Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Kohalik omavalitsus

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Välja kuulutanud
Vabariigi President
06.07.2004 otsus nr 674

Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seadus

Vastu võetud 28.06.2004

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse eesmärk

  Seaduse eesmärk on soodustada kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemist ja territooriumi haldusjaotuse korrastumist, millega kaasneb kohaliku omavalitsuse üksuste haldussuutlikkuse ja edukate projektitaotluste koostamise suutlikkuse tõus, kohaliku omavalitsuse üksuste poolt tema territooriumil pakutavate avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi paranemine ning kohaliku omavalitsuse üksuste koostöövõime arenemine.

§ 2.  Seaduse reguleerimisala

  (1) Seadusega kehtestatakse kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise põhimõtted ja ühinemise soodustamise tingimused, kohaliku omavalitsuse üksuste pakutavate avalike teenuste ühinemisjärgsele kättesaadavusele esitatavad nõuded, ühinemisega seotud kulude katteks riigieelarvest toetuste eraldamise alused ning ühinemise järel riigieelarveliste eraldiste vähenemise kompenseerimise põhimõtted.

  (2) Haldusterritoriaalse korralduse muutmise ning haldusüksuste piiride ja nimede muutmise alused ja kord sätestatakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses (RT I 1995, 29, 356; 1996, 42, 808; 1999, 93, 833; 2002, 34, 207).

§ 3.  Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemine ja territooriumiosa üleandmine

  (1) Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemine käesoleva seaduse tähenduses on uue haldusüksuse moodustamine kahe või enama senise haldusüksuse baasil.

  (2) Territooriumiosa üleandmine käesoleva seaduse tähenduses on territooriumiosa üleandmine ühe kohaliku omavalitsuse üksuse koosseisust teise, ühinemise käigus moodustuva kohaliku omavalitsuse üksuse koosseisu.

§ 4.  Avalike teenuste kättesaadavuse tagamine

  (1) Ühinemise tulemusel moodustunud kohaliku omavalitsuse üksus peab tagama valla või linna elanikele avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi vähemalt samal tasemel, mis oli enne omavalitsusüksuste ühinemist.

  (2) Teeninduspunktid peavad asuma vähemalt kõigis asustusüksustes, kus enne ühinemist paiknesid valla- või linnavalitsused.

  (3) Teeninduspunkt käesoleva seaduse tähenduses on kohaliku omavalitsuse ametiasutuse või tema hallatava ametiasutuse struktuuriüksus või struktuuriüksuse osa, mis tagab kohaliku omavalitsuse üksuse pakutava avaliku teenuse osutamise kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil väljaspool asustusüksust, kus paikneb ühinemisjärgne valla- või linnavalitsus.

2. peatükk KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜKSUSTE ÜHINEMISE SOODUSTAMINE 

§ 5.  Kohaliku omavalitsuse üksuste õigus ühineda

  (1) Käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud tulemuse saavutamiseks ning arvestades Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 7 lõikes 5 nimetatud asjaolusid, kehtestab Vabariigi Valitsus kohaliku omavalitsuse üksuste loetelu ühinemispiirkondade kaupa.

  (2) Käesoleva seaduse §-s 6 ettenähtud toetusi eraldatakse territooriumiosa üleandmisel või samasse ühinemispiirkonda kuuluvate kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemisel.

  (3) Pärast Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 9 lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsuste saamist võib Siseministeerium teha asjaomastele kohaliku omavalitsuse üksustele ettepaneku esitada haldusterritoriaalse korralduse muutmise ettepanek teisele samasse ühinemispiirkonda kuuluvale kohaliku omavalitsuse üksusele, kelle haldusterritoriaalse korralduse muutmine on otstarbekas, arvestades Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 7 lõikes 5 sätestatud asjaolusid.

  (4) Asjaomaste kohaliku omavalitsuse üksuste põhjendatud taotluse alusel võib Vabariigi Valitsus regionaalministri ettepanekul teha muudatusi käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud kohaliku omavalitsuse üksuste loetelus ja ühinemispiirkondadesse kuuluvuses.

