Teksti suurus:

Neeruti maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1999, 87, 798

Neeruti maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine

Vastu võetud 16.11.1999 nr 355

Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555; 1999, 54, 583) paragrahvi 5 lõike 4 ning paragrahvi 6 lõike 3 alusel ning arvestades Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning fauna ja floora kaitse kohta (EÜT L 206, 21.05.1992) ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 2.04.1979) sätteid, Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada:
1) Neeruti maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud);
2) Neeruti maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud).

2. Määrata Neeruti maastikukaitseala valitsejaks Lääne-Viru Maavalitsus.

Peaminister Mart LAAR

Põllumajandusminister
keskkonnaministri ülesannetes Ivari PADAR

Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 16. novembri 1999. a määrusega nr 355

NEERUTI MAASTIKUKAITSEALA KAITSE-EESKIRI

I. ÜLDSÄTTED

1. Neeruti maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) moodustati Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. juuli 1957. a määrusega nr 242 «Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s» (ENSV Teataja 1957, 14, 125) maastikulise keeluala «Neeruti mäed» baasil. Kaitseala põhieesmärk on Pandivere kõrgustiku põhjaosa – Neeruti mägede ja nendevaheliste järvede kaitse.

2. Kaitseala maa-ala on määratletud Vabariigi Valitsuse kinnitatud Neeruti maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega.

3. Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele 5 sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.

4. Kaitseala ja selle vööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.

5. Kaitseala ja selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000), Eesti Metsakorralduskeskuse Sõmera metskonna 1991. aasta puistuplaani (mõõtkava 1:20 000) ja talumaade osas Katastri Ameti 1938. aasta skeemilise kaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel.

II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED

6. Inimestel on lubatud viibida, korjata marju ja seeni kogu kaitseala maa-alal, välja arvatud punktis 18 sätestatud juhul. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555; 1999, 54, 583).

7. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettevalmistatud ja tähistatud paikades, välja arvatud õuemaal. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.

8. Jalgratastega liiklemine väljaspool teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud metsa- ja põllumajandustöödel. Kaitsealal on lubatud mootorita ujuvvahendiga liiklemine. Vee-mootorsõidukiga liiklemine on lubatud ainult järelevalve-, teadus- ja päästetöödel ning selleks ettenähtud ja tähistatud liiklusteel.

9. Kaitsealal on lubatud alla 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine ettevalmistamata kohtades. Üle 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.

10. Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud Sinijärve sihtkaitsevööndis 15. märtsist 31. septembrini, ja veelinnujaht.

11. Kaitseala valitseja igakordse nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) kinnitada maakorralduskava;
2) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja pindala;
3) väljastada metsamajandamiskava;
4) kehtestada detail- ja üldplaneeringut;
5) anda projekteerimistingimusi.

12. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele kirjaliku nõusoleku ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega või motiveeritud keeldumisega nii taotlejale kui ka vastava loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat.

Kaitseala valitseja vaatab metsaraie taotluse läbi ja tulenevalt koosluse liigilise ning vanuselise mitmekesisuse säilitamise eesmärgist annab oma kirjaliku nõusoleku ja vajadusel omapoolsed tingimused või esitab motiveeritud keeldumise kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist.

13. Teaduslikke välitöid tehakse kaitsealal kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvis 25 sätestatud korra alusel.

14. Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608) paragrahvi 44 lõike 2 alusel on kaitseala piires asuva kinnisasja võõrandamisel riigi esindajaks ostueesõiguse teostamisel keskkonnaminister, kellele teatatakse kinnisasja võõrandamisest asjaõigusseaduses sätestatud korras.

III. SIHTKAITSEVÖÖND

15. Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.

16. Kaitsealal on viis sihtkaitsevööndit:

1) Karuaugu sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Kadrina vallas Porkuni (endine Sõmera) metskonna kvartal 25 (ainult Pikasoo (A84) talumaa eraldistel 22–25), kvartal 26 (A64 ja A81 talumaad eraldistel 11–16), kvartal 27 (A77, A64 ja A81 talumaad eraldistel 2–6 ja 8, kvartal 31 (nii riigimaa kui talumaa A49 lahusmaatükk), kvartali 32 eraldised 1, 2, 4–6 ja 9–11 (ainult riigimaa), kvartali 33 eraldised 1–3, 7–10, 12, 13, 15–18, 20–23, 25 ja 27 (nii riigimaa kui talu Mägedi (A78) maa), kvartali 34 eraldiste 12 ja 13 osa, mis jääb nimetatud eraldisi läbivast pinnasteest lääne poole, kvartali 35 eraldised 2–14, 18, 19 ja 22 (ainult riigimaa), kvartali 36 eraldised 1–4, 6 ja 11–15 (ainult riigimaa) ja kvartali 37 eraldis 2 ja eraldise 1 osa, mis jääb eraldise põhjaosas kulgevast pinnasteest kirde poole (ainult riigimaa) ning Saksi vallas Reinu (15b), Tõnikse (14b), Tõnnikse (14a), Vana-Reinu (15a) ja Peetri (13) talumaade kaitsealale jääv osa;

