Teksti suurus:

Geograafilise tähise kaitse seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1999, 102, 907

Geograafilise tähise kaitse seadus

Vastu võetud 15.12.1999

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 27. detsembri 1999. a otsusega nr 705

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse reguleerimisala

Käesolev seadus reguleerib loodusliku, põllumajandusliku, käsitööndusliku või tööstusliku päritoluga kaupade, samuti teenuste tähistamiseks kasutatavate geograafiliste tähiste õiguskaitset.

§ 2. Eesti Vabariigi ja välisriigi isiku õiguste ja kohustuste võrdsus

Geograafilise tähise õiguskaitset käsitlevates õigusaktides ettenähtud õigused ja kohustused kehtivad, arvestades käesolevas seaduses sätestatud piiranguid, võrdselt Eesti Vabariigi ja välisriigi isiku (edaspidi isik) suhtes.

§ 3. Geograafiline tähis ja geograafiline ala

(1) Geograafiline tähis on:
1) geograafilise ala nimi või vihje sellele alale, mis näitab kauba või teenuse kindlat geograafilist päritolu, kui selliselt tähistatud kauba või teenuse konkreetne omadus, maine või muu tunnus on olulisel määral seostatav geograafilise alaga, kus kaupa toodetakse, töödeldakse või müügiks ette valmistatakse või kus teenust osutatakse;
2) muu sõna, sõnaühend või sümbol, mis on pikaajalise ja pideva kasutamise tulemusena muutunud olulisel määral seotuks geograafilise alaga, kus kaupa toodetakse, töödeldakse või müügiks ette valmistatakse või kus teenust osutatakse.

(2) Geograafiline ala käesoleva seaduse tähenduses on riigi territoorium, selle teatud piirkond või koht. Geograafiline ala ei pea kokku langema samanimelise haldusüksuse või asustusüksusega. Geograafilise ala nimi geograafilise tähisena ei pea vastama selle geograafilise ala praegusele ametlikule nimele.

§ 4. Geograafilise tähise vorm

(1) Geograafiline tähis võib vormilt olla sõnaline või kujunduslik.

(2) Sõnalises vormis geograafiline tähis võib olla sõna või sõnaühend, mis on geograafilise ala nimi, sisaldab seda nime või viitab sellele.

(3) Kujunduslikus vormis geograafiline tähis võib olla geograafilise ala kartograafiline kujund või sümbol, mis viitab kindlale geograafilisele alale.

2. peatükk
GEOGRAAFILISE TÄHISE ÕIGUSKAITSE ALUSED

§ 5. Geograafilise tähise õiguskaitse tagamine

(1) Geograafilise tähise õiguskaitse antakse geograafilise tähise registreerimisega riiklikus geograafiliste tähiste registris (edaspidi register) käesolevas seaduses sätestatud korras.

(2) Geograafilise tähise õiguskaitse tagatakse riikliku järelevalvega (edaspidi järelevalve) ja riikliku sunni kohaldamisega käesolevas seaduses ettenähtud alustel ja korras.

§ 6. Geograafilise tähise õiguskaitse ulatus

Geograafilise tähise õiguskaitse ulatus määratakse geograafilise tähise registreeringu (edaspidi registreering) andmetega.

§ 7. Geograafilise tähise õiguskaitse kestus

Geograafilise tähise õiguskaitse on tähtajatu.

§ 8. Geograafilise tähisena mittekaitstav tähis

Õiguskaitset ei tagata tähisele, mis:
1) eksitab avalikkust kauba või teenuse geograafilise päritolu suhtes;
2) tähistab kaupa või teenust, mille konkreetne omadus, maine või muu iseloomulik tunnus ei ole olulisel määral seostatav kauba või teenuse geograafilise päritoluga;
3) vaatamata kauba või teenuse tegeliku geograafilise päritolu tõepärasele kajastamisele võib tekitada avalikkuses vale arusaama, et kaup või teenus pärineb teiselt geograafiliselt alalt;
4) on vastuolus avaliku korra või heade tavadega;
5) on algse geograafilise päritolu tähenduse kaotanud ja muutunud kauba või teenuse üldnimeks ja on kasutusel kauba või teenuse liigi, kvaliteedi, sordi või muude omaduste või tunnuste tähistamiseks;
6) sisaldab loomatõu või taimesordi nime või on sellega eksitavalt sarnane;
7) ei ole saanud õiguskaitset oma päritoluriigis või mille õiguskaitse on seal lõpetatud või mille kasutamisest on seal loobutud.

§ 9. Õigus taotleda geograafilise tähise registreerimist

(1) Geograafilise tähise registreerimise taotlemise õigus on:
1) isikul, kes tegutseb tähisega tähistatava kauba tootjana, töötlejana või müügiks ettevalmistajana või teenuse osutajana tähises näidatud geograafilisel alal;
2) tarbijate või käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikute ühendusel, sõltumata selle asukohast ja juriidilisest vormist;
3) kauba või teenuse päritoluriigi pädeval ametiasutusel.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik võib taotleda ainult sellise tähise registreerimist, mis vastab geograafilisele tähisele esitatud nõuetele ja on kooskõlas käesoleva seaduse §-s 4 sätestatuga ega ole §-s 8 sätestatu järgi mittekaitstav.

(3) Geograafilise tähise registreerimise taotlemiseks pädevate Eesti ametiasutuste loetelu kinnitab Vabariigi Valitsus.

§ 10. Geograafilise tähise kasutaja

Registreeritud geograafilist tähist võib kauba või teenuse tähistamiseks kasutada isik, kes tegutseb registreeringus märgitud kauba tootja, töötleja või müügiks ettevalmistajana või teenuse osutajana registreeringus märgitud geograafilisel alal ja kelle kaubal või teenusel on kõik registreeringus märgitud omadused, maine või muud iseloomulikud tunnused.

