Teksti suurus:

Veterinaarkorralduse seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1999, 58, 608

Veterinaarkorralduse seadus

Vastu võetud 16.06.1999

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 30. juuni 1999. a otsusega nr 607

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolev seadus sätestab veterinaartegevuse korralduse alused.

(2) Veterinaartegevus on loomade ja inimeste tervise kaitseks ning loomade heaolu tagamiseks rakendatavate abinõude süsteem, mis hõlmab loomatervishoiu-, loomsete saaduste hügieeni- ja loomakaitsealaseid toiminguid.

(3) Veterinaartegevus jaguneb veterinaarjärelevalveks ja veterinaarpraksiseks.

(4) Veterinaarteenus on veterinaartegevuse raames osutatav teenus.

§ 2. Loom ja loomne saadus

(1) Käesolevas seaduses kasutatakse mõistet loom kõikide tehistingimustes ja looduses vabalt elavate imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete, kalade ja selgrootute kohta.

(2) Põllumajandusloom käesoleva seaduse tähenduses on loomsete saaduste tootmise eesmärgil peetav ja aretatav loom.

(3) Lemmikloom käesoleva seaduse tähenduses on inimese isikliku meelelahutuse või seltsi eesmärgil peetav või sellel eesmärgil pidamiseks mõeldud loom.

(4) Loomade kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka nende seemnerakkude, munarakkude ja embrüote suhtes.

(5) Loomne saadus käesoleva seaduse tähenduses on loomne toore ja sellest valmistatud tooted ning loomade eritised ja nendest valmistatud tooted. Loomse saaduse käitlemine on loomse saaduse tootmine, varumine, töötlemine, müümine ja muul viisil tasu eest või tasuta üleandmine, importimine, transiit ja eksportimine ning teised toimingud, mille tulemusel muutub loomne saadus kättesaadavaks teisele käitlejale või tarbijale.

(6) Loomsete saaduste käitleja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes tegutseb käesoleva paragrahvi lõikes 5 käsitletud käitlemisvaldkondades.

(7) Loomsete saaduste kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka loomsete jäätmete suhtes. Loomsed jäätmed käesoleva seaduse tähenduses on loomade korjused ja inimtarbeks sobimatud loomsed saadused. Loomsete jäätmete hulka ei loeta loomade väljaheiteid ja toitlustamisel tekkivaid jäätmeid.

§ 3. Veterinaararst ja veterinaartehnik

(1) Veterinaararst (loomaarst) on isik, kellel on veterinaarmeditsiinialane akadeemiline kõrgharidus.

(2) Veterinaartehnik (veterinaarvelsker) on isik, kellel on veterinaaria õppekava alusel omandatud kutsekeskharidus.

2. peatükk

RIIKLIK VETERINAARJÄRELEVALVE

§ 4. Riikliku veterinaarjärelevalve põhiülesanded

Riikliku veterinaarjärelevalve põhiülesanneteks on:

1) järelevalve käesoleva seaduse ja teiste veterinaariaalaste õigusaktide nõuete täitmise üle;

2) loomade veterinaarabi, haiguste diagnostika, profülaktika, tõrje ja ravi korraldamine ning loomade tervise- ja loomakaitsealane järelevalve;

3) inimeste tervise kaitsmine inimestele ja loomadele ühiste haiguste eest ja nende haiguste tõrje;

4) laboratoorse uurimise korraldamine loomahaiguste diagnoosimiseks ja loomsete saaduste, loomasööda ning joogivee kvaliteedi hindamiseks;

5) loomade nakkushaiguste või loomadelt inimesele üle kanduvate nakkushaiguste teistest riikidest sissetoomise vältimiseks abinõude tarvituselevõtmine, samuti imporditavate loomade, loomsete saaduste, loomasööda ja võimalike nakkusekandjate veterinaarkontroll;

6) põllumajandusloomade ja lemmikloomade identifitseerimise ja registreerimise järelevalve, loomade ja loomsete saaduste siseriikliku liikumise veterinaarkontroll;

7) loomsete saaduste veterinaarkontroll ja nende nõuetekohasuse hindamine;

8) mitteloomsete toiduainete nõuetekohasuse ja ohutuse kontroll temale omistatud pädevuse piires;

9) söötade veterinaarkontroll;

10) loomakasvatushoonete, põllumajandusloomi ja loomseid saadusi töötlevate, transportivate ja säilitavate ettevõtete kontroll;

11) loomakasvatushoonete, põllumajandusloomi ja loomseid saadusi töötlevate ja säilitavate ettevõtete ehitus- ja rekonstrueerimisprojektide kooskõlastamine;

12) keskkonna kaitsmine loomapidamise ja loomahaigustega kaasnevate kahjulike tegurite eest;

13) veterinaararstide ja loomseid saadusi tootvate loomaomanike poolse ravimite ja ravimsöötade kasutamise kontroll;

14) Eestist loomi ja loomseid saadusi importiva riigi veterinaarnõuete täitmise kontroll.

§ 5. Riikliku veterinaarjärelevalve korraldus

(1) Riiklikku veterinaarjärelevalvet korraldab ja teostab Veterinaar- ja Toiduamet.

(2) Veterinaarjärelevalve ametnik (edaspidi järelevalveametnik) on Veterinaar- ja Toiduameti veterinaariaalast järelevalvet teostav ametnik. Järelevalveametnikul peab olema veterinaararsti haridus. Veterinaar- ja Toiduameti peadirektoril ja kohaliku asutuse juhil on õigus veterinaarjärelevalve teostamiseks volitada ka teisi vastavat eriharidust omavaid isikuid.

(3) Veterinaartehnikutel on lubatud osaleda veterinaarjärelevalve teostamisel järelevalveametniku juhendamisel ja vastutusel.

(4) Järelevalveametniku järelevalvealasse kuuluvad:

1) loomad, loomsed saadused ja loomasööt;

2) loomade pidamine ja sellega tegelevad ettevõtted;

3) loomsete saaduste ja loomasööda käitlemine ning sellega tegelevad ettevõtted;

4) veterinaarpraksis ja sellega tegelevad ettevõtted (edaspidi järelevalveobjekt).

(5) Veterinaarjärelevalveks võetud proovide analüüsimisega tegelevad Veterinaar- ja Toidulaboratoorium, käesoleva seaduse § 6 kohaselt volitatud referentlaboratoorium, veterinaarlaboratooriumi tegevusluba omav laboratoorium ja toiduseaduse (RT I 1999, 30, 415) §-de 52 või 53 alusel volitatud laboratoorium.

(6) Veterinaar- ja Toiduametil ning Veterinaar- ja Toidulaboratooriumil on õigus saata veterinaarjärelevalveks võetud proove välisriigi tunnustatud laboratooriumisse või rahvusvahelisse referentlaboratooriumisse.

