HALDUSÕIGUSAvaliku teenistuse eriregulatsioonid

HALDUSÕIGUSPensionide eriregulatsioonid

Teksti suurus:

Politseiteenistuse seadus (lühend - PolTS)

Politseiteenistuse seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.07.2004
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.05.2006
Avaldamismärge:

Politseiteenistuse seadus

Vastu võetud 14.05.1998
RT I 1998, 50, 753
jõustumine 15.06.1998

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
19.01.2000RT I 2000, 10, 5716.02.2000
14.03.2000RT I 2000, 28, 16716.04.2000
20.12.2000RT I 2001, 7, 1701.03.2001
11.10.2001RT I 2001, 85, 51108.11.2001 , osaliselt 1. 01. 2002
05.06.2002RT I 2002, 53, 33601.07.2002
19.06.2002RT I 2002, 61, 37501.08.2002
29.01.2003RT I 2003, 20, 11610.03.2003
18.12.2003RT I 2003, 90, 60101.01.2008
19.05.2004RT I 2004, 46, 32901.07.2004
28.06.2004RT I 2004, 54, 39001.07.2004

Muudetud samuti Riigikohtu 25. 11. 1998 otsusega ( RT I 1998, 104, 1742 ), mis jõustus 25. 11. 1998.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Seaduse reguleerimisala

 (1) Käesoleva seadusega sätestatakse politseiteenistuse mõiste ja tingimused.

 (2) Politseiteenistusele laieneb avaliku teenistuse seadus (RT I 1995, 16, 228; 50, 764; 97, 1664; 1996, 15, 265; 45, 850; 1997, 1, 4; 29, 447; 1998, 34, 486; 38, 563) käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

 (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 2. Politseiteenistuse mõiste

  Politseiteenistus on töötamine politseiasutuses, Kaitsepolitseiametis, Riigikantselei julgeolekuasutuste töö koordineerimisega seotud ametikohal ja sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseieriala õppe struktuuriüksuses (edaspidi Politseikolledž) politseiametniku ametikohal.
[RT I 2004, 54, 390 - jõust. 01.07.2004]

§ 3. Politseiametniku mõiste

 (1) Politseiametnik on politseiteenistuses olev isik.

 (2) Politseiametnik on riigiametnik.

§ 4. Politseiametnike põhigrupid

 (1) Politseiametnike ametikohad jagunevad põhigruppidesse, lähtudes ametikohal töötamiseks esitatavatest haridus- ja muudest põhinõuetest.

 (2) Politseiametnike põhigrupid on:
 1) kõrgemad politseiametnikud;
 2) vanempolitseiametnikud;
 3) noorempolitseiametnikud.

 (3) Politseiametnike ametikohtade põhigruppide siseselt on kehtestatud ametikoha nimetused ametinimetustena.

§ 5. Politseiametnike ametinimetused

 (1) Kõrgemad politseiametnikud on:
 1) politseipeadirektor, kaitsepolitsei peadirektor;
 2) politseipeadirektori asetäitja, kaitsepolitsei peadirektori asetäitja;
 3) politseidirektor, politseiprefekt;
 4) politseiasedirektor, politseiaseprefekt, politseinõunik;
 5) ülemkomissar;
 6) komissar.

 (2) Vanempolitseiametnikud on:
 1) politseijuhtivinspektor, juhtivassistent, juhtivkonstaabel;
 2) politseivaneminspektor, vanemassistent, vanemkonstaabel;
 3) politseiinspektor, assistent, konstaabel.

 (3) Noorempolitseiametnikud on politseinooreminspektor, nooremassistent, nooremkonstaabel.

 (4) Assistentide ametinimetusi kasutatakse vaid Kaitsepolitseiametis.

§ 6. Politseiametnike ametiastmed

 (1) Käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktides 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 nimetatud politseiametnikud kuuluvad vastavalt politseiametnike 10., 9., 8., 7., 6. ja 5. ametiastmesse.

 (2) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 1, 2 ja 3 nimetatud politseiametnikud kuuluvad vastavalt politseiametnike 4., 3. ja 2. ametiastmesse.

 (3) Käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 nimetatud politseiametnikud kuuluvad politseiametnike 1. ametiastmesse.

§ 7. Politseikolledži politseiametnike ametiastmed

 (1) Politseikolledži teenistujad võivad olla politseiametnikud.

 (2) Politseikolledži politseiametnike ametiastmed kinnitab siseminister politseipeadirektori ettepanekul.
[RT I 2004, 54, 390 - jõust. 01.07.2004]

§ 71. Politseikadett

 (1) Politseikolledži õpilane ja täiskoormusega õppe üliõpilane on politseikadett.

 (2) Politseiametnikke ettevalmistava õppeasutuse sisekorraeeskiri võib politseiametnikule ettenähtud õigusi ja kohustusi laiendada politseikadetile, kui see on vajalik õppe eesmärkide saavutamiseks.

 (3) Politseikadetile laienevad politseiametnikule ettenähtud sotsiaalsed tagatised, samuti õigused ja vastutus, kui ta kaasati või ta asus oma initsiatiivil või kannatanu palvel politseiametniku ülesannete täitmisele.

 (4) Õppepraktika läbimiseks nimetatakse politseikadett politseiasutuses ametisse koosseisuvälise teenistujana. Õppepraktika ajal laienevad politseikadetile avaliku teenistuse seaduse §-d 40, 43, 44, 50–52, 55, 56, 59–65, 67–77, 79–81 ning käesoleva seaduse §-d 21–29, 32, 39–41.

 (5) Politseikadetile makstakse eduka õppimise korral stipendiumi. Stipendiumi suuruse ja selle maksmise tingimused ja korra kehtestab siseminister.
[RT I 2004, 54, 390 - jõust. 01.07.2004]

2. peatükk POLITSEITEENISTUSSE VÕTMINE 

§ 8. Politseiametnikule esitatavad nõuded

 (1) Politseiametnikuna võib teenistusse võtta 19-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel antud ��igusaktiga kehtestatud ulatuses ning vastab politseiametniku kutsesobivuse nõuetele.

