Teksti suurus:

Kaitseliidu teenetemärkide kirjelduse ja statuudi kinnitamine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.06.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.05.2013
Avaldamismärge:RT I 1999, 76, 712

Kaitseliidu teenetemärkide kirjelduse ja statuudi kinnitamine

Vastu võetud 05.10.1999 nr 286

Kaitseliidu seaduse (RT I 1999, 18, 300) paragrahvi 7 lõike 4 alusel Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada «Kaitseliidu teenetemärkide kirjeldus» (juurde lisatud).

2. Kinnitada «Kaitseliidu teenetemärkide statuut» (juurde lisatud).

Peaminister Mart LAAR

Kaitseminister Jüri LUIK

Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN


Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 5. oktoobri 1999. a
määrusega nr 286


KAITSELIIDU TEENETEMÄRKIDE KIRJELDUS

1. VALGERIST (LISA 1)

I klassi Valgeristi märk kujutab neljaharulist valget mõlemalt küljelt emailitud risti, mille esikülge ümbritseb 0,5 mm laiune kuldäär. Märgi esiküljel on kuldne mõõk, mille käepide asub risti ülemisel harul ja tera ulatub läbi risti keskme alumisele harule. Risti esiküljele, mõõga peale, on asetatud Kaitseliidu embleem. Risti tagumisel küljel on kümne millimeetrise läbimõõduga valge emailitud kuldäärtega sõõr. Sõõri sees on numbrid asetatuna üksteise alla – 11. XI 1918. Risti ülemise ja külgharude pikkus on 25 mm ja alumise haru pikkus 32 mm keskmest arvestades. Risti igas harus on täisnurkne sisselõige.

II ja III klassi Valgeristi märk sarnaneb I klassi Valgeristile, kuid nende ülemise ja külgharude pikkus on 20 mm ja alumise haru pikkus 27 mm keskmest arvestades.

2. TEENETEMEDAL (LISA 2)

Teenetemedal kujutab külgedelt ornamentaalsete kaunistustega piiratud medaljoni, mille esikülje kujunduse põhielemendiks on ülevalt alla suunatud mõõgale medali keskmesse paigutatud Kaitseliidu embleem. Mõõka ja sellele paigutatud embleemi raamib ovaalne sõõr tekstiga PRO PATRIA. Medali kõrgus on 43 mm, mõõgatera ja käepideme laius 3,5 mm. Embleemi kõrgus on 21,5 mm ja laius 26 mm. Mõõgale paigutatud embleemi raamiva sõõri läbimõõt vertikaalsuunas on 43 mm ja horisontaalsuunas 27 mm. Sõõri külgedelt piiravate ornamentaalsete kaunistuste kõrgus on 29 mm ja suurim laius 2,5 mm. Medali tagakülg on sile ja sellele graveeritakse medali number ning andmise aeg.

Teenetemedali kolme põhiklassi medalid on ažuursed, eriklassi teenetemedalil on embleemi taust ning vapilõvid kaetud vastavalt oranži ja sinise emailiga. Ülevalt alla suunatud mõõk ja embleem on valmistatud hõbedast ning oksüdeeritud. Ornamentaalsete kaunistustega ovaal on III klassil pronksivärvi, II klassil hõbedane, I klassil ja eriklassil kuldne. Deviis PRO PATRIA on kõikide klasside medalitel oksüdeeritud tumedaks.

Kaitseminister Jüri LUIK


Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 5. oktoobri 1999. a
määrusega nr 286


KAITSELIIDU TEENETEMÄRKIDE STATUUT

I. ÜLDSÄTTED

1. Kaitseliidu teenetemärgid on:
1) 30. novembril 1997. a asutatud Kaitseliidu teenetemedal;
2) 19. juunil 1929. a asutatud Kaitseliidu Valgerist.

II. TEENETEMÄRKIDE KLASSID

2. Kaitseliidu Valgerist jaguneb kolmeks klassiks. Klasside järjekord alates kõrgemast on I, II ja III klass.

3. Valgerist antakse:
1) kaitseliitlasele eriliste teenete eest või eriti eeskujuliku või pikaajalise teenistuse eest Kaitseliidus;
2) teistele Eesti ning välisriikide kodanikele Kaitseliidule osutatud eriliste teenete eest.

4. Kaitseliidu teenetemedal jaguneb kolmeks põhiklassiks ja eriklassiks.

5. Teenetemedali klassid on:

III klass
Kaitseliidu pronksist teenetemedal

II klass

Kaitseliidu hõbedane teenetemedal

I klass

Kaitseliidu kuldne teenetemedal

Eriklass

Kaitseliidule osutatud väljapaistvate teenete eest antav medal

6. Teenetemedal antakse:

III klass
kaitseliitlastele väljapaistva teenistuse eest Kaitseliidus, kui teenistust on 4–9 aastat;

II klass

kaitseliitlastele väljapaistva teenistuse eest Kaitseliidus, kui teenistust on 10–15 aastat;

I klass

kaitseliitlastele väljapaistva teenistuse eest Kaitseliidus, kui teenistust on 16 ja enam aastat;

Eriklass

kaitseliitlastele ühekordsete väljapaistvate teenete eest Kaitseliidu ees või teistele Eesti ning
välisriikide kodanikele Kaitseliidule osutatud väljapaistvate teenete eest.

