Teksti suurus:

Elva-Vitipalu maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1999, 62, 632

Elva-Vitipalu maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine

Vastu võetud 21.07.1999 nr 226

Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555; 1999, 54, 583) paragrahvi 5 lõike 4 ja paragrahvi 6 lõike 3 alusel ning arvestades Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning fauna ja floora kaitse kohta (EÜT L 206, 21.05.1992) ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 2.04. 1979) sätteid, Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada

1) Elva--Vitipalu maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud);

2) Elva--Vitipalu maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud).

2. Määrata Elva--Vitipalu maastikukaitseala valitsejaks Tartu Maavalitsus ja Valga Maavalitsus oma haldusterritooriumi piires.

Peaminister Mart LAAR

Keskkonnaminister Heiki KRANICH

Riigikantselei peadirektor riigisekretäri ülesannetes Meelis PIHEL

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 21. juuli 1999. a määrusega nr 226

ELVA--VITIPALU MAASTIKUKAITSEALA KAITSE-EESKIRI

I. ÜLDSÄTTED

1. Elva--Vitipalu maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) moodustati Tartu Maakonnavalitsuse 30. septembri 1992. a määrusega nr 152 «Elva--Vitipalu maastikukaitseala moodustamine». Kaitseala põhieesmärk on Illipalu, Udernapalu ja Vitipalu (fluvioglatsiaalsete) liivaalade maastikulise kompleksi ja siin leiduvate ohustatud elupaikade ja liikide kaitse.

2. Kaitseala maa-ala on määratletud Vabariigi Valitsuse kinnitatud Elva--Vitipalu maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega.

3. Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kahte tüüpi vöönditeks: kolmeks sihtkaitsevööndiks ja kaheks piiranguvööndiks.

4. Kaitseala ja selle vööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.

5. Kaitseala ja selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) ja Eesti Metsakorralduskeskuse Peedu metskonna 1993. aasta ja Otepää metskonna 1993. aasta puistuplaanide (mõõtkava 1:20 000), tagastatud talumaade osas maakatastri andmete alusel seisuga september 1997. a ja ülejäänud talumaade osas Katastri Ameti 1938. aasta skeemilise kaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel.

II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED

6. Inimestel on lubatud viibida, korjata marju ja seeni ning pidada jahti kogu kaitseala maa-alal. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555; 1999, 54, 583).

7. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades, välja arvatud õuemaal. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.

8. Jalgratastega liiklemine väljaspool teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud metsa- ja põllumajandustöödel.

9. Kaitsealal on lubatud alla 100 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Üle 100 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.

10. Kaitsealal on keelatud:

1) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;

2) uute maaparandussüsteemide rajamine;

3) maavarade ja maa-ainese kaevandamine, välja arvatud Vitipalu karjääris kinnitatud aktiivse tarbevaru piires;

4) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal.

11. Kaitseala valitseja igakordse nõusolekuta on kaitsealal keelatud:

1) kinnitada maakorralduskava;

2) muuta katastriüksuse kõlvikute piire;

3) väljastada metsamajandamiskava;

4) kehtestada detail- ja üldplaneeringut;

5) muuta veekogude veetaset ning kahjustada nende kaldaid;

6) uute teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine.

12. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele kirjaliku nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka vastava loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat.

Kaitseala valitseja vaatab metsaraie taotluse läbi ning tulenevalt koosluse liigilise ja vanuselise mitmekesisuse säilitamise eesmärgist annab oma kirjaliku nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajadusel omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist.

13. Kaitsealale jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõike 5 kohase kaitse-eeskirja alusel, kui käesolev kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti.

14. Teaduslikke välitöid tehakse kaitsealal kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvis 25 sätestatud korra alusel.

15. Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608) paragrahvi 44 lõike 2 alusel on kaitseala piires asuva kinnisasja võõrandamisel riigi esindajaks ostueesõiguse teostamisel keskkonnaminister, kellele teatatakse kinnisasja võõrandamisest asjaõigusseaduses sätestatud korras.