§ 11. Geograafilise tähise õigusvastane kasutamine

(1) Keelatud on:
1) geograafilise tähise või sellega eksitavalt sarnase tähise kasutamine kauba või teenuse tähistamiseks isikul, kes ei tegutse registreeringus märgitud kauba tootja, töötleja või müügiks ettevalmistajana ega teenuse osutajana registreeringus märgitud geograafilisel alal;
2) geograafilise tähise või sellega eksitavalt sarnase tähise kasutamine kauba või teenuse tähistamiseks, kui kaubal või teenusel puudub kas või üks registreeringus märgitud omadus, maine või muu iseloomulik tunnus;
3) geograafilise tähise või sellega eksitavalt sarnase tähise kasutamine kauba või teenuse tähistamiseks, mida registreering ei hõlma, kuid mis on registreeringuga hõlmatud kauba või teenusega samaliigiline;
4) geograafilise tähise või sellega eksitavalt sarnase tähise kasutamine muu kauba või teenuse tähistamiseks, kui see võib kaasa tuua kaitstud geograafilise tähise maine pahauskse ärakasutamise;
5) eksitava teabe kasutamine kauba või teenuse päritolu, olemuse või põhiomaduste kohta kauba või teenuse sise- või välispakendil, reklaammaterjalis või sellega seotud dokumentides;
6) sellise tähise kasutamine, mis, vaatamata kauba või teenuse tegeliku geograafilise päritolu tõepärasele kajastamisele, võib tekitada avalikkuses vale arusaama, et kaup või teenus pärineb teiselt alalt, isegi juhul, kui tegelik päritolu on näidatud;
7) teised toimingud, mis võivad avalikkust kauba või teenuse tegeliku päritolu suhtes eksitada.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud keeld ei laiene oma ärinime kasutamisele äritegevuses, välja arvatud juhud, kui seda nime kasutatakse avalikkust eksitaval viisil.

(3) Kauplemine kaubaga, mis on õigusvastaselt tähistatud registreeritud geograafilise tähisega, on keelatud, sõltumata sellest, kas vahendajat, müüjat või tarbijat kauba vastavast eripärast teavitatakse.

§ 12. Geograafilist tähist sisaldava kaubamärgi varemkasutamisõigus

(1) Kaubamärki, mis on heauskselt registreerimiseks esitatud või heauskselt registreeritud kas enne käesoleva seaduse jõustumise kuupäeva või enne, kui geograafiline tähis on oma päritoluriigis kaitse saanud, ei saa kehtetuks tunnistada, selle registreerimisest ei saa keelduda või selle kasutamist keelata põhjusel, et kaubamärk sisaldab registreeritud geograafilist tähist või on sellega eksitavalt sarnane, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.

(2) Kaubamärgi registreerimiseks esitamine või registreerimine on heauskne, kui seda teinud isik ei teadnud ega pidanudki teadma, et tegemist on tähisega, mis näitab, et kaup või teenus on pärit kindlalt geograafiliselt alalt, kui kauba või teenuse konkreetne omadus, maine või muu iseloomulik tunnus on olulisel määral seostatav kauba või teenuse geograafilise päritoluga.

§ 13. Hoiatustähis

Registreeritud geograafilise tähise kasutaja võib sellele lisada hoiatustähise «Registreeritud geograafiline tähis» või lühendi «G».

3. peatükk
ALKOHOOLSE JOOGI GEOGRAAFILISTE TÄHISTE ÕIGUSKAITSE ERISUSED

§ 14. Veinide homonüümsed geograafilised tähised

(1) Veinide homonüümsed geograafilised tähised (edaspidi homonüümsed tähised) käesoleva seaduse tähenduses on identsed või eksitavalt sarnased sõnalised või kujunduslikud tähised, mida kasutatakse erinevate veinide tähistamiseks.

(2) Sõnalises vormis homonüümsetel tähistel võib olla:
1) sama hääldus ja sama kirjapilt;
2) sama hääldus, kuid erinev kirjapilt;
3) erinev hääldus, kuid sama kirjapilt.

§ 15. Homonüümsete tähiste eristamise kriteeriumid

Homonüümsete tähiste üksteisest eristamisel arvestatakse vaidlustamise korral:
1) eristava teabe olemasolu ja piisavust homonüümse tähisega veini etiketil;
2) homonüümse tähise ametlikku tunnustamist selle päritoluriigis;
3) homonüümse tähise kasutamise kestust;
4) homonüümse tähise kasutamise heausksust.

§ 16. Homonüümsete tähiste õiguskaitse tagamine

Õiguskaitse antakse igale homonüümsele tähisele eraldi.

§ 17. Homonüümse tähise kasutamise eritingimus

Homonüümse tähise kasutaja on kohustatud kandma veinietiketile teabe, mis on piisav ühe homonüümse tähise eristamiseks teisest eesmärgiga mitte eksitada tarbijat.

§ 18. Registreeritud geograafilise tähise õigusvastane kasutamine alkohoolse joogi tähistamisel

Lisaks käesoleva seaduse § 11 lõigetes 1 ja 3 sätestatule on keelatud kasutada registreeritud geograafilist tähist sellise alkohoolse joogi tähistamiseks, mis ei pärine selle geograafilise tähisega osutatud geograafiliselt alalt, kaasa arvatud juhud, kui alkohoolse joogi tegelik päritolu on näidatud, kui geograafilist tähist kasutatakse tõlgitult või kui sellega kaasnevad väljendid «liik», «tüüp», «stiil», «imitatsioon» või muu seesugune.

§ 19. Alkohoolse joogi geograafilise päritolu suhtes eksitav geograafiline tähis registreeritud kaubamärgi koosseisus

Asjast huvitatud isik võib nõuda alkohoolse joogi tähistamiseks enne käesoleva seaduse jõustumise kuupäeva registreeritud kaubamärgi kehtetuks tunnistamist, kui kaubamärk sisaldab registreeritud geograafilist tähist või on sellega eksitavalt sarnane ja sellega tähistatav alkohoolne jook ei pärine selle geograafilise tähisega osutatud geograafiliselt alalt.

