Teksti suurus:

Vabariigi Valitsuse 22. mai 1996. a määruse nr 144 «Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine» muutmine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.06.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2005
Avaldamismärge:RT I 1999, 68, 668

Vabariigi Valitsuse 22. mai 1996. a määruse nr 144 «Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine» muutmine

Vastu võetud 31.08.1999 nr 259

Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555; 1999, 54, 583) paragrahvi 5 lõike 4 ja paragrahvi 6 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsus määrab:

1. Teha Vabariigi Valitsuse 22. mai 1996. a määrusega nr 144 (RT I 1996, 37, 745) kinnitatud «Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskirjas» järgmised muudatused:

1) täiendada kaitse-eeskirja punktiga 11 järgmises sõnastuses:

«11. Rahvuspargi põhieesmärk on Lääne-Eesti rannikumaastiku ja -mere ning linnurikaste väikesaarte kaitse.»;

2) tunnistada kehtetuks punkt 2;

3) sõnastada punkt 5 järgmiselt:

«5. Rahvuspargi ja selle vööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.»;

4) tunnistada kehtetuks punkt 7;

5) sõnastada punkt 8 järgmiselt:

«8. Inimestel on lubatud viibida, korjata marju ja seeni kogu rahvuspargis, välja arvatud loodusreservaadis ja käesoleva kaitse-eeskirja punktis 19 sätestatud juhul sihtkaitsevööndis. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555; 1999, 54, 583).»;

6) tunnistada kehtetuks punkt 9;

7) sõnastada punkt 10 järgmiselt:

«10. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult rahvuspargi valitseja poolt selleks ettevalmistatud ja tähistatud paikades, välja arvatud õuemaal. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.»;

8) sõnastada punkt 11 järgmiselt:

«11. Jalgratastega liiklemine väljaspool teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud metsa- ja põllumajandustöödel.»;

9) sõnastada punkt 12 järgmiselt:

«12. Rahvuspargis on keelatud puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine.»;

10) täiendada kaitse-eeskirja punktiga 121 järgmises sõnastuses:

«121. Rahvuspargis on lubatud alla 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Üle 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes rahvuspargi valitseja nõusolekul.»;

11) tunnistada kehtetuks punktid 13 ja 14;

12) sõnastada punkt 15 järgmiselt:

«15. Rahvuspargi valitseja nõusolekuta on rahvuspargis keelatud:
1) katastriüksuse kõlvikute piiride ja pindala muutmine;
2) maakorralduskava kinnitamine;
3) metsamajandamiskava väljastamine;
4) detail- ja üldplaneeringu kehtestamine;
5) projekteerimistingimuste andmine.»;

13) sõnastada punkt 16 järgmiselt:

«16. Rahvuspargi valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Rahvuspargi valitseja vastab taotlusele kirjaliku nõusoleku ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega või motiveeritud keeldumisega nii taotlejale kui ka vastava loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat.

Rahvuspargi valitseja vaatab metsaraie taotluse läbi ja tulenevalt koosluse liigilise ning vanuselise mitmekesisuse säilitamise eesmärgist annab oma kirjaliku nõusoleku ja vajadusel omapoolsed tingimused või esitab motiveeritud keeldumise kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist.»;

14) täiendada kaitse-eeskirja punktidega 161 ja 162 järgmises sõnastuses:

«161. Piiranguvööndisse jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõike 5 kohase kaitse-eeskirja alusel. Sihtkaitsevööndisse või loodusreservaati jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse käesoleva kaitse-eeskirja alusel.

