/dm2 ja kaadmiumi 0,07 mg/dm2;
2.2. kuni kolmeliitrise mahuga esemest -- pliid 4,0 mg/l ja kaadmiumi 0,3 mg/l;
2.3. üle kolmeliitrise mahuga esemest -- pliid 1,5 mg/l ja kaadmiumi 0,1 mg/l.
3. Keraamiline ese vastab käesolevatele erinõuetele ka juhul, kui temast migreeruv plii- või kaadmiumikogus ületab lubatud piirnormi kuni 50%, kuid samas kolme analoogse keraamilise eseme katsetamisel saadud keskmine plii- või kaadmiumikogus on lubatud piirides, kusjuures ühestki nendest esemetest migreeruv plii- või kaadmiumikogus ei ületa piirnormi rohkem kui 50%.
4. Keraamilise eseme ja kaane sisepinda katsetatakse ühesugustes tingimustes eraldi. Migreerunud aine kogused liidetakse ja väljendatakse pindala- või mahuühiku kohta.
5. Keraamilisest esemest toitu migreeruvat plii- ja kaadmiumikogust määratakse käesolevate erinõuete lisades 1 ja 2 käsitletud katsetingimuste ning meetodite järgi.
Katsetamisel kasutatakse toidu asemel toidusimulanti, milleks on 4-protsendine äädikhape ehk etaanhape.
6. Keraamilised esemed peavad turustamisel, v.a jaemüügil, olema varustatud kirjaliku vastavusavaldusega tulenevalt toote nõuetekohasuse tõendamise seaduse (RT I 1997, 81, 1362) sätetest.
7. Käesolevate erinõuete punktis 6 toodud nõue ei kehti keraamiliste esemete kohta, mille väliskuju järgi saab üheselt otsustada, et need on ette nähtud kokkupuuteks toiduga.
| Põllumajandusminister Ivari PADAR |
| Lisa 1
«Toiduga kokku puutuda lubatud keraamiliste esemete kohta esitatavate erinõuete ja nimetatud esemete ohutuse katsetamise meetodite» juurde |
Plii ja kaadmiumi migratsiooni määramise katsetingimused
1. Toidusimulandina kasutatakse värskelt valmistatud 4-protsendise (mahuprotsent) äädikhappe ehk etaanhappe vesilahust (edaspidi toidusimulant).
2. Katse temperatuur on 22±2 oC ja kestus 24±0,5 tundi.
3. Plii migratsiooni määrates kaetakse keraamiline ese sobiva kaitsevahendiga ning teda hoitakse laboris tavalise valgustuse juures.
4. Kaadmiumi või kaadmiumi ja plii migratsiooni määrates kaetakse keraamiline ese nii, et katsetatav pind oleks täielikus pimeduses.
5. Katsetatav keraamiline ese täidetakse toidusimulandiga nii, et vedeliku pind on eseme ülaservast 1 mm kaugusel. Lameda, poolümara või kergelt kaldus servaga keraamiline ese täidetakse nii, et toidusimulandi pinna ja kaldus serva ülemise punkti vaheline kaugus, mõõdetuna mööda kaldus pinda, ei ületaks 6 mm.
6. Mitteõõnsa keraamilise eseme pinnaosa, mis ei ole ette nähtud kokkupuuteks toiduga, kaetakse sobiva kaitsekihiga, mis on resistentne toidusimulandi suhtes. Seejärel pannakse katseese toidusimulandisse nii, et toiduga kokkupuuteks ettenähtud pind on toidusimulandiga täielikult kaetud.
7. Keraamiliste esemete, mida ei saa täita vedelikuga või mille sügavus madalaimast punktist ülaserva läbiva horisontaalse tasapinnani on kuni 25 mm, pindala võrdub meniski pindalaga, mis moodustub vedeliku pinnast, kusjuures täidetakse käesoleva lisa punktis 6 toodud nõudeid.
| Lisa 2
«Toiduga kokku puutuda lubatud keraamiliste esemete kohta esitatavate erinõuete ja nimetatud esemete ohutuse katsetamise meetodite» juurde |
Plii ja kaadmiumi migratsiooni määramise meetodid
Meetod võimaldab määrata plii ja kaadmiumi migratsiooni keraamilistest esemetest.
Plii ja kaadmiumi migratsiooni määratakse aatomabsorptsioonspektrofotomeetriliselt.
Reaktiivid peavad olema analüütiliselt puhtad, juhul kui pole ette nähtud teisiti. Kasutatav vesi peab olema destilleeritud või samaväärse kvaliteediga. Reaktiivid on:
3.1. 4-protsendine äädikhappe vesilahus, mis valmistatakse järgmiselt: 1-liitrisesse nõusse mõõdetakse 40 ml jää-äädikhapet ja veega viiakse maht 1000 ml-ni;
3.2. põhilahused, mis sisaldavad pliid 1000 mg ja kaadmiumi vähemalt 500 mg ühes liitris 4%-ses äädikhappe vesilahuses.
Aatomabsorptsioonspektrofotomeeter, mille avastamispiir peab võrduma või olema madalam kui 0,1 mg/l plii ja 0,01 mg/l kaadmiumi määramisel.
Avastamispiirina käsitatakse elemendi kontsentratsiooni 4-protsendises äädikhappe vesilahuses, mis tekitab kaks korda tugevama signaali aparaadi taustamürast.
5.1. Katsetatava keraamilise eseme ettevalmistamine
Keraamiline ese peab olema puhas teistest ainetest, mis võivad katsetulemust mõjutada. Keraamiline ese pestakse vedela pesemisvahendiga soojas, umbes 40 oC vees, loputatakse esmalt kraaniveega ja seejärel destilleeritud veega ning kuivatatakse. Katsetatavat pinda ei tohi pärast puhastamist kätega puudutada.
5.2. Plii ja kaadmiumi määramine
Ettevalmistatud keraamilist eset katsetatakse käesolevate erinõuete lisas 1 loetletud katsetingimusi järgides. Enne toidusimulandi võtmist plii ja kaadmiumi vahetuks määramiseks segatakse lahust, vältides kadusid ja katsetatava pinna vigastamist. Igas määramisseerias tehakse pimekatsed reaktiividega. Plii- ja kaadmiumisisaldus määratakse aatomabsorptsioonspektrofotomeetriliselt.
| Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 17. mai 1999. a määrusega nr 156 |
TOIDUGA KOKKU PUUTUDA LUBATUD PLASTMASSIST MATERJALIDE JA ESEMETE KOHTA ESITATAVAD ERINÕUDED NING NIMETATUD MATERJALIDE JA ESEMETE OHUTUSE KATSETAMISE MEETODID
1. Käesolevaid erinõudeid kohaldatakse toiduga kokku puutuda lubatud plastmassist materjalide ja esemete ning nende osade (edaspidi plastmassist materjalid ja esemed) suhtes, mis koosnevad:
1.1. plastmassist või
1.2. vähemalt kahest plastmassist materjalikihist, mis on liidetud kleepainete või teiste vahenditega.
2. Plastmassidena käsitatakse orgaanilisi kõrgmolekulaarseid ühendeid, mis saadakse polümerisatsiooni, polükondensatsiooni või mõne muu sellise protsessi teel madalama molekulmassiga molekulidest või looduslike kõrgmolekulide keemilisel muundamisel. Plastmassidena käsitatakse käesolevates erinõuetes ka silikoone ja teisi sarnaseid ühendeid. Kõigile käsitletavatele kõrgmolekulaarsetele ühenditele võib olla lisatud teisi aineid või materjale.
3. Plastmassidena ei käsitata järgmisi materjale:
3.1. regenereeritud tsellulooskile;
3.2. elastomeerid ja sünteetiline kautðuk;
3.3. paber ja papp, kas plastmasside lisamisega või ilma;
3.4. kattematerjalid, mis on saadud vahast (sh sünteetilisest parafiinist või mikrokristalsest vahast) või vahasegudest või nad on segatud omavahel või plastmassidega;
3.5. ioonvahetusvaigud.
4. Plastmassist materjalide ja esemete koostises tohib esineda käesolevate erinõuete lisa 1 A-, B- ja C-osas nimetatud monomeere ning teisi lähte- ja lisaaineid seal esitatud nõuete kohaselt.
5. Käesolevate erinõuete lisa 1 A- ja B-osa loeteludes ei ole nimetatud monomeere ja teisi lähteaineid, mida kasutatakse üksnes järgmiste toodete valmistamisel:
5.1. vedel, pulbriline või dispersne pinnakate nagu värnits, lakk jms, mida saadakse vaigutaolistest või polümeersetest materjalidest;
5.2. silikoon;
5.3. epoksüvaik;
5.4. bakteriaalse fermentatsiooni teel saadud toode;
5.5. kleepmaterjal ja adhesiooni aktivaator;
5.6. trükivärv.
6. Plastmassist materjalide ja esemete ohutuse tagamiseks kehtestatakse neist toitu migreeruda lubatud koostisainete (edaspidi ained) kogustele piirnormid, millena käsitatakse:
6.1. üldmigratsiooni piirnormi ehk migreerunud ainete suurimat lubatud summaarset kogust, mis võib migreeruda materjali ja esemega kokkupuutuvasse toitu;
6.2. erimigratsiooni piirnormi ehk teatava aine või teatava funktsionaalse rühmaga ainete suurimat lubatud kogust, mis võib migreeruda materjali ja esemega kokkupuutuvasse toitu.
7. Plastmassist materjalide ja esemete korral on üldmigratsiooni piirnormiks 10 milligrammi migreerunud aineid materjali või eseme pinna ruutdetsimeetri kohta (mg/dm2). Üldmigratsiooni piirnormi 60 milligrammi migreerunud aineid toidu kilogrammi kohta (mg/kg) rakendatakse järgmiste esemete puhul:
7.1. mahutid ja nendega võrreldavad esemed, mille maht on suurem kui 0,5 l ja väiksem kui 10 l;
7.2. õõnsad esemed, mille toiduga kokkupuutuva pinna suurust ei saa määrata;
7.3. korgid ja tihendid ning muud sarnased sulgemisvahendid.
8. Erimigratsiooni piirnormid milligrammides toidu kilogrammi kohta (mg/kg) on esitatud käesolevate erinõuete lisas 1. Piirnorm väljendatakse milligrammides materjali või eseme pinna ruutdetsimeetri kohta (mg/dm2) järgmistel juhtudel:
8.1. mahutite ja nendega võrreldavate esemete puhul, mille maht on väiksem kui 0,5 l või suurem kui 10 l;
8.2. leht-, kile- või muu materjali puhul, kui ei ole võimalik määrata materjali pindala ja temaga kokkupuutes oleva toidu koguse vahelist suhet.
Migratsiooni piirnormi toidu kilogrammi kohta (mg/kg) võib üle viia migratsiooni piirnormiks eseme või materjali pindala kohta (mg/dm2), jagades seda üleminekuteguriga 6.
9. Ainete suhtes, mille kohta ei ole käesolevate nõuete lisas 1 antud erimigratsiooni piirnormi, kohaldatakse üldmigratsiooni piirnormi 60 mg/kg või 10 mg/dm2 kohta. Kõikide üksikute ainete migreerunud koguste summa ei tohi ületada üldmigratsiooni lubatud piirnormi.
10. Plastmassist materjale ja esemeid loetakse vastavaiks erinõuetele juhul, kui nendest migreeruvate ainete kogus ületab kehtestatud piirnorme vähem kui lubatud analüütilise hälbe (tolerantsi) võrra. Lubatud on järgmised analüütilised hälbed:
10.1. 20 mg/kg või 3 mg/dm2 -- katsetes puhastatud oliiviõli või selle aseainetega;
10.2. 6 mg/kg või 1 mg/dm2 -- katsetes teiste toidusimulantidega.
11. Plastmassist materjalid ja esemed peavad turustamisel, v.a jaemüügil, olema varustatud kirjaliku vastavusavaldusega tulenevalt toote nõuetekohasuse tõendamise seaduse (RT I 1997, 81, 1362) sätetest.
12. Käesolevate erinõuete punktis 11 nimetatud nõue ei kehti plastmassist materjalide ja esemete kohta, mille väliskuju järgi saab üheselt otsustada, et need on mõeldud kokkupuuteks toiduga.
IV. PLASTMASSIST MATERJALIDEST JA ESEMETEST AINETE MIGRATSIOONI KATSETAMISE TINGIMUSED JA KASUTATAVAD TOIDUSIMULANDID
13. Plastmassist materjalidest ja esemetest ainete migratsiooni toitu katsetatakse materjali või eseme eeldatava kasutuse kõige ekstreemsemates aja- ja temperatuuritingimustes.
14. Plastmassist materjalide ja esemete puhul kasutatakse katsetamisel toidu asemel toidusimulante, milleks on ühe või enama toidu või toidu liigi omadustega aine. Plastmassist materjalidest ja esemetest ainete migratsiooni katsetamiseks kasutatavad toidusimulandid on loetletud käesolevate erinõuete lisas 3.
15. Migratsioonikatsetel toidusimulantidega järgitakse käesolevate erinõuete lisas 2 sätestatud põhireegleid.
16. Kui migratsioonikatsel kasutatakse:
16.1. plastmassist materjalidest ja esemetest võetud proove või
16.2. spetsiaalselt katsetamiseks toodetud katseesemeid või proove või
16.3. toidusimulante või
16.4. tegelikes tingimustes kasutatavast toidukogusest erinevat toidu- või toidusimulandi kogust,
arvutatakse migreerunud aine kogus järgmise valemi järgi:
kus:
M -- migreerunud aine kogus milligrammides toidu kilogrammi kohta;
m -- materjali või eseme proovist eraldunud aine mass milligrammides;
a1 -- katses materjali või eseme proovi toiduga kokkupuutuva pinna suurus ruutdetsimeetrites;
a2 -- tegelikes kasutamistingimustes materjali või eseme toiduga kokkupuutuva pinna suurus ruutdetsimeetrites;
q -- tegelikes kasutamistingimustes toidu kogus grammides.
17. Üldjuhul tehakse migratsioonikatse vahetult plastmassist materjali või esemega. Juhul kui migratsioonikatset plastmassist materjali või esemega ei ole võimalik teha tehnilistel põhjustel, kasutatakse neist võetud proovi või materjali või eset esindavat iseloomulikku katseeset.
18. Plastmassist materjal või ese viiakse toiduga või toidusimulandiga kokkupuutesse kindla aja jooksul ja kindlal temperatuuril, mis valitakse tegelikke kasutamistingimusi ja käesolevate erinõuete lisades 2 ja 3 kehtestatut järgides. Ettenähtud aja lõppedes määratakse toitu või toidusimulanti migreerunud ainete üldkogus (üldmigratsioon) ja ühe või mitme migreerunud aine kogused eraldi (erimigratsioon).
19. Kui plastmassist materjal või ese on ette nähtud korduvkasutamiseks (kokkupuutes toiduga), tehakse migratsioonikatseid sama materjali või esemega kolm korda, kasutades iga kord uut toidu- või toidusimulandi kogust. Plastmassist materjalide ja esemete nõuetekohasust hinnatakse kolmandal katsel saadud migreerunud aine koguse järgi. Kui nimetatud üldmigratsiooni katseid on tehniliselt võimatu teha, on lubatud katsetingimusi muuta nii, et need võimaldavad kolme katse ajal migreerunud aine koguse määramist.
20. Käesolevate erinõuete lisades 2 ja 3 nimetatud toidusimulantide A, B ja C kasutamisel võib proovist migreeruvate ainete üldkoguse kindlaks määrata pärast simulandi aurustumist jäägi kaalumise teel.
21. Rektifitseeritud oliiviõli või selle aseainete kasutamise korral määratakse kõigepealt materjali või eseme proovi mass enne ja pärast kokkupuudet toidusimulandiga. Proovi absorbeerunud toidusimulant ekstraheeritakse ja selle mass määratakse kaalumisega. Toidusimulandi mass lahutatakse materjali või eseme proovi massist, mis on saadud pärast kokkupuudet toidusimulandiga. Algmassi ja parandatud lõppmassi vahe näitab üldmigratsiooni katsetatud materjalist või esemest.
22. Üldmigratsioonikatseid ei tehta rektifitseeritud oliiviõli ega selle aseainetega juhul, kui on tõestatud, et ettenähtud määramismeetod on tehniliselt sobimatu.
| Põllumajandusminister Ivari PADAR |
| Lisa 1
«Toiduga kokku puutuda lubatud plastmassist materjalide ja esemete kohta esitatavate erinõuete ning nimetatud materjalide ja esemete ohutuse katsetamise meetodite» juurde |
Plastmassist materjalide ja esemete koostises esineda lubatud monomeerid ja teised lähteained ning lisaained
1. Käesoleva lisa A-osas on loetletud plastmassist materjalide ja esemete koostises esineda võivad, pidevaks kasutamiseks lubatud monomeerid ja teised lähteained. Käesoleva lisa B-osas on nimetatud monomeerid ja teised lähteained, mida on ajutiselt lubatud kasutada kuni nende lülitamiseni A-ossa või kuni need kustutatakse loeteludest asjakohase teaduslikel uuringutel põhineva teabe laekumisel. Käesoleva lisa C-osas on plastmassist materjalide ja esemete koostises kasutada lubatud lisaainete mittetäielik loetelu, mida täiendatakse vastavalt asjakohase teabe laekumisele.
2. Käesoleva lisa A- ja B-osas loetletud monomeeride ja teiste lähteainete hulka kuuluvad:
2.1. ained, mida kasutatakse kõrgmolekulaarsete ühendite saamiseks polümerisatsiooni teel;
2.2. looduslikud või sünteetilised kõrgmolekulaarsed ühendid modifitseeritud makromolekulide saamiseks, kui loetelus ei ole nimetatud monomeere või teisi lähteaineid nende sünteesimiseks;
2.3. ained, mida kasutatakse looduslike või sünteetiliste ainete modifitseerimiseks.
3. Käesoleva lisa loeteludes ei ole eraldi nimetatud hapete, fenoolide ega alkoholide alumiiniumi-, kaltsiumi-, raua-, magneesiumi- ja tsingisoolasid (sh kaksik- ja vesiniksoolad). Kui loeteludes ei ole vabu happeid nimetatud, käsitatakse termini «sool» all alumiiniumi-, kaltsiumi-, raua-, magneesiumi-, kaaliumi-, naatriumi- ja tsingisoolasid.
4. Käesoleva lisa loeteludes puuduvad järgmised ained, kuigi nad võivad sisalduda materjalides ja esemetes:
4.1. lõpptootes esinevad kõrvalained kasutatud ainetest, reaktsiooni vahesaadused ja lagunemissaadused;
4.2. oligomeerid ja looduslikud või sünteetilised makromolekulaarsed ühendid või nende segud juhul, kui nende sünteesimiseks vajalikud monomeerid või teised lähteained on loetelus;
4.3. teatud ainete segud.
