Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadus
Vastu võetud 30.09.1999
| Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 11. oktoobri 1999. a otsusega nr 638 |
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26–28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984; 1999, 10, 155; 27, 392; 29, 401) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:
§ 1. Paragrahvi 2 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 2) teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel.»
§ 2. Paragrahv 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 9. Arengukava
Valla või linna arengukava on dokument, mis sisaldab antud omavalitsusüksuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi.»
§ 3. Paragrahv 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 17. Volikogu liige
(1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele (RT I 1996, 37, 739; 1999, 60, 618).
(2) Volikogu liige juhindub seadusest, valla või linna õigusaktidest ning valla- või linnaelanike vajadustest ja huvidest.
(3) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu kehtestatud määras ja korras.
(4) Volikogu esimehe või ühe volikogu aseesimehe ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline.
(5) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276) § 25 lõikele 1.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem.
(7) Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras.»
§ 4. Paragrahv 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 18. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine
(1)
Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses:
1)
volikogu tegutsemisvõimetusega;
2)
tagasiastumisega;
3)
väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist antud
vallas või linnas;
4)
nimetamisega kohtunikuks;
5)
tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega;
6)
jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla või linna valimiskomisjoni
otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks;
7)
teovõimetuks tunnistamisega;
8)
surmaga.
(2) Valla- või linnasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 1 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate valla või linna valimiskomisjonile.
(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 2 sätestatud juhul esitab volikogu liige vastava avalduse valla- või linnasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kättesaamisest arvates volikogule.
(4) Valla- või linnasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 3, 4 ja 8 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate volikogule.
(5) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 5–7 sätestatud juhtudel saadab valla- või linnasekretär vastava kohtuotsuse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates volikogule.»
§ 5. Paragrahv 19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 19. Volikogu liikme volituste peatumine
(1) Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest.
(2)
Volikogu liikme volitused peatuvad:
1)
valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks,
riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks;
2)
nimetamisega prokuröriks;
3)
valimisega vallavanemaks või linnapeaks, kinnitamisega valla- või linnavalitsuse
liikmeks;
4)
nimetamisega valla- või linnaametnikuks;
5)
asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses;
6)
tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu;
7)
tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab volikogu
istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses.
(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 3 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu vallavanema, linnapea ja valitsuse liikmete suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni.
(4) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktides 1 ja 2 sätestatud asjaolusid kinnitava dokumendi saamisel, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul pärast Riigi Teatajas avaldamist saadab valla- või linnasekretär vastava teate volikogule.
(5) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 4 sätestatud juhul saadab valla- või linnasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava korralduse vastuvõtmist selle volikogule.
(6) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktides 5 ja 7 sätestatud juhtudel saadab valla- või linnasekretär vastava avalduse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul volikogule.
(7) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 6 sätestatud juhul saadab valla- või linnasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava kohtumääruse kättesaamist selle volikogule.»
§ 6. Paragrahv 20 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 20. Volikogu asendusliige
(1) Käesoleva seaduse §-des 18 ja 19 sätestatud juhtudel astub volikogu liikme asemele volikogu asendusliige.
(2) Valla või linna valimiskomisjon registreerib volikogu asendusliikmed, lähtudes kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 39 6. või 12. lõikes sätestatud põhimõtetest, ja saadab nende nimekirja volikogu esimehele.
(3) Asendusliige on esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav volikogu liige. Kui esimene valimata jäänud kandidaat loobub, on asendusliikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. Kui kaks või enam sama erakonna või valimisliidu kandidaati said valimistel võrdselt hääli, saab asendusliikmeks valimisringkonna kandideerijate nimekirjas tagapool olnud isik.
(4) Kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valla või linna valimiskomisjon.
(5) Kui valimisringkonna kandideerijate nimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on asendusliikmeteks samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaadid. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat astub tagasi, on asendusliikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat.
(6) Volikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad volikogu, valla või linna valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest.
(7) Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. Volikogu liikme volitused taastuvad ja asendusliikme volitused lõpevad volikogu otsuse jõustumise hetkest.
(8) Valla või linna valimiskomisjoni otsused saadab valla või linna valimiskomisjon valla- või linnasekretärile.
(9) Kui kohaliku omavalitsuse volikogu liikmete arv langeb käesoleva seaduse § 45 5. lõikes osutatud tegutsemiseks vajaliku miinimumini või alla selle, korraldatakse volikogu koosseisu puudu olevate liikmete valimiseks täiendavad valimised.»
