Teksti suurus:

Alushariduse raamõppekava kinnitamine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.06.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:26.10.2006
Avaldamismärge:RT I 1999, 80, 737

Alushariduse raamõppekava kinnitamine

Vastu võetud 15.10.1999 nr 315

Koolieelse lasteasutuse seaduse (RT I 1999, 27, 387) paragrahvi 16 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsus määrab:

Kinnitada «Alushariduse raamõppekava» (juurde lisatud).

Peaminister Mart LAAR

Haridusminister Tõnis LUKAS

Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 15. oktoobri 1999. a määrusega nr 315

ALUSHARIDUSE RAAMÕPPEKAVA

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

1. Alushariduse raamõppekava (edaspidi raamõppekava ) alusel kasvatatakse ja arendatakse koolieast nooremaid lapsi munitsipaal- ja eralasteasutustes (edaspidi lasteasutus) niivõrd, kuivõrd erakooliseadus (RT I 1998, 57, 859; 1999, 24, 358; 51, 550) ei sätesta teisiti.

2. Raamõppekava määrab kindlaks:
1) õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid;
2) õppe- ja kasvatuskorralduse põhimõtted;
3) õppe- ja kasvatustegevuse sisu, mahu ja ajalise korralduse;
4) lapse arengu hindamise põhimõtted;
5) lapse arengu eeldatavad tulemused õppekava läbimisel;
6) eesti keele õpetamise põhimõtted, sisu ja mahu lasteasutuses või rühmas, kus õppe- ja kasvatustegevus toimub teises keeles.

3. Raamõppekava alusel koostab iga lasteasutus oma õppekava.

4. Raamõppekava toetab lapsevanemaid lapse kodusel kasvatamisel ja arendamisel.

5. Lapse arengu eeldatavat taset kirjeldatakse kolmes vanuserühmas:
1) kuni kolmeaastased;
2) kolme- kuni viieaastased ja viie- kuni kuueaastased;
3) kuue- kuni seitsmeaastased.

6. Õppe- ja kasvatustegevuse sisu esitatakse viies õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnas:
1) keel ja kõne;
2) matemaatika;
3) kunst;
4) muusika;
5) liikumine.

7. Lasteasutustes, kus õppe- ja kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, lisandub kuuenda õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnana eesti keel, mille õppimine algab viie- kuni kuueaastaselt.

8. Erilasteaiad ja lasteasutused, kus on erirühmad, koostavad raamõppekava üldisi taotlusi järgides oma õppekava, arvestades laste puuetest tingitud erivajadusi. Lasteasutuste sobitusrühmades tagatakse vajalik korrektsioon päevakavaliste, metoodiliste ja korralduslike meetmetega, spetsiifilise korrektsioonitööga ning abivahendite kasutamisega.

2. peatükk
ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID

9. Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on toetada laste kehalist, vaimset ja sotsiaalset, sealhulgas kõlbelist ja esteetilist arengut, et kujuneksid eeldused igapäevaeluga toimetulekuks ja koolis õppimiseks. Selleks on vaja:
1) luua lapsele arengut soodustav keskkond, tagada turvatunne ja eduelamused ning toetada lapse loomulikku huvi hankida teadmisi ja saada kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonna nähtuste kohta;
2) soodustada lapse kasvamist aktiivseks vastutus-, otsustus- ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ja tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel oma käitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks;
3) toetada last ümbritseva maailma mõistmisel ja tervikliku maailmatunnetuse kujunemisel;
4) toetada ja abistada vanemaid õppe- ja kasvatusküsimuste lahendamisel, vajadusel nõustada neid.

3. peatükk
ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE PÕHIMÕTTED

10. Õppe- ja kasvatuskorralduse põhimõtted tulenevad õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkidest ning on kasvatava ja arendava tegevuse aluseks kõikides lasteasutustes.

11. Lapse kehalist, vaimset ja sotsiaalset arengut soodustab kodu ja lasteasutuse koostöö. See lähtub lapsest ja on suunatud tervikliku arengukeskkonna kujundamisele. Lasteasutuse tegevus on perekonnale avatud.

12. Lasteasutuses arvestatakse kasvatus- ja arendustegevuses laste individuaalseid, vanuselisi, soolisi, rahvuslikke ja piirkondlikke iseärasusi, soodustatakse humaansete ja demokraatlike suhete kujunemist ja püsimist täiskasvanute ja eakaaslastega suhtlemisel.

13. Kasvatamisel ja arendamisel väärtustatakse eesti kultuuritraditsioone ning arvestatakse teistest rahvustest laste kultuuri eripära.

14. Kasvatamine ja arendamine toetub lapse loomulikule huvile ümbritseva vastu, lähtub konkreetsest, lapsele ajas ja ruumis tuttavast. Lapse kasvades ja arenedes liigutakse lähemalt kaugemale, üksikult üldisemale.

15. Lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse korraldus peab võimaldama lasteasutuse õpetajal töötada lapsega individuaalselt. Individuaalses töös arvestatakse laste iseloomu, võimeid, oskusi, kodust olukorda, arengupotentsiaali.

16. Õppe- ja kasvatustegevus lasteasutuses toimub rühma päevakava alusel, mis määrab laste eale vastava päevarütmi, une- ja ärkvelolekuaja, kus vahelduvad igapäevatoimingud (söömine, riietumine, pesemine, ruumi korrastamine jm), laste vabategevused (mäng, loominguline tegevus, liikumine jm) ning lasteasutuse õpetaja kavandatud õppe- ja kasvatustegevus.

17. Laste kasvades ja arenedes väheneb päevakavas igapäevatoimingutele kulutatav aeg ning suureneb lasteasutuse õpetaja kavandatud õppe- ja kasvatustegevuste osakaal.

18. Laste igapäevatoimingud ja vabategevused võtavad olulise osa päevakavast, kuid annavad palju võimalusi ka laste arendamiseks, teadmiste ja oskuste kinnistamiseks.

19. Lapse arengus on suur tähtsus mängul, selleks peab päevakavas kõige enam aega jääma. Mängudes omandatakse sotsiaalseid kogemusi, kujundatakse eneseteenindamisoskusi ja tööharjumusi ning kinnistatakse teadmisi-oskusi.

20. Lapse arengut soodustab aktiivset liikumist stimuleeriv, mitmekesiseid liikumisvõimalusi ja -kogemusi ning positiivseid eeskujusid pakkuv keskkond. Tervise seisukohalt on oluline, et laps viibiks võimalikult palju värskes õhus.

21. Lasteasutuses toimub laste süsteemne, järjepidev ja eesmärgistatud arendamine ja harjumuste kujundamine peamiselt lasteasutuse õpetaja kavandatud õppe- ja kasvatustegevuses ning mängudes. Õppe- ja kasvatustegevuse seovad tervikuks lapse elu ja ümbritsevat keskkonda käsitlevad teemad (kodulooline põhimõte).