5. Käesoleva lisa loeteludes kasutatud lühendite ja väljendite seletus:
5.1. veerus 1 PM/REF number -- EMÜ pakkematerjali viitenumber;
5.2. veerus 2 CAS number -- CAS registrinumber (CAS -- Chemical Abstracts Service);
5.3. veerus 3 Nimetus -- keemiline nimetus;
5.4. veerus 4 Nõuded -- kasutatakse järgmisi lühendeid ja väljendeid:
5.4.1. DL detection limit -- meetodi avastamispiir;
5.4.2. FP finished material or article -- valmismaterjal või ese;
5.4.3. NCO isocyanate moiety -- isotsüanaatrühm;
5.4.4. ND not detectable -- ei ole avastatav, st et ainet ei saa avastada ametlikult kehtestatud määramismeetodi avastamispiiri (tundlikkuse) juures. Kui meetodit ei ole ametlikult kehtestatud, võib kasutada mõnd teist sobiva avastamispiiriga meetodit;
5.4.5. QM maximum permitted quantity of the residual substance in the material or article -- jääkaine lubatud maksimaalne sisaldus materjalis või esemes;
5.4.6. QM(T) maximum permitted quantity of the residual substance in the material or article expressed as total of moiety or substance(s) indicated -- jääkaine lubatud maksimaalne sisaldus materjalis või esemes, väljendatud funktsionaalse rühma või viidatud aine(te)na;
5.4.7. SML specific migration limit in food or foodsimulant, unless it is specified otherwise -- erimigratsiooni piirnorm toidus või toidusimulandis, kui ei ole teisiti määratud;
5.4.8. SML(T) specific migration limit in food or foodsimulant expressed as total of moiety or substance(s) indicated -- erimigratsiooni piirnorm toidus või toidusimulandis, väljendatud funktsionaalse rühma või viidatud aine(te)na.
6. Nii QM, QM(T), SML kui ka SML(T) määramiseks kasutatakse selleks kehtestatud analüüsimeetodit. Meetodi puudumise korral võib kasutada teisi sobiva tundlikkusega meetodeid.
7. Kui ainet on käesoleva lisa loeteludes käsitatud iseseisva ühendina, kuid ühtaegu kuulub aine ka mõnda ainete gruppi, kehtivad selle kohta üksikaine nõuded.
8. Kui käesoleva lisa loeteludes esineb CAS numbri ja keemilise nimetuse mittevastavus, lähtutakse keemilisest nimetusest. Kui EINECSis (European Inventory of Existing Commercial Chemical Substances) toodud CAS registrinumber ei vasta CAS registrinumbrile, kehtib CAS registrinumber.
| PM/REF number | CAS number | Nimetus | Nõuded |
| 1 | 2 | 3 | 4 |
| 10030 | 000514-10-3 | Abietiinhape | |
| 10060 | 000075-07-0 | Atseetaldehüüd e etanaal | |
| 10090 | 000064-19-7 | Etaanhape e äädikhape | |
| 10120 | 000108-05-4 | Etenüületanaat e vinüülatsetaat | SML=12 mg/kg |
| 10150 | 000108 | Etaananhüdriid e atseetanhüdriid | |
| 10210 | 000074-86-2 | Etüün e atsetüleen | |
| 10630 | 000079-06-1 | Akrüülamiid | SML=ND (DL=0,01 mg/kg) |
| 10660 | 015214-89-8 | 2-akrüülamido-2-metüülpropaansulfoonhape | SML=0,05 mg/kg |
| 10690 | 000079-10-7 | Propeenhape e akrüülhape | |
| 10750 | 002495-35-4 | Bensüülakrülaat | |
| 10780 | 000141-32-2 | n-butüülakrülaat | |
| 10810 | 002998-08-5 | sec-butüülakrülaat | |
| 10840 | 001663-39-4 | tert-butüülakrülaat | |
| 11470 | 000140-88-5 | Etüülakrülaat | |
| 000818-61-1 | Hüdroksüetüülakrülaat | vt akrüülhappe monoester etüleenglükooliga | |
| 11590 | 00106-63-8 | Isobutüülakrülaat | |
| 11680 | 000689-12-3 | Isopropüülakrülaat | |
| 11710 | 000096-33-3 | Metüülakrülaat | |
| 11830 | 000818-61-1 | Etüleenglükoolakrülaat e akrüülhappe etüleenglükooli monoester | |
| 11890 | 002499-59-4 | Oktüülakrülaat | |
| 11980 | 000925-60-0 | Propüülakrülaat | |
| 12100 | 000107-13-1 | Akrüülnitriil | SML=mitteavastatav (DL=0,020 mg/kg, kaasa arvatud analüütiline tolerants) |
| 12130 | 000124-04-9 | Adip(iin)hape e heksaandihape | |
| 12280 | 002035-75-8 | Adip(iin)anhüdriid | |
| 12310 | Albumiin | ||
| 12340 | Albumiin, koaguleeritud formaldehüüdiga | ||
| 12375 | Lineaarsed küllastunud (C4-C22) alifaatsed primaarsed ühealuselised alkoholid | ||
| 12670 | 002855-13-2 | 1-amino-3-aminometüül-3,5,5-trimetüültsükloheksaan | SML=6 mg/kg |
| 12788 | 002432-99-7 | 11-aminoundekaanhape | SML=5 mg/kg |
| 12789 | 007664-41-7 | Ammoniaak | |
| 12820 | 000123-99-9 | Asela(iin)hape | |
| 12970 | 004196-95-6 | Asela(iin)anhüdriid | |
| 13000 | 001477-55-0 | 1,3-benseendimetaanamiin | SML=0,05 mg/kg |
| 13090 | 000065-85-0 | Bensoehape e benseenkarboksüülhape | |
| 13150 | 000100-51-6 | Bensüülalkohol e fenüülmetanool | |
| 000111-46-6 | bis(2-hüdroksüetüül)eeter | vt dietüleenglükool | |
| 000077-99-6 | 2,2-bis(hüdroksümetüül)-1-butanool | vt 1,1,1-tri-metüloolpropaan | |
| 13390 | 000105-08-8 | 1,4-bis(hüdroksümetüül)tsüklo- heksaan | |
| 13480 | 000080-05-7 | 2,2-bis(4-hüdroksüfenüül)propaan e bisfenool A | SML=3 mg/kg |
| 13510 | 001675-54-3 | 2,2-bis(4-hüdroksüfenüül)propaan-bis(2,3-epoksüprop&uu ml;ül)eeter | QM=1 mg/kg FP-s või SML=mitteavastatav (DL=0,020 mg/kg, kaasa arvatud analüütiline tolerants) |
| 000110-98-5 | bis(hüdroksüpropüül)eeter | vt dipropüleenglükool | |
| 005124-30-1 | bis(4-isotsüanatotsükloheksüül)-metaan | vt ditsükloheksüülmetaan-4,4'-di-isotsüanaat | |
| 13530 | 038103-06-9 | 2,2-bis(4-hüdroksüfenüül)propaan-bis(ftaalanhüdriid) | SML=0,05 mg/kg |
| 13600 | 047465-97-4 | 3,3'-bis(3-metüül-4-hüdroksüfenüül)2-indolinoon | SML=1,8 mg/kg |
| 000080-05-7 | Bisfenool A | vt 2,2-bis(4-hüdroksüfenüül) propaan | |
| 001675-54-3 | Bisfenool A bis(2,3-epoksüpropüül)eeter | vt 2,2-bis(4-hüdroksüfenüül)- propaani-bis(2,3-epoksüpropüül)eeter | |
| 13614 | 038103-06-9 | Bisfenool A bis(ftaalanhüdriid) | vt 13530 |
| 13630 | 000106-99-0 | 1,3-butadieen | QM=1 mg/kg FP-s või SML=mitteavastatav (DL=0,020 mg/kg analüütilise tolerantsiga |
| 13690 | 000107-88-0 | 1,3-butaandiool | |
| 13840 | 000071-36-3 | Butanool | |
| 13870 | 000106-98-9 | Buteen | |
| 13900 | 000107-01-7 | 2-buteen | |
| 14110 | 000123-72-8 | Butanaal e võihappealdehüüd | |
| 14140 | 000107-92-6 | Butaanhape e võihape | |
| 14170 | 000106-31-0 | Butaananhüdriid | |
| 14200 | 000105-60-2 | Kaprolaktaam e 6-aminoheksaanhappelaktaam | SML(T)=15 mg/kg |
| 14230 | 002123-24-2 | Naatriumkaprolaktaat | SML(T)=15 mg/kg väljendatud kaprolaktaamina |
| 14320 | 000124-07-2 | Heksaanhape e kapronhape | |
| 14350 | 000630-08-0 | Süsinikoksiid | |
| 14380 | 000075-44-5 | Süsinikoksiidkloriid e fosgeen e metanoüülkloriid e karbonüülkloriid | QM=1 mg/kg FP-s |
| 14411 | 008001-79-4 | Kastoorõli e riitsinusõli | |
| 14500 | 009004-34-6 | Tselluloos | |
| 14530 | 007782-50-5 | Kloor | |
| 000106-89-8 | 1-kloro-2,3-epoksüpropaan | vt epikloorhüdriin | |
| 14680 | 000077-92-9 | Sidrunhape e 2-hüdroksü-1,2,3-propaantrikarboksüülhape | |
| 14710 | 000108-39-4 | m-kresool | |
| 14740 | 000095-48-7 | o-kresool | |
| 14770 | 00106-44-5 | p-kresool | |
| 000105-08-8 | 1,4-tsükloheksaandimetanool | vt 1,4-bis(hüdr-oksümetüül) tsükloheksaan | |
| 14950 | 003173-53-3 | Tsükloheksüülisotsüanaat | QM(T)=1 mg/kg FP-s väljendatud NCO-na |
| 15070 | 001647-16-1 | 1,9-dekadieen | SML=0,05 mg/kg |
| 15095 | 000334-48-5 | Dekaanhape e kapriinhape | |
| 15100 | 000112-30-1 | Dekanool | |
| 000107-15-3 | 1,2-diaminoetaan | vt etüleendiamiin | |
| 000124-09-4 | 1,6-diaminoheksaan | vt heksametüleendiamiin | |
| 15250 | 000110-60-1 | 1,4-diaminobutaan | |
| 15565 | 000106-46-7 | 1,4-diklorobenseen | SML=12 mg/kg |
| 15700 | 005124-30-1 | Ditsükloheksüülmetaan-4,4-diisotsüanaat | QM(T)=1 mg/kg FP-s väljendatud NCO-na |
| 15760 | 000111-46-6 | Dietüleenglükool | SML(T)=30 mg/kg eraldi või koos etüleenglükooliga |
| 15790 | 000111-40-0 | Dietüleentriamiin | SML=5 mg/kg |
| 15820 | 000345-92-6 | 4,4'-difluorobensofenoon | SML=0,05 mg/kg |
| 15880 | 000120-80-9 | 1,2-dihüdroksübenseen e 1,2-benseendiool | SML(T)=6 mg/kg |
| 15910 | 000108-46-3 | 1,3-dihüdroksübenseen | SML(T)=2,4 mg/kg |
| 15940 | 000123-31-9 | 1,3-dihüdroksübenseen | SML(T)=0,6 mg/kg |
| 15970 | 000611-99-4 | 4,4'-dihüdroksübensofenoon | SML(T)=6 mg/kg |
| 16000 | 000092-88-6 | 4,4'-dihüdroksübifenüül | SML(T)=6 mg/kg |
| 16150 | 000108-01-0 | Dimetüülaminoetanool | SML(T)=18 mg/kg |
| 16240 | 000091-97-4 | 3,3'-dimetüül-4,4'-diisotsüanatobifenüül | QM(T)=1 mg/kg FP-s väljendatud NCO-na |
| 16480 | 000126-58-9 | Dipentaerütritool | |
| 16570 | 004128-73-8 | Difenüüleeter-4,4'-diisotsüanaat | QM(T)=1 mg/kg FP-s väljendatud NCO-na |
| 16600 | 005873-54-1 | Difenüülmetaan-2,4'-diisotsüanaat | QM(T)=1 mg/kg FP-s väljendatud NCO-na |
| 16630 | 000101-68-8 | Difenüülmetaan-4,4'-diisotsüanaat | QM(T)=1 mg/kg FP-s väljendatud NCO-na |
| 16660 | 000110-98-5 | Dipropüleenglükool | |
| 16750 | 000106-89-8 | Epikloorhüdriin | QM(T)=1 mg/kg FP-s |
| 16780 | 000064-17-5 | Etanool | |
| 16950 | 000074-85-1 | Etüleen | |
| 16960 | 000107-15-3 | 1,2-diaminoetaan | SML=12 mg/kg |
| 16990 | 000107-21-1 | Etüleenglükool | SML(T)=30 mg/kg üksi või koos dietüleenglükooliga |
| 17005 | 000151-56-4 | Etüleenimiin | SML=ND (DL=0,01 mg/kg) |
| 17020 | 00075-21-8 | Etüleenoksiid | QM=1 mg/kg FP-s |
| 17050 | 000104-76-7 | 2-etüül-1-heksanool | SML=30 mg/kg |
| 17160 | 000097-53-0 | Eugenool | SML=0,01 mg/kg |
| 17170 | 061788-47-4 | Kookosrasvhapped | |
| 17200 | 068308-53-2 | Sojarasvhapped | |
| 17230 | 061790-12-3 | Tallõli | |
| 17260 | 000050-00-0 | Metanaal e formaldehüüd | SML=15 mg/kg |
| 17290 | 000110-17-8 | Fumaarhape e trans-buteendihape | |
| 17530 | 000050-99-7 | Glükoos | |
| 18010 | 000110-94-1 | Glutaarhape e pentaandihape | |
| 18070 | 000108-55-4 | Glutaaranhüdriid | |
| 18100 | 000056-81-5 | Glütserool | |
| 18250 | 000115-28-6 | Heksakloroendometüleentetrahüdroftaalhape | SML=ND (DL=0,01 mg/kg) |
| 18280 | 000115-27-5 | Heksakloroendometüleentetrahüdroftaalanhüdriid | SML=ND (DL=0,01 mg/kg) |
| 18310 | 036653-82-4 | Heksadekanool | |
| 18430 | 000116-15-4 | Heksafluoropropüleen | SML=ND (DL=0,01 mg/kg) |
| 18460 | 000124-09-4 | Heksametüleendiamiin | SML=2,4 mg/kg |
| 18640 | 000822-06-0 | Heksametüleendiisotsüanaat | QM(T)=1 mg/kg FP-s väljendatud NCO-na |
| 18670 | 000110-97-0 | Heksametüleentetraamiin | SML(T)=15 mg/kg väljendatud formaldehüüdina |
| 000123-31-9 | Hüdrokinoon | vt 1,4-dihüdroksübenseen | |
| 18880 | 000099-96-7 | p-hüdroksübensoehape | |
| 19000 | 000115-11-7 | Isobuteen | |
| 19210 | 001459-93-4 | Dimetüülisoftalaat | SML=0,05 mg/kg |
| 19270 | 000097-65-4 | Itakoonhape | |
| 19460 | 000050-21-5 | Piimhape e 2-hüdroksüpropaanhape | |
| 19470 | 000143-07-7 | Lauriinhape e dodekaanhape | |
| 19480 | 002146-71-6 | Lauriinhappevinüülester | |
| 19510 | 011132-73-3 | Ligniintselluloos | |
| 19540 | 000110-16-7 | Maleiinhape e cis-buteendihape | SML(T)=30 mg/kg |
| 19960 | 000108-31-6 | Maleiinanhüdriid | SML(T)=30 mg/kg väljendatud maleiinhappena |
| 000108-78-1 | Melamiin | vt 2,4,6-triamino-1,3,5-triasiin | |
| 20020 | 000079-41-4 | Metakrüülhape | |
| 20080 | 002495-37-6 | Bensüülmetakrülaat | |
| 20110 | 000097-88-1 | Butüülmetakrülaat | |
| 20140 | 002998-18-7 | sec-butüülmetakrülaat | |
| 20170 | 000585-07-9 | tert-butüülmetakrülaat | |
| 20890 | 000097-63-2 | Etüülmetakrülaat | |
| 21010 | 000097-86-9 | Isobutüülmetakrülaat | |
| 21100 | 004655-34-9 | Isopropüülmetakrülaat | |
| 21130 | 000080-62-6 | Metüülmetakrülaat | |
| 21190 | 000868-77-9 | Etüleenglükoolmetakrülaat | |
| 21280 | 002177-70-0 | Fenüülmetakrülaat | |
| 21340 | 002210-28-8 | Propüülmetakrülaat | |
| 21460 | 000760-93-0 | Metakrüülanhüdriid | SML=mitteavastatav (DL=0,020 mg/kg, kaasa arvatud analüütiline tolerants) |
| 21490 | 000126-98-7 | Metakrüülnitriil | SML=mitteavastatav (DL=0,020 mg/kg, kaasa arvatud analüütiline tolerants) |
| 21550 | 000067-56-1 | Metanool | |
| 21940 | 000924-42-5 | N-metüloolakrüülamiid | SML=ND (DL=0,01 mg/kg) |
| 22150 | 000691-37-2 | 4-metüül-1-penteen | SML=0,02 mg/kg |
| 22350 | 000544-63-8 | Müristiinhape e tetradekaanhape | |
| 22390 | 000840-65-3 | 2,6-naftaleendikarboksüülhappe-dimetüülester | SML=0,05 mg/kg |
| 22420 | 003173-72-6 | 1,5-naftaleendiisotsüanaat | QM(T)=1 mg/kg FP-s väljendatud NCO-na |
| 22450 | 009004-70-0 | Nitrotselluloos | |
| 22480 | 000143-08-8 | Nonanool | |
| 22570 | 000112-96-9 | Oktadetsüülisotsüanaat | QM(T)=1 mg/kg FP-s väljendatud NCO-na |
| 22600 | 000111-87-5 | Oktanool | |
| 22660 | 000111-66-0 | Okteen | SML=15 mg/kg |
| 22763 | 000112-80-1 | Oleiinhape e cis-9-oktaandetseenhape | |
| 22780 | 000057-10-3 | Palmit(iin)hape e heksadekaanhape | |
| 22840 | 000115-77-5 | Pentaerütritool | |
| 22870 | 000071-41-0 | Pentanool | |
| 22960 | 000108-95-2 | Fenool | |
| 23050 | 000108-45-2 | 1,3-fenüleendiamiin | QM(T)=1 mg/kg FP-s |
| 000075-44-5 | Fosgeen | vt karbonüülkloriid | |
| 23170 | 007664-38-2 | Fosforhape | |
| 23200 | 000088-99-3 | o-ftaalhape | |
| 23230 | 000131-17-9 | Diallüülftalaat | SML=ND (DL)=0,01 mg/kg |
| Ftaalhape | vt tereftaalhape | ||
| 23380 | 000085-44-9 | Ftaalanhüdriid | |
| 23470 | 000080-56-8 |  -pineen |
|
| 23500 | 000127-91-3 |  -pineen |
|
| 23590 | 025322-68-3 | Polüetüleenglükool | |