§ 7. Paragrahv 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 22. Volikogu pädevus
(1)
Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine:
1)
valla- või linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande
kinnitamine ning audiitori määramine;
2)
kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
3)
valla või linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste
andmise korra kehtestamine;
4)
koormiste määramine;
5)
toetuste andmise ja valla või linna eelarvest finantseeritavate teenuste
osutamise korra kehtestamine;
6)
valla- või linnavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine;
7)
valla või linna arengukava vastuvõtmine ja muutmine;
8)
laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine;
9)
valla või linna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
10)
taotluse esitamine või arvamuse andmine valla või linna piiride või valla
või linna nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste
lahendamiseks;
11)
osavalla ja linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine
ja põhimääruse kinnitamine;
12)
volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine;
13)
valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas
mandaatide arvu määramine, valla või linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni
moodustamine;
14)
volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine;
15)
vallavanema või linnapea valimine ja ametist vabastamine;
16)
valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine;
17)
valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete
kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist
vabastamine;
18)
umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu
komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni
liikmele, valitsusele, vallavanemale või linnapeale või valitsuse liikmele;
19)
vallavanemale või linnapeale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu
määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine
ja selle suuruse määramine;
20)
volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste
ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu
kinnitamine;
21)
volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine
või aseesimeestele hüvituse määramine;
22)
volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning
volikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine;
23)
valla või linna esindamise korra kehtestamine;
24)
valla või linna poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning
põhikirja kinnitamine ja muutmine;
25)
valla või linna osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus
ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine;
26)
kohtukaasistujate valimine;
27)
Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine;
28)
maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine;
29)
valla või linna ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine;
30)
kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine;
31)
üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine;
32)
üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine;
33)
detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine;
34)
valla või linna ametiasutuse ja valla või linna ametiasutuse hallatava
asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse
põhimääruse kinnitamine;
35)
valla- või linnaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine;
36)
valla või linna ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning
palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine;
37)
muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused.
(2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele.
(3) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib delegeerida valla- või linnavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires.»
§ 8. Paragrahv 23 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 23. Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja õigusaktide jõustumine
(1) Volikogu õigusaktid avalikustatakse valla või linna põhimääruses sätestatud korras. Kui valla või linna põhimääruses ei ole sätestatud teisiti, loetakse volikogu määrus avalikustatuks pärast tema väljapanekut valla- või linnakantseleis. Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega.
(2) Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise.
(3) Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele.
(4) Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja.
(5) Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid peavad olema seaduses ja valla või linna põhimääruses sätestatud korras kättesaadavad kõigile isikutele.
(6) Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist.
(7) Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. Omavalitsusüksustes, mille püsielanike enamiku keel ei ole eesti keel, võidakse volikogu istungite protokollid vormistada selle omavalitsusüksuse püsielanike enamiku moodustava vähemusrahvuse keeles, kuid neile peab olema lisatud eestikeelne tõlge.»
§ 9. Paragrahvi 29 lõige 4 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks.
§ 10. Paragrahvi 35 lõiked 1, 2 ja 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Vald või linn võib teenuste osutamiseks asutada valla või linna ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla või linna arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks.
(2) Valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub volikogu poolt sätestatud korras. Valla või linna ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris.
(5) Vallal või linnal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Lepingute sõlmimiseks volitatud isikud määratakse valla või linna põhimäärusega.»
§ 11. Paragrahv 37 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 37. Arengukava vastuvõtmine ja muutmine
(1) Vallal või linnal peab olema arengukava vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui vallal või linnal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks.
(2) Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist volikogus valla või linna põhimääruses sätestatud korras.
(3) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta.
(4)
Arengukava on aluseks:
1)
valla- või linnaeelarve koostamisele;
2)
investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite
taotlemisele, sõltumata nende allikast;
3)
laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks
perioodiks.
(5) Valla või linna üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus.»
§ 12. Seaduse V peatükki täiendatakse §-ga 391 järgmises sõnastuses:
« § 391. Eelarve täitmise aruande kinnitamine
(1) Volikogule kinnitamiseks esitatavale eelarve täitmise aruandele peab olema lisatud volikogu poolt määratud audiitori arvamus aruande kohta.
(2) Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu hiljemalt 1. juuniks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. Eelarve täitmise aruanne avalikustatakse valla või linna põhimääruses sätestatud korras.»
§ 13. Paragrahvi 45 lõiget 5 täiendatakse pärast sõnu «§ 22» sõnadega «1. lõike» ning number «17» asendatakse numbriga «18» ja number «23» asendatakse numbriga «24».
§ 14. Paragrahvi 46 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
« (4) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist.»
§ 15. Paragrahvi 49 lõikest 4 jäetakse välja sõnad «ja ametikoha järgi valla- või linnasekretär».
§ 16. Paragrahv 52 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 52. Volikogu tegutsemisvõimetus
(1)
Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta:
1)
pole vastu võtnud valla või linna eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta
algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei
olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks;
2)
pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates
valinud volikogu esimeest ja vallavanemat või linnapead või pole nelja
kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud valitsuse
liikmeid;
3)
pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe, vallavanema või linnapea ametist
vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest, vallavanemat või linnapead
või pole nelja kuu jooksul vallavanema või linnapea vabastamisest arvates
kinnitanud valitsuse liikmeid;
4)
pole kahe kuu jooksul vallavanemale, linnapeale või valitsusele umbusalduse
avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat või linnapead ja pole
nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse
liikmeid.