§ 20. Alkohoolse joogi geograafilise tähise varemkasutamisõigus

Eesti kodanik või isik, kelle alaline elu- või asukoht on Eestis ja kes on alkohoolse joogi tähistamiseks registreeritud geograafilist tähist kasutanud kas pidevalt ja heauskselt enne 1994. aasta 15. aprilli või pidevalt vähemalt 10 aasta jooksul enne seda kuupäeva, võib pärast tähise registreerimist jätkata tähise kasutamist identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks endises mahus.

4. peatükk
GEOGRAAFILISE TÄHISE REGISTREERIMINE

§ 21. Register

(1) Registri asutab ja registri pidamise põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus.

(2) Registri vastutav töötleja on Majandusministeerium ja volitatud töötleja on Patendiamet.

(3) Geograafilise tähise registreerimise taotlust (edaspidi registreerimistaotlus) menetleb ning otsuseid ja registrikandeid teeb Patendiamet.

(4) Registrit peetakse eesti keeles. Võõrkeelsed dokumendid esitatakse registrile koos eestikeelse tõlkega.

§ 22. Registrikanne

(1) Registrikanded on registreerimistaotluse menetluse kanne, registreeringu andmete kanne, registreeringu andmete muutmise kanne ja registreeringu kustutamise kanne.

(2) Registrikanne jõustub selle tegemise päeval.

(3) Registreeringu andmete kande, registreeringu andmete muutmise kande ja registreeringu kustutamise kande kohta avaldatakse teade Patendiameti ametlikus väljaandes.

(4) Registreeringu andmete muutmise kande eest tasutakse riigilõivu.

§ 23. Registreering

(1) Registreering tehakse geograafilise tähise registreerimise otsuse alusel.

(2) Registreeringud nummerdatakse geograafiliste tähiste registreerimise järjekorras.

(3) Registreering hakkab tagasiulatuvalt kehtima registreerimistaotluse esitamise kuupäevast.

(4) Registreeringu andmed on:
1) registreeringu number;
2) registreeringu andmete kande tegemise kuupäev;
3) geograafilise tähise reproduktsioon;
4) kaupade ja teenuste loetelu, mille tähistamiseks geograafilist tähist kasutatakse;
5) geograafilise ala määratlus;
6) kirjeldus, mis näitab kauba või teenuse konkreetse omaduse, maine või muu iseloomuliku tunnuse seost kauba või teenuse geograafilise päritoluga ja määratleb geograafilise ala (edaspidi kirjeldus);
7) kirjelduse lühikokkuvõte;
8) andmed geograafilise tähise kaitstuse kohta selle päritoluriigis või andmed päritoluriigi pädeva ametiasutuse kohta, kes on tõendanud kauba või teenuse konkreetse omaduse, maine või muu iseloomuliku tunnuse seost kauba või teenuse geograafilise päritoluga, ning andmed päritoluriigi pädeva ametiasutuse kohta, kes on tõendanud geograafilise tähise registreerimise taotleja (edaspidi taotleja) õigust taotleda geograafilise tähise registreerimist käesoleva seaduse § 9 lõikes 1 sätestatu järgi;
9) taotleja nimi, tema elu- või asukoha aadress;
10) taotleja esindaja nimi, kui taotlejal on esindaja;
11) registreerimistaotluse number;
12) registreerimistaotluse esitamise kuupäev.

§ 24. Registreerimistaotlus

(1) Taotleja võib ühes registreerimistaotluses taotleda ainult ühe geograafilise tähise registreerimist.

(2) Registreerimistaotlus peab koosnema järgmistest dokumentidest:
1) geograafilise tähise registreerimise avaldus;
2) kirjeldus;
3) tõend geograafilise tähise kaitstuse kohta selle päritoluriigis või päritoluriigi pädeva ametiasutuse tõend, mis kinnitab kauba või teenuse konkreetse omaduse, maine või muu iseloomuliku tunnuse seost kauba või teenuse geograafilise päritoluga, ning päritoluriigi pädeva ametiasutuse tõend taotleja õiguse kohta taotleda geograafilise tähise registreerimist käesoleva seaduse § 9 lõikes 1 sätestatu järgi;
4) riigilõivu tasumist tõendav dokument;
5) volikiri, kui taotlejal on esindaja.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud tõendi väljastamiseks pädevate Eesti ametiasutuste loetelu ja tõendi väljastamise korra kinnitab Vabariigi Valitsus.

(4) Registreerimistaotluse dokumentide vorminõuded kehtestab majandusminister.

§ 25. Geograafilise tähise registreerimise avaldus

Geograafilise tähise registreerimise avalduses peab sisalduma:
1) geograafilise tähise registreerimise sooviavaldus;
2) geograafilise tähise reproduktsioon;
3) taotleja nimi, elu- või asukoha aadress ja muud kontaktandmed;
4) teave geograafilise tähise registreerimise taotlemise õiguse kohta käesoleva seaduse § 9 lõikes 1 sätestatu järgi;
5) kirjelduse lühikokkuvõte, mis peab vastama kirjelduse sisule;
6) taotleja esindaja nimi, kui taotlejal on esindaja;
7) taotleja või tema esindaja allkiri.

§ 26. Kirjeldus

(1) Kirjelduses peab sisalduma:
1) kauba või teenuse nimi;
2) kaupa iseloomustavad tunnused (füüsikaliste, keemiliste, mikrobioloogiliste, organoleptiliste või muude omaduste loetelu vastavalt kaubale);
3) kauba valmistamise meetodit või teenust iseloomustavad tunnused;
4) geograafilise ala määratlus;
5) andmed, mis näitavad kauba või teenuse konkreetse omaduse, maine või muu iseloomuliku tunnuse seost geograafilise päritoluga.

(2) Kirjelduses võivad sisalduda toorainet iseloomustavad tunnused, hoiatustähise kasutamise andmed ja muud andmed, mida taotleja peab vajalikuks esitada.

(3) Kirjeldus peab andma täieliku ja täpse ettekujutuse kauba või teenuse konkreetse omaduse, maine või muu iseloomuliku tunnuse seosest kauba või teenuse geograafilise päritoluga.

