Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Vabariigi Valitsuse 18. oktoobri 1995. a määruse nr 337 «Viidumäe looduskaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine» muutmine

Vastu võetud 14.10.1999 nr 313

Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555; 1999, 54, 583) paragrahvi 5 lõike 4 ja paragrahvi 6 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsus määrab:

Teha Vabariigi Valitsuse 18. oktoobri 1995. a määruses nr 337 «Viidumäe looduskaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine» (RT I 1995, 82, 1427) järgmised muudatused:

1) muuta punkti 1 alapunkti 1 ja kehtestada «Viidumäe looduskaitseala kaitse-eeskiri» uues sõnastuses (juurde lisatud);

2) muuta punkti 2 ja määrata Viidumäe looduskaitseala valitsejaks Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus Viidumäe Looduskaitseala.

VIIDUMÄE LOODUSKAITSEALA KAITSE-EESKIRI

I. ÜLDSÄTTED

1. Viidumäe looduskaitseala (edaspidi kaitseala) moodustati Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. juuli 1957. a määrusega nr 242 (ENSV Teataja 1957, 14, 125) ning reorganiseeriti 24. septembri 1979. a määrusega nr 497 (ENSV Teataja 1979, 43, 521) ja 1994. aastal tulenevalt kaitstavate loodusobjektide seadusest (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555; 1999, 54, 583).

Kaitseala põhieesmärk on Lääne-Saaremaa kõrgustiku edelanõlval paikneva mitmekesise loodusliku kompleksi, sealsete kaitsealuste liikide, koosluste ja elupaikade kaitse.

2. Kaitseala välispiir on määratletud Vabariigi Valitsuse kinnitatud Viidumäe looduskaitseala välispiiri kirjeldusega.

3. Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks loodusreservaadiks, kaheteistkümneks sihtkaitsevööndiks ja kolmeks piiranguvööndiks.

4. Kaitseala ja selle vööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.

5. Kaitseala vööndite piiride kirjeldus on koostatud talumaa osas vastavalt 1939. aasta kinnistutele, Kihelkonna metskonna osas 1986. aasta metsakorralduse andmete ning riigiettevõtte «Eesti Maauuringud» maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel. Vööndite piirid on kantud Harju Maamõõdubüroo koostatud plaanile (mõõtkava 1:10 000), mille originaali säilitatakse riigiettevõtte Eesti Maauuringud arhiivis.

II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED

6. Inimeste viibimine, marjade ja seente korjamine ning jahipidamine ulukite arvukuse reguleerimiseks on lubatud kogu kaitsealal, välja arvatud loodusreservaadis ja käesolevas kaitse-eeskirjas sätestatud juhtudel sihtkaitsevööndis. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele.

7. Jalgratastega liiklemine väljaspool teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud metsa- ja põllumajandustöödel.

8. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettevalmistatud ja tähistatud paikades.

9. Kaitsealal on keelatud:
1) puhtpuistute kujundamine;
2) energiapuistute rajamine.

10. Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud:
1) detail- ja üldplaneeringu kehtestamine;
2) metsamajandamiskava väljastamine;
3) projekteerimistingimuste andmine;
4) katastriüksuse kõlvikute piiride ja pindala muutmine;
5) maakorralduskava kinnitamine;
6) rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades.

11. Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608) paragrahvi 44 lõike 2 alusel on kaitseala piires asuva kinnisasja võõrandamisel riigi esindajaks ostueesõiguse teostamisel keskkonnaminister, kellele teatatakse kinnisasja võõrandamisest asjaõigusseaduses sätestatud korras.

12. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele kirjaliku nõusoleku ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamise või motiveeritud keeldumisega nii taotlejale kui ka vastava loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat.

Metsaraie taotluse vaatab kaitseala valitseja läbi ning tulenevalt koosluse liigilise ning vanuselise mitmekesisuse säilitamise eesmärgist annab oma kirjaliku nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajadusel omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist.

13. Kaitseala piiranguvööndisse jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõike 5 kohase kaitse-eeskirja alusel. Loodusreservaati või sihtkaitsevööndisse jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse käesoleva kaitse-eeskirja alusel.

14. Teaduslikke välitöid kaitsealal tehakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvis 25 sätestatud korra alusel.

III. LOODUSRESERVAAT

15. Loodusreservaat on otsesest inimtegevusest puutumata loodusega kaitseala osa, kus tagatakse looduslike koosluste säilimine üksnes looduslike protsesside tulemusena.

