Teksti suurus:

Politseiseaduse, päästeseaduse, riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse, politseiteenistuse seaduse, rakenduskõrgkooli seaduse, hädaolukorraks valmisoleku seaduse, jahiseaduse ning väärteomenetluse seadustiku muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.07.2004
Avaldamismärge:RT I 2004, 54, 390

Politseiseaduse, päästeseaduse, riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse, politseiteenistuse seaduse, rakenduskõrgkooli seaduse, hädaolukorraks valmisoleku seaduse, jahiseaduse ning väärteomenetluse seadustiku muutmise seadus

Vastu võetud 28.06.2004

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 6. juuli 2004. a otsusega nr 679

I. Politseiseaduses (RT 1990, 10, 113; 1991, 10, 152; RT I 1993, 20, 355; 1994, 34, 533; 40, 654; 86/87, 1487; 1995, 62, 1056; 1996, 49, 953; 1998, 50, 753; 51, 756; 2001, 7, 17; 65, 377; 85, 511; 2002, 56, 350; 2003, 20, 116; 81, 544; 2004, 28, 188) tehakse järgmised muudatused:

§ 1. Paragrahvi 8 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

§ 2. Paragrahv 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 9. Politseiprefektuuri moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine

Politseiprefektuuri moodustab, korraldab ümber ja tema tegevuse lõpetab Vabariigi Valitsus määrusega.»

§ 3. Paragrahv 115 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 115. Politseiametnike ettevalmistamine

(1) Politseiametnikke valmistab ette Siseministeeriumi valitsemisalas asuva sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseieriala õppe struktuuriüksus (edaspidi Politseikolledž).

(2) Politseieriala õpe toimub koostöös politseiasutustega.

(3) Politseiametniku erialale võetakse õppima ainult politseiasutuse suunamisel.»

II. Päästeseaduses (RT I 1994, 28, 424; 1998, 39, 598; 2000, 50, 316; 2001, 50, 283; 2002, 42, 267; 61, 375; 63, 387; 2003, 20, 116 ja 118; 23, 143) tehakse järgmised muudatused:

§ 4. Seaduses asendatakse läbivalt sõnad «tuletõrje- ja päästetööd» sõnadega «päästeala tööd», sõnad «tulekustutus- ja päästetööd» sõnadega «päästetööd», «tuletõrje- ja päästeala» sõnaga «päästeala» ning «tuletõrje- ja päästetöötaja» sõnaga «päästeteenistuja» vastavas käändes.

§ 5. Paragrahvid 4 ja 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 4. Päästeala tööde üldine korraldus

(1) Päästeala töid korraldavad ja teevad riigi päästeasutused.

(2) Päästeala töid korraldavad ja teevad muud riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused (edaspidi asutused) ning isikud seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega ettenähtud juhtudel.

(3) Igaühel on õigus kuni päästeteenistujate saabumiseni teha päästetöid oma algatusel, tekitamata sealjuures oma tegevusega suuremat kahju, kui ära hoitakse.

(4) Päästetööde korralduse eriolukorra puhul sätestab eriolukorra seadus (RT I 1996, 8, 164; 1999, 57, 598; 2002, 57, 354; 61, 375; 63, 387).

§ 41. Riigi päästeasutused

(1) Riigi päästeasutused on:
1) Päästeamet;
2) Päästeameti kohalikud päästeasutused;
3) häirekeskus;
4) sõjaväestatud päästeüksused.

(2) Päästeamet on Siseministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon päästeala korraldamisel, mis koordineerib riigi päästeasutuste ja halduslepingu sõlminud päästeasutuste tööd ning teostab riigi päästeasutuste üle teenistuslikku järelevalvet.

(3) Päästeamet:
1) töötab välja suurõnnetustele reageerimise ja nende otseste tagajärgede likvideerimise operatiivplaanid ning nõustab Päästeameti kohalikke päästeasutusi operatiivplaanide koostamisel;
2) kavandab ja teostab päästeala side- ja infosüsteemide väljaarendamist;
3) vajadusel juhib ja koordineerib päästetöid suurõnnetuste korral;
4) korraldab ja teostab riiklikku tuleohutusjärelevalvet;
5) kontrollib Päästeametiga halduslepingu sõlminud päästeasutuse operatiivset valmisolekut;
6) korraldab ja teostab demineerimistöid;
7) töötab välja päästeala õigustloovate aktide eelnõud;
8) töötab välja päästevahendite soetamise üldpõhimõtted ja normid;
9) täidab muude seadustega või seaduste alusel antud õigusaktidega pandud ülesandeid.

(4) Päästeameti kohalik päästeasutus on Päästeameti kohalik täidesaatva riigivõimu volitusi omav asutus, mis korraldab ja teeb talle kinnitatud territooriumil päästeala töid ja täidab muid seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega pandud ülesandeid.