(7) Järelevalveametniku ja volitatud veterinaararsti poolt järelevalveobjekti kontrollimise käigus võetud proovide laboratoorse uurimise kulud kaetakse Veterinaar- ja Toiduameti eelarve kaudu.

§ 6. Referentlaboratooriumi volitamine

(1) Referentlaboratoorium käesoleva seaduse tähenduses on laboratoorium, mida on käesoleva seadusega sätestatud korras volitatud metoodiliselt juhendama loomahaiguste diagnoosimisega tegelevat laboratooriumi, kinnitama tema pandud diagnoosi ning kontrollima tema tegevust volitusega antud pädevuse ulatuses. Referentlaboratooriumi töötajatel on õigus saada tutvumiseks kõiki kontrollimiseks vajalikke dokumente ning pääseda laboratooriumi territooriumile, töö- ning abiruumidesse.

(2) Referentlaboratooriumina volitatakse tegutsema igas valdkonnas üks nendeks analüüsideks akrediteeritud laboratoorium. Akrediteeritud on laboratoorium, kelle pädevust analüüside tegemiseks selles valdkonnas on ametlikult tunnustanud akrediteerimisorgan.

(3) Referentlaboratooriumina tegutsemise volitus antakse laboratooriumi kirjaliku taotluse alusel põllumajandusministri käskkirjaga, milles on kirjeldatud volituse ulatust.

(4) Põllumajandusministril on õigus tunnustada referentlaboratooriumina ka välisriigi sellekohaseid õigusi omavat laboratooriumi.

(5) Kui referentlaboratoorium oma ülesandeid nõuetekohaselt ei täida, on põllumajandusministril õigus anda kuni kolmekuuline tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kui puudusi ei kõrvaldata, tunnistatakse volitus osaliselt või täielikult kehtetuks. Puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud ajal loetakse volitus peatatuks.

(6) Põllumajandusminister korraldab referentlaboratooriumi tegevuse üle järelevalvet Veterinaar- ja Toiduameti kaudu. Järelevalvet teostavatel isikutel on õigus saada tutvumiseks kõiki järelevalve teostamiseks vajalikke dokumente ning pääseda referentlaboratooriumi territooriumile, töö- ning abiruumidesse.

(7) Referentlaboratoorium tegutseb riikliku tellimuse alusel, mille esitab põllumajandusminister. Tellimuse täitmist finantseeritakse selleks Põllumajandusministeeriumile riigieelarves eraldatud vahendite arvel.

(8) Referentlaboratooriumi volituse taotlemise ja valdkonna määratlemise korra ning volitamise kriteeriumid kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 7. Järelevalveametniku õigused

Järelevalveametnikul on õigus:

1) kontrollida järelevalveobjekte ja võtta järelevalve teostamiseks tasuta proove;

2) omada juurdepääsu järelevalveks vajalikule informatsioonile ja dokumentatsioonile ning nõuda viimastest koopiaid;

3) väljastada veterinaartõendeid ja koostada akte;

4) kasutada järelevalve teostamisel tehnilisi vahendeid ning käesoleva seaduse § 5 lõikes 5 nimetatud laboratooriumide teenuseid;

5) keelata veterinaarnõuetele mittevastavate loomadega kauplemine ning selliste loomade karjatamine, ühest karjast teise või loomseid saadusi töötlevasse ettevõttesse viimine;

6) keelata veterinaarhügieeninõuetele mittevastavate loomsete saaduste käitlemine;

7) peatada loomatervishoiu-, veterinaarhügieeni- ja loomakaitsealaseid nõudeid rikkunud ettevõtte tegevus osaliselt või täielikult, teha ettekirjutusi järelevalve teostamise käigus avastatud puuduste kõrvaldamiseks, määrates puuduste kõrvaldamise tähtaja ning nimetatud tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel ning loomatervishoiu-, veterinaarhügieeni- ja loomakaitsealaste nõuete pideva eiramise korral teha kohtule ettevõtte sundlõpetamise ettepanek;

8) teha kohalikule omavalitsusele ettepanek loomatervishoiu-, veterinaarhügieeni- ja loomakaitsealastele nõuetele mittevastava loomakasvatushoone ja -rajatise või loomseid saadusi töötleva objekti ehitusloa peatamiseks või tühistamiseks;

9) suunata loom nakkushaiguse kahtluse korral diagnostilisele tapmisele seadusega ettenähtud korras;

10) määrata halduskaristusi seadusega ettenähtud juhtudel ja korras.

§ 8. Järelevalveametniku dokumendi esitamise kohustus

Järelevalveametnik on kohustatud järelevalve teostamisel esitama oma volitusi tõendava dokumendi.

3. peatükk

VOLITATUD VETERINAARARST, TEMA VOLITAMISE KORD, VOLITATUD VETERINAARARSTI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

§ 9. Volitatud veterinaararst

(1) Volitatud veterinaararst on tegevusluba omav veterinaararst, kellele on käesoleva seadusega sätestatud korras antud volitus järelevalveobjekti seisundi kontrollimiseks.

(2) Õigus töötada volitatud veterinaararstina antakse avaliku konkursi korras.

§ 10. Volitatud veterinaararsti ametikohale korraldatava konkursi väljakuulutamine

(1) Konkursi volitatud veterinaararsti vakantsele ametikohale (edaspidi konkurss) kuulutab välja Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht.

(2) Konkursi kuulutus avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(3) Konkursi kuulutus peab sisaldama informatsiooni konkursil osalejale esitatavate nõuete kohta, konkursil osalemiseks esitatavate dokumentide ja nende esitamise tähtaja kohta ning konkursi all oleva volitatud veterinaararsti ametikohaga kaasneva volituse ulatuse ja tegevuspiirkonna kohta.

(4) Konkursil osalemiseks esitatavate dokumentide esitamise tähtaeg on 30 päeva konkursi kuulutuse avaldamisest arvates.

§ 11. Nõudmised volitatud veterinaararsti õiguste taotlejale

Volitatud veterinaararsti õiguste taotleja peab:

1) omama kehtivat veterinaararsti tegevusluba;

2) omama volitusega seotud ülesannete täitmiseks vajalikku ettevalmistust ja tehnilist varustust;

3) olema võimeline tegutsema erapooletult ja andma tegelikule olukorrale vastavaid hinnanguid.

§ 12. Volitatud veterinaararsti õiguste taotlemine

Veterinaarjärelevalvealase volituse saamiseks esitab taotleja konkursi kuulutuses nimetatud tähtajaks:

1) avalduse volituse saamiseks;

2) eluloolised andmed ja töökäigukirjelduse;

3) veterinaararsti tegevusloa notariaalselt tõestatud ärakirja.

§ 13. Taotluste menetlemise kord ja volitatud veterinaararsti õiguste andmine

(1) Konkursile laekunud taotluste läbivaatamiseks ja hindamiseks moodustab Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor kolmeliikmelise komisjoni, kuhu kuuluvad Veterinaar- ja Toiduameti, konkursi väljakuulutanud Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse ja registreeritud erialaorganisatsiooni esindaja. Komisjon moodustatakse jooksvaks kalendriaastaks.