16. Kaitsealal on kaks loodusreservaati:
1) Kanna loodusreservaat, kuhu kuuluvad:
Kihelkonna vallas Kihelkonna metskonna kvartalid 244, 248 (ainult Vedruka–Tammiku teest põhja poole jääv osa) ja 249 (ainult eraldised 1–5 ja 13 ning eraldise 6 teest lääne poole jääv osa) ning maa-ala kvartali 244 ja kaitseala põhjapiiri vahel;
2) Pätsuma loodusreservaat, kuhu kuuluvad:
Lümanda vallas Kihelkonna metskonna kvartalid 293 (ainult eraldised 8–14), 294 (ainult eraldised 1–3 ja 7–9 täielikult ning eraldiste 4 ja 10 teest lääne poole jäävad osad), 297 (ainult eraldise 9 teest põhja poole jääv osa) ja 298 (ainult eraldise 1 teest loode poole jääv osa).

17. Loodusreservaadis on keelatud:
1) majandustegevus ning loodusvarade kasutamine;
2) inimeste viibimine, välja arvatud järelevalve-, teadus- ja päästetöödel.

18. Loodusreservaadi metsa kaitse eesmärk on metsaökosüsteemi arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina.

IV. SIHTKAITSEVÖÖND

19. Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.

20. Kaitsealal on 12 sihtkaitsevööndit:
1) Vesiku sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Kihelkonna vallas Kihelkonna metskonna kvartalid 245, 246 (ainult eraldised 1–5) ja 249 (ainult eraldised 7–10 täielikult ja eraldise 6 teest ida poole jääv osa);
2) Tõldemäe sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Kihelkonna vallas Kihelkonna metskonna kvartalid 248 (ainult eraldised 11–24, 29–33 ja 43–46 täielikult ning eraldiste 25, 26, 28, 36–38 teest lääne poole jäävad osad, eraldise 5 teest lõuna poole jääv osa ning eraldise 34 osa, mis jääb kvartali 252 sisese sihi mõttelisest sirgjoonelisest pikendusest põhja poole) ja 252 (ainult eraldised 1 ja 3 eraldiste 2 ja 6 sihist põhja poole jäävad osad);
3) Nakimetsa sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Kihelkonna vallas Kihelkonna metskonna kvartalid 252 (ainult Viidu–Kuusnõmme teest edela poole jääv osa) ja 257, samuti kaitseala läänepiiri ja kvartalite 252, 257 ning 263 vahele jääv maa.
Lümanda vallas Kihelkonna metskonna kvartalid 263, 268, 273, 275 (ainult eraldised 3, 9, 10), 278, 279 (ainult eraldised 1–7), 280 (ainult eraldised 1–5), 283 (ainult eraldised 1–3) ja 284 (ainult eraldised 1 ja 2), samuti Käesla–Viidu–Karala maanteest põhja poole jääv ala kvartalite 278 ja 283 ning kaitseala läänepiiri vahel;
4) Atlama sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Lümanda vallas Kihelkonna metskonna kvartalid 265 (ainult eraldised 4–7, 9, 10, 23 ja 24) ning 266;
5) Suurissoo sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Lümanda vallas Kihelkonna metskonna kvartalid 283 (ainult eraldised 4–14), 284 (ainult eraldised 3–6 ja 8–10 täielikult ning eraldise 7 metsateest lääne poole jääv osa), 288 (ainult metsateest lääne poole jääv osa), 292 (ainult eraldised 1–11), 296 (ainult eraldised 1–6 ja 9–12), 300, 301 (eraldised 1–4, 12–15 täielikult ning eraldise 16 metsateest lääne poole jääv osa) ja 304 (ainult eraldised 1, 2 ja 5), samuti Käesla–Viidu-–Karala maanteest lõuna poole jääv ala kvartalite 283 ja 288 ning kaitseala läänepiiri vahel;
6) Kivesselja sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Lümanda vallas Kihelkonna metskonna kvartalid 289 (ainult eraldised 4–13 ja 19–21), 290, 294 (ainult metsateest ida poole jääv osa), 297 (ainult eraldised 10, 13–18 täielikult ning eraldise 9 teest ida poole jääv osa), 298 (ainult eraldised 2–12 täielikult ning eraldise 1 teest kagu poole jääv osa), 301 (ainult eraldised 8–11) ja 302 (ainult eraldised 1–4 täielikult ning eraldise 5 teest lääne poole jääv osa);
7) Tammiku-tagune sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Kihelkonna vallas Kihelkonna metskonna kvartalid 246 (ainult eraldised 6–9) ja 250;
8) Suurmäe sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Kihelkonna vallas Kihelkonna metskonna kvartalid 248 (ainult eraldised 41 ja 42 täielikult ning eraldise 34 osa, mis jääb kvartali 252 sisese sihi mõttelisest sirgjoonelisest pikendusest lõuna poole), 252 (ainult eraldised 5, 7–10 ja 12–20 täielikult, eraldiste 2 ja 6 sihist lõuna poole jäävad osad ning eraldiste 4 ja 11 Viidu–Kuusnõmme teest kirde poole jäävad osad), 253, 258 (ainult eraldised 4, 11 ja 13–17 täielikult ning eraldise 3 Viidu–Kuusnõmme teest kirde poole jääv osa), 259 (ainult Viidu–Kuusnõmme teest kirde poole jääv osa) ja 260.
Lümanda vallas Kihelkonna metskonna kvartal 265 (ainult eraldised 1, 2, 3, 8 ja 11);
9) Surnuaiamäe sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Kihelkonna vallas Kihelkonna metskonna kvartalite 258 ja 259 Viidu–Kuusnõmme teest edela poole jäävad osad.
Lümanda vallas Kihelkonna metskonna kvartalite 264 ja 269 Viidu–Kuusnõmme teest edela poole jäävad osad ning kvartalid 270 (ainult eraldiste 3, 6 ja 7 Viidu–Kuusnõmme teest edela poole jäävad osad), 274 ja 275 (ainult eraldis 1);
10) Rauna sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Lümanda vallas Kihelkonna metskonna kvartalid 265 (ainult eraldised 25, 26), 270 (ainult eraldised 12–16, 18, 20–22), 275 (ainult eraldised 5–8 ja 16 täielikult ning eraldiste 11, 13 ja 19 Viidu–Kuusnõmme teest põhja poole jäävad osad) ning kvartalite 271 ja 276 Viidu–Lagenõmme teest loode poole jäävad osad;
11) Sutru sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Lümanda vallas Kihelkonna metskonna kvartalite 279 ja 280 Käesla–Viidu–Karala teest lõuna poole jäävad osad, 284 (ainult eraldise 7 metsateest ida poole jääv osa), 285, 288 (ainult ida poole jääv osa), 289 (ainult eraldised 1–3 ja 14–18), 292 (ainult eraldised 12–17), 293 (ainult eraldised 1–7), 296 (ainult eraldised 7, 8, 13 ja 14), 297 (ainult eraldised 1–8, 11 ja 12) ja 301 (ainult eraldised 5–7);
12) Lauma sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Lümanda vallas Kihelkonna metskonna kvartalid 295, 298 (ainult eraldised 13–15), 299, 301 (ainult eraldised 17–19 täielikult ning eraldise 16 teest ida poole jääv osa), 302 (ainult eraldised 6–19 täielikult ning eraldise 5 teest ida poole jääv osa), 303 (kaitsealasse jääv osa), 304 (ainult eraldised 3, 4 ja 6–17), 305, 306 ja 307 (kaitsealasse jääv osa).

21. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine. Lubatud on käesoleva kaitse-eeskirja punktides 7–9 ja 12 lubatud tegevus. Samuti on lubatud kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul:
1) inimeste viibimine sihtkaitsevööndis. Kaitseala valitseja nõusolekuta on lubatud liigelda Tammiku-taguses, Suurmäe, Surnuaiamäe, Rauna, Sutru ja Lauma sihtkaitsevööndis olevatel teedel ning lisaks Kanna reservaati ja Vesiku sihtkaitsevööndit eraldaval teel, Nakimetsa sihtkaitsevööndi kvartaleid 279 ja 280 läbivatel metsateedel, Suurissoo sihtkaitsevööndiga piirneval ja seda läbival metsateel ja Kivesselja sihtkaitsevööndit läbivatel metsateedel;
2) hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks;
3) teede, õhuliinide ning mittetootmisliku iseloomuga ehitiste rajamine kaitseala tarbeks Tammiku-taguses, Suurmäe, Surnuaiamäe, Rauna, Sutru ja Lauma sihtkaitsevööndis;
4) rajatiste rajamine kaitseala tarbeks;
5) Tammiku-taguses, Suurmäe, Surnuaiamäe, Rauna, Sutru ja Lauma sihtkaitsevööndis puu- ja põõsarinde harvendamine vastavalt kaitse eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raie tehnoloogia, raieaja, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
6) Tammiku-taguses, Suurmäe, Surnuaiamäe, Rauna, Sutru ja Lauma sihtkaitsevööndis tegevused poollooduslike koosluste ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks;
7) ulukite arvukuse reguleerimine;
8) marjade ja seente korjamine ning muude metsa kõrvalsaaduste varumine Tammiku-taguses, Suurmäe, Surnuaiamäe, Rauna, Sutru ja Lauma sihtkaitsevööndis.