(5) Päästeameti kohalike asutuste tegevuspiirkonnad kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(6) Häirekeskus on Päästeameti halduses olev valitsusasutus, mis täidab talle seadusega ja seaduse alusel antud õigusaktidega pandud ülesandeid. Häirekeskus on üleriigiline spetsialiseeritud päästeasutus.

(7) Häirekeskusele esitatavad nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.»

§ 6. Seadust täiendatakse §-ga 43 järgmises sõnastuses:

« § 43. Päästealane koolitus

(1) Päästeteenistujate koolitust korraldab sisekaitseline rakenduskõrgkool.

(2) Päästeteenistujate väljaõppele ja täienduskoolitusele esitatavad nõuded ning väljaõppe ja täienduskoolituse korra kehtestab siseminister määrusega.»

§ 7. Paragrahvid 6–8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 6. Kohalik omavalitsus

(1) Kohalik omavalitsus võib korraldada ja teha päästeala töid enda territooriumil, kui ta on moodustanud nende tööde tegemiseks päästeasutuse ja sõlminud Päästeametiga halduslepingu päästeala tööde tegemiseks.

(2) Kui Päästeamet on sõlminud kohaliku omavalitsusega halduslepingu päästeala tööde tegemiseks, laienevad kohaliku omavalitsuse päästeasutusele Päästeameti kohaliku päästeasutuse õigused ja kohustused halduslepinguga määratud ulatuses.

§ 7. Ettevõtte päästeallüksus

(1) Kui Päästeamet on sõlminud ettevõtjaga päästetööde tegemise lepingu, laienevad päästetöid tegevale ettevõtte päästeallüksusele Päästeameti kohaliku päästeasutuse kohustused ja õigused lepingus ettenähtud ulatuses.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingu alusel laienevad päästetöid tegevatele ja korraldavatele töötajatele käesoleva seaduse §-des 34 ja 35 ettenähtud tagatised.

§ 8. Päästetöid tegev mittetulundusühing

(1) Päästetöid tegevale mittetulundusühingule, kellega Päästeamet on sõlminud päästetööde tegemise lepingu, laienevad Päästeameti kohaliku päästeasutuse kohustused ja õigused lepingus ettenähtud ulatuses.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingu alusel laienevad päästetöid tegevatele ja korraldavatele isikutele käesoleva seaduse §-des 34 ja 35 ettenähtud tagatised.»

§ 8. Paragrahvid 10 ja 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 10. Siseministeeriumi pädevus

Siseministeerium päästeala korraldamisel suunab, koordineerib ja korraldab:
1) suurõnnetuste kohta teabe kogumist, töötlemist ja analüüsimist nende prognoosimiseks, ennetamiseks ja likvideerimiseks;
2) päästeala üleriigiliste arengukontseptsioonide ja -programmide väljatöötamist;
3) päästeala häire-, side- ja mõõtesüsteemide kavandamist ja väljaarendamist;
4) üleriigiliste operatiivkavade väljatöötamist kriisiolukordade likvideerimiseks ning kriisijuhtimissüsteemi funktsioneerimiseks.

§ 11. Õnnetusteadete menetlemine

(1) Häirekeskuse tegevusvaldkond on õnnetusteadete vastuvõtmine, töötlemine, päästemeeskondade ning kiirabibrigaadide sündmuskohale väljasaatmine, teiste teenistuste, ettevõtete ja organisatsioonide kaasamine, samuti informatsiooni operatiivse edastamise korraldamine ja dokumenteerimine ning sündmuste andmebaasi säilitamine.

(2) Häirekeskus informeerib õnnetusteadetest politseid ja Päästeametit siseministri kehtestatud korras.»

§ 9. Paragrahvi 131 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Demineerimistöid korraldavad ja teevad Päästeamet ning sõjaväestatud päästeüksused.

(2) Demineerimistöid sise- ja territoriaalmeres, majandusvööndis ning kaitsejõudude väeosade, asutuste ja polügoonide territooriumil korraldab ja teeb kaitsevägi kaitseväe tegevust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel korraldavad ja teevad demineerimistöid Päästeamet ning sõjaväestatud päästeüksused koostöös piirivalvega.

(3) Demineerimistööde korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(4) Päästeameti ja sõjaväestatud päästeüksuste poolt demineerimistöödeks kasutatava lõhkematerjali soetamise, hoidmise, veo, kasutamise ja arvestuse korra kehtestab siseminister määrusega.»

§ 10. Paragrahvi 15 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Päästetööde juht on isik, kellele alluvad kõik õnnetuskohale saabunud päästemeeskonnad ning lisa- ja abijõud. Päästetööde juhi määramise kord sätestatakse päästetööde eeskirjades.»