| 23651 | 025322-69-4 | Polüpropüleenglükool | |
| 23740 | 000057-55-6 | 1,2-propaandiool | |
| 23800 | 000071-23-8 | Propanool | |
| 23830 | 000067-63-0 | 2-propanool | |
| 23860 | 000123-38-6 | Propanaal e propioonaldehüüd | |
| 23890 | 000079-09-4 | Propioonhape e propaanhape | |
| 23950 | 000123-62-6 | Propioonanhüdriid | |
| 23980 | 000115-07-1 | Propeen e propüleen | |
| 24010 | 000075-56-9 | 1,2-epoksüpropaan e propüleenoksiid | QM=1 mg/kg FP-s |
| 000120-80-9 | Pürokatehhool | vt 1,2-hüdroksübenseen | |
| 24057 | 000089-32-7 | Püromelliitanhüdriid | SML=0,05 mg/kg väljendatud püromelliithappena |
| 24070 | 073138-82-6 | Vaik- ja kampolhapped | |
| 000108-46-3 | Resortsinool | vt 1,3-dihüdroksübenseen | |
| 24100 | 008050-09-7 | Kampol | |
| 24130 | 008050-09-7 | Kampolvaik | |
| 24160 | 008052-10-6 | Tallõli vaigud | |
| 24190 | 009014-63-5 | Puuvaik | |
| 24250 | 009006-04-6 | Naturaalkautðuk | |
| 24270 | 000069-72-7 | 2-hüdroksübenseenkarboksüülhape e salitsüülhape | |
| 24280 | 000111-20-6 | Sebatsiinhape e 1,10-dekaandihape | |
| 24430 | 002561-88-8 | Sebatsiinanhüdriid | |
| 24475 | 001313-82-2 | Naatriumsulfiid | |
| 24490 | 000050-70-4 | Sorbitool | |
| 24520 | 008001-22-7 | Sojaõli | |
| 24540 | 009005-25-8 | Toidutärklis | |
| 24550 | 000057-11-4 | Steariinhape e oktadekaanhape | |
| 24610 | 000100-42-5 | Stüreen | |
| 24820 | 000110-15-6 | Merevaikhape e 1,4-butaandihape | |
| 24850 | 000108-30-5 | Merevaikanhüdriid | |
| 24880 | 000057-50-1 | Sahharoos | |
| 24887 | 006362-79-4 | Naatrium-5-sulfoisoftaalhappe mononaatriumisool | SML=5 mg/kg |
| 24888 | 003965-55-7 | Naatrium-5-sulfoisoftaalhappe dimetüülester | SML=0,05 mg/kg |
| 24910 | 000100-21-0 | Tereftaalhape e 1,4-benseendikarboksüülhape | SML=7,5 mg/kg |
| 24940 | 000100-20-9 | Tereftaalhappedikloriid | SML(T)=7,5 mg/kg väljendatud tereftaalhappena |
| 24970 | 000120-61-6 | Dimetüültereftalaat | |
| 25090 | 000112-60-7 | Tetraetüleenglükool | |
| 25120 | 000116-14-3 | Tetrafluoroetüleen | SML=0,05 mg/kg |
| 25150 | 000109-99-9 | Tetrahüdrofuraan e 1,4-epoksübutaan | SML=0,6 mg/kg |
| 25180 | 000102-60-3 | N,N,N',N'-tetrakis(2-hüdroksüpropüül)etüleendiamiin | |
| 25210 | 000584-84-9 | 2,4-tolueendiisotsüanaat | QM(T)=1 mg/kg FP-s väljendatud NCO-na |
| 25240 | 000091-08-7 | 2,6-tolueendiisotsüanaat | QM(T)=1 mg/kg FP-s väljendatud NCO-na |
| 25270 | 026747-90-0 | 2,4-tolueendiisotsüanaat, dimeer | QM(T)=1 mg/kg FP-s väljendatud NCO-na |
| 25360 | 025747-90-0 | 2,3-epoksüpropüültrialküül (C5-C15)atsetaat | SML=6 mg/kg |
| 25420 | 000108-78-1 | 2,4,6-triamino-1,3,5-triasiin | SML=30 mg/kg |
| 25510 | 000112-27-6 | Trietüleenglükool | |
| 25600 | 000077-99-6 | 1,1,1-trimetüloolpropaan | SML=6 mg/kg |
| 25910 | 024800-44-0 | Tripropüleenglükool | |
| 25960 | 000057-13-6 | Karbamiid | |
| 26050 | 000075-01-4 | Vinüülkloriid | vt nõukogu direktiiv 78/142/EMÜ |
| 26110 | 000075-35-4 | Vinülideenkloriid | QM=5 mg/kg FP-s või SML=mitteavastatav (DL=0,05 mg/kg) |
| 26140 | 000075-38-7 | Vinülideenfluoriid | SML=5 mg/kg |
| PM/REF number | CAS number | Nimetus | Nõuded |
| 1 | 2 | 3 | 4 |
| 000542-02-9 | Atsetoguanamiin | vt 2,4-diamino-6-metüül-1,3,5-triasiin | |
| 10599/90A | 061788-89-4 | Küllastumata rasvhapete (C18) destilleeritud dimeerid | |
| 10599/91 | 061788-89-4 | Küllastumata rasvhapete (C18) destilleerimata dimeerid | |
| 10599/92A | 068783-41-5 | Küllastumata rasvhapete (C18) hüdrogeenitud ja destilleeritud dimeerid | |
| 10559/93 | 068783-41-5 | Küllastumata rasvhapete (C18) hüdrogeenitud ja destilleerimata dimeerid | |
| 11000 | 050976-02-8 | Ditsüklopentadienüülakrülaat | |
| 11245 | 002156-97-0 | Didetsüülakrülaat | |
| 11500 | 000103-11-7 | 2-etüülheksüülakrülaat | |
| 11530 | 000999-61-1 | 2-hüdroksüpropüülakrülaat | |
| 12265 | 004074-90-2 | Divinüüladipinaat e dietenüüladipinaat | |
| 12910 | 001732-10-1 | Dimetüülaselainaat | |
| 000528-44-9 | 1,2,4-benseentrikarboksüül-hape | vt trimelliithape | |
| 13060 | 004422-95-1 | 1,3,5-benseentrikarboksüül-happetrikloriid | |
| 00080-09-1 | Bisfenool S | vt 4,4'-dihüdroksüdifenüülsulfoon | |
| 13720 | 000110-63-4 | 1,4-butaandiool | |
| 13780 | 002425-79-8 | 1,4-butaandiool-bis(2,3-epoksüpropüül) eeter | QM(T)=5 mg/kg FP-s väljendatud epoksüna |
| 13810 | 000505-65-7 | 1,4-butaandioolformaal | |
| 13932 | 000598-32-3 | 3-buteen-2-ool | |
| 14020 | 00098-54-4 | 4-tert-butüülfenool | |
| 14260 | 000502-44-3 | Kaprolaktoon | |
| 14800 | 003724-65-0 | Krootonhape | |
| 15130 | 000872-05-9 | Detseen | |
| 15310 | 000091-76-9 | 2,4-diamino-6-fenüül-1,3,5-triasiin | |
| 15370 | 003236-53-1 | 1,6-diamino-2,2,4-trimetüülheksaan | |
| 15400 | 003236-54-2 | 1,6-diamino-2,4,4-trimetüülheksaan | |
| 15610 | 000080-07-9 | 4,4-diklorodifenüülsulfoon | |
| 15730 | 000077-73-6 | Ditsüklopentadieen | |
| 16090 | 000080-09-1 | 4,4'-dihüdroksüdifenüülsulfoon e bisfenool S | |
| 16210 | 006364-37-5 | 3,3'-dimetüül-4,4'-diaminoditsükloheksüülmetaan | |
| 16360 | 000576-26-1 | 2,6-dimetüülfenool | |
| 16390 | 000126-30-7 | 2,5-dimetüül-1,3-propaandiool | |
| 16450 | 000646-06-0 | 1,3-dioksalaan | |
| 16540 | 000102-09-0 | Difenüülkarbonaat | |
| 16690 | 001321-76-0 | Divinüülbenseen | |
| 16697 | 000693-23-2 | 1,10-dodekaandihape | |
| 17110 | 016219-75-3 | 5-etülideenbitsüklo(2.2.1)hept-2-een | |
| 18220 | 068564-88-5 | N-heptüülaminoundekaanhape | |
| 18370 | 000592-45-0 | 1,4-heksadieen | |
| 18441 | 000085-42-7 | Heksahüdraftaalanhüdriid | |
| 18700 | 000629-11-8 | 1,6-heksaandiool | |
| 18820 | 000592-41-6 | Hekseen | |
| 19060 | 000109-59-5 | Isobutüülvinüüleeter | |
| 19150 | 000121-91-5 | Isoftaalhape e m-ftaalhape | |
| 19180 | 000099-63-8 | Isoftaalhappedikloriid e m-ftaalhappedikloriid | |
| 000078-79-5 | 2-metüülbutadieen e isopreen | ||
| 19490 | 000947-04-6 | Laurolaktaam | |
| 19570 | 000999-21-3 | Maleiinhappeallüülester | |
| 19600 | 000105-76-0 | Maleiinhappedibutüülester | |
| 19990 | 000079-39-9 | Metakrüülamiid | |
| 20050 | 000096-05-9 | Metakrüülhappeallüülester e allüülmetakrülaat | |
| 20260 | 000101-43-9 | Tsükloheksüülmetakrülaat | |
| 20380 | 001189-89-8 | 1,3-butaandioolmetakrüüldiaat e metakrüülhappe-1,3-butaandiooldiester | |
| 20410 | 002082-81-7 | 1,4-butaandioolmetakrüüldiaat e metakrüülhappe-1,4-butaan-diooldiester | |
| 20440 | 000097-90-5 | Etüleenglükoolmetakrüüldiaat | |
| 20530 | 002867-47-2 | 2-(dimetüülamino)-etüülmetakrülaat | |
| 20590 | 000106-91-2 | 2,3-epoksüpropüülmetakrülaat | QM(T)=5 mg/kg FP-s väljendatud epoksüna |
| 21370 | 010595-80-9 | 2-sulfoetüülmetakrülaat | |
| 21400 | 054276-35-6 | Sulfopropüülmetakrülaat | |
| 21520 | 001561-92-8 | Naatriummetüülsulfonaat | QM=5 mg/kg FP-s |
| 21640 | 000078-79-5 | 2-metüül-1,3-butadieen | |
| 21730 | 000563-45-1 | 3-metüül-1-buteen | |
| 000505-65-7 | 1,4-(metüleendioksü)butaan | vt 1,4-butaandiool | |
| 21970 | 000923-02-4 | N-metüloolmetakrüülamiid | |
| 22210 | 000098-83-9 | -metüülstüreen |
|
| 22360 | 001141-38-4 | 2,6-naftaleendikarboksüülhape | |
| 22428 | 051000-52-3 | Neodekaanhappevinüülester | |
| 000126-30-7 | Neopentüülglükool | vt 2,2-dimetüül- propaandiool | |
| 000498-66-8 | Norborneen | vt bitsüklo-(2.2.1)hept-2-een | |
| 22720 | 000140-66-9 | 4-tert-oktüülfenool | |
| 22900 | 000109-67-1 | Penteen | |
| 22937 | 002623-05-8 | Perfluoropropüülperfluorovinüüleeter | |
| Ftaalhapped | iso- või o-ftaalhape | ||
| 23770 | 000504-63-2 | 1,3-propaandiool | |
| 23920 | 000105-38-4 | Propioonhappevinüülester | |
| 24370 | 000106-79-6 | Dimetüülsebatsinaat | |
| 24760 | 026914-43-2 | Stüreensulfoonhape | |
| 25380 | Trialküül (C5-C15) äädikhappevinüülester e vinüülversataat | ||
| 25390 | 000101-37-1 | Triallüültsüanuraat | |
| 25450 | 026896-48-0 | Tritsüklodekaandimetanool | |
| 25540 | 000528-44-9 | Trimelliithape e 1,2,3-benseentrikarboksüül-hape | QM(T)=5 mg/kg FP-s |
| 25550 | 000552-30-7 | Trimelliitanhüdriid e 1,2,3-benseentrikarboksüülanhüdriid | QM(T)=5 mg/kg FP-s väljendatud trimelliithappena |
| 25810 | 015625-89-5 | 1,1,1-trimetüloolpropaan triakrülaat | |
| 25840 | 003290-92-4 | 1,1,1-trimetüloolpropaantrimetakrülaat | |
| 25900 | 000110-88-3 | Trioksaan | |
| 000102-71-6 | Tris(2-hüdroksüetüül)amiin | vt trietanoolamiin | |
| 26170 | 003195-78-6 | N-vinüül-N-metüülatseetamiid | QM=5 mg/kg FP-s |
| 26230 | 000088-12-0 | Vinüülpürrolidoon | |
| 000622-97-9 | p-vinüültolueen e 1-metüül-4-etenüülbenseen | vt p-metüülstüreen | |
| 000105-67-9 | m-ksülenool | vt 2,4-dimetüülfenool | |
| 000526-75-0 | o-ksülenool | vt 2,3-dimetüülfenool | |
| 000095-87-4 | p-ksülenool | vt 2,5-dimetüülfenool |
| PM/REF number | CAS number | Nimetus | Nõuded |
| 1 | 2 | 3 | 4 |
| 30000 | 000064-19-7 | Etaanhape e äädikhape | |
| 30045 | 000123-86-4 | Butüülatsetaat | |
| 30140 | 000141-78-6 | Etüülatsetaat | |
| 30280 | 000108-24-7 | Etaananhüdriid | |
| 30295 | 000067-64-1 | Atsetoon | |
| 30370 |
-- |
Atsetüüläädikhappe soolad | |
| 30400 |
-- |
Atsetüülitud glütseriidid | |
| 30960 |
-- |
Alifaatsete monokarboksüülhapete (C6-C22) polüglütseroolestrid | |
| 31328 |
-- |
Rasvhapped loomsetest ja taimsetest toidurasvadest ja -õlidest | |
| 31730 | 000124-04-9 | Adipiinhape | |
| 33120 |
-- |
Lineaarsed alifaatsed ühealuselised küllastunud primaarsed (C4-C24) alkoholid | |
| 33350 | 009005-32-7 | Algiinhape | |
| 34281 |
-- |
Lineaarsed primaarsed paarisarvuliste süsinikuaatomitega alküül (C8-C22) happed | |
| 34475 |
-- |
Alumiiniumkaltsiumhüdroksiidfosfithüdraat | |
| 34480 |
-- |
Alumiiniumkiud, -helbed, -pulbrid | |
| 34560 | 021645-51-2 | Alumiiniumhüdroksiid | |
| 34690 | 011097-59-9 | Alumiiniummagneesiumhüdroksiidkarbonaat | |
| 34720 | 001344-28-1 | Alumiiniumoksiid | |
| 35120 | 013560-49-1 | 3-aminokrootonhappe ja tiobis(2-hüdroksüetüül) eetri diester | |
| 35320 | 007664-41-7 | Ammoniaak | |
| 35440 | 012124-97-9 | Ammooniumbromiid | |
| 35600 | 001336-21-6 | Ammoniaakhüdraat | |
| 35840 | 000506-30-9 | Arahhishape e eikosaanhape | |
| 35845 | 007771-44-0 | Arahhidoonhape e 5,8,11,14-eikosaantetraeenhape | |
| 36000 | 000050-81-7 | Askorbiinhape | |
| 36080 | 000137-66-6 | Askorbüülpalmitaat | |
| 36160 | 010605-09-1 | Askorbüülstearaat | |
| 36880 | 008012-89-3 | Mesilasvaha | |
| 36960 | 003061-75-4 | Beheenamiid | |
| 37040 | 000112-85-6 | Beheenhape e dokosaanhape | |
| 37280 | 001302-78-9 | Bentoniit | |
| 37600 | 000065-85-0 | Bensoehape e benseenkarboksüülhape | |
| 37680 | 000136-60-7 | Butüülbensoaat | |
| 37840 | 000093-89-0 | Etüülbensoaat | |
| 38080 | 000093-58-3 | Metüülbensoaat | |
| 38160 | 002315-68-6 | Propüülbensoaat | |
| 38950 | 079072-96-1 | bis(4-etüülbensülideen)sorbitool | |
| 39890 | 087826-41-3 | bis(4-metüülbensülideen)sorbitool | |
| 069158-41-4 | |||
| 054686-97-4 | |||
| 40400 | 010043-11-5 | Boornitriid | |
| 40570 | 000106-97-8 | Butaan | |
| 41040 | 005743-36-2 | Kaltsiumbutüraat e kaltsiumbutanaat | |
| 41280 | 001305-62-0 | Kaltsiumhüdroksiid | |
| 41520 | 001305-78-8 | Kaltsiumoksiid | |
| 41600 | 012004-14-7 | Kaltsiumsulfoaluminaat | |
| 41760 | 008006-44-8 | Kandelillavaha | |
| 41960 | 000124-07-2 | Kaprüülhape e oktaanhape | |
| 42160 | 000124-38-9 | Süsinikdioksiid | |
| 42500 |
-- |
Süsihappe soolad | |
| 42640 | 009000-11-7 | Karboksümetüültselluloos | |
| 42720 | 008015-86-9 | Karnaubavaha | |
| 42800 | 009000-71-9 | Kaseiin | |
| 42960 | 064147-40-6 | Dehüdreeritud kastoorõli | |
| 43200 |
-- |
Kastoorõli, mono- ja diglütseriidid | |
| 43280 | 009004-34-6 | Tselluloos | |
| 43300 | 009004-36-8 | Tselluloosatsetaatbutüraat | |
| 43360 | 068442-85-3 | Regenereeritud tselluloos | |
| 43440 | 008001-75-0 | Tseresiin | |
| 44160 | 000077-92-9 | Sidrunhape e 2-hüdroksü-1,2,3-propaantrikarboksüülhape | |
| 44640 | 000077-93-0 | Sidrunhappe dietüülester | |
| 45280 |
-- |
Puuvillakiud | |
| 45560 | 014464-46-1 | Kristobaliit | |
| 45760 | 000108-91-8 | Tsükloheksüülamiin | |
| 45920 | 009000-16-2 | Dammaravaik | |
| 45940 | 000334-48-5 | Dekaanhape | |
| 46070 | 010016-20-3 | -dekstriin |
|
| 46080 | 007585-39-9 | -dekstriin |
|
| 46375 | 061790-53-2 | Diatomiitmuld | |
| 46380 | 068855-54-9 | Kobediatomiit (infusoormuld), kaltsineeritud räbu | |
| 46480 | 032647-67-9 | Dibensülideensorbitool | |
| 46790 | 004221-80-1 | (2,4-di-tert-butüülfenüül)-3,5-di-tert-but üül-4-hüdroksübensoaat | |
| 46800 | 067845-93-6 | (heksadetsüül)-3,5-di-tert-butüül-4-hüdroks&u uml;bensoaat | |
| 46870 | 003135-18-0 | 3,5-di-tert-butüül-4-hüdroksübensüül-fos foonhappe dioktadetsüülester | |
| 47440 | 000461-58-5 | Ditsüanodiamiid | |
| 49540 | 000067-68-5 | Dimetüülsulfoksiid | |
| 51200 | 000126-58-9 | Dipentaerüritritool | |
| 51760 | 025265-71-8 | Dipropüleenglükool | |
| 000110-98-5 | |||
| 52640 | 016389-88-1 | Dolomiit | |
| 52720 | 000112-84-5 | Eruukamiid | |
| 52730 | 000112-86-7 | Eruukhape | |
| 52800 | 000064-17-5 | Etanool | |
