Teksti suurus:

Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise veekaitsealase koostöö leping

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:26.01.2000
Avaldamismärge:RT II 2000, 1, 2

Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise veekaitsealase koostöö leping

Vastu võetud 12.02.1999

(õ) 11.06.09 12:15

Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise veekaitsealase koostöö lepingu eelnõu heakskiitmine

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta


Eesti Vabariigi Valitsus ja Soome Vabariigi Valitsus, edaspidi «pooled»,

tuginedes 7. novembril 1991 Eesti Vabariigi Valitsuse ja Soome Vabariigi Valitsuse vahel allakirjutatud keskkonnakaitsealasele koostöölepingule,

pidades vajalikuks arendada ja süvendada koostööd veekaitse alal,

olles 22. märtsil 1974 allakirjutatud Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni osapooled,

viidates 9. aprillil 1992 allakirjutatud 1992. aasta Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioonile, mille kohaselt 1974. aasta konventsioon lakkab kehtimast 1992. aasta konventsiooni jõustumisega,

olles veendunud, et Soome lahe ja kogu Läänemere merekeskkonna seisundi parandamine on eluliselt tähtis mõlema riigi loodusele, majandusele, kultuurile ja heaolule,

leppisid kokku järgnevas:

Artikkel 1. Lepingu eesmärk

Käesoleva lepingu eesmärk on edendada säästliku arengu tagamiseks veekaitset ja muud sellega kaasnevat keskkonnakaitset Eestis ja Soomes. Pooled püüavad vähendada ja takistada veekogude, eriti Soome lahe reostuskoormust, rakendades parimat võimalikku tehnoloogiat ja parimat keskkonnapraktikat.

Artikkel 2. Pädevad ametivõimud

1. Käesoleva lepingu jõustudes teatavad pooled teineteisele diplomaatilisel teel ametivõimudest, kelle võimupiirkonda lepingu täideviimine kuulub. Pooled teatavad teineteisele ka nimetatud ametivõimude vahetumisest.

2. Pädevad ametivõimud teevad käesoleva lepingu sätetes käsitletud küsimustes otsest koostööd.

Artikkel 3. Asulad

1. Pooled võtavad vajalikke meetmeid asulate reovee puhastamiseks, et saavutada 2005. aasta lõpuks üle 2000 elanikuga asulate reovee puhastamisel orgaanilisest ainest ja fosforist keskmine puhastusaste 90%. Veekogudesse juhitava heitvee keskmine orgaanilise aine sisaldus peab olema ≤15 mg/l (mõõdetud BHT7 järgi) ja üldfosfori keskmine sisaldus ≤1,0 mg/l, avariilasud ja ülevoolud kaasa arvatud. Ühtlasi arendatakse seni kanalisatsiooniga ühendamata tiheasustusega piirkondade liitmist kanalisatsiooni- ja reoveepuhastussüsteemidega. Eesti poolele jäetakse õigus teatada 2003. aasta lõpuks Soome poolele, kas BHT7 ja fosfori sisalduse osas heitveele esitatud kvaliteedinõuded on aastaks 2005 saavutatavad.

2. Pooled võtavad meetmeid, et aastaks 2005 puhastataks üle 10 000 elanikuga asulatest lämmastikutundlikesse veekogudesse juhitav reovesi lämmastikust keskmiselt vähemalt 50% tõhususega.

3. Pooled arendavad asulate olmereoveest erineva reovee piisavat eelpuhastust, millega kindlustatakse kanalisatsioonivõrgu ja puhastusseadmete tõhus toimimine ning reoveesette kasutamiskõlblikkus. Arendatakse reoveesette asjakohast käitlemist ja kasutamist. Vähendatakse ohtlikest ainetest tulenevat riski tervisele ja loodusele.

4. Pooled hoolitsevad, et jälgitaks ka reoveepuhastitest lähtuvat reostuskoormust, nende puhastustaset ja suublaks oleva veekogu reostuskoormust.

