Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ning välismaalaste seaduse muutmise seadus
Vastu võetud 09.06.2004
Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 29. juuni 2004. a otsusega nr 662 |
I. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmine
Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses (RT I 1998, 98/99, 1575; 2001, 68, 407; 2002, 53, 336; 61, 375; 102, 599; 2003, 4, 21; 13, 65; 2004, 28, 189; 30, 208) tehakse järgmised muudatused:
§ 1. Paragrahvi 9 lõike 6 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud välismaalasele tehakse lahkumisettekirjutus, kui see on vajalik avaliku korra, riigi julgeoleku, rahva tervise või kõlbluse kaitse tagamiseks või kuriteo ärahoidmiseks või kui talle keeldutakse elamisloa andmisest või selle pikendamisest või tema elamisluba tunnistatakse kehtetuks.»
§ 2. Paragrahvi 10 lõiget 3 täiendatakse sõna «politseiametnikul» järel sõnadega «ning kodakondsus- ja migratsiooniametnikul».
§ 3. Paragrahvi 14 lõige 32 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (32) Viibimisaluseta viibiva välismaalase, kelle viisaga lubatud viibimisaja või riikide vahel sõlmitud viisavaba liikumise lepingu, muu välislepingu või Vabariigi Valitsuse viisanõudest loobumise otsuse alusel lubatud viisavaba Eestis viibimise aeg on lõppenud, võib välja saata ilma ettekirjutust tegemata ja halduskohtu loata.»
§ 4. Seadust täiendatakse §-ga 141 järgmises sõnastuses:
« § 141. Dokumendi hoiule võtmine
(1) Viibimisaluseta välismaalase reisidokumendi ja isikut tõendava dokumendi võib politseiametnik, piirivalveametnik või kodakondsus- ja migratsiooniametnik välismaalase lahkumiskohustuse täitmise tagamiseks hoiule võtta.
(2) Dokumendi hoiule võtmisele kohaldatakse isikut tõendavate dokumentide seaduses (RT I 1999, 25, 365; 2000, 25, 148; 26, 150; 40, 254; 86, 550; 2001, 16, 68; 31, 173; 56, 338; 2002, 61, 375; 63, 387; 90, 516; 2003, 13, 65; 15, 87; 78, 527; 2004, 2, 4; 28, 189) sätestatut.»
§ 5. Paragrahvi 18 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.
§ 6. Paragrahvi 19 lõikes 1 asendatakse sõna «Piirivalveameti» sõnaga «piirivalve» ning sõna «Politseiameti» sõnaga «politsei».
§ 7. Paragrahvi 19 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (4) Väljasaatmise tagamiseks võib selleks pädev politseiametnik, piirivalveametnik või kodakondsus- ja migratsiooniametnik teha märke väljasaatmise kohta välismaalase reisidokumenti. Nimetatud märke vormi kehtestab siseminister.»
§ 8. Seadust täiendatakse §-dega 191 ja 192 järgmises sõnastuses:
« § 191. Läbiotsimine väljasaadetava kinnipidamisel
(1) Väljasaadetava kinnipidamisel otsitakse väljasaadetav ja tema isiklikud asjad läbi. Väljasaadetava otsib läbi temaga samast soost ametnik.
(2) Läbiotsimisel leitud dokumendid, raha, väärtasjad ja keelatud asjad võetakse kinnipidamise ajaks hoiule.
(3) Keelatud asjad on esemed või ained, mida ei tohi tsiviilkäibes hoida või mis võivad ohustada väljasaadetavat ennast või teisi isikuid või mille omamine ei ole lubatud piirivalve, Kodakondsus- ja Migratsiooniameti või politsei ametiruumi, politsei arestimaja või väljasaatmiskeskuse sisekorraeeskirjadega.
(4) Esemete ja ainetega, mida ei tohi tsiviilkäibes hoida, toimitakse seaduses ettenähtud korras.