| 53270 | 037205-99-5 | Etüülkarboksümetüültselluloos | |
| 53280 | 009004-57-3 | Etüültselluloos | |
| 53360 | 000110-31-6 | N,N'-etüleen-bis-oleamiinamiid | |
| 53440 | 005518-18-3 | N,N'-etüleen-bis-palmitiinamiid | |
| 53520 | 000110-30-5 | N,N'-etüleen-bis-steariinamiid | |
| 53600 | 000060-00-4 | Etüleendiamiintetraetaanhape | |
| 54005 | 005136-44-7 | Etüleen-N-palmitiinamiid-N'-steariinamiid | |
| 54260 | 009004-58-4 | Etüülhüdroksüetüültselluloos | |
| 54270 |
-- |
Etüülhüdroksümetüültselluloos | |
| 54280 |
-- |
Etüülhüdroksüpropüültselluloos | |
| 54450 |
-- |
Loomse ja taimse päritoluga toidurasvad ja -õlid | |
| 54480 |
-- |
Loomse ja taimse päritoluga hüdrogeenitud toidurasvad ja -õlid | |
| 55040 | 000064-18-6 | Sipelghape e metaanhape | |
| 55120 | 000110-17-8 | Fumaarhape e trans-buteendihape | |
| 55190 | 029204-02-2 | Gadoliinhape | |
| 55440 | 009000-70-8 | Þelatiin | |
| 55520 |
-- |
Klaaskiud | |
| 55600 |
-- |
Klaasmikrokuulikesed | |
| 55680 | 000110-94-1 | Glutaarhape e pentaandihape | |
| 55920 | 000056-81-5 | Glütserool | |
| 56020 | 099880-64-5 | Glütserooldibehenaat | |
| 56360 |
-- |
Glütseroolatsetaat | |
| 56486 |
-- |
Glütserooliestrid lineaarsete alifaatsete paarisarvuliste süsinikuaatomitega (C14-C18) küllastunud hapetega ja glütserooliestrid lineaarsete alifaatsete paarisarvuliste süsinikuaatomitega (C16-C18) küllastumata hapetega | |
| 56487 |
-- |
Glütseroolbutüraat e glütseroolbutanaat | |
| 56490 |
-- |
Glütserooleruukhappeestrid | |
| 56496 |
-- |
Glütserool-12-hüdroksüsteariinhappeestrid | |
| 56500 |
-- |
Glütseroollauriinhappeestrid | |
| 56510 |
-- |
Glütseroollinoolhappeestrid | |
| 56520 |
-- |
Glütseroolmüristiinhappeestrid | |
| 56540 |
-- |
Glütseroololeiinhappeestrid | |
| 56550 |
-- |
Glütseroolpalmitiinhappeestrid | |
| 56565 |
-- |
Glütseroolnonaanhappeestrid | |
| 56570 |
-- |
Glütseroolpropaanhappeestrid | |
| 56580 |
-- |
Glütseroolritsinoolhappeestrid | |
| 56585 |
-- |
Glütseroolsteariinhappeestrid | |
| 56610 | 030233-64-8 | Glütseroolmonobehenaat | |
| 56720 | 026402-23-3 | Glütseroolmonoheksanonaat | |
| 56800 | 030899-62-8 | Glütseroolmonolauraatdiatsetaat | |
| 56880 | 026402-26-6 | Glütseroolmonooktanaat | |
| 57040 |
-- |
Glütseroolmonooleaadi askorbiinhappeester | |
| 57120 |
-- |
Glütseroolmonooleaadi sidrunhappeester | |
| 57200 |
-- |
Glütseroolmonopalmitaadi askorbiinhappeester | |
| 57280 |
-- |
Glütseroolmonopalmitaadi sidrunhappeester | |
| 57600 |
-- |
Glütseroolmonostearaadi askorbiinhappeester | |
| 57680 |
-- |
Glütseroolmonostearaadi sidrunhappeester | |
| 57920 | 000620-67-7 | Glütserooltriheptanaat | |
| 58300 |
-- |
Glütsiinisoolad | |
| 58320 | 007782-42-5 | Grafiit | |
| 58400 | 009000-30-0 | Guarkummi | |
| 58480 | 009000-01-5 | Kummiaraabik | |
| 58720 | 000111-14-8 | Heptaanhape | |
| 59360 | 000142-62-1 | Heksaanhape | |
| 59760 | 019569-21-2 | Huntiit | |
| 59990 | 007647-01-0 | Soolhape | |
| 60030 | 012072-90-1 | Hüdromagnesiit | |
| 60080 | 012304-65-3 | Hüdrotaltsiit | |
| 60160 | 000120-47-8 | Hüdroksübensoehappeetüülester | |
| 60180 | 004191-73-5 | 4-hüdroksübensoehappeisopropüülester | |
| 60200 | 000099-76-3 | 4-hüdroksübensoehappemetüülester | |
| 60240 | 000094-13-3 | 4-hüdroksübensoehappepropüülester | |
| 60560 | 009004-62-0 | Hüdroksüetüültselluloos | |
| 60880 | 009032-42-2 | Hüdroksüetüülmetüültselluloos | |
| 61120 | 009005-27-0 | Hüdroksüetüültärklis | |
| 61390 | 037353-59-6 | Hüdroksümetüültselluloos | |
| 61680 | 009004-64-2 | Hüdroksüpropüültselluloos | |
| 61800 | 009049-76-7 | Hüdroksüpropüültärklis | |
| 61840 | 000106-14-9 | 12-hüdroksüsteariinhape | |
| 62140 | 006303-21-5 | Fosfiinhape | |
| 62240 | 001332-37-2 | Raudoksiid | |
| 62450 | 000078-78-4 | Isopentaan | |
| 62640 | 008001-39-6 | Jaapani vaha | |
| 62720 | 001332-58-7 | Kaoliin | |
| 62800 |
-- |
Kaoliin, kaltsineeritud | |
| 62960 | 000050-21-5 | Piimhape e 2-hüdroksüpropaanhape | |
| 63040 | 000138-22-7 | Piimhappebutüülester | |
| 63280 | 000143-07-7 | Lauriinhape e dodekaanhape | |
| 63760 | 008002-43-5 | Letsitiin | |
| 63840 | 000123-76-2 | Levuliinhape e 4-oksopentaanhape | |
| 63920 | 000557-59-5 | Ligniinstear(iin)hape | |
| 64015 | 000060-33-3 | Linoolhape e 9,12-oktadekadieenhape | |
| 64150 | 028290-79-1 | Linoleenhape e 9,12,15-oktadekatrieenhape | |
| 64500 |
-- |
Lüsiinisoolad | |
| 64640 | 001309-42-8 | Magneesiumhüdroksiid | |
| 64720 | 001309-48-4 | Magneesiumoksiid | |
| 65020 | 006915-15-7 | Male(iin)hape e cis-buteendihape | |
| 65040 | 000141-82-2 | Maloonhape e propaandihape | |
| 65520 | 000087-78-5 | Mannitool | |
| 66200 | 037206-01-2 | Metüülkarboksümetüültselluloos | |
| 66240 | 009004-67-5 | Metüültselluloos | |
| 66640 | 009004-59-5 | Metüületüültselluloos | |
| 66695 |
-- |
Metüülhüdroksümetüültselluloos | |
| 66700 | 009004-65-3 | Metüülhüdroksüpropüültselluloos | |
| 67120 | 012001-26-2 | Vilgukivi | |
| 67200 | 001317-33-5 | Molübdeendisulfiid | |
| 67840 |
-- |
Montaanhappe etüleenglükool- ja/või 1,3-butaandiool- ja/või glütserooliestrid | |
| 67850 | 008002-53-7 | Montaanvaha | |
| 67891 | 000544-63-8 | Mürist(iin)hape e tetradekaanhape | |
| 68040 | 003333-62-8 | 7-(2H-nafto-(1,2-D)triasool-2-üül)-3-fenüülkumariin | |
| 68125 | 068187-64-4 | Nefeliinsüeniit | |
| 68960 | 000301 | Oleiinamiid e cis-9-oktadetseenhappeamiid | |
| 69040 | 000112-80-1 | Oleiinhape e cis-9-oktadetseenhape | |
| 69760 | 000143-28-2 | Oleiinalkohol | |
| 70000 | 070331-94-1 | 2,2'-oksamidobis(etüül-3-(3,5-di-tert-butüül-4-h&uu ml;droksüfenüül)-propionaat) | |
| 70240 | 012198-93-5 | Osokeriit | |
| 70400 | 000057-10-3 | Palmit(iin)hape e heksadekaanhape | |
| 71020 | 000373-49-9 | Palmitoolhape e heksadetsüünhape | |
| 71440 | 009000-69-5 | Pektiin | |
| 71600 | 000115-77-5 | Pentaerütritool | |
| 71680 | 006683-19-8 | Pentaerütritool-tetrakis(3-(3,5-di-tert-butüül-4-hüdrok süfenüül)-propianaat) | |
| 71720 | 000109-66-0 | Pentaan | |
| 72640 | 007664-38-2 | Fosforhape | |
| 74240 | 031570-04-4 | Fosforhappe-tris(2,4-di-tert-butüülfenüül)ester | |
| 74480 | 000088-99-3 | o-ftaalhape e 1,2-benseendikarboksüülhape | |
| 76320 | 000085-44-9 | Ftaalanhüdriid | |
| 76720 | 009016-00-6 | Polüdimetüülsiloksaan | |
| 76960 | 025322-68-3 | Polüetüleenglükool | |
| 77600 | 061788-85-0 | Hüdrogeenitud kastoorõli polüetüleenglükoolester | |
| 77702 |
-- |
Alifaatsete monokarboksüülhapete (C6-C22) polüetüleenglükoolestrid ning nende ammoonium- ja naatriumsulfaadid | |
| 79040 | 009005-64-5 | Polüetüleenglükoolsorbitaanmonolauraat | |
| 79120 | 009005-65-6 | Polüetüleenglükoolsorbitaanmonooleaat | |
| 79200 | 009005-66-7 | Polüetüleenglükoolsorbitaanmonopalmitaat | |
| 79280 | 009005-67-8 | Polüetüleenglükoolsorbitaanmonostearaat | |
| 79360 | 009005-70-3 | Polüetüleenglükoolsorbitaantrioleaat | |
| 79440 | 009005-71-4 | Polüetüleenglükoolsorbitaantristearaat | |
| 80240 | 029894-35-7 | Polüglütseroolritsinoleaat | |
| 80640 |
-- |
Polüoksüalküül(C2-C24)dimetüülpolüsiloksaa n | |
| 80720 | 008017-16-1 | Polüfosforhapped | |
| 80800 | 025322-69-4 | Polüpropüleenglükool | |
| 81520 | 007758-02-3 | Kaaliumbromiid | |
| 81600 | 001310-58-3 | Kaaliumhüdroksiid | |
| 81840 | 000057-55-6 | 1,2-propaandiool | |
| 81882 | 000067-63-0 | 2-propanool | |
| 82000 | 000079-09-4 | Propaanhape e propioonhape | |
| 82080 | 009005-37-2 | 1,2-propüleenglükoolalginaat | |
| 82240 | 022788-19-8 | 1,2-propüleenglükooldilauraat | |
| 82400 | 000105-62-4 | 1,2-propüleenglükooldioleaat | |
| 82560 | 033587-20-1 | 1,2-propüleenglükooldipalmitaat | |
| 82720 | 006182-11-2 | 1,2-propüleenglükooldistearaat | |
| 82800 | 027194-74-7 | 1,2-propüleenglükoolmonolauraat | |
| 82960 | 001330-80-9 | 1,2-propüleenglükoolmonooleaat | |
| 83120 | 029013-28-3 | 1,2-propüleenglükoolmonopalmitaat | |
| 83300 | 001323-39-3 | 1,2-propüleenglükoolmonostearaat | |
| 83320 |
-- |
Propüülhüdroksüetüültselluloos | |
| 83325 |
-- |
Propüülhüdroksümetüültselluloos | |
| 83330 |
-- |
Propüülhüdroksüpropüültselluloos | |
| 83440 | 002466-09-3 | Difosforhape | |
| 83455 | 013445-56-2 | Pürofosforishape | |
| 83460 | 012269-78-2 | Pürofülliit | |
| 83470 | 014808-60-7 | Kvarts | |
| 83610 | 073138-82-6 | Vaikhapped ja kampolhapped | |
| 83840 | 008050-09-7 | Kampol | |
| 84000 | 008050-31-5 | Kampoli glütserooliester | |
| 84080 | 008050-26-8 | Erütritoolester | |
| 84210 | 065997-06-0 | Kampol, hüdrogeenitud | |
| 84240 | 065997-13-9 | Hüdrogeenitud kampoli glütserooliester | |
| 84320 | 008050-15-5 | Hüdrogeenitud kampoli metanoolester | |
| 84400 | 064365-17-9 | Hüdrogeenitud kampoli pentaerütritooliester | |
| 84560 | 009006-04-6 | Naturaalne kautðuk | |
| 84640 | 000069-72-7 | Salitsüülhape e 2-hüdroksübenseenkarboksüülhape | |
| 85600 |
-- |
Silikaadid, naturaalsed | |
| 85980 |
-- |
Ränihappe soolad | |
| 86000 |
-- |
Ränihape, silüleeritud | |
| 86160 | 000409-21-2 | Ränikarbiid | |
| 86240 | 007631-86-9 | Ränidioksiid | |
| 86560 | 007647-15-6 | Naatriumbromiid | |
| 86720 | 001310-73-2 | Naatriumhüdroksiid | |
| 87200 | 000110-44-1 | Sorbiinhape | |
| 87280 | 029116-98-1 | Sorbitaandioleaat | |
| 87520 | 062568-11-0 | Sorbitaanmonobehenaat | |
| 87600 | 001338-39-2 | Sorbitaanmonolauraat | |
| 87680 | 001338-43-8 | Sorbitaanmonooleaat | |
| 87760 | 026266-57-9 | Sorbitaanmonopalmitaat | |
| 87840 | 001338-41-6 | Sorbitaanmonostearaat | |
| 87920 | 061752-68-9 | Sorbitaantetrastearaat | |
| 88080 | 026266-58-0 | Sorbitaantrioleaat | |
| 88160 | 054140-20-4 | Sorbitaantripalmitaat | |
| 88240 | 026658-19-5 | Sorbitaantristearaat | |
| 88320 | 000050-70-4 | Sorbitool | |
| 88600 | 026836-47-5 | Sorbitoolmonostearaat | |
| 88800 | 009005-25-8 | Toidutärklis | |
| 88880 | 068412-26-3 | Hüdrolüüsitud tärklis | |
| 88960 | 000124-26-5 | Steariinamiid e oktadekaanhappeamiid | |
| 89040 | 000057-11-4 | Steariinhape e oktadekaanhape | |
| 90720 | 058446-52-9 | Stearoüülbensoüülmetaan | |
| 90800 | 005793-94-2 | Stearoüül-2-laktüülhappe kaltsiumisool | |
| 90960 | 000110-15-6 | 1,4-butaandihape e merevaikhape | |
| 91200 | 000126-13-6 | Sahharoosatsetaalisobutüraat | |
| 91360 | 000126-14-7 | Sahharoosoktaatsetaat | |
| 91840 | 007704-34-9 | Väävel | |
| 91920 | 007664-93-9 | Väävelhape | |
| 92080 | 014807-96-6 | Talk | |
| 92160 | 000087-69-4 | Viinhape e D-2,3-dihüdroksübutaandihape | |
| 92195 |
-- |
Tauriinisoolad e 2-aminoetaansulfoonhappe soolad | |
| 92205 | 057569-40-1 | 2,2'-metüleenbis(4-metüül-6-tert-butüülfenool)t ereftaaldiaat | |
| 92350 | 000112-60-7 | Tetraetüleenglükool | |
| 92640 | 000102-60-3 | N,N,N',N'-tetrakis(2-hüdroksüpropüül-etüleendiamiin) | |
| 93440 | 013463-67-7 | Titaandioksiid | |
| 93520 | 000059-02-9 | -tokoferool |
|
| 010191-41-0 | |||
| 93680 | 009000-65-1 | Tragakantvaik | |
| 94320 | 000112-27-6 | Trietüleenglükool | |
| 95200 | 001709-70-2 | 1,3,5-trimetüül-2,4,6-tris(3,5-di-tert-butüül-4-hü ;droksübensüül)benseen | |
| 95905 | 013983-17-0 | Vollastoniit | |
| 95920 |
-- |
Töötlemata puujahu ja -kiud | |
| 95935 | 011138-66-2 | Ksantaanvaik | |
| 96190 | 020427-58-1 | Tsinkhüdroksiid | |
| 96240 | 001314-13-2 | Tsinkoksiid | |
| 96320 | 001314-98-3 | Tsinksulfiid |
| Lisa 2
«Toiduga kokku puutuda lubatud plastmassist materjalide ja esemete kohta esitatavate erinõuete ning nimetatud materjalide ja esemete ohutuse katsetamise meetodite» juurde |
Üld- ja erimigratsiooni määramise põhireeglid
1. Üld- ja erimigratsiooni määramiseks tehakse migratsioonikatsed, kasutades käesoleva lisa teises osas loetletud toidusimulante ja rakendades käesoleva lisa kolmandas osas käsitletud katsetingimusi.
Rasvase toiduga kokku puutuda lubatud materjalide ja esemete puhul on lubatud migratsioonikatse asendada:
1.1. asenduskatsega, mis tehakse juhul, kui migratsioonikatset, kus kasutatakse rasvase toidu toidusimulante, ei saa tehnilistel põhjustel teha. Asenduskatsete tingimused on toodud käesoleva lisa neljandas osas;
1.2. alternatiivkatsega, mis tehakse vabalt valitud sobivas keskkonnas. Alternatiivkatsete tingimused on toodud käesoleva lisa viiendas osas.
2. Migratsiooni-, asendus- ja alternatiivkatsete puhul on lubatud:
2.1. vähendada katsete arvu ja teha ainult nii palju katseid, kui palju on vaja usaldusväärsete teaduslikel uuringutel põhinevate tulemuste saamiseks;
2.2. jätta katse tegemata juhul, kui on kindlaid tõendeid selle kohta, et migratsiooni piirnorme ei ole plastmassist materjali või eseme mistahes eeldatavate kasutustingimuste puhul võimalik ületada.
3. Kuna alati ei ole võimalik toitu materjalide ja esemete katsetamiseks kasutada, siis kasutatakse toidusimulante. Toidu liigid ja kasutatavad toidusimulandid on loetletud käesoleva lisa tabelis 1. Eri liiki toidu segud on loetletud käesoleva lisa tabelis 2, kus on toodud ka migratsioonikatse läbiviimiseks valitav toidusimulant või toidusimulandid.