5. Pooled hoolitsevad, et kanalisatsioonisüsteemide järelevalve, saneerimine ja uute süsteemide rajamine toimuks viisil, mis tagab nende veepidavuse ja töökindluse. Kanalisatsioonisüsteeme arendatakse nii, et avariilaskude ja ülevoolude, ka sade-, drenaaži- ning tulvavee vooluhulk oleks võimalikult väike.

Artikkel 4. Tööstus ja energeetika

1. Tööstuses kasutavad pooled parimat võimalikku tehnoloogiat ja keskkonnapraktikat.

2. Pooled võtavad meetmeid seiramaks kõiki keskkonda mõjutavaid tegureid, et tootmisprotsesse moderniseerides ja reoveepuhastust tõhustades vähendada kahjulike ainete, eriti raskmetallide, toksiliste ja raskestilagundatavate orgaaniliste ainete ning toitainete heidet kõigist tööstusettevõtetest. Eesmärk on vähendada aastaks 2005 nimetatud ainete reostuskoormust veekogudele 1995. aastaga võrreldes 50% võrra.

3. Pooled võtavad meetmeid, et eelpuhastuse tõhustamisega vähendada asulate kanalisatsiooni juhitava tööstusettevõtete heitvee reostuskoormust.

Artikkel 5. Kalakasvatus

Pooled arendavad selliseid uusi ettevõtteid, rakendavad nende ekspluateerimis- ja puhastusmeetodeid, söödaliike ning söötmisviise, mis tagavad kalakasvatusest lähtuva veekogude reostuskoormuse vähendamise miinimumini. Kalakasvatustest lähtuv reostuskoormus ei tohi pärast 2000. aasta 1. jaanuari ületada aasta keskmisena 8 grammi üldfosforit ja 70 grammi üldlämmastikku toodetud 1 kg kala eluskaalu kohta. Nimetatud arvud saadakse eeldusel, et eluskala sisaldab 0,4% fosforit ja 2,75% lämmastikku. Esitatud nõuded ei kehti kalakasvatuste kohta, mis toodavad maime ja noorjärke veekogude kalavarude täiendamiseks.

Artikkel 6. Põllumajandus

1. Pooled taotlevad nii karja- kui taimekasvatusest tuleneva fosfori ja lämmastiku reostuskoormuse vähenemist 2005. aastaks 1990ndate aastate algusega võrreldes vähemalt 50% võrra. Lisaks sellele üritatakse vähendada ammoniaagi lendumist.

2. Pooled parandavad silo valmistamisel tekkiva silomahla ja sõnniku ladustamist ning edendavad nende kasutamist väetisena. Farmide sõnniku ja virtsa käitlemine korraldatakse viisil, mis väldib nende laotamise külmunud maale või lumele.

3. Pooled kaasajastavad 2000. aasta jooksul oma põllumajandusreostuse vähendamise kavasid ja hea põllumajandustava soovitusi, mis käsitlevad sobivaid tegutsemisviise toitainete leostumise ja väljauhtumise vähendamiseks, talvel roheliste põldude osakaalu suurendamiseks, mulla tihenemise tõkestamiseks, kaitseribade moodustamiseks ja kemikaalide kasutamise vähendamiseks.

Artikkel 7. Metsamajandus ja turbatootmine

1. Pooled tegutsevad metsamajandusest tuleneva veekogude reostuskoormuse vähendamise suunas. Eesmärk on toitainete koormuse vähendamine 2005. aastaks 1993. aastaga võrreldes ligikaudu 40% võrra.

2. Pooled püüavad kindlustada, et metsa kuivendamisel, väetamisel, raietöödel, maaharimisel ja tõrjevahendite kasutamisel peetaks punktis 1 nimetatud eesmärkide saavutamiseks silmas veekaitse nõudeid.