(2) Komisjon vaatab läbi konkursile laekunud taotlused ja hindab taotleja vastavust käesoleva seaduse §-s 11 esitatud nõuetele. Komisjonil on õigus kontrollida volituse taotleja esitatud materjalide õigsust ning vajaduse korral nõuda täiendavaid andmeid ja dokumente.

(3) Komisjon teeb kõigi volituse saamiseks nõutavate dokumentide esitamisest arvates 30 tööpäeva jooksul Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhile kirjalikult põhjendatud ettepaneku taotlejale volituse andmise või volituse andmisest keeldumise kohta. Komisjon otsustab volituse andmise või volituse andmisest keeldumise lihthäälteenamusega.

(4) Komisjoni ettepaneku alusel valib Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht konkursi läbinud veterinaararstide hulgast ühe ja annab talle oma käskkirjaga õiguse tegutseda volitatud veterinaararstina, sätestades tegevuspiirkonna. Volituste ulatus määratakse Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse ja konkursi edukalt läbinud veterinaararsti vahel sõlmitavas töövõtulepingus.

(5) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht annab käskkirja ärakirja volituse andmise või volituse andmisest keeldumise kohta tehtud otsusega volituse taotlejale välja kolme tööpäeva jooksul komisjoni esildise saamisest arvates.

(6) Õigus tegutseda volitatud veterinaararstina antakse kuni viieks aastaks.

§ 14. Volituse lõppemine

Volitus lõpeb:

1) volitusest loobumise korral;

2) volituse tähtaja möödumisega;

3) volitatu surma korral;

4) volituse kehtetuks tunnistamise korral;

5) veterinaararsti tegevusloast loobumise korral;

6) veterinaararsti tegevusloa tähtaja lõppemise korral;

7) veterinaararsti tegevusloa kehtetuks tunnistamise korral.

§ 15. Volitatud veterinaararsti õigused

(1) Volitatud veterinaararstil on vastavalt oma volituse ulatusele õigus:

1) omada juurdepääsu järelevalveobjektile, kontrolli teostamiseks vajalikule informatsioonile ja dokumentatsioonile ning nõuda viimastest koopiaid;

2) väljastada veterinaartõendeid ning koostada akte;

3) kasutada kontrolli teostamiseks tehnilisi vahendeid ning kontrolliga seotud uuringuteks käesoleva seaduse § 5 lõikes 5 nimetatud laboratooriumide teenuseid;

4) peatada kehtivatele veterinaarnõuetele mittevastavate loomadega kauplemine, selliste loomade karjatamine, ühest karjast teise või loomseid saadusi käitlevasse ettevõttesse viimine, veterinaarhügieeni nõuetele mittevastavate loomsete saaduste käitlemine, samuti niisuguste loomsete saaduste kasutamine inimtoiduks;

5) teha ettepanek vastava piirkonna järelevalveametnikule peatada järelevalveobjektiks oleva ettevõtte tegevus, kui loomatervishoiu, veterinaarhügieeni ja loomakaitse nõuete rikkumine seab ohtu inimeste või loomade elu ja tervise.

(2) Volitatud veterinaararstil on õigus volitusest loobuda, teatades sellest kirjalikult Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhile vähemalt 30 päeva ette.

(3) Volitatud veterinaararsti surma korral seoses tema volitusega seotud ülesannete täitmisega makstakse tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetele ühekordset toetust surnud isiku kümne aasta keskmise palga ulatuses. Niisugustel asjaoludel surnud isiku matused korraldatakse riigi kulul.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud asjaoludel invaliidistunud volitatud veterinaararstile makstakse ühekordset toetust:

1) töövõime osalise kaotuse korral -- tema ühe aasta keskmise palga ulatuses;

2) töövõime täieliku kaotuse korral -- tema viie aasta keskmise palga ulatuses.

§ 16. Volitatud veterinaararsti kohustused

(1) Volitatud veterinaararst on kohustatud:

1) täitma volitusega temale pandud ülesandeid;

2) kasutama oma õigusi veterinaariaalaste õigusaktide nõuete rikkumise tõkestamiseks ja tuvastamiseks;

3) vormistama volituse täitmisel tehtud otsustused põhjendatud kirjaliku otsusena;

4) hoidma talle järelevalveobjekti kontrolli teostamisel teatavaks saanud äri- ja ametisaladusi;

5) säilitama tema poolt väljastatud tõendite koopiaid ja muid järelevalve teostamisega seotud dokumente Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori käskkirjaga kehtestatud korras;

6) andma volituse lõppemisel käesoleva lõike punktis 5 nimetatud dokumendid üle tema tegevuse üle järelevalvet teostavale Veterinaar- ja Toiduameti kohalikule asutusele;

7) esitama tema tegevuse üle järelevalvet teostavale Veterinaar- ja Toiduameti kohalikule asutusele selle nõudmisel kõik volitusega seotud tegevuse järelevalveks vajalikud dokumendid.

(2) Volitatud veterinaararstil on keelatud teostada veterinaarjärelevalvet talle või tema pereliikmetele kuuluva järelevalveobjekti üle.

§ 17. Volitatud veterinaararsti tegevuse järelevalve

(1) Järelevalvet volitatud veterinaararsti tegevuse üle teostab Veterinaar- ja Toiduameti kohalik asutus, mille järelevalvealasel territooriumil ta tegutseb.

(2) Volitatud veterinaararst esitab aruandeid Veterinaar- ja Toiduameti kohalikule asutusele, mille järelevalvealasel territooriumil ta tegutseb.

(3) Nõuded volitatud veterinaararsti poolt esitatavale aruandlusele ja aruannete esitamise kord kehtestatakse Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori käskkirjaga.

§ 18. Volituse peatamine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Volitatud veterinaararsti tegevusloa peatamisel peatub ka talle antud volitus.

(2) Kui volitatud veterinaararsti volitusega seotud tegevus ei ole nõuetekohane, peatab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht volituse ja annab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui tähtajaks puudusi ei kõrvaldata, tühistab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht volituse.

§ 19. Volitatud veterinaararsti tasu

(1) Volitatud veterinaararst osutab volituse raames nii tasulist kui ka riigieelarvest finantseeritavat veterinaarteenust.

(2) Veterinaarjärelevalve toimingu eest on volitatud veterinaararstil õigus saada tasu.

(3) Volitatud veterinaararstil on keelatud võtta tasu riigieelarvest finantseeritavate veterinaarteenuste eest.

(4) Tasu riigieelarvest finantseeritavate veterinaarteenuste eest makstakse Veterinaar- ja Toiduameti eelarve kaudu.

(5) Volitatud veterinaararsti volituse raames osutatavate teenuste tasu määrad ja tasustamise korra kehtestab põllumajandusminister.

