Teksti suurus:

Ringhäälinguseaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1999, 59, 613

Ringhäälinguseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 16.06.1999

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 7. juuli 1999. a otsusega nr 615

Ringhäälinguseaduses (RT I 1994, 42, 680; 66, 1145; 1995, 83, 1437; 97, 1664; 1996, 49, 953; 1997, 29, 448; 52, 834; 93, 1564; 1998, 2, 42 ja 44; 1999, 16, 268; 25, 364) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

§ 1. Paragrahvi 1:

1) senine tekst loetakse lõikeks 1;

2) täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

«(2) Käesoleva seadusega luuakse õiguslikud alused Eestis tegutsevate ringhäälinguorganisatsioonide poolt edastatavate televisioonisaadete ja -programmide vastavuse tagamiseks Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingute nõuetele.»

§ 2. Seadust täiendatakse §-ga 11 järgmises sõnastuses:

«§ 11. Seaduse kohaldamine

Käesolevat seadust kohaldatakse Eestis asutatavatele ja tegutsevatele ringhäälinguorganisatsioonidele, mis on vastavalt käesolevale seadusele saanud ringhäälinguloa.»

§ 3. Paragrahv 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 2. Ringhääling

Ringhääling käesoleva seaduse tähenduses on raadio- või televisiooniprogrammide edastamine eetri (sealhulgas satelliidi) või kaabellevivõrgu kaudu kodeerimata või kodeeritud kujul eesmärgiga teha need üldkasutatavate vastuvõtuvahenditega üldsusele kättesaadavaks.»

§ 4. Paragrahvi 3 lõikes 4 asendatakse sõnad «pädev riigiorgan» sõnaga «Sideamet».

§ 5. Paragrahvi 4:

1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Programm on teadlikult järjestatud saadete kogum, mida edastatakse kindlaksmääratud kanalitel ehk sagedustel. Programmil on oma nimi, mis avalikustatakse vähemalt kaks korda ööpäevas, sealhulgas saatepäeva alguses ja lõpus.»;

2) lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 6. Seadust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses:

«§ 41. Programmi struktuur ja maht

(1) Ringhäälinguorganisatsioon tagab oma saadete või programmi päevamahust vähemalt 5 protsenti tema enda poolt toodetud uudistesaadete edastamiseks, välja arvatud pühapäevases ja riiklike pühade programmis. Ringhäälinguorganisatsiooni enda poolt toodetud uudistesaateks loetakse ka sellist uudistesaadet, mis sisaldab vähemalt kahe erineva uudistetootja poolt toodetud uudiseid.

(2) Ringhäälinguorganisatsioon tagab omatoodangu osakaalu programmi ühe kalendrikuu mahust vähemalt 25 protsendi ulatuses.

(3) Omatoodang käesoleva seaduse tähenduses on ringhäälinguorganisatsiooni enda toodetud saated ja programmid ning teiste tootjate poolt toodetud Eestit ja eestlasi käsitlevad saated ja programmid.

(4) Televisioonisaateid ja -programme tootev või televisiooniprogramme tootev ning edastav ringhäälinguorganisatsioon tagab oma programmi kalendriaasta mahust, millest on maha arvatud uudiste-, spordi- ja mänge sisaldavate saadete ning reklaami, otsepakkumise ja teleteksti maht, vähemalt 51 protsenti Euroopa päritoluga teoste edastamiseks.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ringhäälinguorganisatsioon tagab vähemalt 10 protsenti oma saateajast, millest on maha arvatud uudiste-, spordi- ja mänge sisaldavatele saadetele ning reklaamile, otsepakkumisele ja teletekstile määratud aeg, Euroopa päritoluga teoste edastamiseks, mida on loonud sellest ringhäälinguorganisatsioonist sõltumatud tootjad. Nimetatud teoste hulgas peab olema teoseid, mille tootmisest ei ole möödunud rohkem kui viis aastat.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud nõuetes võidakse teha mööndusi Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Mööndusi võimaldavateks tingimusteks on:

1) kaheaastane periood, arvates ringhäälinguorganisatsiooni tegevuse alustamisest;

2) saadete või programmide edastamine ainult kohaliku ringhäälinguloa alusel.