2) Sinijärve sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Kadrina vallas Porkuni (endine Sõmera) metskonna kvartali 28 eraldised 1, 2, 4–7, 9, 10 ja 12 (nii riigimaa kui A49 ja A33 talumaade osas) ja kvartali 29 eraldised 1, 2, 4, 6–11, 13 ja eraldise 3 pinnasteest lääne poole jääv osa (A51, A29 ja A19 talumaade osa, mis jääb pinnasteest lääne poole ning A78 talumaale kuuluv Sinijärve osa koos veekaitsevööndiga);

3) Kiisa sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Kadrina vallas Porkuni (endine Sõmera) metskonna kvartal 38 ja kvartali 39 eraldised 3 ja 5;

4) Hobujärve sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Kadrina vallas Porkuni (endine Sõmera) metskonna kvartal 43 (30, 34, 33 ja 40 talumaadel) ning Saksi vallas talu 40 maa ja maatükk lit C;

5) Juuru sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Kadrina vallas Juuru oja koos jõelammiga, mis jääb Kadrina Assamalla maanteest edela poole, Lalli talu sissesõiduteest kirde poole ja Juuru oja oruveeru lõunaserva ning põhjaserva vahele (Lalli (33), Priidiku (31) ja Märdi (30) talumaade osas).

17. Sinijärve sihtkaitsevööndis on inimeste viibimine keelatud 15. märtsist 15. juulini.

18. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktides 6–11 loetletud lubatud tegevused. Samuti on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud:
1) hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks;
2) rajatiste rajamine kaitseala tarbeks.

19. Karuaugu sihtkaitsevööndis on lisaks punktis 18 nimetatud lubatud tegevustele lubatud kalapüük ning kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul:
1) puu- ja põõsarinde harvendamine vastavalt kaitse eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja ja tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
2) olemasolevate maaparandussüsteemide hooldustööd;
3) niitmine ja karjatamine ulatuses, mis tagab koosluste ilme ja liigilise koosseisu säilimise.

20. Sihtkaitsevööndi metsa kaitse eesmärgid on:

Sinijärve, Kiisa, Hobujärve ja Juuru sihtkaitsevööndites – metsaökosüsteemi arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina;

Karuaugu sihtkaitsevööndis – bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

IV. PIIRANGUVÖÖND

21. Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning selle alusel käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega.

22. Piiranguvöönd on kaitseala piires olev maa-ala, mis ei kuulu sihtkaitsevöönditesse.

23. Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktides 6–11 loetletud keelatud tegevused. Samuti on keelatud:
1) uute maaparandussüsteemide rajamine;
2) maavarade ja maa-ainese kaevandamine, välja arvatud maapõueseaduse (RT I 1994, 86/87, 1488; 1995, 75, 1321; 1996, 49, 953; 1997, 52, 833; 86, 1461; 93, 1562; 1998, 64/65, 1005; 1999, 10, 155; 54, 583) paragrahvides 26 ja 62 sätestatud juhtudel kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades ja tema nõusolekul;
3) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal;
4) uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala valitsejal on koosluse liigilise ja vanuselise mitmekesisuse säilitamiseks õigus esitada nõudeid turberaie liigi, raieaja, puidu kokku- ja väljaveo, raielangi puhastamise viiside ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
5) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
6) jäätmete ladustamine, välja arvatud kodumajapidamises tekkinud tavajäätmete ladustamine oma kinnisasja piires kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades.

24. Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud:
1) uute ehitiste püstitamine;
2) uute teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine;
3) veekogude veetaseme muutmine ja nende kallaste kahjustamine.

25. Piiranguvööndi metsa kaitse eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

V. LÕPPSÄTTED

26. Järelevalvet kaitsealal teevad kaitseala valitseja ning teised selleks volitatud isikud.

27. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.

28. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.

Põllumajandusminister
keskkonnaministri ülesannetes Ivari PADAR

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 16. novembri 1999. a määrusega nr 355