22. Planeeritud õppe- ja kasvatustegevusi on rühmade nädala tegevuskavas alljärgnevalt:

Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad Lasteasutuse õpetaja kavandatud õppe- ja kasvatustegevused Tegevuskordi nädalas
kuni 3aastased 3–5aastased 6–7aastased
Keel ja kõne
Matemaatika
Kunst
Muusika
Liikumine
Kuulamine ja kõnelemine 2–4 3–4 2–4
Lugemine ja kirjutamine   1–2 2–3
Vaatlemine ja uurimine 1–2 1–2 3–4
Võrdlemine ja arvutamine 1–2 1 2
Liikumistegevused 2–3 2–3 2–3
Muusikategevused 2–3 2–3 2–3
Kunstitegevused 1–2 2–3 2–4
Lapse elu ja ümbritsevat keskkonda käsitlevad teemad

23. Kuni kolmeaastastel lastel kestab planeeritud tegevus 10–15 minutit, kolme- kuni viieaastastel lastel kuni 25 minutit, kuue- kuni seitsmeaastastel kuni 35 minutit.

24. Kuni kolmeaastastel lastel on planeeritud tegevusi päevas kuni kaks, kolme- kuni viieaastastel lastel kuni kolm ning kuue- kuni seitsmeaastastel lastel kuni neli.

25. Tegevusi planeeritakse nii, et lapsel oleks võimalus teha valikuid. See õpetab last iseseisvalt tegutsema, oma tegevust korrigeerima ja tegevuse tulemuste eest vastutama.

26. Kuue- kuni seitsmeaastaste laste päevakavas on tegevusi, mis soodustavad sujuvat sisseelamist kooliellu. Enam tähelepanu osutatakse psüühiliste protsesside – taju, mälu, kujutluste, mõtlemise arendamisele ja õppimise alusoskuste – vaatlus- ja kuulamisoskuse, võrdlemis-, järjestamis-, loendamis-, mõõtmis- ja rühmitamisoskuse ning modelleerimisoskuse kujundamisele.

4. peatükk
LASTEASUTUSE ÕPPEKAVA

27. Raamõppekava alusel koostab iga lasteasutus oma õppekava, kus esitatakse:
1) lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid;
2) lasteasutuse liik ja eripära;
3) lasteasutuse tegevuskava aasta vältel;
4) rühmade õppe- ja kasvatuskorraldus, sealhulgas rühmade tegevus- ja päevakavad;
5) hälviklastega tehtav töö;
6) töö lastevanematega.

28. Raamõppekava arendamine lasteasutuse õppekavaks muudab oluliselt lasteasutuse õpetaja rolli. Lasteasutuse õpetajad võtavad osa oma lasteasutuse õppekava üldpõhimõtete väljatöötamisest ning vastutavad nende põhimõtete järgimise ning õppekava täitmise eest.

29. Rühma tegevus- ja päevakavad lähtuvad lasteasutuse õppekavast, nende koostamises osalevad kõik rühmaga töötavad pedagoogid ja tervishoiutöötaja.

30. Rühma tegevus- ja päevakava koostamisel arvestatakse raamõppekava ja lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse eesmärke ja ülesandeid, rühma vanuselist ja soolist koosseisu, laste arengutaset, lasteasutuse materiaalseid võimalusi, lapsevanemate soove.

31. Konkreetsed tegevused ja mängud planeeritakse rühma päevakavasse nädala kaupa, neid seovad tervikuks lapse elu ja ümbritsevat keskkonda käsitlevad teemad.

32. Kuni kolmeaastaste laste päevakavas peab arvestama seda, et mitmed alla kaheaastased lapsed vajavad päevas kaht unekorda. Kuue- kuni seitsmeaastastele lastele, kes ei taha enam päeval magada või kelle lõunauinak on eakaaslaste omast tunduvalt lühem, leitakse rahulik tegevus, mis ei häiri teisi lapsi ega koorma nende endi närvisüsteemi.

33. Rühmade tegevus- ja päevakavade koostamisel jälgitakse, et kõiki tegevusi kasutataks maksimaalselt lapse kehaliseks, vaimseks ja sotsiaalseks arendamiseks, oskuste kujundamiseks, üldtunnustatud väärtuste vahendamiseks ja erinevate õppe- ja kasvatustegevuse valdkondadesse kuuluvate teadmiste edastamiseks.

5. peatükk
ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSTE SISU

1. jagu
Lapse elu ja ümbritsevat keskkonda käsitlevad teemad

34. Lapse arendamine ja kasvatamine toimub lapse elu ja ümbritsevat keskkonda käsitlevate teemade kaudu:
1) MINA: nimi, laps, poiss, tüdruk;
2) LAPSEPÕLV: laps kasvab, sünnipäev; lapse õigused;
3) PEREKOND JA SUGULASED: ema, isa, õde, vend, vanavanemad; erinevad põlvkonnad, eluviisid ja kombed;
4) INIMESE ELURING: sünd ja surm; noored ja vanad; lapsed ja täiskasvanud;
5) KODU: kodumaja, koduõu, kodused tegevused, koduloomad;
6) KODUKOHT: linn, maa, küla, alev, tänav;
7) LASTEAED: lapsed, kasvatajad, suhted; sõber; mänguasjad, tegevused;
8) TÄHTPÄEVAD JA PÜHAD;
9) KOOL: lapsed, õpetajad; õppimine, õppevahendid;
10) TERVISELE KASULIK JA KAHJULIK: liikumine, toit, puhtus; hammaste hooldamine; töö ja puhkus; sotsiaalne keskkond (sõbralikkus, teistega arvestamine, andestamine, vägivallatus); looduskeskkond (puhas vesi, õhk, ümbrus);
11) INIMESE KEHA: tunne iseennast; poiss, tüdruk;
12) OHUTUS JA TERVIS: ohud liikluses, looduses, kodus;
13) TÄISKASVANUTE TEGEVUSED KODUS JA TÖÖL;
14) ELUKUTSED;
15) TÖÖ: vastutus ja kohustused; töö ja tasu; raha;
16) KODU JA KODUMAA: rahvus ja emakeel; rahvushümn, -lipp, -lill, -lind;
17) EESTLASTE RAHVATRADITSIOONID, -KOMBED: tavad seoses loodusega; rahvakalendri tähtpäevad;
18) TEISED MAAD JA RAHVAD: lähemad naabrid, nende tavalisemad nimed, tavad; lapsed mujal maailmas;
19) KODUKOHA LOODUS: kodu- ja metsloomad, puud, põõsad, rohttaimed, seened;
20) AASTAAJAD: nende vaheldumine; muutused taime- ja loomariigis; inimeste riietus, tööd aias ja põllul, laste mängud ja lõbustused eri aastaaegadel;
21) ILMASTIKUMUUTUSED: öö ja päeva vaheldumine; tuul, sademed, temperatuuri muutumine;
22) INIMENE JA LOODUS: loodushoid, looduskaitse, säästlikkus looduses;
23) LOOMAD JA LINNUD: kodu- ja metsloomad ning -linnud; põhja- ja lõunamaa loomad ning linnud, öö- ja päevaloomad ning -linnud;
24) LOOMADE JA LINDUDE VÄLIMUS JA KÄITUMINE ERI AASTAAEGADEL: väliskuju, värvus, toitumine; pesa ehitamine; järglaste kasv ja areng;
25) KALAD JA KAHEPAIKSED;
26) TAIMED: taimede areng seemnete idanemisest viljade valmimiseni; erinevad kasvukohad; valguse- ja varjutaimed; põhja- ja lõunamaa taimed; puu- ja juurviljad jm;
27) VALGUSE, SOOJUSE, VEE JA TOITAINETE TÄHTSUS TAIMEDE JA LOOMADE ELUS;
28) AEG: varem-hiljem; eile-täna-homme; õhtu-hommik; päev ja öö; päev, nädal, kuu, aasta; nädalapäevad; kellaaeg;
29) RUUM: parem-vasak, ees-taga;
30) TEHISMAAILM: masinad ja seadmed – keerukad ja lihtsad, abilised ja ohuallikad; tehiskeskkond ja looduskeskkond; jäätmed;
31) LIIKLUS: liiklusvahendid, turvalisus liiklusvahendis; ohutu liiklemine jalakäijana, kodutee.