§ 11. Paragrahv 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 16. Päästetööde juhi ning päästeteenistuja õigused

(1) Päästetööde juhil on õigus:
1) kutsuda sündmuskohale politsei toimkond avaliku korra ja liikluskorralduse tagamiseks ning vara kaitseks õigusvastaste rünnete eest;
2) rakendada päästetöödel töövõimelisi füüsilisi isikuid alates 18. eluaastast;
3) anda korraldusi siseneda päästetööde tegemiseks mis tahes territooriumile, hoonesse ja ruumi ning avada selleks uksi, väravaid, aknaid ja muid konstruktsioone;
4) anda korraldusi teha lammutustöid, maha raiuda puid, teha tõkestustuld, tõkestada kraave ja ojasid ning teha muid päästetöödega seotud töid;
5) anda korraldusi võtta füüsiliste ja juriidiliste isikute vett, liiva, kruusa ning muid päästetöödeks vajalikke aineid ja materjale;
6) kasutada päästetööde käigus tasuta ja väljaspool järjekorda elektersidevahendeid ja elektrivõrke;
7) anda korraldusi kasutada päästetöödel füüsiliste ja juriidiliste isikute seadmeid ja vahendeid;
8) kaasata kaitseväge vastavalt rahuaja riigikaitse seaduses (RT I 2002, 57, 354; 2003, 13, 69; 88, 594; 2004, 45, 318) sätestatud korrale.

(2) Päästeteenistujad, kes osalevad päästetöödel, tegutsevad päästetööde juhi korraldusel päästeasutuse nimel ning neil on õigus rakendada päästetöödel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–7 sätestatud päästetööde juhi õigusi.

(3) Päästetööde juhi või päästeteenistuja korraldusel päästetööde käigus käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 3 ja 4 alusel juriidilisele või füüsilisele isikule tekitatud kahju loetakse õnnetusest põhjustatud kahjuks.

(4) Päästetööde korral allmaarajatistes on päästetööde juht kohustatud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel tehtud otsused kooskõlastama ettevõtte päästetööde juhiga.»

§ 12. Paragrahvid 18 ja 19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 18. Lennupääste

(1) Lennupääste on riiklike meetmete süsteem, mille eesmärk on luua valmidus ning suutlikkus erinevate institutsioonide tegutsemiseks hädaolukorra puhul tsiviillennunduses, korraldada häireteenindust ning otsingu- ja päästetööde koordineerimist lennuõnnetuste korral ning päästetööde tegemist ja kannatanute abistamist.

(2) Valmisoleku eest hädaolukordadeks tsiviillennunduses vastutab Lennuamet, häireteenindust teostavad Tallinna lennuinfopiirkonnas sertifitseeritud lennuliiklusteenistused.

§ 19. Otsingu- ja päästetööd lennuõnnetuse korral

(1) Päästetööd lennuõnnetuse korral on õhusõiduki ning sellel olnud inimeste otsimiseks ja päästmiseks tehtavad tööd.

(2) Otsingu- ja päästetöid Eesti merealal, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning otsingutöid maismaal teeb lennuõnnetuse korral piirivalve.

(3) Lennuõnnetuse korral korraldatakse otsingutöid maismaal Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras.

(4) Lennuõnnetuse korral maismaal teevad päästetöid riigi ja kohaliku omavalitsuse päästeasutused ning lennujaama päästeallüksused. Päästetööde tegemist maismaal korraldab lennuõnnetuse korral Päästeamet.

(5) Lennuõnnetuse korral, mis toimub lennuvälja piirkonnas raadiusega viis meremiili, korraldavad otsingu- ja päästetöid lennuväljade valdajad ning sertifitseeritud lennuliiklusteenistused.»

§ 13. Seadust täiendatakse §-ga 191 järgmises sõnastuses:

« § 191. Otsingu- ja päästetööd õnnetuse korral veekogul

(1) Otsingu- ja päästetöid, sealhulgas merereostuse avastamist ning likvideerimist Eesti merealal, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel teeb piirivalve.

(2) Otsingu- ja päästetöid, sealhulgas merereostuse avastamist ning likvideerimist Eesti merealal, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel korraldatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras.

(3) Otsingu- ja päästetöid siseveekogudel teevad riigi ning kohaliku omavalitsuse päästeasutused.

(4) Piirivalve ning päästeasutuse koostöö Eesti mereala, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kaldal kehtestab siseminister määrusega.»

§ 14. Paragrahvi 21 lõikes 1 ja § 393 pealkirjas ning lõikes 1 asendatakse sõna «tuletõrje- ja päästevahendite» sõnaga «tuleohutuspaigaldiste» vastavas käändes.

