Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT I 1999, 97, 862 Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 1995. a määruse nr 92 «Alam-Pedja looduskaitseala ja Karula rahvuspargi kaitse-eeskirjade ning Karula rahvuspargi välispiiri kirjelduse kinnitamine» muutmine Vastu võetud 16.12.1999 nr 387 Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555; 1999, 54, 583) paragrahvi 5 lõike 4 ja paragrahvi 6 lõike 3 alusel ning arvestades Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning fauna ja floora kaitse kohta (EÜT L 206, 21.05.1992) ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 2.04.1979) sätteid, Vabariigi Valitsus määrab: Teha Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 1995. a määruses nr 92 «Alam-Pedja looduskaitseala ja Karula rahvuspargi kaitse-eeskirjade ning Karula rahvuspargi välispiiri kirjelduse kinnitamine» (RT I 1995, 30, 381) järgmised muudatused: 1) muuta punkti 1 alapunkti 1 ja kinnitada «Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eeskiri» uues sõnastuses (juurde lisatud); 2) muuta punkti 1 alapunkti 2 ja kinnitada «Karula rahvuspargi kaitse-eeskiri» uues sõnastuses (juurde lisatud); 3) muuta punkti 2 ja määrata Alam-Pedja looduskaitseala valitsejaks Keskkonnaministeerium ja Karula rahvuspargi valitsejaks Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus Karula Rahvuspark. 4) tunnistada kehtetuks punkt 3. Peaminister Mart LAAR Keskkonnaminister Heiki KRANICH Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 1995. a määrusega nr 92 (Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 1999. a määruse nr 387 sõnastuses) ALAM-PEDJA LOODUSKAITSEALA KAITSE-EESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Alam-Pedja looduskaitseala (edaspidi kaitseala) moodustati Vabariigi Valitsuse 17. veebruari 1994. a määrusega nr 61 «Alam-Pedja looduskaitseala moodustamine» (RT I 1994, 15, 250). Kaitseala põhieesmärgiks on ulatuslikul alal ökosüsteemide loodusliku mitmekesisuse kaitse. 2. Kaitseala maa-ala on määratletud Vabariigi Valitsuse 17. veebruari 1994. a määrusega nr 61 kinnitatud Alam-Pedja looduskaitseala välispiiri kirjeldusega. 3. Kaitseala jaotub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele neljaks loodusreservaadiks, neljateistkümneks sihtkaitsevööndiks ja kaheteistkümneks piiranguvööndiks. 4. Kaitseala ning selle vööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse. 5. Kaitseala vööndite piiride kirjeldus on koostatud Laeva, Konguta ja Dubrovski metskondade 1993. aasta metsakorralduste, Adavere, Pikknurme ja Kursi metskondade 1987. aasta metsakorralduste ning Vaibla metskonna 1990. aasta metsakorralduse andmete alusel. Talumaade osas on piiride kirjeldus koostatud Katastri Ameti 1939. aastal väljaantud skeemiliste kaartide alusel. II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED 6. Inimestel on lubatud viibida ning marju ja seeni korjata kogu kaitsealal, välja arvatud loodusreservaadis ja käesolevas kaitse-eeskirjas sätestatud juhtudel sihtkaitsevööndis. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555; 1999, 54, 583). 7. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettevalmistatud ja tähistatud paikades, välja arvatud õuemaal. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal. 8. Jalgratastega liiklemine väljaspool teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on kaitsealal keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud põllumajandus- ja metsatöödel. Mootorsõidukite maksimaalseks lubatud kiiruseks kaitseala teedel on 30 km/h ning Puurmani valla territooriumil Kirna–Nõmmeotsa teel 50 km/h, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel ning teaduslikel välitöödel. 9. Kaitsealal on lubatud mootorita ujuvvahenditega liiklemine. Vee-mootorsõidukitega liiklemine, välja arvatud skuutritega, veerolleritega ja veesuuskadega, on lubatud Emajõel, Elva (Ulila) ja Ilmatsalu jõel ning kaitseala valitseja kirjalikul nõusolekul ka Pede ja Põltsamaa jõel. Järelevalve- ja päästetöödel ning teaduslikel välitöödel on vee-mootorsõidukitega liiklemine lubatud kõigil jõgedel. Vee-mootorsõidukite maksimaalseks lubatud kiiruseks Emajõel Palupõhja külaga piirneval jõelõigul on 5 km/h ning mujal kaitsealal 30 km/h, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel ning teaduslikel välitöödel. 10. Kaitsealal on lubatud alla kümne osalejaga rahvaürituste korraldamine. Üle kümne osalejaga rahvaürituste korraldamine on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. 11. Kaitseala sihtkaitsevööndis ja piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud jahipidamine ulukite arvukuse reguleerimiseks. 12. Kaitsealal on keelatud: 1) ajujaht ning püüniste, välja arvatud eluspüügi püünised mingi püüdmiseks, kasutamine jahipidamisel ulukite arvukuse reguleerimiseks; 2) lennud madalamal kui 500 meetrit, vastavalt loomastiku kaitse ja kasutamise seaduse (RT I 1998, 107, 1763; 1999, 54, 583) paragrahvile 18, välja arvatud teaduslikel välitöödel ning järelevalve- ja päästetöödel. 13. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) katastriüksuse kõlvikute piiride ja pindala muutmine; 2) detail- ja üldplaneeringu kehtestamine; 3) maakorralduskava kinnitamine; 4) metsamajandamiskava väljastamine; 5) projekteerimistingimuste andmine; 6) kalapüük kutselise kalapüügi vahendiga. 14. Poollooduslike koosluste taastamiseks ja säilitamiseks vajalikud kohustuslikud hooldetööd nagu niitmine, karjatamine, puu- ja põõsarinde harvendamine tehakse kaitseala valitseja nõusolekul või kaitseala valitseja ja kinnisasja omaniku vahelise lepingu alusel. 15. Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608) paragrahvi 44 lõike 2 alusel on kaitseala piires asuva kinnisasja võõrandamisel riigi esindajaks ostueesõiguse teostamisel keskkonnaminister, kellele teatatakse kinnisasja võõrandamisest asjaõigusseaduses sätestatud korras. 16. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja, lähtudes kaitseala kaitse-eesmärgist, vastab taotlusele kirjaliku nõusoleku ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamise või motiveeritud keeldumisega nii taotlejale kui ka vastava loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat. Kaitseala valitseja vaatab metsaraie taotluse läbi ja tulenevalt koosluse liigilise ning vanuselise mitmekesisuse säilitamise eesmärgist annab oma kirjaliku nõusoleku ja vajadusel omapoolsed tingimused või esitab motiveeritud keeldumise kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist. 17. Kaitsealal piiranguvööndisse jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõike 5 kohase kaitse-eeskirja alusel. Loodusreservaati või sihtkaitsevööndisse jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse käesoleva kaitse-eeskirja alusel. 18. Teaduslikke välitöid kaitsealal tehakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvis 25 sätestatud korra alusel. III. LOODUSRESERVAAT 19. Loodusreservaat on kaitseala otsesest inimtegevusest puutumata loodusega maa-ala, kus tagatakse looduslike koosluste säilimine üksnes looduslike protsesside tulemusena. 20. Kaitsealal on neli loodusreservaati: 1) Peterna loodusreservaat, kuhu kuuluvad: Puurmani vallas Kursi metskonna kvartal 276 (nii riigimaa kui ka talude 56–58, 94 ja 166 lahusmaatükid); Põltsamaa vallas Kursi metskonna kvartal 274 (nii riigimaa kui ka talude 57–61, 94, 95, 97A, 97B, 96, 98, 101, 103, 104A, 104B, 105–117, 141, A7, A15, A57, A71, A110, A204 ja A210 lahusmaatükid); 2) Tõllassaare loodusreservaat, kuhu kuuluvad: Puurmani vallas Kursi metskonna kvartalid 346 (ainult riigimaa, välja arvatud eraldised 1–3), 370 ja 387; Laeva vallas Laeva metskonna kvartalid 210 (ainult eraldised 2–7), 212, 213, 215–217, 220, 221, 225, 226 ja 228–230; riigimaa ja talude lahusmaatükid (hõlmab talude 45, 57, 58, A50, A51, A52, A53, A79, A107, A111, A113, A114, A118, A120, A121, A122, A124, A136, A137, A139, A140 (Roka metsavaht), A154, ja A295 maad) Laeva metskonna kvartalites 181 (ainult eraldised 1, 2a, 3a, 4–22, 26–38, 40–41; eraldistes 2 ja 3 kulgeb vööndi piir mööda edela-kirdesuunalist kraavi, jättes nimetatud eraldiste kagupoolsed osad vööndist välja), 208 (ainult eraldised 2–5), 209 (ainult eraldised 3, 5, 8–13), 211 (ainult eraldised 2–14), 214 (ainult eraldised 2, 3, 5, 7–9), 219 (ainult eraldised 2–8), 224 (ainult eraldised 2–17), 227 (ainult eraldised 2–11), 231 ja 232 (ainult eraldised 1–5, 12); 3) Võiviku loodusreservaat, kuhu kuuluvad: Puurmani vallas Kursi metskonna kvartal 389 (ainult eraldised 21b, 36–62, 63b; vööndi loodepiir ühtib 1400 m ulatuses endise Dubrovski metskonna kvartalite 104 ja 109 ning kvartalite 99 ja 110 vahelise piirisihiga, misjärel piir suundub lääne-idasuunaliselt Kursi metskonna kvartali 389 edelanurka); Laeva vallas Laeva metskonna kvartalid 234 (nii riigimaa kui ka talu A138 lahusmaatükk; ainult eraldised 5b, 8b, 9b, 10–22, 23b, 24, 28, 29, 30a) ja 235 (ainult eraldised 1–14, 15a, 16–24, 25a, 26a, 27a, 29a, 30a) (seejuures kulgeb Laeva metskonna kvartalites 234 ja 235 reservaadi piir järgmiselt: kvartalis 235 kulgeb reservaadi piir nimetatud kvartali loodesihiga paralleelselt, läbides kvartali selle loodesihist 800 meetri kaugusel, kvartalis 234 jätkub piir samas suunas edelasse 460 meetrit, suundudes edasi sirgjooneliselt loodesse, paralleelselt kvartali 234 kirdesihiga, kuni kvartalite 234 ja 223 vahelise sihini); 4) Karisto loodusreservaat, kuhu kuuluvad: Laeva vallas nii avalik-õiguslik kui eraõiguslik maa Laeva metskonna kvartalites 111, 112 ja 150; talude 14, 15, 17, 19, 20, 42, 43, 60 ja 70 lahusmaatükid Laeva (Aiu) vanajõe paremkaldal Laeva metskonna kvartalitest 112 ja 150 idas alates talundi 43 lahusmaatükist (seda hõlmates) ülesvoolu. 21. Loodusreservaadis on keelatud: 1) igasugune majandustegevus ning loodusvarade kasutamine; 2) inimeste viibimine, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel ning teaduslikel välitöödel. 22. Loodusreservaadi metsa kaitse eesmärk on metsaökosüsteemi arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina. IV. SIHTKAITSEVÖÖND 23. Sihtkaitsevöönd on kaitseala maa-ala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. 