(7) Euroopa päritoluga teos käesoleva seaduse tähenduses on Eestis, Euroopa Liidu liikmesriikides, piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooniga liitunud riikides või ühe liikmes- või liitunud riigi jurisdiktsiooni all kolmandate riikide tootjate osavõtul loodud teos.

(8) Ringhäälinguorganisatsiooni programmi nädalamaht peab olema vähemalt:

1) 84 tundi raadiosaadete ja -programmide edastamisel;

2) 56 tundi televisioonisaadete ja -programmide edastamisel.»

§ 7. Paragrahv 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 5. Ringhäälinguorganisatsioon

(1) Ringhäälinguorganisatsioon (raadio- või televisiooniorganisatsioon) käesoleva seaduse tähenduses on ettevõtja, mittetulundusühing, sihtasutus või avalik-õiguslik juriidiline isik, kellel on toimetusvastutus ühe või mitme programmi koostamisel ja kes edastab või laseb edastada programme ringhäälingus.

(2) Ringhäälinguorganisatsioon edastab saateid või programme käesoleva seaduse 6. peatükis sätestatud ringhäälinguloa alusel, kui käesoleva seadusega ei ole sätestatud teisiti.»

§ 8. Seadust täiendatakse §-dega 51 ja 52 järgmises sõnastuses:

«§ 51. Operaator

(1) Operaator käesoleva seaduse tähenduses on ettevõtja või ringhäälinguorganisatsioon, kes edastab või taasedastab ringhäälinguorganisatsioonide saateid ja programme ringhäälingus.

(2) Operaator peab oma tegevuses järgima teede- ja sideministri poolt ringhäälingusaatjatele kehtestatud tehnilisi nõudeid.

(3) Operaator võib edastada või taasedastada ainult ringhäälinguorganisatsioonide saateid ja programme ning peab omama selleks nende ringhäälinguorganisatsioonide luba. Operaator ei vastuta ringhäälinguorganisatsiooni ebaseadusliku tegevuse eest, välja arvatud juhul, kui ringhäälinguorganisatsioon ise on operaator.

§ 52. Edastamine ja taasedastamine

(1) Edastamine käesoleva seaduse tähenduses on elekterside vahendite abil ringhäälinguorganisatsiooni saadete või programmide üldsusele tajutavaks muutmine.

(2) Edastajaks võib olla ringhäälinguorganisatsioon või operaator.

(3) Taasedastamine on ringhäälinguorganisatsiooni saate või programmi muutmata kujul edastamine teise ringhäälinguorganisatsiooni või operaatori poolt.

(4) Saadete ja programmide edastamine ja taasedastamine on lubatud ainult nende suhtes õigusi omavate isikute loal.»

§ 9. Paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

«(11) Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingute nõuetele vastavate televisioonisaadete ja -programmide teistest riikidest vastuvõtmine ja taasedastamine on vaba.»

§ 10. Seadust täiendatakse §-ga 61 järgmises sõnastuses:

«§ 61. Poliitiline tasakaalustatus

Saateaja andmisel erakonnale või poliitilisele liikumisele oma seisukohtade tutvustamiseks peab ringhäälinguorganisatsioon tagama samas programmis võimaluse anda seda põhjendamatu viivituseta ka teisele erakonnale või poliitilisele liikumisele.»

§ 11. Paragrahv 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 8. Vastulause esitamise õigus

(1) Isikul, kelle õigusi või seaduslikke huve on rikutud edastatud informatsioonis ebaõigete faktide esitamisega, on õigus vastulausele informatsiooni edastanud ringhäälinguorganisatsiooni sama programmi kaudu. Vastulause esitamise soovist tuleb ringhäälinguorganisatsioonile kirjalikult teatada käesoleva seaduse § 12 lõikes 2 sätestatud tähtaegade jooksul.

(2) Vastulause esitamise võimaldab ringhäälinguorganisatsioon põhjendamatu viivituseta võimalikult samas mahus ja vormis, milles edastati vastulause põhjustanud informatsioon.