III. TEENETEMÄRKIDE ANDMINE

7. Valgeristi antakse klasside järjekorras. Kaitseliidu keskjuhatus võib otsustada Valgeristi andmise väljaspool klasside järjekorda.

8. Teenetemärkide andmise otsustab Kaitseliidu keskjuhatus.

9. Kiireloomulistel juhtudel, kui keskjuhatust pole võimalik kokku kutsuda, võib teenetemedali eriklassi anda Kaitseliidu ülem, teavitades sellest keskjuhatust.

10. Teenetemärgi kätteandmine toimub pidulikult vabariigi aastapäeval, Kaitseliidu aastapäeval, maleva, malevkonna või kompanii aastapäeval, iseseisvuspäeval ja teistel tähtpäevadel.

11. Valgeristi andmist tõendab vastav tunnistus, millel on Kaitseliidu pitser sissepressitud kujul. Tunnistusele kirjutavad alla Kaitseliidu ülem ning Kaitseliidu Peastaabi ülem.

12. Teenetemedali andmist tõendab vastav tunnistus, millele kantakse medali number. Tunnistusele kirjutavad alla Kaitseliidu ülem ja keskjuhatuse esindaja.

IV. TEENETEMÄRKIDE KANDMINE

13. Valgeristi kandmine

I klassi Valgeristi kantakse lindiga kaelas. Lindi laius on 40 mm, mis jaguneb: 2 mm rukkilillesinine kant, 0,5 mm valge, 3,5 mm oranž, 0,5 mm valge, 13 mm rukkilillesinine, 1 mm valge, 13 mm rukkilillesinine, 0,5 mm valge, 3,5 mm oranž, 0,5 mm valge ja 2 mm rukkilillesinine kant.

II klassi Valgeristi kantakse lindiga vasakul rinnal. Lindi laius on 34 mm, mis jaguneb: 1,5 mm laiune rukkilillesinine kant, 0,5 mm valge, 4 mm oranž, 0,5 mm valge, 21 mm rukkilillesinine, 0,5 mm valge, 4 mm oranž, 0,5 mm valge ja 1,5 mm rukkilillesinine kant. Lindil on 20 mm läbimõõduga oranži värvi siniste triipudega rosettmärk.

III klassi Valgeristi kantakse ilma rosettmärgita vasakul rinnal, vasakul pool II klassi Valgeristi. Lindi laius on 34 mm, mis jaguneb: 1,5 mm laiune rukkilillesinine kant, 0,5 mm valge, 4 mm oranž, 0,5 mm valge, 21 mm rukkilillesinine, 0,5 mm valge, 4 mm oranž, 0,5 mm valge ja 1,5 mm rukkilillesinine kant.

Valgeristi märkide asemel võib kanda nende linte ja miniatuurmärke:
I klassi kavaler kannab esimese klassi Valgeristi linti;
II klassi kavaler kannab II klassi Valgeristi linti koos oranži rosettmärgiga;
III klassi kavaler kannab III klassi Valgeristi linti ilma rosettmärgita.

Isik, kellele on antud Valgeristi eri klassi märgid, kannab ainult kõrgeima klassi märki.

Miniatuurmärke kantakse kuue vasakul revääril.

Valgeristi linti ja miniatuurmärki võib kanda igal ajal.

14. Teenetemedali kandmine

Teenetemedalit kantakse lindiga rinnas vasakul pool Valgeristi järel, st vastavalt eriklass, I klass, II klass ja III klass. Lindi laius on 34 mm, mis jaguneb:
III klassil – 12 mm rukkilillesinine, 1 mm valge, 2 mm oranž, 1 mm valge, 2 mm oranž, 1 mm valge, 2 mm oranž, 1 mm valge ja 12 mm rukkilillesinine;
II klassil – 12 mm rukkilillesinine, 1 mm valge, 3,5 mm oranž, 1 mm valge, 3,5 mm oranž, 1 mm valge ja 12 mm rukkilillesinine;
I klassil – 12 mm rukkilillesinine, 1 mm valge, 8 mm oranž, 1 mm valge ja 12 mm rukkilillesinine;
eriklassil – I klassi lint, millele on asetatud 22 mm läbimõõduga rosett, mis on valmistatud III klassi lindist.

Kaitseliidu teenetemärgid ei ole riiklikud autasud, neid kantakse Eesti riiklike teenetemärkide järel.

Teenetemedali asemel võib kanda selle lindilõiget või miniatuurmärki kuue vasakul revääril sellises järjestuses, kus kõrgem klass on paremal.

Kaitseminister Jüri LUIK


Lisa 1
«Kaitseliidu teenetemärkide kirjelduse» juurde


Kaitseliidu Valgerist

I klass

II klass

III klass


Lisa 2
«Kaitseliidu teenetemärkide kirjelduse» juurde


Kaitseliidu teenetemedalid

Eriklass
  Kaitseliidu eriteenete medal  

I klass
  Kaitseliidu kuldne medal  

II klass
  Kaitseliidu hõbedane medal  

III klass
  Kaitseliidu pronksist medal