2. jagu
Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad

1. jaotis. Keel ja kõne

35. Eesmärgid:
1) kujundada oskust tulla toime igapäevasuhtluses kaasvestlejana, kuulajana, algatajana;
2) äratada huvi lugemise-kirjutamise vastu, kujundada lugemise-kirjutamise alusoskused;
3) rikastada laste tundemaailma ja pakkuda positiivseid elamusi lastekirjanduse ja muude eakohaste tekstide abil;
4) julgustada last ennast väljendama, esinema;
5) toetada ja suunata last kõnes õige häälduse, õigete grammatiliste vormide ja lauseehituse kujunemisel.

36. Keelt ja kõnet arendatakse kõikides tegevustes: vestlustes, jutustamisel, lavastamisel ja lavastustes esinemisel, muinasjuttude kuulamisel, vaatlustel, õppekäikudel, olmetoimingutes, maalimisel-voolimisel, laulmisel, mängudes jm. Kõigis nendes tegevustes omandavad lapsed mitmesuguseid teadmisi ja oskusi, esmajoones rikastub nende sõnavara, areneb kõne mõistmine. Igas tegevuses on kõnearenduslik osa: lapse kõne arengule vastavate lausemallide kasutamisel harjutatakse teemakohaseid sõnu erinevates muutevormides, harjutatakse õiget hääldamist. Õppemängudes harjutatakse ka selge diktsiooniga grammatiliselt õiget kõnet, rakendub loomulik huvi sõnadega mängimise vastu.

37. Grammatilised vormid omandatakse lauses. Spetsiaalseid mänge grammatiliste vormide harjutamiseks kasutatakse alates kolmandast eluaastast. Lasteasutuse õpetaja kõne peab olema kirjakeele normidele vastav.

38. Lugema ja kirjutama õppimine algab raamatuga tutvumisest. Väga tähtis on lastele ettelugemine, oluline on loetava žanriline mitmekesisus.

39. Hääldamine. Lapsega suhtlemine. Keele- ja huultemängud, silbimängud; mängituslaulud, häälikumängud. Last ergutatakse harjutusi matkima, neis aktiivselt osalema. Diktsiooniharjutused, välteharjutused. Keeruliste (ka mitmesilbiliste) sõnade hääldamine.

40. Sõnavara. Sõnavara laiendamine: tegevuste, esemete, nähtuste, nende omaduste nimetamine. Sõnamängud. Sõnade moodustamine analoogia alusel: liitmine ja tuletamine. Sõnade tähenduse täpsustamine. Sõnavara kasutamisele üles ehitatud mängud: antonüümid (nt sirge-kõver; must-valge; must-puhas; suurendama-vähendama) ja sünonüümid (nt avar-lai; ütlema-sõnama-lausuma) ; liiginimetused ja üldmõisted (nt lind – pääsuke, kuldnokk jne; mänguasi – nukk, auto, klots jne).

41. Kuulamine ja kõnelemine. Täiskasvanu kõne (korraldused, selgitused, jutukesed) kuulamine ja mõistmine. Täiskasvanu loetud ja helikandjalt kuuldud teksti mõistmine. Soovide väljendamine. Teiste ja enda tegevuse kommenteerimiselt mitmelauselise vastuse ja dialoogini.

42. Grammatiliste vormide tähenduse mõistmine ja nende kasutamine õppemängudes, küsimustele vastates: kõrvutatakse ainsuse omastavat ja osastavat, ainsuse nimetavat ja mitmuse nimetavat (ka sõnaühendis, nt must lind – mustad linnud); harjutatakse kasutama sise- ja väliskohakäändeid (paneb lauale, ämbrisse; elab maal, metsas; on aknal, liivakastis; võtab ämbrist, seinalt ); oleviku ja lihtmineviku 1. ja 3. pööret (söön, sööb; sõin, sõi ); kindlat ja käskivat kõneviisi (Mart loeb; palun loe) ning umbisikulist tegumoodi (loetakse, toodi); täis- ja osasihitist ( ava aken ema avab akna), võrreldakse omadussõnu ( suur-suurem; halb-halvem). Tegusõnu kasutatakse kõikides pööretes.

43. Jutustamine olu- ja saripildi abil, sündmusest või vahetust praktilisest tegevusest (abiks suunavad küsimused). Esemete, olendite ja nähtuste kirjeldamine. Lavastusmängud. Ümberjutustused. Jutule puuduva lõpu, alguse ja pealkirja mõtlemine (jutukese täiendamine ja korrigeerimine).

44. Ettevalmistus lugemiseks ja kirjutamiseks. Lause eristamine tekstis. Lausest sõnade leidmine. Tähtede õppimine. Sõnades häälikute eristamine ja nende järjekorra määramine. Sõnade võrdlemine häälikkoostise alusel: lühikeste ja pikkade häälikute eristamine kuulmise teel täiskasvanu võrdleva häälduse alusel ja järelehääldamine ( tigu-tikku). Häälikute võrdlemine kõlavuse (häälikurühma kuuluvuse) alusel. Sõnade kokkulugemine. Loetud sõna kontrollimine tähenduse järgi. Suurtähtede (joonistähed) ja numbrite kirjutamine (koos vajalike eelharjutustega). Kirjatehnilised harjutused erinevate vahenditega (kriit, pliiats jm).

2. jaotis. Matemaatika

45. Eesmärgid:
1) kujundada ja/või korrastada esemete maailm, et laps suudaks selles orienteeruda, mõista ja kasutada olulisemaid ajalis-ruumilisi seoseid ning sooritada igapäevatoiminguid;
2) luua kujutlused arvudest, suurustest, kujunditest.