§ 15. Paragrahvi 21 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (11) Tuleohutuse üldnõuded, kütteseadmete puhastamise ja tuletööde tuleohutusnõuded ning tuleohutuspaigaldistele esitatavad nõuded kehtestab siseminister määrusega.»

§ 16. Paragrahvi 25:

1) pealkiri ja lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 25. Tuleohutuspaigaldised

(1) Tuleohutuspaigaldis on tuleohutusseadmete statsionaarselt paigaldatud talituslik kogum, mille eesmärgiks on:
1) tuld kustutada;
2) tule ja suitsu levikut piirata või
3) tulekahjust informeerida.»;

2) täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Tuleohutuspaigaldiseks loetakse ka esmaseid tulekustutusvahendeid.»;

3) lõiked 2–3 tunnistatakse kehtetuks;

4) lõikes 4 asendatakse sõnad «omanik või valdaja (edaspidi valdaja)» sõnadega «omanik või valdaja (edaspidi omanik)».

§ 17. Paragrahvides 251 ja 283 asendatakse sõna «valdaja» sõnaga «omanik» vastavas käändes.

§ 18. Seadust täiendatakse §-dega 252 ja 253 järgmises sõnastuses:

« § 252. Ettevõtja tegutsemine tuleohutuspaigaldiste projekteerimisel, ehitamisel ning kontrollimisel

(1) Isikul on lubatud automaatseid tulekahjusignalisatsiooni- ja automaatseid tulekustutussüsteeme projekteerida, ehitada ja hooldada, samuti esmaseid tulekustutusvahendeid kontrollida ja hooldada, kui ta on ettevõtja äriseadustiku (RT I 1995, 26–28, 355; 1998, 91–93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 34, 185; 56, 332 ja 336; 89, 532; 93, 565; 2002, 3, 6; 35, 214; 53, 336; 61, 375; 63, 387 ja 388; 96, 564; 102, 600; 110, 657; 2003, 4, 19; 13, 64; 18, 100; 78, 523; 88, 591) tähenduses ning tal on:
1) majandustegevuse registri (edaspidi register) vastav registreering ja
2) vastavasisuline õigussuhe käesoleva seaduse §-s 253 nimetatud pädeva isikuga (edaspidi vastutav spetsialist) või kui füüsilisest isikust ettevõtja ise peab olema pädev tegutsema vastutava spetsialistina.

(2) Ettevõtja registreeringu tegemine ja registreeringu kustutamine toimub ehitusseaduses (RT I 2002, 47, 297; 99, 579; 2003, 25, 153; 2004, 18, 131) ja majandustegevuse registri seaduses (RT I 2004, 12, 79) sätestatud korras.

§ 253. Vastutav spetsialist

(1) Vastutav spetsialist on isik, kes:
1) on pädev automaatsete tulekahjusignalisatsioonisüsteemide ja automaatsete tulekustutussüsteemide projekteerimise, ehitamise ning nende hooldamise, samuti esmaste tulekustutusvahendite hooldamise juhtimiseks ja kontrollimiseks;
2) nõustab ettevõtjat, et oleks tagatud käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimine.

(2) Vastutaval spetsialistil peab olema automaatsete tulekahjusignalisatsioonisüsteemide ja automaatsete tulekustutussüsteemide projekteerimiseks, ehitamiseks ja hooldamiseks, samuti esmaste tulekustutusvahendite kontrollimiseks ja hooldamiseks:
1) omistatud kutsekvalifikatsioon kutseseaduse (RT I 2001, 3, 7; 2002, 61, 375; 2003, 13, 68; 83, 559) tähenduses, mille kohaselt isik korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle töö eest, või
2) erialane kõrgharidus ja erialane kolmeaastane töökogemus automaatsete tulekahjusignalisatsiooni- ja automaatsete tulekustutussüsteemide projekteerimise, ehitamise ning hooldamise või esmaste tulekustutusvahendite kontrollimise ja hooldamise valdkonnas või
3) erialane kutsekeskharidus ja erialane kolmeaastane töökogemus automaatsete tulekahjusignalisatsiooni- ja automaatsete tulekustutussüsteemide ning esmaste tulekustutusvahendite kontrollimise ja hooldamise valdkonnas.»

§ 19. Paragrahvi 26:

1) lõike 1 punktid 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) Päästeameti kohalikud päästeasutused – oma tegevuspiirkonnas;
3) kohaliku omavalitsuse päästeasutused – Päästeametiga sõlmitud halduslepingus ettenähtud ulatuses;»;

2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Päästeasutused ei teosta riiklikku tuleohutusjärelevalvet käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4–9 nimetatud tuleohutusnõuete täitmise üle.»

§ 20. Paragrahvi 27 lõiget 1 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

« 31) väärteomenetluse läbiviimine seadusega ettenähtud korras;».