(5) Kinnipidamisel hoiulevõetud asjade kohta koostatakse protokoll.
§ 192. Relvade ja erivahendite kasutamine väljasaadetava kinnipidamisel ja riigipiirile konvoeerimisel
(1) Väljasaadetava kinnipidamisel või riigipiirile konvoeerimisel võib politseiametnik kasutada füüsilist jõudu, enesekaitse- ja erivahendeid ning relvi väljasaadetava suhtes politseiseaduses (RT 1990, 10, 113; 1991, 10, 152; RT I 1993, 20, 355; 1994, 34, 533; 40, 654; 86/87, 1487; 1995, 62, 1056; 1996, 49, 953; 1998, 50, 753; 51, 756; 2001, 7, 17; 65, 377; 85, 511; 2002, 56, 350; 2003, 20, 116; 81, 544; 2004, 28, 188) sätestatud korras ning piirivalveametnik piirivalveseaduses (RT I 1994, 54, 903; 1995, 62, 1056; 2001, 65, 377; 88, 531; 2002, 42, 267; 57, 354; 2003, 20, 116; 90, 601; 2004, 28, 188) sätestatud korras.
(2) Kodakondsus- ja migratsiooniametnik võib väljasaadetava kinnipidamisel või riigipiirile konvoeerimisel väljasaadetava suhtes kasutada füüsilist jõudu, käesoleva seaduse § 26 17 lõikes 11 nimetatud erivahendeid, käeraudu, kumminuia ja gaasirelva, kui väljasaadetav ei allu kodakondsus- ja migratsiooniametniku seaduslikele korraldustele või osutab vastupanu või kui on küllaldaselt alust arvata, et ta võib põgeneda, tekitada kahju teisele isikule või iseendale.»
§ 9. Asendada §-s 263 sõna «vastuvõtukeskus» sõnaga «väljasaatmiskeskus» vastavas käändes.
§ 10. Paragrahvi 269 lõiked 4 ja 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isik on kohustatud regulaarselt jälgima väljasaadetava terviseseisundit ja suunama väljasaadetava ravile vanglate keskhaiglasse, kui väljasaadetava terviseseisund ei võimalda kinnipidamist väljasaatmiskeskuses või tema Eestist väljasaatmist.
(5) Väljasaatmiskeskusesse paigutatud väljasaadetavate statsionaarset ravi teostatakse järelevalve all vanglate keskhaiglas.»
§ 11. Paragrahvi 269 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
« (6) Väljasaadetava ravikulud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isiku poolt vanglate keskhaiglas osutatud hädavajalike teenuste ja ravi eest tasutakse riigieelarvest.»
§ 12. Paragrahvi 2612 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses:
« (21) Pakina ei ole lubatud üle anda toiduaineid ja ravimeid.»
§ 13. Paragrahvi 2617 täiendatakse lõigetega 1 1 ja 12 järgmises sõnastuses:
« (11) Väljasaatmiskeskuses võib kasutada järgmisi
erivahendeid:
1) kaitsekiivrit;
2) soomus- ja muud kuulikindlat
vesti;
3) soomus- ja muud löögikindlat kilpi;
4)
sööbivate ainete eest kaitsvat näokatet;
5) pipragaasi;
6) eriotstarbelist sõidukit;
7) teenistuskoera.
(12) Väljasaatmiskeskuse relvastusse võivad kuuluda:
1) kummi- või muust materjalist nui;
2) tulirelv.»
§ 14. Paragrahvi 2618 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
« (5) Väljasaatmiskeskuse juhataja otsusel võib erandlikel asjaoludel ning kui väljasaadetaval puuduvad rahalised vahendid maksta väljasaadetavale väljasaatmiskeskusest vabastamisel ühekordset rahalist toetust summas, mis ei ületa kehtivat minimaalsetest tarbimiskulutustest lähtuvat toimetulekupiiri. Nimetatud toetuse võib väljasaadetavalt või tema Eestisse kutsujalt pärast väljasaatmiskeskusest vabastamist välismaalaste seaduses ettenähtud korras sisse nõuda.»