 (2) Politseiametnike kutsesobivuse, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, haridus- ja tervisenõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 9. Isikud, keda on keelatud võtta politseiteenistusse

  Politseiteenistusse on keelatud võtta isikut:
 1) kes on piiratud teovõimega;
 2) kellel on täitmata ajateenistuse kohustus;
 3) keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
 4) kes on kandnud vabadusekaotuslikku karistust;
 5) kes on kriminaalasjas kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune;
 6) kellelt on jõustunud kohtuotsusega ära võetud politseiametniku ametikohal töötamise õigus;
 7) kes on lähedases suguluses (vanemad, vennad, õed, lapsed) või hõimluses (abikaasa, abikaasa vanemad, vennad, õed, lapsed) vastavat ametikohta vahetult kontrolliva ametniku või vahetu ülemusega;
 8) kes saab välisriigilt pensioni, töötasu või muid regulaarseid hüvitisi.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 10. Politseivanne

  Politseiteenistusse astudes annab politseiametnik politseivande:

  "Astudes politseiteenistusse, annan mina, (ees- ja perekonnanimi), vande olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale, juhinduda kõrvalekaldumatult seadustest, hoida riigi- ja ametisaladust, rakendada minule antud võimu õiglaselt ja erapooletult ning täita ausalt ja kohusetundlikult teenistuskohustusi."

§ 11. Politseivande andmine

 (1) Iga teenistusse astuv politseiametnik annab politseivande.

 (2) Politseivande andmine toimub pidulikult, riigilipu juures.

 (3) Politseivannet andev politseiametnik loeb ette politseivande ja kirjutab alla politseivande tekstile.

 (4) Politseivande võtab vastu siseminister.

 (5) Politseikadett annab politseivande enne esimest õppepraktikat.

 (6) Politseiametniku või politseikadeti poolt allakirjutatud politseivande teksti hoitakse koos teenistuslehega.
[RT I 2004, 54, 390 - jõust. 01.07.2004]

§ 12. Politseiametnike ametisse nimetamine

 (1) Politseiameti juhi nimetab ametisse viieks aastaks Vabariigi Valitsus siseministri ettepanekul, kuulates ära Riigikogu õiguskomisjoni seisukoha. Politseiameti juhti ei tohi nimetada ametisse rohkem kui kaheks ametiajaks järjestikku. Kaitsepolitseiameti peadirektor nimetatakse ametisse julgeolekuasutuste seaduses ettenähtud korras.

 (2) Politseiameti ja Kaitsepolitseiameti juhi asetäitjad nimetab ametisse siseminister vastava ameti juhi ettepanekul.

 (3) Politseikolledži politseiametnikud nimetab ametisse sisekaitselise rakenduskõrgkooli rektor Politseiameti juhi ettepanekul. Politseikolledži direktor nimetatakse ametisse sisekaitselise rakenduskõrgkooli põhimääruses sätestatud ajaks.

 (4) Teised kõrgemad politseiametnikud nimetab ametisse vastavalt Politseiameti ja Kaitsepolitseiameti juht.

 (5) Politseiprefektuuri juht ning Kaitsepolitseiameti regionaalse struktuuriüksuse juht nimetatakse ametisse viieks aastaks.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2, 3 ja 4 nimetamata politseiametnikud nimetab ametisse vastava asutuse juht.
[RT I 2004, 54, 390 - jõust. 01.07.2004]

§ 13. Politseiametnike ametisse nimetamise tingimused

 (1) Politseiameti ja Kaitsepolitseiameti juhiks võib nimetada isiku, kes on enne ametisse nimetamist töötanud vähemalt kolm aastat kas Politseiameti või Kaitsepolitseiameti juhi asetäitjana või Politseiameti või Kaitsepolitseiameti struktuuriüksuse, politseiasutuse või politseiõppeasutuse juhina.

 (2) Politseiameti ja Kaitsepolitseiameti juhi asetäitjaks, Politseiameti ja Kaitsepolitseiameti struktuuriüksuse, politseiasutuse ja politseiõppeasutuse juhiks võib nimetada isiku, kes on enne ametisse nimetamist töötanud vähemalt kolm aastat kõrgema politseiametnikuna.

 (3) Muu kõrgema politseiametniku ametikohale võib nimetada isiku, kes on vähemalt kaks aastat töötanud politseiametnike 3. või 4. ametiastmesse kuuluval politseiametniku ametikohal.

 (4) Erandkorras võib komissariks nimetada magistrikraadi omava või vastava kvalifikatsiooniga isiku või isiku, kes enne ametisse nimetamist on vähemalt kaks aastat töötanud kohtunikuna, vandeadvokaadina, prokurörina (välja arvatud abiprokurörina), kõrgema vanglaametnikuna, notarina, või muu kõrgharidust omava isiku, kelle haridus vastab sellele ametikohale ettenähtud haridusnõuetele.

 (5) Politseiametnike 3. või 4. ametiastmesse kuuluvale politseiametniku ametikohale võib nimetada isiku, kes on vähemalt ühe aasta töötanud politseiametnike 2. ametiastmesse kuuluval politseiametniku ametikohal.

 (6) Politseiametnike 2. ametiastmesse kuuluvale politseiametniku ametikohale võib nimetada isiku, kes on vähemalt ühe aasta töötanud noorempolitseiametniku ametikohal.

 (7) Vanempolitseiametniku ametikohale võib nimetada kõrgharidusega isiku, kelle haridus vastab sellele ametikohale ettenähtud haridusnõuetele.

 (8) Politseiametniku võib ametisse nimetada konkursita.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

§ 14. Internetis teabe avaldamine politseiametnike vabade ametikohtade kohta

 (1) Teave politseiasutuste ja Politseikolledži vabanevate või vabade ametikohtade ning ametikohale nimetamise tingimuste, sealhulgas konkursi tingimuste kohta avaldatakse Politseiameti Interneti koduleheküljel.

 (2) Teavet ei avaldata nende politseiametnike ametikohtade kohta, kelle ülesandeks on vaid jälitustegevus.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe avaldamise korra kehtestab siseminister määrusega.
[RT I 2004, 54, 390 - jõust. 01.07.2004]

3. peatükk POLITSEIAMETNIKU ÜLEVIIMINE 

§ 15. Politseiametniku tema nõusolekuta üleviimine

 (1) Täiendavalt avaliku teenistuse seaduses sätestatud juhtudele võib politseiametniku teenistuse huvides tema nõusolekuta üle viia muule politseiametniku ametikohale:
 1) sama ametiastme piires samas või teises politseiasutuses või Politseikolledžis;
 2) politseiametnike põhigrupi ametiastmete piires, sealhulgas madalamale ametikohale, kui üleviimine on seotud politseiasutuse või politseiõppeasutuse ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise või teenistujate koosseisude koondamisega.