46. Arvude, suuruste ja kujundite tundmaõppimisel piirdutakse ainega, mis toetab last igapäevasuhtlemises ning loob vajalikud kujutlused ja terminoloogilise aluse koolimatemaatika õppimisele.

47. Esemete maailmas aitab orienteeruda nende järjestamine, rühmitamine, võrdlemine ja jaotamine suurus- ja asenditunnuste järgi. Ümbritsevat ruumi kirjeldatakse kujundimõistete abil. Ajas orienteerumisel toetutakse päevakava järgimisele, õpitakse kella tundma.

48. Arvudeõpetus keskendub naturaalarvudele 1–10, luuakse kujutlusi arvudevahelistest seostest, liidetakse ja lahutatakse 5 piires. Kõiges selles toetutakse loendamisele, järjestamisele ja tegevustele hulkadega: arv on loendamise tulemus, liitmine on osahulkade ühendamine, lahutamine koguhulgast osahulga eemaldamine, seosed arvude hulgas on järjestus- või samasusseosed.

49. Suurus (nimega arv) on esmakäsitluses tihedalt seotud mõõtmistega: lapse jaoks ongi see mõõtmise tulemus. Õpitakse mõõtma pikkust, massi, väärtust, aega ja kiirust mõõtühikute abil, millega laps igapäevasuhtlemises paratamatult kokku puutub. Suurusteõpetusega haakub tihedalt tekstülesannete (matemaatiliste jutukeste) koostamine.

50. Esemed. Esemete ja nähtuste järjestamine. Sõnade suurem, väiksem, pikem, lühem, laiem, kitsam, kõrgem, madalam, paksem, õhem ; ees, taga, ülal, all, keskel, äärel, paremal, vasakul; varem, hiljem, vanem, noorem, eile, täna, homme, hommik, päev, õhtu, öö, kiiresti ja aeglaselt kasutamine esemete ja nähtuste järjestamisel.

51. Esemete ühised tunnused. Esemete ja nähtuste rühmitamine. Sõnade ühesuurused (sama suured), ühepikkused (sama pikad), ühelaiused (sama laiad), ühekõrgused (sama kõrged), ühepaksused (sama paksud), samaaegselt (samal ajal), ühevanused ja sama kiirusega kasutamine esemete ja nähtuste rühmitamisel. Samasusseoste kasutamine ruumis ja ajas orienteerumisel.

52. Ühiste tunnustega esemete hulk. Esemete kuuluvus ja mittekuuluvus hulka, selle sõnastamine. Esemete rühmitamine kahe (kolme) tunnuse alusel. Kuni kolme eseme järjestamine. Sõnade kõige suurem, kõige väiksem, kõige pikem, kõige lühem, kõige laiem, kõige kitsam, kõige kõrgem, kõige madalam, kõige paksem, kõige õhem, kõige vanem, kõige noorem, kõige kiirem, kõige aeglasem kasutamine esemete järjestamisel.

53. Esemete võrdlemine. Samaväärse hulga moodustamine üks-ühese vastavuse seose alusel. Esemete hulkade võrdlemine. Sõnade sama palju (ühepalju, võrdselt), rohkem ja vähem kasutamine esemete hulkade võrdlemisel. Hulga täiendamine, hulkade ühendamine ja hulgast osa eemaldamine. Hulga ja selle osa võrdlemine. Hulga püsimine ja hulkade samaväärsuse säilitamine. Terviku ja tema osa võrdlemine.

54. Esemete arvu kindlaksmääramine pilguga haaramise (kuni neljast elemendist koosnevad hulgad) ja loendamise teel. Esemete pikkuse (laius, kõrgus) ja anumate mahu mõõtmine kokkulepitud mõõduga (pulk, meetripuu, klaas, purk jm).

Tegelikkuse modelleerimine mängude, konstrueerimise, mudelite valmistamise kaudu.

55. Arvud. Arvude 1–10 rida. Järjestusseosed arvude real: suurem, väiksem, kõige väiksem, eelneb, järgneb, vahetult eelneb, vahetult järgneb, vahel. Arvu tekkimine ja tema asukoha määramine arvude reas arvudevaheliste seoste abil. Sõnade üks, mõni ja kõik kasutamine esemete arvu kirjeldamisel.

56. Numbrid, numbrite kirjutamine.

57. Esemete asukoha määramine järgarvude abil.

58. Seosed ühe võrra suurem ja ühe võrra väiksem. Sõnade pluss (liita), miinus (lahutada) ja on kasutuselevõtmine. Liitmine ja lahutamine 5 piires.

59. Suurused. Ümbritsevate esemete pikkuse, laiuse ja kõrguse mõõtmine kokkulepitud mõõduga. Mõõtmistulemuste väljendamine arvu abil. Esmatutvus pikkusühikutega sentimeeter, meeter ja kilomeeter (sõnade tähendust eristaval tasemel).

60. Kujutluse loomine grammist, kilogrammist, liitrist, sendist ja kroonist, nende kasutamine mängudes ja ostude tegemisel.

61. Ajakujutlused eile, täna, homme ja nende seos nädalapäevadega. Ööpäev, nädal, kuu ja aasta.

62. Aja mõõtmine kella abil täistundides. Kella kasutamine päevakava koostamisel ja täitmisel. Ajaühikud tund, ööpäev, nädal, kuu ja aasta.

63. Rahaühikud.

64. Tekstülesannete (matemaatiliste jutukeste) koostamine kahe etteantud hulga järgi.

65. Kehad ja kujundid. Kehad kuup, kera ja nelitahukas ning kujundid kolmnurk, ring, ruut ja ristkülik: kehade ja kujundite leidmine ümbrusest, mänguasjadelt ja piltidelt ning etteantud kujundite nimetamine. Tasapinnaliste kujundite joonistamine ja värvimine, kehade meisterdamine paberist, papist, liivast vms, konstrueerimine.

3. jaotis. Kunst

66. Eesmärgid:
1) kujundada vaatlusoskust;
2) rikastada fantaasiat, kujundada ilumeelt;
3) ergutada loovat mõtlemist ja eneseväljendust, toetada algatusvõimet;
4) arendada silma ja käe koostööd;
5) tutvustada rahvakunsti;
6) pakkuda kunstielamusi.

67. Kunstitegevuste puhul on kõige olulisemad saadud kogemused, elamused, rõõm ja rahulolu, võimalused väljendada oma maailmanägemist.

68. Kunstiõpetus põhineb suunatud vaatlusel ja järgneval analüüsil. Voolides, maalides, joonistades ja meisterdades kasutab laps vaatlustel tehtud tähelepanekuid, annab vormi oma tunnetele ja kogemustele, pöörab tähelepanu üksikule ja üldisele. Esteetiliste kogemuste kaudu õpib ta tundma ja kaitsma loodust, hindama selle väärtusi. Kunstiteoste vaatlemine (lasteraamatute illustratsioonid, graafika, skulptuur, pisiplastika, maal, tarbekunst) arendab ja on osa kunstikasvatusest.