22. Sihtkaitsevööndi metsa kaitse eesmärgid on:
Vesiku, Tõldemäe, Nakimetsa, Atlama, Suurissoo ja Kivesselja sihtkaitsevööndis – metsaökosüsteemi arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina;
Tammiku-taguses, Suurmäe, Surnuaiamäe, Rauna, Sutru ja Lauma sihtkaitsevööndis – bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

23. Sihtkaitsevööndi poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks vajalik järgmine kohustuslik tegevus:
1) Suurmäe sihtkaitsevööndis kvartali 252 eraldiste 6, 17 ja 18 piires olevate puisniitude iga-aastane niitmine ja perioodiline puu- ja põõsarinde harvendamine;
2) Suurmäe sihtkaitsevööndis kvartali 252 eraldise 15 piires oleva heinamaa iga-aastane niitmine.

V. PIIRANGUVÖÖND

24. Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav ning kultuurmaastikuna säilitatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning selle alusel käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimusi.

25. Kaitseala piiranguvöönd jaguneb kolmeks osaks:
1) Tammiku piiranguvöönd, kuhu kuuluvad:
Kihelkonna vallas Kihelkonna metskonna kvartalid 248 (ainult eraldised 27, 39 ja 40 täielikult ning eraldiste 25, 26, 28, 36–38 teest ida poole jäävad osad), 249 (ainult eraldised 12, 14–34) ja 254;
2) Mäepe piiranguvöönd, kuhu kuulub
Kihelkonna vallas Kihelkonna metskonna kvartal 258 (ainult eraldised 5–10 ja 12 (Mäepe A23 talu maa));
3) Audaku piiranguvöönd, kuhu kuuluvad:
Lümanda vallas Kihelkonna metskonna kvartalite 264 ja 269 Viidu–Kuusnõmme teest kirde poole jäävad osad, kvartalid 265 (ainult eraldised 12–22), 270 (ainult eraldised 1, 2, 4, 5, 8–11, 17 ja 19 täielikult ning eraldiste 3, 6 ja 7 Viidu–Kuusnõmme teest kirde poole jäävad osad), 275 (ainult eraldised 2, 4, 12, 14, 15, 17 ja 18 täielikult ning eraldiste 11, 13, 19 ja 21 Viidu–Kuusnõmme teest edela poole jäävad osad) ja 280 (ainult eraldised 6–18).

26. Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktides 7–10 ja 12 keelatud tegevus. Samuti on keelatud:
1) uute maaparandussüsteemide rajamine;
2) maavarade ja maa-ainese kaevandamine, välja arvatud liiva ja kruusa võtt oma tarbeks vastavalt maapõueseaduse (RT I 1994, 86/87, 1488; 1995, 75, 1321; 1996, 49, 953; 1997, 52, 833; 86, 1461; 93, 1562; 1998, 64/65, 1005; 1999, 10, 155; 54, 583) paragrahvides 26 ja 62 sätestatud juhtudel kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades ja tema igakordsel nõusolekul;
3) uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala valitsejal on koosluste liigilise ja vanuselise mitmekesisuse säilitamiseks õigus esitada nõudeid turberaie liigi, raie tehnoloogia, raieaja, puidu kokku- ja väljaveo, raielangi puhastamise viiside ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
4) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal.

27. Kaitseala valitseja nõusolekuta on piiranguvööndis keelatud:
1) teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine;
2) uute ehitiste püstitamine;
3) jäätmete ladustamine;
4) veekogude veetaseme muutmine ja nende kallaste kahjustamine;
5) jahipidamine ulukite arvukuse reguleerimiseks.

28. Piiranguvööndi metsa kaitse eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

29. Mäepe ja Audaku piiranguvööndis olevate poollooduslike niitude ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks on kohustuslik nende niitmine ning puu- ja põõsarinde harvendamine või kujundamine.

VI. LÕPPSÄTTED

30. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.

31. Järelevalvet kaitsealal teevad kaitseala valitseja ning teised selleks volitatud isikud.

32. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.