 (2) [Kehtetu]
[RT I 2004, 54, 390 - jõust. 01.07.2004]

§ 16. Politseiametniku tema nõusolekuta üleviimise õigus

 (1) Politseiametniku tema nõusolekuta üleviimise õigus on isikul, kellel on politseiametniku sellele ametikohale nimetamise õigus. Noorem- ja vanempolitseiametniku ühest politseiasutusest (välja arvatud Kaitsepolitseiamet) teise üleviimise õigus on Politseiameti juhil.

 (2) Politseiametniku tema nõusolekuta teisele ametikohale Kaitsepolitseiametisse üleviimise õigus ning Kaitsepolitseiameti politseiametniku ametikohale teises politseiasutuses üleviimise õigus on siseministril.

§ 17. Tagatised nõusolekuta üleviimise korral

 (1) Politseiametniku teisele ametikohale tema nõusolekuta üleviimisest teenistuse huvides on üleviimise õigust omav isik kohustatud politseiametnikule kirjalikult ette teatama vähemalt üks kuu.

 (2) Üleviidud politseiametnikule:
 1) säilitatakse senine palk, kui palk uuel ametikohal on väiksem senisest palgast;
 2) [Kehtetu - RT I 1998, 104, 1742 - jõust. 25.11.1998]

 (3) -(4)
[Kehtetud - RT I 1998, 104, 1742 - jõust. 25.11.1998]

§ 18. Õppejõuks üleviidud politseiametniku tagatised

 (1) Politseiametnikule, kes on tema nõusolekul või omal algatusel üle viidud või nimetatud Politseikolledži politseiametniku ametikohale üheks kuni viieks õppeaastaks, laienevad käesoleva seaduse §-s 17 ettenähtud tagatised kogu tema töötamise ajaks politseikolledži politseiametniku ametikohal.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumisel viiakse õppejõuna töötanud politseiametnik tema soovil tagasi samale või teisele ametikohale sama ametiastme piires, ametikoha puudumisel aga mõnele muule ametikohale.
[RT I 2004, 54, 390 - jõust. 01.07.2004]

4. peatükk POLITSEIAMETNIKU AMETIHÜVED 

§ 19. Politseiametnike palgaastmestik

 (1) Politseiametnikele kehtestatakse diferentseeritud palgaastmestik 1. kuni 10. palgaastmeni.

 (2) Politseiametniku palgaaste vastab tema ametiastmele.

 (3) Politseiametniku palgaastme siseselt võidakse kehtestada diferentseeritud palgamäärad erineva kategooria, kvalifikatsiooni, piirkonna või asutuse ametnikele.

 (4) Politseiametnike palgaastmestiku 1. palgaastme madalaim palgamäär (politseiametniku miinimumpalk) on 4200 krooni.

 (5) Politseiametnike palgaastmetele vastavad, sealhulgas diferentseeritud palgamäärad ja nende kasutamise erisused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

 (51) Juhul kui politseiametniku palgaastmestiku järgset palgamäära võidakse diferentseerida (suurendada) kahel või enamal alusel, siis liidetakse diferentseerimise määrad (protsendid) ühtseks diferentseerimise määraks (protsendiks), mille alusel arvutatakse diferentseeritud palgamäär.

 (6) Vabariigi Valitsus võib üks kord aastas suurendada käesoleva seadusega kehtestatud politseiametniku miinimumpalga määra.

§ 20. Mõnede politseiametnike töötasustamise erisused

 (1) Jälitustegevust teostava politseiametniku, välja arvatud Kaitsepolitseiameti politseiametniku ametipalka suurendatakse 10 kuni 50 protsenti. Nende ametikohtade loetelu või loetelusse arvamise tingimused kehtestab siseminister käskkirjaga.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loetelusse kantud politseiametnikele ei maksta lisatasu ületunnitöö, samuti töötamise eest õhtusel ja öisel ajal ning puhkepäeval ja riiklikul pühal.

 (3) Politseiametniku palgaastme palgamäära muutmisel säilitatakse politseiametnikule sellel ametikohal töötamise ajaks tema senine palgaastme palgamäär, kuid mitte kauemaks kui kaheks aastaks, kui palgaastme uus palgamäär on väiksem tema senisest palgamäärast.

 (4) Politseikadeti õppepraktikat juhendavale politseiametnikule võib maksta lisatasu kuni 5 protsenti juhendava politseiametniku palgaastme palgamäärast iga juhendatava kohta.

§ 21. Toetus politseiametniku hukkumise, püsivalt tö��võimetuks tunnistamise, haigestumise ja talle kehavigastuse tekitamise korral

 (1) Teenistuskohustuste täitmisel või seoses teenistusega politseis hukkunud politseiametniku perekonnaliikmetele ja tema ülalpidamisel olnud isikutele maksab riik ühekordset toetust hukkunu kümne aasta palga ulatuses.

 (2) Teenistuskohustuste täitmisel või seoses teenistusega politseis hukkunud politseiametniku matuse kulud kannab riik.

 (3) Teenistuskohustuste täitmisel või seoses teenistusega politseis püsivalt töövõimetuks tunnistatud politseiametnikule makstakse ühekordset toetust:
 1) töövõime osalise kaotuse korral, mis ei toonud kaasa politseiteenistusest vabastamist, - tema ühe aasta palga ulatuses;
 2) töövõime osalise kaotuse korral, mis tõi kaasa politseiteenistusest vabastamise, - tema kahe aasta palga ulatuses;
 3) töövõime täieliku kaotuse korral - tema seitsme aasta palga ulatuses.

 (4) Politseiametnikule, kellele teenistuskohustuste täitmisel või seoses teenistusega politseis tekitati terviserikkega kehavigastus, millega ei kaasnenud püsivat töövõimetust, makstakse ühekordset toetust ühe kuu palga ulatuses.

 (5) Teenistuskohustuste täitmisel või seoses teenistusega politseis vigastada saanud või haigestunud politseiametniku ravi- ja ravimikulud kannab riik.

 (6) Käesolevas paragrahvis sätestatud toetuste ja kulude arvutamise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 211. Politseiametniku pension

 (1) Politseiametnikul, kellel on vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaž, tekib 50-aastaselt õigus politseiametniku pensionile 50 protsendi ulatuses tema viimasest politseiametniku ametipalgast või teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud soodsaimast politseiametniku ametipalgast ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest.