(3) Vastulause esitaja ei ole kohustatud hüvitama ringhäälingus vastulause edastamisega seotud kulutusi.»

§ 12. Paragrahv 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Ühiskonna julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu korral on ringhäälinguorganisatsioon kohustatud viivitamatult kõigis oma programmides oma kulul väljastama Riigikogu, Vabariigi Presidendi ning Vabariigi Valitsuse ametlikke teateid.

(2) Ringhäälinguorganisatsioon edastab viivitamatult ja tasuta kõigis oma programmides informatsiooni, mis on vajalik inimese elu, tervise ja julgeoleku kaitseks või varalise kahju või hädaohu ärahoidmiseks, samuti keskkonnakahjustuse ärahoidmiseks või selle vähendamiseks.»

§ 13. Paragrahv 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 11. Autoriõiguse tagamine

Ringhäälinguorganisatsioon ja operaator on kohustatud oma tegevuses järgima autoriõiguse seaduses (RT 1992, 49, 615; RT I 1999, 36, 469) sätestatud nõudeid.»

§ 14. Seadust täiendatakse §-ga 111 järgmises sõnastuses:

«§ 111. Televisiooniülekande ainuõiguse kasutamise piirang

Ringhäälinguorganisatsioon, mille programmid ei ole mittetasulises televisioonis kättesaadavad olulisele osale elanikkonnast, ei tohi kasutada ainuõigust televisiooniülekandele järgmistelt spordi tippsündmustelt:

1) olümpiamängud;

2) maailma- ja Euroopa meistrivõistlused jalgpallis;

3) maailma- ja Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus;

4) maailmameistrivõistlused suusatamises;

5) Eesti meistrivõistlused jalgpallis ja korvpallis;

6) rahvusvahelised kohtumised Eesti võistkondade osavõtul jalgpallis ja korvpallis.»

§ 15. Paragrahvi 12 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Ringhäälinguorganisatsioon tagab edastatud saadete salvestamise.»

§ 16. Paragrahv 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 13. Vastutavad toimetajad

(1) Ringhäälinguorganisatsioon määrab edastatavatele saadetele ja programmidele vastutavad toimetajad.

(2) Vastutav toimetaja tagab edastatavates saadetes ja programmides käesoleva seaduse nõuetest ja heast ajakirjandustavast kinnipidamise ning sõnavabaduse põhimõtete järgimise.

(3) Vastutavate toimetajate nimekiri on üldsusele kättesaadav.

(4) Vastutavate toimetajate nimekiri säilitatakse kolme aasta vältel, arvates saate edastamise kuupäevast.»

§ 17. Seaduse 3. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«3. peatükk

REKLAAM, OTSEPAKKUMINE JA SPONSORLUS».

§ 18. Paragrahv 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 14. Reklaam ja otsepakkumine

(1) Reklaam ringhäälingus on heli, kujutise või heli ja kujutise kogumina ringhäälingus tasu eest edastatav teade, mille eesmärk on toote või teenuse omaduste demonstreerimise, selgitamise või hinnangute andmise kaudu saavutada isiku või isikute grupi huvides tarbijate teatud käitumine.

(2) Otsepakkumine käesoleva seaduse tähenduses on reklaami erivorm, mille eesmärk on kaupade või teenuste müügiks pakkumine. Otsepakkumise vormid on otsepakkumise lõik ja otsepakkumise saade.

(3) Ringhäälinguorganisatsiooni programmide saateaeg, mida kasutatakse reklaamiks või otsepakkumiseks, on kaup, mida müüakse tellijale.»

§ 19. Paragrahv 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 15. Nõuded reklaamile ja otsepakkumisele

(1) Reklaam ja otsepakkumine peab olema ringhäälinguorganisatsiooni programmis heli, kujutise või heli ja kujutise kogumina selgelt eristatav.

