Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Maakorraldusseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 09.06.1999

Maakorraldusseaduses (RT I 1995, 14, 169; 59, 1006; 1996, 36, 738; 1999, 10, 155) tehakse järgmised muudatused:

§ 1. Paragrahvi 26 lõikes 4 asendatakse sõnad «kohalikule omavalitsusele» sõnadega «kohaliku omavalitsuse volikogule».

§ 2. Paragrahv 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 31. Seaduse kohaldamine maareformi läbiviimisel

Kui maareformi käigus maa tagastamisel, ostueesõigusega erastamisel, vaba põllumajandusmaa ja vaba metsamaa erastamisel, maa riigi omandisse jätmisel, munitsipaalomandisse andmisel ja hoonestusõiguse seadmisel viiakse läbi maakorraldus, kohaldatakse käesolevat seadust, arvestades §-des 31¹--34¹ sätestatud erisusi. Sellel juhul rakendatakse käesoleva seaduse §-des 16--29 sätestatut niivõrd, kuivõrd see pole vastuolus §-de 31¹--34¹ sätetega.»

§ 3. Seadust täiendatakse §-ga 31¹ järgmises sõnastuses:

«§ 31¹. Ümberkruntimise eeltööd

(1) Ümberkruntimise eeltööd viib läbi vallavalitsus või tema volitatud isik. Eeltööde käigus selgitatakse ümberkruntimise otstarbekus ja maakorralduspiirkonna ulatus ning osalised.

(2) Osalisteks on maakorralduspiirkonnas oleva maa suhtes maa riigi omandisse jätmise, munitsipaliseerimise, ostueesõigusega erastamise või ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmise avalduse esitanud isikud, Eesti NSV taluseaduse alusel antud maale kasutusvalduse seadmise avalduse esitanud isikud ja maa tagastamise õigustatud subjektid, kelle katastriüksuse moodustamist pole alustatud, ning maa erastamise korraldaja. Katastriüksuse moodustamine loetakse alustatuks, kui vallavalitsus on koostanud moodustatava katastriüksuse asendiplaani.

(3) Ettepanek osaleda tehakse isikutele, kelle kinnisasi jääb maakorralduspiirkonda, ning isikutele, kelle katastriüksuse moodustamist on alustatud enne maakorralduspiirkonna määramist. Nendele isikutele saadab vallavalitsus kirjaliku ettepaneku osalemiseks. Nimetatud isikud saavad osalisteks ainult isikliku avalduse alusel. Avaldus osalemiseks tuleb esitada vallavalitsusele pärast vastavasisulise teate saamist teates märgitud tähtajaks.

(4) Maakorralduspiirkonnas oleva ehitise omanik või maa Eesti NSV taluseaduse alusel põliseks kasutamiseks saanud isik, kes ei ole tähtaegselt esitanud maa ostueesõigusega erastamise avaldust, ei ole maakorralduse osaline. Ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (RT I 1993, 72/73, 1021; 1999, 44, 510) § 15 kohaselt ehitise teenindamiseks vajaliku maa ulatuses. Eesti NSV taluseaduse alusel maa põliseks kasutamiseks saanud isiku kasuks, kes ei soovi maad omandada, seatakse tema ehitisealusele ja ehitise teenindamiseks vajalikule maale hoonestusõigus ja ülejäänud maale kasutusvaldus asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 18 või maareformi seaduse § 34¹ kohaselt.

(5) Vallavalitsuse taotlusel on õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise maakonna- ja linnakomisjonid kohustatud eelisjärjekorras läbi vaatama maakorralduspiirkonda jääva maa suhtes esitatud avaldused.

(6) Eeltööde tulemusena valmivale ettepanekule lisatakse:

1) graafiline materjal, kus on ära näidatud maakorralduspiirkonna piir;

2) osaliste nimekiri, käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikute nimekiri ja vallavalitsust esindava isiku nimi;

3) seletuskiri, milles märgitakse ümberkruntimise põhjendus ja eesmärk ning antakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikute kinnisasjade, Eesti NSV taluseaduse alusel antud maa ning õigustatud subjektide tagastamisnõudega alade maakorralduspiirkonda kuuluva maa ja kasvava metsa väärtus maksustamishinnas;

4) vastavasisuline avaldus juhul, kui taotletakse toetusraha.»

§ 4. Paragrahv 32 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 32. Maakorralduse läbiviija valimine, maakorralduspiirkonna ja osaliste kinnitamine ning ümberkruntimise algatamine

(1) Kui taotletakse toetusraha, korraldab maakorralduse läbiviija leidmiseks vähempakkumise toetusraha määraja või tema poolt volitatud isik.

(2) Kui toetusraha ei taotleta, valib maakorralduse läbiviija maavanem vallavalitsuse poolt esitatud vähemalt kolme käesoleva seaduse §-s 4 esitatud nõuetele vastava kandidaadi hulgast.

(3) Maakorralduspiirkonna ja osalised kinnitab ning ümberkruntimise algatab maavanem vallavalitsuse ettepanekul. Korralduses peab olema märgitud isik, kes esindab riiki vastavalt käesoleva seaduse § 7 lõikele 3.

(4) Pärast ümberkruntimise algatamist ei ole isikul, kes on osaline, õigust muuta oma maa tagastamise, erastamise või hoonestusõiguse seadmise avaldust ilma vallavalitsuse kirjaliku nõusolekuta.