(4) Kui ühe ja sama geograafilise tähisega tähistatakse erinevate omadustega kaupu või teenuseid, esitatakse kirjeldus iga kauba või teenuse kohta eraldi.

§ 27. Registreerimistaotluse esitamine

(1) Registreerimistaotlus esitatakse Patendiametile käsiposti, posti või faksi teel.

(2) Faksi teel saadetud registreerimistaotluse originaaldokumendid esitatakse ühe kuu jooksul faksi saabumise kuupäevast arvates.

(3) Riigilõivu tasumist tõendav dokument esitatakse hiljemalt ühe kuu jooksul registreerimistaotluse saabumise kuupäevast arvates.

(4) Volikiri esitatakse hiljemalt kahe kuu jooksul registreerimistaotluse saabumise kuupäevast arvates.

§ 28. Taotleja esindamine

(1) Geograafilise tähise registreerimise ja registreeringu jõushoidmisega seotud toiminguid teostab taotleja või tema volitatud Eesti patendivolinik (edaspidi patendivolinik).

(2) Kui taotleja elu- või asukoht on väljaspool Eesti Vabariiki, esitab registreerimistaotluse taotleja või patendivolinik. Registreerimistaotluse esitamisele järgnevaid geograafilise tähise registreerimise ja registreeringu jõushoidmisega seotud toiminguid teostab ainult taotleja volitatud patendivolinik.

(3) Kui registreerimistaotluse esitavad ühiselt mitu taotlejat, peavad nad volitama järgnevate geograafilise tähise registreerimise ja registreeringu jõushoidmisega seotud toimingute teostamiseks patendivoliniku või valima enda hulgast esindaja (edaspidi ühine esindaja), kelle elu- või asukoht on Eesti Vabariigis.

(4) Volikirjas peab sisalduma:
1) taotleja nimi ja elu- või asukoha aadress;
2) patendivoliniku korral tema ees- ja perekonnanimi;
3) ühise esindaja korral tema nimi ja elu- või asukoha aadress;
4) volituse ulatus;
5) edasivolitamise õigus, kui esindatav selle õiguse esindajale annab;
6) volituse kehtivusaeg;
7) esindatava allkiri;
8) volikirja väljaandmise koht ja kuupäev.

§ 29. Saabumismärge

(1) Registreerimistaotluse igale dokumendile tehakse saabumismärge, milles sisaldub registreerimistaotluse saabumise kuupäev ja registreerimistaotluse järjekorranumber (edaspidi registreerimistaotluse number).

(2) Posti või faksi teel esitatud registreerimistaotluse saabumise kuupäevaks loetakse selle tegelik saabumise kuupäev.

§ 30. Registreerimistaotluse menetlusse võtmine

(1) Registreerimistaotluse esitamise kuupäevaks loetakse selle saabumise kuupäev, kui esitatud on:
1) geograafilise tähise registreerimise sooviavaldus;
2) geograafilise tähise reproduktsioon;
3) kaupade ja teenuste loetelu, mille tähistamiseks geograafilist tähist kasutatakse;
4) geograafilise ala määratlus;
5) taotleja nimi, elu- või asukoha aadress ja muud kontaktandmed.

(2) Esitatud registreerimistaotlus võetakse menetlusse, kui on esitatud riigilõivu tasumist tõendav dokument, volikiri, kui see on nõutav, ja faksi teel saadetud registreerimistaotluse puhul originaaldokumendid.

§ 31. Registreerimistaotluse menetlusse võtmisest keeldumine

Registreerimistaotluse menetlusse võtmisest keeldumise otsus tehakse ning registreerimistaotlus ja riigilõiv tagastatakse, kui:
1) riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti ei ole esitatud ühe kuu jooksul registreerimistaotluse saabumise kuupäevast arvates;
2) volikiri on nõutav ja seda ei ole esitatud kahe kuu jooksul registreerimistaotluse saabumise kuupäevast arvates;
3) registreerimistaotlus on saadetud faksi teel ja originaaldokumente ei ole esitatud ühe kuu jooksul faksi saabumise kuupäevast arvates.

§ 32. Registreerimistaotluse kontrollimine

(1) Menetluse käigus ei kontrollita geograafilise tähise vastavust käesoleva seaduse § 8 punktides 1–3 ja 5–7 sätestatule ega registreerimistaotluses esitatud faktide õigsust.

(2) Registreerimistaotluse dokumentide vormi ja sisu puuduste või muude menetlust takistavate asjaolude ilmnemisel teatatakse nendest taotlejale kirjalikult ning määratakse puuduste kõrvaldamiseks või asjakohaste selgituste andmiseks kahekuuline tähtaeg.

(3) Taotleja avalduse alusel pikendatakse registreerimistaotluse puuduste kõrvaldamise või selgituste andmise tähtaega kuue kuuni käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja algusest arvates. Avaldus koos riigilõivu tasumist tõendava dokumendiga peab olema esitatud enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 määratud tähtaja lõppemist.

§ 33. Registreerimistaotluse parandamine ja täiendamine

Taotleja võib menetluse jooksul teha registreerimistaotluses parandusi ja täiendusi, mis ei muuda registreerimistaotluse esitamise kuupäeval selles esitatud geograafilise tähise reproduktsiooni ega laienda selles antud geograafilise piirkonna määratlust, kaupade ega teenuste loetelu.

§ 34. Registreerimistaotluse tagasivõtmine

(1) Taotleja võib registreerimistaotluse menetluse jooksul tagasi võtta, esitades sellekohase kirjaliku avalduse. Registreerimistaotlus loetakse tagasivõetuks avalduse Patendiametisse saabumisel.

(2) Registreerimistaotlus loetakse tagasivõetuks, kui taotleja ei ole käesoleva seaduse § 32 lõigete 2 ja 3 kohaselt määratud tähtaja lõpuks kõrvaldanud registreerimistaotluse puudusi või andnud asjakohaseid selgitusi.