Tabel 1
Toidu liigid ja toidusimulandid
| Toidu liik | Konventsionaalne klassifikatsioon | Toidusimulant | Simulandi tähis |
| 1 | 2 | 3 | 4 |
| Veel põhinevad toidud, mille pH>4,5 | Toidud, mille puhul katsed toidusimulandiga A on sätestatud käesolevate erinõuete lisas 3 | Destilleeritud vesi või samaväärse kvaliteediga vesi | Toidusimulant A |
| Happelised toidud, mis põhinevad veel ja mille pH<4,5 | Toidud, mille puhul katsed toidusimulandiga B on sätestatud käesolevate erinõuete lisas 3 | 3%-ne äädikhape (massiprotsent) | Toidusimulant B |
| Alkohoolsed toidud | Toidud, mille puhul katsed toidusimulandiga C on sätestatud käesolevate erinõuete lisas 3 | 10%-ne etanool (mahuprotsent). Etanooli kontsentratsiooni tuleb reguleerida vastavalt toidu tegelikule alkoholisisaldusele, kui see on üle 10% (mahuprotsent) | Toidusimulant C |
| Rasvased toidud | Toidud, mille puhul katsed toidusimulandiga D on sätestatud käesolevate erinõuete lisas 3 | Rafineeritud oliiviõli või muud rasvase toidu toidusimulandid | Toidusimulant D |
| Kuivtoidud | Puudub | Puudub |
4. Toidusimulantide valik
4.1. Igat liiki toiduga kokku puutuda lubatud plastmassist materjalid ja esemed
Katse tehakse allpool nimetatud toidusimulantidega käesoleva lisa kolmandas peatükis kirjeldatud katsetingimusi järgides. Iga toidusimulandi jaoks võetakse uus plastmassist materjali või eseme proov. Toidusimulandid on 3%-ne äädikhappe vesilahus (massiprotsent), 10%-ne etanooli vesilahus (mahuprotsent) või rafineeritud oliiviõli (toidusimulant D). Toidusimulandi D võib asendada standardiseeritud spetsifikatsioonile vastava sünteetiliste triglütseriidide seguga või päevalilleõliga või maisiõliga. Kui mistahes ülalnimetatud muu rasvase toidu toidusimulandi kasutamisel ületatakse migratsiooni piirnormid, tuleb tulemuste kinnitamiseks teha katse oliiviõliga, kui see on tehniliselt võimalik. Kui nimetatud katse ei ole tehniliselt teostatav ja ületatakse plastmassist materjali ning eseme migratsiooni piirnormid, loetakse plastmassist materjal või ese nõuetele mittevastavaks.
4.2. Teatava toidu liigiga või grupiga kokku puutuda lubatud plastmassist materjalid ja esemed:
4.2.1. plastmassist materjal või ese puutub kokku tavapärase toiduga, mille nimetus võimaldab koostist selgelt kindlaks määrata;
4.2.2. plastmassist materjaliga või esemega kaasneb käesoleva määrusega kinnitatud nõuetele vastav teave selle kohta, millise käesoleva lisa tabelis 1 nimetatud toidu liigiga plastmassist materjal või ese võib kokku puutuda;
4.2.3. plastmassist materjaliga või esemega kaasneb käesoleva määrusega kinnitatud nõuetele vastav teave selle kohta, millise käeolevate erinõuete lisas 3 nimetatud toidu või toidugrupiga võib plastmassist materjal või ese kokku puutuda. Eespool nimetatud teave peab olema:
4.2.3.1. turustusetapil, v.a jaemüügil viite numbrina või toidu kirjeldusena vastavalt käesolevate erinõuete lisas 3 toodud tabelile;
4.2.3.2. jaemüügietapil kasutatakse tähistust, mis viitab ainult mõnele toidule või toidugrupile ja milles on esitatud kergesti mõistetavaid näiteid.
4.3. Käesolevate erinõuete punktis 4.2.2 kirjeldatud juhul kasutatakse katses toidusimulante, mis on esitatud näidetena tabelis 2. Käesolevate erinõuete punktides 4.2.1 ja 4.2.3 nimetatud juhtudel kasutatakse toidusimulante, mis on loetletud käesolevate erinõuete lisas 3. Kui toitu või toidugruppi ei ole käesolevate erinõuete lisa 3 loetelus, siis valitakse tabelist 2 toidusimulant, mis kõige rohkem vastab katsetatavale toidule või toidugrupile.
4.4. Kui plastmassist materjal või ese on ette nähtud kokkupuuteks mitme toidu või toidugrupiga, millel on erinevad reduktsioonitegurid, siis kasutatakse migreerunud aine koguse arvutamiseks teatavale toidule vastavat reduktsioonitegurit. Kui kas või üks migreerunud aine kogus ületab piirnormi, ei sobi plastmassist materjali või eset teatava toidu või toidugrupiga kokkupuutumiseks kasutada.
4.5. Migratsioonikatsed tehakse käesoleva lisa kolmandas osas kirjeldatud katsetingimuste juures, kusjuures iga toidusimulandi jaoks võetakse uus materjali või eseme proov.
Tabel 2
Erijuhtudel kasutatavad toidusimulandid
| Toidu liik | Toidusimulant |
| Veel põhinevad toidud | Toidusimulant A |
| Happelised toidud | Toidusimulant B |
| Alkohoolsed toidud | Toidusimulant C |
| Rasvased toidud | Toidusimulant D |
| Veel põhinevad happelised toidud | Toidusimulant B |
| Veel põhinevad alkohoolsed toidud | Toidusimulant C |
| Alkohoolsed happelised toidud | Toidusimulandid C ja B |
| Veel põhinevad rasvased toidud | Toidusimulandid D ja A |
| Rasvased happelised toidud | Toidusimulandid D ja B |
| Veel põhinevad rasvased alkohoolsed toidud | Toidusimulandid D ja C |
| Rasvased alkohoolsed happelised toidud | Toidusimulandid D, C ja B |
5. Migratsioonikatsete puhul valitakse käesoleva lisa tabelis 3 loetletud aegadest ja temperatuuridest need, mis vastavad katsetatava plastmassist materjali või eseme raskeimatele eeldatava kokkupuute tingimustele ja märgistusel olevale kasutustemperatuuri puudutavale teabele. Kui plastmassist materjalile või esemele on käesoleva lisa tabeli 3 järgi ette nähtud vähemalt kaks aja ja temperatuuri kombinatsiooni, tehakse migratsioonikatse, allutades proovi üksteise järel kõikidele vastavatele raskeimatele eeldatavatele tingimustele, kasutades sama toidusimulandi kogust.
6. Migratsioonikatse raskeimad tingimused
Migreerunud ainete kogust määratakse üksnes neis katsetingimustes, mida uuritaval juhul loetakse teaduslikele uuringutele tuginedes raskeimateks. Seda kriteeriumi arvestades on allpool toodud näited katse kokkupuutetingimuste kohta:
6.1. plastmassist materjalid ja esemed, mis võivad kokku puutuda toiduga mistahes aja jooksul ja mistahes temperatuuril.
Kui plastmassist materjalil või esemel puudub märgistus või teave, mis näitaks eeldatava kokkupuute temperatuuri ja aega tegelikus kasutuses, tehakse katse sõltuvalt toidu liigist toidusimulandiga A, B ja C kokkupuute kestusega 4 tundi 100 oC juures või 4 tundi tagasijooksutemperatuuril ja toidusimulandiga D kokkupuute kestusega 2 tundi 175 oC juures;
6.2. plastmassist materjalid ja esemed, mis on ette nähtud toiduga kokku puutuma määramata perioodi vältel toa- või madalamal temperatuuril.
Kui plastmassist materjalid või esemed on märgistatud või kui nad on oma olemuselt mõeldud kasutamiseks toatemperatuuril või sellest madalamal temperatuuril, tehakse katse kokkupuute kestusega 10 päeva 40 oC juures.
7. Lenduvad migreeruvad ained
Lenduvate ainete erimigratsiooni katsetamisel toidusimulantidega arvestatakse raskeimates eeldatavates kasutustingimustes toimuda võivat lenduvate ainete kadu.
8. Migratsioonikatse erijuhtumid:
8.1. mikrolaineahjus kasutatavate plastmassist materjalide ja esemete katsetamisel viiakse migratsioonikatse läbi kas tavalises ahjus või mikrolaineahjus käesoleva lisa tabelist 3 valitud sobivate aja- ja temperatuuritingimuste juures;
8.2. kui käesoleva lisa tabelis 3 määratud tingimused põhjustavad proovitüki selliseid füüsikalisi või muid muutusi, mis ei leia aset materjali või eseme kasutamisel raskeimates eeldatavates tingimustes, tuleb migratsioonikatsed viia läbi neis raskeimates tingimustes, mille puhul füüsikalisi või muid muutusi ei ole;
8.3. erandina käesoleva lisa tabelis 3 ja punktis 6 nimetatud tingimustest võib juhul, kui plastmassist materjal või ese on temperatuuril 70 oC kuni 100 oC tegelikus kasutuses tarvitusel vähem kui 15 minutit ja see teave on märgistusel või juhendis, teha katse kokkupuute kestusega 2 tundi 70 oC juures. Kui materjal või ese on mõeldud ladustamiseks toatemperatuuril, asendatakse nimetatud katse kokkupuutetingimused tingimustega 10 päeva 40 oC juures;
8.4. kui tavapäraseid tingimusi ei ole katse tegemiseks piisavalt hõlmatud käesoleva lisa tabelis 3 loetletud katsetingimustega (näiteks kui katsetemperatuur on üle 175 oC või kokkupuuteaeg alla 5 minuti), kasutatakse katsetingimusi, mis paremini vastavad uuritava juhtumi kasutustingimustele, arvestades, et katsetingimused peavad vastama raskeimatele eeldatavatele plastmassist materjali või eseme kasutamise tingimustele.
Tabel 3
Toidusimulantidega tehtavate migratsioonikatsete tavapärased tingimused
| Raskeimad eeldatavad kasutustingimused | Katsetingimused |
| Kokkupuuteaeg (t): | Katse kokkupuuteaeg: |
| t =< 5 min | vt tingimusi punktis 4.4 |
| 5 min < t =< 0,5 tundi | 0,5 tundi |
| 0,5 tundi < t =< 1 tund | 1 tund |
| 1 tund < t =< 2 tundi | 2 tundi |
| 2 tundi < t =< 4 tundi | 4 tundi |
| 4 tundi < t =< 24 tundi | 24 tundi |
| t > 24 tundi | 10 päeva |
| Kokkupuutetemperatuur (T): | Katse kokkupuutetemperatuur: |
| T =< 5 oC | 5 oC |
| 5 oC < T =< 20 oC | 20 oC |
| 20 oC < T =< 40 oC | 40 oC |
| 40 oC < T =< 70 oC | 70 oC |
| 70 oC < T =< 100 oC | 100 oC või tagasijooksutemperatuur |
| 100 oC < T =< 121 oC | 121 oC* |
| 121 oC < T =< 130 oC | 130 oC* |
| 130 oC < T =< 150 oC | 150 oC* |
| T > 150 oC | 175 oC* |
* Kasutatakse ainult toidusimulandi D puhul. Toidusimulantide A, B ja C puhul võib katse asendada katsega 100 oC või tagasijooksutemperatuuri juures aja vältel, mis on neli korda pikem punktis 5 sätestatud nõuete järgi valitud ajast.
IV. ASENDUSKATSED RASVASE TOIDUGA KOKKU PUUTUDA LUBATUD MATERJALIDE JA ESEMETE ÜLD- JA ERIMIGRATSIOONI MÄÄRAMISEKS
9. Kui rasvase toidu toidusimulanti ei ole analüüsimeetodit rakendades võimalik kasutada tehnilistel põhjustel, tehakse katse käesoleva lisa tabelis 4 esitatud katsetingimuste kohaselt, mis vastavad toidusimulandiga D tehtava katse tingimustele. Käesoleva lisa tabelis 4 on näited kõige olulisematest tavapäraste migratsioonikatsete ja neile vastavatest asenduskatsete tingimustest. Käesoleva lisa tabelis 4 esitatud tingimuste puhul arvestatakse nii neid näiteid kui ka kogemusi teatavat tüüpi uuritava plastmassi osas.
Igaks katseks kasutatakse uut plastmassist materjali või eset ning iga katsekeskkonna puhul järgitakse samu käesolevas lisas kirjeldatud toidusimulandi D kohta käivaid nõudeid. Vajaduse korral kasutatakse käesolevate erinõuete lisa 3 tabelis sätestatud reduktsioonitegureid. Migratsiooni piirnormile vastavuse hindamiseks valitakse kõigi katsekeskkondadega tehtud katsete tulemustest suurim migreerunud aine kogus. Kui katsed põhjustavad plastmassist materjali või eseme selliseid füüsikalisi või muid muutusi, mida ei toimu uuritava materjali või eseme kasutamisel raskeimates eeldatavates tingimustes, siis katsetulemusi ei arvestata.
10. Käesoleva lisa punktist 9 erinevalt on võimalik loobuda ühest või mitmest tabelis 4 nimetatud asenduskatsest, kui neid ei peeta teaduslikele uuringutele toetudes usaldusväärseteks.
Tabel 4
Asenduskatsete tingimused
| Katsetingimused toidusimulandiga D | Katsetingimused toidusimulant D asendusainetega | ||
| Katsetingimused isooktaaniga | Katsetingimused 95% etanooliga | Katsetingimused MPFOga* | |
| 10 päeva, 5 oC juures | 0,5 päeva, 5 oC juures | 10 päeva, 5 oC juures | -- |
| 10 päeva, 20 oC juures | 1 päev, 20 oC juures | 10 päeva, 20 oC juures | -- |
| 10 päeva, 40 oC juures | 2 päeva, 20 oC juures | 10 päeva, 40 oC juures | -- |
| 2 t 70 oC juures | 0,5 t 40 oC juures | 2 päeva, 60 oC juures | -- |
| 0,5 t 100 oC juures | 0,5 t 60 oC juures** | 2,5 t 60 oC juures | 0,5 t 100 oC juures |
| 1 t 100 oC juures | 1 t 60 oC juures** | 3 t 60 oC juures** | 1 t 100 oC juures |
| 2 t 100 oC juures | 1,5 t 60 oC juures** | 3,5 t 60 oC juures** | 2 t 100 oC juures |
| 0,5 t 121 oC juures | 1,5 t 60 oC juures** | 3,5 t 60 oC juures** | 0,5 t 121 oC juures |
| 1 t 121 oC juures | 2 t 60 oC juures** | 4 t 60 oC juures** | 1 t 121 oC juures |
| 2 t 121 oC juures | 2,5 t 60 oC juures** | 4,5 t 60 oC juures** | 2 t 121 oC juures |
| 0,5 t 130 oC juures | 2 t 60 oC juures** | 4 t 60 oC juures** | 0,5 t 130 oC juures |
| 1 t 130 oC juures | 2,5 t 60 oC juures** | 4,5 t 60 oC juures** | 1 t 130 oC juures |
| 2 t 150 oC juures | 3 t 60 oC juures** | 5 t 60 oC juures** | 2 t 150 oC juures |
| 2 t 175 oC juures | 4 t 60 oC juures** | 6 t 60 oC juures** | 2 t 175 oC juures |
* MPFO -- modifitseeritud polüfenüleenoksiid.
** Lenduva katsekeskkonna temperatuuri tõstetakse maksimaalselt kuni 60 oC-ni. Asenduskatsete tegemise eeltingimus on, et materjal või ese peab taluma selliseid katsetingimusi, mida võiks muul juhul kasutada toidusimulandiga D. Sobivates tingimustes plastmassist materjal või ese sukeldatakse (uputatakse) oliiviõlisse. Kui füüsikalised omadused muutuvad, loetakse materjal või ese sellel temperatuuril kasutamiseks sobimatuks. Kui füüsikalised omadused ei muutu, jätkatakse asenduskatseid uue materjali või esemega.
V. RASVASE TOIDU TOIDUSIMULANDIGA MÄÄRATAVA ÜLD- JA ERIMIGRATSIOONI ALTERNATIIVKATSED
11. Alternatiivkatseid on lubatud kasutada järgmistel eeldustel:
11.1. võrdluskatsetel saadud alternatiivkatsel migreerunud aine kogus peab olema võrdne toidusimulandiga D tehtud katsel migreerunud aine kogusega või sellest suurem;
11.2. alternatiivkatsel saadud migreerunud aine kogus ei ületa migratsiooni piirnorme, mis on saadud käesolevate erinõuete lisas 3 nimetatud vastavaid reduktsioonitegureid rakendades.
Kui üks nõue või mõlemad eeldused on täitmata, tehakse migratsioonikatse.
12. Käesoleva lisa punktis 11.1 nimetatud võrdluskatse on lubatud jätta tegemata, kui teaduslike uuringutega on tõestatud, et alternatiivkatsel saadud migreerunud aine kogus on võrdne või suurem migratsioonikatsetega saadud migreerunud aine kogusest.
13. Alternatiivkatse lenduva keskkonnaga
Katse läbiviimisel kasutatakse isooktaani või 95%-st etanooli või muid lenduvaid lahusteid või lahustite segusid. Alternatiivkatsete tegemisel arvestatakse käesolevate erinõuete punktis 11.1 nimetatud nõuet.
14. Ekstraktsioonikatse
Kui teaduslike uuringutega on tõestatud, et ekstraktsioonikatsega saadud migreerunud aine kogus on toidusimulandiga D tehtud katses saadud migreerunud aine kogusega võrdne või sellest suurem, on lubatud teha ka muid katseid tugeva ekstraktsioonivõimega keskkonnas rasketes tingimustes.
| Lisa 3
«Toiduga kokku puutuda lubatud plastmassist materjalide ja esemete kohta esitatavate erinõuete ning nimetatud materjalide ja esemete ohutuse katsetamise meetodite» juurde |
Toiduga kokku puutuda lubatud plastmassist materjalidest ja esemetest ainete migratsiooni katsetamiseks kasutatavate toidusimulantide loetelu
1. Käesoleva lisa tabelis on loetletud toidusimulandid, mida kasutatakse migratsioonikatsetes teatava toidu või toidugrupi puhul ja mis on märgitud järgmiselt:
1.1. toidusimulant A -- destilleeritud vesi või samaväärse kvaliteediga vesi;
1.2. toidusimulant B -- 3%-ne äädikhape (massiprotsent) vesilahusena;
1.3. toidusimulant C -- 10%-ne etanool (mahuprotsent) vesilahusena;
1.4. toidusimulant D -- rektifitseeritud oliiviõli. Kui analüüsimeetodist tulenevatel tehnilistel põhjustel kasutatakse teisi toidusimulante, asendatakse oliiviõli sünteetiliste triglütseriidide seguga või päevalilleõliga.
