Eritalituse sõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord
Vastu võetud 20.02.2001 nr 69
RT I 2001, 19, 105
jõustumine 26.02.2001
Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine
Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
4.12.2003 nr 306 (
RT I 2003, 77, 517) 20.12.2003
3.06.2004 nr 211 (
RT I 2004, 48, 340) 21.06.2004
Määrus kehtestatakse «Liiklusseaduse» (RT I 2001, 3, 6) § 71 lõike 7 alusel.
§1. Eritalituse sõiduk
Eritalituse sõiduk on:
1) kiireloomulisi ameti- või
tööülesandeid täitev sõiduk (edaspidi
alarmsõiduk);
2) teehoiuülesandeid ja teel möödapääsmatuid
tööülesandeid täitev sõiduk (edaspidi
hooldussõiduk);
3) sõiduk, mida jälitusametkonna või tema
halduses oleva asutuse jälitustegevusega tegelev töötaja kasutab
«Jälitustegevuse seaduses» (RT I 1994, 16, 290; 1995, 15, 173; 1996,
49, 955; 1997, 81, 1361; 93, 1557; 1998, 47, 698; 50, 753; 51, 756;
61, 981; 98/99, 1575; 101, 1663; 1999, 16, 271; 31, 425; 95, 845;
2000, 35, 222; 40, 251; 102, 671; 2001, 3, 9; 7, 17) ettenähtud
jälitustegevuse eri- või erandtoimingu teostamisel (edaspidi
jälitussõiduk).
§2. Eritalituse sõiduki registreerimine
Autoregistrikeskus registreerib arvel oleva sõiduki eritalituse sõidukiks selle omaniku või valdaja taotlusel.
§3. Alarmsõiduk
Alarmsõiduk on:
1) tuletõrje-, pääste- ja
avariiteenistuse sõiduk;
2) kiirabisõiduk;
21) kaitseväe kiirabisõiduk;
3)
politseisõiduk ja politsei maastikusõiduk;
31) sõjaväepolitseisõiduk;
4) piirivalvesõiduk;
5) Justiitsministeeriumi vanglate osakonna ja
vangla sõiduk;
6) Siseministeeriumi sisejulgeolekuteenistuse
sõiduk;
7) tollisõiduk.
[RT I 2004, 48, 340 – jõust. 21.06.2004]
§4. Alarmsõiduki erijuhud
Kiireloomuliste ja edasilükkamatute ametiülesannete täitmisel
on alarmsõidukiteks ka:
1) Vabariigi Presidendi saateauto;
2) Riigikogu esimehe auto;
3) peaministri auto ja saateauto;
4)
Riigikogu esimehe asetäitjate autod;
5) ministrite autod;
6) riigisekretäri auto;
7) kaitseväe juhataja auto;
8)
Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni liikmete autod.
§5. Alarmsõiduki kaart
(1) Paragrahvis 4 nimetatud ametiisiku auto alarmsõidukina kasutamise õigust tõendavaks dokumendiks on Siseministeeriumi kantsleri poolt väljaantav alarmsõiduki kaart (edaspidi kaart) vastavalt määruse lisale 1.
(2) Kaart on seotud konkreetse ametikohaga ja selle üleandmine teisele isikule on keelatud.
(3) Kaart antakse välja kehtivusega üks aasta, mille möödumisel see tagastatakse väljaandjale.
(4) Kaart kaotab kehtivuse ja tuleb viivitamata tagastada selle väljaandjale, kui kaardil märgitud isik lahkub sellelt ametikohalt.
(5) Kaart annab õiguse kasutada kiireloomuliste ja edasilükkamatute ametiülesannete täitmisel erisignaale, kuid ei vabasta selle kasutajat politsei kontrollist.
§6. Alarmsõiduki eriseadmed
(1) Alarmsõiduk ja hooldussõiduk varustatakse erilise valgusseadmega, alarmsõidukil võib olla ka eriline helisignaalseade.
(2) Alarmsõidukil peab olema vähemalt üks statsionaarne või teisaldatav sinine vilkur, hooldussõidukil aga vähemalt üks kollane vilkur.
§7. Vilkurite paiknemine
(1) Üksik paikne vilkur peab asetsema eritalituse sõiduki pikiteljel või sõiduki ehituse iseärasustest tingituna võimalikult selle lähedal ning selle valgus peab olema nähtav igas horisontaalsuunas.