 (2) Politseiametnikul, kes on teenistusest vabastatud vanuse, tervisliku seisundi või koosseisude koondamise tõttu ning on teenistusest vabastamise päevaks saanud 55-aastaseks ja kelle üldine pensioniõiguslik või pensionikindlustusstaaž on vähemalt 25 aastat, millest 12 aastat ja 6 kuud on teenitud politseiametnikuna, on õigus saada politseiametniku pensioni 30 protsendi ulatuses tema viimasest politseiametniku ametipalgast või teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud soodsaimast politseiametniku ametipalgast ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest.

 (3) Iga aasta eest, mille võrra politseiametniku politseiteenistuse staaž ületab käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud politseiteenistuse staaži, suurendatakse politseiametniku pensioni 2,5 protsendi võrra tema pensioni arvestamise aluseks olnud ametipalgast, kuid maksimaalselt kuni 75 protsendini vastavast ametipalgast.

 (4) Politseiameti või Kaitsepolitseiameti juhi politseiametniku pensioni suurus, sõltumata tema üldisest politseiteenistuse staažist ja vanusest, on alates tema teise täieliku ametiaja lõppemise päevast 75 protsenti tema viimasest ametipalgast.

 (5) Kui muutub politseiametniku pensioni arvestamise aluseks oleva ametikoha ametipalk, arvutatakse pension ümber. Sel juhul makstakse pensioni muutunud suuruses, alates ametipalga muutumisele järgneva kuu esimesest kuupäevast.

 (6) Politseiametniku pensioni ei suurendata avaliku teenistuse seaduse (RT I 1995, 16, 228; 1999, 7, 112; 10, 155; 16, 271 ja 276; 2000, 25, 144 ja 145; 28, 167; 102, 672; 2001, 7, 17 ja 18; 17, 78; 42, 233; 47, 260) § 57 alusel.

 (7) Politseiametniku pensioni ei maksta politseiametniku ametikohal töötamise korral. Isikule, kes jätkab töötamist mõnel muul kutsealal või ametikohal, makstakse politseiametniku pensioni täies ulatuses, sõltumata sissetuleku suurusest.

 (8) Politseiametniku pension määratakse eluajaks.

 (9) Politseiametnikule, kellel on samaaegselt õigus mitmele käesolevas seaduses või teistes seadustes sätestatud riiklikule pensionile, määratakse üks riikliku pensioni liik tema valikul.

 (91) Prokuröril on õigus käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel pensioni saada, kui tal on selleks vajalik politseiteenistuse staaž.

 (10) Käesolevas paragrahvis sätestatud politseiametniku pensionile ei teki õigust politseiametnikul, kes on teenistusest vabastatud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel, millega talle mõisteti karistus tahtlikult toimepandud kuriteo eest.

 (11) Käesolevas paragrahvis sätestatud politseiametniku pensionile ei teki õigust politseiametnikul, kes on politseiteenistusest vabastatud teenistuskohustuste süülise täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest või joobnuna teenistuses viibimise eest.
[RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]

§ 212. Politseiteenistuse staaž

 (1) Politseiteenistuse staaži hulka, mis annab õiguse käesoleva seaduse §-s 211 sätestatud politseiametniku pensionile, arvatakse teenistuse aeg politseiametniku ametikohal.

 (2) Politseiteenistuse staaži hulka, mis annab õiguse käesoleva seaduse §-s 211 sätestatud politseiametniku pensionile, arvatakse samuti käesoleva paragrahvi punktides 1-4 nimetatud teenistuse või õppimise aeg, kui sellele järgnes teenistus politseiametniku ametikohal:
 1) õppimise aeg politseiõppeasutuses või sisekaitselises rakenduskõrgkoolis;
 2) teenistuse aeg Eesti Vabariigi Riikliku Kohtueelse Uurimise Ameti uurijana ja uurimisala juhtivtöötajana (peadirektor, peadirektori asetäitja, uurimisnõunik, uurimisbüroo direktor, abidirektor, uurimisosakonna juhataja, uurimisala peaspetsialist, uurija);
 3) tegevteenistuse aeg Eesti kaitseväes;
 4) teenistusaeg teiste riikide siseasjade organite rea- ja juhtivkoosseisu ametikohtadel.

 (3) Teenistuse aeg enne 1992. aasta 1. juulit kohtunikuna, prokurörijärelvalve töötajana või eeluurimisorgani uurimisala töötajana arvatakse politseiteenistuse staaži hulka, mis annab õiguse käesoleva seaduse §-s 211 sätestatud politseiametniku pensionile, kui sellelt ametikohalt asuti kuue kuu jooksul teenistusse politseiametniku ametikohale või kui sellele järgnes käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1-3 sätestatud teenistuse või õppimise aeg ja teenistus politseiametniku ametikohal.

 (31) Teenistusaeg prokurörina pärast 2004. aasta 1. juulit arvatakse politseiteenistuse staaži hulka ja see annab õiguse käesoleva seaduse §-s 211 sätestatud politseiametniku pensionile, kui prokurörina teenistuse ajale eelnenud politseiteenistuse staaž on vähemalt viis aastat.

 (4) Politseiteenistuse staaži hulka arvatakse teenistusaeg politseiametnikuna ja Eesti Vabariigi Riikliku Kohtueelse Uurimise Ameti uurijana või uurimisala juhtivtöötajana alates 1991. aasta 1. märtsist kuni 1994. aasta 1. septembrini sooduskorras kolmekordselt.
[RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]

§ 213. Politseiametniku töövõimetuspension

 (1) Politseiametnikul, kes on täielikult või osaliselt kaotanud töövõime haiguse või vigastuse tõttu, mis tekkis seoses teenistusülesannete täitmisega või politseiametniku poolt kuriteo tõkestamisel, tekib õigus politseiametniku töövõimetuspensionile püsiva töövõimetuse tekkimise päevast alates.

 (2) Politseiametniku töövõime kaotuse protsent, selle tekkimise aeg ja põhjused tuvastatakse riikliku pensionikindlustuse seaduses (RT I 1998, 64/65, 1009; 2001, 9, 42) sätestatud korras.

 (3) Politseiametniku töövõimetuspension on täieliku püsiva töövõimetuse korral 100 protsenti politseiametniku viimasest ametipalgast. Osalise püsiva töövõimetuse korral moodustab politseiametniku töövõimetuspension töövõime kaotuse protsendile vastava protsendi politseiametniku viimasest ametipalgast. Politseiametnikule, kelle töövõime kaotuse protsent on väiksem kui 40 protsenti, politseiametniku töövõimetuspensioni ei määrata.