(5) Ümberkruntimise algatamise otsusest teatab vallavalitsus igale osalisele kas allkirja vastu või tähitud kirjaga. Ümberkruntimise algatamisel ei rakendata § 19 lõikes 6 sätestatut.»

§ 5. Paragrahv 33 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 33. Ümberkruntimiskava koostamine

(1) Maakorralduse läbiviija korraldab osalistega läbirääkimisi.

(2) Läbirääkimiste käigus arvestatakse maakorralduspiirkonda jääva maa suhtes esitatud maa tagastamise, ostueesõigusega erastamise ja hoonestusõiguse seadmise avaldusi ning maa riigi omandisse jätmise ja munitsipaalomandisse andmise taotlusi. Maakorralduse läbiviija koostab käesoleva seaduse § 25 lõigetes 4 ja 5 nimetatud ümberkruntimiskava vastavalt maakorralduse nõuetele, arvestades esitatud taotlusi ja läbirääkimiste tulemusi juhul, kui need ei ole vastuolus planeeringu või maakorralduse nõuetega.

(3) Maakorralduspiirkonda arvatud maa hindamisel võetakse aluseks maa maksustamishind ja kasvava metsa väärtus.

(4) Tagastamisele kuuluva maa ja maakorralduse käigus tagastatava maa ning Eesti NSV taluseaduse alusel antud maa ja maakorralduse käigus erastatava maa väärtus ei tohi erineda üle 8%.

(5) Ümberkruntimisel arvestatakse notariaalselt tõestatud kokkuleppeid õigustatud subjektidele tagastamata jääva maa kompenseerimiseks isikute poolt, kelle omandisse tagastamata maa kokkuleppe alusel antakse. Riik ei kompenseeri õigustatud subjektile maad, mida nimetatud kokkuleppe alusel ümberkruntimise käigus ei tagastata.»

§ 6. Paragrahv 34 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 34. Kava kooskõlastamine ja kinnitamine

(1) Kava kooskõlastatakse maavanema või tema volitatud isikuga.

(2) Vallavalitsus teeb otsuse ümberkruntimiskava vastuvõtmise kohta ja korraldab kava avaliku väljapaneku. Maakorralduse läbiviija teatab kava avaliku väljapaneku koha, alguse ja kestuse igale osalisele kas allkirja vastu või tähitud kirjaga hiljemalt 10 päeva enne avaliku väljapaneku algust. Teatele lisatakse väljavõte kavast. Väljavõte peab sisaldama informatsiooni:

1) maaüksuse praeguste ja võimalusel ka endiste piiride kohta;

2) kõlvikulise jaotuse ja sihtotstarvete kohta;

3) maa maksustamishinna ja kasvava metsa väärtuse kohta;

4) ümberkruntimise ja katastriüksuse moodustamisega seotud kulude ning osalise poolt tasumisele kuuluva summa kohta.

(3) Avaliku väljapaneku kestus on vähemalt kaks nädalat.

(4) Kõigil osalistel on õigus avaliku väljapaneku kestel esitada kirjalikke parandus- ja täiendusettepanekuid. Käesoleva seaduse § 31¹ lõikes 4 nimetatud isikud, kes ei ole maakorralduse osalised, saavad teha ettepanekuid riigi esindaja kaudu. Kirjalikele ettepanekutele vastab vallavalitsus.

(5) Avalikul väljapanekul esitatud ettepanekud arutab läbi vallavalitsus. Maakorralduse läbiviija on kohustatud tegema kavas vallavalitsuse poolt heakskiidetud parandused ja täiendused.

(6) Kava kinnitab vallavolikogu ja teatab sellest igale osalisele kas allkirja vastu või tähitud kirjaga.

(7) Maavanem võib peatada kava elluviimise 10 päeva jooksul teate saamisest kuni tema poolt kavas avastatud puuduste kõrvaldamiseni.»

§ 7. Seadust täiendatakse §-ga 34¹ järgmises sõnastuses:

«§ 34¹. Ümberkruntimiskava elluviimine

(1) Maa tagastamisel või erastamisel, maa riigi omandisse jätmisel, munitsipaalomandisse andmisel, hoonestusõiguse või kasutusvalduse seadmisel lähtutakse kinnitatud ümberkruntimiskavast.

(2) Maakorraldustoimingute läbiviimise tulemusel määrab maakorralduse läbiviija kinnisasjade vahelised piirid looduses ja koostab katastriüksuse moodustamise toimiku. Moodustatud katastriüksuse pindala maakorralduskaval ja looduses mõõdistatuna võib erineda kuni 8%, kuid mitte üle 5 ha.

(3) Maakorralduse osaliste soovil võib kinnitatud ümberkruntimiskava ja olemasoleva plaanimaterjali alusel katastriüksuse moodustada ning registreerida see maakatastris vastavalt maakatastriseaduse (RT I 1994, 74, 1324; 1995, 29, 356; 59, 1006; 1996, 36, 738; 1997, 16, 261) §-le 20.

(4) Ümberkrunditud kinnisasjade kinnistusraamatusse kandmine toimub vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seadusele ja kinnistusraamatuseadusele (RT I 1993, 65, 922; 1999, 44, 511).»