69. Kodu ja loodus on esimesed kunstikasvatajad. Loodusest saadud elamused on kunsti põhielemendid: tundmused, mõistus, ilu. Looduses arenevad värvi-, vormi- ja helitaju. Valguse-varju mäng, looduse rütmid annavad ainet mõtlemiseks ja eneseväljenduseks.

70. Laste töörõõmu, eneseväljendussoovi ja -julguse säilitamine-suurendamine eeldab, et kasutatavad kunstivahendid on mitmekesised ja eakohased.

71. Kohataju ja ruumiline mõtlemine. Kolmemõõtmeline ruum. Mõisted ees-taga, üleval-all, lähedal-kaugel jts. Mõistete konkretiseerimine voolimisel, meisterdamisel, joonistamisel, maalimisel, liikumisel tuttavas ja võõras ümbruses.

72. Vormitaju. Esemete kompimine, nende vormi, raskuse, pinnaomaduste, lõhna tajumine enne voolimist, joonistamist või meisterdamist ja nende tegevuste käigus.

73. Materjalitaju. Liiv, vesi, puit, savi, käbid, kastanid, sammal, vill, õled jm. Materjalide erinevad omadused: sile-kare, kõva-pehme, külm-soe, kuiv-märg. Eri materjalide traditsiooniline ja loov kasutamine. Hoidev suhtumine loodusesse.

74. Värvitaju. Värvusmaailm kui emotsioonide kujundaja. Värvid looduses. Esemete kaunistamine. Värvide kooskõla rahvakunstis.

75. Töövahendid. Töövahendite tundmine, käsitsemine ja materjalide säästlik kasutamine. Algteadmised kujutamis- ja käsitöötehnikatest.

76. Nüüdisaegse infoühiskonna tehniliste vahendite kasutamine laste kujutavas tegevuses (televisioon, filmi- ja fotokunst, arvuti, videod).

4. jaotis. Muusika

77. Eesmärgid:
1) kujundada positiivne suhtumine muusikalisse tegevusse;
2) rikastada laste tundeelu muusikaelamuste kaudu ning arendada muusikalist maitset;
3) õpetada kuulama muusikat, laulma, mängima lastepillidel, liikuma ja tantsima muusika või laulu saatel (rütmitaju);
4) julgustada lapsi end muusika toel ja musitseerides vabalt ja loovalt väljendama;
5) arendada kollektiivse ja individuaalse musitseerimise ning esinemise oskust.

78. Muusikaliste tegevuste kaudu luuakse alus nii üksinda kui ka ühiseks musitseerimiseks. Muusikalised tegevused toimuvad lapse individuaalseid eeldusi arvestavalt, toetutakse eduelamustele ja tunnustusele. Muusikalise kasvatuse tulemusi mõjutab positiivselt täiskasvanu heatahtlikkus, sõbralikkus, emotsionaalsus, usalduslik vahekord lastega. Muusikaõpetajal on vaja professionaalseid oskusi, loomingulist fantaasiat, meeldivat häält, head diktsiooni ja rühti ning orienteerumist teistes kunstiliikides ja oskust neid ühendada muusikaõpetusega.

79. Repertuaari valikul arvestatakse selle kunstilist väärtust ja mitmekesisust, ea- ja jõukohasust ning laste huvitatust. Laulu ja muusika abil õpetatakse väljendama oma tundeid vanemate, kodu, pereliikmete, sõprade ja kodumaa vastu; tajuma erinevaid meeleolusid; tundma muusikatraditsioone, rahvalaule, -pille, -pillilugusid ja -tantse; hindama muusikat, selle loojaid ja esitajaid. Luuakse alus oma rahva ja teiste rahvaste muusikakultuurist osasaamisele.

80. Tegevuse planeerimisel jälgitakse pühi ja tähtpäevi, muusika- ja kultuurielu sündmusi. Toetutakse rahvakalendrile, mille tavade järgimine lastele mõistetaval viisil aitab süvendada rahvustunnet, tajuda minevikku, mõista olevikku ja mõelda tulevikule.

81. Tutvumine helimaailmaga. Mitmesuguste helide (looduses, maal, linnas) kuulamine, matkimine, väljendamine liigutuste ja sümbolitega. Kuuldud hääle seostamine pildiga. Hääletämbri mängud ja ülesanded. Hääletämbriga seostuvad mõisted: õrn, mahe, terav, kähe. Kõrged ja madalad helid.

82. Muusika kuulamine. Miimiline, laululine ja tantsuline eneseväljendus: loomade, muinasjututegelaste, loodusnähtuste jm kujutamine muusika järgi liikudes. Muusikas kuuldu seostamine elu ja loodusega ning muude kunstilise tegevuse vormidega (joonistamine, voolimine, plastika, tants, jutukesed, muinasjutud). Muusika põhimõisteid ettevalmistavad väljendid: kurb-rõõmus, vali-vaikne, kiire-aeglane, pikk-lühike, tugev-nõrk, üks-mitu, sirge-looklev, tõusev-laskuv, paigalseisev-liikuv. Mõistepaari kasutamine muusikalises näites ja piltlik kujutamine.

83. Hääleaparaadi, diktsiooni ja hingamise ettevalmistamine. Emotsionaalse väljendusoskuse arendamine eriilmeliste lauludega; kooslaulmine, laulumängud, muusikalised mängud, pillisaated. Laulmine või luuletuse lugemine vahelduvalt häälega ja mõttes ühesugust tempot hoides. Laulmine või lugemine ühel ajal liikumise, liigutuste või pillimänguga. Oma tegevuse kooskõlastamine teiste tegevusega muusikalistes ettekannetes rühmas ja pidudel.

84. Rütmitaju arendamine. Liikumine kindlas ja selges muusikalises rütmis. Erinevate tempode ja rütmide tunnetamine ning väljendamine muusikaga kooskõlastatud liikumises. Laulude, lasteriimide ja -luuletuste rütmiline saatmine plaksude, nipsude, rõhksammude ja rütmipillidega või ilmestamine liigutustega. Liikumise muutmine sõnalise märguande või muusika muutuse tajumise järgi.

5. jaotis. Liikumine

85. Eesmärgid:
1) tugevdada lapse füüsilist ja vaimset tervist, ergutada psühhomotoorset (tegevuslikku), sotsiaalset (k.a kõlbeline ja emotsionaalne) ja tunnetuslikku arengut;
2) äratada huvi aktiivse liikumise ja sportimise, spordi kui kultuurinähtuse vastu;
3) omandada teadmisi-oskusi liikumisest ning liikumisohutusest.