§ 35. Menetluse lõpetamine

Kui registreerimistaotlus on tagasi võetud või tagasivõetuks loetud, tehakse menetluse lõpetamise otsus.

§ 36. Menetluse taastamine

Lõpetatud menetlus taastatakse tööstusomandi apellatsioonikomisjoni (edaspidi apellatsioonikomisjon) otsuse või kohtuotsuse alusel.

§ 37. Geograafilise tähise registreerimise otsus

Kui registreerimistaotlus vastab käesoleva seaduse §-des 4, 24 ja 25 ning § 26 lõigetes 1 ja 4 sätestatud nõuetele ega ole vastuolus avaliku korra või heade tavadega, tehakse viivitamata geograafilise tähise registreerimise otsus.

§ 38. Geograafilise tähise registreerimisest keeldumise otsus

Kui registreerimistaotlus ei vasta kas või ühele käesoleva seaduse §-des 4, 24 ja 25 ning § 26 lõigetes 1 ja 4 sätestatud nõuetest või on vastuolus avaliku korra või heade tavadega, tehakse viivitamata geograafilise tähise registreerimisest keeldumise otsus.

§ 39. Otsus ja selle vaidlustamine

(1) Käesoleva seaduse §-des 31, 35, 37 ja 38 nimetatud otsustes peab sisalduma:
1) otsuse tegemise kuupäev;
2) otsuse põhjendus;
3) resolutsioon;
4) selgitus otsuse vaidlustamise korra ja tähtaja kohta;
5) otsuse teinud ametniku nimi ja allkiri.

(2) Käesoleva seaduse §-des 31, 35, 37 ja 38 nimetatud otsused jõustuvad nende tegemise päeval.

(3) Käesoleva seaduse §-des 31, 35, 37 ja 38 nimetatud otsustest teatatakse taotlejale kirjalikult.

(4) Käesoleva seaduse §-des 31, 35, 37 ja 38 nimetatud otsuseid võib taotleja vaidlustada tööstusdisaini kaitse seaduse (RT I 1997, 87, 1466; 1998, 108/109, 1783) §-des 41–54 sätestatud korras.

§ 40. Registri avalikkus ja teabe väljastamine

(1) Menetluse käigus on lubatud väljastada teavet ainult registreerimistaotluse numbri, esitamise kuupäeva, geograafilise tähise reproduktsiooni, geograafilise ala määratluse, kaupade või teenuste loetelu, taotleja nime ja taotleja esindaja nime kohta.

(2) Pärast geograafilise tähise registreerimise otsuse tegemist on geograafilise tähise kohta registris olevad andmed ja dokumendid avalikud.

(3) Registrist teabe väljastamise eest tasutakse riigilõivu, välja arvatud teabe väljastamine järelevalveasutusele, apellatsioonikomisjonile või kohtule.

§ 41. Geograafilise tähise registreerimise tunnistus

(1) Geograafilise tähise registreerimise tunnistus (edaspidi tunnistus) on dokument, mis tõendab registreeringut.

(2) Tunnistus antakse välja Eesti Vabariigi nimel.

(3) Tunnistuse numbriks on registreeringu number.

(4) Tunnistuse vorminõuded ja vormistamise korra kehtestab majandusminister.

§ 42. Tunnistuse väljaandmine

(1) Pärast registreeringu tegemist annab Patendiamet 10 tööpäeva jooksul taotlejale välja tunnistuse.

(2) Pärast registreeringu andmete muutmist annab Patendiamet taotlejale ühe kuu jooksul välja tunnistuse lisa.

5. peatükk
ÕIGUSTE VAIDLUSTAMINE JA KAITSE

§ 43. Registreeringu vaidlustamine

(1) Asjast huvitatud isik või järelevalveasutus, kes leiab, et taotlejal ei olnud käesoleva seaduse § 9 lõikes 1 sätestatu järgi õigust esitada registreerimistaotlust, võib esitada kohtusse registreeringu õigusvastaseks tunnistamise avalduse taotleja, tema pärija või õigusjärglase vastu. Taotleja, tema pärija või õigusjärglase puudumisel käsitletakse kohtus registreeringu õigusvastaseks tunnistamist hagita menetluse korras.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse saab esitada ühe aasta jooksul registreeringu andmete kande teate avaldamise kuupäevast arvates.

(3) Asjast huvitatud isik või järelevalveasutus, kes leiab, et taotlejal ei olnud käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 sätestatu järgi õigust esitada registreerimistaotlust, võib esitada kohtusse registreeringu õigusvastaseks tunnistamise avalduse taotleja, tema pärija või õigusjärglase vastu. Taotleja, tema pärija või õigusjärglase puudumisel käsitletakse kohtus registreeringu õigusvastaseks tunnistamist hagita menetluse korras.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud avalduse saab esitada registreeringu kehtivusaja jooksul.

(5) Asjast huvitatud isik, kes leiab, et registreering on vastuolus käesoleva seaduse §-s 4, 24 või 25 või § 26 lõikes 1 või 4 sätestatud nõuetega, avaliku korra või heade tavadega, võib esitada halduskohtusse kaebuse nõudega tunnistada registreering õigusvastaseks ning kohustada Patendiametit menetlust taastama ja uut otsust tegema.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kaebuse saab esitada kolme kuu jooksul registreeringu andmete kande teate avaldamise kuupäevast arvates.

(7) Kui kohus tunnistab registreeringu õigusvastaseks, tehakse asjast huvitatud isiku või järelevalveasutuse nõudmisel jõustunud kohtuotsuse alusel registreeringu kustutamise kanne.

§ 44. Registreeringu vaidlustamine registreeringu andmete muutmiseks

(1) Asjast huvitatud isik või järelevalveasutus, kes leiab, et registreeringus olev kaupade või teenuste loetelu, geograafilise ala määratlus või kirjeldus on ebatäpne või ei ole piisav, võib esitada kohtusse registreeringu andmete muutmise avalduse taotleja, tema pärija või õigusjärglase vastu. Taotleja, tema pärija või õigusjärglase puudumisel käsitletakse kohtus registreeringu andmete muutmist hagita menetluse korras.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse saab esitada registreeringu kehtivusaja jooksul.