§ 15. Paragrahvi 2619 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
« (5) Väljasaatmiskeskuse juhatajal on õigus ametlikult kinnitada väljasaadetava allkirja õigsust.»
§ 16. Paragrahvi 2621 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Väljasaatmiskeskuse sisekorraeeskirja kehtestab siseminister määrusega.»
§ 17. Seadust täiendatakse §-dega 2622 ja 2623 järgmises sõnastuses:
« § 2622. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kinnipidamise õigust omava ametniku ja väljasaatmiskeskuse ametniku vormiriietus
Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kinnipidamise õigust omavale ametnikule ja väljasaatmiskeskuse ametnikule võib anda vormiriietuse, mille kirjelduse ja kandmise korra, samuti eraldusmärkide kirjelduse ja kandmise korra kehtestab siseminister määrusega.
§ 2623. Väljasaatmiskeskuse ametnike terviseuuringute teostamine ja vaktsineerimine
(1) Väljasaatmiskeskuse ametnikele korraldatakse tasuta terviseuuringud ning vajaduse korral vaktsineerimine nakkushaiguste vastu.
(2) Terviseuuringute ja vaktsineerimise tingimused ja korra kehtestab siseminister määrusega.»
§ 18. Paragrahvi 28 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Välismaalasele, kelle suhtes kehtib sissesõidukeeld, ei anta ega pikendata sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul viibimisalust.
(3) Välismaalasel, kelle suhtes on kohaldatud sissesõidukeeldu, ei ole lubatud Eestis viibida ning tema Eestis viibimine on ebaseaduslik, sõltumata viibimisaluse omamisest.»
§ 19. Paragrahvi 28 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:
« (31) Välismaalase elamisluba või viisa tunnistatakse välismaalase suhtes sissesõidukeelu kohaldamisel kehtetuks.
(32) Eestis viibiv välismaalane, kelle suhtes kehtib sissesõidukeeld, peetakse piirivalve-, kodakondsus- ja migratsiooniametniku või politseiametniku poolt kinni ja korraldatakse viivitamata tema Eestist väljasaatmine.»
§ 20. Seadust täiendatakse §-ga 281 järgmises sõnastuses:
« § 281. Välismaalase Eestisse mittelubamine sissesõidukeeldu kohaldamata
(1) Sissesõidukeeldu kohaldamata võib Eestisse mitte lubada välismaalast:
1) kelle suhtes esineb mõni sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olev asjaolu;
2) kes on Eestis toime pannud õigusrikkumise;
3) kellel on talle
Eestis toimepandud süüteo eest määratud või mõistetud rahaline karistus
tasumata;
4) kellel on väljasaatmise kulud tasumata;
5) kelle
puhul on alust arvata, et tema Eestisse saabumine võib ohustada avalikku
korda, ühiskondlikku turvalisust või riigi julgeolekut;
6)
kelle puhul on alust arvata, et tema Eestisse saabumise eesmärk ei vasta
väidetavale eesmärgile;
7) kelle puhul on alust arvata, et
ta ei lahku viibimisaluse lõppedes Eestist.
(2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata välismaalase suhtes, kellel on elamisluba.»
§ 21. Seadust täiendatakse §-ga 282 järgmises sõnastuses:
« § 282. Välismaalase Eestisse mittelubamise põhjendamine
Välismaalase Eestisse mittelubamist ei põhjendata ja ta saadetakse tagasi riigipiiri seaduses (RT I 1994, 54, 902; 1997, 77, 1315; 1999, 25, 365; 2000, 86, 550; 2001, 23, 126; 2002, 58, 363; 63, 387; 90, 516; 102, 599; 2003, 23, 138; 26, 156; 51, 350; 88, 591; 2004, 2, 4; 24, 164; 28, 189; 30, 208) sätestatud korras.»