2. Käesoleva lisa punktis 1.4 nimetatud oliiviõlil peavad olema järgmised omadused:
| joodiarv (Wijs) | 80--88 |
| murdumisnäitaja 25 oC juures | 1,4665--1,4679 |
| happelisus (väljendatud oleiinhappe protsendina) | maksimaalselt 0,5% |
| peroksiidarv (väljendatud hapniku milliekvivalendina kilogrammi õli kohta) | maksimaalselt 10 |
3. Käesoleva lisa punktis 1.4 nimetatud sünteetiliste triglütseriidide segul peavad olema järgmised omadused:
Rasvhapete jaotus
| C-aatomite arv rasvhappejäägis | 6 | 8 | 10 | 12 | 14 | 16 | 18 | muu |
| GLC ala (%) | ~1 | 6--9 | 8--11 | 45--52 | 12--15 | 8--10 | 8--12 | =<1 |
Puhtus
| monoglütseriidide sisaldus (ensümaatiliselt) | =<0,2% |
| diglütseriidide sisaldus (ensümaatiliselt) | =<2,0% |
| seebistumatu aine | =<2,0% |
| joodiarv (Wijs' järgi) | =<0,1% |
| happearv | =<0,1% |
| veesisaldus (Karl-Fischer' järgi) | =<0,1% |
| sulamistemperatuur | 28±2 oC |
Tüüpiline neeldumisspekter (küvett läbimõõduga 1 cm -- võrdluseks vesi temperatuuriga 35 oC)
| lainepikkus (nm) | 290 | 310 | 330 | 350 | 370 | 390 | 430 | 470 | 510 |
| neeldumistegur | ~2 | ~15 | ~37 | ~64 | ~80 | ~88 | ~95 | ~97 | ~98 |
Vähemalt 10% valgusläbivus 310 nm juures (küvett läbimõõduga 1 cm -- võrdluseks vesi temperatuuriga 35 oC).
4. Käesoleva lisa punktis 1.4 nimetatud päevalilleõlil peavad olema järgmised omadused:
| joodiarv (Wijs) | 120--145 |
| murdumisnäitaja 20 oC juures | 1,474--1,476 |
| seebistumisarv | 188--193 |
| suhteline tihedus 20 oC juures | 0,918--0,925 |
| seebistumatu aine | 0,5--1,5% |
5. Käesoleva lisa tabelis nimetatud toidu või toidugrupi puhul kasutatakse ainult X märgiga tähistatud toidusimulanti. Iga toidusimulandi puhul võetakse uus katsetatava materjali või eseme proov. Kui X märki ei ole, siis selle toidu või toidugrupi puhul migratsioonikatset ei tehta.
6. Kui käesoleva lisa tabelis märgitud X-le järgnevad kaldkriips ja number (reduktsioonitegur), jagatakse migratsioonikatse tulemus vastava arvuga. Mõnede rasvaste toitude puhul kasutatakse seda numbrit toidusimulandi suurema ekstraktiivsusvõime arvestamiseks.
7. Kui käesoleva lisa tabelis oleva X märgi järel on sulgudes a-täht, kasutatakse kahest toidusimulandist ainult ühte:
7.1. kui toidu pH on suurem kui 4,5, kasutatakse toidusimulanti A,
7.2. kui toidu pH on 4,5 või madalam, kasutatakse toidusimulanti B.
8. Kui toit on käesoleva lisa tabelis esitatud nii konkreetse kui ka üldnimetuse all, tuleb kasutada üksnes toidu konkreetse nimetuse juures olevat toidusimulanti.
Tabel
Toidusimulantide kasutamine
| Viite number | Toit | Kasutatav toidusimulant | |||
| A | B | C | D | ||
| 01 | Joogid | ||||
| 01.01 | Mittealkohoolsed joogid või alla 5% (mahuprotsent) alkoholisisaldusega alkohoolsed joogid: veed, siidrid, normaalkangusega või kontsentreeritud mahlad (sh köögiviljamahlad), käärimata viinamarjavirre, nektarid, limonaadid, siirupid, bitterid, leotised, kohv, tee, vedel ðokolaad, õlled jms | X (a) | X (a) | ||
| 01.02 | Vähemalt 5% (mahuprotsent) alkoholisisaldusega alkohoolsed joogid: punktis 01.01 nimetatud joogid, mille alkoholisisaldus on vähemalt 5% (mahuprotsent): veinid, piiritusejoogid ja liköörid | X1 | X2 | ||
| 01.03 | Muud: denatureerimata etüülalkohol | X1 | X2 | ||
| 02 | Teraviljad, teraviljasaadused, teraviljatooted, biskviidid, koogid ja muud valikpagaritooted | ||||
| 02.01 | Tärklised | ||||
| 02.02 | Töötlemata, puhitud või helvestena teraviljad (sh popkorn, maisihelbed jms) | ||||
| 02.03 | Teraviljajahu ja püülimata jahu | ||||
| 02.04 | Makarontooted jms tooted | ||||
| 02.05 | Kuivad biskviidid, koogid ja muud valikpagaritooted: | ||||
| A. rasvainega pinnal | X/5 | ||||
| B. muud | |||||
| 02.06 | Värsked koogid ja muud valikpagaritooted: | ||||
| A. rasvainega pinnal | X/5 | ||||
| B. muud | X | ||||
| 03 | Ðokolaadid ja suhkrud ning tooted nendest, kondiitritooted | ||||
| 03.01 | Ðokolaad, ðokolaadiga kaetud tooted, ðokolaadiasendajad ja nendega kaetud tooted | X/5 | |||
| 03.02 | Kondiitritooted: | ||||
| A. tahked: | |||||
| -- rasvainega pinnal | X/5 | ||||
| -- muud | |||||
| B. pastana: | |||||
| -- rasvainega pinnal | X/3 | ||||
| -- niisked | X | ||||
| 03.03 | Suhkur, suhkrutooted ja mesi: | ||||
| A. Tahke suhkur ja suhkrutooted | |||||
| B. Mesi jms | X | ||||
| C. Melass ja suhkrusiirupid | X | ||||
| 04 | Puuviljad, marjad ja köögiviljad ning tooted nendest | ||||
| 04.01 | Värsked või jahutatud terved puuviljad ja marjad | ||||
| 04.02 | Töödeldud puuviljad ja marjad | ||||
| A. Terved või jahvatatud kuivatatud puuviljad ja marjad | |||||
| B. Puuviljad või marjad tükkidena, püreena või pastana: | X (a) | X (a) | |||
| -- veekeskkonnas | X (a) | X (a) | |||
| -- õlikeskkonnas | X (a) | X (a) | X | ||
| -- alkoholikeskkonnas, alkoholisisaldusega üle 5% (mahuprotsent) | X1 | X | |||
| 04.03 | Pähklid (maapähklid, kastanid, mandlid, sarapuupähklid, kreeka pähklid, männiseemned jms) | ||||
| A. Kooritud ja kuivatatud | |||||
| B. Kooritud ja röstitud | X/53 | ||||
| C. Pastana ja kreemina | X | X/33 | |||
| 04.04 | Värsked või jahutatud terved köögiviljad | ||||
| 04.05 | Töödeldud köögiviljad | ||||
| A. Terved ja jahvatatud kuivatatud köögiviljad | |||||
| B. Köögiviljad tükkide, püree või pastana | X (a) | X (a) | |||
| C. Konserveeritud köögiviljad: | |||||
| -- veekeskkonnas | X (a) | X (a) | |||
| -- õlikeskkonnas | X (a) | X (a) | X | ||
| -- alkoholikeskkonnas alkoholisisaldusega üle 5% (mahuprotsent) | X1 | X | |||
| 05 | Rasvad ja õlid | ||||
| 05.01 | Looduslikud või töödeldud loomsed ja taimsed rasvad ning õlid (sh kakaovõi, pekk ja uuesti tahkestatud või) | X | |||
| 05.02 | Margariin, või ja muud vesi-õlis valmistatud rasva ning õli emulsioonid | X/2 | |||
| 06 | Loomse päritoluga tooted (sh munad) | ||||
| 06.01 | Kala | ||||
| A. Värske, jahutatud, soolatud, suitsutatud | X | X/33 | |||
| B. Pastana | X | X/33 | |||
| 06.02 | Koorikloomad ja molluskid (sh austrid, rannakarbid ja teod), mis looduslikult ei ole kaetud koorikuga | X | |||
| 06.03 | Looma- ja linnuliha (sh kodulinnud ja ulukid) | ||||
| A. Värske, jahutatud, soolatud ja suitsutatud | X | X/4 | |||
| B. Pasteedid ja võided | X | X/4 | |||
| 06.04 | Lihatooted (sink, salaamivorst, peekon jms) | X | X/4 | ||
| 06.05 | Liha- ja kalakonservid: | ||||
| A. veekeskkonnas | X (a) | X (a) | |||
| B. õlikeskkonnas | X (a) | X (a) | X | ||
| 06.06 | Kooreta munad: | ||||
| A. pulbristatud või kuivatatud | |||||
| B. muud | X | ||||
| 06.07 | Munakollane: | ||||
| A. vedel | X | ||||
| B. pulbristatud või külmutatud | |||||
| 06.08 | Kuivatatud munavalge | ||||
| 07 | Piimatooted | ||||
| 07.01 | Piim | ||||
| A. Piim | X | ||||
| B. Kondenseeritud piim | X | ||||
| C. Rasvata ja väherasvane piim | X | ||||
| D. Piima- ja koorepulber | |||||
| 07.02 | Fermenteeritud piim nagu jogurt, pett ja muud sellised tooted koos puuvilja- või marjalisandiga | X | |||
| 07.03 | Rõõskkoor ja hapukoor | X (a) | X (a) | ||
| 07.04 | Juustud | ||||
| A. Tervelt kaetud koorega | |||||
| B. Sulatatud juustud | X (a) | X (a) | |||
| C. Muud | X (a) | X (a) | X/33 | ||
| 07.05 | Laap | ||||
| A. Vedel ja viskoosne | X (a) | X (a) | |||
| B. Pulbrina ja kuivatatult | |||||
| 08 | Muud tooted | ||||
| 08.01 | Äädikas | X | |||
| 08.02 | Praetud ja röstitud toidud | ||||
| A. Prae- ja friikartulid jms | X/5 | ||||
| B. Loomse päritoluga | X/4 | ||||
| 08.03 | Vedelad, tahked või pulbrilised supid ja puljongid (ekstraktid, kontsentraadid); ettevalmistatud homogeniseeritud segatoidud, valmistoidud | ||||
| A. Pulbrilised või kuivatatud: | |||||
| -- rasvainega pinnal | X/5 | ||||
| -- muud | |||||
| B. Vedelad või pastana: | |||||
| -- rasvainega pinnal | X (a) | X (a) | X/3 | ||
| -- muud | X (a) | X (a) | |||
| 08.04 | Pärm ja muud kergitusained | ||||
| A. Pastana | X (a) | X (a) | |||
| B. Kuivatatud | |||||
| 08.05 | Sool | ||||
| 08.06 | Kastmed | ||||
| A. Rasvaineta pinnal | X (a) | X (a) | |||
| B. Majonees ja majoneesi baasil valmistatud kastmed, salati koorekastmed ning õli-vees valmistatud emulsioonid | X (a) | X (a) | X/3 | ||
| C. Kastmed, eristuva õli- ja veekihiga | X (a) | X (a) | X | ||
| 08.07 | Sinep (v.a pulbriline sinep, mida on nimetatud punktis 08.17) | X (a) | X (a) | X/33 | |
| 08.08 | Võileivad, röstitud leib jms, mis sisaldavad: | ||||
| A. rasvainet pinnal | X/5 | ||||
| B. muud toitu | |||||
| 08.09 | Jäätised | X | |||
| 08.10 | Kuivatatud toit: | ||||
| A. rasvainega pinnal | X/5 | ||||
| B. muud | |||||
| 08.11 | Külmutatud või sügavkülmutatud toidud | ||||
| 08.12 | Kontsentreeritud ekstraktid, alkoholisisaldusega üle 5% (mahuprotsent) | X1 | X | ||
| 08.13 | Kakao | ||||
| A. Kakaopulber | X/53 | ||||
| B. Kakaopasta | X/33 | ||||
| 08.14 | Kohv: granuleeritud või pulbriline, röstitud või röstimata, kofeiinivaba või lahustuv, kohviasendajad | ||||
| 08.15 | Vedelad kohviekstraktid | X | |||
| 08.16 | Aromaatsed ja muud ürdid: kummel, kassinaeris, münt, laimiõis jms | ||||
| 08.17 | Looduslikud maitseained: kaneel, nelk, sinepipulber, pipar, vanilje, safran jm | ||||
1 Katse tehakse juhul, kui pH=<4,5.
2 Kui joogi või muu vedeliku alkoholisisaldus on üle 10% (mahuprotsent), võib teha katse sama alkoholisisaldusega etanooli vesilahusega.
3 Kui vastavate katsete abil on võimalik tõestada, et plastmassist materjalil või esemel ei teki kokkupuudet toidu rasvase pinnaga, siis võib katse toidusimulandiga D ära jätta.
| Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 17. mai 1999. a määrusega nr 156 |
TOIDUGA KOKKU PUUTUDA LUBATUD REGENEREERITUD TSELLULOOSKILEST MATERJALIDE JA ESEMETE KOHTA ESITATAVAD ERINÕUDED
1. Käesolevate erinõuete kohaselt loetakse regenereeritud tsellulooskileks (sealhulgas tsellofaan) õhukest lehtmaterjali, mis valmistatakse korduvkasutuseta puidust või puuvillast toodetud puhastatud tselluloosist ning millele lisatakse vastavaid aineid vajalike tehniliste omaduste saamiseks (edaspidi tsellulooskilest materjalid ja esemed). Regenereeritud tsellulooskile võib olla kaetud (pinnatud) kas ühelt või mõlemalt poolt.
2. Käesolevad erinõuded ei kehti:
2.1. tsellulooskilest materjalide ja esemete kohta, mille toiduga kokkupuutuva poole pinnakatte mass on suurem kui 50 mg tsellulooskile ruutdetsimeetri kohta;
2.2. muude tselluloosist sünteetiliste pakendite kohta.
3. Tsellulooskilest materjalid ja esemed peavad turustamisel, v.a jaemüügil, olema varustatud kirjaliku vastavusavaldusega tulenevalt toote nõuetekohasuse tõendamise seaduse (RT I 1997, 81, 1362) sätetest.
4. Käesolevate erinõuete punktis 3 nimetatud nõue ei kehti tsellulooskilest materjali ega eseme kohta, mille väliskuju järgi saab üheselt otsustada, et see on ette nähtud kokkupuuteks toiduga.
5. Tsellulooskilest materjalide ja esemete koostises võib esineda ainult käesolevate erinõuete lisas loetletud aineid või ainerühmi, arvestades seal nimetatud piirangutega.
6. Peale käesolevate erinõuete lisas loetletud ainete võib tsellulooskilest materjalide ja esemete koostises esineda ka värv- või kleepaineid, kuid nende ainete jääke ei tohi olla toidus.
7. Toiduga kokkupuutuv tsellulooskilest materjali või eseme pind peab olema ilma trükivärvita.
| Põllumajandusminister Ivari PADAR |
| Lisa
«Toiduga kokku puutuda lubatud regenereeritud tsellulooskilest materjalide ja esemete kohta esitatavate erinõuete» juurde |
| Nimetus | Piirangud |
| A. Regenereeritud tselluloos | Summaarselt vähemalt 72% (massiprotsent) |
| B. Lisaained | |
| 1. Plastifikaatorid | Kuni 27% (massiprotsent) |
| -- Bis(2-hüdroksüetüül)eeter e dietüleenglükool | |
| -- 1,2-etaandiool e etüleenglükool | Ainult nende kilede jaoks, mis on ette nähtud täiendavaks katmiseks ja mida kasutatakse kokkupuutes toiduga, mis ei ole niisked, s.t ei sisalda pinnal füüsikaliselt vaba vett. Bis(2-hüdroksüetüül) eetri ja etaandiooli summaarne migratsioon kokkupuutuvasse toitu võib olla kuni 30 mg kg toidu kohta |
| -- 1,3-butaandiool
-- 1,2,3-propaantriool e glütserool |
|
| -- Polüetüleenoksiid e polüetüleenglükool | Keskmine molekulmass 250--1200 |
| -- 1,2-polüpropüleenoksiid e 1,2-polüpropüleenglükool | Keskmine molekulmass mitte üle 400 ja vaba 1,3-propaandiooli sisaldus vähemalt 1% (massiprotsent) |
| -- Sorbitool
-- Tetraetüleenglükool -- Trietüleenglükool |
|
| 2. Teised lisaained | Summaarselt kuni 1% (massiprotsent) |
| Esimene klass | Ainete või ainerühmade üldsisaldus võib olla kuni 2 mg dm2 katmata kile kohta |
| -- Etaanhape (äädikhape) ja tema ammooniumi-,
kaltsiumi-,
magneesiumi-, kaaliumi- ja naatriumisoolad
-- Askorbiinhape ja ammooniumi-, kaltsiumi-, magneesiumi-, kaaliumi- ja naatriumisoolad -- Benseenkarboksüülhape (bensoehape) ja naatriumbensoaat -- Metaanhape (sipelghape) ja tema ammooniumi-, kaltsiumi-, magneesiumi-, kaaliumi- ja naatriumisoolad -- Hargnemata ahelaga paarisarvulise süsinikuaatomite arvuga (C8-C20) küllastunud või küllastumata rasvhapped, beheen- ja ritsinoolhapped ning nende hapete ammooniumi-, kaltsiumi-, magneesiumi-, kaaliumi-, naatriumi-, alumiiniumi- ja tsingisoolad -- 2-hüdroksü-1,2,3 -propaantrikarboksüülhape (sidrunhape), D,L-2-hüdroksüpropaanhape (D,L- piimhape), cis-buteendihape (male(iin)hape), L-2,3-dihüdroksübutaandihape (L-viinhape) ja nende naatriumi- ja kaaliumisoolad -- Sorbiinhape ja tema ammooniumi-, kaltsiumi-, magneesiumi-, kaaliumi- ning naatriumisoolad -- Hargnemata ahelaga paarisarvulise süsinikuaatomite arvuga (C8-C20) küllastunud või küllastumata rasvhapete amiidid, beheenhappe ning ritsinoolhappe amiidid -- Looduslikud toidutärklised ja -jahud -- Keemiliselt modifitseeritud toidutärklised ja -jahud -- Amüloos -- Kaltsium- ja magneesiumkarbonaadid, kaltsium- ja magneesiumkloriidid -- Glütserooliestrid hargnemata ahelaga paarisarvulise süsinikuaatomite arvuga (C8-C20) küllastunud või küllastumata rasvhapetega ja/või heksaandi- (e adip(iin)hape), sidrun-, 12-hüdroksüoktadekaan- (e 12-hüdroksüsteariin-) ja 12-hüdroksü-9-oktadetseen- (e ritsinool-) hapetega -- 8-14 oksüetüleenrühmaga polüoksüetüleeni estrid hargnemata ahelaga paarisarvulise süsinikuaatomite arvuga (C8-C20) küllastumata või küllastunud rasvhapetega -- 1,2,3,4,5,6-heksaanheksooli (e sorbitool) estrid hargnemata ahelaga paarisarvulise süsinikuaatomite arvuga (C8-C20) küllastumata või küllastunud rasvhapetega -- Oktadekaanhappe (e stear(iin)hape) ja mono- ja/või diestrid etaandiooli ja/või bis(2-hüdroksüetüül) eetri ja/või trietüleenglükooliga -- Alumiinium-, kaltsium-, magneesium- ja ränioksiidid ning -hüdroksiidid; Alumiinium-, kaltsium-, magneesium- ja kaaliumsilikaadid, -silikoonid ja -hüdrosilikaadid |
|
| -- Polüetüleenoksiid e polüetüleenglükool | Keskmine molekulmass 1200--4000 |
| -- Naatriumpropanaat | |
| Teine klass | Ainete üldsisaldus katmata tsellulooskiles võib olla kuni 1 mg/dm2. Iga üksiku aine või ainegrupi sisaldus võib olla kuni 0,2 mg/dm2(juhul kui ei ole kehtestatud madalamat piirnormi) |
| -- Naatriumalküül(C8-C18)-benseensulfonaat
-- Naatriumisopropüülnaftaleensulfonaat -- Naatriumalküül (C8-C18) sulfaat -- Naatriumalküül (C8-C18) sulfonaat -- Naatriumdioktüülsulfosuktsinaat |
|
| -- Dihüdroksüetüüldietüleentriamiinmonoatsetaadistearaat | Kuni 0,05 mg dm2 katmata kile kohta |
| -- Ammoonium-, magneesium- ja
naatriumlaurüülsulfaadid
-- N,N'-distearoüüldiaminoetaan e N,N'-distearoüületüleendiamiin N,N'-dipalmitoüüldiaminoetaan e N,N'-dipalmitoüületüleendiamiin N,N'-dioleoüüldiaminoetaan e N,N'-dioleüületüleendiamiin -- 2-heptadetsüül-4,4-bis(metüleenstearaat)oksasoliin |
|
| -- Polüetüleenaminostearamiidetüülsulfaat | Kuni 0,1 mg dm2 katmata kile kohta |
| Kolmas klass -- fikseerivad ained | Ainete üldsisaldus võib olla kuni 1 mg dm2 katmata kile kohta |
| -- Melamiinformaldehüüdi kondensatsiooniprodukt, modifitseerimata või modifitseeritud, kas ühe või mitme järgmises loetelus toodud aine abil: butanool, dietüleentriamiin, etanool, trietüleentetraamiin, tetraetüleenpentaamiin, tri-(2-hüdroksüetüül)amiin, 3,3'-diaminodipropüülamiin, 4,4'-diaminodibutüülamiin | Vaba formaldehüüdi
sisaldus võib olla kuni
0,5 mg dm2 katmata kile
kohta.