§ 6.  Riigieelarvest eraldatavad toetused

  (1) Riigieelarvest eraldatakse ühinemise tulemusel moodustunud kohaliku omavalitsuse üksusele ühinemistoetust. Ühinemistoetus arvutatakse iga ühinenud omavalitsusüksuse kohta eraldi arvestusega 500 krooni ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse elaniku kohta ning see ei või olla väiksem kui 1 500 000 ja suurem kui 3 000 000 krooni vastava kohaliku omavalitsuse üksuse kohta. Ühinemise käigus moodustuvale kohaliku omavalitsuse üksusele territooriumiosa üleandmisel eraldatakse ühinevale kohaliku omavalitsuse üksusele riigieelarvest toetust 500 krooni üleantava territooriumiosa elaniku kohta. Ühinemise käigus moodustunud kohaliku omavalitsuse üksusele ühinemistoetuse maksmisel summeeritakse iga ühinenud omavalitsusüksuse või üleantud territooriumiosa kohta eraldi arvutatud ühinemistoetus.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ühinemistoetust eraldatakse järgmiste toimingute kulude katteks:
  1) ühinemisega seotud uuringute, analüüside ja konsultatsioonide teostamine;
  2) valla või linna elanike arvamuse väljaselgitamine;
  3) omavalitsusüksuse nime ja staatuse muutmisega seotud toimingud;
  4) omavalitsusüksuse ametiasutuste ja ametiasutuste hallatavate asutuste ümberkorraldamine, sealhulgas seadustes ettenähtud hüvitiste maksmine;
  5) käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 nimetatud teeninduspunktide rajamine;
  6) arengukavas ettenähtud või ühinemislepingus kokkulepitud investeeringute finantseerimine;
  7) ühinemislepingus kokkulepitud laenulepingust või muudest kohustuste liikidest tulenevate rahaliste kohustuste tasumine;
  8) Euroopa Liidu struktuurifondide projektide kaasfinantseerimine.

  (3) Lähtuvalt riigieelarve seaduse § 9¹ (RT I 1999, 55, 584; 2002, 67, 405; 2003, 13, 69; 24, 148; 88, 588; 2004, 22, 148) alusel koostatavast riigieelarve strateegiast arvestatakse riigieelarve seaduse §-s 10 nimetatud ministeeriumide investeeringute kavades ning võimaluse korral struktuuritoetuse seaduse (RT I 2003, 82, 552) §-s 17 nimetatud riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringute kasutamise kavades kohaliku omavalitsuse üksustele investeeringutoetuste eraldamiseks objektilise jaotuse kehtestamisel esimeses järjekorras kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 5 ühinemise käigus moodustunud omavalitsusüksuste investeeringuprojekte. Käesolevas lõikes sätestatud investeeringutoetuste eraldamiseks objektilise jaotuse kehtestamisel koheldakse kohaliku omavalitsuse üksusi, keda ei ole määratud ühegi ühinemispiirkonna koosseisu, võrdsetel alustel ühinemise käigus moodustunud kohaliku omavalitsuse üksustega.

  (4) Ühinemise käigus moodustunud kohaliku omavalitsuse üksusele käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ühinemistoetuse arvutamisel võetakse aluseks elanike arv rahvastikuregistri andmetel ühinemise käigus moodustunud kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste päeva seisuga. Ühinemistoetus arvutatakse tuhande krooni täpsusega.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel arvutatud ühinemistoetus kantakse ühinemise käigus moodustunud kohaliku omavalitsuse üksusele üle hiljemalt nimetatud omavalitsusüksuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise aastale (edaspidi ühinemise aasta) järgneva aasta esimese poolaasta lõpuks. Vabariigi Valitsus võib kehtestada tingimused ja korra ühinemistoetuse eraldamiseks ja ülekandmiseks vajaduse korral arvestades riigieelarve seaduse § 30 lõike 3 alusel kehtestatud korda.

  (6) Kui ühinemise käigus moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse kohta ühinemise aastale järgneval aastal riigieelarvest eraldatav toetus on väiksem, võrreldes toetuste summaga, mida oleksid ühinenud omavalitsusüksused saanud samadel tingimustel eraldiseisvatena, siis ühinemise aastale järgneva nelja aasta jooksul kompenseeritakse riigieelarvest eraldatava toetuse vähenemine täies mahus.