4. peatükk

VETERINAARPRAKSIS

§ 20. Veterinaarpraksis

(1) Veterinaarpraksis on tegevus loomahaiguste ravi, haiguste ennetamise ja diagnoosimise, sealhulgas laboratoorse diagnoosimise alal. Veterinaarpraksis ei ole järelevalveametnike ja volitatud veterinaararstide poolt teostatavad järelevalvetoimingud.

(2) Veterinaarpraksise raames osutatud veterinaarteenus on tasuline.

§ 21. Veterinaarteenuse osutamise tegevusluba

(1) Õigus veterinaarpraksiseks on veterinaarteenuse osutamise tegevusluba (veterinaararsti või veterinaarlaboratooriumi tegevusluba) omaval isikul.

(2) Tegevusloa veterinaararstile või veterinaarlaboratooriumile annab Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor (edaspidi tegevusloa andja).

(3) Tegevusluba antakse kuni viieks aastaks. Kolm kuud enne tegevusloa lõppemist on tegevusloa omanikul õigus esitada taotlus uue tegevusloa saamiseks.

(4) Tegevusluba kaotab kehtivuse tegevusloal märgitud kehtivusaja möödumisel, tegevusloa kehtetuks tunnistamisel ja tegevuse lõpetamisel.

(5) Tegevusloa taotluse menetluskorra kehtestab põllumajandusminister.

5. peatükk

VETERINAARARSTI JA VETERINAARTEHNIKU TEGEVUS

§ 22. Veterinaararsti tegevusluba

(1) Veterinaararsti tegevusluba on käesoleva seaduse § 3 lõikes 1 esitatud nõudmistele vastavat ettevalmistust omavale füüsilisele isikule tema taotlusel väljastatud luba tegelda veterinaarpraksisega.

(2) Tegevusloas märgitakse:

1) tegevusloa omaniku ees- ja perekonnanimi;

2) isikukood;

3) tegevusalad ja tegevuse tingimused;

4) väljaandmise kuupäev;

5) kehtivusaeg;

6) registreerimisnumber.

§ 23. Tegevusluba omava veterinaararsti õigused ja kohustused

(1) Tegevusluba omaval veterinaararstil on õigus:

1) tegutseda iseseisvalt veterinaarpraksisega füüsilisest isikust ettevõtjana või veterinaarpraksisega tegelevas ettevõttes;

2) välja kirjutada ja väljastada ravimeid loomade raviks;

3) välja anda oma pädevuse piires tõendeid loomade tervise ja loomsete saaduste seisundi kohta;

4) kasutada isiklikku tegevusloa registreerimisnumbriga pitsatit.

(2) Tegevusluba omav veterinaararst on kohustatud:

1) pidama kinni veterinaararsti kutse-eetikast;

2) täiendama ennast erialaselt;

3) esitama Veterinaar- ja Toiduameti kohalikule asutusele, mille järelevalvealasel territooriumil ta tegutseb, veterinaariaalastes õigusaktides kehtestatud korras nõutavaid veterinaariaalaseid aruandeid ja täitma nimetatud asutuse veterinaartegevusealaseid ettekirjutusi.

§ 24. Erialane täiendamine

Veterinaararsti erialaseks täiendamiseks loetakse:

1) osavõtt ülikooli ja erialaorganisatsioonide poolt korraldatud erialastest õppepäevadest, kursustest, seminaridest ja konverentsidest;

2) praktiseerimine veterinaarkliinikus, veterinaarõppeasutuses või veterinaararsti juures;

3) erialase teaduskraadi omandamine.

§ 25. Veterinaararsti tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusluba taotlev veterinaararst esitab tegevusloa andjale:

1) avalduse, mis on kooskõlastatud Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutusega, mille järelevalvealasel territooriumil ta avalduse esitamise hetkel tegutseb või soovib tegutsema asuda;

2) eluloolised andmed ja töökäigukirjelduse;

3) veterinaararsti haridust tõendava dokumendi notariaalselt tõestatud ärakirja;

4) erialast täiendamist tõendavate dokumentide koopiad;

5) riigilõivu tasumist tõendava dokumendi koopia.

(2) Kolme aasta jooksul pärast veterinaararsti hariduse omandamist ei ole tegevusloa taotlemisel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud dokumentide esitamine nõutav.

§ 26. Veterinaararsti tegevusloa andmine ja tegevusloa andmisest keeldumine

(1) Tegevusloa andmise otsuse tegemisel arvestab tegevusloa andaja erialaorganisatsiooni arvamusega, samuti taotleja tegevusega järgmistes valdkondades:

1) ülikooli veterinaaria eriala üliõpilaste õppe- ja menetluspraktika juhendamine;

2) teaduslik-praktiliste tööde ja erialaste artiklite avaldamine Eesti või välisriigi erialastes väljaannetes, erialase õppe- ja teaduskirjanduse avaldamine;

3) erialase ettekandega esinemine õppepäevadel, kursustel, konverentsidel ja seminaridel.

(2) Tegevusloa andja võib keelduda tegevusloa andmisest, kui:

1) tegevusloa taotlemisel on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid;

2) tegevusluba taotlev veterinaararst ei ole viimase kolme aasta jooksul töötanud erialasel tööl ega ole nimetatud perioodil osa võtnud ka erialasest täiendõppest;

3) tegevusloa taotleja ei ole oma varasemas erialases tegevuses täitnud veterinaariaalastes õigusaktides kehtestatud nõudeid ja taotleja eelnev tegevusluba on selle tõttu kehtetuks tunnistatud;

4) erialaorganisatsiooni andmetel ei ole taotleja oma varasemas erialases tegevuses kinni pidanud veterinaararsti kutse-eetikast.

§ 27. Veterinaararsti tegevusloa kehtetuks tunnistamine

(1) Tegevusloa andja võib tegevusloa tunnistada kehtetuks:

1) kui tegevusloa taotlemisel on teadlikult esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid;

2) kui tegevusloa omanik ei ole järginud veterinaariaalastes õigusaktides kehtestatud nõudeid;

3) kui erialaorganisatsiooni andmetel ei ole tegevusloa omanik kinni pidanud veterinaararsti kutse-eetikast;

4) muudel seadusega ettenähtud juhtudel.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolude ilmnemisel võib tegevusloa andja:

1) teha tegevusloaga veterinaararstile ettekirjutuse;

2) peatada tegevusloa kehtivus kuni õiguserikkumise või selle tagajärgede kõrvaldamiseni;

3) lõpetada tegevusloa kehtivuse, määrates tähtaja veterinaarpraksise lõpetamiseks.

(3) Tegevusloa kehtetuks tunnistamisel saadab tegevusloa andja otsuse ärakirja tegevusloa omanikule kolme tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist.

§ 28. Veterinaartehniku tegevus

(1) Käesoleva seaduse § 3 lõikele 2 vastavat ettevalmistust omav veterinaartehnik osaleb veterinaarpraksises tegevusluba omava veterinaararsti juhendamisel ja vastutusel.