(3) Kui kohus rahuldab registreeringu andmete muutmise avalduse, tehakse asjast huvitatud isiku või järelevalveasutuse nõudmisel jõustunud kohtuotsuse alusel registreeringu andmete muutmise kanne.

§ 45. Registreeritud geograafilise tähise õigusvastase kasutamise vaidlustamine

(1) Asjast huvitatud isik võib esitada kohtusse hagi registreeritud geograafilise tähise:
1) õigusvastase kasutamise lõpetamiseks;
2) õigusvastase kasutamise eelse olukorra taastamiseks;
3) õigusvastase kasutamisega tekitatud moraalse ja varalise kahju hüvitamiseks.

(2) Kohtusse saab esitada:
1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud hagi – registreeringu kehtivusaja jooksul;
2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud hagi – kolme aasta jooksul, arvates kuupäevast, mil geograafilise tähise kasutaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest.

§ 46. Geograafilise tähise alase vaidluse lahendamise erisused

(1) Käesolevas seaduses nimetatud kaebused ja hagid alluvad Patendiameti asukoha järgsele kohtule.

(2) Käesoleva seaduse § 43 lõigetes 1 ja 3 ning § 44 lõikes 1 nimetatud avalduse esitamisest teatab kohus ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning määrab tähtaja, mille jooksul geograafilise tähise kasutajad võivad esitada kohtule avalduse protsessi astumiseks hageja või kostja poolel, kusjuures tähtaeg ei või olla lühem kui kaks kuud teate avaldamise kuupäevast arvates.

§ 47. Esindaja geograafilise tähise alases kohtuvaidluses

(1) Geograafilise tähise alase vaidluse lahendamisel võib kohtus olla esindajaks patendivolinik.

(2) Patendivolinik esitab kohtule patendivoliniku tunnistuse.

6. peatükk
JÄRELEVALVE

§ 48. Järelevalve teostamise alused

(1) Järelevalvet teostatakse õiguskaitset omava geograafilise tähise kasutamise õiguspärasuse, sealhulgas registreeritud geograafilise tähisega tähistatud kauba või teenuse registris olevale kirjeldusele vastavuse üle.

(2) Järelevalveasutus teostab järelevalvet omal algatusel või asjast huvitatud isiku avalduse alusel.

§ 49. Järelevalve teostajad

Käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle teostavad järelevalvet vastavalt oma pädevusele:
1) Konkurentsiamet;
2) Taimetoodangu Inspektsioon;
3) Tarbijakaitseamet;
4) Veterinaar- ja Toiduinspektsioon.

§ 50. Järelevalvet teostava ametiisiku õigused

Järelevalveasutuse ametiisikul on õigus:
1) saada valitsusasutuselt, valitsusasutuse hallatavalt asutuselt, kohaliku omavalitsuse asutuselt ning juriidiliselt ja füüsiliselt isikult järelevalvetegevuseks vajalikku teavet;
2) võtta võimaliku õiguserikkumise tuvastamiseks proove ja näidiseid;
3) saada registrist tasuta kõiki andmeid.

§ 51. Ärisaladuse hoidmine

Järelevalveasutuse ametiisikud on kohustatud hoidma ülesannete täitmisel neile teatavaks saanud ärisaladust.

7. peatükk
VASTUTUS GEOGRAAFILISE TÄHISE ÕIGUSVASTASE KASUTAMISE EEST

§ 52. Vastutuse kohaldamise alused

(1) Käesoleva seaduse rikkumise eest kohaldatakse haldus-, tsiviil- või kriminaalvastutust seaduses ettenähtud korras.

(2) Füüsilisele isikule käesoleva seaduse rikkumise eest kohaldatav kriminaalvastutus ei välista haldusvastutuse kohaldamist asjakohasele juriidilisele isikule.

(3) Juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asja arutab halduskohtunik.

(4) Juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asja menetletakse haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1999, 41, 496; 45, õiend; 58, 608; 60, 616; 87, 792; 92, 825; 95, 843) sätestatud korras.

§ 53. Juriidilise isiku haldusvastutus geograafilise tähise õigusvastase kasutamise eest

(1) Juriidilisele isikule, kes kasutab:
1) registreeritud geograafilist tähist või sellega eksitavalt sarnast tähist kaupade või teenuste tähistamiseks, kui kaubal või teenusel puudub vähemalt üks registreeringus märgitud omadus, maine või muu iseloomulik tunnus, või
2) registreeritud geograafilist tähist või sellega eksitavalt sarnast tähist kaupade või teenuste tähistamiseks, mida registreering ei hõlma, kuid mis on registreeringuga hõlmatud kaupade või teenustega samaliigilised, või
3) registreeritud geograafilist tähist või sellega eksitavalt sarnast tähist kaupade või teenuste tähistamiseks, kui see võib kaasa tuua kaitstud geograafilise tähise maine pahauskse ärakasutamise, või
4) sellist tähist, mis vaatamata tegeliku geograafilise päritolu tõepärasele kajastamisele võib tekitada avalikkuses vale arusaama, et kaup või teenus pärineb teiselt geograafiliselt alalt, kaasa arvatud juhud, kui kauba tegelik päritolu on näidatud, – määratakse rahatrahv 50 000 kuni 100 000 krooni.

(2) Juriidilisele isikule, kes kasutab:
1) registreeritud geograafilist tähist või sellega eksitavalt sarnast tähist kaupade või teenuste tähistamiseks ega tegutse registreeringus märgitud kauba tootja, töötleja või müügiks ettevalmistajana või teenuse osutajana registreeringus märgitud geograafilisel alal või
2) eksitavat teavet kauba või teenuse päritolu, olemuse või põhiomaduste kohta kauba sise- või välispakendil, reklaammaterjalis või sellega seotud dokumentides – määratakse rahatrahv 100 000 kuni 200 000 krooni.