24. Kaitsealal on 14 sihtkaitsevööndit: 1) Umbusi-Epruraba sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Puurmani vallas riigimaa osa Kursi metskonna kvartalites 277–300, 303, 307, 308 ja 346 (ainult eraldised 1–3); talude 16–18, 38, 148–164 ja 166–182 lahusmaatükid Umbusi jõe ääres (Kursi metskonna kvartalites 277, 281, 286, 302, 303, 306 ja 315); talude 157, A10, A65, A90, A96, A98, A100, A102, A103, A104, A108, A110, A114, A117, A119, A131, A139 (Uutsalu metsavaht) ja A140 (Roka metsavaht) maa Pedja jõe paremkaldal Umbusi jõe suudmest allavoolu (Kursi metskonna kvartalites 286, 289–291, 294, 297, 299 ja 300); talude A138, A139, A209, A210 (Pedja jõe ääres asuv lahusmaatükk), A211 (Utsali) ja A221 maa Pedja jõe vasakkaldal (Kursi metskonna kvartalites 323, 326, 336 ja 346); A116 kinnistumaad F ja G Kursi metskonna kvartali 346 eraldistel 1, 3, 4 ja 5; talu 153 lahusmaatükk Pedja jõe paremkaldal Umbusi jõe suudmest ülesvoolu (Kursi metskonna kvartalis 315); Pedja jõgi talu A213 lahusmaatükist (Kursi metskonna kvartalis 323) allavoolu (nimetatud lahusmaatükki hõlmamata); Põltsamaa vallas riigimaa osa Kursi metskonna kvartalites 275 ja 301; Adavere metskonna kvartalid 72 (nii riigimaa osa kui ka talude 1–4, 5B ja 6 lahusmaatükid), 73, 74 (ainult riigimaa osa) ja 75; kaitsealale jääv eraõiguslik maa Umbusi jõe ääres (ainult Kursi metskonna kvartalite 275 ja 301 alal), hõlmates talude 42, 45–48, 50, 57, 58 ja 61–65 lahusmaatükke (sealhulgas Umbusi jõge); Kolga-Jaani vallas Vaibla metskonna kvartalid 17, 22, 25, 28 (riigimaa osa) ja 32 (riigimaa osa); talude 17, 46, 149, 157, 163, 164, 167, 171, 176–178, 181, A36–A39, A41–A43, A45, A49–A51, A64, A175, A246 ja A288 lahusmaatükid Pedja jõe paremkaldal Põltsamaa jõe suudmest ülesvoolu (sealhulgas Vaibla metskonna kvartalites 28 ja 32); kaitsealale jääv osa Pedja jõest Kolga-Jaani vallas; tagavaramaa lit. B ja lit. C Vaibla metskonna kvartalis 28; Laeva vallas Pedja jõgi Põltsamaa jõe suudmest ülesvoolu; riigimaa ja talude lahusmaatükid (hõlmab talude 1–6, 10–14, 23, 26, 37, 39, 41, 52 (Võhma kooli), 53, 73, A50–A53, A79, A96, A107, A111, A113, A114, A118, A120–A122, A124, A136, A139, A141 ja A154) Laeva metskonna kvartalites 198, 208 (ainult eraldis 1), 209 (ainult eraldised 1, 2, 4, 6, 7), 210 (ainult eraldis 1), 211 (ainult eraldis 1), 214 (ainult eraldised 1, 4, 6), 219 (ainult eraldis 1), 224 (ainult eraldis 1) ja 227 (ainult eraldise 1 maad); Roka metsavahi (A140) talu maa Laeva metskonna kvartalis 211 (ainult eraldis 1); 2) Laeva soo sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Puurmani vallas Kursi metskonna kvartalid 144 (nii riigimaa osa kui ka talude A12, A119, A120, A191, A195, A198 ja A253), 349–352, 360–363, 372–374, 379–386, 388, 389 (ainult eraldised 1–21a, 22–35, 63a; sihtkaitsevööndi piir ühtib 1400 m ulatuses endise Dubrovski metskonna kvartalite 104 ja 109 ning kvartalite 99 ja 110 vahelise piirisihiga, misjärel piir suundub lääne-idasuunaliselt Kursi metskonna kvartali 389 edelanurka, jättes nimetatud kvartali lõunaosa sihtkaitsevööndist välja), 390 ja 391 lahusmaatükid; talude A90, A191 ja A197 lahusmaatükid Kursi metskonna kvartalis 141; Laeva vallas Laeva metskonna kvartalid 4, 27, 46, 54 (nii riigimaa kui ka riigi tagavaramaa lit. DP, DH, DZ ja DJ, samuti kinnistute 7, 7a ja 7b maa), 126, 127 (riigimaa osa), 138 (riigimaa osa), 139 (riigimaa osa), 140 (riigimaa osa), 141 (riigimaa osa, välja arvatud eraldis 19), 156 (riigimaa osa), 157 (ainult riigimaa osa), 161 (ainult riigimaa osa), 165 (riigimaa osa), 166 (nii riigimaa kui ka Pikalageda talu (A237) maa Valmaotsa–Palupõhja teest põhja pool), 169 (riigimaa eraldistes 1–3, 6 ja 7), 181 (eraldiste 23–25 riigimaa osa), 182 (riigimaa osa), 183, 186–188 (riigimaa osa), 191–194 (riigimaa osa), 218, 222, 223, 232 (ainult eraldised 6–11, 13–23), 233, 234 (ainult eraldised 1–4, 5a, 6, 7, 8a, 9a, 23a, 25–27, 30b–50) ja 235 (ainult eraldised 15b, 25b, 26b, 27b, 28, 29b, 30b, 31–43) (seejuures kulgeb Laeva metskonna kvartalites 234 ja 235 loodusreservaadi piir järgmiselt: kvartalis 235 kulgeb loodusreservaadi piir nimetatud kvartali loodesihiga paralleelselt, läbides kvartali selle loodesihist 800 meetri kaugusel, kvartalis 234 jätkub piir samas suunas edelasse 460 meetrit, suundudes edasi sirgjooneliselt loodesse, paralleelselt kvartali 234 kirdesihiga, kuni kvartalite 234 ja 223 vahelise sihini) ning 236; Rehessaare talu (A135) maa Laeva metskonna kvartalites 139 (välja arvatud eraldis 16) ja 140 (välja arvatud eraldis 5); Vaaramaa (A150), Toriotsa (A241) ja Vaaramaa-Sepa (A243) talu maa Laeva metskonna kvartalites 129, 130, 140, 141; talu A136 maa Laeva metskonna kvartalites 127, 138 ja 139; Karussaare talu (A137) maa Laeva metskonna kvartalites 156 ja 181 (ainult eraldises 39); talude 45, 57, 58, VI, A137 ja A148 lahusmaatükid Laeva metskonna kvartalites 181 (ainult eraldistes 2b, 3b, 23–25; eraldistes 2 ja 3 kulgeb sihtkaitsevööndi piir mööda edela-kirdesuunalist kraavi, jättes nimetatud eraldiste loodepoolsed osad sihtkaitsevööndist välja) ja 182; talude 15, 19, 20, 22, 25, 26, 30, 33, 35, 39, 40, 42–44, 47–56, 59–65, VI, A148, A248 ja A297 lahusmaatükid Laeva metskonna kvartalites 185–188 ja 191–194; Puhja vallas riigimaa osa Laeva metskonna kvartalites 195–197 ja 203 (välja arvatud Rõngaskoolme vanajõgi); talude A229–A233, A235, A244 ja A251 lahusmaatükid ning tagavaramaa lit. I–XI Laeva metskonna kvartalites 184, 189, 190, 195, 196 ja 203; 3) Turvakuuri sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Kolga-Jaani vallas kogu avalik-õiguslik ja eraõiguslik (hõlmab kaitsealale jäävat osa Killi (A29) talu maast; samuti hõlmab talude 5, 6, 10–14, 15A, 15B, 16A, 16B, 18, 19, 23–29, 29A, 29B, 30–37, 39, 40, 42–44, 46, 47, 49, 51, 54–56, 58, 60–69, 71–74, 93–96, 97A, 97B, 98–103, 104A, 104B, 105–110, 112–117, 142–144, 146–163, 166–187, 189–191, 194, 195, 202, 208, 209, 214–227, 229–234, 238, 240, 247, 248, 250, 258, 262–268, 271–273, 278, 279, 281, 282, A6, A7, A10, A12, A14, A15, A18, A20, A22, A26–A28, A30, A32, A35–A42, A44, A46, A47, A49, A54–A56, A60, A62–A65, A67–A73, A83, A85, A86, A88–A96, A99, A102, A110, A117, A156, A157, A167, A189, A190 ja A205 lahusmaatükke) maa Põltsamaa jõe vasakkaldal ja Peterna oja ääres alates talu A210 maast (Vaibla metskonna kvartalis 10, seda hõlmamata) ülesvoolu, samuti talude lahusmaatükid Vaibla metskonna kvartalites 1, 2, 3, 5, 6 ja 10; tagavaramaa lit. G Põltsamaa jõe vasakkaldal Vaibla metskonna kvartalist 1 edelas; maatükid VII, XXIII, XXIV ja XXXVIII (Põltsamaa jõe vasakkaldal ning Vaibla metskonna kvartalites 2 ja 3); riigimaa Vaibla metskonna kvartalites 1, 2, 3, 5–7, 10; 4) Rõngaskoolme sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Puhja vallas riigimaa ja talude 12, 34–36, 38, 39, 42–48, 52, 55, 57–64, 66–68, 88, 194–197, A42–A52, A72, A74, A75, A78, A83, A85, A136, A234 lahusmaatükid vastavalt järgnevale piiri kirjeldusele. Vööndi lõunapiiriks on Emajõe vasakkallas alates Pede (Pedja) jõe suudmest kuni talundi 194 maad läbiva loode-kagusuunalise kraavini, mida mööda piir kulgeb Laeva metskonna kvartali 197 idanurgani. Sealt suundub sihtkaitsevööndi piir mööda nimetatud kvartali lõuna- ja läänepiiri kuni talundi 196 lahusmaatükini, mille kirde- ja läänepiiri mööda jõuab vanajõeni. Järgnevalt suundub piir mööda vanajõe põhja- ja läänekallast kuni talundi 68 lahusmaatükini ning seejärel, kattudes talundite 68, A72, 88, A75, A42, 58, 55, 36 ja 34 loodepiiriga kuni Pede (Pedja) jõeni, mille vasakkallast pidi jõuab Emajõeni; 5) Kupu sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Puhja vallas kaitsealale jääv maa-ala (sealhulgas vanajõed) Emajõe paremkaldal alates Puhja ja Rannu valla ühispiirist kaitseala edelaservas kuni kinnistu 202 lahusmaatükini, mida läbiv kraav on ühtlasi sihtkaitsevööndi idapiiriks. Sihtkaitsevöönd hõlmab talude 1–21, 27, 31–51, 51A, 51B, 52–61, 63–65, 68, 71–74, 78, 82, 194–197, 202, 234, 251 ja A239 lahusmaatükke; Rannu vallas kaitseala kogu Rannu valda jääv eraõiguslik maa (välja arvatud Emajõgi) hõlmab talude 20–32, 35, 38, 39, 43–47, 50–52, A17, A31, A39, A40, A41, A43, A51, A96 ja A103 lahusmaatükke; 6) Samblasaare sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Rannu vallas kaitseala kogu Rannu valda jääv avalik-õiguslik maa (Konguta metskonna kvartalites 4 ja 5); 7) Madise sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Puurmani vallas riigimaa osa Kursi metskonna kvartalites 309–311, 314 ja 316–322; talude A143 (Alt-Miku metsavaht), A217 (Lipardi), A218 (Madise) ja A219 (Madise metsavaht) maa kaitseala piires (välja arvatud Pedja jõgi); talude 11, 25, 74, A27, A203, A218 (kahes osas) ja A219 lahusmaatükid Pedja jõe paremkaldal Umbusi jõe suudmest ülesvoolu; talude 56, 57, A3 ja A27 lahusmaatükid Pikknurme jõe paremkaldal (Pikknurme metskonna kvartalites 197, 202 ja 207, hõlmates ühtlasi Pikknurme jõe kaitsealale jääva osa); talude 25, 26, A213, A220, A214, A208, A215, A207, A103, A40, A125, A126 lahusmaatükid Pedja jõe vasakkaldal Umbusi jõe suudmest ülesvoolu; Reinu talu (A216) maa Kursi metskonna kvartalis 324; talu 165 lahusmaatükk Kursi metskonna kvartalis 316; talude 141 ja 141a lahusmaatükid Kursi metskonna kvartalites 310, 318 ja 319; 8) Potaste sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Kolga-Jaani vallas Vaibla metskonna kvartalid 11, 12, 15 (riigimaa osa), 16, 20 (ainult riigimaa osa), 21, 23 (riigimaa osa), 24, 26 (riigimaa osa), 27, 29 (riigimaa osa), 30 ja 31; talude lahusmaatükid Põltsamaa jõe vasakkaldal alates talu A210 maast (Vaibla metskonna kvartalis 10, seda hõlmates) allavoolu kuni talundi 17 lahusmaatükini (seda hõlmamata) Põltsamaa jõe suudmes, hõlmates talude 20, 22, 23, 70–72, 80, 83, 85, 93, 112–118, 123–139, 208, 217, 222, 224, 254, A98, A200, A209, A210 ja A212 maad; tagavaramaa lit. D Põltsamaa jõe vasakkaldal Vaibla metskonna kvartalist 29 edelas; 9) Valmassaare sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Laeva vallas Laeva metskonna kvartalid 55–57, 58 (kaitsealale jääv osa), 93–94, 95 (kaitsealale jääv osa), 101 (nii riigimaa kui ka talu 7 lahusmaatükk), 102–104, 130 (ainult riigimaa osa), 131, 141 (ainult eraldis 19) ja 143 (nii riigimaa (ainult eraldised 1–17) kui ka talu A238 lahusmaatükk); Loksu kanali kaitsealale jääv osa; Laeva jõe kaitsealale