(2) Veterinaartehnikul on veterinaarteenuse osutamisel keelatud:

1) panna iseseisvalt loomale diagnoosi, määrata ravi ja diagnostilisi protseduure;

2) teostada oma algatusel ravi ja diagnostilisi protseduure;

3) kirjutada retsepte ja anda välja ravimeid;

4) teostada iseseisvalt veterinaarkontrolli;

5) kirjutada välja looma terviseseisundit ja loomsete saaduste kvaliteeti tõendavaid dokumente.

6. peatükk

VETERINAARLABORATOORIUMI TEGEVUSLUBA, SELLE TAOTLEMINE JA ANDMINE

§ 29. Veterinaarlaboratooriumi tegevusluba

(1) Veterinaarlaboratooriumi tegevusluba on laboratooriumile tema taotlusel väljastatav luba tegelda loomahaiguste laboratoorse diagnoosimisega.

(2) Tegevusluba antakse käesolevas seaduses sätestatud korras tunnustatud analüüsimetoodikaid kasutavale laboratooriumile.

(3) Tegevusloas märgitakse:

1) tegevusloa omanik;

2) äriregistri kood;

3) tegevusvaldkond;

4) väljaandmise kuupäev;

5) kehtivusaeg;

6) registreerimisnumber.

(4) Tegevusluba kehtib ainult tunnustatud analüüsimetoodikate ulatuses ja koos tunnustamist tõendava dokumendiga.

§ 30. Veterinaarlaboratooriumi õigused ja kohustused

(1) Veterinaarlaboratooriumi tegevusloaga laboratooriumil (edaspidi veterinaarlaboratoorium) on õigus:

1) tegelda loomahaiguste laboratoorse diagnoosimisega tegevusloale märgitud valdkonnas ja tunnustamist tõendavale dokumendile märgitud analüüsimetoodikate ulatuses ja tingimustel;

2) kasutada veterinaarlaboratooriumi tegevusloa registreerimisnumbriga pitsatit.

(2) Veterinaarlaboratoorium on kohustatud:

1) osalema tunnustatud analüüsimetoodikate ulatuses valdkonna referentlaboratooriumi poolt korraldatavates kontrolltestides;

2) esitama Veterinaar- ja Toiduametile veterinaariaalaseid aruandeid ja täitma nimetatud asutuse veterinaartegevusealaseid ettekirjutusi;

3) loomataudi kahtluse või puhkemise korral osalema vastavalt järelevalveametniku korraldusele loomataudi laboratoorsel diagnoosimisel tunnustatud analüüsimetoodikate ulatuses.

(3) Veterinaarlaboratooriumi tegevust loomahaiguste diagnoosimise alal peab juhtima veterinaararst.

(4) Tunnustatud analüüsimetoodikate ning muude tunnustamise aluseks olnud tingimuste muutmisest peab veterinaarlaboratoorium kirjalikult informeerima tunnustamise läbiviinud referentlaboratooriumi.

(5) Nõuded veterinaarlaboratooriumi poolt esitatavale aruandlusele ja aruannete esitamise korra kehtestab põllumajandusminister.

§ 31. Veterinaarlaboratooriumi tegevusloa taotlemine

Tegevusloa taotleja esitab tegevusloa andjale:

1) avalduse tegevusloa saamiseks;

2) kasutatavate analüüsimetoodikate loetelu ja kirjelduse;

3) riigilõivu tasumist tõendava dokumendi koopia.

§ 32. Veterinaarlaboratooriumi tegevusloa andmisest keeldumine

Tegevusloa andja võib keelduda veterinaarlaboratooriumi tegevusloa andmisest, kui:

1) tegevusloa taotlemisel on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid;

2) referentlaboratoorium ei tunnusta ühtegi taotleja esitatud analüüsimetoodikat;

3) tegevusluba taotlev veterinaarlaboratoorium ei ole vastavalt õigusaktides sätestatud sagedusele ja korrale osalenud valdkonna referentlaboratooriumi poolt korraldatud kontrolltestides tunnustatud analüüsimetoodikate ulatuses;

4) tegevusloa taotleja ei ole oma varasemas tegevuses järginud veterinaariaalastes õigusaktides kehtestatud nõudeid ja taotleja eelnev tegevusluba on seetõttu kehtetuks tunnistatud.

§ 33. Veterinaarlaboratooriumi tegevusloa kehtetuks tunnistamine

(1) Veterinaarlaboratooriumi tegevusloa võib tunnistada kehtetuks, kui:

1) tegevusloa taotlemisel on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid;

2) loomahaiguste laboratoorseks diagnoosimiseks kasutatav analüüsimetoodika ei ole tunnustatud ega märgitud tunnustamist tõendavale dokumendile;

3) tunnustatud analüüsimetoodikate ulatuses teostatud kontrolltestid ei anna nõutud tulemusi;

4) tegevusloa omanik ei ole järginud veterinaariaalastes õigusaktides kehtestatud nõudeid.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolude ilmnemisel võib:

1) teha tegevusloaga veterinaarlaboratooriumile ettekirjutuse;

2) peatada tegevusloa kehtivuse kuni õiguserikkumise või selle tagajärgede kõrvaldamiseni;

3) anda tegevusloaga veterinaarlaboratooriumile tähtaeg veterinaarpraksise lõpetamiseks.

(3) Veterinaarlaboratooriumi tegevusloa kehtetuks tunnistamise korral saadab tegevusloa andja otsuse ärakirja tegevusloa omanikule kolme tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist.

§ 34. Analüüsimetoodika tunnustamine

(1) Analüüsimetoodika tunnustamine on menetlus, mille käigus hinnatakse ja kinnitatakse laboratooriumis kasutatava analüüsimetoodika vastavust käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetele.

(2) Analüüsimetoodikat tunnustab selle analüüsimetoodika referentlaboratoorium.

(3) Tunnustamine toimub loomahaiguste ja nende diagnoosimise analüüsimetoodikate kaupa, võttes arvesse laboratooriumi seadmete ja ruumide sobivust ning personali kvalifikatsiooni vastavust antud metoodikate rakendamiseks ja tulemuste analüüsiks.

(4) Kui laboratooriumis kasutatav analüüsimetoodika vastab käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetele, väljastab referentlaboratoorium tunnustamist tõendava dokumendi.

(5) Kui laboratooriumis kasutatav analüüsimetoodika ei vasta osaliselt või täielikult käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetele, väljastab referentlaboratoorium taotlejale kirjaliku otsuse tunnustamisest keeldumise kohta, näidates ära keeldumise põhjused.

(6) Tunnustamist tõendav dokument või tunnustamisest keeldumise otsuse ärakiri saadetakse taotlejale kolme tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist.

(7) Analüüsimetoodika tunnustamise taotluse vormi, esitatavate dokumentide loetelu ja taotluse menetlemise korra ning tunnustamist tõendava dokumendi vormi kehtestab põllumajandusminister.