162. Teaduslikke välitöid rahvuspargis tehakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvis 25 sätestatud korra alusel.»;

15) tunnistada kehtetuks punkt 17;

16) sõnastada punkt 18 järgmiselt:

«18. Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608) paragrahvi 44 lõike 2 alusel on rahvuspargi piires asuva kinnistu võõrandamisel riigi esindajaks ostueesõiguse teostamisel keskkonnaminister, kellele teatatakse kinnisasja võõrandamisest asjaõigusseaduses sätestatud korras.»;

17) sõnastada punkti 20 alapunkt 1 järgmiselt:

«1) Lõuna-Vaika loodusreservaat, kuhu kuuluvad Kihelkonna vallas Ülemine Vaika saar, Keskmine Vaika saar, Kullipank ja neid ümbritsev mereala, mille piir on kirjeldatud järgmiste geodeetiliste joontega: punktist 58°22¢43² N 21°48¢32² E (6473010-371834) punkti 58°22¢40² N 21°48¢32² E (6472905-371835), sealt punkti 58°22¢25² N 21°48¢02² E (6472446-371334), sealt asimuudil 293° rahvuspargi välispiirini ja punktist 58°22¢43² N 21°48¢32° E (6473010-371834) asimuudil 293° rahvuspargi välispiirini ning välispiiri lõik, mis ühendab kahe viimase joone lõikepunkte välispiiriga;»;

18) sõnastada punkti 21 alapunkt 2 järgmiselt:

«2) inimeste viibimine, välja arvatud järelevalve-, teadus- ja päästetöödel;»;

19) sõnastada punkt 22 järgmiselt:

«22. Loodusreservaadi metsa kaitse eesmärk on metsaökosüsteemi arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina.»;

20) tunnistada kehtetuks punktid 23 ja 25;

21) sõnastada punkt 26 järgmiselt:

«26. Rahvuspargis on 22 sihtkaitsevööndit:

1) Alumise Vaika sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Kihelkonna vallas Alumine Vaika saar, Mustpank ja Karirahu;

2) Vana Paagi sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub Kihelkonna vallas Vilsandi saarel maa-ala, mille piir kulgeb Vilsandi läänerannalt mööda tuletorni territooriumi põhjapiiri selle kirdenurgani, sealt põhja suunas kuni kinnistu A15 edelanurgani ning sealt asimuudil 41° 320 m kuni metsatukani, sealt edasi kirdesse kiviaia nurgani ning mööda kiviaeda põhja suunas mereni;

3) Orjassaare sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub Kihelkonna vallas Vilsandi saarel talu A26 maal asuv maa-ala, mille piir kulgeb Kihelkonna metskonna kvartali 9 eraldise 19 põhjapiiri ja Vahemere talust põhja suunduva tee ristumiskohast 100 m ulatuses mööda nimetatud teed põhja-loode suunas ning seejärel asimuudil 66° kuni talu A26 kirdepiirini ning edasi mööda nimetatud piiri kagu suunas 110 m ja seejärel asimuudil 246° Vahemere talust põhja suunduva teeni;

4) Kiipsaare sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub Kihelkonna vallas Kihelkonna metskonna kvartal 18 koos Kõver-Rahuga;

5) Telve sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Kihelkonna vallas Telve saar ja Telve–Kuivrahu;

6) Pihlalaiu sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Kihelkonna vallas Pihlalaid ja Laiarahu;

7) Sepasitiku sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Kihelkonna vallas Sepasitiku ja Rannasitiku laiud;

8) Kurgurahu sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub Lümanda vallas Kurgurahu;

9) Lauri sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Lümanda vallas Lauri saar, Suur-Urve ja Väike-Urve saar;

10) Laasirahu sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Lümanda vallas Laasirahu, Kolmekivirahud ja Punasekivirahu;

11) Säinaste sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub Lümanda vallas Säinaste kuiv;

12) Salava sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub Lümanda vallas Salava saar;

13) Aherahu sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub Lümanda vallas Aherahu;

14) Naistekivi sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub Lümanda vallas Naistekivi saar;

15) Vahemere sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub Kihelkonna vallas Vilsandi saarel maa-ala talude A41 ja A6 maadel, mille piir kulgeb mööda talude A41 ja A6 põhjapiiri kuni elektriliinini, edasi mööda liini talu A6 idapiirini ning mööda seda kuni elektriliinini, edasi mööda liini kuni loodesse suunduva teeni ning mööda nimetatud teed kuni talu A41 loodepiirini ja mööda seda piiri nimetatud talu põhjapiirini;

16) Harilaiu sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Kihelkonna vallas Kihelkonna metskonna kvartalid 19, 20, 21, 22 ja 23;