§ 54. Erikonfiskeerimine

(1) Käesoleva seaduse §-s 53 nimetatud haldusõiguserikkumise asja arutamisel kuuluvad erikonfiskeerimisele:
1) haldusõiguserikkumise toimepanemise vahend;
2) haldusõiguserikkumise läbi omandatud vara;
3) registreeritud geograafilise tähisega või sellega eksitavalt sarnase tähisega õigusvastaselt tähistatud kaup, sise- või välispakend, reklaammaterjal või sellega seotud dokumendid.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud õigusvastaselt tähistatud esemed kuuluvad erikonfiskeerimise otsuse jõustumise korral hävitamisele.

§ 55. Juriidilise isiku haldusõiguserikkumise protokolli koostamine

(1) Käesoleva seaduse §-s 53 nimetatud haldusõiguserikkumise asjades on haldusõiguserikkumise protokolli koostamise õigus käesoleva seaduse §-s 49 nimetatud järelevalveasutuste ametiisikutel.

(2) Haldusõiguserikkumise protokolli märgitakse:
1) protokolli koostamise aeg ja koht;
2) asutuse nimi ja aadress, kelle nimel protokoll koostatakse;
3) protokolli koostanud isiku ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus;
4) haldusõiguserikkuja nimi ja aadress;
5) haldusõiguserikkuja esindaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht;
6) haldusõiguserikkumise aeg, koht ja kirjeldus;
7) viide seadusesättele, mis näeb ette vastutuse selle haldusõiguserikkumise eest;
8) haldusõiguserikkuja esindaja seletus;
9) märge, et haldusõiguserikkuja esindajale on tutvustatud tema õigust kasutada õigusabi;
10) muud haldusõiguserikkumise asja õigeks lahendamiseks vajalikud andmed.

(3) Haldusõiguserikkumise protokollile kirjutavad alla selle koostanud ametiisik ja haldusõiguserikkuja esindaja.

(4) Kui haldusõiguserikkuja esindaja keeldub haldusõiguserikkumise protokollile alla kirjutamast, teeb protokolli koostaja selle kohta protokolli vastava kande. Haldusõiguserikkumise protokollile lisatakse haldusõiguserikkuja esindaja kirjalikud märkused protokolli kohta, samuti protokollile allakirjutamisest keeldumise motiivid.

8. peatükk
LÕPPSÄTTED

§ 56. Riigilõiv

(1) Käesolevas seaduses ettenähtud toimingute sooritamise eest võetakse riigilõivu riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344; 86, 1461; 87, 1466 ja 1467; 93, 1563; 1998, 2, 47; 4, 63; 23, 321; 36/37, 552 ja 553; 52/53, 771; 57, 859; 59, 941; 60, 951; 61, 979 ja 985; 64/65, 1004, 1005 ja 1008; 86/87, 1408; 97, 1519; 103, 1701; 108/109, 1783; 111, 1829; 1999, 16, 275; 23, 355; 24, 359 ja 360; 25, 364; 27, 380, 384, 385, 386 ja 392; 29, 400 ja 404; 30, 415; 58, 608; 75, 704; 84, 764; 87, 790; 92, 827; 97, 861) sätestatud määrade järgi.

(2) Riigilõivu tasub taotleja või isik, kellel on õigus kasutada kaitstud geograafilist tähist, või kolmas isik, kes on huvitatud käesolevas seaduses ettenähtud toimingute sooritamisest ja dokumentide väljastamisest. Kui geograafilise tähise registreerimisega seotud riigilõivu tasub kolmas isik, on vajalik taotleja või kaitstud geograafilise tähise kasutaja nõusolek.

(3) Riigilõiv loetakse tasutuks, kui selle tasumist tõendav dokument on saabunud Patendiametisse, kaebuse puhul aga apellatsioonikomisjoni, mis on moodustatud kaubamärgiseaduse (RT 1992, 35, 459; RT I 1998, 15, 231; 1999, 93, 834) § 35 lõike 1 alusel.

(4) Tasutud riigilõivu ei tagastata, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 31 sätestatud juhul.

§ 57. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseadust (RT I 1997, 80, 1344; 86, 1461; 87, 1466 ja 1467; 93, 1563; 1998, 2, 47; 4, 63; 23, 321; 36/37, 552 ja 553; 52/53, 771; 57, 859; 59, 941; 60, 951; 61, 979 ja 985; 64/65, 1004, 1005 ja 1008; 86/87, 1408; 97, 1519; 103, 1701; 108/109, 1783; 111, 1829; 1999, 16, 275; 23, 355; 24, 359 ja 360; 25, 364; 27, 380, 384, 385, 386 ja 392; 29, 400 ja 404; 30, 415; 58, 608; 75, 704; 84, 764; 87, 790; 92, 827; 97, 861) täiendatakse paragrahvidega 14715–14717 järgmises sõnastuses:

« § 14715. Geograafilise tähise registreerimise taotluse esitamine

Geograafilise tähise registreerimise taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 1600 krooni.

§ 14716. Geograafilise tähise registreerimise taotluse puuduste kõrvaldamise ja selgituste andmise tähtaja pikendamine

Geograafilise tähise registreerimise taotluse puuduste kõrvaldamise ja selgituste andmise tähtaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 400 krooni.

§ 14717. Geograafilise tähise registreeringu andmete muutmine

Geograafilise tähise registreeringu andmete muutmise kande tegemise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.»

§ 58. Alkoholiseaduse muutmine

Alkoholiseaduses (RT I 1999, 24, 359; 58, 610; 92, 827) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

1) paragrahvi 6 lõike 3 algus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud komisjon arvestab alkoholi registrisse kandmise otsustamisel, seejuures taotluse menetlemist vajaduse korral katkestades:»;

2) paragrahvi 6 lõike 3 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 4) kaubamärgi ja geograafilise tähise õiguskaitset käsitlevaid õigusakte ning välislepinguid.»;

3) paragrahvi 44 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna «väljastatakse» sõnadega «kehtiva tegevuslitsentsi asemel 2000. aasta 1. märtsini».