§ 22. Paragrahvi 29 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõnu «narkootikumide või psühhotroopsete ainete» sõnadega «ebaseadusliku käitlemise või salakaubaveoga» ja lõiget 1 täiendatakse punktidega 9–10 järgmises sõnastuses:
« 9) välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis
viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse,
varjupaiga või isikut tõendava dokumendi taotlemisel;
10)
välismaalasel on täitmata kohustusi Eesti riigi, riigiasutuse või
kohaliku omavalitsuse ees.»
§ 23. Seadust täiendatakse §-ga 301 järgmises sõnastuses:
« § 301. Sissesõidukeelu kohaldamise erisused
(1) Sissesõidukeelu kohaldamisel ja sellest tulenevalt viibimisaluse kehtetuks tunnistamisel ei pea andma välismaalasele võimalust vastuväidete ja arvamuse esitamiseks.
(2) Kui välismaalane viibib Eestis elamisloa alusel ja tal on Eestis registreeritud elukoht, antakse talle võimalus sissesõidukeelu kohaldamise korral ja elamisloa kehtetuks tunnistamisel vastuväidete esitamiseks.
(3) Sissesõidukeelu kohaldamist ei põhjendata.
(4) Sissesõidukeelu kohaldamise ajal Eestis elamisloa alusel viibiva välismaalase suhtes sissesõidukeelu kohaldamist põhjendatakse ulatuses, mis ei ole vastuolus riigi julgeoleku tagamise vajadusega.»
§ 24. Paragrahvi 31 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Sissesõidukeelu kohaldamise otsustab siseminister või tema poolt volitatud Siseministeeriumi kõrgem ametnik põhjendamatu viivituseta.»
§ 25. Paragrahvi 31 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.
§ 26. Seadust täiendatakse §-ga 311 järgmises sõnastuses:
« § 311. Ettepanek sissesõidukeelu kohaldamiseks
(1) Sissesõidukeelu kohaldamiseks võib siseministrile ettepaneku teha valitsusasutus või valitsusasutuse hallatav riigiasutus.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettepanek peab sisaldama sissesõidukeelu kohaldamise alust, põhjust ja käesoleva seaduse § 31 lõikes 3 toodud asjaolusid. Ettepanekule lisatakse võimaluse korral nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid.»
§ 27. Paragrahv 32 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 32. Sissesõidukeelu kehtivusaja muutmine
(1) Siseminister või tema poolt volitatud Siseministeeriumi kõrgem ametnik tunnistab kehtetuks või lühendab sissesõidukeelu kehtivusaega välismaalase põhjendatud taotluse alusel või valitsusasutuse või valitsusasutuse hallatava riigiasutuse põhjendatud ettepanekul, kui sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevad asjaolud on muutunud või ära langenud, samuti humaansetel kaalutlustel, kui sellega ei ohustata riigi julgeolekut ega avalikku korda.
(2) Siseminister või tema poolt volitatud Siseministeeriumi kõrgem ametnik võib valitsusasutuse või valitsusasutuse hallatava riigiasutuse algatusel pikendada sissesõidukeelu kehtivusaega või asendada tähtajalise sissesõidukeelu alalisega, kui välismaalase suhtes ilmnevad täiendavad käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 sätestatud sissesõidukeelu kohaldamise alused. Kehtivusaja pikendamisel või tähtajalise sissesõidukeelu alalisega asendamisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 31 lõikes 3 sätestatut.»
§ 28. Seadust täiendatakse §-ga 321 järgmises sõnastuses:
« § 321. Sissesõidukeelu kehtivusaja peatamine
Siseminister või tema poolt volitatud Siseministeeriumi kõrgem ametnik võib valitsusasutuse, valitsusasutuse hallatava riigiasutuse või kohtu ettepanekul peatada sissesõidukeelu kehtivuse määratud ajaks, kui välismaalase lühiajaline Eestisse saabumine ja Eestis viibimine on vältimatult vajalik.»