17) Laistinina sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Lümanda vallas Kihelkonna metskonna kvartalid 172 ja 179 (ainult eraldis 2 täielikult ja eraldiste 1, 3 ja 7 Atla–Kuusnõmme teest lääne poole jäävad osad);

18) Soeginina sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub Lümanda vallas Kihelkonna metskonna kvartal 196 (ainult eraldised 1–5, 7–10 ja 14–17 täielikult ning eraldiste 6, 11 ja 13 Soeginina–Atla teest lääne poole jäävad osad);

19) Kolga sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Lümanda vallas Kihelkonna metskonna kvartalid 199, 200, 201 ja 202;

20) Antsulaiu sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Kihelkonna vallas Väike Antsulaid ja Suur Antsulaid ning Mustrahu;

21) Kuusnõmme sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Lümanda vallas Kihelkonna metskonna kvartalid 149–160, 161 (ainult eraldised 1–10 täielikult ja eraldise 11 kiviaiast lääne poole jääv osa), 162, 163, 164, 165 (ainult eraldise 1 teest põhja poole jääv osa), 166 (ainult eraldised 1–3, 9–11, 13, 14, 17 ja 18 täielikult ning eraldiste 4, 12 ja 19 kiviaiast lääne poole jäävad osad), 168 ja 169 ning Umalakoti rahud, Võrkrahu, Käkirahu, Liivarahu ja Punasekivirahu;

Kihelkonna vallas Kiirassaare talu (16) maa Vesiku oja ning Kiirassaare–Kuusnõmme ja Kiirassaare–Käkisilma teede vaheline osa;

22) Mere sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Kihelkonna vallas:
– Alumise Vaika saart, Mustpanka ning Karirahu ümbritsev mereala, mille piir on kirjeldatud järgmiste geodeetiliste joontega: punktist 58°23¢05² N 21°48¢03² E (6473700-371390) punkti 58°22¢49² N 21°48¢44² E (6473160-372035), sealt punkti 58°22¢45² N 21°48¢45² E (6473061-372041), sealt punkti 58°22¢43² N 21°48¢32² E (6473010-371834), sealt asimuudil 293° rahvuspargi välispiirini ja punktist  58°23¢05² N 21°48¢03² E (6473700-371390) asimuudil 273° rahvuspargi välispiirini ja välispiiri lõik, mis ühendab kahe viimase joone lõikepunkte välispiiriga;
– mereala Telve saare, Telve–Kuivrahu, Pihlalaiu, Laiarahu ning Sepasitiku ja Rannasitiku laidude ümber 50 meetri ulatuses;
Lümanda vallas:
– Naistekivi saart ümbritsev mereala, mille piir on kirjeldatud järgmiste punktide koordinaatide ning neid ühendavate geodeetiliste joontega: 58°14¢04² N 21°55¢06² E (6456736-377729), 58°14¢14² N 21°54¢33² E (6457077-377212), 58°14¢37² N 21°54¢31² E (6457787-377194), 58°14¢42² N 21°54¢44² E (6457921-377419), 58°14¢35² N 21°55¢22² E (6457690-378021);
– mereala Kurgurahu, Lauri ning Suur-Urve ja Väike-Urve saare, Laasirahu, Kolmekivirahude, Punasekivirahu, Säinaste kuiva, Salava saare ning Aherahu ümber 50 meetri ulatuses.»;

22) tunnistada kehtetuks punkt 27;

23) sõnastada punkt 28 järgmiselt:

«28. Alumise Vaika, Telve, Pihlalaiu, Sepasitiku, Kurgurahu, Lauri, Laasirahu, Säinaste, Salava, Aherahu ja Naistekivi sihtkaitsevööndites on keelatud inimeste viibimine 15. aprillist kuni 15. juulini ning Orjassaare sihtkaitsevööndis inimeste liikumine väljaspool teid ja tähistatud radu.»;

24) sõnastada punkt 29 järgmiselt:

«29. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine. Lubatud on käesoleva kaitse-eeskirja punktides 8–11, 121 ja 15 lubatud tegevus. Samuti on lubatud rahvuspargi valitseja igakordsel nõusolekul hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks.»;