(2) Üksiku paikse vilkuri võib asendada mitme vilkuri kombinatsiooniga, mis peab asetsema sümmeetriliselt eritalituse sõiduki pikitelje suhtes, või vilkuripaneeliga, mis peab asuma juhi ja kaassõitja kohal.
(3) Üle 6 m pikkusel eritalituse sõidukil peab pikiteljel või võimalikult selle lähedal, kuid mitte kaugemal kui 1,2 m tagaseinast olema lisavilkur.
(4) Kollane lisavilkur võib olla paigaldatud teel töötava hooldussõiduki väljaulatuvale tööorganile.
(5) Politsei mootorratta ja maastikusõiduki vilkur peab asetsema tagaistme kohal teleskoopvarda või aluse küljes.
[RT I 2004, 48, 340 – jõust. 21.06.2004]
§8. Täiendavad valgusseadmed
(1) Politsei alarmsõidukile võib täiendavalt paigaldada punase vilkuri, mis peab asetsema kaassõitja kohal või pikiteljel, sinistest vilkuritest eespool. Punane vilkur võib olla ühises paneelis siniste vilkuritega.
(2) Politsei mootorrattale võib paigaldada kaks sinise filtriga märgutuld, üks esilaternast paremale ja üks vasakule, ning täiendavalt ühe punase filtriga märgutule esilaternast vasakule. Politsei maastikusõidukile võib täiendavalt ette paigaldada 2 sinise filtriga märgutuld.
(3) Alarmsõidukile võib ette paigaldada kaks sinise filtriga märgutuld, mis peavad asetsema sümmeetriliselt sõiduki pikitelje suhtes ja mitte kõrgemal kui 1 m teepinnast.
[RT I 2004, 48, 340 – jõust. 21.06.2004]
§9. Nõuded vilkurile
(1) Eritalituse sõiduki vilkur peab vilkuma sagedusega 2 kuni 4 korda sekundis.
(2) Vilkuri minimaalne valgustugevus peab olema:
1) sinisel
ja punasel vilkuril valge ajal 105 cd ja pimeda ajal 42 cd;
2) kollasel vilkuril vastavalt 230 cd ja 100 cd.
§10. Nõuded helisignaalseadmele
(1) Alarmsõiduki eriline helisignaalseade peab olema vahelduva tooniga.
(2) Heli tugevus, mõõdetuna seitsme meetri kaugusel sõiduki ees, peab olema vähemalt 104 dB(A).
§11. Alarmsõiduki värvimine
(1) Alarmsõiduk värvitakse põhivärvi ja kontrastvärviga järgmiselt:
|
Põhivärv |
Kontrastvärv |
tuletõrje-, pääste- ja avariiteenistus |
punane |
valge |
kiirabi |
valge või kollane |
punane |
politsei |
valge |
sinine |
piirivalve |
roheline |
valge |
vangla |
valge |
tumeroheline |
kaitseväe kiirabi |
tumeroheline |
puudub |
sõjaväepolitsei |
must |
valge |
toll |
tumesinine |
valge |
(2)
Politsei, sõjaväepolitsei, kiirabi, tolli, piirivalve ja vangla alarmsõidukil,
välja arvatud politsei mootorratas ja maastikusõiduk, värvitakse
kontrastvärviga:
1) sõiduautol
–
uksed, kapott, pakiruumi luuk;
2) bussil ja veoautol
–
esiuksed, tagauks(ed) (ukse puudumisel tagasein), külgedele triip
laiusega 290 +/
– 5
mm.
Kere ülejäänud osad ning politsei maastikusõiduk ja mootorratas värvitakse põhivärviga.
(21) Kaitseväe kiirabi alarmsõiduk värvitakse põhivärviga ja sõiduki külgedele, tagaustele ja esiklaasi paremasse ülanurka kantakse punane rist valgel taustal.
(3) Tuletõrje-, pääste- ning avariiteenistuse alarmsõidukil
värvitakse kontrastvärviga:
1) sõiduautol æ esiots,
esiuksed;
2) bussil ja veoautol æ esiots, esiuksed, külgedele ja
tagaseinale triip laiusega 290 +/æ5 mm. Väikebussil oleva ilma kirjeta
triibu laius peab olema 180 +/æ 5 mm;
3)
veoauto alusel ehitatud alarmsõiduki veljed värvitakse must-valge
värvikombinatsiooniga veerandite kaupa. Kere ülejäänud osad värvitakse
põhivärviga.