§ 21. Paragrahvi 281:

1) lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

« 21) kontrollida vastavusdeklaratsiooni või -sertifikaadi olemasolu, kui see on õigusaktiga nõutav, nendel tuleohutuspaigaldistel ning ehitustoodetel ja -materjalidel, mille kontrollitav omadus vastavushindamisel on tuleohutus»;

2) lõike 2 punktid 2 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

3) täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses:

« (3) Kui isik takistab tuleohutusjärelevalve ametnikku käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud õiguste teostamisel, võib tuleohutusjärelevalve ametnik kohaldada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras.

(4) Tuleohu korral inimese elule, tervisele või varale võib tuleohutusjärelevalve ametnik kohaldada asendustäitmist ilma ettekirjutuse, hoiatuse ja täitekorralduseta ning siseneda ruumi jõudu kasutades või tõket kõrvaldades, et vahetu oht viivitamata kõrvaldada.

(5) Sunniraha ülemmääraks on 50 000 krooni.»

§ 22. Paragrahvi 282 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) tuleohutusnõuete rikkumise või tuleohu kõrvaldamiseks ettekirjutuse tegemine;».

§ 23. Paragrahvi 283 lõike 3 punktid 4 ja 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 4) teeb õiguserikkumise või tuleohu korral ettekirjutuse selle kõrvaldamiseks;»;

« 6) protokollib tuleohutusülevaatuse, märgib protokollis menetlusosaliste arvamused ja vastuväited ning annab menetlusosalise taotlusel temale ärakirja protokollist.»

§ 24. Paragrahv 284 tunnistatakse kehtetuks.

§ 25. Paragrahv 285 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 285. Riikliku tuleohutusjärelevalve ametniku ettekirjutus

(1) Riikliku tuleohutusjärelevalve ametnik võib teha isikule, kes oma tegevusega põhjustas tuleohu või kelle omandist tuleoht lähtub, ettekirjutuse:
1) tuleohutusnõuete rikkumise kõrvaldamiseks;
2) tuleohu vältimiseks või kõrvaldamiseks;
3) tuleohu tekitamisega põhjustatud tagajärgede kõrvaldamiseks;
4) ehitisse paigaldatud või paigaldatava nõuetele mittevastava päästevahendi või tuleohutuse seisukohalt olulise nõuetele mittevastava ehitustoote asendamiseks või kõrvaldamiseks.

(2) Tulekahju tekkimise ohu või muu kiiret sekkumist nõudva ohu inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale ennetamiseks või kõrvaldamiseks võib käesoleva seaduse § 26 lõike 1 punktides 1–9 nimetatud asutuse juht või nende poolt volitatud ametnik teha tuleohutuse eest vastutavale isikule ettekirjutuse objekti kasutamise, tegevuse või seadme töö peatamise kohta.

(3) Ettekirjutuse täitmist kontrollib ettekirjutuse teinud haldusorgan ettekirjutuse täitmise tähtpäeva saabumisest.

(4) Ettekirjutuse täitmata jätmisel rakendab ettekirjutuse teinud haldusorgan asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse täitmiseks on 25 000 krooni. Sunniraha ülemmäär käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettekirjutuse täitmiseks on 50 000 krooni.»

§ 26. Paragrahv 286 tunnistatakse kehtetuks.

§ 27. Paragrahv 29 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 29. Päästeteenistujad

(1) Päästeteenistujad käesoleva seaduse mõistes on:
1) riigi ja kohaliku omavalitsuse päästeasutuste teenistujad, kes teevad ja korraldavad päästeala töid, ja töötajad;
2) sisekaitselise rakenduskõrgkooli päästeeriala õppetööd korraldava struktuuriüksuse juhid, struktuuriüksuse juhi asetäitjad ja päästeeriala õppejõud ning pedagoogid.

(2) Siseministeeriumi teenistujate koosseisus võidakse ette näha päästeteenistuja ametikohad.

(3) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli päästeeriala täiskoormusega õppe üliõpilastele ja õpilastele laienevad päästeteenistujale ettenähtud õigused ja kohustused, kui õppetöö eripärast ei tulene teisiti, ning õpitud aeg loetakse tööstaaži hulka, kui sellele järgnes teenistus päästeasutuses.

(4) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli päästeeriala täiskoormusega õppe üliõpilastele ja õpilastele makstakse eduka õppimise korral stipendiumi. Stipendiumi suuruse ning selle maksmise tingimused ja korra kehtestab siseminister.»

§ 28. Paragrahvid 302 ja 303 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 302. Päästeteenistujate arv

Riigieelarvest finantseeritavate päästeasutuste päästeteenistujate ja teiste töötajate ning sisekaitselise rakenduskõrgkooli päästeteenistujate arvu kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega.