86. Liikumine on lapse tegevuste ja mängude loomulik osa. Liikumisõpetus lasteasutuses on seotud muu õppe- ja kasvatustegevusega. Laps õpib suhtlema ja ümbritsevat maailma tunnetama aktiivselt tegutsedes. Tema loomulik liikumisaktiivsus (tegevusaktiivsus) kasvab alates kolmandast-neljandast eluaastast, saavutades maksimumi nooremas koolieas. Lapse igapäevastes tegevustes – mängudes on erinevaid:
1) liikumisviise: kõnd, jooksmine, ronimine jm;
2) liigutusi: käte tõstmine-langetamine, kere kallutamine-painutamine-pööramine jm;
3) asendeid: seismine, istumine, lamamine selili-kõhuli jm;
4) esemete-vahendite käsitsemisviise: kandmine, vedamine, veeretamine, viskamine jm.

87. Baasmotoorsed liikumised-liigutused ei vaja spetsiaalselt korraldatud õpetamist, küll aga harjutamist. Tegevuste regulaarsel (mitmesugustes tingimustes) kordamisel kujunevad liigutusoskused, arenevad liikumisosavus ja teised kehalised võimed (vastupidavus, jõud, kiirus, painduvus).

88. Liikumisõpetuse spetsiifiliseks vahendiks on kehalised harjutused. Regulaarne tegelemine (eesmärgistatud harjutamine) baasmotoorikal põhinevate kehaliste harjutustega võimaldab täiustada omandatud ning kujundada uusi (keerukamaid) liigutusoskusi. Sportlik-arenduslikud liikumisviisid (jalgrattasõit, suusatamine, uisutamine, ujumine jms) rikastavad laste tegevusi-mänge, laiendavad nende liikumis- ja tegevusvõimalusi.

89. Põhiliikumised. Kõndimine, jooksmine, hüppamine, hüplemine, ronimine, roomamine, veeremine (ülessirutatult), nende mitmesugused variandid ja kombinatsioonid, sooritamine erinevates tingimustes ja lülitamine liikumismängudesse jne. Tähelepanu õigele kehahoiule istumisel, seismisel, liikumisel; õiget rühti kindlustavate lihasrühmade (õlavööde, kõhu- ja seljalihased) tugevdamisele.

90. Põhiliigutused-asendid. Seismine (mitmesugused seisud), istumine (mitmesugused isteasendid), lamangud (selili, kõhuli, külili); jäsemete ja/või kere tõstmine, langetamine, kõverdamine, sirutamine, painutamine, kallutamine, pööramine, ringitamine, vetrumine, vibutamine jms. Liigutuste-asendite õppimist-harjutamist võimaldavad peamiselt üldarendavad võimlemisharjutused, neid saab aga lülitada ka liikumismängudesse või sooritada liikumisel.

91. Vahendite käsitsemine. Viskamine, heitmine, veeretamine, püüdmine, vedamine, kandmine, lükkamine, löömine käe ja jalaga jms. Lisaks traditsioonilistele vahenditele (pall, rõngas) saab kasutada ka mitmesuguseid mänguasju ja looduslikke vahendeid. Vahendite käsitsemise võib ühendada üldarendavate harjutuste või liikumismängudega, kombineerida liikumisviisidega. Mängida võiks sportmängude iseloomulike elementidega mänge: palli löömine jalaga (jalgpall), viskamine korvi (korvpall), sulg- või lauatennisepalli löömine hokikepiga jne. Tähelepanu õigete tööliigutuste kujunemisele esemete tõstmisel-kandmisel, pliiatsi, pintsli jm hoidmisel, samuti pöia- (et vältida lampjalgsust), labakäe ja sõrmede lihaste tugevdamisele.

92. Sportlik-rakenduslikud liikumisviisid. Sõitmine jalg- ja tõukerattaga, hüplemine hoonööri ja hüpitsaga; liikumine suuskadel, uiskudel ja vees; suusatamist, uisutamist ning ujumist ettevalmistavad harjutused.

93. Tasakaalu, reaktsioonivõimet, rütmitunnet, ruumis orienteerumise oskust arendavad liikumised. Liikumine erineva tempoga (kiiresti, aeglaselt jne) või jõuastmega (kergelt, jõuliselt jne). Erinevate liikumiste-liigutuste seostamine ning kohandamine vastavalt tingimustele (liikumine tasasel või ebatasasel pinnal, vastu- või allatuult jne).

94. Liikumis- ja liiklemisohutus. Õpitakse, kus ja kuidas liikuda-mängida (ronida, rippuda, alla hüpata, kelgutada, sõita jalgrattaga jne); kuidas käituda tänaval, veekogu ääres (suvel ja talvel), metsas ja mujal; mida teha enda või kaaslase ohtu sattumisel (raske kukkumine, eksimine, uppumisoht jms).

6. peatükk
EESTI KEELE ÕPETAMINE LASTEASUTUSES VÕI -RÜHMAS, KUS ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUS TOIMUB TEISES KEELES

95. Eesmärgid:
1) äratada huvi eesti keele vastu;
2) õpetada kuulama ja tajuma eesti keele kõla;
3) kujundada eesti keelele omast hääldust;
4) õpetada eesti keele sõnu ja väljendeid;
5) julgustada õpitud sõnu ja fraase kasutama, kujundada valmidust eesti keeles suhtlemiseks;
6) kaasata lapsevanemaid, süvendades arusaamist vajadusest toetada lapse eesti keele õpinguid.

96. Keeleõpetus lasteasutuses peab olema mänguline, vaheldusrikas ja köitev. Keeleõppe korraldamisel tuleks arvestada seda, milliseid eesti keele õppimise ja kasutamise võimalusi pakub igapäevane ümbrus, kus ja kellega lapsed eesti keeles suhelda saavad. Soovitatav on kasutada paindlikke, olukorrale vastavaid lahendusi, näiteks keeleõpe mitmesuguste tegevuste kaudu (laulmine, liikumine, käeline tegevus, igapäevatoimingud) või eestikeelsed perioodid (tund, päev).

97. Kõnearendusteemad:
1) MINA: nimi; tervitamine, tutvumine, tänamine-palumine, küsimine; mida ma oskan teha; mida me mängime; mida mulle meeldib teha; minu keha;
2) MINU PERE JA KODU: minu sõbrad; minu lemmikloom, hommikusöök jne;
3) KODU: maja, tuba; kodused asjad;
4) MINU PÄEV: ärkamine, pesemine, söömine jt tegevused;
5) PÜHAD, SÜNNIPÄEV;
6) RIIDED, JALATSID;
7) MÄNGUASJAD, SPORDIVAHENDID;
8) LOOMAD, LINNUD;
9) AEG: öö ja päev;
10) SÕIDUKID JA TÄNAV;
11) KAUPLUSES;
12) ARSTI JUURES;
13) HELISTAMINE;
14) TÄHED JA NUMBRID.

7. peatükk
LAPSE ARENGU HINDAMISE PÕHIMÕTTED

98. Lasteasutuse õpetaja jälgib kavakindlalt lapse kehalist, vaimset ja sotsiaalset, sealhulgas esteetilist ning kõlbelist arengut. Üks kuni kaks korda aastas annab lasteasutuse õpetaja lapsevanemale tema lapse edenemise kohta kirjaliku hinnangu (arengukirjelduse).