 (4) Kui muutub püsiva töövõime kaotuse protsent või politseiametniku töövõimetuspensioni arvutamise aluseks oleva ametikoha ametipalk, arvutatakse politseiametniku töövõimetuspension ümber. Sel juhul makstakse pensioni muutunud suuruses alates järgneva kuu esimesest kuupäevast.

 (5) Kui politseiametnikul on tema töövõimetuks tunnistamise päevaks politseiametniku pensioni määramiseks nõutav staaž, määratakse tema soovil talle politseiametniku töövõimetuspension politseiametniku pensioni suuruses.

 (6) Kui politseiametniku töövõimetuspensioni saav politseiametnik tunnistati töövõimetuks enne riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudmist, jätkatakse talle sellesse ikka jõudmisel senise pensioni maksmist eluaegselt, kohaldades käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud pensioni ümberarvutamise korda.

 (7) Politseiametniku töövõimetuspensioni saavale isikule makstakse pension välja täies ulatuses, sõltumata tema sissetuleku suurusest.

 (8) Politseiametnikule, kellel on samaaegselt õigus mitmele käesolevas seaduses või teistes seadustes sätestatud riiklikule pensionile, määratakse üks riikliku pensioni liik tema valikul.

§ 214. Politseiametniku pensioni ja politseiametniku töövõimetuspensioni taotlemine, määramine ja maksmine

 (1) Politseiametniku pensioni ja politseiametniku töövõimetuspensioni taotlemisel rakendatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse § 36 sätteid.

 (2) Politseiametniku pension ja politseiametniku töövõimetuspension määratakse vastavale pensionile õiguse tekkimise päevast, kui pensionitaotlus esitati kolme kuu jooksul, arvates pensionile õiguse tekkimisest. Teistel juhtudel määratakse politseiametniku pension ja politseiametniku töövõimetuspension alates pensioni taotlemise päevast. Pensioni määramisel rakendatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse § 37 sätteid.

 (3) Politseiametniku pensioni ja politseiametniku töövõimetuspensioni maksmisel rakendatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse sätteid, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.

 (4) Käesolevas seaduses sätestatud politseiametniku pensioni ja politseiametniku töövõimetuspensioni makstakse riigieelarve vahenditest Siseministeeriumi eelarve kaudu. Politseiametniku pensioni saamise õigust omavale prokurörile makstakse politseiametniku pensioni riigieelarve vahenditest Justiitsministeeriumi eelarve kaudu.

 (5) Käesolevas seaduses sätestatud politseiametniku pensioni või politseiametniku töövõimetuspensioni arvutamiseks, määramiseks, ümberarvutamiseks ja maksmiseks on Vabariigi Valitsusel või tema määratud pädeval ministril õigus anda määrusi.
[RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]

§ 22. Varalise kahju hüvitamine

 (1) Politseiametniku teenistusülesande täitmise käigus politseiametnikule või tema perekonnaliikmele tekitatud otsese varalise kahju hüvitab riik.

 (2) Varalise kahju hüvitamise tingimused , piirmäära ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 23. Politseiametniku terviseuuringud

 (1) Riik tagab politseiametnikule tasuta terviseuuringud.

 (2) Terviseuuringute läbiviimise tingimused, perioodilisuse ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega .

§ 24. Ühissõiduki kasutamine

  Politseiametniku poolt ühissõiduki ametisõitudeks kasutamise tingimused ja kulude hüvitamise korra kehtestab Vabariigi Valitus määrusega.

§ 25. Politseiametniku tööandja eluruum

 (1) Politseiametnikule kindlustatakse tööandja eluruum vajaduse ja võimaluse korral.

 (2) Kohalik omavalitsus võib anda valda või linna teenindavale politseiametnikule eluruumi tingimustel ja korras, mis on ette nähtud tööandja eluruumi andmiseks.

§ 26. Politseivormiriietus

 (1) Politseiametnikule ja politseikadetile antakse politseivormiriietus.

 (2) Vormiriietuse kirjelduse ja vormiriietuse esemete kandmise tähtajad kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega .

 (3) Vormiriietuse andmise ja kandmise korra kehtestab vastavalt Politseiameti või Kaitsepolitseiameti juht või sisekaitselise rakenduskõrgkooli rektor.

 (4) Politseiametnikule, kellele ei anta vormiriietust, makstakse hüvitist vormiriietuse maksumuse ulatuses.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

5. peatükk POLITSEIAMETNIKU TÖÖ- JA PUHKEAEG NING PUHKUS 

§ 27. Politseiametniku ületunnitöö

 (1) Politseiametnik on kohustatud täitma asutuse juhi korraldust teha ületunnitööd järgmistel juhtudel:
 1) riigi julgeoleku tagamiseks;
 2) riigikaitse vajadusel;
 3) inimese päästmiseks;
 4) abi osutamiseks tuletõrje- ja päästetöödel;
 5) loodusõnnetuse, tulekahju, avarii või katastroofi ennetamiseks või selle tagajärgede kõrvaldamiseks;
 6) massilise korratuse ärahoidmiseks ja lõpetamiseks;
 7) korra tagamiseks suurüritusel;
 8) politseiülesande täitmiseks, mida selle iseärasuste tõttu ei ole võimalik katkestada või lõpetada;
 9) muudel seaduses sätestatud juhtudel.

 (2) Politseiametnikku ei ole lubatud rakendada ületunnitööle üle 8 tunni päevas. Vahetuse kestus koos ületunnitööga ei tohi ületada 16 tundi. Ületunnitöö piirnorm ühe politseiametniku kohta on 300 tundi kalendriaastas.

§ 28. Politseiametniku töölerakendamine puhkepäeval ja riigipühal

  Asutuse juht võib käesoleva seaduse § 27 lõikes 1 nimetatud juhtudel politseiametniku tööle rakendada puhkepäeval ja riigipühal.

§ 29. Valveaeg

 (1) Valveaeg on aeg, millal politseiametnik peab olema asutuse juhtkonnale ja korrapidamisteenistusele kokkulepitud kohas kättesaadav edasilükkamatute politseitoimingute tegemiseks oma puhkeajal.

 (2) Valveaja kestus ei tohi ületada 150 tundi kuus.

 (3) Valveaja eest makstakse lisatasu, mis on 10% politseiametniku tunnipalga määrast.

§ 30. Politseiametniku puhkuse katkestamine

 (1) Politseiametniku puhkus võidakse katkestada ja ta teenistusse tagasi kutsuda tema nõusolekul, kuid mitte rohkem kui kahel korral puhkuse vältel.