§ 303. Vormiriietus

(1) Päästeteenistujatele ning sisekaitselise rakenduskõrgkooli päästeeriala täiskoormusega õppe üliõpilastele ja õpilastele antakse tasuta vormiriietus, mille kirjelduse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud vormiriietuse esemete kandmise tähtajad kehtestab siseminister määrusega.»

§ 29. Paragrahv 304 tunnistatakse kehtetuks.

§ 30. Paragrahv 33 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 33. Kulude hüvitamine

(1) Riik hüvitab omanikule ning valdajale ainete, materjalide, seadmete ja muude vahendite päästetöödel kasutamisega tekkinud kulud. Riik hüvitab üle nelja tunni päästetöödele rakendatud füüsiliste isikute, sealhulgas päästeteenistujate toitlustamiskulud. Käesolevas lõikes loetletud kulude hüvitamise ulatus ja kord kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.

(2) Päästetööde juhi poolt päästetöödel rakendatud füüsiliste isikute töö tasustamine toimub eriolukorra seaduse alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud ulatuses ja korras.»

§ 31. Paragrahv 34 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 34. Päästeteenistuja ja päästetöödel rakendatud isikute sotsiaalsed tagatised

(1) Päästetöödel rakendatud isiku või päästeteenistuja hukkumise korral teenistuskohustuste täitmisel maksab riik hukkunu perekonnaliikmetele ja tema ülalpidamisel olnud isikutele ühekordset toetust 120-kordse keskmise palga ulatuses, mittetöötavatele päästetöödel rakendatud isikutele 120-kordse palga alammäära ulatuses. Päästetöödel rakendatud isiku ja teenistuskohustuste täitmisel hukkunud päästeteenistuja matused korraldatakse riigi kulul.

(2) Päästetöödel rakendatud isiku püsivalt töövõimetuks tunnistamise korral makstakse isikule ühekordset toetust:
1) töövõime osalise kaotuse puhul – 24-kordse keskmise palga ulatuses, mittetöötavale päästetöödel rakendatud isikule 24-kordse palga alammäära ulatuses;
2) töövõime täieliku kaotuse puhul – 84-kordse keskmise palga ulatuses, mittetöötavale päästetöödel rakendatud isikule 84-kordse palga alammäära ulatuses.

(3) Toetuse saaja soovil makstakse toetus välja tema poolt määratud aja jooksul osade kaupa või korraga kogu summa ulatuses.

(4) Päästetöödel rakendatud isiku hukkumise, püsivalt või osaliselt töövõimetuks tunnistamise korral makstava toetuse taotlemisel ja määramisel kohaldatakse riigieelarve seaduse (RT I 1999, 55, 584; 2002, 67, 405; 2003, 13, 69; 24, 148; 88, 588; 2004, 22, 148) §-s 30 sätestatut.»

§ 32. Paragrahvi 38 lõikest 1 jäetakse välja sõna «maavanem».

§ 33. Paragrahvi 393 lõiget 6 täiendatakse punktidega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

« 7) Päästeameti kohalik päästeasutus;
8) kohaliku omavalitsuse päästeasutus.»

§ 34. Seadust täiendatakse §-dega 42–48 järgmises sõnastuses:

« § 42. Vastavussertifikaadi kehtivus

Vastavussertifikaadid, mis on välja antud käesoleva seaduse § 25 lõike 2 alusel enne 2004. aasta 1. juulit, kehtivad kuni vastavussertifikaadi kehtivuse lõppemiseni.

§ 43. Üleminekusätted

Käesoleva seaduse §-d 25–27 jõustuvad ja § 304 muutub kehtetuks 2004. aasta 1. septembrist ning § 253 lõike 2 punktid 2 ja 3 muutuvad kehtetuks 2006. aasta 1. juulist.

§ 44. Töölepingu alusel tööle võetud päästetöötaja teenistusse võtmise ümbervormistamine

(1) Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (RT 1992, 15/16, 241; 1993, 10, 150; RT I 1993, 26, 441; 1995, 14, 170; 16, 228; 1996, 3, 57; 40, 773; 45, 850; 49, 953; 1997, 5/6, 32; 1998, 111, 1829; 1999, 16, 276; 60, 616; 2000, 25, 144; 51, 327; 57, 370; 102, 669; 2001, 17, 78; 42, 233; 53, 311; 2002, 61, 375; 62, 377; 110, 656; 111, 663; 2003, 4, 22; 13, 69; 88, 591; 90, 601; 2004, 37, 256) alusel komando pealiku, meeskonna vanema, rühmapealiku ja operatiivkorrapidaja ametikohal töötav päästetöötaja nimetatakse 2005. aasta 1. jaanuarist avalikku teenistusse.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel vormistatakse ametnik teenistusse võetuks nimetamise alusel, annab ta avaliku teenistuse seaduse (RT I 1995, 16, 228; 1999, 7, 112; 10, 155; 16, 271 ja 276; 2000, 25, 144 ja 145; 28, 167; 102, 672; 2001, 7, 17 ja 18; 17, 78; 42, 233; 47, 260; 2002, 21, 117; 62, 377, 110, 656; 2003, 4, 22; 13, 67 ja 69; 20, 116; 51, 349; 58, 387; 90, 601; 2004, 22, 148; 29, 194) §-s 28 sätestatud ametivande.