  (7) Kui käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel arvutatud riigieelarvest eraldatava toetuse vähenemine on väiksem kui 0,5% ühinemises osalenud kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise aasta eelarvete tulude kogusummast, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised, siis ei rakendata käesoleva paragrahvi lõikes 6 kehtestatud üleminekumehhanismi. Käesolevat lõiget ei kohaldata iga-aastasest riigieelarvest eraldatavate hariduskulu vahendite suhtes.

3. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 7.  Seaduse rakendamine

  (1) Käesoleva seaduse § 6 alusel makstakse ühinemistoetust ning säilitatakse riigieelarvelised eraldised omavalitsusüksustele, mis on moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise käigus enne 2010. aasta 1. jaanuari.

  (2) Pärast 2006. aasta 1. jaanuari ühinemise käigus moodustunud omavalitsusüksuse suhtes rakendatakse käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud ühinemistoetuse arvestamisel vähendatud määra järgmiselt:
  1) enne 2007. aasta 1. jaanuari ühinenud omavalitsusüksustele 75% käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud ühinemistoetuse määrast ja piirmääradest;
  2) pärast 2007. aasta 1. jaanuari ühinenud omavalitsusüksustele 50% käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud ühinemistoetuse määrast ja piirmääradest.

  (3) Kui käesoleva seaduse alusel ühinemise käigus moodustunud kohaliku omavalitsuse üksusega ühineb veel mõni kohaliku omavalitsuse üksus, kellele ei ole käesoleva seaduse alusel ühinemistoetust makstud, siis võetakse ühinemistoetuse arvutamisel kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 2 aluseks ühinemistoetust mittesaanud omavalitsusüksuse elanike arv vastavalt käesoleva seaduse § 6 lõikele 4.

  (4) Kui käesoleva seaduse kehtivuse ajal ühinemise käigus moodustunud kohaliku omavalitsuse üksused ühinevad, siis uuele moodustunud kohaliku omavalitsuse üksusele ei maksta ühinemistoetust ning talle ei laiene ka käesoleva seaduse § 6 lõigetes 3 ja 6 sätestatu.

§ 8.  Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse muutmine

  Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses (RT I 1995, 29, 356; 1996, 42, 808; 1999, 93, 833; 2002, 34, 207) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvid 7 ja 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«§7. Haldusterritoriaalse korralduse ning haldusüksuste piiride ja nime muutmise alused

  (1) Haldusterritoriaalse korralduse muutmine on uue haldusüksuse moodustamine või haldusüksuste arvu vähenemine.

  (2) Haldusüksuste piiride muutmine käesoleva seaduse tähenduses on piiride muutmine järgmistel juhtudel:
  1) territooriumiosa ühe haldusüksuse koosseisust teise haldusüksuse koosseisu arvamisel;
  2) haldusüksuste piiride korrigeerimisel vastavalt maakorraldus- ja ehitusplaneerimisvajadustele.

  (3) Haldusterritoriaalse korralduse muutmise maakondade osas algatab Vabariigi Valitsus.

  (4) Haldusterritoriaalse korralduse muutmise valdade ja linnade osas, samuti valla või linna piiride ja nime muutmise algatab Vabariigi Valitsus või asjaomane volikogu. Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamisel võetakse aluseks kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse § 5 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kohaliku omavalitsuse üksuste loetelu ühinemispiirkondade kaupa.

  (5) Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamisel arvestatakse järgmisi asjaolusid:
  1) ajaloolist põhjendatust;
  2) mõju elanike elutingimustele;
  3) elanike ühtekuuluvustunnet;
  4) mõju avalike teenuste osutamise kvaliteedile;
  5) mõju haldussuutlikkusele;
  6) mõju demograafilisele situatsioonile;
  7) mõju transpordi ja kommunikatsiooni korraldusele;
  8) mõju ettevõtluskeskkonnale;
  9) mõju hariduslikule olukorrale;
  10) omavalitsusüksuse terviklikkust.