 (2) Puhkuse katkestamise nõusolek ei ole vajalik, kui politseiametniku puhkus katkestatakse ja ta kutsutakse teenistusse tagasi käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 1, 2, 3 ja 5 nimetatud juhtumil.

§ 31. Politseiametniku lisapuhkus

 (1) Politseiametnikule antavat lisapuhkust avaliku teenistuse staaži eest ei pea liitma põhipuhkusega.

 (2) Asutuse juht võib anda politseiametnikule täiendavat tasulist lisapuhkust eeskujuliku teenistusülesannete täitmise eest kuni 10 kalendripäeva.

6. peatükk POLITSEIAMETNIKU MUUD TEENISTUSTINGIMUSED 

§ 32. Politseiametniku töölerakendamine väljaspool tema teenistuspiirkonda ja -ülesandeid

  Politseiameti ja Kaitsepolitseiameti juht võib temale alluva politseiametniku tööle rakendada väljaspool tema teenistuspiirkonda ja -ülesandeid käesoleva seaduse § 27 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

§ 321. Politseikolledži politseiametnike ja politseikadettide kaasamine

 (1) Politseiameti juhil on õigus sisekaitselise rakenduskõrgkooli juhi nõusolekul käesoleva seaduse § 27 lõikes 1 sätestatud juhtudel kaasata tööle Politseikolledži politseiametnikke ja politseikadette.

 (2) Politseikolledži politseiametnike ja politseikadettide kaasamist käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras ei loeta teenistuslähetuseks.
[RT I 2004, 54, 390 - jõust. 01.07.2004]

§ 33. Politseiteenistusega seotud piirangud

 (1) Politseiametnik ei või:
 1) töötada teise tööandja juures, välja arvatud pedagoogilisel, teaduslikul või loomingulisel tööl;[Punkti 2 sõnastus kuni 31. 12. 2007]
 2) olla erakonna liige;[Punkti 2 sõnastus alates 1. 01. 2008]
 2) olla erakonna juht-, kontroll- või revisjoniorgani liige;
 3) osaleda streikides;
 4) kuuluda äriühingu juhtorganisse, kontroll- ega revisjoniorganisse.

 (2) [Kehtetu - RT I 2000, 28, 167 - jõust. 16.04.2000]

 (3) Politseiametnikule ei väljastata tema politseiteenistusse võtmise, teisele ametikohale üleviimise ja politseiteenistusest vabastamise või temale distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja koopiat, kui käskkiri sisaldab riigisaladust või muud avalikustamisele mittekuuluvat teavet. Sellisel juhul väljastatakse talle väljavõte käskkirjast, millest on välja jäetud riigisaladust sisaldav teave.

 (4) Politseiametnik ei või kolme aasta jooksul pärast politseiteenistusest vabastamist töötada turvateenuseid või eradetektiiviteenuseid osutavates eraõiguslikes juriidilistes isikutes.
[RT I 2003, 90, 601 - jõust. 01.01.2008]

§ 34. Politseiametniku töötamine variisikuna

  Politseiametniku töötamine variisikuna (jälitustegevuse seaduse § 7 punkt 9) ei too kaasa tema politseiteenistussuhte peatamist ega vabastamist politseiametniku ametikohalt ning tema poolt variisikuna täidetavad ülesanded loetakse politseile pandud ülesannete täitmiseks.

§ 35. Koolituskulude hüvitamine

 (1) Politseiametnik, politseikadett ja Politseikolledži lõpetanu on kohustatud hüvitama riigi poolt tema koolitamisele või välisriigis korraldatud täiendusõppele tehtud otsesed kulutused, kui ta:
 1) katkestas mõjuva põhjuseta õpingud või täiendusõppe;
 2) vabastati politseiteenistusest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;
 3) vabastati politseiteenistusest distsiplinaarsüüteo eest;
 4) vabastati politseiteenistusest oma algatusel;
 5) arvati välja Politseikolledžist õppetööst mahajäämuse või mitterahuldava õppeedukuse tõttu või distsiplinaarsüüteo eest;
 6) keeldub pärast kooli lõpetamist politseiteenistusse asumisest.

 (2) Koolitus- ja täiendusõppe kulusid ei pea hüvitama politseiametnik, kes:
 1) pärast õppeasutuse lõpetamist või täiendusõppe läbimist on töötanud politseis ajavahemiku, mis on võrdne poolteisekordse koolitusajaga, kuid mitte vähem kui kolm aastat;
 2) on teenistusest vabastatud oma algatusel seoses püsiva töövõimetuse või vajadusega hooldada püsiva töövõimetuse või puudega perekonnaliiget.

 (3) Koolitus- ja täiendusõppe kulude arvestamise korra kehtestab siseminister määrusega.
[RT I 2004, 54, 390 - jõust. 01.07.2004]

7. peatükk POLITSEIAMETNIKU ATESTEERIMINE 

§ 36. Politseiametniku atesteerimise üldine kord

 (1) Politseiametnik kuulub atesteerimisele üks kord kolme aasta jooksul.

 (2) Politseiametnike atesteerimise korra ja atesteerimislehe vormi kehtestab siseminister määrusega .

 (3) Atesteerimistulemused kantakse atesteerimislehele ja politseiametniku teenistuslehele.

§ 37. Politseiametnike atesteerimise nõuded

 (1) Politseiametnike põhigruppide atesteerimise nõuded kehtestab siseminister määrusega.

 (2) Politseiametnike atesteerimise nõuded kehtestab siseminister või tema poolt volitatud ulatuses Politseiameti ja Kaitsepolitseiameti juht kooskõlastatult Siseministeeriumi konkursi- ja atesteerimiskomisjoniga.

 (3) Atesteerimisnõuded peavad olema politseiametnikule tema teenistuskohas kättesaadavad.

§ 38. Politseiametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjon

 (1) Politseiametnike kandidaatide hindamist konkursil ning politseiametnike atesteerimist teostavad Siseministeeriumi konkursi- ja atesteerimiskomisjon ning politseiametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjonid.

 (2) P olitseiametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjonide moodustamise korra ja põhimääruse kehtestab siseminister määrusega.

8. peatükk POLITSEIAMETNIKU ERGUTAMINE 

§ 39. Ergutused

 (1) Politseinikule kohaldatavad ergutused on:
 1) tänu avaldamine;
 2) rahalise preemia andmine;
 3) hinnalise kingituse andmine;
 4) autasustamine aukirjaga;
 5) autasustamine nimelise relvaga;
 6) autasustamine politsei teeneteristiga.