§ 45. Konkursi korras täidetaval ametikohal töötava ametniku teenistussuhte jätkumine

(1) Avaliku konkursita teenistusse võetud ametnik, kelle ametikoht on avaliku teenistuse seaduse kohaselt konkursi korras täidetav, võib töötada niisugusel ametikohal kuni atesteerimiseni.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ametnik tunnistatakse atesteerimisel ametikohale vastavaks, võrdsustatakse atesteerimistulemused konkursitulemustega.

§ 46. Ametnike atesteerimine

Käesoleva seaduse § 44 lõikes 1 avalikku teenistusse nimetatud ametniku atesteerimine korraldatakse ajavahemikul 2005. aasta 1. jaanuarist kuni 2005. aasta 31. detsembrini.

§ 47. Maavalitsuste hallatavate päästeasutuste ümberkorraldamine

Maavalitsuste hallatavad päästeasutused korraldatakse ümber Vabariigi Valituse määrusega sätestatud korras.

§ 48. Varasema tööstaaži lisamine teenistusstaažile

Päästeteenistuja teenistusstaaži arvutatakse avaliku teenistuse seaduse §-des 153–156 sätestatud korras ning teenistusstaaži hulka arvatakse ka vahetult enne avalikku teenistusse nimetamist maavalitsuste hallatavates päästeasutustes töötatud aeg.»

III. § 35. Riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse (RT I 1996, 15, 265; 89, 1590; 1998, 36/37, 552; 999, 95, 843; 97, 858; 2000, 51, 320; 58, 376; 2002, 21, 117; 2003, 51, 349) §-s 6 tehakse järgmised muudatused:

1) lõiget 2 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

« 31) komando pealik;»;

2) lõiget 5 täiendatakse punktidega 241, 242 ja 243 järgmises sõnastuses:

« 241) meeskonna vanem;
242) rühmapealik;
243) operatiivkorrapidaja;».

IV. Politseiteenistuse seaduses (RT I 1998, 50, 753; 104, 1742; 2000, 10, 57; 28, 167; 2001, 7, 17; 85, 511; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 116; 90, 601) tehakse järgmised muudatused:

§ 36. Paragrahv 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 2. Politseiteenistuse mõiste

Politseiteenistus on töötamine politseiasutuses, Kaitsepolitseiametis, Riigikantselei julgeolekuasutuste töö koordineerimisega seotud ametikohal ja sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseieriala õppe struktuuriüksuses (edaspidi Politseikolledž) politseiametniku ametikohal.»

§ 37. Paragrahv 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 7. Politseikolledži politseiametnike ametiastmed

(1) Politseikolledži teenistujad võivad olla politseiametnikud.

(2) Politseikolledži politseiametnike ametiastmed kinnitab siseminister politseipeadirektori ettepanekul.»

§ 38. Paragrahvi 71 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Politseikolledži õpilane ja täiskoormusega õppe üliõpilane on politseikadett.»

§ 39. Paragrahvi 11 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Politseivande võtab vastu siseminister.»

§ 40. Paragrahvi 12 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Politseikolledži politseiametnikud nimetab ametisse sisekaitselise rakenduskõrgkooli rektor Politseiameti juhi ettepanekul. Politseikolledži direktor nimetatakse ametisse sisekaitselise rakenduskõrgkooli põhimääruses sätestatud ajaks.»

§ 41. Paragrahvi 14 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Teave politseiasutuste ja Politseikolledži vabanevate või vabade ametikohtade ning ametikohale nimetamise tingimuste, sealhulgas konkursi tingimuste kohta avaldatakse Politseiameti Interneti koduleheküljel.»

§ 42. Paragrahvi 15 lõike 1 punkti 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) sama ametiastme piires samas või teises politseiasutuses või Politseikolledžis;».

§ 43. Paragrahvi 18 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Politseiametnikule, kes on tema nõusolekul või omal algatusel üle viidud või nimetatud Politseikolledži politseiametniku ametikohale üheks kuni viieks õppeaastaks, laienevad käesoleva seaduse §-s 17 ettenähtud tagatised kogu tema töötamise ajaks politseikolledži politseiametniku ametikohal.»