§ 29. Paragrahvi 33 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Haldusorgan võib kasutada sissesõidukeeldude registri ja selle arhiivi andmeid seadusega pandud ülesannete täitmiseks.»
§ 30. Paragrahvi 331 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
« (4) Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RT I 2002, 105, 612; 2004, 2, 7) § 3 lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul kohaldatakse seadusest tulenevat sissesõidukeeldu Vabariigi Valitsuse vastavas otsuses nimetatud isikute suhtes ja määratud kehtivusajaga.»
§ 31. Seadust täiendatakse §-dega 332–33 4 järgmises sõnastuses:
« § 332. Sissesõidukeelu kohaldamise, sissesõidukeelu kehtivusaja muutmise, sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamise ja sissesõidukeelu peatamise teatavaks tegemine
(1) Sissesõidukeelu kohaldamine ja selle kehtivusaeg, sissesõidukeelu kehtivusaja muutmine, sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamine ja sissesõidukeelu peatamine loetakse välismaalasele teatavaks tehtuks vastava teabe avaldamisega Siseministeeriumi veebilehel.
(2) Veebilehel avaldatakse välismaalase nimi, sünniaeg või isikukood ja kodakondsus, kui need andmed on teada.
(3) Sissesõidukeelu kohaldamine, sissesõidukeelu kehtivusaja muutmine, sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamine ja sissesõidukeelu peatamine tehakse välismaalasele kirjalikult teatavaks välismaalase algatusel.
§ 333. Sissesõidukeelu kohaldamise ja sissesõidukeelu kehtivusaja muutmise vaidlustamine
(1) Sissesõidukeelu kohaldamise ja sissesõidukeelu kehtivusaja muutmise võib vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul nende teatavaks tegemise päevast arvates.
(2) Sissesõidukeelu kohaldamise või sissesõidukeelu kehtivusaja muutmise vaidlustamine ei lükka väljasaatmist kohtumenetluse ajaks edasi.
(3) Pärast sissesõidukeelu kohaldamise vaidlustamise tähtaja möödumist ei saa väljasaatmise, viibimisaluse andmisest või pikendamisest keeldumise või viibimisaluse kehtetuks tunnistamise vaidlustamisel tugineda sissesõidukeelu kohaldamise õigusvastasusele.
§ 334. Sissesõidukeelu kohaldamisega seotud teabe avalikkus
(1) Käesoleva seaduse § 332 lõikes 1 nimetamata teave sissesõidukeelu kohaldamise kohta ei ole avalik.
(2) Siseminister võib käesoleva seaduse § 332 lõikes 1 nimetatud teabe tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, kui see on vajalik avaliku korra, ühiskondliku turvalisuse või riigi julgeoleku tagamiseks.»
§ 32. Paragrahv 341 tunnistatakse kehtetuks.
II. Välismaalaste seaduse muutmine
Välismaalaste seaduse (RT I 1993, 44, 637; 1999, 50, 548; 54, 582; 71, 686; 88, 808; 101, 900; 2000, 25, 148; 33, 197; 40, 254; 2001, 16, 68; RT III 2001, 7, 75; RT I 2001, 58, 352; 2002, 56, 351; 63, 387; 90, 521; 102, 599; 2003, 4, 20; 88, 594; 2004, 2, 2; 19, 134; 28, 189; 30, 208) § 151 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
« (31) Välismaalase riigis viibimise ja töötamise seaduslikkuse kontrollimisel võib kodakondsus- ja migratsiooniametnik kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid, käeraudu, kumminuia ja gaasirelva väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud korras.»
III. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 30. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
(2) Käesoleva seaduse § 8 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 192 lõike 2 osas, §-d 13 ja 17 ning seaduse II osa jõustuvad 2005. aasta 1. jaanuaril.
Riigikogu esimees Ene ERGMA |