  (6) Vabariigi Valitsuse algatatud haldusterritoriaalse korralduse ning haldusüksuse piiride ja nime muutmisega kaasnevad kulud kaetakse riigieelarvest kooskõlas riigieelarve seaduse § 30 lõike 3 alusel kehtestatud korraga selleks ettenähtud vahenditest Vabariigi Valitsuse määratud ulatuses ja korras, välja arvatud haldusterritoriaalse korralduse muutmise puhul, millega seotud kulude katteks eraldatakse riigieelarvest toetust kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse alusel.

  (7) Asjaomase volikogu algatatud haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuse piiride muutmisega kaasneva elanike arvamuse väljaselgitamise ulatuse ja korra kehtestab asjaomane volikogu kooskõlas järgmiste alustega:
  1) haldusterritoriaalse korralduse muutmisel korraldatakse elanike arvamuse väljaselgitamine kõigis asjaomastes omavalitsusüksustes;
  2) territooriumiosa ühe haldusüksuse koosseisust teise haldusüksuse koosseisu arvamisel korraldatakse elanike arvamuse väljaselgitamine asjaomasel territooriumiosal asustusüksuste kaupa;
  3) haldusüksuste piiride korrigeerimisel vastavalt maakorraldus- ja ehitusplaneerimisvajadustele elanike arvamuse väljaselgitamist üldjuhul ei toimu, vajaduse korral selgitatakse vaid asjaomaste elanike arvamus;
  4) lisaks eeltoodule võib korraldada valla või linna territooriumil asuva kinnisasja ning eluruumi kui vallasasja nende omanike arvamuse väljaselgitamise, kes ei ole selle valla või linna elanikud.

  (8) Vabariigi Valitsuse algatatud haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuse piiride muutmisega kaasneva elanike arvamuse väljaselgitamise ulatuse ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus kooskõlas käesoleva paragrahvi lõike 7 punktides 1 ja 2 toodud alustega.»;

  «§8. Haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuste piiride muutmine valdade ja linnade osas Vabariigi Valitsuse algatusel

  (1) Vabariigi Valitsus algatab korraldusega haldusterritoriaalse korralduse või piiride muutmise mitte hiljem kui üks aasta enne kohaliku omavalitsuse volikogu korralisi valimisi, tehes maavanema kaudu vastava ettepaneku asjaomasele valla või linna volikogule (edaspidi volikogu). Ettepanekus märgitakse selle kohta arvamuse esitamise tähtaeg, mis ei või olla lühem kui kolm kuud. Tähtpäevaks vastamata jätmisel loetakse ettepanek vastuvõetuks.

  (2) Vabariigi Valitsus lisab ettepanekule:
  1) seletuskirja, milles peab olema märgitud haldusterritoriaalse korralduse või piiride muutmise vajaduse põhjendus;
  2) haldusterritoriaalse korralduse muutmisel kaardi koos piirikirjeldusega;
  3) piiride muutmisel kaardi asjaomase territooriumiosa kohta koos piirikirjeldusega.

  (3) Volikogu ülesanded käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Vabariigi Valitsuse ettepaneku saamisel on järgmised:
  1) esitada maavanemale otsuse vormis põhjendatud arvamus Vabariigi Valitsuse ettepaneku kohta selles märgitud tähtpäevaks;
  2) leppida hiljemalt neli kuud enne volikogu korralisi valimisi teiste asjaomaste volikogudega kokku haldusterritoriaalse korralduse või piiride muutmisega kaasnevate võimalike organisatsiooniliste, eelarveliste ja muude varalisi kohustusi ja õigusi käsitlevate küsimuste lahendamine ning uue omavalitsusüksuse põhimääruse ja teiste õigusaktide vajalike muudatuste ettevalmistamine;
  3) teostada hiljemalt 120 päeva enne uue volikogu valimisi koostöös asjaomaste volikogudega kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses (RT I 2002, 36, 220; 57, 355; 63, 387; 68, 407; 72, õiend; RT III 2002, 22, 251; RT I 2003, 90, 601; 2004, 6, 32) sätestatud valimistoimingud.