(2) Ringhäälingus edastatavale reklaamile ja otsepakkumisele laieneb reklaamiseaduses (RT I 1997, 52, 835; 1999, 27, 388; 30, 415) sätestatu. Lisaks reklaamiseaduses reklaamile sätestatud nõuetele ei tohi ringhäälingus edastatavas reklaamis ja otsepakkumises:

1) kasutada alalävisele tajule suunatud võtteid;

2) kasutada selle isiku häält ega kujutist, kes esineb uudistesaate diktori, saatejuhi või kommentaatorina aktuaalseid poliitilisi sündmusi ja probleeme käsitlevates saadetes.»

§ 20. Paragrahv 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 16. Reklaami ja otsepakkumise koht programmis

(1) Reklaam ja otsepakkumine tuleb üldjuhul paigutada saadete või saate osade vahele.

(2) Kui televisioonisaates puuduvad eraldiseisvad osad, võib saadet reklaamiks ja otsepakkumise lõiguks katkestada, kui see ei kahjusta saate terviklikkust ja saate suhtes õigusi omava isiku huve, kusjuures igast katkestusest peab olema möödunud vähemalt 20 minutit.

(3) Mängufilme ja televisioonifilme (välja arvatud seeria- ja dokumentaalfilmid ning meelelahutussaated), mille kestus on üle 45 minuti, võib reklaamiks ja otsepakkumise lõiguks katkestada üks kord iga 45-minutilise ajavahemiku järel. Edasine katkestamine on lubatud juhul, kui nende kestus on vähemalt 110 minutit.

(4) Reklaami ega otsepakkumist ei tohi paigutada programmis vahetult enne ega pärast jumalateenistuse edastamist, samuti ei tohi jumalateenistuse edastamist reklaamiks ega otsepakkumiseks katkestada.

(5) Uudiste-, laste- ja poliitikasaateid ning dokumentaalfilme ei tohi reklaamiks ja otsepakkumiseks katkestada, kui nende kestus on 30 minutit või vähem.»

§ 21. Paragrahv 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 17. Reklaami ja otsepakkumise maht

(1) Reklaami ja otsepakkumise lõikude maht ringhäälinguorganisatsiooni programmis ei tohi ületada 20 protsenti programmi päevamahust. Reklaami maht ei tohi ületada 15 protsenti programmi päevamahust.

(2) Reklaami ja otsepakkumise lõikude maht ei tohi ületada 12 minutit tunnis.

(3) Otsepakkumise saade peab katkestamatult kestma vähemalt 15 minutit. Maksimaalselt võib olla saatepäevas 8 otsepakkumise saadet, mille kogukestus ei tohi ületada 3 tundi.

(4) Reklaamiks ei loeta:

1) ringhäälinguorganisatsiooni enda programmide ning nendest tulenevate toodete tutvustamist;

2) avalikes huvides tasuta edastatavaid teateid;

3) heategevusele kutsuvaid saateid.»

§ 22. Paragrahv 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 18. Reklaami ja otsepakkumise tellija

Reklaami ja otsepakkumise tellija ei tohi mõjutada saadete sisu ega programmi struktuuri.»

§ 23. Paragrahv 19 tunnistatakse kehtetuks.

§ 24. Paragrahv 20 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 20. Sponsorlus

(1) Sponsorlus käesoleva seaduse tähenduses on ringhäälinguorganisatsiooni tegevusega mitteseotud isiku osalemine selle ringhäälinguorganisatsiooni saate või programmi otseses või kaudses materiaalses toetamises.

(2) Spondeeritud saadete või programmide alguses või lõpus või nii alguses kui ka lõpus tuleb arusaadavalt esitada sponsori isik või tema kaubamärk või mõlemad. Sponsori toodangu või teenuste propageerimine saate käigus on keelatud.

(3) Sponsor ei tohi mõjutada saate sisu või programmi struktuuri.

(4) Sponsoriks ei tohi olla isik, kelle põhitegevusalaks on tubakatoodete valmistamine või müük.

(5) Uudiste- ja poliitikasaadete finantseerimiseks ei tohi kasutada sponsorlust.»

§ 25. Paragrahvi 24 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.

§ 26. Paragrahvi 31 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(4) Ringhäälingu nõukogu liige ei tohi olla mis tahes ringhäälinguorganisatsiooni osanik, aktsionär või liige või selle organisse kuuluv isik või töötaja ega füüsilisest isikust ettevõtja ringhäälinguorganisatsiooni tähenduses.»