(2) Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla või linna valimiskomisjoni esimees või tema asendaja.
(3) Kui volikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi ning volikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa volikogu asendusliikmeid, otsustab käesoleva seaduse § 22 1. lõike punktis 13 ja 2. lõikes nimetatud küsimusi valitsus.»
§ 17. Paragrahv 53 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks.
§ 18. Seadust täiendatakse §-ga 541 järgmises sõnastuses:
« § 541. Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid
(1)
Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale,
vallavanemale või linnapeale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse
liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitust kuni
kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat,
ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal
rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub:
1)
seoses volituste tähtajalise lõppemisega;
2)
tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt
oma teenistuskohustusi täita;
3)
seoses umbusalduse avaldamisega.
(2)
Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud hüvitust ei maksta, kui volikogu
poolt ametisse valitud või nimetatud isik:
1)
vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a käesoleva paragrahvi 1. lõike
punktis 2 toodud juhul;
2)
valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks.»
§ 19. Paragrahv 55 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 55. Valla- ja linnasekretär
(1) Valla- või linnasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem või linnapea.
(2) Valla- või linnasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. Valla- ja linnasekretäride vastavust kehtestatud kutsenõuetele kontrollib ja sellekohaseid tunnistusi annab välja Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon.
(3) Valla- või linnasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest.
(4)
Valla- või linnasekretär:
1)
juhib valla- või linnakantseleid ning esitab vallavanemale või linnapeale
ettepanekuid valla- või linnakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate
koosseisu kohta;
2)
annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele;
3)
korraldab valitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist;
4)
korraldab volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist;
5)
saadab õiguskantslerile valla või linna õigustloovate aktide ärakirjad
10 päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates;
6)
esindab valda või linna kohtus või volitab selleks teisi isikuid;
7)
hoiab valla või linna vapipitsatit;
8)
osaleb valitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist;
9)
annab valla- või linnakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
10)
täidab teisi seaduses, valla või linna põhimääruses ja valitsuse töökorras
pandud ülesandeid.
(5) Valla- või linnasekretäri asendamise korra määrab vallavanem või linnapea. Valla- või linnasekretäri asendajal on kõik valla- või linnasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud tingimustele.»
§ 20. Paragrahvi 65 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
« (4) Kohalike võimuorganitega konsulteeritakse õigeaegselt ja sobival viisil kõigi neid otseselt puudutavate küsimuste planeerimise ja otsustamise puhul.»
§ 21. Paragrahv 66 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 66. Kohaliku omavalitsuse tegevuse järelevalve ja kontroll
(1) Maavanem teostab järelevalvet kohaliku omavalitsuse tegevuse üle seadusega sätestatud korras.
(2) Valla või linna valdusse antud riigivara kasutamist ja käsutamist kontrollib Riigikontroll vastavalt oma pädevusele.
(3) Järelevalvet valla või linna õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele teostab õiguskantsler.»
§ 22. Seaduse XI peatükki täiendatakse §-ga 661 järgmises sõnastuses:
« § 661. Teenistuslik järelevalve
(1) Teenistuslik järelevalve on valitsuse poolt valla või linna ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll.
(2)
Teenistusliku järelevalve teostamisel on valitsusel õigus:
1)
teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks;
2)
peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus;
3)
tunnistada akt kehtetuks.
(3) Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema motiveeritud.
(4) Valla või linna ametiasutuse ja nende ametiisikute ning ametiasutuse hallatava asutuse juhi akti täitmise ja toimingu võib peatada kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks või vajalike täiendavate andmete kogumiseks, sealhulgas akti andja või toimingu sooritaja selgituste saamiseks.
(5) Akti täitmise või toimingu sooritamise peatamisel teenistusliku järelevalve korras peatub seaduse ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidega vastava toimingu sooritamiseks kehtestatud tähtaja kulgemine.
(6) Valitsus tunnistab kehtetuks valla või linna ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide ning valla või linna õigusaktidega.
(7) Valitsus tunnistab ebaotstarbekuse motiivil kehtetuks valla või linna ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid juhul, kui akt või toiming ilmselt ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või põhjustab valla- või linnavara ja eelarveliste vahendite ebaratsionaalset kasutamist.
(8) Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadusest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest.
(9) Käesoleva seaduse alusel ei teostata teenistuslikku järelevalvet haldusõiguserikkumiste seadustiku (RT 1992, 29, 396; RT I 1999, 41, 496; 45, õiend; 58, 608; 60, 616) §-des 189–216 sätestatud ametiisikute aktide ja toimingute üle.»
§ 23. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 39¹ lõike 1 ja § 55 lõike 5 teise lause jõustumine
(1) Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 391 lõige 1 jõustub 2001. aasta 1. jaanuaril.
(2) Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 55 lõike 5 teine lause jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril.
§ 24. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
§ 25. Tervikteksti avaldamine
Vabariigi Valitsusel korraldada kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse tervikteksti avaldamine Riigi Teatajas kolme nädala jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist.
| Riigikogu esimees Toomas SAVI |
Facebook
Twitter