jääv osa Laeva metskonna kvartali 58 kagunurgast ülesvoolu; 10) Rehessaare sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Laeva vallas Rehessaare talu (A135) maa Laeva metskonna kvartalites 128, 129, 139 (ainult eraldis 16), 140 (ainult eraldis 5); Laeva metskonna kvartalite 128 ja 129 riigimaa; 11) Kulu soo sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Laeva vallas riigimaa Laeva metskonna kvartalites 163, 167, 168, 169 (ainult eraldised 12–17) ja 170–172; tagavaramaa lit. E Laeva metskonna kvartalis 160; Sillaotsa (A236) ja Pikalageda (A237) talu maa Valmaotsa-Palupõhja teest lõuna pool (Laeva metskonna kvartalites 166, 167, 169, 170 ja 171); Kulu talu (A238) maa Laeva metskonna kvartalites 163, 164, 168 ja 172; Toriotsa talu (A241) maa Laeva metskonna kvartalites 163 ja 164; Laeva metskonna kvartalites 142, 159, 160, 163 ja 164 asuvad talude 86, 90, 92–108, 113–116, 118–123, 125, 126, 129–131, 133, A6, A67 lahusmaatükid; Valmaotsa–Palupõhja tee alates Selli talu maa lääneservast lääne suunas kuni Laeva ja Puhja valla ühispiirini; Puhja vallas Laeva metskonna kvartalid 175–177, 179, 180 ja 237; tagavaramaa lit. AT, lit. OP, lit. BJ, lit. BK, lit. BR, lit. BS, lit. BT, lit. BU, lit. CM ja lit. O Laeva metskonna kvartalites 238–244; kogu eraõiguslik maa (välja arvatud Polluski (A46) ja Koogaru (A47) talu maa) Laeva metskonna kvartalites 238–244, hõlmates talude 10, 13, 17, 19–21, 23A, 23–25, 29A, 30, 60, 64, 66, 72, 77, 79, 89, 90–101, 103, 104, 107, 111, 112, 119, 124, 125, 129, 130, 133–144, 146, 150–161, 163–169, 174, 175, 182, 184, 186, 188, 191, 196, 199–201, 203, 205–207, 209–213, 215–225, 231, 232, 252, 269, 299, 357, A3, A4, A6–A12, A14, A15, A17, A18, A29, A30, A35, A36, A42, A67–A69, A106, A131, A262, A265, A268, A272, A273 lahusmaatükke nimetatud kvartalites; Voore (A28) talu maa Laeva metskonna kvartalis 239; talude 154, 165, 179, 180, 194, A227, A235 ja A242 lahusmaatükid Emajõe vasakkaldal alates Palupõhja külas Surva (195) talu maast (seda hõlmamata) allavoolu kuni talundi 16 lahusmaatükini; 12) Pede sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Laeva vallas riigimaa Laeva metskonna kvartalites 199–201 ja 204–205 ning talude 4, 5, 9–13, 18, 33, 37, 43, 53–56, 65, 73, 78, A96, A137, A148, A297 ja VIII lahusmaatükid nimetatud kvartalites; Puhja vallas riigimaa ja talude lahusmaatükid (hõlmab talude A96, A228–A230 ja A251 maad) Laeva metskonna kvartalites 202 ja 206; Laeva metskonna kvartal 207 (nii riigimaa, tagavaramaa lit. XXIV kui ka talude A96, A229, A230 ja A251 lahusmaatükid); 13) Reku-Kavilda sihtkaitsevöönd (koosneb kahest osast, mida eraldab Emajõgi), kuhu kuuluvad: Puhja vallas talude 22–26, 29A, 90–101, 222, A3, A4, A6–A11, A14–A18, A268, A272, A273 lahusmaatükid Emajõe vasakkaldal Laeva metskonna kvartalist 244 lõuna pool; kogu eraõiguslik maa Emajõest lõuna pool alates talundi 21 lahusmaatükist (Reku parvest 500 m allavoolu) kuni talude 15 (Tidriko), 16 (Peetre) ja 17 (Jaani-Jüri) ühismaani Kavilda jõe suudmest 1700 meetrit allavoolu (hõlmab talude 1, 5–7, 10–12, 21–24, 24a (Peedu), 26, 28, 31–48, 53–56, 125–133, 135–137, 139, A2–A5, A9, A27, A28 lahusmaatükke; samuti talude 13 ja 25 ühismaa, talude 23 ja 24 ühismaa, talude 21, 22 ja 24 ühismaa, talude 29 ja 30 ühismaa); 14) Kärstna sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Laeva vallas Laeva metskonna kvartalid 118 (ainult eraldis 14 – nii riigimaa kui ka talu A12 maa), 119, 120, 121 (nii riigimaa kui ka Ihamakingu (A19) talu maa – ainult eraldised 1–3, 8–14), 122 (nii riigimaa kui ka talude A4, A7, A11, A12, A25 maa), 124, 125; kogu Emajõe vasakkaldale jääv avalik-õiguslik ja eraõiguslik maa Laeva vallas (välja arvatud Ihamakingu talu (A19) maa ja talu A78 lahusmaatükk Ihamakingu talu maast idas; hõlmab talude 1–7, 7a, 7b, 8–14, 14a, 15, 15a, 16, 17, 17a, 18–20, 27–31, 38, 49–51, 55–57, 60, 61, A1, A2, A4, A7, A11, A12, A24, A25, XX lahusmaatükke, samuti tagavaramaad lit. P ja lit. F); talude 1, 14, 15, 17–20, 42, 43, 60, 61 lahusmaatükid Laeva (Aiu) vanajõe vasakkaldal; Laeva (Aiu) vanajõgi ja Laeva kanal alates Laeva metskonnna kvartali 111 loodenurgast allavoolu; Puhja vallas kaitseala kogu Emajõe vasakkaldale jääv maa-ala alates talundi 19 lahusmaatükist (Kavilda jõe suudmest 1900 m allavoolu, seda hõlmamata) ida pool; samuti (teise lahustükina) kaitseala kogu Emajõe paremkaldale jääv maa-ala Puhja vallas talundite 15 (Tidriko), 16 (Peetre) ja 17 (Jaani-Jüri) ühismaast (Kavilda jõe suudmest 1700 meetrit allavoolu) ida pool (välja arvatud Elva jõgi), hõlmates ka nimetatud ühismaa, talude 1A, 1C, 1–16, 18–23, 26–36, 39–50, 52, 53, 56–58, 79, 86, A2, A3, A9–A16, A27, A29, A33 (Puhja kirik), A34–A38, A41, A44, Siberi C, Sibula B, Kaima kool, III, VII–XI, XIII–XV ja XXII lahusmaatükid; samuti kuuluvad vööndisse talude 15, 16 ja 17 ühismaa, talude 21, 22 ja 24 ühismaa, talude 20 ja 23 ühismaa, talude 26a ja 26b ühismaa, talude 13 ja 25 ühismaa; Tähtvere vallas kaitseala kogu Tähtvere valda jääv maa (välja arvatud Ilmatsalu jõgi), hõlmates talude 17, 27, 32, 33, 36, 38–40, 43b, 44–46, 53–55, 59, 60, 62, 70, 71, 80 ja 85 lahusmaatükke. 25. Lisaks käesoleva kaitse-eeskirja punktides 6–13 loetletud keelatud tegevustele on sihtkaitsevööndis keelatud: 1) Umbusi-Epruraba sihtkaitsevööndis inimeste viibimine kaitseala valitseja kirjaliku nõusolekuta 1. veebruarist 30. juunini, välja arvatud Kursi metskonna kvartalite 326 ja 336 osas ja samuti Kursi metskonna kvartalite 290 ja 291 ida-kagupiiriks oleval Pedja jõe lõigul ning marjade ja seente varumine 1. veebruarist 30. juunini; 2) Laeva soo sihtkaitsevööndis inimeste viibimine ning marjade ja seente varumine kaitseala valitseja kirjaliku nõusolekuta 1. veebruarist 30. juunini; 3) Turvakuuri sihtkaitsevööndis inimeste viibimine ning marjade ja seente varumine Vaibla metskonna kvartalites 1, 2, 3, 5, 6 ja 7 kaitseala valitseja kirjaliku nõusolekuta 1. veebruarist 30. juunini; 4) Rõngaskoolme sihtkaitsevööndis inimeste viibimine kaitseala valitseja kirjaliku nõusolekuta 1. aprillist 30. juunini ning marjade ja seente varumine, välja arvatud kaitsealal Palupõhja külas alaliselt elavatel inimestel; 5) Kupu sihtkaitsevööndis inimeste viibimine kaitseala valitseja kirjaliku nõusolekuta 1. aprillist 30. juunini ning marjade ja seente varumine, välja arvatud kaitsealal Palupõhja külas alaliselt elavatel inimestel; 6) Kärstna sihtkaitsevööndis inimeste viibimine kaitseala valitseja kirjaliku nõusolekuta 1. märtsist 30. juunini ja 1. septembrist 30. oktoobrini, välja arvatud Emajõe kallasrajal. 26. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktides 6–11 ja 13–14 loetletud lubatud tegevused ja järgmised tegevused: 1) kalapüük Kupu ja Rõngaskoolme sihtkaitsevööndis kaitsealal Palupõhja külas alaliselt elavatel inimestel ning Kärstna sihtkaitsevööndi I ja II kaevandis ning Kärkna ja Rõhu vanajões kaitsealal Ihmakingu talus alaliselt elavatel inimestel. Lisaks Umbusi-Epruraba sihtkaitsevööndis kalapüük jäält Kursi metskonna kvartalite 290 ja 291 ida-kagupiiriks oleval Pedja jõe lõigul (nn Tuula hauad) ajavahemikul 1. novembrist 31. märtsini ning Kärstna sihtkaitsevööndis 1. juulist 31. augustini ja 1. novembrist 28. (29.) veebruarini; 2) kaitseala tarbeks mittetootmisliku iseloomuga ehitiste rajamine Umbusi-Epruraba sihtkaitsevööndis Põltsamaa soo põhjaossa ning Pedja jõe äärde, Laeva soo sihtkaitsevööndis Laeva metskonna kvartali 223 maa-alal (Nõmmeotsa), Rehessaare sihtkaitsevööndis ning Madise sihtkaitsevööndis; 3) Madise, Potaste, Valmassaaare, Rehessaare, Kulu soo, Pede ja Reku-Kavilda sihtkaitsevööndis kaitseala valitseja nõusolekul puu- ja põõsarinde harvendamine vastavalt kaitse eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raie tehnoloogia, raieaja, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas; 4) poollooduslike koosluste ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks vajalik tegevus, välja arvatud Umbusi-Epruraba, Laeva soo, Turvakuuri, Rõngaskoolme, Kupu ja Samblasaare sihtkaitsevööndis. 27. Madise ja Rehessaare sihtkaitsevööndis olevate niitude ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks on kohustuslik nende niitmine või puu- ja põõsarinde harvendamine ning Reku-Kavilda ja Kärstna sihtkaitsevööndi luhaniitude ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks on kohustuslik nende niitmine või karjatamine, samuti puu- ja põõsarinde harvendamine. 28. Sihtkaitsevööndi metsa kaitse eesmärgid on järgmised: 1) Umbusi-Epruraba, Laeva soo, Turvakuuri, Rõngaskoolme, Kupu ja Samblasaare sihtkaitsevöönd – metsaökosüsteemi arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina; 2) Madise, Potaste, Valmassaare, Rehessaare, Kulu soo, Pede, Reku-Kavilda ja Kärstna sihtkaitsevöönd – bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. V. PIIRANGUVÖÖND 29. Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav ning kultuurmaastikuna säilitatav osa, kus majanduslikus tegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning selle alusel käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega. 30. Kaitsealal on 12 piiranguvööndit: 1) Utsali piiranguvöönd, kuhu kuuluvad: Puurmani vallas riigimaa osa Kursi metskonna kvartalites 326–329, 336–340, 348, 359 ja 371; talude Nõmme (A209), Kooli (A208), Kõppoja (A207), Suurevälja (A210), Utsali metsavaht (A213), Lindisaare (A214) ja Piiroja (A215) maa Kirna-Nõmmeotsa tee ääres; Reinu talu (A216) maa (ainult Kursi metskonna kvartalis 328); talu A210 lahusmaatükk Kursi metskonna kvartalites 326 ja 336; 2) Lipardi-Pedja piiranguvöönd, kuhu kuulub: Puurmani vallas Pedja jõgi talundi A213 lahusmaatükist (Kursi metskonna kvartalis 323) ülesvoolu (hõlmates Pedja jõe nimetatud lahusmaatüki piires); 3) Põlendiku piiranguvöönd, kuhu kuuluvad: Põltsamaa vallas nii riigimaa osa (sealhulgas tagavaramaa VI) kui ka talude lahusmaatükid (hõlmates talude 16, 17, 21/22, 24–26, 29, 32, 33, 35, 36, 38–40, 41, 47–50, 52, 75, 118, 141, A179, A154, A97 ja A155 maad) Adavere metskonna kvartalites 67, 70 ja 71; Epronemsi talu (A167), Tõnsu talu (A166) ja Manglo talu (A165) maa Adavere metskonna kvartalis 71 ning Põltsamaa valda jääv osa Põltsamaa jõest kaitseala piires; 4) Kamari-Umbusi piiranguvöönd, kuhu kuuluvad: Põltsamaa vallas kaitsealale jääv osa Liiva (147) talu maast; samuti järgmiste Kamari külas Epronemsi (A167), Nemsi (A168), Epronemsi (A169), Söödi (A170), Tõnsu (A166), Eprosaare (A172), Siruse (A171) ja Liiva (147) talu maa Adavere metskonna kvartalis 74. Lahustükina kuulub piiranguvööndisse Umbusi külas Kärdi (50), Altvälja (51), Trulli-Tõnu (45), Subsi (44), Trulli-Tõnu (43), Saare (49) ja Piiri (48) talu maa kaitseala piires. Teise lahustükina kuuluvad piiranguvööndisse talude 45, 47, 54–56 ja 59–60 lahusmaatükid Umbusi jõe vasakkaldal Kursi metskonna kvartalist 301 loodes, kaitsealale jääv osa Peebu (53) talu maast ning Umbusi jõgi Kursi metskonna kvartalitest 275 ja 301 ülesvoolu (nimetatud kvartalite piires jõge hõlmamata); 5) Rõika piiranguvöönd, kuhu kuulub: Kolga-Jaani vallas Rõika metsaülema talu (A211) maa (kahes osas; Vaibla metskonna kvartalites 20 ja 23); 6) Emajõe-Paala piiranguvöönd, kuhu kuuluvad: Kolga-Jaani vallas Põltsamaa jõe kaitsealale jääv osa; Põltsamaa vallas Põltsamaa jõe kaitsealale jääv osa; Laeva vallas Emajõe ning Pede (Pedja) jõe kaitsealale jääv osa Põltsamaa jõe suudmest allavoolu; Puhja vallas Emajõe, samuti Pede (Pedja) ja Elva jõe kaitsealale jääv osa; Rannu vallas Emajõe kaitsealale jääv osa; Tähtvere vallas Ilmatsalu jõe kaitsealale jääv osa; 7) Sooküla piiranguvöönd, kuhu kuuluvad: Laeva vallas riigimaa osa Laeva metskonna kvartalites 142, 143 (ainult eraldised 18-20), 151 ja 158; Sooküla talude Selli (A239), Suuretüki (A240), Raudoja (A242) ja Ristsaare (IV) maa; Toriotsa talu (A241) maa (ainult Laeva metskonna kvartalites 142, 158 ja 159); Vaaramaa-Sepa (A243) ja Kulu (A238) talu maa Laeva metskonna kvartalis 142; talude A6, 86, 133 ja 167 lahusmaatükid Laeva metskonna kvartalis 151; tagavaramaa lit. E ja lit. BBa Laeva metskonna kvartalis 151. Lahustükina kuulub piiranguvööndisse Sillaotsa talu (A236) maa Valmaotsa–Palupõhja teest põhja pool (Laeva metskonna kvartalites 165, 166, 169 ja 170); 8) Nasja piiranguvöönd, kuhu kuuluvad: Laeva vallas Laeva metskonna kvartal 155 (nii riigimaa osa kui ka talude 76 ja 9 lahusmaatükid); talu A79 maa Laeva metskonna kvartalis 154 (eraldis 12); Puhja vallas kogu eraõiguslik ja avalik-õiguslik maa Emajõe vasakkaldal (väljaspool Laeva metskonna kvartaleid) alates talundi 101 lahusmaatükist (Laeva metskonna kvartali 244 kagunurgas; ei kuulu piiranguvööndisse) allavoolu kuni talundi 19 lahusmaatükini (Kavilda jõe suudmest 1900 m allavoolu; kuulub piiranguvööndisse). Piiranguvöönd hõlmab talude 3, 4, 8, 9, 14, 19, 27–32, 57, 58, 76, 83, 98, 100, 102–104, 106–109, 113–124, A8, A27, A31, A33, A79 lahusmaatükke; samuti kuulub piiranguvööndisse talude 21, 22 ja 24 ühismaa ning riigi tagavaramaa lit. B; 9) Ihamakingu piiranguvöönd, kuhu kuuluvad: Laeva vallas Ihamakingu talu (A19) maa Emajõe vasakkaldal (välja arvatud Laeva metskonna kvartali 121 eraldistesse 8–14 jääv osa); Laeva metskonna kvartal 121 (riigimaa eraldistes 4–7); talu A78 lahusmaatükk Ihamakingu (A19) talu maast idas (sealhulgas Laeva metskonna kvartalis 122); 10) Kaha piiranguvöönd, kuhu kuuluvad: Puhja vallas riigimaa Laeva metskonna kvartalites 173, 174, 178 ja 184; Kaha (A228) talu maa ja lahusmaatükk Laeva metskonna kvartalites 173 ja 174; talu A227 lahusmaatükk Laeva metskonna kvartalis 173; 11) Palupõhja piiranguvöönd, kuhu kuuluvad: Puhja vallas talude Uuekooli (A229), Ajukse (A230), Vanakooli (A231), Uuetoa (A232), Tammiku (A233), A234, Vainu (A235), Kalamäe (A245), Mikako (194), Surva (195), Jaago I ja Jaago II (196) ning Tõnise (197) maa Palupõhja külas Emajõe vasakkaldal; talude 194–197 ja A234 lahusmaatükid Emajõe vasakkaldal alates talundi 194 lahusmaatükki läbivast kagu-loodesuunalisest kraavist (1100 meetrit Palupõhja külast ülesvoolu) allavoolu kuni Kalamäe (A245) talu maani; 12) Rekusaare piiranguvöönd (koosneb kolmest lahustükist), kuhu kuuluvad: Puhja vallas talude 10–21, 63, 202, A1, A3, A26 ja A28–A30 lahusmaatükid Emajõe paremkaldal alates talundi 202 lahusmaatükki läbivast kraavist (Konguta metskonna kvartali 116 loodetipus) allavoolu kuni Eiseni (75) talu maani. Lahustükina kuuluvad piiranguvööndisse talude 10–21, 60, 64, 65, 72, 76–78, 81 ja 82 lahusmaatükid Emajõe vasakkaldal alates talundi 16 lahusmaatükist (Laeva metskonna kvartalist 237 kagus; kuulub piiranguvööndisse) allavoolu kuni talundi 73 lahusmaatükini (seda hõlmamata); samuti kuulub piiranguvööndisse Eiseni (75) talu maa kaitsealale jääv osa. Teise lahustükina kuulub piiranguvööndisse Polluski (A46) ja Koogaru (A47) talu maa Laeva metskonna kvartalites 240 ja 244. 31. Piiranguvööndis on lubatud looduskaitsenõuetega kooskõlas olev majandustegevus, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktides 6–14 loetletud keelatud ja järgmised keelatud tegevused: 1) maavarade ja maa-ainese kaevandamine, välja arvatud liiva- ja savivõtt omatarbeks maapõueseaduse (RT I 1994, 86/87, 1488; 1995, 75, 1321; 1996, 49, 953; 1997, 52, 833; 86, 1461; 93, 1562; 1998, 64/65, 1005; 1999, 10, 155; 54, 583) paragrahvides 26 ja 62 sätestatud juhtudel kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades tema igakordsel nõusolekul; 2) uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, Utsali, Rõika ja Sooküla piiranguvööndis, kusjuures kaitseala valitsejal on koosluse liigilise ja vanuselise mitmekesisuse säilitamiseks õigus esitada nõudeid turberaie liigi, raie tehnoloogia, raieaja, raielangi suuruse, puidu kokku- ja väljaveo, raielangi puhastamise viiside ning puistu koosseisu ja täiuse osas; 3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 4) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal, välja arvatud Utsali, Põlendiku, Kamari-Umbusi ja Nasja piiranguvööndis, kus väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine on täielikult keelatud; 5) veekogude veetaseme muutmine ja kallaste kahjustamine, välja arvatud jõekalda kindlustustööd Palupõhja piiranguvööndis; 6) uute ehitiste püstitamine ning teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine, välja arvatud Lipardi-Pedja, Rõika, Emajõe-Paala, Sooküla, Ihmakingu, Kaha, Palupõhja ja Rekusaare piiranguvööndis kaitseala valitseja nõusolekul; 7) uute maaparandussüsteemide rajamine; 8) jäätmete ladustamine, välja arvatud kodumajapidamises tekkinud tavajäätmete ladustamine oma kinnisasja piires kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades. 32. Piiranguvööndi metsa kaitse eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. 33. Rõika, Sooküla, Ihamakingu ja Palupõhja piiranguvööndis olevate poollooduslike niitude ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks on kohustuslik nende niitmine või neil karjatamine ning puu- ja põõsarinde harvendamine. VI. LÕPPSÄTTED 34. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras. 35. Järelevalvet kaitsealal teevad kaitseala valitseja ning teised selleks volitatud isikud. 36. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole. Keskkonnaminister Heiki KRANICH Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 1995. a määrusega nr 92 (Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 1999. a määruse nr 387 sõnastuses) KARULA RAHVUSPARGI KAITSE-EESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Karula rahvuspark (edaspidi rahvuspark) moodustati Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1993. a määrusega nr 387 «Soomaa, Vilsandi ja Karula rahvuspargi moodustamine» (RT I 1994, 3, 20; 1995, 30, 381) Eesti NSV Ministrite Nõukogu 24. septembri 1979. a määrusega nr 497 «Looduskaitsealade edasise väljaarendamise kohta» (ENSV Teataja 1979, 43, 521) moodustatud Karula maastikukaitseala baasil. Rahvuspargi eesmärk on Lõuna-Eestile iseloomulike metsa- ja järverikaste kuppelmaastike kaitse. 2. Rahvuspargi maa- ja veeala on määratletud Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 1995. a määrusega nr 92 (RT I 1995, 30, 381) kinnitatud Karula rahvuspargi välispiiri kirjeldusega. 3. Rahvuspargi maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele üheks loodusreservaadiks, kahekümne üheks sihtkaitsevööndiks ja kolmeteistkümneks piiranguvööndiks. 4. Rahvuspargi ja selle vööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse. 5. Rahvuspargi ja selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000), Eesti Metsakorralduskeskuse Karula, Hargla ja Iigaste metskonna 1985. aasta ning Saru ja Antsla metskonna 1992. aasta puistuplaani (mõõtkava 1:20 000) ning talumaade osas vastavalt 1939. aasta kinnistute andmetele. II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED 6. Inimestel on lubatud viibida, marju ja seeni korjata ning pidada jahti ulukite arvukuse reguleerimiseks kogu rahvuspargi maa-alal, välja arvatud käesolevas kaitse-eeskirjas sätestatud juhtudel loodusreservaadis ning sihtkaitsevööndis. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele. 7. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult rahvuspargi valitseja poolt selleks ettevalmistatud ja tähistatud paikades, välja arvatud õuemaal. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal. 8. Jalgratastega liiklemine väljaspool teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud metsa- ja põllumajandustöödel. Ujuvvahendiga liiklemine on rahvuspargis lubatud, välja arvatud käesolevas kaitse-eeskirjas sätestatud juhtudel loodusreservaadis ja sihtkaitsevööndis, kusjuures vee-mootorsõidukiga liiklemine on lubatud ainult selleks ettenähtud ja tähistatud liiklusteel ning järelevalve- ja päästetöödel ning teaduslikel välitöödel. 9. Teaduslikke välitöid rahvuspargis tehakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvis 25 sätestatud korra alusel. 10. Rahvuspargi valitseja nõusolekuta on rahvuspargis keelatud: 1) detail- ja üldplaneeringu kehtestamine; 2) katastriüksuse kõlvikute piiride muutmine; 3) maakorralduskava kinnitamine; 4) projekteerimistingimuste andmine; 5) metsamajandamiskava väljastamine. 11. Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608) paragrahvi 44 lõike 2 alusel on rahvuspargi piires asuva kinnisasja võõrandamisel riigi esindajaks ostueesõiguse teostamisel keskkonnaminister, kellele teatatakse kinnisasja võõrandamisest asjaõigusseaduses sätestatud korras. 