§ 27. Paragrahvi 37 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Ringhäälinguluba on tegevusluba, mis annab loal märgitud füüsilisele või juriidilisele isikule õiguse loaga määratud tingimustel edastada saateid ja programme ringhäälingus. Ringhäälinguloa annab välja Kultuuriministeerium käesoleva seadusega ettenähtud alustel ja korras.»

§ 28. Paragrahvi 38 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«4) iga programmi struktuur ning maht päevas ja nädalas;».

§ 29. Paragrahvi 40 lõike 4 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«8) televisiooni- ja raadioorganisatsioonina tegutsev isik või päeva- ja nädalalehe vastutav väljaandja muutuks saatetegevuseks kavandatud territooriumil või osal Eesti territooriumist samaaegselt televisiooni- ja raadioorganisatsioonina tegutsevaks isikuks ja päeva- või nädalalehe vastutavaks väljaandjaks, kusjuures antud piirang ei laiene ringhäälinguorganisatsiooni enda poolt väljaantud saatekavalehele.»

§ 30. Paragrahvi 41 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.

§ 31. Seaduse 7. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«7. peatükk

JÄRELEVALVE JA VASTUTUS».

§ 32. Paragrahv 42 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 42. Järelevalvet teostavad ametnikud

(1) Järelevalvet käesoleva seaduse täitmise ja ringhäälinguloa tingimustest kinnipidamise üle teostavad Kultuuriministeeriumi levitalituse ja Sideameti ametnikud.

(2) Kultuuriministeeriumi levitalituse ametnikud teostavad järelevalvet käesoleva seaduse nõuetest, samuti programmiga seotud tingimustest ja tegevuse alustamise tähtajast (käesoleva seaduse § 38 lõike 1 punktid 3--6) kinnipidamise üle.

(3) Sideameti ametnikud teostavad järelevalvet ringhäälinguloa tehnilistest tingimustest (käesoleva seaduse § 38 lõike 1 punktid 1 ja 2) kinnipidamise üle.

(4) Järelevalvet teostaval ametnikul on õigus:

1) saada vajadusel ringhäälinguorganisatsioonide saadete salvestisi;

2) teha ringhäälinguorganisatsioonile käesoleva seaduse §-s 43 sätestatud korras kohustuslik ettekirjutus käesoleva seaduse või ringhäälinguloa tingimuste rikkumise korral;

3) teha kultuuriministrile esildis ringhäälinguloa kehtivuse peatamiseks või ringhäälinguloa kehtetuks tunnistamiseks.»

§ 33. Paragrahv 43 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 43. Ettekirjutus

(1) Ettekirjutuses tuuakse ära:

1) selle koostamise aeg ja koht;

2) asutuse nimi ja aadress, kelle nimel ettekirjutus koostatakse;

3) ettekirjutuse koostanud isiku ametinimetus, ees- ja perekonnanimi;

4) õiguserikkumise koht, aeg ja kirjeldus;

5) sätted, mis näevad ette vastutuse õiguserikkumise eest;

6) nõue õiguserikkumise lõpetamiseks ja ettekirjutuse täitmise tähtaeg.

(2) Ettekirjutuse mittetäitmisel või mittekohasel täitmisel kohaldatakse käesolevas seaduses või haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT I 1992, 29, 396; 1999, 41, 496; 45, õiend) ettenähtud vastutust.»

§ 34. Seadust täiendatakse §-dega 431--433 järgmises sõnastuses:

«§ 431. Vastutus käesoleva seaduse rikkumise eest

(1) Käesoleva seaduse rikkumine toob kaasa seadustes ettenähtud distsiplinaar-, tsiviil- või haldusvastutuse.

(2) Kultuuriministril on õigus vastavalt järelevalvet teostava ametniku motiveeritud esildisele oma käskkirjaga peatada ringhäälinguloa kehtivus kuni 14 päevaks või tunnistada ringhäälinguluba kehtetuks.