  (4) Maavanema ülesanded käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Vabariigi Valitsuse ettepaneku saamisel on järgmised:
  1) esitada Vabariigi Valitsuse ettepanek haldusterritoriaalse korralduse või piiride muutmise kohta viivitamatult pärast selle saamist asjaomastele volikogudele;
  2) esitada volikogu arvamus koos käesoleva paragrahvi lõikest 3 tuleneva dokumentatsiooni ja omapoolse seisukohaga Siseministeeriumile kümne päeva jooksul asjaomaste volikogude otsuste saamisest arvates;
  3) toetada asjaomaste volikogude tegevust kokkulepete sõlmimisel ning haldusterritoriaalse korralduse ja piiride muutmisega seonduvate vaidlusaluste küsimuste lahendamisel.

  (5) Siseministeeriumil on õigus nõuda maavanemalt täiendavaid toiminguid, selgitusi ja materjale seoses käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Vabariigi Valitsuse korralduse rakendamisega.»;
  2) seadust täiendatakse §-ga 8¹ järgmises sõnastuses:«8¹. Piiride muutmine valdade ja linnade osas volikogu algatusel

  (1) Piiride muutmist sooviv volikogu esitab otsusena vormistatud ettepaneku teistele asjaomastele volikogudele.

  (2) Ettepaneku saanud volikogu esitab ettepaneku teinud volikogule kahe kuu jooksul ettepaneku saamisest arvates otsuse piiride muutmise algatamisega nõustumise või sellest keeldumise kohta. Piiride muutmise algatamisest keeldumise otsus peab olema põhjendatud.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsused edastatakse maavanemale ja Siseministeeriumile kümne päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist.

  (4) Siseministeeriumil on õigus teha asjaomastele volikogudele ettepanek esitada piiride muutmise ettepanek kohaliku omavalitsuse üksusele, kelle piiride muutmine on otstarbekas, arvestades käesoleva seaduse § 7 lõikes 5 sätestatud asjaolusid.

  (5) Kui mõni asjaomane volikogu ei nõustu piiride muutmisega või peab küsimuste lahendatust ebapiisavaks, lõpetatakse vastav menetlus.

  (6) Piiride muutmise algatamisega nõustumisel tagab iga asjaomane valla- või linnavalitsus:
  1) vajalike uuringute tegemise;
  2) piiride muutmisega kaasnevate põhimääruse ja teiste õigusaktide muudatuste ettevalmistamise;
  3) piiride muutmisega kaasnevate organisatsiooniliste ning eelarveliste ja muude varalisi kohustusi ja õigusi käsitlevate küsimuste lahendamise;
  4) läbirääkimiste protsessi läbipaistvuse ja avalikustamise;
  5) elanike arvamuse väljaselgitamise asjaomasel territooriumiosal asustusüksuste kaupa.

  (7) Asjaomane volikogu teeb otsuse piiride muutmise taotluse kohta pärast kõigi käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud küsimuste lahendamist.

  (8) Piiride muutmisel esitavad asjaomased volikogud maavanemale:
  1) volikogu otsuse piiride muutmise taotlemise kohta;
  2) seletuskirja, milles peab olema märgitud piiride muutmise vajaduse põhjendus ning ühe omavalitsusüksuse koosseisust teise omavalitsusüksuse koosseisu arvatava territooriumiosa suurus (pindala) ja alaliste elanike arv;
  3) valla või linna, mille piiride muutmist taotletakse, maakatastrikaardi (valdade puhul mõõtkavas 1:10 000 ning linnade ja teiste tiheasustusega alade puhul mõõtkavas 1:2000), kuhu on märgitud nii haldusüksuse senine kui ka kavandatav piir koos piirimuudatustega, ning kavandatava piiri kirjelduse koos piiripunktide koordinaatidega;
  4) volikogu kinnitatud andmed valla- või linnaelanike arvamuse väljaselgitamise kohta, kus on näidatud arvamusuuringu läbiviimise aeg ja koht, haldusüksuse täisealiste alaliste elanike arv ja arvamust avaldanud elanike arv ning arvamusuuringu tulemused;
  5) tehtud uuringute tulemused;
  6) volikogu otsuse piiride muutmisega kaasnevate põhimääruse ja teiste õigusaktide muudatuste kohta;
  7) volikogu otsuse piiride muutmisega kaasnevate organisatsiooniliste ning eelarveliste ja muude varalisi kohustusi ja õigusi käsitlevate küsimuste lahendamise kohta;
  8) volikogule esitatud ettepanekud ja vastuväited ning õiend, milles näidatakse nende saabumise kuupäev, esitaja ja volikogus läbivaatamise tulemus. Kui volikogu edastas küsimuse lahendamiseks asjaomasele valla- või linnavalitsusele, asutusele või ametiisikule, näidatakse õiendis ka selle tegevuse tulemus.