12. Rahvuspargi valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama rahvuspargi valitsejale kirjaliku taotluse. Rahvuspargi valitseja, lähtudes rahvuspargi kaitse-eesmärgist, vastab taotlusele kirjaliku nõusoleku ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamise või motiveeritud keeldumisega nii taotlejale kui ka vastava loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on rahvuspargi valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat. Rahvuspargi valitseja vaatab metsaraie taotluse läbi ja tulenevalt koosluse liigilise ning vanuselise mitmekesisuse säilitamise eesmärgist annab oma kirjaliku nõusoleku ja esitab vajadusel omapoolsed tingimused või motiveeritud keeldumise kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist. 13. Rahvuspargi piiranguvööndisse jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõike 5 kohase kaitse-eeskirja alusel. Loodusreservaati või sihtkaitsevööndisse jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse käesoleva kaitse-eeskirja alusel. III. LOODUSRESERVAAT 14. Loodusreservaat on rahvuspargi otsesest inimtegevusest puutumata loodusega maa-ala, kus tagatakse looduslike koosluste säilimine üksnes looduslike protsesside tulemusena. 15. Rahvuspargis on Pautsjärve loodusreservaat, kuhu kuuluvad: Karula vallas Karula metskonna kvartalid 104 (ainult Laane–Apja teest ida poole jääv osa), 107 (ainult Laane–Apja teest ida poole jääv osa), 108 (ainult Laane–Apja teest ida poole jääv osa, nii riigimaa kui ka Taropedaja-Laane talu (62) maa), 109 (ainult Kolski–Vana-Palo teerajast lääne poole jääv osa, nii riigimaa kui ka Taropedaja-Laane talu (62) ja Võidu talu (82) maa), 110 (ainult Kolski–Palo teest ja Vana-Palole minevast teerajast lääne poole jääv osa, nii Võidu (82) kui ka Lillemäe (A169) talu maa), 128 (ainult Pautsjärvest lähtuvast kraavist lääne poole jääv osa) ja 129 (ainult Pautsjärvest lähtuvast kraavist lääne poole jääv osa). 16. Loodusreservaadis on keelatud: 1) majandustegevus ning loodusvarade kasutamine; 2) inimeste viibimine, välja arvatud järelevalve-, teadus- ja päästetöödel. 17. Loodusreservaadi metsa kaitse eesmärk on metsaökosüsteemi arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina. IV. SIHTKAITSEVÖÖND 18. Sihtkaitsevöönd on rahvuspargi maa- ja veeala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. 19. Kaitsealal on kakskümmend üks sihtkaitsevööndit: 1) Kaatsi-Patupera sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Karula vallas Karula metskonna kvartalid 2 (ainult eraldist 9 läbivast kraavist ida poole jääv osa), 3 (eraldised 1–7, 16, 17 täielikult ning eraldised 8–10, 12, 14, 15 osas, mis jääb Luukina talu põhjapiiril kulgevast kraavist põhja poole), 6, 7, 12 (ainult eraldised 2, 11, 12) ja 19 (eraldised 1–5, 12, 13 täielikult ning eraldised 6, 14, 15 osas, mis jääb kvartali keskosa poolitavast kustutatud sihist lääne poole), Iigaste metskonna kvartal 10 (ainult eraldist 10 poolitavast kustutatud sihist ida poole jääv osa, nii riigimaa kui ka Kärna Karli talu (33) maa), 12 (ainult eraldised 10–21), 13 ja 14 (ainult eraldised 1–9) ning Printsimäe talu (A175) maa; 2) Palo-tagune sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Karula vallas Karula metskonna kvartalid 110 (ainult Kolski–Palo teest ida poole jääv osa; nii riigimaa, Lillemäe (A169) kui ka Võidu talu (68) maa), 111 (nii riigimaa, Võidu talu (68), Kolski talu (61) kui ka Alakonnu talu (56) maa), 112 (nii riigimaa, Kolski (61), Alakonnu (56) kui ka Ahero talu (55) maa), 132 (ainult riigimaa osas eraldistel 1, 2, 4–6, 11–13, 15–19), 133 (nii riigimaa kui ka Ahero talu (55) maa), 141, 142, 143, 144, 145 (välja arvatud Plaagi talu (A166) maa eraldistel 1–3, 5–7, 13–16, 26–30), 162, 163, 164, 165, 166 ja 167 (nii riigimaa kui ka Plaagi talu (A166) maa); Antsla vallas Antsla metskonna kvartalid 170 (ainult eraldised 1 (ainult Ähijärve lõunaosa Plaagi neeme–Muduri oja suudme vahelisest joonest lõuna pool), 13–23), 182, 196 (ainult eraldised 1–23, 26), 197, 202 ja 203 (ainult riigimaa osas eraldistel 1, 2, 10–14); 3) Väike-Apja sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Karula vallas Karula metskonna kvartalid 98 (kogu rahvusparki kuuluv osa), 99, 100 (välja arvatud eraldised 7 ja 12 täielikult ning eraldised 6 ja 8 osas, mis jääb metskonna juurest lähtuvast kraavist ida poole), 117 (kogu rahvusparki kuuluv osa), 118, 119 (nii riigimaa kui ka Kingu talu (A160) maa), 120 (nii riigimaa kui ka Kingu (A160) ja Liiva (A163) talu maa), 121 (nii riigimaa, Kingu talu (A160) kui ka Liiva talu (A163) maa, välja arvatud kvartali kaguosa läbivast teest kagusse jääv eraldise 5 osa), 150 (kogu rahvusparki kuuluv osa), 151, 152 (ainult Liiva talu (A163) maa kvartali loodeosa läbivast teest loode pool eraldistel 1, 2 ja Hargla oja paremkaldal eraldistel 8, 10, 14 ning riigimaal eraldistel 6, 7, 11–16), 153 (ainult Liiva talu (A163) maa Hargla oja paremkaldal eraldisel 16 ning riigimaa eraldistel 14, 15, 18, 19), 168 ja 169 (ainult eraldise 11 rahvusparki kuuluv osa) ning Hargla metskonna kvartalite 2 ja 3 rahvusparki kuuluvad osad; 4) Kaugjärve sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Antsla vallas Antsla metskonna kvartalid 86 (ainult riigimaa osas eraldistel 12, 20–24, 36–42), 87 (ainult riigimaa osas eraldistel 4, 7–24), 88, 96 (ainult Haanja kraavist ida poole ja Kaugjärve kraavist põhja poole jääv riigimaa eraldistel 5, 6, 9, 10, 13, 14, 19, 20, 22), 97 (ainult Kaugjärve kraavist põhja poole jääv osa eraldistel 1–16, 19, 20), 98 (ainult Kaugjärve kraavist põhja poole jääv osa), 99 ja 100 (ainult eraldis 1); 5) Äestaja soo sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Antsla vallas Antsla metskonna kvartalid 89, 90, 91 (kogu rahvusparki kuuluv osa), 92 (kogu rahvusparki kuuluv osa), 100 (ainult eraldised 2–9), 101, 102, 103 (kogu rahvusparki kuuluv osa), 113, 114, 115 (kogu rahvusparki kuuluv osa), 126 (ainult eraldised 4 ja 13 ning eraldise 5 kraavist kirde poole jääv osa), 127 (kogu rahvusparki kuuluv osa) ja 128 (kogu rahvusparki kuuluv osa); 6) Liivalombi sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Antsla vallas Antsla metskonna kvartalid 133 (ainult riigimaa osa eraldistel 5–8, 13–15), 134, 135 (eraldised 1, 2, 6–9, 12–14), 145 (ainult riigimaa osa eraldistel 17, 18), 146 (ainult riigimaa osa eraldistel 3–22), 147 ja 160 (ainult eraldised 1–6 ja 8); 7) Aruküla-Labassaare sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Mõniste vallas Saru metskonna kvartalid 12, 13 (ainult riigimaa osa eraldistel 1–15, 17–22), 14 (ainult Lauksilla–Aruküla teest lääne poole jääv riigimaa eraldistel 1–5, 10), 28, 29, 30 (ainult eraldised 1–5), 44, 45 (kogu rahvusparki kuuluv osa), 46 (kogu rahvusparki kuuluv osa), 61, 62 (kogu rahvusparki kuuluv osa), 73, 74, 75 (kogu rahvusparki kuuluv osa), 91, 92, 93 (kogu rahvusparki kuuluv osa), 98, 99 (kogu rahvusparki kuuluv osa) ja 115 (kogu rahvusparki kuuluv osa); Karula vallas Karula metskonna kvartalid 159 (ainult Silla talu (A165) ja riigimaa eraldistel 2–31), 160 (ainult Silla talu (A165) ja riigimaa eraldistel 42–44 osas, mis jääb Labassaare ojast kagu poole), 161 (ainult eraldised 22–23) ja 173 ning Hargla metskonna kvartali 7 rahvusparki kuuluv osa (eraldistel 9–12, 15, 16). Lahustükina kuuluvad sihtkaitsevööndisse Mõniste vallas Saru metskonna kvartalid 14 (ainult riigimaa eraldistel 27, 28, 30, elektriliini sihist edela pool), 30 (ainult riigimaa eraldistel 12–14, 16–18 täielikult ning eraldisel 15 osas, mis jääb Lätteniidu kraavist ida poole), 31 (ainult osas, mis jääb elektriliini sihist edela ja Perajärve–Aruküla teest lääne poole) ja 32 (ainult osas, mis jääb elektriliini sihist edela ja Perajärve–Aruküla teest lääne poole); 8) Põrgujärve sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Mõniste vallas Saru metskonna kvartalid 24 (ainult osas, mis jääb Hürova–Kautsi teest ida ja ida-läänesuunalisest metsateest lõuna poole), 25 (kogu rahvusparki jääv osa), 41 (ainult Hürova–Kautsi teest ida poole jääv riigimaa ja Järve talu (1) maa, välja arvatud eraldised 20 ja 22), 42 (ainult osas, mis jääb eraldiste 11 ja 23 lääneserva joonest lääne poole) ja 58 (ainult Hürova–Kautsi teest ida ja Järve–Punsa teest põhja poole jääv riigimaa ja Järve talu (1) maa, välja arvatud eraldised 4, 11 ja 19); 9) Patupera sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Karula vallas Karula metskonna kvartalid 1 (nii riigimaa kui ka talumaa osas) ja 2 (ainult eraldist 9 läbivast kraavist lääne poole jääv osa), samuti Papijärve talu (A36) maa rahvusparki jääv osa; Kuningamäe talu (A174) maa (sealhulgas Karula metskonna kvartalis 1 paiknevas osas), välja arvatud selle lõunaosa õhuliinist lõuna pool, taluõu ja 1-hektariline heinamaa; Kärna Karli talu (33) maa rahvusparki jääv osa; Patupera Jaani talu (35) maa rahvusparki jääv osa; Patupera Ferdi talu (37) maa rahvusparki jääv osa. Lahustükina kuuluvad sihtkaitsevööndisse Karula vallas Iigaste metskonna kvartalid 10 (ainult eraldist 10 poolitavast kustutatud sihist lääne poole jääv osa) ja 12 (ainult eraldised 1–9). Teise lahustükina kuuluvad sihtkaitsevööndisse Karula vallas Iigaste metskonna kvartalid 14 (ainult eraldis 10) ja 15, Karula metskonna kvartalid 4, 5, 12 (ainult eraldised 3–10), 13, 14 (ainult eraldisi 1, 8, 9 ja 7 läbivast ida-läänesuunalisest teest lõuna poole jääv riigimaa ja talumaa), 15 (ainult eraldist 2 läbivast ida-läänesuunalisest teerajast lõuna poole jääv riigimaa ja talumaa), 16 (ainult Konnumäe talu (57) lahusmaatükk eraldistel 14 ja 16), 19 (ainult eraldised 7–11, 16–23, 27–33 täielikult ning eraldised 6, 14, 15 osas, mis jääb kvartali keskosa poolitavast kustutatud sihist ida poole, nii riigimaa kui ka Sora talu maa (47) osas), 20 (nii riigimaa kui ka talude maa, välja arvatud eraldised 13, 25 ja 26), 21 (kõikide talude maa osas, välja arvatud eraldised 9–11) ja 22 (Mähkli talu maa); 10) Oekonnu sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Karula vallas Karula metskonna kvartalid 8, 9 (nii riigimaa kui ka Sora talu (47) maa), 14 (ainult eraldisi 1, 8, 9 ja 7 läbivast ida-läänesuunalisest teest põhja poole jääv osa), 15 (ainult eraldist 2 läbivast ida-läänesuunalisest teerajast põhja poole jääv osa) ja 16 (ainult riigimaa osa eraldistel 1–7, 11, 12), samuti Sora talu (47) lahusmaatükk praeguses