Teksti suurus:

Pärimisseaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1999, 88, 807

Pärimisseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 10.11.1999

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 25. novembri 1999. a otsusega nr 673

Pärimisseaduses (RT I 1996, 38, 752; 1999, 10, 155) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

§ 1. Paragrahvi 26:

1) lõikes 2 asendatakse sõna «kohtule» sõnaga «notarile»;

2) lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: «Notar väljastab koduse testamendi esitajale testamendi hoiule võtmise kohta dokumendi, millele kirjutavad alla testamendi esitaja ja notar.»

§ 2. Paragrahvi 84 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Testamenditäitja annab oma tegevusest aru pärijatele ja annakusaajatele nende nõudmisel, kui testaator ei ole teda testamendis sellest kohustusest vabastanud.»

§ 3. Paragrahvis 85 jäetakse pärast sõnu «isiku nõudel» välja sõnad «või omal algatusel».

§ 4. Paragrahvi 117 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks tuleb käesoleva seaduse §-s 118 sätestatud tähtajal esitada pärandi avanemise koha notarile avaldus, mille notar tõestab. Kui pärand avanes välismaal ja pärimisele kohaldatakse Eesti seadust, esitatakse avaldus notarile, kelle tööpiirkonnas pärandvara asub.»

§ 5. Paragrahvi 118:

1) lõikes 1 asendatakse sõna «kohus» sõnaga «notar»;

2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Pärima õigustatud isiku avalduse alusel võib notar käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega mõjuvatel põhjustel mõistliku aja võrra pikendada. Tähtaja pikendamisest teatab notar kõigile pärima õigustatud isikutele.»;

3) täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja võib pärima õigustatud isiku avalduse alusel ennistada:
1) vaidluse korral kohus, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel;
2) vaidluse puudumise korral notar, kui kõik pärandi vastuvõtnud isikud esitavad kirjaliku notariaalselt tõestatud allkirjaga nõusoleku.»

§ 6. Paragrahvi 133 lõikes 2 jäetakse pärast sõna «tulenevaid» välja sõnad «või kohtu antud».

§ 7. Paragrahvi 137 lõigetes 1–5 asendatakse sõna «kohus» sõnaga «notar» vastavas käändes.

§ 8. Paragrahvis 138 asendatakse sõnad «laseb nimekirja kanda» sõnaga «avaldab».

§ 9. Seadust täiendatakse §-ga 1381 järgmises sõnastuses:

« § 1381. Inventuuritegija vastutus

Kui inventuuritegija, kes ei ole pärija, tahtlikult ei kanna pärandvara nimekirja pärandi hulka kuuluvat asja või õigust või kannab pärandvara nimekirja olematu kohustuse, kahjustamaks võlausaldaja või teiste pärandist kasu saama õigustatud isikute huve, vastutab ta tekitatud kahju eest.»

§ 10. Seadust täiendatakse §-ga 1401 järgmises sõnastuses:

« § 1401. Pärimistunnistus

(1) Pärija või annakusaaja nõudel väljastab notar pärimistunnistuse pärandi vastu võtnud pärijale või annakusaajale.

(2) Notar väljastab pärimistunnistuse, kui isiku pärimisõigus ja selle ulatus on piisavalt tõendatud.

(3) Pärimistunnistuse annab välja notar, kelle tööpiirkonda kuulub pärandi avanemise koht. Kui pärandi avanemise koht on välismaal ja pärimisele kohaldatakse Eesti seadust, annab pärimistunnistuse välja notar, kelle tööpiirkonnas asub pärandvara. Kui pärandvara asub mitme notari tööpiirkonnas, annab pärimistunnistuse välja notar, kelle poole pöörduti pärimistunnistuse väljastamise avaldusega esimesena.»

§ 11. Paragrahvi 159 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu «tõestamise või testamendi» sõnadega «, sealhulgas § 26 lõikes 2 nimetatud korras hoiule antud testamendi,».

§ 12. Paragrahvid 171 ja 172 tunnistatakse kehtetuks.

§ 13. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 1999. aasta 31. detsembril.

Riigikogu esimees Toomas SAVI