§ 59. Kaubamärgiseaduse muutmine

Kaubamärgiseaduses (RT 1992, 35, 459; RT I 1998, 15, 231; 1999, 93, 834) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

1) paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:

« 61) kaubamärki, mis sisaldab registreeritud geograafilist tähist või on sellega eksitavalt sarnane, kui see võib kaasa tuua geograafilise tähise õigusvastase kasutamise geograafilise tähise kaitse seaduse §-s 11 või 18 sätestatu järgi;»;

2) seadust täiendatakse §-ga 241 järgmises sõnastuses:

« § 241. Geograafilist tähist sisaldava kaubamärgi registreerimise kehtetuks tunnistamine ja registrist kustutamine

(1) Asjast huvitatud isik võib nõuda pahauskselt registreerimiseks esitatud või pahauskselt registreeritud kaubamärgi kehtetuks tunnistamist, kui:
1) kaubamärk sisaldab registreeritud geograafilist tähist või sellega eksitavalt sarnast tähist;
2) kaubamärgi ja geograafilise tähisega tähistatavad kaubad või teenused on identsed või samaliigilised;
3) kaubamärk on registreerimiseks esitatud või registreeritud pärast seda, kui geograafiline tähis on saanud õiguskaitse oma päritoluriigis.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaubamärk sisaldab Eesti geograafilise ala nime, siis selle kaubamärgi kehtetuks tunnistamisel ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud tingimust.

(3) Kaubamärgi registreerimiseks esitamine või registreerimine on pahauskne, kui seda teinud isik teadis või pidi teadma, et tegemist on tähisega, mis näitab, et kaup või teenus on pärit kindlalt geograafiliselt alalt ja kauba või teenuse konkreetne omadus, maine või muu iseloomulik tunnus on olulisel määral seostatav geograafilise päritoluga.

(4) Asjast huvitatud isik võib nõuda enne geograafilise tähise kaitse seaduse jõustumise kuupäeva alkohoolse joogi tähistamiseks registreeritud kaubamärgi kehtetuks tunnistamist, kui kaubamärk sisaldab registreeritud geograafilist tähist või on sellega eksitavalt sarnane ja sellega tähistatav alkohoolne jook ei pärine selle geograafilise tähisega viidatud geograafiliselt alalt.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 4 nimetatud kaubamärgi registreerimise kehtetuks tunnistamise taotlus esitatakse apellatsioonikomisjonile.

(6) Kaubamärgi registreerimise kehtetuks tunnistamise korral kustutab Patendiamet kaubamärgi registrist.

(7) Käesoleva paragrahvi sätteid kohaldatakse ka nende geograafilist tähist sisaldavate kaubamärkide kehtetuks tunnistamisel, mis olid registreerimiseks esitatud või registreeritud enne geograafilise tähise kaitse seaduse jõustumise kuupäeva.»;

3) paragrahvi 35 lõikes 2 asendatakse sõnad «käesoleva seaduse §-de 11 lg. 3, 13 ja 24» sõnadega «käesoleva seaduse § 11 lõike 3 ning §-de 13, 24 ja 241».

§ 60. Kriminaalkoodeksi muutmine

Kriminaalkoodeksis (RT 1992, 20, 287 ja 288; RT I 1999, 38, 485; 57, 595, 597 ja 598; 60, 616; 97, 859) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

1) paragrahvi 33 lõike 6 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 3) kaubale, pakendile, majandus- või äridokumendile, reklaammaterjalile või kauba kasutamisjuhendile, mis on tähistatud õiguskaitset omava kaubamärgi, geograafilise tähise või nendega eksitavalt sarnase tähisega õigusvastaselt.»;

2) paragrahvi 283 tekstis asendatakse sõna «kahe» sõnaga «nelja»;

3) koodeksit täiendatakse §-ga 2831 järgmises sõnastuses:

« § 2831. Registreeritud geograafilise tähise õigusvastane kasutamine

Registreeritud geograafilise tähise õigusvastase kasutamise eest – karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni nelja aastani.»

§ 61. Tarbijakaitseseaduse muutmine

Tarbijakaitseseaduses (RT I 1994, 2, 13; 1999, 35, 450) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

1) paragrahvi 6 lõikes 4 asendatakse sõnad «juriidilisele isikule» sõnaga «ettevõtjale»;

2) paragrahvi 6 lõikes 5 asendatakse sõnad «tootega, mis on valmistatud kaubamärgiomaniku ainuõigust rikkudes,» sõnadega «võltsitud kaubaga»;

3) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

« 11) Konkurentsiametil – võltsitud kauba käibe tõkestamise alal;»;

4) paragrahvi 17 lõike 4 punktis 2 asendatakse sõnad «kaubamärgiomaniku ainuõigust rikkudes valmistatud tootega» sõnadega «võltsitud kaubaga».

§ 62. Tolliseaduse muutmine

Tolliseaduses (RT I 1998, 3, 54; 1999, 86, 782; 97, 859) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

1) paragrahvi 26 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Võltsitud kaubana käsitatakse käesolevas seaduses:
1) kaupa kaubamärgiseaduse (RT 1992, 35, 459; RT I 1998, 15, 231; 1999, 93, 834) § 33 lõike 4 tähenduses;
2) kaupa, mis on õigusvastaselt tähistatud registreeritud geograafilise tähisega.»;

2) paragrahvi 26 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna «autoriõigusi» sõnadega «või geograafilise tähise kaitse alaseid õigusakte või välislepinguid»;

3) paragrahvi 45 lõiget 11 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

« 11) registreeritud geograafilise tähise õiguspärane kasutaja või».

§ 63. Äriseadustiku muutmine

Äriseadustiku (RT I 1995, 26–28, 355; 1998, 91–93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596) § 12 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

« (31) Isikul, kellel ei ole geograafilise tähise kasutamise õigust, on keelatud kasutada ärinimes registreeritud geograafilist tähist, välja arvatud juhul, kui ta tegutseb tegevusalal, mille suhtes geograafiline tähis ei ole kaitstud.»

Riigikogu esimees Toomas SAVI