§ 432. Juriidilise isiku haldusvastutus

(1) Juriidilisele isikule kohaldatakse haldusvastutust järgmiste haldusõiguserikkumiste korral:

1) saadete või programmide edastamise eest, kui puudub ringhäälinguluba, -- määratakse rahatrahv kuni 100 000 krooni;

2) ringhäälinguloa tehnilistest tingimustest mittekinnipidamise eest -- määratakse rahatrahv kuni 50 000 krooni;

3) ringhäälinguloa muudest tingimustest mittekinnipidamise või muude käesolevas seaduses sätestatud nõuete rikkumise eest -- määratakse rahatrahv kuni 40 000 krooni.

(2) Kui füüsiline isik, tegutsedes juriidilise isiku nimel või huvides, pani toime käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud haldusõiguserikkumise, võib selle haldusõiguserikkumise eest kohaldada vastutust samaaegselt nii füüsilisele isikule haldusõiguserikkumiste seadustiku alusel kui ka juriidilisele isikule käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud juriidilise isiku haldusõiguserikkumiste asju arutab halduskohtunik.

(4) Menetlus käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud haldusõiguserikkumiste asjades, kaasa arvatud karistuse määramine ja vaidlustamine ning jõustunud halduskaristuse otsuse täitmine, toimub haldusõiguserikkumiste seadustikus ja täitemenetluse seadustikus (RT I 1993, 49, 693; 1997, 43/44, 723; 1998, 41/42, 625; 51, 756; 61, 981; 103, 1695; 1999, 18, 302; 27, 380) ettenähtud korras.

§ 433. Haldusõiguserikkumise protokolli koostamine

(1) Juriidilise isiku haldusõiguserikkumiste kohta haldusõiguserikkumise protokolli koostamise õigus on:

1) Sideameti ametnikel käesoleva seaduse § 432 lõike 1 punktide 1 ja 2 osas;

2) Kultuuriministeeriumi levitalituse ametnikel käesoleva seaduse § 432 lõike 1 punkti 3 osas.

(2) Protokollis tuuakse ära selle koostamise aeg ja koht, asutuse nimi ja aadress, kelle nimel protokoll koostatakse, protokolli koostanud isiku ametinimetus, ees- ja perekonnanimi, haldusõiguserikkujaks olnud juriidilise isiku nimi, aadress ja registrikood, tema pädeva esindaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht, haldusõiguserikkumise koht, aeg ja kirjeldus, viide käesoleva seaduse § 432 lõike 1 punktile, mis näeb ette vastutuse selle haldusõiguserikkumise eest, õiguserikkuja esindaja seletus või märge seletuse andmisest loobumise kohta ja vajadusel muud andmed.

(3) Protokollile kirjutavad alla selle koostanud isik ja haldusõiguserikkuja esindaja. Kui haldusõiguserikkuja esindaja keeldub protokollile alla kirjutamast, teeb protokolli koostaja sellesse vastava kande. Protokollile lisatakse haldusõiguserikkuja esindaja soovil tema kirjalikud märkused protokolli.»

§ 35. Seadust täiendatakse §-ga 441 järgmises sõnastuses:

«§ 441. Seaduse jõustumine

(1) Käesoleva seaduse § 41 lõiked 4 ja 5 jõustuvad 2003. aasta 1. jaanuaril.

(2) Kuni 2003. aasta 1. jaanuarini on käesoleva seaduse § 41 lõikes 5 sätestatud toodangu osakaal saateajas järgmine:

1) alates 2000. aasta 1. jaanuarist -- vähemalt 5 protsenti;

2) alates 2001. aasta 1. jaanuarist -- vähemalt 6,5 protsenti;

3) alates 2002. aasta 1. jaanuarist -- vähemalt 8 protsenti.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud tähtaegu võidakse vastavalt käesoleva seaduse § 41 lõikele 6 pikendada kuni kolm aastat.»

§ 36. Seaduse tekstis asendatakse sõna «ringhäälingujaam» sõnaga «ringhäälinguorganisatsioon» vastavas käändes.

Riigikogu esimees Toomas SAVI