Teksti suurus:

EMÜ toorpuidu liigituse järgi toorpuidu klassifitseerimise kord

Väljaandja:Keskkonnaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:18.07.2004
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2006
Avaldamismärge:RTL 2004, 96, 1501

EMÜ toorpuidu liigituse järgi toorpuidu klassifitseerimise kord

Vastu võetud 05.07.2004 nr 85

Määrus kehtestatakse «Metsaseaduse» (RT I 1998, 113/114, 1872; 1999, 54, 583; 82, 750; 95, 843; 2000, 51, 319; 102, 670; 2001, 50, 282; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 88, 594; 2004, 9, 53; 38, 258) § 33 lõike 10 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Määrus kehtestab EMÜ toorpuidu liigituse järgi toorpuidu klassifitseerimise korra.

(2) Toorpuit on langetatud puust valmistatud laasitud metsamaterjal, mis võib olla koorimata või kooritud, järgatud või lõhestatud.

(3) Toorpuitu tohib turustamisel nimetada EMÜ toorpuidu liigituse järgi klassifitseerituks üksnes juhul, kui see on liigitatud ja vajaduse korral märgistatud selle määruse nõuete kohaselt. EMÜ liigituse klassinimesid ei tohi kasutada, kui toorpuit ei ole tegelikult EMÜ toorpuidu liigituse kohaselt liigitatud.

(4) Toorpuidu klassifitseerimine EMÜ toorpuidu liigituse järgi on vabatahtlik. Keelatud on nõuda teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest toodava toorpuidu klassifitseerimist.

§ 2. Mõõtmine

(1) Mõõdetakse kas toorpuidu mahtu või kaalu. Toorpuidu mahtu mõõdetakse tihumeetrites või ruumimeetrites.

(2) Kasutada tohib üksnes Rahvusvahelisele Mõõtühikute Süsteemile (SI) vastavaid mõõtühikuid.

(3) Mõõteriistad peavad olema läbinud metroloogilise kontrolli ja olema heas korras.

(4) Suurte metsamaterjalide (palkide või tüveste) mahtu määratakse harilikult ükshaaval, ebakorrapärase kuju korral ka osade kaupa, ja mõõtmistulemused esitatakse enamasti tihumeetrites.

(5) Ükshaaval mõõdetavate metsamaterjalide maht määratakse pikkuse ning koorega või kooreta mõõdetud läbimõõdu järgi.

(6) Ükshaaval mõõdetavate metsamaterjalide maht tuleb vastavate mahutabelite või valemite abil määrata vähemalt kahe kümnendkoha täpsusega.

(7) Ükshaaval mõõdetavate metsamaterjalide läbimõõdu mõõtmisel ümardatakse mõõtmistulemus allapoole täissentimeetriteks. Kui metsamaterjali läbimõõt mõõdetakse koos koorega, tuleb mõõdet mõistlikul määral vähendada ja kasutatud vähendamise määr peab olema märgitud.

(8) Ükshaaval mõõdetavate metsamaterjalide alla 20 cm läbimõõdu korral määratakse ilma kooreta läbimõõt klupiga ühe mõõtmisega. Kui kooreta läbimõõt on üle 20 cm, tuleb läbimõõt määrata kahe teineteise suhtes risti oleva läbimõõdu mõõtmisega. Võimaluse korral mõõdetakse mõõtmiskoha kõige peenem ja kõige jämedam läbimõõt. Kui mõõdetav koht asub oksamännasel või mõnes muus ebakorrapärases kohas, leitakse läbimõõdu arvutamiseks mõõtmiskohast kummalgi pool võrdsel kaugusel olevate kohtade läbimõõtude keskmine.

(9) Ükshaaval mõõdetavate metsamaterjalide pikkusmõõdud ümardatakse allapoole täisdetsimeetriteks. Kui metsamaterjali keskosa kooreta läbimõõt ei ületa 20 cm, võib pikkuse ümardada allapoole täismeetriteks. Langetussälgust tekkinud kaldlõike puhul mõõdetakse pikkus kaldlõike keskelt.

(10) Virnastatuna mõõdetavat toorpuitu nimetatakse virnpuiduks ja selle mahtu väljendatakse tavaliselt ruumimeetrites. Virna kõrguse mõõtmisel tuleb arvestada ülemõõduks vähemalt 3%.

§ 3. Toorpuidu klassifitseerimine

Toorpuitu võib klassifitseerida:
1) puuliigi ja üldnimetuse järgi;
2) mõõtmete järgi;
3) kvaliteedi järgi.

§ 4. Klassifitseerimine mõõtmete järgi

(1) Klassifitseerimise tarbeks toorpuidu läbimõõdu ja pikkuse mõõtmisel tuleb järgida selle määruse § 2 lõigete 7, 8 ja 9 nõudeid.