7. peatükk

JURIIDILISTE JA FÜÜSILISTE ISIKUTE KOHUSTUSED

§ 35. Isiku kohustused

Järelevalveobjekti valdaja on kohustatud:

1) võimaldama järelevalveametnikul ja volitatud veterinaararstil takistamatult teostada järelevalvetoiminguid nende pädevuse piires;

2) võimaldama järelevalveametniku ja volitatud veterinaararsti juurdepääs järelevalveks vajalikule informatsioonile ja dokumentatsioonile;

3) tagama veterinaarteenust osutavale või järelevalvet teostavale veterinaararstile ohutud töötingimused;

4) tagama vajaduse korral järelevalveametnikule või volitatud veterinaararstile abi järelevalvetoimingute teostamisel, vastasel juhul on järelevalveametnikul või volitatud veterinaararstil õigus kasutada palgalist tööjõudu, kusjuures töö eest tasub järelevalveobjekti valdaja.

8. peatükk

ETTEKIRJUTUSE VÕI MUU TOIMINGU VAIDLUSTAMINE

§ 36. Järelevalveametniku ettekirjutuse või muu toimingu vaidlustamine

(1) Järelevalveametniku ettekirjutuse või muu erialase toiminguga mittenõustumise korral on õigus esitada kaebus Veterinaar- ja Toiduameti peadirektorile või kohaliku asutuse juhile kümne kalendripäeva jooksul ettekirjutusest või muust toimingust teadasaamise päevast arvates.

(2) Kaebuse esitamine ei vabasta ettekirjutuse täitmisest.

(3) Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor või kohaliku asutuse juht teeb otsuse kaebuse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta kümne tööpäeva jooksul kaebuse laekumisest arvates. Otsus vormistatakse kirjalikult ja tehakse kaebuse esitajale teatavaks allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega.

§ 37. Volitatud veterinaararsti tegevuse vaidlustamine

(1) Volitatud veterinaararsti volitusega seotud toiminguga mittenõustumise korral on õigus esitada kaebus Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhile kümne kalendripäeva jooksul nimetatud toimingust teadasaamise päevast arvates.

(2) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht teeb otsuse kaebuse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta kümne tööpäeva jooksul kaebuse laekumisest arvates. Otsus vormistatakse kirjalikult ja tehakse kaebuse esitajale teatavaks allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega.

§ 38. Veterinaararsti või veterinaarlaboratooriumi osutatud veterinaarteenuse kvaliteedi vaidlustamine

(1) Veterinaararsti või veterinaarlaboratooriumi osutatud veterinaarteenuse kvaliteediga mittenõustumise korral on õigus esitada kaebus Veterinaar- ja Toiduameti peadirektorile või kohaliku asutuse juhile.

(2) Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor või kohaliku asutuse juht teeb otsuse kaebuse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta kümne tööpäeva jooksul kaebuse laekumisest arvates. Otsus vormistatakse kirjalikult ja tehakse kaebuse esitajale teatavaks allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega.

§ 39. Veterinaarteenuse kvaliteedi hindamise ekspertkomisjon

(1) Käesoleva seaduse §-dest 36--38 tuleneva otsusega mittenõustumise korral on õigus esitada kaebus või järelepärimine põllumajandusministrile, kes edastab kaebuse või järelepärimise veterinaarteenuse kvaliteedi hindamise ekspertkomisjonile.

(2) Veterinaarteenuse kvaliteedi hindamise ekspertkomisjon (edaspidi ekspertkomisjon) on põllumajandusministri poolt moodustatav komisjon, kuhu kuuluvad üks Veterinaar- ja Toiduameti esindaja, üks Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi esindaja, üks Eesti Põllumajandusülikooli loomaarstiteaduskonna esindaja ja kaks erialaorganisatsioonide esindajat.

(3) Ekspertkomisjoni isikkoosseis määratakse viieks aastaks.

(4) Ekspertkomisjonil on õigus:

1) saada kõiki veterinaarteenuse kvaliteedi hindamiseks vajalikke andmeid;

2) kaasata oma töösse eksperte;

3) teha Veterinaar- ja Toiduameti peadirektorile või kohaliku asutuse juhile ettepanek mittekvaliteetse veterinaarteenuse osutaja administratiivkorras karistamiseks, tema tegevusloa peatamiseks või kehtetuks tunnistamiseks;

4) teha põllumajandusministrile ettepanekuid veterinaarkorraldust ja veterinaarteenuse osutamist puudutavate õigusaktide kehtestamiseks või muutmiseks.

(4) Ekspertkomisjon annab veterinaarteenuse kvaliteedi kohta esitatava kaebuse või järelepärimise kohta kirjaliku eksperthinnangu või korraldab sellise hinnangu andmise 30 tööpäeva jooksul kaebuse või järelepärimise laekumisest.

(5) Veterinaarteenuse kvaliteedi kohta esitatava kaebuse menetluskorra kehtestab põllumajandusminister.

9. peatükk

VASTUTUS

§ 40. Vastutuse alused

(1) Füüsilised isikud vastutavad käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise eest haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1999, 41, 496; 45, õiend) ja kriminaalkoodeksis (RT 1992, 20, 288; RT I 1999, 38, 485) sätestatud korras.

(2) Juriidilised isikud vastutavad käesoleva seaduse kohaselt.

§ 41. Juriidilise isiku haldusvastutus käesoleva seaduse rikkumise eest

Juriidilise isiku poolt:

1) veterinaarpraksisega tegelemise eest ilma veterinaarlaboratooriumi tegevusloata või veterinaararsti tegevusloata, samuti tegevusloa saamiseks valeandmeid esitanud veterinaarteenust osutavate isikute veterinaarpraksisega tegelema lubamise eest -- määratakse rahatrahv kuni 50 000 krooni;

2) käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 sätestatud kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest -- määratakse rahatrahv kuni 40 000 krooni;

3) veterinaarias kasutatavate ravimite ja ravimsöötade kasutamise eeskirjade rikkumise eest -- määratakse rahatrahv kuni 50 000 krooni;

4) järelevalveametnike ja volitatud veterinaararstide kontrollialase tegevuse takistamise, selleks vajalike dokumentide ja andmete esitamisest keeldumise või valeandmete esitamise, samuti veterinaarteenust osutavale või järelevalvet teostavale veterinaararstile ohutute töötingimuste mittetagamise eest -- määratakse rahatrahv kuni 50 000 krooni.

§ 42. Menetlus juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asjas

(1) Käesoleva seaduse §-s 41 nimetatud haldusõiguserikkumiste asjades on asja arutamise ja karistuse määramise õigus Veterinaar- ja Toiduameti peadirektoril, tema asetäitjal ning Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhil ning halduskohtunikul.