99. Kehalise arengu hindamisel vaadeldakse eelkõige lapse üld- ja peenmotoorikat: koordinatsiooni, kõndi, rühti ja tasakaalu, painduvust, täpsust, näo- ja sõrmelihaste kontrolli oskust ning jõudu ja vastupidavust.

100. Vaimse arengu hindamisel vaadeldakse psüühiliste protsesside ja kujutluste ning õppimise alusoskuste arengut. Siia kuulub ka kõne kasutamise ja mõistmise hindamine.

101. Sotsiaalse arengu hindamisel vaadeldakse lapse tegutsemist ja suhtlemist teiste laste ja täiskasvanutega, lapse tegevuste, eelkõige mängu arengut, iseseisvust ning toimetulekuoskusi, ka emotsioonide kontrolli ja väljendamise oskust, mis on tihedalt seotud kollektiivis kohanemisega; vaadeldakse ka lapse kõlbelist ja esteetilist arengut.

102. Lapse arengu hindamisel kasutatakse kõige enam vaatlusmeetodit. Soovitatav on märkmeid teha, kasutada võib vaatluslehti või -vihikuid. Sobivad on ka kaudsed meetodid, näiteks intervjuud, laste tööde analüüs. Kasutatavaid meetodeid tutvustatakse vanematele. Tunnustatakse toimetulekut, arenemist (edasiminekut), positiivseid hoiakuid ja huvi. Lapse arengut kirjeldatakse lapsest endast lähtuvalt, väärtustades saavutatut.

103. Arengukirjelduste koostamisel, sõnalise hinnangu andmisel on orientiiriks lapse arengu eeldatavad tulemused kolme-, viie- ja seitsmeaastaseks saamisel. Need esitatakse kehalise, vaimse ja sotsiaalse arengu näitajatena. Selline jaotus on tinglik, sest üht ja sedasama näitajat on võimalik vaadelda eri aspektidest. Lapse arengu eeldatavaid tulemusi ei käsitata kõigile kohustuslikuna, need on teatud üldtunnustatud tähised, mis aitavad kavandada lapse arenguks vajalikke tegevusi.

8. peatükk
LAPSE ARENGU EELDATAVAD TULEMUSED

1. jagu
Lapse arengu eeldatavad tulemused kolmeaastaselt

104. Kehaline areng:
1) liigub vabalt, valitseb edaspidi ja tagurpidi liikudes oma keha;
2) kõnnib abiga trepist üles ja alla;
3) viskab täiskasvanule palli, lööb seisvat palli jalaga;
4) hüppab koosjalgadega;
5) teeb täiskasvanu abiga kukerpalli;
6) kasutab mitmesuguseid (töö)vahendeid: liivakühvlit, pliiatsit, kriiti jm;
7) asetab klotse üksteise otsa; keerab raamatulehti ühekaupa;
8) hoiab õigesti pliiatsit, lusikat.

105. Vaimne areng:
1) leiab samasuguse eseme vormi (ring, ovaal, ruut, ristkülik, kolmnurk, hulknurk) ja värvi (punane, oranž, kollane, roheline, sinine, lilla, must, valge) alusel;
2) suhetab eseme osi, paigutab neid täiskasvanu juhendamisel ümber: karbid, klotsid jms;
3) joonistab järele vertikaalse, horisontaalse joone, ringi, risti;
4) täidab korraldusi pane sisse, peale, alla;
5) kuulab ja mõistab kõnet, mis pole vahetult seotud suhtlussituatsiooniga;
6) tunneb aktiivselt huvi asjade nimetuste vastu, kasutab umbes 1500 sõna;
7) küsib mis see on? , vastab küsimustele kus?, mida teeb?; küsimusele kes? nimega;
8) kasutab endast rääkides sõna mina;
9) on omandanud põhilise osa keele häälikulisest ja grammatilisest struktuurist, kõneleb seostatult, kasutades keele grammatilisi vorme;
10) nimetab tegevusi pildil;
11) kasutab kõnes nimisõnade kõrval ka tegu-, ase-, omadus- ja arvsõnu.

106. Sotsiaalne areng:
1) tegutseb ka omaette, täiskasvanu osaluseta;
2) saab aru tunnetest;
3) tervitab meeldetuletamisel, tänab ja palub;
4) käitub enamasti täiskasvanu korralduse järgi;
5) tegutseb sihipäraselt joonistamisel, klotsidega konstrueerimisel;
6) jälgib jutustust või laulumängu kuni kümme minutit;
7) kasutab oma nime, tunneb end ära peeglis, fotol;
8) toob palutud asja, kutsub soovitud isiku juhendamise järgi;
9) paneb end üldjuhul ise riidesse ja võtab riidest lahti, kuid vajab abi nööpide, lukkude, paelte jms puhul;
10) paneb oma asjad kokku meeldetuletamisel, riided nagisse;
11) sööb ise lusika ja kahvliga, joob tassist;
12) peseb käsi, nägu, hambaid; kuivatab käsi ja nägu;
13) paneb sokid ja kingad jalga.

2. jagu
Lapse arengu eeldatavad tulemused viieaastaselt

107. Kehaline areng:
1) valitseb oma liigutusi koordinatsiooni ja tasakaalu nõudvate harjutuste täitmisel: kõnnib pingil ja kikivarvul, hüppab kohapeal ja edasi liikudes, ka üle madala nööri, seisab ja hüppab ühel jalal, sõidab (kolmerattalise) jalgrattaga jms;
2) lõikab, voldib lihtsaid kujundeid, voolib kujukesi;
3) põrgatab ja püüab palli;
4) kasutab töövahendeid: pintsel, pliiats, haamer, käärid;
5) läheb iseseisvalt trepist alla;
6) paneb kokku ja võtab lahti keeratavaid esemeid: mänguasjad, keeratava kaanega purk jms.

108. Vaimne areng:
1) mõistab selgemaid põhjuse-tagajärje suhteid;
2) järjestab esemeid pikkuse, laiuse, kõrguse järgi;
3) annab vajaliku hulga esemeid (1–5);
4) oskab näha ja nimetada 3–5 eseme ühist tunnust;
5) joonistab äratuntavalt maja, inimest, puud jm;
6) reguleerib oma tegevusi ka sisekõne abil;
7) oskab kasutada ruumi- ja ajamõisteid all, üleval, peal, ees, kõrval, taga; viimane; eile, täna, homme; hommik, päev, õhtu ;
8) nimetab 8 värvust: punane, sinine, kollane, roheline, must, valge, oranž, lilla;
9) konstrueerib ruumilisi mudeleid;
10) moodustab grammatiliselt õigeid lauseid;
11) kasutab enamasti õigeid keelevorme (käänded, pöörded);
12) kasutab kõnes liitlauset;
13) oskab kuuldud jutust mõned tähtsamad seigad nimetada;
14) suudab jutustada sündmustest oma elus või pildil, oma lemmiktegevusest;
15) teab peast liisusalme ja luuletusi;
16) tunneb ja kirjutab mõningaid tähti.