  (9) Kui valla või linna piiride muutmisega kaasneb maakondade piiride muutmine, esitatakse dokumentatsioon koos kaardimaterjaliga kõigile asjaomastele maavanematele.

  (10) Volikogu otsus piiride muutmise taotlemise kohta avalikustatakse hiljemalt maavanemale esitamise päeval. Territooriumi ühe haldusüksuse koosseisust teise haldusüksuse koosseisu arvamisel esitatakse maavanemale volikogu otsus nõutava dokumentatsiooniga hiljemalt kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogu korraliste valimiste päeva.

  (11) Maavanem esitab piiride muutmise taotluse koos nõutava dokumentatsiooni ja omapoolse arvamusega Siseministeeriumile kümne päeva jooksul nende laekumisest arvates.

  (12) Volikogu otsust piiride muutmise ja sellega kaasnevate küsimuste lahendamise kohta võivad huvitatud isikud maavanema või Vabariigi Valitsuse ees vaidlustada kahe kuu jooksul, arvates volikogu vastava otsuse asukohajärgsele maavanemale esitamisest.

  (13) Siseministeeriumil on õigus nõuda maavanemalt ja asjaomastelt volikogudelt täiendavaid andmeid ettepanekute ja vastuväidete läbivaatamiseks või ekspertiisideks.»;
  3) paragrahv 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«§9. Haldusterritoriaalse korralduse muutmine valdade ja linnade osas volikogu algatusel

  (1) Haldusterritoriaalse korralduse muutmist sooviv volikogu esitab otsusena vormistatud ettepaneku teistele asjaomastele volikogudele.

  (2) Ettepaneku saanud volikogu esitab ettepaneku teinud volikogule kahe kuu jooksul ettepaneku saamisest arvates otsuse haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamisega nõustumise või sellest keeldumise kohta. Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamisest keeldumise otsus peab olema põhjendatud.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsused edastatakse maavanemale ja Siseministeeriumile kümne päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist.

  (4) Siseministeeriumil on õigus teha asjaomastele volikogudele ettepanek esitada haldusterritoriaalse korralduse muutmise ettepanek kohaliku omavalitsuse üksusele, kelle haldusterritoriaalse korralduse muutmine on otstarbekas, arvestades käesoleva seaduse § 7 lõikes 5 sätestatud asjaolusid.

  (5) Kui mõni asjaomane volikogu ei nõustu haldusterritoriaalse korralduse muutmisega või peab küsimuste lahendatust ebapiisavaks, lõpetatakse vastav menetlus.

  (6) Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamisega nõustumisel tagab iga asjaomane valla- või linnavalitsus:
  1) vajalike uuringute tegemise;
  2) läbirääkimiste protsessi läbipaistvuse ja avalikustamise;
  3) selle valla või linna elanike arvamuse väljaselgitamise.

  (7) Asjaomane volikogu teeb otsuse haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlemise kohta pärast kõigi käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud küsimuste lahendamist.

  (8) Valimisringkondade ja -jaoskondade, samuti valimiskomisjonide ja jaoskonnakomisjonide moodustamist ning volikogu liikmete arvu käsitlevad samased otsused võetakse asjaomaste omavalitsusorganite poolt vastu kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega sätestatud korras vastavalt taotletavale haldusterritoriaalsele korraldusele. Nimetatud otsuste jõustumise ajana sätestatakse Vabariigi Valitsuse haldusterritoriaalset korraldust muutva määruse jõustumise aeg.

  (9) Haldusterritoriaalse korralduse muutmisel esitab asjaomane volikogu maavanemale:
  1) volikogu otsuse haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlemise kohta;
  2) käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud otsused;
  3) volikogu kinnitatud andmed valla- või linnaelanike arvamuse väljaselgitamise kohta;
  4) tehtud uuringute tulemused;
  5) asjaomasele volikogule esitatud ettepanekud ja vastuväited;
  6) otsuse ühinemislepingu ja selle lisade kinnitamise kohta ning ühinemislepingu koos lisadega kümne päeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist.