 (2) Politsei teeneteristi liigid ja kirjelduse, teeneteristiga autasustamise tingimused ning teeneteristi kandmise korra kehtestab siseminister määrusega.

 (3) Silmapaistvate teenete eest võib erandkorras käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ergutusi kohaldada ka nende isikute autasustamisel, kes ei ole politseiametnikud.

§ 40. Ergutuse kohaldamise alused

 (1) Politseiametnikule võib ergutust kohaldada:
 1) kauaaegse laitmatu teenistuse või
 2) teenistuskohustuste silmapaistvalt hea täitmise eest.

 (2) Üheaegselt võib kohaldada mitut ergutust.

§ 41. Ergutuse kohaldamise õigus

 (1) Politseiametnikule ergutuse kohaldamise õigus on isikul, kellel on selle politseiametniku ametisse nimetamise õigus.

 (2) Siseministril on õigus kohaldada ergutusi kõigile politseiametnikele.

 (3) Politseiameti ja Kaitsepolitseiameti juhil on õigus kohaldada ergutusi kõigile talle alluvatele politseiametnikele.

 (4) Käesoleva seaduse § 39 lõike 1 punktides 5 ja 6 nimetatud ergutuste kohaldamise õigus on ainult siseministril.

9. peatükk POLITSEIAMETNIKU DISTSIPLINAARVASTUTUS 

§ 42. Distsiplinaarkaristused

  Politseiametnikule määratavad distsiplinaarkaristused on:
 1) noomitus;
 2) ametipalga vähendamine 10-50 protsenti kuni kolmeks kuuks;
 3) teenistusest vabastamine avaliku teenistuse seaduse § 118 alusel.

§ 43. Distsiplinaarkaristuse määramise alus

 (1) Politseiametnikule võib distsiplinaarkaristuse määrata distsiplinaarsüüteo eest.

 (2) Iga distsiplinaarsüüteo eest võib määrata ainult ühe distsiplinaarkaristuse.

§ 44. Distsiplinaarkaristuse määramise õigus

 (1) Käesoleva seaduse § 42 punktides 1 ja 2 nimetatud distsiplinaarkaristuse määramise õigus on asutuse juhil ning punktis 3 nimetatud distsiplinaarkaristuse määramise õigus on politseiametniku ametikohale nimetamise õigust omaval asutuse juhil.

 (2) Siseministril on õigus distsiplinaarkaristus määrata kõigile politseiametnikele.

 (3) Politseiameti juhil on õigus distsiplinaarkaristus määrata kõigile talle alluvatele politseiametnikele.

 (4) Siseministril on õigus määrata Politseiameti ja Kaitsepolitseiameti juhile käesoleva seaduse § 42 punktides 1 ja 2 nimetatud distsiplinaarkaristusi.

 (5) Politseiameti ja Kaitsepolitseiameti juhil on õigus määrata temale alluvale politseiametnikule, kes on ametisse nimetatud siseministri poolt, käesoleva seaduse § 42 punktides 1 ja 2 nimetatud distsiplinaarkaristusi.

§ 45. Distsiplinaarjuurdlus

 (1) Distsiplinaarsüüteo ja selle toimepannud isiku kindlakstegemiseks viiakse läbi distsiplinaarjuurdlus.

 (2) Distsiplinaarjuurdluse algatamise õigus alluvate politseiametnike suhtes on:
 1) siseministril;
 2) Politseiameti juhil;
 3) asutuse juhil.

 (3) Distsiplinaarjuurdlus algatatakse käskkirjaga, milles määratakse distsiplinaarjuurdluse läbiviija ja läbiviimise tähtaeg. Käskkiri tehakse viivitamata teatavaks politseiametnikule, kelle suhtes distsiplinaarjuurdlus algatati.

 (4) Distsiplinaarjuurdluse läbiviija võib distsiplinaarsüüteo kohta nõuda seletusi ja koguda tõendeid. Seletuse nõudmine politseiametnikult, kelle suhtes distsiplinaarjuurdlus algatati, on kohustuslik.

 (5) Distsiplinaarjuurdluse lõpuleviimisel koostab selle läbiviija distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte, milles distsiplinaarsüüteo ja selle toimepannud isiku kindlakstegemisel märgitakse vähemalt alljärgnev:
 1) distsiplinaarsüüteo toimepannud politseiametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht;
 2) distsiplinaarsüüteo kirjeldus ning toimepanemise aeg ja koht;
 3) distsiplinaarsüüteo toimepanemist kinnitavad tõendid;
 4) viide distsiplinaarvastutust sätestavale seadusele ja selle sättele, mida politseiametnik kirjeldatud teoga rikkus.

 (6) Distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte allkirjastatakse distsiplinaarjuurdluse läbiviija poolt, esitatakse viivitamatult distsiplinaarjuurdluse algatanud isikule ja seda tutvustatakse isikule, kelle suhtes distsiplinaarjuurdlus läbi viidi.

10. peatükk POLITSEITEENISTUSEST VABASTAMINE 

§ 46. Politseiteenistusest vabastamise üldine kord

 (1) Lisaks avaliku teenistuse seaduses sätestatud teenistusest vabastamise alustele vabastatakse politseiametnik politseiteenistusest käesoleva seaduse §-des 47 ja 49 sätestatud alustel ja korras.

 (2) Politseiametniku võib politseiteenistusest vabastada isik, kellel on tema teenistusse võtmise õigus.

§ 47. [Kehtetu - RT I 2001, 85, 511 - jõust. 08.11.2001]

§ 48. Politseiprefektuuri juhi ja Kaitsepolitseiameti regionaalse struktuuriüksuse juhi ametist vabastamine teenistustähtaja möödumise tõttu

 (1) Politseiprefektuuri juht ja Kaitsepolitseiameti regionaalse struktuuriüksuse juht vabastatakse ametist teenistustähtaja möödumise tõttu ning nimetatakse vastavalt Politseiameti juhi ja Kaitsepolitseiameti juhi poolt muule kõrgema politseiametniku ametikohale.

 (2) Politseiprefektuuri juhi või Kaitsepolitseiameti regionaalse struktuuriüksuse juhi võib uueks ametiajaks ametisse tagasi nimetada.