Karula metskonna kvartalis 9; 11) Rebase sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Karula vallas Lepiku talu (A89) maa Rebasemõisa–Kolski teest läänes, Rebase Tornimäe edelanõlva metsaosa (kinnistu teadmata), Rebase talu (38) maa idaosa metsaala Rebase Tornimäest edelas (põhja suunas 19-hektarilise heinamaani, lääne suunas heinamaa-piirdekraavini, lõunas 6,2-hektarilise heinamaani ja harukraavini) ning Rebase järv; 12) Kuikli sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Karula vallas Karula metskonna kvartalid 46 (nii Tätä (40), Soesaare (41) kui ka Mäeküla (59) talu maa), 53 (nii Tätä (40) kui ka Soesaare (41) talu maa), 54 (nii Soesaare (41), Mäeküla (59) kui ka Karkküla (58) talu maa), 55 (nii Mäeküla (59), Karkküla (58) kui ka Taropedaja-Laane (62) talu maa), 77 (ainult Mäeküla (59) ja Karkküla (58) talu maa osas), 78 (ainult Karkküla (59) ja Taropedaja-Laane (62) talu maa osas eraldistel 1–11, 12 (ainult kraavist põhja pool), 13, 15, 16, 17 ja 27 (viimased kolm ainult Karkküla talu osas)) ja 90 (ainult Karkküla (58) talu maa osas eraldisel 3), samuti Karkküla talu (58) maa Konnumäe talu lahusmaatükist ja Sirgasmäe niidu lõunaservast lõuna pool; Mäeküla talu (59) maa Kuikli kraavist lõuna pool; Soesaare talu (41) maa Kuikli kraavist lõuna pool; 13) Tinu-Perakonnu sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Karula vallas Karula metskonna kvartalid 19 (ainult Mäe-Zilimiku talu (45) maa eraldistel 24–26), 23 (ainult eraldised 1–12, 14–22, 25–30 ja 39–47, samuti eraldis 13 Kalamaja teest lääne pool; nii Mäe-Zilimiku (45), Vana-Mendo (43) kui ka Vastse-Mendo (44) talu maa), 24 (nii Vastse-Mendo (44), Veetka (50) kui ka Perakonnu 54) talu maa), 25 (nii Lajasaare (42), Konnumäe (57), Perakonnu (54) kui ka Alakonnu (56) talu maa), 26 (nii Konnumäe (57), Perakonnu (54), Rõõmu (60), Alakonnu (56), Kolski (61) kui ka Võidu (82) talu maa), samuti Lajassaare talu (42) maa Karkküla–Mendo teest ja 4-hektarilisest heinamaast ida pool; Konnumäe talu (57) põhimaatükk; Karkküla talu (58) maa Kolski– Mendo teest ida pool; Rõõmu talu (60) maa Kolski–Mendo tee ja 17-hektarilise viljelusmaa vahel lõuna suunas kuni 3,6-hektarilise heinamaa kirdetipust itta suunduva mõttelise sirgjooneni; Antsla vallas Veetka talu (50) maa lõunaosa (Ojajärv koos selle idakalda metsa- ja sooribaga ning Veetka järvest kagusse jääv ala (läänes kuni järvest lähtuva oja paremkaldani, põhjas ja idas metsa ja viljelusmaa piirini); Perakonnu talu (54) Tsooru kolhoosi valduses olnud maa loodeosa (Linnajärv ning seda põhjast, idast ja lõunast ümbritsev mets kuni viljelusmaa piirini); Alakonnu talu (56) Tsooru kolhoosi valduses olnud maa lääneosa (Alakonnu (Jussi) järv koos ümbritseva metsa ja sooga kuni viljelusmaa piirini). Lahustükina kuulub sihtkaitsevööndisse Karula vallas Liinumägi Madsa talu (39) maa (2 ha). Teise lahustükina kuuluvad sihtkaitsevööndisse Karula vallas Karula metskonna kvartal 113 (nii Ahero talu (55) kui ka Alakonnu talu (56) maa). Kolmanda lahustükina kuulub sihtkaitsevööndisse Karula vallas Karula metskonna kvartal 145 (ainult Plaagi talu (A166) maa eraldistel 1–3, 5–7, 13–16, 26–30); 14) Vana-Palo sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Karula vallas Karula metskonna kvartalid 109 (ainult Kolski–Vana-Palo teerajast itta jääv osa, eraldistel 16 ja 17), 110 (ainult Kolski–Palo teest edelasse ja Vana-Palole minevast teerajast kagusse jääv osa eraldistel 20, 25, 26, 27; nii riigimaa, Lillemäe talu (A169) kui ka Väiketare talu maal), 128 (ainult Pautsjärvest lähtuvast kraavist itta jääv osa), 129 (ainult Pautsjärvest lähtuva kraavi ning Palo–Silla tee vahele jääv osa; nii riigimetsamaa kui ka Vana-Palo karjääri maa), 130 (ainult Palo–Silla teest läände jääv osa) ja 131 (ainult Palo–Silla teest läände jääv osa; nii riigimaa kui ka Väiketare ja Palu (A168) talu maa); 15) Valgepalo-Apjasoo sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Karula vallas Karula metskonna kvartalid 90 (ainult Taropedaja-Laane talu (62) maa eraldistel 4–7, 11, 14, 15, 18, 19, 22, 23 täielikult või osas, mis jääb kustutatud sihist edela poole), 102 (ainult eraldised 4, 5, 9 ja 20 ning Koobassaare–Kolski teest lõuna poole jääv osa nii riigimaa kui ka Suuresoo talu (A101) maal), 103, 104 (ainult Laane–Apja teest lääne poole jääv osa), 105, 106, 107 (ainult Laane–Apja teest lääne poole jääv osa eraldisel 14), 108 (ainult Laane–Apja teest lääne poole jääv osa eraldisel 6), 124 (ainult eraldised 1–17 Väike-Apja talu (A155) maal), 125 (Väike-Apja talu (A155) maa, tervikuna), 126, 127, 135 (nii Meose (A157), Köödre (A159) kui ka Suure-Apja (A161) talu maa eraldistel 8, 9, 14, 15, 18, 22, 23 täielikult ning eraldistel 13 ja 21 osas, mis jääb põhja-lõunasuunalisest kraavist ida poole), 136 (nii Köödre (A159), Meose (A157) kui ka Väike-Apja (A155) talu maa eraldistel 2–24), 137 (ainult eraldised 1, 3–6, 9, 10, 18–20, 32 täielikult ning eraldised 2, 7, 8, 12 osas, mis jääb kustutatud sihist eraldiste 5 ja 10 idapiiril lääne poole ning kustutatud sihist eraldiste 10 ja 20 lõunapiiril põhja poole), 138 (ainult eraldised 1, 6, 8), 154 (nii riigimaa kui ka Liiva (A163), Uue-Apja (A162) ja Suure-Apja (A161) talu maa eraldistel 6, 8–13 täielikult ning eraldistel 2 ja 7 osas, mis jääb kraavist lõuna ja ida poole), 155 ja 156; 16) Suur-Apja sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Karula vallas Karula metskonna kvartalid 100 (ainult eraldised 7 ja 12 täielikult ning eraldised 6 ja 8 osas, mis jääb metskonna juurest lähtuvast kraavist ida poole), 101 (ainult Lüllemäe–Hargla maanteest lääne poole jääv osa; nii Koobassaare riigitalude (A98, A99), Oru talu (A141) kui ka riigimaa), 121 (ainult kvartali kagunurka läbivast teest kagusse jääv Liiva talu (A163) maa eraldisel 5), 122 (ainult Lüllemäe–Hargla maanteest lääne poole jääv osa; nii Kase talu (A158), Köödre talu (A159), Kingu talu (A160) kui ka riigimaal), 134 (ainult Lüllemäe–Hargla maanteest lääne poole jääv osa eraldistel 1, 14, 15; nii Kingu talu (A160) kui ka Liiva talu (A163) maa), 152 (ainult Liiva talu (A163) maa kvartali loodenurka läbiva tee ning Hargla oja vahel, eraldistel 1, 2, 5, 7–10) ja 153 (ainult Liiva talu (A163) maa Hargla oja vasakkaldal eraldistel 11, 12, 16); 17) Saarjärve sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Antsla vallas Saarjärve talu (A140) maa lääneosa (Suur-Saarjärv ning selle põhjakallas teerajast lõuna pool); Järvsaare talu (A143) maa põhjaosa (Suur- ja Väike-Saarjärv, maa-ala Suur-Saarjärvest põhja pool ja järvedevahelisest kanalist loode pool); Värtemäe talu (79) maa lõunaosa (Väike-Saarjärv, maa-ala Väike-Saarjärve läänetipu – endise kruusaaugu edelanurga joonest lääne ja lõuna pool); Sarik-Siimani talu (82) maa põhjaosa Karsi–Järvsaare teest põhja pool; Vana-Hauka talu (53) lahusmaatükk, välja arvatud selle lõunaosa (saeveski teest lõunasse jääv ala, Kohki maja koos õuemaaga); Vastse-Hauka talu (52a) lõunapoolne suur lahusmaatükk; Ala-Hauka talu (52) lõunaosa põhja suunas kuni Mäekonnu–Värtemäe teeni, välja arvatud Ähijärve maaparandusobjekti piiresse jääv ala; 18) Härma sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Antsla vallas järgmiste talude maa: Härma Tiidu talu (111a) maa; Treimuthi talu maa; Hinni-Tiganiko talu (112) maa; Mägiste talu (131) põhimaatükk; Suuresõõru Hinni talu (65) maa põhjaosa mets lõunas kuni õuemaani ja ida-läänesuunalise taluteeni; 19) Küünimetsa-Pehmejärve sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Antsla vallas Antsla metskonna kvartalid 75 (Haanja talu (A138) maa tervikuna), 76 (Haanja (A138), Lohu (136) jt talude maa, välja arvatud eraldised 14–19, 22–23), 77 (talumaa tervikuna), 78 (talumaa kogu rahvusparki jäävas osas), 86 (ainult Mürgi (Küünimetsa) talu (A139) maa osas eraldistel 4, 13–16, 25–36), 96 (nii riigimaa kui ka Mürgi (Küünimetsa) talu (A139) ja Pirrupuusaare talu (A142) maa osas, välja arvatud Haanja kraavist itta ja Kaugjärve kraavist põhja jääv riigimaa eraldistel 5, 6, 9, 10, 13, 14, 19, 20, 22), 108 (ainult riigimaa osas: eraldised 1, 2, 7, 11–15), 109, 110 (ainult eraldised 13, 15–29), 111 (ainult ida-läänesuunalisest kraavist lõuna poole jääv osa eraldistel 6–27), 112 (välja arvatud kirde-edelasuunalisest kraavist loode poole jääv osa eraldistel 1–4), 120 (ainult riigimaa osas – eraldis 12), 121 (ainult riigimaa osas – eraldised 2–9), 122, 123, 124, 125, 126 (kogu rahvusparki jääv osa, välja arvatud eraldised 4 ja 13 ning eraldise 5 kraavist kirde poole jääv osa), 137 (ainult riigimaa osas), 138 (ainult eraldised 10–11) ja 151 (kogu rahvusparki kuuluv osa), samuti järgmiste talude maa: Mõisamäe talu (135) maa Mustjõest (Savikraavist) lõuna pool; lahusmaatükk «d» Juudinurme talu maast lõunas; lahusmaatükk Mõisamäe talust idas; Haanja talu (A138) endise Tsooru kolhoosi valduses olnud maa; Mürgi (Küünimetsa) talu (A139) endise Tsooru kolhoosi valduses olnud maa lõunaosa (Kogrejärvest põhja poole jääv soo ja mets), loodeosa (Küünimetsa järv ja metsaala lõunas kuni Mustjõeni (Savikraavini) ja talu õuemaa piirini) ja idaosa (Kaika–Pirrupuusaare teest itta jääv ala, välja arvatud 0,8-hektariline heinamaa; Pirrupuusaare talu (142) endise Tsooru kolhoosi valduses olnud maa põhjaosa lõunas kuni Saarjärve suubuva kraavini; Sibula Ferdi talu (78) maa Mustjõest (Savikraavist) ida pool; Pulli talu maa Mustjõest (Savikraavist) lõunasse jääv osa; Munamäe talu (199) maa Mustjõest (Savikraavist) lõunasse jääv osa; 20) Perajärve sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Antsla vallas Antsla metskonna kvartalid 62, 63, 64 (ainult Kaika–Saru maanteest lääne poole jääv osa), 159 (ainult riigimaa ja talumaa eraldistel 6–16), 160 (ainult eraldised 14–20), 171 (nii riigimaa kui ka talumaa), 172 (ainult eraldised 1–6, 11–20), 173 (ainult eraldis 21), 183, 184 (kogu rahvusparki kuuluv osa), 198 ja 199 (kogu rahvusparki kuuluv osa), samuti Lauksilla talu ümbrus Antsla metskonna kvartalites 196 (ainult eraldised 24, 25) ja 203 (ainult eraldised 3–9). Mõniste vallas Saru metskonna kvartalid 14 (ainult riigimaa selles osas, mis jääb Lauksilla–Aruküla teest ida ja elektriliini sihist kirde poole, eraldistel 4–10, 15, 16, 18, 19, 28–31), 15 (ainult Perajärve–Aruküla teest lääne poole jääv osa), 31 (ainult elektriliini sihist kirde poole jääv osa) ja 32 (ainult osas, mis jääb elektriliini sihist kirde ja Perajärve–Aruküla teest lääne poole); 21) Ubajärve sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Mõniste vallas Saru metskonna kvartalid 40 (ainult eraldist 27 läbivast teest ida poole jääv riigimaa eraldistel 15–17, 27, 28), 41 (ainult eraldis 17), 57 (ainult osas, mis jääb eraldist 14 läbivast teest ning eraldise 13 lääneservast ida poole), 58 (ainult eraldised 1, 15, 26–29), 86 (ainult eraldised 7–9, 20, 21) ja 87 (ainult Hürova–Kautsi teest lääne poole jääv osa). Lahustükina kuuluvad sihtkaitsevööndisse Mõniste vallas Saru metskonna kvartalid 3 (kogu rahvusparki kuuluv osa), 9 ja 24 (ainult osas, mis jääb ida-läänesuunalisest metsateest põhja poole). Teise lahustükina kuulub sihtkaitsevööndisse Mõniste vallas Saru metskonna kvartal 42 (ainult osas, mis jääb eraldiste 11 ja 23 lääneserva joonest ida poole). 20. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktides 6–8 loetletud lubatud tegevused. Samuti on keelatud: 1) Palo-taguses sihtkaitsevööndis Antsla metskonna kvartali 170 eraldisel 1 inimeste viibimine 1. aprillist 31. juulini; 2) Äestaja soo sihtkaitsevööndis inimeste viibimine 1. jaanuarist 31. juulini, välja arvatud vööndit läbivatel teedel ja Kaugjärve kallasrajal. Samuti on keelatud marjade ja seente varumine 1. jaanuarist 31. juulini; 3) Põrgujärve sihtkaitsevööndis inimeste viibimine ning marjade ja seente varumine 1. aprillist 31. juulini; 4) Oekonnu, Rebase ja Vana-Palo sihtkaitsevööndis inimeste viibimine 1. aprillist 31. juulini (vastava tähistuseta teedel ja Rebase järvel ning kallasrajal on inimeste liikumine lubatud aasta ringi), marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste varumine 1. aprillist 31. juulini ning puu- ja põõsarinde harvendamine 1. aprillist 31. oktoobrini; 5) Tinu-Perakonnu sihtkaitsevööndis Karula metskonna kvartali 113 eraldisel 20 puu- ja põõsarinde harvendamine. 21. Rahvuspargi valitseja igakordsel nõusolekul on Patupera, Oekonnu, Rebase, Tinu-Perakonnu (välja arvatud Karula metskonna kvartali 113 eraldisel 20), Vana-Palo, Valgepalo-Apjasoo, Suur-Apja, Saarjärve, Härma, Küünimetsa-Pehmjärve, Perajärve ja Ubajärve sihtkaitsevööndis lubatud: 1) puu- ja põõsarinde harvendamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures rahvuspargi valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja ja tehnoloogia, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas. Külmumata pinnasel on puidu kokku- ja väljavedu keelatud; 2) hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks; 3) poollooduslike koosluste ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks vajalik tegevus nagu niitmine ja karjatamine; 4) uute teede, õhuliinide ja muude rajatiste ning mittetootmisliku iseloomuga ehitise rajamine rahvuspargis paikneva kinnistu või rahvuspargi tarbeks. 22. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud: 1) kalapüük Kaugjärve (Kaugjärvel), Patupera, Oekonnu, Rebase, Kuikli, Tinu-Perakonnu, Vana-Palo, Valgepalo-Apjasoo, Suur-Apja, Saarjärve, Härma, Küünimetsa-Pehmejärve (välja arvatud Kogrejärvel), Perajärve ja Ubajärve sihtkaitsevööndis, kusjuures Ubajärve sihtkaitsevööndis Ubajärvel on kalapüük lubatud vaid käsi- ja põhjaõngega ning seisevvõrguga; 2) ulukite arvukuse reguleerimine Patupera, Oekonnu, Rebase, Kuikli, Tinu-Perakonnu, Vana-Palo, Valgepalo-Apjasoo, Suur-Apja, Saarjärve, Härma, Küünimetsa-Pehmejärve, Perajärve ja Ubajärve sihtkaitsevööndis; 3) hundi arvukuse reguleerimine Aruküla-Labassaare sihtkaitsevööndis. 23. Sihtkaitsevööndis on lubatud alla kümne osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Üle kümne osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes rahvuspargi valitseja nõusolekul. 24. Sihtkaitsevööndi metsa kaitse eesmärgid on: Kaatsi-Patupera, Palo-taguse, Väike-Apja, Kaugjärve, Äestaja soo, Liivalombi, Aruküla-Labassaare, Põrgujärve sihtkaitsevööndis – metsaökosüsteemi arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina; Patupera, Oekonnu, Rebase, Tinu-Perakonnu, Vana-Palo, Valgepalo-Apjasoo, Suur-Apja, Saarjärve, Härma, Küünimetsa-Pehmjärve, Perajärve, Ubajärve sihtkaitsevööndis – bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. V. PIIRANGUVÖÖND 25. Piiranguvöönd on rahvuspargi majanduslikult kasutatav ning kultuurmaastikuna säilitatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning selle alusel käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega. 26. Rahvuspargis on kolmteist piiranguvööndit: 1) Rebasemõisa piiranguvöönd, kuhu kuuluvad: Karula vallas Karula metskonna kvartalid 3 (ainult eraldised 11, 13, 18–20 täielikult ning eraldised 9, 10, 12, 14, 15 Metsade Peavalitsuse Luukina (A93) riigitalu maa osas), 12 (ainult eraldis 1 – Metsade Peavalitsuse Luukina (A93) riigitalu maa), 28–31 (nii riigimaa kui ka talumaa osas), 37 (rahvusparki kuuluv osa; eraldised 4–7) ja 38 (nii riigimaa kui ka talumaa osas), Madsa kooli riigitalu (86) maa, samuti Kubija talu (A37) maa; Köstrijärve talu (A3) maa; Kivisaare talu (A4) maa; Aarani talu (A4, A153) maa rahvusparki kuuluv osa; Taitse talu (37) maa rahvusparki kuuluv osa; Ivaski talu (36) maa (Karula metskonna kvartalite 28, 29, 30 osas); Rebase talu (38) maa (sealhulgas Karula metskonna kvartalite 28–31 osas), välja arvatud kinnistu idaosa metsaala Rebase Tornimäest edelas (põhja ja lääne suunas heinamaa-piirdekraavideni, lõunas heinamaaribani; Allimäe talu (A85) maa; Kuningamäe talu (A174) maa lõunaosa õhuliinist lõuna pool, taluõu ja 1-hektariline heinamaa; Suislepa talu (A139) maa; Pähkli talu (A86) maa; Tornimäe talu (A87) maa; Sepatare talu maa; Rebase talu (A88) maa; Lepiku talu (A89) maa Rebasemõisa–Kolski teest ida pool; Madsa talu (39) maa, välja arvatud Liinumägi (2 ha); Vana-Mendo talu (43) maa, välja arvatud selle Karula metskonna valduses olev osa; Vastse-Mendo talu (44) maa, välja arvatud selle Karula metskonna valduses olev osa; Mäe-Zilimiku talu (45) maa, välja arvatud selle Karula metskonna valduses olev osa; Ala-Zilimiku talu (46) maa; Oru talu (A141) maa; Moonamäe talu (A90) maa; Vallimäe talu (A91) maa; Luukina (A92) talu maa; 2) Savijärve piiranguvöönd, kuhu kuuluvad: Karula valla Iigaste metskonna kvartal 11 (nii riigimaa kui ka Savi talu maa osas), samuti Savi talude (38, 39) maa rahvusparki jäävad osad; 3) Karkküla-Kolski piiranguvöönd, kuhu kuuluvad: Karula vallas Tätä talu (40) maa, välja arvatud selle Karula metskonna kvartalitele 46 ja 53 jääv osa; Soesaare talu (41) maa Kuikli kraavist põhja pool; Lajassaare talu (42) maa idas kuni Karkküla–Mendo teeni ning 4-hektarilise heinamaa idaservani; Mäeküla talu (59) maa Kuikli kraavist põhja pool; Karkküla talu (58) maa Konnumäe talu lahusmaatükist ja Sirgasmäe niidu lõunaservast põhja pool ning Kolski–Karkküla teest lääne pool; Konnumäe talu (57) lahusmaatükk Sirgasmäe lähedal; Taropedaja-Laane talu (62) maa, välja arvatud selle Karula metskonna valduses olnud osa; Võidu talu (82) maa, välja arvatud selle Karula metskonna valduses olnud osa; Kolski talu (61) maa, välja arvatud selle Karula metskonna valduses olnud osa; Rõõmu talu (60) maa, välja arvatud selle Karula metskonna valduses olnud osa, samuti Kolski–Karkküla tee ja 17-hektarilise viljelusmaa vahele jääv ala lõuna suunas kuni 3,6-hektarilise heinamaa kirdetipust itta suunduva mõttelise sirgjooneni. Lahustükina kuulub piiranguvööndisse Karula vallas Taropedaja-Laane talu (62) maa Karula metskonna kvartalites 78 (ainult eraldised 12 (ainult kraavist lõuna pool), 14, 16–31) ning 90 (ainult eraldised 8–10 täielikult ning eraldised 4, 7, 11 osas, mis jääb kustutatud sihist kirde poole); 4) Palo piiranguvöönd, kuhu kuuluvad: Karula vallas Karula metskonna kvartalid 129 (ainult Silla–Palo teest ida poole jääv osa), 130 (ainult Silla–Palo teest ida poole jääv osa), 131 (ainult Silla–Palo teest ida poole jääv osa; nii riigimaa kui ka Palu (A168) ja Londi talu (A167) maa) ja 132 (ainult Londi (A167) ja Palu (A168) talu maa osas eraldistel 1–4, 6–11, 14–16); 5) Silla piiranguvöönd, kuhu kuuluvad: Karula vallas Karula metskonna kvartalid 137 (ainult eraldised 11, 13–17, 21–31 täielikult ning eraldised 2, 7, 8, 12 osas, mis jääb kustutatud sihist eraldiste 5 ja 10 idapiiril ida poole ning kustutatud sihist eraldiste 10 ja 20 lõunapiiril lõuna poole), 138 (ainult eraldised 2–5, 7, 9–24), 139, 140, 157, 158 (nii riigimaa kui ka Silla ehk Labassaare talu (A165) maa), 159 (ainult eraldis 1 Silla talu maal), 160 (nii riigimaa kui Silla talu (A165) maa eraldistel 1–39 täielikult ning eraldistel 40–44 osas, mis jääb Labassaare ojast loode poole) ja 161 (ainult eraldised 1–21); 6) Koobassaare-Apja piiranguvöönd, kuhu kuuluvad: Karula vallas Karula metskonna kvartalid 101 (ainult Lüllemäe–Hargla maanteest ida poole jääv osa; nii riigimaa kui ka Koobassaare talude (A98, A99), Oru talu (A141), Tormi talu (A100) ja Suuresoo talu (A101) maa), 122 (ainult Lüllemäe–Hargla maanteest ida poole jääv osa; nii Kase (A158), Köödre (A159), Kingu (A160) kui ka Suure-Apja A161) talu maa), 123 (nii Kase (A158), Meose (A157), Köödre (A159), Kingu (A160), Suure-Apja (A161) kui ka Väike-Apja (A155) talu maa), 124 (ainult eraldised 18–35 Väike-Apja talu (A155) maal), 134 (ainult Lüllemäe–Hargla maanteest ida poole jääv osa; nii riigimaa kui ka Kingu (A160), Suure-Apja (A161), Uue-Apja (A162) ja Liiva (A163) talu maa), 135 (nii Liiva (A163, Uue-Apja (A162), Suure-Apja (A161), Köödre (A159), Meose (A157) kui ka Väike-Apja (A155) talu maa eraldistel 1–7, 10–12, 16, 17, 19, 20 täielikult ning eraldistel 13 ja 21 osas, mis jääb põhja-lõunasuunalisest kraavist lääne poole), 136 (ainult eraldis 1: Väike-Apja talu (A155) maa), 152 (ainult riigimaa osa – eraldised 3, 4), 153 (ainult riigimaa ning Liiva talu (A163) maa eraldistel 1–13, 16 (Hargla oja paremkaldal üksnes riigimaa osas), 17, 20–26), 154 (ainult Liiva (A163), Uue-Apja (A162) ja Suure-Apja (A161) talu maa eraldistel 1, 3–5 täielikult ning eraldistel 2 ja 7 osas, mis jääb kraavist põhja ja lääne poole) ja 169 (ainult eraldised 1, 2, 5, 6, 7 rahvusparki jäävas osas); 7) Mähkli-Konnuküla piiranguvöönd, kuhu kuuluvad: Antsla vallas järgmiste talude maa: Sora talu (47) maa, välja