Eesti Vabariigi ja Hispaania Kuningriigi vaheline kokkulepe väljaandmise kohta
(õ) 11.06.09 14:30
Eesti Vabariigi ja Hispaania Kuningriigi vaheliste kokkulepete eelnõude heakskiitmine
Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta
Koostatud 28. juunil 1999. a, jõustunud 7. veeburaril 2000. a.
Eesti Vabariik ja Hispaania Kuningriik, edaspidi osapooled,
soovides muuta tõhusamaks kohtualast koostööd kriminaalasjades ja oma ühist huvi selle tagamisel, et väljasaatmise protseduurid funktsioneeriks tõhusalt ning kiiresti, niivõrd kui nende valitsussüsteemid rajanevad demokraatlikele põhimõtetele ja austavad Roomas 4. novembril 1950 allakirjutatud Inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooniga kehtestatud kohustusi;
soovides hõlbustada juhiste ja põhimõtete kohaldamist, mis on sätestatud 1957. aasta väljaandmise Euroopa konventsioonis ja 1977. aasta terrorismi tõkestamise konventsioonis;
pidades silmas EL laienemise perspektiive ning samuti reegleid ja põhimõtteid, mis on sätestatud 1996. aasta konventsioonis väljaandmise kohta Euroopa Liidu liikmesriikide vahel;
otsustasid järgnevalt:
Artikkel 1. Õigusrikkumised, millega kaasneb väljaandmine
1. Väljaandmine kaasneb õigusrikkumisega, mis on taotluse esitanud lepingupoole seaduste kohaselt karistatav vabadusekaotusliku karistusega või vabadusekaotusliku julgeolekuabinõuga maksimaalse kestusega vähemalt kaheteistkümneks kuuks ja liikmesriigi seaduste kohaselt vabadusekaotusliku karistusega või vabadusekaotusliku julgeolekuabinõuga maksimaalse kestusega vähemalt kuueks kuuks.
2. Väljaandmine toimub lõikes 1 ettenähtud tingimustel isiku käitumise eest, mis aitab kaasa ühe või mitme õigusrikkumise toimepanemisele isikute grupi poolt, kes tegutsevad ühisel eesmärgil terrorismi või narkootikumidega kaubitsemise alal ja muude organiseeritud kuritegevuse vormides või osalevad muudes vägivallaaktides üksikisiku elu, füüsilise puutumatuse või vabaduse vastu või tegudes, mis kujutavad endast kollektiivset ohtu üksikisikutele ja mis on karistatavad vabadusekaotusliku karistuse või vabadusekaotusliku julgeolekuabinõuga maksimaalse kestusega kaheteistkümneks kuuks. Väljaandmine toimub ka juhul, kui see isik ei võtnud osa õigusrikkumise või õigusrikkumiste materiaalsest toimepanemisest: see kaasaaitamine oli ilmselt kavatsuslik ja toimus täielikus teadmises kas grupi üldise kriminaalse tegevuse eesmärgist või grupi kavatsusest panna toime asjassepuutuv õigusrikkumine või õigusrikkumised.
3. Väljaandmisest ei tohi keelduda põhjusel, et taotluse saanud lepingupoole seadusandlus ei näe ette samasuguse vabadusekaotusliku julgeolekuabinõu kohaldamist kui taotleva osapoole seadusandlus.
Artikkel 2. Mittepoliitilised õigusrikkumised
1. Käesoleva kokkuleppe rakendamise eesmärgil ei pea taotluse saanud
lepingupool poliitiliseks õigusrikkumiseks, poliitilise õigusrikkumisega
seotud õigusrikkumiseks või poliitilistest motiividest ajendatud
õigusrikkumiseks järgmisi õigusrikkumisi:
(a)
õigusrikkumine, mis jääb 16. detsembril 1970. a Haagis allakirjutatud
õhusõiduki ebaseadusliku hõivamise vastu võitlemise konventsiooni
reguleerimisalasse;
(b) õigusrikkumine, mis jääb 23. septembril
1971. a Montrealis allakirjutatud tsiviillennunduse ohutuse vastu
suunatud ebaseaduslike tegude tõkestamise konventsiooni
reguleerimisalasse;
(c) tõsine õigusrikkumine, mis sisaldab rünnakut
rahvusvaheliselt kaitstud isikute, kaasa arvatud diplomaatiliste
esindajate elu, füüsilise puutumatuse või vabaduse vastu;
(d)
õigusrikkumine, mis sisaldab inimröövi, pantvangide võtmist või
ebaseaduslikku kinnipidamist;
(e) õigusrikkumine, mis on seotud
pommi, granaadi, raketi, tulirelva või kirja- või pakipommi
kasutamisega, kui sellega ohustatakse inimesi;
(f) katse toime panna
üht eelnimetatud õigusrikkumistest või osavõtt isiku kaasosalisena, kes
paneb toime või püüab panna toime sellist õigusrikkumist;
(g)
käesoleva kokkuleppe artiklis 1.2 viidatud käitumine;
(h)
mis tahes muu käitumine, mis on defineeritud terroristliku aktina või
sellisele aktile kaasaaitamisena rahvusvahelistes kokkulepetes, mille
osapoolteks on nii Eesti Vabariik kui ka Hispaania Kuningriik.
Artikkel 3. Oma kodanike väljaandmine
1. Väljaandmisest ei tohi keelduda põhjusel, et asjassepuutuv isik on taotluse saanud lepingupoole kodanik.
2. Pärast käesoleva kokkuleppe jõustumist teavitavad osapooled teineteist diplomaatiliste kanalite kaudu protseduuridest oma kodanike väljaandmise suhtes.
Artikkel 4. Lõppsätted
1. Käesolev kokkulepe jõustub kolmekümne päeva möödumisel kuupäevast, mil viimase noodiga teatatakse teisele lepingupoolele, et siseriiklikud nõuded käesoleva kokkuleppe jõustumiseks on täidetud.
2. Käesoleva kokkuleppe võib kumbki lepingupool kirjalikult tühistada. Tühistamine jõustub ühe kuu möödumisel kirjaliku teate saamise kuupäevast.
Koostatud Tallinnas 28. juunil 1999. aastal kahes originaaleksemplaris eesti ja hispaania keeles, mõlemad tekstid on võrdselt autentsed.
Eesti Vabariigi nimel Toomas Hendrik ILVES |
Hispaania Kuningriigi nimel Vicente BLANCO GASPAR |
Õiend
Metaandmetes parandatud akti andja: Vabariigi Valitsus.