  (10) Kui haldusterritoriaalse korralduse muutmisega kaasneb mõne haldusüksuse piiride muutmine, esitatakse piiride muutmise dokumentatsioon vastavalt käesoleva seaduse § 8¹ lõikes 8 ja §-s 9¹ sätestatule.

  (11) Kui haldusterritoriaalse korralduse muutmisega kaasneb maakondade piiride muutmine, esitatakse dokumentatsioon koos kaardimaterjaliga kõigile asjaomastele maavanematele.

  (12) Volikogu otsus haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlemise kohta avalikustatakse hiljemalt maavanemale esitamise päeval. Haldusterritoriaalse korralduse muutmisel esitatakse maavanemale volikogu otsus nõutava dokumentatsiooniga hiljemalt kuus kuud enne volikogu korraliste valimiste päeva.

  (13) Maavanem esitab haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotluse koos nõutava dokumentatsiooni ja omapoolse arvamusega Siseministeeriumile kümne päeva jooksul nende laekumisest arvates.

  (14) Siseministeeriumil on õigus nõuda maavanemalt ja asjaomastelt volikogudelt täiendavaid andmeid ettepanekute ja vastuväidete läbivaatamiseks või ekspertiisideks.»;
  4) seadust täiendatakse §-ga 9¹ järgmises sõnastuses:«§9¹. Ühinemisleping

  (1) Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise korral korraldavad ühinevate kohaliku omavalitsuse üksuste volikogud ühinemislepingu koostamise, kus sätestatakse:
  1) omavalitsusüksuse nimi, staatus ja sümboolika kasutamine;
  2) haldusterritoriaalse korralduse muutmisega kaasnevate põhimääruste ja teiste õigusaktide muutmine;
  3) õigusaktide kehtivus (kuni uute õigusaktide kehtestamiseni kehtivad senised õigusaktid edasi sellel territooriumil, kus nad olid kehtestatud);
  4) arengukavade kehtivus;
  5) ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste struktuuride ja töötajatega seotud küsimused;
  6) haldusterritoriaalse korralduse muutmisega kaasnevate võimalike organisatsiooniliste ning eelarveliste ja muude varalisi kohustusi ja õigusi käsitlevate küsimuste lahendamine;
  7) ühinemislepingu kehtivuse tähtaeg;
  8) muud vajalikuks peetavad küsimused.

  (2) Ühinemislepingule lisatakse:
  1) seletuskiri, milles peab olema märgitud haldusterritoriaalse korralduse muutmise vajaduse põhjendus, territooriumi suurus (pindala) ja alaliste elanike arv;
  2) haldusterritoriaalse korralduse muutmise otsustanud valdade või linnade majandusaasta auditeeritud aruanded;
  3) ühineva omavalitsusüksuse kaart mõõtkavas 1:50 000, kuhu on märgitud ühinemist taotlevate omavalitsusüksuste senised piirid ja uue ühinenud omavalitsusüksuse piir. Kui omavalitsusüksused ei ühine tervikuna või kaasneb ühinemisega mõne omavalitsusüksuse territooriumiosa ühinemine, siis lisatakse kaardile piirikirjeldus koos piirikoordinaatide äratoomisega selle piirilõigu kohta, mis ei kattu omavalitsusüksuse seniste piiridega.

  (3) Kui omavalitsusüksus kavatseb kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud ühinemistoetust kasutada investeeringute finantseerimiseks, tuleb ühinemislepingule lisada haldusterritoriaalse korralduse muutmisega kaasnevate investeeringute tegemise vajaduse põhjendus ja eelarve.

  (4) Ühinemisleping ja selle lisad pannakse avalikkusele tutvumiseks välja, tagades avalikkusele nimetatud dokumentidega tutvumise võimaluse ning määrates ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui kolm nädalat väljapaneku algusest arvates.