arvatud selle Karula metskonna valduses olnud osa; Ansi-Mähkli talu (48) maa, välja arvatud selle Karula metskonna valduses olnud osa; Paabo-Mähkli talu (49) maa, välja arvatud selle Karula metskonna valduses olnud osa; Veetka talu (50) maa, välja arvatud selle Karula metskonna valduses olnud osa, samuti Ojajärv koos selle idakalda metsa- ja sooribaga ning Veetka järvest kagusse jääv ala (läänes kuni järvest lähtuva oja paremkaldani, põhjas ja idas metsa ja viljelusmaa piirini); Mäekonnu talu (51) maa; Perakonnu talu (54) maa, välja arvatud selle Karula metskonna valduses olnud osa, samuti Linnajärv ning seda põhjast, idast ja lõunast ümbritsev mets kuni viljelusmaa piirini; Alakonnu talu (56) maa, välja arvatud selle Karula metskonna valduses olnud osa, samuti Alakonnu (Jussi) järv koos ümbritseva metsa ja sooga kuni viljelusmaa piirini; Ahero talu (55) maa, välja arvatud selle Karula metskonna valduses olnud osa; Vana-Hauka talu (53) põhimaatükk; Ala-Hauka talu (52) maa põhjaosa lõunas kuni Mäekonnu–Värtemäe teeni ja Ähijärve maaparandusobjekti piiresse jääv ala; Vastse-Hauka talu (52a) põhimaatükk ja edelapoolne väike lahusmaatükk; Värtemäe talu (79) maa, välja arvatud Väike-Saarjärv ning Väike-Saarjärve läänetipu – endise kruusaaugu edelanurga joonest lääne ja lõuna poole jääv ala; Karula vallas Vana-Mendo talu (43), Vastse-Mendo (44) ja Sora talu (47) maa praeguse Karula metskonna kvartali 23 eraldistel 23, 24, 31–38, samuti eraldisel 13 Kalamaja teest ida pool; Mähkli talu maa praeguse Karula metskonna kvartali 20 eraldistel 13, 25, 26 ja kvartali 21 eraldistel 9–11; 8) Kaika piiranguvöönd, kuhu kuuluvad: Antsla vallas Väike-Mändiko talu (75) maa; Väike-Mändiko Hansu talu (76) maa; Suur-Mändiko Karli talu (73) maa; Suur-Mändiko Hendriku talu (74) maa; Sibula Reinu talu (77) maa; Sibula Ferdi talu (78) maa (välja arvatud Mustjõest (Savikraavist) itta jääv ala); Mändiko talu (71) maa; Koolimaa-Mändiko talu (72a) maa; Tiksi (59) talu rahvusparki jääv maa; Kaika Johani talu (69) maa; Kaika Karli talu (70) maa; Pulli talu maa põhjaosa (lõunas kuni Mustjõeni (Savikraavini)); Munamäe talu (199) maa põhjaosa (lõunas kuni Mustjõeni (Savikraavini)); Püssa talu (67) maa; Püssa talu (68) maa; Ala-Köödre talu (61) maa; Härma Peebu talu (62) rahvusparki jääv maa; Köödre talu (60) maa; Härma Taaveti (63) talu maa; Käokingu (69x) talu maa; Vanatare talu (A134) maa; 9) Jõepera piiranguvöönd, kuhu kuuluvad: Antsla vallas Pormeistri talu (114) maa; Pormeistri talu (115) maa; Mägiste talu (131) lahusmaatükk; Mundi talu (113a) maa; Mundi talu (113b) maa; Muska talu (B147) maa; Latika talu (121) maa; Latika talu (120) maa; Tatriko talu (122) maa; Suuresõõru Hinni talu (65) maa lõunaosa põhjas kuni metsamaani ja ida-läänesuunalise taluteeni; Suuresõõru Kaska talu (66) maa; Soe talu (A132) maa; Mõisamäe talu (135) maa põhjaosa lõunas kuni Mustjõeni (Savikraavini); Juudinurme talu (A133) maa; 10) Ähijärve piiranguvöönd, kuhu kuuluvad: Antsla vallas Antsla metskonna kvartali 170 eraldised 1a ja 12 (Ähijärv, välja arvatud selle lõunaosa Plaagi neeme – Muduri oja suudme vahelisest joonest lõuna pool) ning kvartalites 108, 120, 121, 132, 133, 145, 146 ja 159 olev talumaa, samuti Mürgi (Küünimetsa) talu (A139) keskosa (väljaspool sihtkaitsevööndit); Saarjärve talu (A140) maa, välja arvatud Suur-Saarjärv ning selle põhjakallas teerajast lõuna pool; Järvsaare talu (A143) maa, välja arvatud Suur- ja Väike-Saarjärv ning maa-ala Suur-Saarjärvest põhja pool ja järvedevahelisest kanalist loode pool; Pirrupuusaare talu (142) maa Antsla metskonna kvartalis 108 ning endise Tsooru kolhoosi valduses olnud maa lõunaosa põhjas kuni Saarjärve suubuva kraavini; Peetsi Peetri talu (81) maa (sealhulgas Antsla metskonna kvartalites 108, 120 ja 121); Peetsi Reinu talu (80) maa (sealhulgas Antsla metskonna kvartalites 120 ja 121); Sarik-Siimani talu (82) maa (sealhulgas Antsla metskonna kvartalis 120), välja arvatud põhjaosa Karsi–Järvsaare teest põhja pool; Vana-Hauka talu (53) lahusmaatüki lõunaosa (saeveski teest lõunasse jääv ala, Kohki maja koos õuemaaga); Lembitu talu (A145) maa (sealhulgas Antsla metskonna kvartalites 120, 132, 133); Astra talu (A146) maa (sealhulgas Antsla metskonna kvartalites 132 ja 133); Ähijärve talu (147) maa (sealhulgas Antsla metskonna kvartalites 132, 133, 145, 146); Kalda talu (148) maa (koos Vahi osaga, sealhulgas Antsla metskonna kvartalites 132, 145, 146, 159). Lahustükina kuulub piiranguvööndisse Antsla vallas Haanja talu (A138) maa Antsla metskonna kvartalite 86 ja 87 osas ning kvartali 76 eraldistel 14–19, 22–23. Teise lahustükina kuuluvad piiranguvööndisse Antsla vallas Pikassaare ümbrus – Antsla metskonna kvartalid 97 (ainult Kaugjärve kraavist lõuna poole jääv osa eraldistel 16–28), 98 (ainult Kaugjärve kraavist lõuna poole jääv osa eraldisel 21), 110 (ainult eraldised 1–12, 14, 15), 111 (ainult ida-läänesuunalisest kraavist põhja poole jääv osa eraldistel 1–8, 12) ning 112 (ainult kirde-edelasuunalisest kraavist loode poole jääv osa eraldistel 1–4); 11) Saera piiranguvöönd, kuhu kuuluvad: Antsla vallas Antsla metskonna kvartalid 59 (kogu rahvusparki kuuluv osa), 135 (eraldised 3–5, 10, 11, 15–20), 136, 137 (ainult talumaa osas eraldistel 19–23), 148, 149, 150 (nii riigimaa kui ka talumaa), 160 (ainult eraldised 7, 9–13, 21–23), 161 (kogu rahvusparki kuuluv osa), 162 (kogu rahvusparki kuuluv osa, nii riigimaa kui ka talumaa), 163 (kogu rahvusparki kuuluv osa), 172 (ainult eraldised 7–9) ja 173 (ainult eraldis 1). Lahustükina kuulub piiranguvööndisse Antsla vallas Antsla metskonna kvartal 138 (ainult eraldised 1–9, 12) ja 139 (kogu rahvusparki kuuluv osa); 12) Aruküla piiranguvöönd, kuhu kuuluvad: Mõniste vallas Saru metskonna kvartalid 13 (ainult Piiri talu (157) maa osas eraldistel 10–12, 14–18, 22–26), 14 (ainult Piiri talude (156, 157) maa osas eraldistel 3, 4, 8, 11–15, 17, 20–29), 15 (ainult Perajärve–Aruküla teest ida poole jääv osa), 16, 17, 18, 30 (ainult eraldised 6–11 täielikult ja eraldis 15 osas, mis jääb Lätteniidu kraavist lääne poole), 31 (ainult eraldised 16–17), 32 (ainult Perajärve–Aruküla teest ida poole jääv osa), 33, 34, 35, 47 (kogu rahvusparki jääv osa) ja 48 (kogu rahvusparki jääv osa). Antsla vallas Antsla metskonna kvartalid 64 (ainult Kaika–Saru maanteest ida poole jääv osa) ja 65 (kogu rahvusparki kuuluv osa); 13) Järve piiranguvöönd, kuhu kuuluvad: Mõniste vallas Saru metskonna kvartalid 24 (ainult Hürova–Kautsi teest lääne poole jääv osa), 40 (ainult eraldist 27 läbivast teest lääne poole jääv riigimaa ning Järve talu (1) maa eraldistel 10, 16, 18, 19), 41 (ainult Hürova–Kautsi teest lääne poole jääv osa ning eraldised 20 ja 22; nii riigimaa kui ka Järve talu (1) maa), 57 (ainult eraldist 14 läbivast teest ning eraldise 13 lääneservast lääne poole jääv riigimaa ja Järve talu (1) maa), 58 (nii riigimaa kui ka Järve talu (1) maa eraldistel 2–4, 11, 16–25, 30, 32–38 täielikult ning eraldisel 31 osas, mis jääb Järve–Punsa teest lõuna poole), 86 (kogu rahvusparki jääv riigimaa ja Järve talu (1) maa, välja arvatud eraldised 7–9, 20, 21) ja 87 (ainult Hürova–Kautsi teest ida poole jääv osa). 27. Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus, sealhulgas jahipidamine ja kalapüük, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktides 7–8 ja 10 loetletud keelatud tegevused. Samuti on keelatud: 1) uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures rahvuspargi valitsejal on koosluse liigilise ja vanuselise mitmekesisuse säilitamiseks õigus esitada nõudeid turberaie liigi, raie tehnoloogia, raieaja, raielangi suuruse, puidu kokku- ja väljaveo, raielangi puhastamise viiside ning puistu koosseisu ja täiuse osas; 2) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 3) maavarade ja maa-ainese kaevandamine, välja arvatud rahvuspargi valitseja igakordsel nõusolekul liiva- ja kruusavõtt omatarbeks, maapõueseaduse (RT I 1994, 86/87, 1488; 1995, 75, 1321; 1996, 49, 953; 1997, 52, 833; 86, 1461; 93, 1562; 1998, 64/65, 1005; 1999, 10, 155; 54, 583) paragrahvides 26 ja 62 sätestatud juhtudel rahvuspargi valitsejaga kooskõlastatud kohtades ning Ähijärve piiranguvööndis Pikassaare kruusaaugu (Antsla metskonna kvartali 112 eraldis 1) kasutamine kuni selle ammendamise ja tasandamiseni, ainult rahvuspargi sisesteks vajadusteks; 4) uute maaparandussüsteemide rajamine; 5) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal; 6) jäätmete ladustamine, välja arvatud kodumajapidamises tekkinud tavajäätmete ladustamine õuemaal. Mujal oma kinnisasja piires tavajäätmete ladustamine on lubatud rahvuspargi valitseja nõusolekul; 7) veekogude veetaseme muutmine ja nende kallaste kahjustamine. 28. Rahvuspargi valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud: 1) uute ehitiste püstitamine, kusjuures kogu Ähijärve piiranguvööndis ning Rebasemõisa, Savijärve, Karkküla-Kolski, Mähkli-Konnuküla, Kaika ja Järve piiranguvööndis olevate järvede tavalisest veepiirist 50 m ulatuses on uute ehitiste püstitamine lubatud ainult taluhoonestuse algses kohas; 2) uute teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine; 3) üle 20 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. 29. Piiranguvööndi metsa kaitse eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. 30. Piiranguvööndi poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks kohustuslik järgmine tegevus: 1) Rebasemõisa piiranguvööndis oleval kuppelmaastikul niitmine ja karjatamine, samuti praeguste metsata nõlvade ja kuplite hoidmine lagedana; 2) Karkküla-Kolski, Mähkli-Konnuküla ja Järve piiranguvööndis niitmine või karjatamine; 3) Kaika piiranguvööndis oleval kuppelmaastikul kuplijalamitel ja kuplitevahelistes orgudes niitmine, karjatamine või puu- ja põõsarinde harvendamine, samuti praeguste metsata kuplite hoidmine lagedana; 4) Jõepera piiranguvööndis niitmine, karjatamine või puu- ja põõsarinde harvendamine. VI. LÕPPSÄTTED 31. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras. 32. Järelevalvet kaitsealal teevad rahvuspargi valitseja ning teised selleks volitatud isikud. 33. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib rahvuspargi valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole. Keskkonnaminister Heiki KRANICH