109. Sotsiaalne areng:
1) teab oma ees- ja perekonnanime, aadressi, vanemate ja õdede-vendade nimesid;
2) on omandanud peamised hügieenireeglid ja korraharjumused, tuleb abita toime WCs; peseb end põhiliselt ise;
3) tuleb toime riietumisega: nööbid, lukud, paelad, pandlad;
4) hoiab oma asjad korras;
5) sööb ise, kasutab õigeid söögiriistu sõltuvalt toidust;
6) vastab telefonile, kutsub soovitud täiskasvanu;
7) arvestab elementaarseid viisakusreegleid: teretab, jätab hüvasti, palub, tänab, palub andeks;
8) vestleb täiskasvanuga;
9) suhtleb eakaaslastega, osaleb laste ühistes tegevustes, arvestab mängureegleid ühistes mängudes; ootab mängudes oma järjekorda;
10) mängib rollimänge, kooskõlastab oma tegevust teiste laste tegevusega;
11) laulab ja tantsib muusika saatel, ütleb luuletusi peast;
12) korrigeerib oma käitumist ja tegevusi, kui täiskasvanu sellele tähelepanu juhib;
13) oskab tegutseda täiskasvanu suulise juhendi järgi;
14) organiseerib teatud määral oma toiminguid eesmärgi saavutamiseks;
15) tegeleb antud ülesandega omaette kuni 30 minutit;
16) teab, et on poiss/tüdruk, identifitseerib end omasoolise vanemaga;
17) räägib oma tunnetest: rõõm, armastus, mure jm.

3. jagu
Lapse arengu eeldatavad tulemused seitsmeaastaselt

110. Kehaline areng:
1) on kehaliselt aktiivne;
2) valitseb oma liigutusi ja liikumist erinevates mängudes ja tegevustes nii ruumis, maastikul kui ka tänaval;
3) säilitab tasakaalu staatilistes asendites ja liikumisel, kontrollib oma kehaasendit (rühti) kõndimisel, istumisel ja seismisel;
4) hoiab rütmi laulmisel ja liikumisel, kooskõlastab oma liikumisi-liigutusi kaaslaste omadega, kohandab oma liikumiste-liigutuste rütmi etteantud rütmiga;
5) oskab käsitseda mängu- ja spordivahendeid: visata-püüda-lüüa palli, veeretada rõngast, tiirutada hüpitsat ja hoonööri, hüpitsaga hüpata;
6) sõidab jalgrattaga, suusatab, lükkab tõukeratast jms;
7) kasutab lihtsaid tantsusamme, tantsides üksi, paarilisega ja rühmas;
8) käsitseb õigesti kirjutus- ja töövahendeid: pliiatsit, pintslit, kääre, nõela, naasklit, söögiriistu, heegelnõela;
9) liigub ja liikleb ohutusnõudeid arvestades.

111. Vaimne areng:
1) kuulab ja paneb tähele, suudab jälgida ja meeles pidada täiskasvanu seletust/demonstratsiooni;
2) vaatleb ja võrdleb sihipäraselt, eristab olulist ebaolulisest;
3) hääldab kõiki häälikuid õigesti, kõne on selge ja arusaadav;
4) jutustab eri olukordadest piisavalt täpselt;
5) oskab kirjeldada tuttavate esemete ja nähtuste omadusi;
6) oskab edasi anda oma mõtteid, selgitada olukordi; arutleb, näeb põhjuse-tagajärje seoseid;
7) loeb peast luuletusi või laule;
8) oskab kuulata vanemate, kasvataja, õpetaja, teise lapse jt kõnet seda katkestamata;
9) oskab sobivate sõnadega selgelt väljendada oma mõtteid, valdab aktiivselt mitmekesist sõnavara; küsib tundmatu sõna tähendust;
10) eristab sõnas häälikuid, määrab nende järjekorra sõnas;
11) eristab lühikesi ja pikki häälikuid;
12) loeb mõned sõnad kokku;
13) tunneb tähti, kasutab oma tegevuses (mängus) suuri joonistähti lihtsamate sõnade ülesmärkimiseks;
14) tunneb ja nimetab lihtsamaid kujundeid (ring, ruut, kolmnurk, ristkülik) ja kehi (kera, kuup ja nelitahukas);
15) teab arvude 1–10 järjestust, nimetab arve antud arvust antud arvuni kümne piires;
16) teeb pilguga haaramise või loendamise teel kindlaks esemete arvu (kuni neli), vastab küsimusele «Mitu on?»;
17) oskab pulga, nööri abil mõõta esemete pikkust;
18) liidab ja lahutab viie piires;
19) teab enamkasutatavate mõõtühikute nimetusi: meeter, liiter, kilogramm, kroon, sent; teab, kus neid igapäevaelus kasutatakse;
20) järjestab ja rühmitab esemeid ja nähtusi suurus-, asendi- ja ajatunnuste järgi;
21) oskab määrata oma asukohta ümbritsevate esemete suhtes;
22) oskab kella järgi määrata aega täistundides;
23) oskab üks-ühese vastavuse seose abil moodustada antud hulgaga samaväärset hulka;
24) oskab võrrelda kaht esemete hulka esemetest paaride moodustamisega;
25) oskab hulka säilitada pärast esemete ümberpaigutamist;
26) oskab määrata esemete hulga tunnust ja jaotada esemeid kahe erineva tunnuse alusel;
27) tajub tervikut, asjade omavahelist seost (nt pildi järgi jutustades).

112. Sotsiaalne areng:
1) käitub üldtunnustatud käitumisnormide kohaselt, on võimeline oma käitumist analüüsima;
2) on suuteline suhteliselt kestvaks tahtepingutuseks (katkestamata tegevus ca kümme minutit).
3) kontrollib oma emotsioone;
4) tajub ja mõistab teiste arvamusi;
5) säilitab positiivsed suhted eakaaslastega, soovib ja julgeb suhelda täiskasvanutega;
6) võrdleb end eakaaslastega, oma toiminguid ja nende tulemusi eakaaslaste omadega;
7) seab endale eesmärke, tegutseb sihipäraselt, püüab viia oma tegevused lõpuni;
8) suudab lühiajaliselt keskenduda erinevatele tegevustele;
9) täidab suhteliselt keerukaid täiskasvanu sõnalisi juhiseid ning korrigeerib vajadusel oma tegevusi;
10) oskab kasutada telefoni: kõnele vastata, vajadusel kuuldud teavet edastada, mõnel numbril ise helistada;
11) kasutab ostmisel ja ostu eest tasumisel (nii mängus kui ka kaupluses) enamkasutatavaid kaalu- ja rahaühikuid;
12) küsib vajadusel abi täiskasvanult või kaaslaselt;
13) on eakohastes tegevustes algatusvõimeline ja iseseisev;
14) arvestab eakaaslaste ja täiskasvanute tunnetega.

Haridusminister Tõnis LUKAS