NEERUTI MAASTIKUKAITSEALA VÄLISPIIRI KIRJELDUS

Neeruti maastikukaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Saksi ja Kadrina valla piirilt mööda Pärnu-Rakvere maantee teemaa kaguserva kirde suunas kuni Riista telliskivitehase (A15) maa kirdepiirini, edasi mööda nimetatud kinnistu kirdepiiri, Kalda (A14) talumaa kirde- ja kagupiiri, Kraani (6a) ja Soone (41b) talumaade põhjapiiri, Kraani (6a) talumaa kirde- ja kagupiiri, Otsa (A72) talumaa põhjapiiri kuni Alt-Naela (5) talumaani. Edasi kulgeb piir mööda Alt-Naela (5) talumaa edela- ja kagupiiri, mööda A74, A77, A76 ja A75 talumaade loodepiiriks olevat kraavi, jätkub mööda nimetatud kraavi kagu ja edela suunas läbi A47, A34, A54 ja A33 talumaade kuni pinnasteeni, mööda nimetatud teed ida suunas kuni A54 talumaa idapiirini. Piir jätkub mööda A54 ja A33 talumaade idapiiri lõuna suunas, mööda A63 talumaa kirdenurka viivat põhja-lõunasuunalist pinnasteed läbi A29 ja A19 talumaade, mööda A63 talumaa kirdepiiri, A64 talumaa kirde- ja kagupiiri, A57 ja A55 talumaade kagupiiri, Aruotsa (A48) ja Liivaku (A79) talumaade kirdepiiri ja viimase kagusuunalist pikendust kuni Lalli talu sissesõiduteeni. Edasi kulgeb piir mööda Lalli talu sissesõiduteed kagu suunas kuni Juuru oja oruveeruni, mööda oruveeru kirde suunas kuni Kadrina-Assamalla maanteeni, mööda nimetatud maantee teemaa edelaserva kagu suunas Juuru oja oruveeruni, mööda oruveeru lõunaserva edela suunas kuni Jõepere-Saksi maanteeni. Piir jätkub mööda Juuru oja paremkallast talu 31 maa loodepiirini, edasi mööda talu 31 maa loode-, kirde- ja kagupiiri, talude 32 ja 37 maa kagupiiri ning talude 27b, 27a, 26, 25, 35, 28, 29, 30, 34, 33 ja 40 idapiiri kuni maaeralduse lit C kirdepiirini. Edasi kulgeb piir Saksi vallas mööda maaeralduse lit C kirde-, ida- ja lõunapiiri, mööda A45 talumaa lõuna- ja läänepiiri, mööda A59 talumaa läänepiiri, A 53 talumaa lõuna- ja läänepiiri, talude A46, A55, A33, A50 ja A48 maade edelapiiri, A43 talumaa edela- ja loodepiiri, mööda metsamaa ja haritava maa vahelist piiri loode suunas kuni Neeruti spordibaasi maaeralduse idapiirini, edasi mööda nimetatud maaeralduse idapiiri, mööda spordibaasi sissesõiduteed põhja suunas kuni Jõepere-Saksi teeni. Piir jätkub mööda Jõepere-Saksi teed, mööda A45 ja A44 talumaade läänepiiri, mööda talu 34 maa lõunapiiri, talu 33 maa lõuna- ja edelapiiri, talu 24 maa lõuna- ja läänepiiri, talude 25 ja 26 maade läänepiiri ning talu A42 maa lõuna- ja läänepiiri, Mihkli (23) talumaa põhjapiiri ja selle läänesuunalist pikendust Tõnurahva (10a) lõunapiirini. Edasi kulgeb piir mööda Tõnurahva (10a), Tõnuri (10b), Toomarahva (11a), Sepa (12a), Koega (12), Kõveriku (9b), Viinani (9a), Madi (5), Madikse (6), Andrekse (7) ja Kõrtsi (8) talude lahusmaatükkide lõunapiiri ja viimase läänesuunalist pikendust kuni Peetri (13) talumaa edelapiirini, mööda viimati nimetatud talumaa edelapiiri, Tõnikse (14b) lahusmaatüki edela- ja läänepiiri, edasi mööda Tõnikse (14b) läänepiiri sirgjoonelist pikendust läbi Tõnnikse (14a) talumaa kuni metsamaa ja haritava maa vahelise piirini, mööda seda põhja suunas läbi Tõnikse (14b) ja Reinu (15b) talumaade kuni Reinu (15b) talumaa läänepiirini, mööda seda põhja suunas, mööda Mustukatku (A80) talumaa edela- ja läänepiiri, Jaani-Jüri (40) talumaa lõunapiiri ja selle läänesuunalist pikendust läbi Ülevainu (41) talumaa, Ülevainu (41) talumaa läänepiiri, mööda põhja-lõunasuunalist kraavi läbi Jaani-Jüri (40) talumaa, Lilleoru (47a) talumaa lõuna- ja läänepiiri, Raba (47) talumaa lõuna- ja läänepiiri, mööda Lepametsa (A19) ja Kasemäe (A18) talumaade edelapiiri ning Pärnu-Rakvere maantee teemaa kaguserva kirde suunas kuni Saksi ja Kadrina valla piirini.

Neeruti maastikukaitseala piiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) ja tagastatud talumaade osas maakatastri andmete alusel seisuga september 1999. a ja ülejäänud talumaade osas Katastri Ameti 1938. aasta skeemilise kaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel.

Põllumajandusminister
keskkonnaministri ülesannetes Ivari PADAR


/otsingu_soovitused.json