(4) Kontrastvärviga värvitaval uksel peab olema selle värviga kaetud aknast allapoole jääv osa. Ukse ülejäänud osade värvimine kontrastvärviga ning plastmassist, kummist või muust materjalist värvimata või kroomitud osade katmine põhi- või kontrastvärviga pole kohustuslik.
(5) Sõiduauto külgustele, bussi ja veoauto esiustele, külgedel ja tagauksel (seinal) olevale triibule (välja arvatud tuletõrje- ja päästeteenistuse autod) kantakse põhivärviga sõiduki kuuluvust näitav kirje. Maastikusõidukile ning mootorratta tuuleklaasile ja täisgondli olemasolul ka selle külgedele kantakse kontrastvärviga sõiduki kuuluvust näitav kirje.
(6) Tuletõrje- ja päästeteenistuse sõiduki esiustele kantakse mustade tähtedega komando nimetus ja linna või valla vapp või teenistuse embleem. Vajaduse korral võib nimetatud või põhivärviga kaetud pindadele kanda lisainformatsiooni (väljakutse telefoninumber jms).
[RT I 2004, 48, 340 – jõust. 21.06.2004]
§12. Erisused alarmsõiduki värvimisel
(1) Paragrahvi 11 nõuded ei kehti §-s 4 nimetatud alarmsõidukite kohta.
(2) Politsei, piirivalve, Päästeameti, Justiitsministeeriumi vanglate osakonna ja vangla ning Siseministeeriumi sisejulgeolekuteenistuse alarmsõiduk võib olla § 11 kohaselt värvimata (tsiviilvärvides).
(3) Tsiviilvärvides alarmsõidukite piirarvu kehtestab Siseministeeriumi sisejulgeolekuteenistusele, Politseiametile, Kaitsepolitseiametile, Piirivalveametile ja Päästeametile siseminister ning Justiitsministeeriumi vanglate osakonnale ja vanglatele justiitsminister.
(4) Lõikes 2 näidatud sõiduk arvatakse alarmsõidukiks politseipeadirektori käskkirjaga, järgides neile sõidukitele kehtestatud piirarvu. Politseiamet vormistab sellisele sõidukile kaardi vastavalt määruse lisale 2.
§13. Erisignaalide kasutamine
(1) Eritalituse sõiduki juht võib kasutada erisignaale ainult kiireloomulise ameti- või tööülesande täitmisel, samuti teel toimuva möödapääsmatu või teistelt liiklejatelt tema suhtes suuremat tähelepanu nõudva tööülesande täitmisel.
(2) Erilise helisignaali ja sinise ning punase filtriga märgutuled võib sisse lülitada ainult vilkuri töötamise ajal.
§14. Politsei informeerimine
(1) Paragrahvis 4 nimetatud ametiisik ja § 12 lõikes 2 nimetatud tsiviilvärvides alarmsõiduki kasutaja peab telefoni teel või mõnel muul viisil informeerima erisignaali kasutamise kavatsusest Keskkriminaalpolitsei juhtimiskeskust, teatades erisignaali kasutamise aja ja koha. Teate vastuvõtnud politseiametnik kannab teate sellekohasesse registreerimisraamatusse.
(2) Keskkriminaalpolitsei juhtimiskeskuse informeerimine ei ole vajalik, kui § 4 punktides 1æ3 nimetatud ametiisiku või Eestis riiklikul tasemel külalisena viibiva isiku korteeži saadab politsei tsiviilvärvides alar msõiduk.
§15. Alarmsõiduki liiklemise kord
Alarmsõiduki juht, kelle sõidukil on sisse lülitatud sinine vilkur koos erilise helisignaaliga või ilma, tohib kõrvale kalduda Vabariigi Valitsuse 2. veebruari 2001. a määruse nr 48 «Liikluseeskiri» (RT I 2001, 15, 66) (edaspidi liikluseeskiri) nõuetest, välja arvatud §-de 76æ78 nõuded ning liikluseeskirja lisa 1 «Liikluse reguleerimise märguanded» osa 2 «Reguleerija märguanded» nõuded. Sama õigus on ka sõiduki juhil, keda saadab niisugune sõiduk.