  (5) Ühinemislepingule lisatakse volikogule esitatud ettepanekud ja vastuväited ning õiend, milles näidatakse nende saabumise kuupäev, esitaja ja volikogus läbivaatamise tulemus.

  (6) Ühinemisleping ja selle lisad kinnitatakse asjaomase volikogu otsusega. Kui haldusterritoriaalse korralduse muutmisega kaasneb mõne haldusüksuse piiride muutmine, kinnitab ühinemislepingu ja selle lisad ka selle valla või linna volikogu, mille piire muudetakse. Kui selle valla või linna volikogu, mille piire muudetakse, ei kinnita ühinemislepingut, lõpetatakse menetlus valla või linna piiride muutmise osas.

  (7) Pärast ühinemislepingu kinnitamist volikogude poolt avalikustatakse see koos lisadega valla või linna veebilehel. Ühinemisleping avaldatakse Riigi Teatajas.»;
  5) paragrahvi 10 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«(4) Volikogude valimistulemuste väljakuulutamise päevast alates jõustuvad käesoleva seaduse § 9¹ alusel sõlmitud ühinemisleping ning endiste volikogude kokkulepped käesoleva seaduse § 8 lõike 3 punktis 2 sätestatud küsimuste lahendamise kohta.»;
  6) seadust täiendatakse §-ga 14¹ järgmises sõnastuses:«§14¹. Rakendussätted

  (1) Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatanud omavalitsusüksused, kelle kohta ei ole Vabariigi Valitsus andnud käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud määrust, edastavad haldusterritoriaalse korraldusega seonduva dokumentatsiooni Siseministeeriumile ja maavanemale kümne päeva jooksul kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse jõustumisest arvates ning sõlmivad ühinemislepingu vastavalt käesoleva seaduse §-le 9¹.

  (2) Haldusterritoriaalse korralduse muutmise käigus moodustunud omavalitsusüksuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast kuni eelarveaasta lõpuni jäävaks perioodiks ei võeta vastu ühinemise käigus moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse jaoks uut eelarvet, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul. Ühinenud omavalitsusüksused jätkavad eraldiseisvalt vastuvõetud eelarvete täitmist.

  (3) Kui haldusterritoriaalse korralduse muutmise käigus moodustunud omavalitsusüksuse volikogu valimiste tulemused kuulutatakse välja hiljemalt üks kuu enne valla- ja linnaeelarve seaduse (RT I 1993, 42, 615; 1995, 17, 234; 1997, 40, 619; 2000, 7, 40; 2001, 56, 332; 2002, 64, 393; 2003, 88, 588) § 14 lõikes 2 nimetatud tähtpäeva, siis võib volikogu vastu võtta ühinemise aastaks ühinemise käigus moodustunud omavalitsusüksuse eelarve. Ühinenud omavalitsusüksuste volikogude menetluses olnud eelarve eelnõude tulud, kulud ja finantseerimistehingud liidetakse rida-realt ja elimineeritakse ühinenud omavalitsusüksuste vahelised tehingud.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul ei rakendata valla- ja linnaeelarve seaduse § 11 lõikes 1 sätestatud eelarve projekti esitamise tähtpäeva.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul jätkatakse valla- ja linnaeelarve seaduse § 26¹ alusel kehtestatud jooksva aruande esitamist ühinenud omavalitsusüksuste lõikes eraldi.

  (6) Ühinemise aasta majandusaasta aruanne koostatakse valla- ja linnaeelarve seaduse § 26 alusel ühinemise käigus moodustunud omavalitsusüksuse kohta. Eelarveaasta algusest kuni haldusterritoriaalse korralduse muutmise käigus moodustunud omavalitsusüksuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevani laekunud tulud, tehtud kulud ja finantseerimistehingud liidetakse ning elimineeritakse ühinenud omavalitsusüksuste vahelised tehingud.»

§ 9.  Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine

  Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277) § 54¹ täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

  «(3) Palgalisel ametikohal töötavale vallavanemale või linnapeale makstakse ametist vabastamisel hüvitist kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ametist vabastamine toimub volikogude algatusel toimuva valdade või linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmise tõttu.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud hüvitist ei maksta, kui volikogu valib vallavanema või linnapea ametisse uueks tähtajaks.»