 (3) Politseiprefektuuri juhi või Kaitsepolitseiameti regionaalse struktuuriüksuse juhi võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ametikohale nimetada või ametisse tagasi nimetada tema kirjalikul nõusolekul.

 (4) Kui politseiprefektuuri juht või Kaitsepolitseiameti regionaalse struktuuriüksuse juht ei ole nõus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ametikohale või ametisse tagasi nimetamisega ning kui ta ei soovi enda nimetamist muule politseiametniku ametikohale, vabastatakse ta politseiteenistusest.

 (5) Kui puudub käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nimetamiseks vajalik vaba ametikoht ning politseiprefektuuri juht või Kaitsepolitseiameti regionaalse struktuuriüksuse juht ei ole nõus nimetamisega muule politseiametniku vabale ametikohale, siis vabastatakse ta politseiteenistusest ning talle makstakse hüvitist kuue kuu ametipalga ulatuses.

§ 49. Politseiteenistusest vabastamine piirvanuse tõttu

 (1) Politseiametnik võib olla politseiteenistuses kuni järgmise piirvanuseni:
 1) noorem- ja vanempolitseiametnikuna - kuni 55-aastaseks saamiseni;
 2) kõrgema politseiametnikuna - kuni 60-aastaseks saamiseni.

 (2) Politseiametnik vabastatakse politseiteenistusest käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud piirvanuse täitumisele järgneva kuu esimesel tööpäeval.

 (3) Politseiametnik võib olla politseiteenistuses kuni riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniea saabumiseni Politseiameti või Kaitsepolitseiameti juhi loal.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud politseiametnik vabastatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniea saabumisel.

11. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 50. Uute palgamäärade rakendamine

 (1) Politseiametnike uutele palgamääradele ülemineku korra, etapid ja tähtajad kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

 (2) Üleminek uutele palgamääradele peab olema lõpetatud 2000. aasta 1. jaanuariks.

 (3) Kümne aasta jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest, võib Vabariigi Valitsus suurendada mõnes piirkonnas töötavate politseiametnike palka kuni neljandiku võrra.

§ 51. Seaduse rakendamine

 (1) Käesoleva seaduse § 7 jõustub 1998. aasta 1. septembril.

 (2) Politseiametnike atesteerimine vastavuses käesoleva seaduse alusel kehtestatud atesteerimisnõuetega peab olema lõpetatud hiljemalt 2002. aasta 31. detsembriks.

 (3) Käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud politseivannet ei pea andma politseiametnik, kes on andnud seni kehtiva politseivande enne käesoleva seaduse jõustumist.

 (4) Enne käesoleva seaduse jõustumist juhtivpolitseiametnikuna töötamise aeg arvatakse käesoleva seaduse jõustumisel kõrgema politseiametnikuna töötamise aja hulka.

 (5) Vormiriietuse kirjelduse ja vormiriietuse esemete kandmise tähtajad kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kolme kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest.

 (6) Isikul, kes on politseiteenistusest vabastatud pärast 1991. aasta 1. märtsi ja kes saab riiklikku pensioni, on õigus kuni 2003. aasta 1. jaanuarini esitada taotlus pensioni ümberarvutamiseks politseiametniku pensioniks, kui ta vastab käesoleva seaduse §-s 211 sätestatud tingimustele.

 (7) Isikul, kes töötab politseiametniku ametikohal ja saab riiklikku pensioni, on õigus kuni 2003. aasta 1. jaanuarini esitada taotlus pensioni ümberarvutamiseks politseiametniku pensioniks, kui ta vastab käesoleva seaduse §-s 211 sätestatud tingimustele.

 (8) Põhjendatud taotluse korral arvutatakse varem määratud riiklik pension ümber politseiametniku pensioniks taotluse esitamisele järgneva kuu 1. kuupäevast. Kui isik jätkab teenistust politseiametnikuna, arvutatakse tema riiklik pension ümber politseiametniku pensioniks alates tema politseiteenistusest vabastamisele järgnevast päevast.

 (9) Käesoleva seaduse § 212 lõikeid 3 ja 4 kohaldatakse isikute suhtes, kes töötavad politseiametnikuna käesoleva redaktsiooni jõustumise ajal või pärast selle jõustumist.
[RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]

§ 52. Siseministeeriumi kõrgema või vanemametniku ametikohale nimetatud politseiametniku tagatised

 (1) Politseiametnikule, kes on vabastatud politseiteenistusest seoses tema nimetamisega Siseministeeriumi kõrgema või vanemametniku ametikohale:
 1) säilitatakse tema soovil politseiametniku ametipalk;
 2) säilitatakse õigus kasutada senise tööandja eluruumi.

 (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik on töötanud Siseministeeriumi kõrgema ja vanemametniku ametikohal vähemalt kaks aastat, võib siseminister ta tema soovil politseiametnikuks tagasi nimetada. Politseiametniku vaba ametikoha olemasolu korral ei või siseminister tema ametisse tagasinimetamisest keelduda.

 (3) Teenistusaeg Siseministeeriumi kõrgema ja vanemametniku ametikohal arvatakse selle ametikoha teenistusaja hulka, kus politseiametnik töötas enne Siseministeeriumi kõrgema ja vanemametniku ametikohale nimetamist.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud tagatised kehtivad selles lõikes nimetatud isiku suhtes seni, kuni ei ole katkenud tema teenistusaeg Siseministeeriumi kõrgema ja vanemametniku ametikohal.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tagatis laieneb kõrgematele ja vanempolitseiametnikele, kes olid politseiteenistusest vabastatud seoses nimetamisega Siseministeeriumi kõrgema ametniku ametikohale enne käesoleva seaduse jõustumist.

  §-d 53--55. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 56. Mõnede politsei koosseisu kuuluvate asutuste ümberkorraldamine

 (1) Senine Keskkriminaalpolitsei korraldatakse ümber valitsusasutuseks Keskkriminaalpolitsei 1998. aasta 1. juulist.

 (2) Senine Julgestusteenistus korraldatakse ümber valitsusasutuseks Julgestuspolitsei 1998. aasta 1. juulist.

 (3) Senine Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Büroo korraldatakse ümber valitsusasutuseks Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskus 1998. aasta 1. juulist.

 (4) Siseministril korraldada ümber senine välipolitsei büroo, liikluspolitsei büroo ja politsei teabebüroo nende või nende struktuuriüksuste liitmise teel teiste politseiasutustega 1998. aasta 1. juulist.

§ 57. [Käesolevast tekstist välja jäetud]