III. SIHTKAITSEVÖÖND

16. Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike koosluste säilitamiseks.

17. Kaitsealal on kolm sihtkaitsevööndit:

1) Elva jõe ürgoru sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Nõo vallas Peedu metskonna kvartal 134, kvartalite 135, 139 ja 142 Uderna--Ketneri teest lääne poole jääv osa kuni kaitseala piirini;

2) Allika sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Palupera vallas talude A70, A81 ja A80 lahustükid ja riigi tagavaramaa lit. B;

3) Illi sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Nõo vallas Peedu metskonna kvartali 103 eraldised 10--15 ning eraldise 9 osa, mis jääb kirde-edelasuunalisest pinnasteest lõuna poole (nii riigimaa kui talude 15 ja 16 lahusmaatükkidele jääv maa) ning talu 16 lahusmaatüki ülejäänud osa.

18. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktides 6--9 ja 11 lubatud tegevus. Samuti on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud:

1) hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks;

2) kalapüük;

3) Illi sihtkaitsevööndis puu- ja põõsarinde harvendamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja ja tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas.

19. Illi sihtkaitsevööndi rohumaadel on kohustuslik niitmine, karjatamine ning puu- ja põõsarinde harvendamine ulatuses, mis tagab poollooduslike koosluste ilme ja liigilise koosseisu säilimise.

20. Sihtkaitsevööndi metsa kaitse-eesmärgid on:

Elva jõe ürgoru ja Allika sihtkaitsevööndis -- metsaökosüsteemi arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina;

Illi sihtkaitsevööndis -- bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

IV. PIIRANGUVÖÖND

21. Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning selle alusel käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega.

22. Kaitsealal on kaks piiranguvööndit:

1) Vitipalu piiranguvöönd, kuhu kuulub kaitseala põhitükil olev maa-ala, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse;

2) Allika piiranguvöönd, kuhu kuulub kaitseala lahustükil olev maa-ala, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

23. Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus ja kalapüük, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktides 6--11 keelatud tegevus. Samuti on keelatud:

1) uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala valitsejal on koosluse liigilise ja vanuselise mitmekesisuse säilitamiseks õigus esitada nõudeid turberaie liigi, raieaja, puidu kokku- ja väljaveo, raielangi puhastamise viiside ning puistu koosseisu ja täiuse osas;

2) jäätmete ladustamine, välja arvatud kodumajapidamises tekkinud tavajäätmete ladustamine oma kinnisasja piires kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades;

3) uute ehitiste püstitamine kaitseala valitseja nõusolekuta;

4) maavarade ja maa-ainese kaevandamine, välja arvatud maapõueseaduse (RT I 1994, 86/87, 1488; 1995, 75, 1321; 1996, 49, 953; 1997, 52, 833; 86, 1461; 93, 1562; 1998, 64/65, 1005; 1999, 10, 155; 54, 583) paragrahvides 26 ja 62 sätestatud juhtudel kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades ja tema igakordsel nõusolekul.

24. Poollooduslike lamminiitude ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks on talude Alalooga (A1), Värava (A2) ja Looga (A3) maadel kohustuslik järgmine tegevus, nagu niitmine, karjatamine ning puu- ja põõsarinde harvendamine.

25. Piiranguvööndi metsa kaitse-eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

V. LÕPPSÄTTED

26. Järelevalvet kaitsealal teevad kaitseala valitseja ning teised selleks volitatud isikud, kes on oma pädevuse piires õigustatud kaitsealal tegutsema ka iseseisvalt.

27. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus- või kriminaal- ja tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.

28. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.