3. Pooled tegutsevad turbatootmisest tuleneva veekogude reostuskoormuse vähendamise suunas. Eesmärk on toitainete koormuse vähendamine 2005. aastaks 1993. aastaga võrreldes ligikaudu 30% võrra.

4. Pooled koostavad 2000. aastaks metsamajanduse ja turbatootmise jaoks kaasaja nõuete kohased veekaitset käsitlevad kavad ning soovitused, mis puudutavad head metsamajandustava ning veekaitset turbatootmisel.

Artikkel 8. Õnnetustest, eriolukordadest ja -nähtustest teatamine

1. Ühe poole pädev ametivõim teatab merekeskkonda kahjustavatest õnnetustest ja eriolukordadest ning keskkonnakahjustuste vältimiseks võetud meetmetest viivitamata teise poole pädevale ametivõimule. Samamoodi teatatakse merekeskkonna erakorralistest seisundi muutustest, misjärel pooled koos selgitavad välja muutuste põhjused.

2. Punktis 1 käsitletud teatamise kohustus ei puuduta saastekahjustusi, mille likvideerimiseks rakendatakse Eesti ja Soome vahelist saastekahjustuste likvideerimise koostöölepet.

Artikkel 9. Uurimistöö, koolituse ja andmevahetuse arendamine

1. Pooled tegelevad ühiselt mereuuringutega Soome lahel. Soome lahe seisundi arengut jälgitakse koostöös kõigi Soome lahe rannikuriikidega. Poolte uurimisasutused osalevad selles võimaluste piires.

2. Pooled edendavad veekaitset ja arendavad sellega kaasnevat uurimistööd, koolitust ja infovahetust. Uurimistöödega parandatakse ka praktilist veekaitsetegevust.

3. Veekaitsealase koolituse korraldamisel pööravad pooled erilist tähelepanu vastavate õigusaktide tutvustamisele, asulate, tööstuse, põllu- ning metsamajanduse reovee keskkonnamõju ja puhastusnõudeid selgitavale ning kanalisatsiooni ja puhastusseadmete ekspluateerimist käsitlevale koolitusele.

Artikkel 10. Lepingu täitmise kontroll

1. Pooltevaheline veekaitse alatöörühm jälgib lepingus ettenähtud meetmete rakendamist ja iga aasta esitab aruande poolte keskkonnakaitse töörühmale. Üksikasjaline aruanne lepingu eesmärkide saavutamisest esitatakse 2006. aastal.

2. Pooled sooritavad rannikumere seiret riiklike programmide kohaselt. Erilist tähelepanu pööratakse suurema reostuskoormusega rannikumere aladele. Poolte pädevad ametivõimud hindavad tulemuste põhjal veekaitsetegevuse piisavust ja selle tõhustamise vajadust.

Artikkel 11. Lõppsätted

1. Käesolev leping jõustub 30 päeva pärast seda, kui pooled on teineteisele teatanud lepingu jõustumiseks vajalike siseriiklike tingimuste täitmisest.

2. Leping on sõlmitud määramata tähtajaks. Pooltel on õigus leping lõpetada, teatades sellest teisele poolele kirjalikult. Lepingu lõpetamine jõustub kaksteist kuud pärast vastava kirjaliku teate vastuvõtmist.

3. Käesoleva lepingu jõustumisega kaotab kehtivuse 2. juulil 1993 Tallinnas Eesti Vabariigi Valitsuse ja Soome Vabariigi Valitsuse vahel sõlmitud veekaitsealase koostöö leping.

Leping on koostatud Tallinnas 12. veebruaril 1999. aastal kahes juriidiliselt võrdses eesti- ja soomekeelses eksemplaris.

Eesti Vabariigi valitsuse poolt
Villu REILJAN
Soome Vabariigi valitsuse poolt
Pekka HAAVISTO

 

Õiend
Metaandmetes parandatud akti andja: Vabariigi Valitsus.

/otsingu_soovitused.json