(2) Veterinaar- ja Toiduameti peadirektoril, tema asetäitjal ning Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhil on õigus käesoleva seaduse §-s 41 nimetatud haldusõiguserikkumiste asjades määrata rahatrahvi kuni 15 000 krooni, sellest suurema rahatrahvi võib kohaldada ainult halduskohtunik.

(3) Käesoleva seaduse §-s 41 nimetatud haldusõiguserikkumiste asjades on protokolli koostamise õigus Veterinaar- ja Toiduameti peadirektoril, tema asetäitjal ning Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhil, tema asetäitjal ning järelevalveametnikul.

(4) Protokollis märgitakse:

1) selle koostamise aeg ja koht;

2) asutuse nimi ja aadress, kelle nimel protokoll koostatakse;

3) protokolli koostanud isiku ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus;

4) õiguserikkujast juriidilise isiku nimi ja aadress;

5) õiguserikkuja esindaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht;

6) õiguserikkumise koht, aeg ja kirjeldus;

7) viide seadusesättele, mis näeb ette vastutuse selle õiguserikkumise eest;

8) õiguserikkuja esindaja seletus ja märge, et õiguserikkuja esindajale on tutvustatud tema õigust kasutada õigusabi;

9) õiguserikkumist tõendavad materjalid;

10) muud vajalikud andmed.

(5) Protokollile kirjutavad alla selle koostanud ametnik ja õiguserikkuja esindaja. Kui õiguserikkuja esindaja keeldub protokollile alla kirjutamast, tehakse protokolli selle kohta kanne. Protokollile lisatakse õiguserikkuja esindaja kirjalikud märkused protokolli ning protokollile allakirjutamisest keeldumise kohta.

(6) Kui õiguserikkuja on juriidilise isiku ametiisik, võib selle rikkumise asjas määrata halduskaristuse füüsilisele isikule ja juriidilisele isikule samaaegselt seadusega ettenähtud korras.

(7) Juriidilise isiku õiguserikkumise asja menetletakse haldusõiguserikkumiste seadustikus sätestatud korras, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.

10. peatükk

LÕPPSÄTTED

§ 43. Haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmine

Haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1999, 41, 496; 45, õiend) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 80 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 80. Veterinaarnõuete rikkumine

(1) Ilma tegevusloata veterinaarpraksisega tegelemise eest -- määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses.

(2) Veterinaarias kasutatavate ravimite ja ravimsöötade kasutamise eeskirjade rikkumise eest -- määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses.

(3) Veterinaararsti või volitatud veterinaararsti poolt kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest -- määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses.

(4) Veterinaarjärelevalve objekti tegelikule seisundile või kvaliteedile mittevastava veterinaartõendi väljastamise eest -- määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses.

(5) Loomakasvatushoonetele kehtestatud veterinaarnõuete rikkumise või mittenõuetekohase täitmise eest -- määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses.

(6) Loomapidaja poolt loomade haigestumisest või veterinaararsti poolt loomataudi kahtlusest teatamata jätmise eest -- määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses.

(7) Looma viimise eest näitusele, võistlusele, laadale või oksjonile ilma eelnevaid veterinaarseid menetlusi teostamata ja ilma sellekohase veterinaartõendita ning loomade transportimise nõuete ja profülaktilise karantiini tingimuste rikkumise või mittenõuetekohase täitmise eest -- määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses.

(8) Loomade identifitseerimiskohustuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest -- määratakse rahatrahv kuni kaheksakümne päevapalga ulatuses.

(9) Loomsete saaduste veterinaarnõuete rikkumise või mittenõuetekohase täitmise eest -- määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses.

(10) Loomataudi kahtluse või loomataudi tõrjeks rakendatavate meetmete ja loomatauditõrje eeskirjade mittejärgimise või mittenõuetekohase järgimise eest -- määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses.

(11) Järelevalveametnike ja volitatud veterinaararstide kontrollialase tegevuse takistamise, selleks vajalike dokumentide ja andmete esitamisest keeldumise või valeandmete esitamise, samuti veterinaarteenust osutavale või järelevalvet teostavale veterinaararstile ohutute töötingimuste mittetagamise eest -- määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses.»;

2) paragrahvis 208 asendatakse sõnad «Veterinaar- ja Toiduinspektsioon» sõnadega «Veterinaar- ja Toiduamet» vastavas käändes.

§ 44. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344; 86, 1461; 87, 1466 ja 1467; 93, 1563; 1998, 2, 47; 4, 63; 23, 321; 36/37, 552 ja 553; 52/53, 771; 57, 859; 59, 941; 60, 951; 61, 979 ja 985; 64/65, 1004, 1005 ja 1008; 86/87, 1408; 97, 1519; 103, 1701; 108/109, 1783; 111, 1829; 1999, 16, 275; 23, 355; 24, 359 ja 360; 25, 364; 27, 380, 384, 385, 386 ja 392; 29, 400 ja 404; 30, 415) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse punktiga 131 järgmises sõnastuses:

«131) veterinaartoimingud;»;

2) paragrahvi 91 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

«6) ravimite jaemüügiks veterinaarapteekides 500 krooni.»;

3) seadust täiendatakse jaoga 61 järgmises sõnastuses:

«61. jagu. VETERINAARTOIMINGUD

§ 921. Loomade ja loomsete saaduste nõuetekohasuse tõendamine

(1) Veterinaartõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 30 krooni.

(2) Veterinaarsertifikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 130 krooni.

§ 922. Analüüsimetoodika tunnustamine

Analüüsimetoodika tunnustamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.»;

4) paragrahvi 183 täiendatakse lõikega 39 järgmises sõnastuses:

«(39) Tegevusloa väljastamise eest veterinaarteenuse osutamiseks tasutakse riigilõivu järgmistes määrades:

1) veterinaararsti tegevusloa eest -- 1000 krooni;

2) veterinaarlaboratooriumi tegevusloa eest -- 500 krooni.»

§ 45. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine

Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401) § 64 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas on järgmised ametid ja inspektsioonid:

1) Veterinaar- ja Toiduamet;

2) Taimetoodangu Inspektsioon;

3) Tõuaretusinspektsioon.»

§ 46. Ravimiseaduse muutmine

Ravimiseaduses (RT I 1996, 3, 56; 49, 954; 1997, 93, 1564; 1998, 36/37, 554) tehakse järgmised muudatused:

(1) Paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 11 ja 41 järgmises sõnastuses:

«(11) Ainult veterinaarias kasutatav ravim (edaspidi veterinaarravim) on käesoleva seaduse tähenduses tootja poolt ainult loomadel kasutamiseks määratud ravim, mis peab olema tähistatud kirjega «veterinaarseks kasutamiseks».

(41) Ravimsööt on tema ravi- või haigust ärahoidvate omaduste tõttu loomade söötmiseks kasutatav ravimi ja sööda segu.»