Vaba melamiini sisaldus katmata kile kohta võib olla kuni 0,3 mg dm2 kohta |
| -- Melamiinkarbamiidformaldehüüdi kondensatsiooniprodukt, modifitseertud tris-(2-hüdroksüetüül)amiiniga | Vaba formaldehüüdi
sisaldus võib olla kuni
0,5 mg dm2 katmata kile
kohta.
Vaba melamiini sisaldus võib olla kuni 0,3 mg dm2 katmata kile kohta |
| -- Võrkstruktuuriga katioonsed
polüalküleenamiinid:
a) polüamiidepikloorhüdriinvaigud diaminopropüülamiini ja epiklooramiini (e 1-kloro-2,3-epoksüpropaan) alusel b) polüamiidepikloorhüdriinvaigud epikloorhüdriini, adip(iin)hape, kaprolaktaami, dietüleentriamiini ja/või etüleendiamiini alusel c) polüamiidepikloorhüdriinvaigud, adip(iin)happe, dietüleentriamiini ja epikloorhüdriini või epikloorhüdriini ja ammoniaagi segu alusel d) polüamiid-polüamiin-epikloorhüdriinvaigud epikloorhüdriini, dimetüüladipaadi ja dietüleentriamiini alusel e) polüamiid-polüamiin-epikloorhüdriin- vaigud epikloorhüdriini, adipamiidi ja diaminopropüülmetüülamiini alusel |
|
| -- Polüetüleenamiinid ja polüetüleenimiinid | Kuni 0,75 mg dm2 katmata kile kohta |
| -- Karbamiidformaldehüüdi kondensatsiooniprodukt, modifitseerimata või modifitseeritud ühe või mitme järgnevas loetelus toodud ühendi abil: aminometüülsulfoonhape, sulfaniilhape, butanool, diaminobutaan, diaminodietüülamiin, diaminodipropüülamiin, diaminopropaan, dietüleentriamiin, etanool, guanidiin, metanool, tetraetüleenpentaamiin, trietüleentetraamiin, naatriumsulfit | Vaba formaldehüüdi sisaldus võib olla kuni 0,5 mg dm2 katmata kile kohta |
| Neljas klass | Ainete üldhulk võib olla kuni 0,01 mg dm2 katmata kile kohta |
| -- Toiduõlide amiinide ja polüetüleenoksiidi
vahelised
reaktsiooniproduktid
-- Monoetanoolamiinilaurüülsulfaat |
|
| A. Regenereeritud tselluloos | Vt I osa |
| B. Lisaained | Vt I osa |
| C. Kattematerjal | Kuni 50 mg kattematerjali kile dm2 kohta toiduga kokkupuutuval poolel |
| 1. Polümeerid | Ainete üldsisaldus võib olla kuni 50 mg/dm2 kattematerjali toiduga kokkupuutuval poolel |
| -- Tselluloosi etüül-, hüdroksüetüül-, hüdroksüpropüül- ja metüüleetrid | |
| -- Tselluloosnitraat | Kuni 20 mg/dm2 kattematerjali toiduga kokkupuutuval poolel; lämmastikusisaldus 10,8--12,2% (massiprotsent) tselluloosnitraadis |
| -- Järgmiste monomeeride polümeerid,
kopolümeerid
ja nende segud:
Küllastunud aldehüüdidest (C1-C6) saadud vinüülatsetaalid (etenüületanaalid) Vinüülatsetaat Alküül (C1-C49) vinüüleetrid (e etenüüleetrid) Akrüül-, krooton-, itakoon-, male(iin)-, metakrüülhapped ja nende estrid Butadieen Stüreen Metüülstüreen Vinülideenkloriid Akrüülnitriil (e propeennitriil) Metakrüülnitriil (e 2-metüülpropeennitriil) Etüleen, propüleen, 1- ja 2-butüleen Vinüülkloriid |
|
| 2. Vaigud | Üldsisaldus võib olla kuni 12,5 mg/dm2 kattematerjali toiduga kokkupuutuval poolel. |
| Kasutada tohib ainult tselluloosnitraadi või vinüülkloriidi ja vinüülatsetaadi kopolümeeridel põhinevate kattematerjalide korral | |
| -- Kaseiin
-- Kampol ja/või tema polümerisatsiooni, hüdrogenisatsiooni või disproportsioneerimissaadused kondenseeritud akrüül-, male(iin)-, sidrun-, fumaar- ja/või ftaalhappe ja/või 2,2-bis(4-hüdroksüfenüül) propaanformaldehüüdiga ning esterifitseeritud metüül-, etüül- või (C2-C6) polüvalent- sete alkoholidega või nende alkoholide segudega -- Bis(2-hüdroksüetüül)eetri estrid --
-- Toiduþelatiin -- Kastoorõli (riitsinusõli) ja tema dehüdratatsiooni või hüdrogeenimise produktid, tema kondensatsioonisaadused polüglütserooli, adip(iin)-, sidrun-, male(iin)-, ftaal- ja sebatsiinhappega -- Looduslik kummi (dammara) -- Polü- -- Karbamiid-formaldehüüdvaigud (vt fikseerivad ained) |
|
| 3. Plastifikaatorid | Üldsisaldus võib olla kuni 6 mg/dm2 kattematerjali toiduga kokkupuutuval poolel |
| -- Atsetüültributüültsitraat
-- Atsetüültri(2-etüülheksüül)tsitraat -- Diisobutüüladipaat -- Dibutüüladipaat -- Diheksüülaselaat |
|
| -- Butüülbensüülftalaat | Kuni 2,0 mg/dm2 kattematerjali toiduga kokkupuutuval poolel |
| -- Dibutüülftalaat | Kuni 3,0 mg/dm2 kattematerjali toiduga kokkupuutuval poolel |
| -- Ditsükloheksüülftalaat | Kuni 4,0 mg/dm2 kattematerjali toiduga kokkupuutuval poolel |
| -- 2-etüülheksüüldifenüülfosfaat | Kuni 2,5 mg/dm2 kattematerjali toiduga kokkupuutuval poolel |
| -- Glütseroolmonoatsetaat (monoatsetiin)
-- Glütserooldiatsetaat (diatsetiin) -- Glütserooltriatsetaat (triatsetiin) -- Dibutüülsebatsinaat -- Di(2-etüülheksüül)sebatsinaat (dioktüülsebatsinaat) -- Dibutüültartraat -- Diisobutüültartraat |
|
| 4. Teised lisaained | Üldsisaldus võib olla kuni 6 mg dm2 katmata regenereeritud tsellulooskile kohta, kaasa arvatud kattematerjali toiduga kokkupuutuval poolel |
| 4.1. I osas loetletud lisaained | Sama mis I osas (kaasa arvatud aine hulk kattematerjali toiduga kokkupuutuval poolel) |
| 4.2. Spetsiaalsed kattematerjali lisaained | Aine või ainerühma (sama karakteerse rühmaga või substituendiga) sisaldus toiduga kokkupuutuval poolel võib olla igal üksikul juhul kuni 2 mg dm2 kattematerjali kohta (kui ei ole kehtestatud eraldi madalamat piirnormi) |
| -- Heksadekanool ja oktadekanool
-- Hargnemata ahelaga küllastunud ja küllastumata paarisarvuliste süsinikuaatomite (C8-C20) arvuga rasvhapete ja ritsinoolhappe estrid hargnemata ahelaga etüül-, butüül-, amüül- ja ole(iin)alkoholidega Montaanvahad, mis sisaldavad puhastatud montaanhappeid (C26-C32) ja /või nende estreid etaandiooli ja/või 1,3-butaandiooliga ja nende kaltsiumi- ja kaaliumisooli -- Karnaubavaha -- Mesilasvaha -- Espartovaha -- Kandelillavaha |
|
| -- Dimetüülpolüsiloksaan | Kuni 1 mg/dm2 kattematerjali toiduga kokkupuutuval poolel |
| -- Epoksüdeeritud sojaõli (oksilaani sisaldus
6--8%)
-- Rafineeritud parafiin ja mikrokristalsed vahad -- Pentaerütritooltetrastearaat |
Kuni 0,2 mg/dm2 kattematerjali toiduga kokkupuutuval poolel |
| -- Mono- ja bis(oktadetsüüldietüleenoksiid) fosfaadid | |
| -- Alifaatsed happed (C8-C20) esterifitseeritud mono- või di-(2-hüdroksü) amiiniga | |
| -- 2- ja 3-tert-butüül-4-hüdroksüanisool (butüleeritud hüdroksüanisool-BHA) | Kuni 0,06 mg/dm2 kattematerjali toiduga kokkupuutuval poolel |
| -- 2,6-di-tert-butüül-4-metüülfenool (butüleeritud hüdroksütolueen-BHT) | Kuni 0,06 mg/dm2 kattematerjali toiduga kokkupuutuval poolel |
| -- Dioktültiin-bis(2-etüülheksüül)maleaat | Kuni 0,06 mg/dm2 kattematerjali toiduga kokkupuutuval poolel |
| 5. Lahustid | Aine üldsisaldus võib olla kuni 0,6 mg/dm2 kattematerjali toiduga kokkupuutuval poolel |
| -- Butüülatsetaat
-- Etüülatsetaat -- Isobutüülatsetaat -- Isopropüülatsetaat -- Propüülatsetaat -- Atsetoon -- Butanool -- Etanool -- 2-butanool -- 2-propanool -- Propanool -- Tsükloheksaan -- Etüleenglükoolimonobutüüleeter -- Etüleenglükoolimonobutüüleetri atsetaat -- Etüleenglükoolimonoetüüleeter -- Etüleenglükoolimonoetüüleetri atsetaat -- Etüleenglükoolimonometüüleeter -- Etüleenglükoolimonometüüleetri atsetaat -- Metüületüülketoon -- Metüülisobutüülketoon -- Tetrahüdrofuraan |
|
| -- Tolueen | Kuni 0,06 mg/dm2 kattematerjali toiduga kokkupuutuval poolel |
| Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 17. mai 1999. a määrusega nr 156 |
TOIDUGA KOKKU PUUTUDA LUBATUD VINÜÜLKLORIIDI MONOMEERI SISALDAVATE MATERJALIDE JA ESEMETE KOHTA ESITATAVAD ERINÕUDED NING NIMETATUD MATERJALIDE JA ESEMETE OHUTUSE KATSETAMISE MEETODID
1. Käesolevad erinõuded käsitlevad vinüülkloriidi monomeeri (edaspidi VC) leidumist ja võimalikku migreerumist vinüülkloriidi polümeeridest ning kopolümeeridest valmistatud materjalidest ja esemetest (edaspidi materjalid ja esemed), mis sihipärasel tarvitamisel puutuvad kokku toiduga.
2. VC lubatud maksimaalne sisaldus on 1 milligramm valmistoote kilogrammi kohta.
3. Materjalidest ja esemetest ei tohi migreeruda toitu mistahes avastatavas koguses VC-d. VC sisaldus avastatakse meetoditega, mis vastavad järgmistele kriteeriumidele:
3.1. materjalides ja esemetes sisalduv ning sealt toitu migreeruv VC kogus määratakse gaaskromatograafia abil pealispinnameetodil;
3.2. materjalidest ja esemetest toitu migreeruva VC määramisel loetakse avastuspiirnormiks 0,01 mg/kg.
4. Materjalidest ja esemetest toitu migreeruv VC kogus määratakse käesolevate erinõuete lisas 1 kirjeldatud katsetamise meetodil.
5. VC kogus toiduga kokku puutuda lubatud materjalides ja esemetes määratakse käesolevate erinõuete lisas 2 kirjeldatud katsetamise meetodil.
| Põllumajandusminister Ivari PADAR |
| Lisa 1
«Toiduga kokku puutuda lubatud vinüülkloriidi monomeeri sisaldavate materjalide ja esemete kohta esitatavate erinõuete ning nimetatud materjalide ja esemete ohutuse katsetamise meetodite» juurde |
Materjalidest ja esemetest toitu migreeruva vinüülkloriidi monomeeri määramise meetod
1. Meetod võimaldab määrata vinüülkloriidi monomeeri (edaspidi VC) sisaldust toidus.
2. VC sisaldus toidus määratakse gaaskromatograafiliselt pealispinnameetodil.
3. Analüüsimisel kasutatavad reagendid on:
3.1. vinüülkloriid, mille puhtus on üle 99,5% (mahuprotsent);
3.2. N,N-dimetüülatsetamiid (edaspidi DMA), mis on vaba lisanditest ja millel on katsetingimustes sama retentsiooniaeg kui VC-l või sisestandardil (vt punkt 3.3);
3.3. dietüüleeter või cis-2-buteen DMA-s (vt punkt 3.2) sisestandardlahusena. Sisestandardid ei tohi sisaldada lisandeid, mille retentsiooniaeg katsetingimustes on sama kui VC-l;
3.4. destilleeritud vesi või samaväärse kvaliteediga demineraliseeritud vesi.
4. Analüüsimisel kasutatav aparatuur ja muud vahendid on järgmised:
4.1. gaaskromatograaf, millel on automaatne pealispinnaproovi võtja või seadmed proovi käsitsi võtmiseks süstlaga;
4.2. leekionisatsiooni ja mikroelektrolüütilise juhtivuse detektor;
4.3. gaaskromatograafiline kolonn, mis võimaldab õhu, VC ja sisestandardi (kui see on kasutusel) piikide eristamist;
4.4. silikoon- või butüülkummist korkidega prooviklaasid või pudelid.
Käsitsi proovivõtmise meetodite kasutamisel võib süstlaga pealispinnaproovi võtmisel klaasis või pudelis tekkida osaline vaakum. Kui prooviklaas ei ole enne proovi võtmist survestatud, soovitatakse kasutada suurt prooviklaasi;
4.5. mikrosüstlad;
4.6. hermeetilised süstlad pealispinnaproovi käsitsi võtmiseks;
4.7. analüütiline kaal täpsusega 0,1 mg.
5. VC standardlahuse valmistamine (edaspidi lahus A)
5.1. Ligikaudu 2000 mg/kg VC kontsentreeritud standardlahuse valmistamine
Sobiv klaasnõu kaalutakse 0,1 mg täpsusega. Nõusse valatakse teatav kogus, näiteks 50 ml DMA-d (vt punkt 3.2) ja seejärel kaalutakse nõu koos DMA-ga uuesti. DMA-le lisatakse teatav kogus, näiteks 0,1 g VC-d (vt punkt 3.1) vedeliku või gaasina, süstides seda aeglaselt klaasnõusse. VC-d võib ka tõmmata läbi DMA-lahuse. Klaasnõu koos lahusega kaalutakse 0,1 mg täpsusega. Tasakaalu saavutamiseks lastakse seista kaks tundi. Sisestandardi (vt punkt 3.3) kasutamise korral lisatakse sisestandardit VC kontsentreeritud standardlahusesse. Standardlahust hoitakse külmkapis;
5.2. VC lahjendatud standardlahuse valmistamine
Kontsentreeritud VC standardlahuse kaalutud kogus (vt punkt 5.1) lahjendatakse teatava mahuni või kaaluni DMA-ga (vt punkt 3.2) või sisestandardlahusega (vt punkt 3.3). Saadud lahjendatud standardlahuse (lahus A) kontsentratsiooni väljendatakse vastavalt kas mg/l või mg/kg.
5.3. Kalibreerimiskõvera koostamine lahuse A4 korral
Valmistatakse kaks seeriat seitsme prooviklaasiga (vt punkt 4.4). Igasse prooviklaasi valatakse teatav kogus VC lahjendatud standardlahust (vt punkt 5.2) ja DMA-d (vt punkt 3.2) või sisestandardlahust DMA-s (vt punkt 3.3) nii, et lõplikud VC paralleellahuste kontsentratsioonid oleksid ligikaudu 0; 0,005; 0,010; 0,020; 0,030; 0,040; 0,050, jne mg/l või mg/kg DMA-s. Prooviklaasid peavad sisaldama võrdset kogust lahust. VC lahjendatud standardlahuse (vt punkt 5.2) kogus peab olema selline, et suhtarv lisatud VC lahuse kogumahu (µl) ja DMA koguse (g või ml) või sisestandardlahuse (vt punkt 3.3) vahel ei oleks suurem kui viis. Prooviklaasid suletakse hermeetiliselt ja analüüsi jätkatakse nii, nagu on kirjeldatud punktides 8.2, 8.3 ja 8.5.
Koostatakse graafik, millel ordinaatteljele kantakse paralleellahuste VC piikide pindalade (või kõrguste) väärtused või VC piikide pindalade (kõrguste) suhted vastavate sisestandardi piikide vastavatesse väärtustesse, ja abstsissteljele kantakse paralleellahuste VC kontsentratsioonide väärtused.