(2) Mõõtmete järgi klassifitseerimine toimub metsamaterjali pikkusest sõltumata metsamaterjali keskosa ilma kooreta läbimõõdu alusel järgmise liigituse kohaselt:
1) klass L 0 – läbimõõduga kuni 10 cm;
2) klass L 1a – läbimõõduga 10–14 cm;
3) klass L 1b – läbimõõduga 15–19 cm;
4) klass L 2a – läbimõõduga 20–24 cm;
5) klass L 2b – läbimõõduga 25–29 cm;
6) klass L 3a – läbimõõduga 30–34 cm;
7) klass L 3b – läbimõõduga 35–39 cm;
8) klass L 4 – läbimõõduga 40–49 cm;
9) klass L 5 – läbimõõduga 50–59 cm;
10) klass L 6 – läbimõõduga 60 cm või enam.

(3) Sama astmestikku säilitades võib alates klassist 6 moodustada täiendavaid klasse. A- ja b-alamklassiks jagamise võib ära jätta või laiendada seda kõigile klassidele.

(4) Ükshaaval mõõdetavaid metsamaterjale võib klassifitseerida ka miinimumpikkuse ja sellele pikkusele vastava ladvaotsa kooreta miinimumläbimõõdu alusel järgmise liigituse kohaselt:
1) klass H 1 – miinimumpikkusega 8 m ja ladvaotsa miinimumläbimõõduga 10 cm;
2) klass H 2 – miinimumpikkusega 10 m ja ladvaotsa miinimumläbimõõduga 12 cm;
3) klass H 3 – miinimumpikkusega 14 m ja ladvaotsa miinimumläbimõõduga 14 cm;
4) klass H 4 – miinimumpikkusega 16 m ja ladvaotsa miinimumläbimõõduga 17 cm;
5) klass H 5 – miinimumpikkusega 18 m ja ladvaotsa miinimumläbimõõduga 22 cm;
6) klass H 6 – miinimumpikkusega 18 m ja ladvaotsa miinimumläbimõõduga 30 cm.

(5) Teatavad eri tüüpi ükshaaval mõõdetavad metsamaterjalid (latid, postid jms) jagatakse klassidesse jämedamast otsast 1 cm kauguselt koos koorega mõõdetud läbimõõdu alusel järgmise liigituse kohaselt:
1) klass P 1 – läbimõõduga 3–6 cm;
2) klass P 1 – läbimõõduga 7–13 cm;
3) klass P 3 – läbimõõduga 14 cm ja enam.

(6) Virnpuit jagatakse klassidesse koos koorega mõõdetud peenema otsa läbimõõdu alusel järgmise liigituse kohaselt:
1) klass S 1 – ümarpuit läbimõõduga 3–6 cm (kaikad);
2) klass S 1 – ümarpuit läbimõõduga 7–13 cm (peened notid);
3) klass S 3 – ümarpuit läbimõõduga 14 cm ja enam ning halud (notid ja halud).

(7) Kui virnpuit on kooritud, vähendatakse eespool märgitud läbimõõte 1 cm võrra.

§ 5. Kvaliteedi järgi klassifitseerimine

(1) Kvaliteedi järgi klassifitseerimisel jagatakse toorpuit kvaliteediklassidesse järgmise liigituse kohaselt:
1) klass A/EMÜ – kõrgeimate kvaliteediomadustega puit, defektideta või nii väikeste defektidega, mis ei piira puidu kasutamist;
2) klass B/EMÜ – standardkvaliteediga puit, sealhulgas metsakuiv puit, millel on üks või mitu järgmistest defektidest: kerge kõverus ja keerdkasv, kerge koone, mõned väikese või keskmise suurusega terved oksakohad, mõned väikesed mädaoksad, kergelt ekstsentriline säsi, mõned pinna ebakorrapärasused või muud üksikud defektid, mille korvab üldine hea kvaliteet;
3) klass C/EMÜ – puit, mida selle defektide tõttu ei saa liigitada klassidesse A/EMÜ ega B/EMÜ, kuid mis on sellise kvaliteediga, mis võimaldab seda tööstuses kasutada.

(2) Kvaliteediklassidesse A/EMÜ ja C/EMÜ kuuluval ükshaaval mõõdetaval metsamaterjalil peab olema kvaliteediklassi tähistav kustumatu märge. Klassi B/EMÜ kuuluvatel ükshaaval mõõdetavatel metsamaterjalidel ei ole kvaliteediklassi märge vajalik.

Minister Villu REILJAN

Kantsler Sulev VARE

/otsingu_soovitused.json