(2) Paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses:

«Veterinaarias kasutatav ravim peab olema ohutu ka loomse saaduse kasutaja tervisele.»

(3) Paragrahvi 4 lõige 2 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks.

(4) Paragrahvis 5:

1) paragrahvi pealkirja täiendatakse pärast sõna «sotsiaalministri» sõnaga «, põllumajandusministri»;

2) lõikeid 3--5 täiendatakse pärast sõna «ravimite» sõnadega «, sealhulgas veterinaarravimite,»;

3) paragrahvi täiendatakse lõigetega 51--53 järgmises sõnastuses:

«(51) Sotsiaalminister kooskõlastab käesoleva seaduse alusel väljaantavad õigusaktid veterinaarias kasutatavaid ravimeid käsitlevas osas põllumajandusministriga.

(52) Põllumajandusminister kehtestab kooskõlastatult sotsiaalministriga:

1) veterinaarias kasutatavate ravimite testimist puudutavad analüütilised, farmakotoksikoloogilised ja kliinilised normid;

2) loomade kasvu kiirendamiseks ja produktiivsuse tõstmiseks keelatud biostimulaatorite, hormoonpreparaatide ja muude ainete nimekirja;

3) ravimsöötade tootmise nõuded, ravimsöötade impordi tingimused ja korra, tunnustamise ja registreerimise tingimused ja korra ning hulgi- ja jaemüügi eeskirjad.

(53) Põllumajandusminister kehtestab ravimite ja ravimsöötade loomahaiguste ennetamiseks ja raviks kasutamise tingimused ja korra.»

(5) Paragrahvi 7 lõikes 3 asendatakse sõnad «isiklikuks otstarbeks» sõnadega «isiklikuks või temaga kaasasolevate loomade tarbeks».

(6) Paragrahvi 8 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Veterinaarseks kasutamiseks võib ravimite hulgimüügi korras müüa ravimeid ka isikule, kes omab kehtivat tegevusluba veterinaarteenuse osutamiseks.»

(7) Paragrahvis 10:

1) paragrahvi täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

«(11) Veterinaarapteek on apteek, millel on õigus väljastada ainult veterinaarravimeid ja millel ei ole ravimite ekstemporaalse valmistamise kohustust.»;

2) lõiget 5 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses:

«Veterinaarias kasutatavaid ravimeid võivad ostjatele väljastada ka veterinaararsti haridusega töötajad.»;

3) lõiget 7 täiendatakse pärast sõnu «farmaatsiaalane haridus» sõnadega «või ainult veterinaarravimite puhul veterinaararsti haridus».

(8) Paragrahvi 12 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna «inimesele» sõnaga «, loomale».

(9) Paragrahvis 13:

1) lõiget 1 täiendatakse pärast sõna «inimestel» sõnadega «või veterinaarravimite kasutamine loomadel»;

2) lõiget 2 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses:

«Veterinaararstid võivad ravimeid kliiniliselt uurida ainult oma erialal ning üksnes katses osaleva looma omaniku nõusolekul ja järgides kehtivaid loomakaitsealaseid õigusakte.»;

3) lõikes 3 asendatakse sõnad «või stomatoloog» sõnadega «, stomatoloog või veterinaararst»;

4) lõiget 5 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses:

«Veterinaarias kasutatavate ravimite kliinilisi uuringuid ei ole lubatud alustada enne Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori nõusoleku saamist.»;

5) lõiget 6 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses:

«Veterinaarias kasutatavate ravimite puhul kannab isiklikku vastutust ravimi kliinilise uuringu ohutuse eest veterinaararst, kes peab ka tagama vajaliku veterinaarse abi uuringus osalevatele loomadele.»;

6) paragrahvi täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:

«(71) Veterinaarias kasutatavate ravimite kliinilise uurimise läbiviimise tingimused ja korra kehtestab sotsiaalminister kooskõlastatult põllumajandusministriga.»;

7) lõiget 11 täiendatakse pärast sõna «arst» sõnadega «või veterinaararst».

(10) Paragrahvis 14:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Sotsiaalministeerium, Ravimiamet ning Veterinaar- ja Toiduamet kontrollivad vastavalt oma pädevusele käesolevast seadusest ja selle alusel välja antud õigusaktidest kinnipidamist.»;

2) paragrahvi täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

«(21) Veterinaar- ja Toiduameti ametnikud teostavad järelevalvet veterinaararstide ja loomseid saadusi tootvate loomapidajate poolse ravimite ja ravimsöötade kasutamise üle.»

§ 47. Söödaseaduse muutmine

Söödaseaduse (RT I 1998, 64/65, 1004) § 1 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

«3) ravimsöötadele ja nende valmistamiseks kasutatavatele ravimitele teiste õigusaktidega reguleeritud osas.»

§ 48. Toiduseaduse muutmine

Toiduseaduses (RT I 1999, 30, 415) asendatakse sõnad «Veterinaar- ja Toiduinspektsioon» sõnadega «Veterinaar- ja Toiduamet» vastavas käändes.

§ 49. Seaduse kehtetuks tunnistamine

Veterinaarteenistuse seadus (RT 1992, 49, 613; RT I 1996, 49, 953; 1998, 13, 163) tunnistatakse kehtetuks.

§ 50. Kehtivate tegevuslubade ümbervormistamine

(1) Isik, kellele on enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud veterinaariaalane riiklik tegevuslitsents, peab ühe aasta jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest, esitama taotluse käesoleva seaduse §-des 22 või 29 nimetatud tegevusloa saamiseks. Selle tähtaja möödumisel kaotavad senised veterinaariaalased riiklikud tegevuslitsentsid kehtivuse.

(2) Isikule, kelle veterinaariaalase riikliku tegevuslitsentsi tähtaeg on 2001. aasta 1. jaanuar või pärast seda, väljastatakse tegevusluba tegevuslitsentsil märgitud tähtajaga lõivuvabalt.

(3) Kuni uue veterinaarteenuse osutamise tegevusloa andmiseni või selle andmisest keeldumiseni on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitanud isikul õigus tegelda veterinaarpraksisega senise veterinaariaalase riikliku tegevuslitsentsi alusel.

§ 51. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2000. aasta 1. jaanuaril, välja arvatud volitusnormid, mis jõustuvad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ajal, ning § 5 lõige 5 ja § 46, mis jõustuvad 2000. aasta 1. juulil, §-d 29--34, mis jõustuvad 2001. aasta 1. jaanuaril ja § 6 lõige 2, mis jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesolevas seaduses sisalduvad volitusnormid Vabariigi Valitsuse või ministri määruste andmiseks jõustuvad kümnendal päeval pärast seaduse avaldamist Riigi Teatajas. Volitusnormi alusel antavat määrust ei jõustata enne käesoleva seaduse jõustumist, välja arvatud §-s 46 sisalduvad volitusnormid, mida võib jõustada 1999. aasta 1. novembrist.

Riigikogu esimees Toomas SAVI