6. Punktis 5.1 kirjeldatud meetodil saadud standardlahuse kontroll
6.1. VC teise standardlahuse valmistamine (edaspidi lahus B)
Korratakse punktides 5.1 ja 5.2 kirjeldatud protseduuri. Valmistatakse teine lahjendatud standardlahus, mille kontsentratsioon on ligikaudu 0,02 mg VC / l või 0,02 mg VC / kg DMA või sisestandardlahuse kohta. Lahus valatakse kahte prooviklaasi (vt punkt 4.4). Prooviklaasid suletakse hermeetiliselt ja jätkatakse nii, nagu on kirjeldatud punktides 8.2, 8.3 ja 8.5;
6.2. Lahuse A kontsentratsiooni kontroll
Kui lahuse B (vt punkt 6.1) kahe määramise tulemusena saadud keskmine piigi kõrgus ei erine rohkem kui 5% vastavast kalibreerimiskõvera punktist (vt punkt 5.3), on lahuse A kontsentratsioon kontrollitud. Kui erinevus on suurem kui 5%, siis punktides 5 ja 6 kirjeldatud viisil saadud lahuseid ei kasutata ja protseduuri korratakse algusest peale.
7. Liitmiskõvera koostamine4
7.1. Proovi ettevalmistamine
Et toidu proov peab analüüsitavat toitu iseloomustama, tuleb toitu enne proovivõtmist segada või homogeniseerida.
7.2. Töö käik
Valmistatakse ette kaks vähemalt seitsmest prooviklaasist (vt punkt 4.4) koosnevat komplekti. Igasse prooviklaasi pannakse võrdne kogus vähemalt 5 g proovi (vt punkt 7.1). Prooviklaas suletakse. Prooviklaasi lisatakse proovi iga grammi kohta 1 ml destilleeritud vett või sellega samaväärse kvaliteediga demineraliseeritud vett või sobivat lahustit. (Homogeense toidu puhul ei ole destilleeritud või demineraliseeritud vee lisamine vajalik.) Prooviklaasidesse lisatakse nii palju VC lahjendatud standardlahust (vt punkt 5.2) (mis vajaduse korral sisaldab sisestandardlahust (vt punkt 3.3)), et prooviklaasis oleva lahuse VC kontsentratsioon oleks 0; 0,005; 0,010; 0,020; 0,030; 0,040 ja 0,050 jne mg/kg toidu kohta. Prooviklaasid peavad sisaldama võrdset kogust DMA-d või sisestandardlahust. VC lahjendatud standardlahuse (vt punkt 5.2) ja vajadusel lisatava DMA täiendava koguse kogumahu (µl) ning prooviklaasis sisalduva toidukoguse (g) suhe peab olema väiksem kui 5 ja kõigis prooviklaasides ühesugune. Prooviklaasid suletakse hermeetiliselt ja jätkatakse nii, nagu on kirjeldatud punktis 8.
8. Gaaskromatograafiline määramine
8.1. Prooviklaasi loksutatakse, vältides kokkupuudet klaasis oleva vedeliku ja korgi vahel (vt punkt 4.4) saavutamaks lahuse või suspensiooni võimalikku homogeensust.
8.2. Tasakaalu tekkimiseks (vt punktid 6 ja 7) asetatakse hermeetiliselt suletud prooviklaasid kaheks tunniks vesivanni, mille temperatuur on 60±1 oC. Vajaduse korral loksutatakse prooviklaase uuesti.
8.3. Proov võetakse prooviklaasis oleva vedeliku kohalt. Käsitsi proovivõtmise meetodi kasutamisel soojendatakse süstal proovi temperatuurini. Mõõdetakse piikide pindala (või kõrgus) nii VC kui ka sisestandardi (kui seda kasutatakse) korral.
8.4. Koostatakse graafik, mille ordinaatteljele kantakse VC sisaldusele vastavate piikide pindala või kõrguse väärtused või VC sisaldusele vastavate piikide pindalade või kõrguste suhted sisestandardi piikide pindaladesse või kõrgustesse. Abstsissteljele kantakse vastavad lisatud VC koguste (mg) ja toidu koguste (kg) suhte väärtused. Määratakse graafiku lõikepunkt abstsissteljega. Saadud väärtus on VC kontsentratsioon toidus.
8.5. Sobiva meetodi abil eemaldatakse kolonnist üleliigne DMA kohe, kui kromatogrammil ilmnevad DMA-le vastavad piigid.
9. Materjalidest või esemetest toitu migreeruva VC kogust, väljendatud milligrammi VC toidu kilogrammi kohta, käsitatakse kahe määramistulemuse (vt punkt 8) keskmisena eeldusel, et punktis 11 nimetatud nõue on täidetud.
10. Kui punkti 9 järgi arvutatav VC kogus ületab kehtestatud piirnormid, tuleb iga kahe määramise (vt punkt 8) tulemusi kontrollida ühel viisil järgmistest:
10.1. kasutatakse vähemalt kahte erineva polaarsusega kolonni (vt punkt 4.3). Protseduuri jätkatakse seni, kuni saadakse kromatogramm, millel ei ole näha VC või sisestandardi piikide ja toiduproovi koostisosade piikide kattumust;
10.2. kasutatakse teisi detektoreid, näiteks mikroelektrolüütilise juhtivuse detektorit;
10.3. kasutatakse mass-spektromeetriat. Kui leitakse algmassiga molekulaarioone (m/e) 62 ja 64 suhtes 3:1, võib leidu vaadelda suure tõenäosusega kui VC sisalduse kinnitust. Kahtluste korral kontrollitakse kogu massispektrit.
11. Kahe sama proovi ühesugustes tingimustes tehtud samaaegse või kiiresti järgneva katse (vt punktid 7, 8) tulemuste vahe ei tohi olla suurem kui 0,03 mg VC-d kilogrammi toidu kohta.
1 Instrumenti või seadet on nimetatud ainult sel juhul, kui see on spetsiaalne või valmistatud vastavalt spetsiifilisele spetsifikatsioonile. Eeldatakse, et kasutusel on tavaline labori sisseseade. Punktides 4.2 ja 4.3 nimetatud süsteemide kombinatsioonid peavad võimaldama 0,005 mg VC-d liitri DMA kohta või 0,005 mg VC-d kilogrammi DMA kohta sisaldavate lahuste korral registreerida taustamüra viis korda ületava signaali.
2 VC on tervisele ohtlik aine ja õhu normaaltemperatuuril gaasiline, seepärast valmistatakse lahust hästi ventileeritud tõmbekapis.
3 VC või DMA kao vältimiseks võetakse tarvitusele kõik vajalikud abinõud. Käsitsi proovivõtmise meetodil võetud proovi analüüsides kasutatakse sisestandardit (vt punkt 3.3). Sisestandardi kasutamisel tuleb kogu protseduuri vältel kasutada sama lahust.
4 Kõver peab läbima vähemalt seitset punkti. Korduskatse ei tohi erineda rohkem kui 0,002 mg VC-d liitri või kilogrammi DMA kohta. Kõver arvutatakse nende punktide abil vähimruutude meetodil, st regressioonijoon arvutatakse järgmise võrrandi abil:
kus 
ja
,
kus y -- ühe määramise piikide kõrgus või pindala;
x -- vastav kontsentratsioon regressioonijoonel;
n -- sooritatud määramiste arv (n>=14).
Kõver peab olema lineaarne, st kõigi mõõdetud (yi)
ja arvutatud (zi) tulemuste erinevuste
standardhälve (s) ning regressioonivõrrandi põhjal arvutatud tulemuste
väärtus jagatud keskmise
väärtusega (
) ei tohi ületada 0,07.
Seda arvutatakse järgmiselt:
,kus 
ja
,
kus yi -- iga üksik mõõdetud tulemus,
zi -- regressioonivõrrandi põhjal leitud tulemus (yi) vastava kontsentratsiooni korral,
n>=14.
| Lisa 2
«Toiduga kokku puutuda lubatud vinüülkloriidi monomeeri sisaldavate materjalide ja esemete kohta esitatavate erinõuete ning nimetatud materjalide ja esemete ohutuse katsetamise meetodite» juurde |
Materjalides ja esemetes leiduva vinüülkloriidi monomeeri määramise meetod
1. Meetod võimaldab määrata vinüülkloriidi monomeeri (edaspidi VC) sisaldust materjalides ja esemetes.
2. VC sisaldus materjalides või esemetes määratakse gaaskromatograafiliselt pealispinnameetodil pärast proovi lahustamist või suspenseerimist N,N-dimetüülatsetamiidis.
3. Analüüsimisel kasutatavad reagendid on:
3.1. vinüülkloriid, mille puhtus on üle 99,5% (mahuprotsent);
3.2. N,N-dimetüülatsetamiid (edaspidi DMA), mis on vaba lisanditest, millel on katsetingimustes sama retentsiooniaeg kui VC-l või sisestandardil (vt punkt 3.3);
3.3. dietüüleeter või cis-2-buteen DMA-s (vt punkt 3.2) sisestandardlahusena. Sisestandardid ei tohi sisaldada mistahes lisandeid, mille retentsiooniaeg katsetingimustes on sama kui VC-l.
4. Analüüsimisel kasutatav aparatuur ja muud vahendid on järgmised:
4.1. gaaskromatograaf, millel on automaatne pealispinnaproovi võtja või seadmed proovi käsitsi võtmiseks süstlaga;
4.2. leekionisatsiooni ja mikroelektrolüütilise juhtivuse detektor;
4.3. gaaskromatograafiline kolonn, mis võimaldab õhu, VC ja sisestandardi (kui see on kasutusel) piikide eristamist;
4.4. silikoon- või butüülkummist korkidega prooviklaasid või pudelid.
Käsitsi proovivõtmise meetodite kasutamisel võib süstlaga pealispinnaproovi võtmisel klaasis või pudelis tekkida osaline vaakum. Kui prooviklaas ei ole enne proovi võtmist survestatud, soovitatakse kasutada suurt prooviklaasi;
4.5. mikrosüstlad;
4.6. hermeetilised süstlad pealispinnaproovi käsitsi võtmiseks;
4.7. analüütiline kaal täpsusega 0,1 mg.
5. Protseduurid
5.1. VC kontsentreeritud standardlahuse, ligikaudu 2000 mg/kg valmistamine
Sobiv klaasnõu kaalutakse 0,1 mg täpsusega. Nõusse valatakse teatav kogus, näiteks 50 ml, DMA-d (vt punkt 3.2) ja seejärel kaalutakse nõu koos DMA-ga uuesti. DMA-le lisatakse teatav kogus, näiteks 0,1 g VC-d (vt punkt 3.1) vedeliku või gaasina, süstides seda aeglaselt klaasnõusse. VC-d võib ka tõmmata läbi DMA lahuse. Kaalutakse 0,1 mg täpsusega. Tasakaalu saavutamiseks lastakse seista kaks tundi. Sisestandardi (vt punkt 3.3) kasutamise korral lisatakse sisestandardit VC kontsentreeritud standardlahusesse. Standardlahust hoitakse külmkapis;
5.2. VC lahjendatud standardlahuse valmistamine
Kontsentreeritud VC standardlahuse kaalutud kogus (vt punkt 5.1) lahjendatakse teatava mahu või kaaluni DMA-ga (vt punkt 3.2) või sisestandardlahusega (vt punkt 3.3). Saadud standardlahuse kontsentratsiooni väljendatakse vastavalt kas mg/l või mg/kg.
5.3. Kalibreerimiskõvera koostamine4
Valmistatakse kaks seeriat seitsme prooviklaasiga (vt punkt 4.4). Igasse prooviklaasi lisatakse teatud kogus VC lahjendatud standardlahust (vt punkt 5.2) ja DMA-d (vt punkt 3.2) või sisestandardlahust DMA-s (vt punkt 3.3) nii, et lõplikud VC paralleellahuste kontsentratsioonid oleksid ligikaudu 0; 0,050; 0,075; 0,100; 0,125; 0,150; 0,200, jne mg/l või mg/kg DMA-s. Prooviklaasid peavad sisaldama võrdset kogust DMA-d, mida kasutatakse vastavalt punktile 7. Prooviklaasid suletakse hermeetiliselt ja analüüsi jätkatakse nii, nagu on kirjeldatud punktis 8.
Koostatakse graafik, millel ordinaatteljele kantakse paralleellahuse VC piikide pindala (või kõrgust) või nende pindalade (kõrguste) suhe vastavate sisestandardi piikide vastavatesse väärtustesse, ja abstsissteljele kantakse paralleellahuse VC kontsentratsiooni väärtused.
6. Punktides 5.1 ja 5.2 kirjeldatud meetodil saadud standardlahuse kontroll
Korratakse punktides 5.1 ja 5.2 kirjeldatud protseduuri. Valmistatakse teine lahjendatud standardlahus, mille kontsentratsioon on 0,1 mg VC-d / l või 0,1 mg VC-d / kg DMA või sisestandardlahuse kohta. Saadud lahuse kahe määramise tulemuse keskmine ei või erineda üle 5% vastavast kalibreerimiskõvera punktist. Kui erinevus on suurem kui 5%, siis punktides 5.1, 5.2, 5.3 ja 6 kirjeldatud viisil saadud lahuseid ei kasutata ja protseduuri korratakse algusest peale.
7. Materjalide ja esemete proovide valmistamine
Võetakse kaks prooviklaasi (vt punkt 4.4), millesse kaalutakse 0,1 mg täpsusega vähemalt 200 mg igast uuritavast materjalist või esemest saadud proovi. Prooviklaas suletakse kohe. Prooviklaasi lisatakse proovi iga grammi kohta 10 ml või 10 g DMA-d (vt punkt 3.2) või 10 ml või 10 g sisestandardlahust (vt punkt 3.3). Prooviklaasid suletakse hermeetiliselt ja jätkatakse nii, nagu on kirjeldatud punktis 8.
8. Gaaskromatograafiline määramine
8.1. Prooviklaasi loksutatakse, vältides kokkupuudet klaasis oleva vedeliku ja korgi vahel (vt punkt 4.4), saavutamaks materjali- või esemeproovide lahuse (vt punkt 5.5) või suspensiooni võimalikku homogeensust.
8.2. Tasakaalu tekkimiseks asetatakse hermeetiliselt suletud prooviklaasid (vt punktid 5.3, 6 ja 7) kaheks tunniks vesivanni, mille temperatuur on 60±1 oC. Vajaduse korral loksutatakse prooviklaase uuesti.
8.3. Proov võetakse prooviklaasis oleva vedeliku kohalt. Käsitsi proovivõtmise meetodi kasutamisel soojendatakse süstal proovi temperatuurini. Mõõdetakse piikide pindala (või kõrgus) nii VC kui ka sisestandardi (kui seda kasutatakse) korral;
8.4. Sobiva meetodi abil eemaldatakse kolonnist üleliigne DMA niipea, kui kromatogrammil ilmnevad DMA-le vastavad piigid.
9. Kõvera interpolatsiooni teel leitakse iga kahe proovilahuse tundmatu kontsentratsioon, arvestades sisestandardlahust, kui seda on kasutatud. VC kogus arvutatakse mõlemas uuritavas materjali- või esemeproovis järgmise valemi järgi:
,kus X -- VC kontsentratsioon materjali- või esemeproovis, väljendatuna mg/kg.
C -- VC kontsentratsioon prooviklaasis, mis sisaldab materjali- või esemeproovi (vt punkt 7) väljendatuna mg/l või mg/kg.
V -- DMA ruumala või mass prooviklaasis, mis sisaldab materjali- või esemeproovi (vt punkt 7) väljendatuna liitrites või kilogrammides.
M -- materjali- või esemeproovi kogus grammides.
10. Materjalis või esemes sisalduva VC kogusena (mg/kg) käsitatakse kahe määramistulemuse keskmist eeldusel, et punktis 11 nimetatud nõue on täidetud.
11. Kui punkti 10 järgi arvutatav VC kogus ületab kehtestatud piirnormid, kontrollitakse tulemusi ühel viisil järgmisest kolmest:
11.1. kasutatakse vähemalt kahte erineva polaarsusega kolonni (vt punkt 4.3). Protseduuri jätkatakse seni, kuni saadakse kromatogramm, millel ei ole näha VC või sisestandardi piikide ja materjali- või esemeproovi koostisosa piikide kattumust;
11.2. kasutatakse teisi detektoreid, näiteks mikroelektrolüütilise juhtivuse detektorit;
11.3. kasutatakse mass-spektromeetriat. Kui leitakse algmassiga molekulaarioone (m/e) 62 ja 64 suhtes 3:1, võib leidu vaadelda suure tõenäosusega kui VC sisalduse kinnitust. Kahtluse korral kontrollitakse kogu massispektrit.
12. Kahe sama proovi ühesugustes tingimustes teostatud samaaegse või kiiresti järgneva katse (vt punkt 9) tulemuste vahe ei tohi olla suurem kui 0,2 mg VC-d kilogrammi materjali või eseme kohta.
1 Instrumenti või seadet on nimetatud ainult sel juhul, kui see on spetsiaalne või valmistatud vastavalt spetsiifilisele spetsifikatsioonile. Eeldatakse, et kasutusel on tavaline labori sisseseade. Punktides 4.2 ja 4.3 nimetatud süsteemide kombinatsioonid peavad võimaldama 0,005 mg VC-d liitri DMA kohta või 0,005 mg VC-d kilogrammi DMA kohta sisaldavate lahuste korral registreerida taustamüra viis korda ületava signaali.
2 VC on tervisele ohtlik aine ja õhu normaaltemperatuuril gaasiline, seepärast valmistatakse lahust hästi ventileeritud tõmbekapis.
3 VC või DMA kao vältimiseks võetakse tarvitusele kõik vajalikud abinõud. Käsitsi proovivõtmise meetodil võetud proovi analüüsides kasutatakse sisestandardit (vt punkt 3.3). Sisestandardi kasutamisel tuleb kogu protseduuri vältel kasutada sama lahust.
4 Kõver peab läbima vähemalt seitset punkti. Korduskatse ei tohi erineda rohkem kui 0,02 mg VC liitri või kilogrammi DMA kohta. Kõver arvutatakse nende punktide abil vähimruutude meetodil, st regressioonijoon arvutatakse järgmise võrrandi abil:
,kus ja
,
kus y -- ühe määramise piikide kõrgus või pindala;
x -- vastav kontsentratsioon regressioonijoonel;
n -- sooritatud määramiste arv (n>=14).
Kõver peab olema lineaarne, st kõigi mõõdetud (yi)
ja arvutatud (zi) tulemuste erinevuste
standardhälve (s) ning regressioonivõrrandi põhjal arvutatud tulemuste
väärtus jagatud keskmise
väärtusega () ei tohi ületada 0,07.
Seda arvutatakse järgmiselt:
,kus ja
,
kus yi -- iga üksik mõõdetud tulemus,
zi -- regressioonivõrrandi põhjal leitud tulemus (yi) vastava kontsentratsiooni korral,
n>=14.
Õiend
Lisatud puuduv valem määruse lisa nr 2 punkti 16
Facebook
Twitter