Keskkonnaminister Heiki KRANICH

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 21. juuli 1999. a määrusega nr 226

ELVA--VITIPALU MAASTIKUKAITSEALA VÄLISPIIRI KIRJELDUS

Elva--Vitipalu maastikukaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Elva linna, Rõngu ja Nõo valla piiride kolmikpunktist mööda Elva jõe paremkallast Nõo vallas kuni Illi ojani, edasi mööda Illi oja paremkallast kuni Varesepalu ojani, edasi mööda Varesepalu oja paremkallast Sassi küla Metsa kinnistu II lahustüki põhjapiirini, edasi mööda nimetatud kinnistu põhja- ja läänepiiri, mööda riigi tagavaramaa lit. A põhja- ja läänepiiri, Ketneri küla Ojaääre talu maa ning talude 58, 54 ja 57 lahusmaatükkide lääne- ja loodepiiri, mööda riigi tagavaramaa lit. E, lit. F ja lit. G läänepiiri ning talu 32 lahustüki läänepiiri Luhasoo talu maani. Piir jätkub mööda Luhasoo talu maa põhjapiiri kuni Laguja ojani, edasi mööda Laguja oja paremkallast kuni Tigaseveski talu maa loodepiirini, edasi mööda nimetatud talu maa loode- ja läänepiiri edela ja lõuna suunas, mööda Ketneri 3 talu maa läänepiiri, mööda Ketneri 2 talu maa (I lahustükk) põhjapiiri ja selle läänesuunalist pikendust kuni Peedu metskonna kvartali 140 lõunapiirini ning mööda kvartalite 140 ja 139 lõunapiiri lääne suunas kuni Uderja--Ketneri teeni. Edasi kulgeb piir mööda nimetatud tee teemaa lääneserva lõuna suunas Ülevärava A7 talu maa põhjapiirini, mööda seda lääne suunas kuni Elva jõeni, edasi mööda jõe vasakkallast Palupera vallas allavoolu kuni Ala--Looga -- Vitipalu karjääri teeni ning mööda nimetatud tee teemaa põhjaserva Rõngu vallas kuni Palupera--Elva teeni. Edasi kulgeb piir mööda Palupera--Elva tee teemaa idaserva põhja suunas kuni kvartali 111 edelanurgast algava pinnasteeni ning mööda nimetatud pinnasteed (mis läheb üle kruusateeks) läbi kvartalite 11, 112 ja 98 kuni Pulga ojani. Piir jätkub mööda pulga oja vasakkallast, mööda Elva paisjärve paremkallast ning kvartali 98 läänepiiri põhja suunas kuni Elva jõeni.

Elva--Vitipalu maastikukaitseala lahustüki välispiir kulgeb Palupera vallas Ruusa A63 talu maa kagupiiri ja Ketneri--Palu tee ristumiskohast piki Ketneri--Palu tee teemaa edelaserva kuni Lõhmuse A80 talu maani, mööda nimetatud talu maa põhja- ja läänepiiri ning Pöidlapalu metsavahitalu (A81) maa läänepiiri kuni Otepää metskonna kvartali 11 põhjapiirini. Piir jätkub mööda kvartali 11 põhjapiiri lääne suunas kuni kvartalit läbiva põhja-lõunasuunalise sihini, mööda nimetatud sihti lõuna suunas kuni kvartali 11 lõunapiirini, mööda kvartalite 10 ja 11 lõunapiire kuni talu A77 lahusmaatüki idapiirini. Edasi kulgeb piir mööda talude A77 ja A46 lahusmaatükkide idapiiri kuni talu A70 lahusmaatüki loodenurgani, mööda talude A70 ja A81 lahusmaatükkide põhjapiiri ning mööda riigi tagavaramaa lit. B läänepiiri kuni Ruusa A63 talu maa kagupiirini ja mööda seda kuni Ketneri--Palu teeni.

Elva--Vitipalu maastikukaitseala piiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) ja Eesti Metsakorralduskeskuse Peedu metskonna 1993. aasta ja Otepää metskonna 1993. aasta puistuplaanide (mõõtkava 1:20 000), tagastatud talumaade osas maakatastri andmete alusel seisuga september 1997. aasta ja ülejäänud talumaade osas Katastri Ameti 1938. aasta skeemilise kaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel.

Keskkonnaminister Heiki KRANICH