§16. Hooldussõiduki liiklemise kord
Hooldussõiduki juht, kelle sõidukil on sisse lülitatud kollane vilkur, tohib teel töötades kõrvale kalduda liikluseeskirja 10. peatüki «Sõiduki asukoht sõites» ja 13. peatüki «Peatumine ja parkimine» nõuetest, liikluseeskirja lisa 2 «Liiklusmärgid» nõuetest (välja arvatud osa 2 «Eesõigusmärgid» ja osa 3 «Keelu- ja mõjuala märgid» märgi 382 «Suurim kiirus» ning märgi 381 «Kiiruse piirangu ala» nõuded) ja lisa 3 «Teemärgised» nõuetest.
§17. Jälitussõiduki liiklemise kord
(1) Jälitussõiduki juht võib § 1 punktis 3 nimetatud toimingute teostamisel kasutada §-s 15 nimetatud eriõigust ilma erisignaale kasutamata. Eriõigust tõendavaks dokumendiks on Politseiameti poolt väljaantud kaart vastavalt määruse lisale 3.
(2) Lõikes 1 nimetatud kaartide piirarvu kehtestab Politseiametile, Kaitsepolitseiametile ja Piirivalveametile siseminister, Justiitsministeeriumi vanglate osakonnale ja vanglatele justiitsminister, Tolliametile ja Maksuametile rahandusminister ning Kaitsejõudude Peastaabile kaitseminister.
§18. Liiklusohutuse tagamine
Paragrahvides 15, 16 ja 17 nimetatud eritalituse sõidukite juhid peavad liikluseeskirja nõuetest kõrvalekaldumisel tagama liikluse ohutuse.
§19. [käesolevast tekstist välja jäetud]
|
Vabariigi Valitsuse |
SISEMINISTEERIUMI POOLT VÄLJAANTAVA ALARMSÕIDUKI KAARDI VORM
Esikülg |
Siseministeerium KAART Nr ______ Kaardi esitaja ____________________________________________________________ käsutuses olev auto on ALARMSÕIDUK kehtiv kuni _______
___________________ |
Tagakülg |
Kaart annab õiguse kasutada kiireloomuliste ja edasilükkamatute ametiülesannete täitmisel erisignaale. Erisignaali kasutamise kavatsusest informeerida Keskkriminaalpolitsei juhtimiskeskust (tel 612 3455). Kaart ei anna õigust ilma erisignaali kasutamiseta kõrvale kalduda liikluseeskirja nõuetest ega vabasta politsei kontrollist. Kaardi üleandmine teisele isikule ei ole lubatud. |
Kaart valmistatakse turvatrükisena formaadis 110 X 75 mm, sinise tagapõhjaga. |
|
Vabariigi Valitsuse |
POLITSEIAMETI POOLT VÄLJAANTAVA ALARMSÕIDUKI KAARDI VORM
Esikülg |
Politseiamet KAART Nr ______ Auto ___________ reg nr _______________ on ALARMSÕIDUK Politseiameti __________________200 .a käskkiri nr _________________ kehtiv kuni _______
___________________ |
Tagakülg |
Kaart annab õiguse kasutada kiireloomuliste ja edasilükkamatute ametiülesannete täitmisel erisignaale. Erisignaali kasutamise kavatsusest informeerida Keskkriminaalpolitsei juhtimiskeskust (tel 612 3455). Kaart ei anna õigust ilma erisignaali kasutamiseta kõrvale kalduda liikluseeskirja nõuetest ega vabasta politsei kontrollist. |
Kaart valmistatakse turvatrükisena formaadis 110 X 75 mm, sinise tagapõhjaga. |
|
Vabariigi Valitsuse |
JÄLITUSSÕIDUKI KAARDI VORM
Esikülg |
Politseiamet KAART Nr _____ JÄLITUSSÕIDUK Käesoleva kaardi esitaja käsutuses olev mootorsõiduk ei kuulu läbivaatamisele ega kinnipidamisele. Sõidukis olevad isikud ei kuulu kontrollimisele. Neile tuleb osutada igakülgset abi teenistusülesannete täitmisel. Kehtiv kuni __________
_______________ |
Kaart valmistatakse turvatrükisena formaadis 110 X 75 mm, sinise tagapõhjaga. |