25) tunnistada kehtetuks punktid 30 ja 31;

26) sõnastada punkt 32 järgmiselt:

«32. Vahemere, Harilaiu, Laistinina, Soeginina, Kolga, Antsulaiu ja Kuusnõmme sihtkaitsevööndites on lubatud kalapüük. Mere sihtkaitsevööndis on kalapüük lubatud 15. juulist kuni 15. aprillini.»;

27) sõnastada punkt 33 järgmiselt:

«33. Sihtkaitsevööndi metsa kaitse eesmärk on:
1) Alumise Vaika, Vana Paagi, Orjassaare, Kiipsaare, Telve, Pihlalaiu, Sepasitiku, Kurgurahu, Lauri, Laasirahu, Säinaste, Salava, Aherahu ja Naistekivi sihtkaitsevööndites – metsaökosüsteemi arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina;
2) Vahemere, Harilaiu, Laistinina, Soeginina, Kolga, Antsulaiu, Kuusnõmme ja Mere sihtkaitsevööndites – bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.»;

28) sõnastada punkt 34 järgmiselt:

«34. Vahemere, Harilaiu, Laistinina, Soeginina, Kolga, Antsulaiu, Kuusnõmme ja Mere sihtkaitsevööndites on lisaks punktides 27 ja 32 lubatud tegevustele lubatud rahvuspargi valitseja nõusolekul:
1) puu- ja põõsarinde harvendamine vastavalt kaitse eesmärgile, kusjuures rahvuspargi valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja ja tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
2) poollooduslike koosluste ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks vajalik tegevus nagu niitmine või karjatamine;
3) olemasolevate maaparandussüsteemide hooldustööd;
4) ulukite arvukuse reguleerimine.»;

29) sõnastada punkt 37 järgmiselt:

«37. Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktides 8–121 ja 15 keelatud tegevus. Samuti on keelatud:
1) uute maaparandussüsteemide rajamine;
2) uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures rahvuspargi valitsejal on koosluse liigilise ja vanuselise mitmekesisuse säilitamiseks õigus esitada nõudeid turberaie liigi, raieaja, puidu kokku- ja väljaveo, raielangi puhastamise viiside ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
3) jäätmete ladustamine, välja arvatud kodumajapidamises tekkinud tavajäätmete ladustamine oma kinnisasja piires rahvuspargi valitsejaga kooskõlastatud kohtades;
4) maavarade ja maa-ainese kaevandamine, välja arvatud maapõueseaduse (RT I 1994, 86/87, 1488; 1995, 75, 1321; 1996, 49, 953; 1997, 52, 833; 86, 1461; 93, 1562; 1998, 64/65, 1005; 1999, 10, 155; 54, 583) paragrahvides 26 ja 62 sätestatud juhtudel rahvuspargi valitsejaga kooskõlastatud kohtades ja tema igakordsel nõusolekul.»;

30) sõnastada punkt 38 järgmiselt:

«38. Piiranguvööndis on rahvuspargi valitseja nõusolekuta keelatud:
1) teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine;
2) uute ehitiste püstitamine;
3) jahipidamine;
4) veekogude veetaseme muutmine ja nende kallaste kahjustamine;
5) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal.»;

31) sõnastada punkt 40 järgmiselt:

«40. Piiranguvööndi metsa kaitse eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.»;

32) sõnastada punkt 42 järgmiselt:

«42. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.»;

33) täiendada kaitse-eeskirja punktiga 421 järgmises sõnastuses:

«421. Järelevalvet kaitsealal teevad rahvuspargi valitseja ning teised selleks volitatud isikud, kes on oma pädevuse piires õigustatud rahvuspargis tegutsema ka iseseisvalt.»;

34) punkti 43 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«43. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib rahvuspargi valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.»

2. Määrata Vilsandi rahvuspargi valitsejaks Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus Vilsandi Rahvuspark.

3. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 22. mai 1996. a määruse nr 144 «Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine» punkt 2.

Peaminister Mart LAAR

Keskkonnaminister Heiki KRANICH

Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN

/otsingu_soovitused.json