§ 44. Seadust täiendatakse §-ga 321 järgmises sõnastuses:

« § 321. Politseikolledži politseiametnike ja politseikadettide kaasamine

(1) Politseiameti juhil on õigus sisekaitselise rakenduskõrgkooli juhi nõusolekul käesoleva seaduse § 27 lõikes 1 sätestatud juhtudel kaasata tööle Politseikolledži politseiametnikke ja politseikadette.

(2) Politseikolledži politseiametnike ja politseikadettide kaasamist käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras ei loeta teenistuslähetuseks.»

§ 45. Paragrahvi 35 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Politseiametnik, politseikadett ja Politseikolledži lõpetanu on kohustatud hüvitama riigi poolt tema koolitamisele või välisriigis korraldatud täiendusõppele tehtud otsesed kulutused, kui ta:
1) katkestas mõjuva põhjuseta õpingud või täiendusõppe;
2) vabastati politseiteenistusest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;
3) vabastati politseiteenistusest distsiplinaarsüüteo eest;
4) vabastati politseiteenistusest oma algatusel;
5) arvati välja Politseikolledžist õppetööst mahajäämuse või mitterahuldava õppeedukuse tõttu või distsiplinaarsüüteo eest;
6) keeldub pärast kooli lõpetamist politseiteenistusse asumisest.»

V. § 46. Rakenduskõrgkooli seaduse (RT I 1998, 61, 980; 2003, 33, 207; 58, 387; 2004, 45, 316) §-s 273 tehakse järgmised muudatused:

1) lõike 2 punktidesse 2–4 lisatakse pärast sõnu «avalikust teenistusest» sõnad «või töölt päästeasutuses»;

2) lõike 3 punkti 1 lisatakse pärast sõnu «avalikus teenistuses» sõnad «või päästeasutuses»;

3) lõike 3 punkti 2 lisatakse pärast sõnu «vabastatud teenistusest» sõnad «või töölt päästeasutuses».

VI. Hädaolukorraks valmisoleku seaduses (RT I 2000, 95, 613; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 88, 594; 2004, 26, 173) tehakse järgmised muudatused:

§ 47. Paragrahv 16 tunnistatakse kehtetuks.

§ 48. Seadust täiendatakse §-ga 161 järgmises sõnastuses:

« § 161. Päästeameti kohaliku päästeasutuse ülesanded

Päästeameti kohalik päästeasutus:
1) kogub, töötleb ja analüüsib hädaolukordadega seotud teavet ning teeb maavanemale ettepaneku hädaolukordade ennetamiseks ja lahendamiseks;
2) nõustab valla- ja linnavalitsust riskianalüüsi tegemisel ja kriisireguleerimisplaani koostamisel;
3) osaleb maakonna riskianalüüsi tegemisel;
4) osaleb maakonna kriisireguleerimisplaani koostamisel;
5) teeb maavanemale ettepaneku side- ja elanike teavitamise süsteemi väljaarendamiseks maakonnas;
6) nõustab valla- ja linnavalitsust kriisireguleerimisõppuse korraldamisel;
7) valmistab ette ja viib läbi maakonna kriisireguleerimisõppuse;
8) osaleb kriisireguleerimisalase koolituse läbiviimisel.»

VII. § 49. Jahiseaduse (RT I 2002, 41, 252; 63, 387; 2003, 13, 70; 2004, 38, 258) § 51 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Jahimaadel surnuna leitud või liiklusõnnetuses hukkunud või liiklusõnnetuse tõttu hukatud suurulukist või selle osadest tuleb kohe teavitada päästeasutuse häirekeskust.»

VIII. § 50. Väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313; 110, 654; 2003, 26, 156; 83, 557; 88, 590) §-s 52 tehakse järgmised muudatused:

1) lõiget 5 täiendatakse pärast sõna «Päästeamet» sõnadega «, Päästeameti kohalik päästeasutus, kohaliku omavalitsuse päästeasutus»;

2) lõiget 6 täiendatakse pärast sõnu «Maksu- ja Tolliamet» sõnadega «, Päästeameti kohalik päästeasutus, kohaliku omavalitsuse päästeasutus»;

3) lõiget 7 täiendatakse pärast sõna «politseiprefektuur» sõnadega «, Päästeameti kohalik päästeasutus, kohaliku omavalitsuse päästeasutus»;

4) lõiget 11 täiendatakse pärast sõna «Päästeamet» sõnadega «, Päästeameti kohalik päästeasutus, kohaliku omavalitsuse päästeasutus».

IX. Rakendussätted

§ 51. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2004. aasta 1. juulil.

(2) Käesoleva seaduse §-d 5, 7, 46–49 jõustuvad 2005. aasta 1. jaanuaril.

(3) Vabariigi Valitsus tagab käesoleva seaduse §-de 1–3 ja 36–45 rakendumise 2004. aasta 1. septembril.

Riigikogu aseesimees Peeter KREITZBERG