Metsaseaduse täiendamise seadus
Vastu võetud 14.10.1999
Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 28. oktoobri 1999. a otsusega nr 644 |
Metsaseadust (RT I 1998, 113/114, 1872; 1999, 54, 583) täiendatakse §-dega 561–568 järgmises sõnastuses:
« § 561. Juriidilise isiku haldusvastutus metsa uuendamise, kasvatamise, kasutamise ja metsakaitse nõuete rikkumise eest
Metsa uuendamise, kasvatamise, kasutamise ja metsakaitse nõuete rikkumise eest – karistatakse kuni 50 000kroonise rahatrahviga.
§ 562. Juriidilise isiku haldusvastutus puude ja põõsaste ebaseadusliku raiumise, muul viisil kahjustamise ja metsamajanduslike rajatiste kahjustamise eest
Puude või põõsaste ebaseadusliku raiumise või muul viisil kahjustamise, samuti metsakultuuride, loodusliku uuenduse ning metsamajanduslike rajatiste või tähiste hävitamise või kahjustamise eest – karistatakse kuni 50 000kroonise rahatrahviga.
§ 563. Juriidilise isiku haldusvastutus kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjaliga sooritatavate tehingute nõuete ja metsamaterjaliveo nõuete rikkumise eest
(1) Kasvava metsa raieõiguse või metsamaterjaliga sooritatavate tehingute nõuete või metsamaterjaliveo nõuete rikkumise eest – karistatakse kuni 50 000kroonise rahatrahviga.
(2) Juriidilise isiku valduses oleva mootorsõiduki lubamise eest veoseleheta või varastatud metsamaterjali veoks – karistatakse kuni 30 000kroonise rahatrahviga.
§ 564. Juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asja menetlemine
Juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asja menetlemine toimub haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1999, 41, 496) ettenähtud korras, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
§ 565. Juriidilisele isikule haldusõiguserikkumise protokolli koostamine
(1) Käesoleva seaduse §-des 561 ja 562 sätestatud haldusõiguserikkumiste kohta võib juriidilisele isikule protokolli koostada keskkonnakaitseinspektor või politseiametnik.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud haldusõiguserikkumise protokollis
näidatakse:
1) protokolli koostamise aeg ja koht ning selle järelevalveasutuse nimetus
ja aadress, kelle nimel protokoll koostatakse;
2) protokolli koostanud isiku ametinimetus ning ees- ja perekonnanimi;
3) haldusõiguserikkujaks olnud juriidilise isiku nimetus ja aadress ning tema
pädeva esindaja ametikoht, ees- ja perekonnanimi;
4) haldusõiguserikkumise koht, aeg ja kirjeldus ning rikkumisega põhjustatud
materiaalse kahju ulatus;
5) viide seadussättele, mida rikuti;
6) viide seadussättele, mis näeb ette vastutuse;
7) haldusõiguserikkumist tõendavad materjalid, nagu tunnistajate seletused,
ekspertiisi või analüüsi tulemused või teised asja lahendamiseks vajalikud
materjalid;
8) märkus selle kohta, et haldusõiguserikkujale on selgitatud tema õigusi
ja kohustusi;
9) muud andmed, mis on haldusõiguserikkumise asja lahendamiseks vajalikud.
(3) Protokollile kirjutavad alla selle koostaja ja õiguserikkuja pädev esindaja. Kui haldusõiguserikkuja esindaja keeldub protokollile alla kirjutamast ja seletust andmast, teeb protokolli koostaja protokollile sellekohase märkuse. Kui haldusõiguserikkuja esindaja seda nõuab, lisatakse protokollile tema märkused protokolli kohta.
§ 566. Juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asja arutamine
Juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asjades on asja arutamise ja karistuse määramise õigus halduskohtunikul.
§ 567. Füüsilise isiku vastutus juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asjas
Kui füüsiline isik pani toime käesolevas seaduses nimetatud teo, tegutsedes juriidilise isiku nimel või huvides, võib selle rikkumise asjas kohaldada karistust füüsilisele ja juriidilisele isikule samaaegselt.
§ 568. Juriidilisele isikule halduskaristuse määramise aegumistähtaeg
Halduskaristust võib juriidilisele isikule määrata kuue kuu jooksul haldusõiguserikkumise avastamise päevast arvates, kuid mitte hiljem kui aasta möödumisel õiguserikkumise päevast.»
Riigikogu esimees Toomas SAVI |