KESKKONNAÕIGUSKeskkonnakaitseVälislepingud

ÜRO

Teksti suurus:

Piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioon

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:05.06.2000
Avaldamismärge:RT II 2000, 4, 25

Piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioon

Vastu võetud 12.11.1979

(õ) 11.06.09 16:10

Konventsiooni ning selle protokollidega ühinemise seadus

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta


Konventsiooniosalised,

olles otsustanud tõhustada sidemeid ja koostööd keskkonnakaitse valdkonnas,

pidades tähtsaks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni tegevust nimetatud sidemete ja koostöö tugevdamisel, esmajoones õhu saastamise, sealhulgas õhusaasteainete kauglevi vältimiseks,

tunnustades Euroopa Majanduskomisjoni osa Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise lõppakti asjaomaste sätete mitmepoolsel kohaldamisel,

võttes arvesse Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise lõppakti keskkonnakaitset käsitlevat peatükki, milles kutsutakse tegema koostööd, et kontrollida õhu saastamist, sealhulgas õhusaaste kauglevi ja selle tagajärgi ning töötada välja õhusaasteainete (esialgu vääveldioksiidi ja edaspidi võimaluse korral ka teiste saasteainete) kauglevi seire ja hindamise ulatuslik programm,

arvestades Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (edaspidi ÜRO) inimkeskkonna konverentsi deklaratsiooni 21. põhimõtet ja muid asjaomaseid sätteid, milles väljendatakse ühist veendumust, et ÜRO põhikirja ja rahvusvahelise õiguse põhimõtete kohaselt on riikidel suveräänne õigus kasutada oma ressursse vastavalt oma keskkonnapoliitikale ning kohustus tagada, et nende jurisdiktsiooni või kontrolli all toimuv tegevus ei kahjustaks teiste riikide jurisdiktsiooni all või väljaspool siseriiklikku jurisdiktsiooni asuvate piirkondade keskkonda,

tunnistades, et õhu saastamisel, sealhulgas piiriülese õhusaaste kauglevil võivad olla nii lühi- kui ka pikaajalised ebasoodsad tagajärjed,

tundes muret selle üle, et prognoositav õhusaasteainete heitkoguse suurenemine piirkonnas võib selliseid ebasoodsaid tagajärgi süvendada,

tunnistades vajadust uurida õhusaaste kauglevi tagajärgi ning lahendada ilmnenud probleemid,

kinnitades oma valmisolekut tõhustada tegusat rahvusvahelist koostööd, et välja töötada riiklikud abinõud ning teabevahetuse, konsultatsioonide, teadusuuringute ja seire abil kooskõlastada meetmete võtmist õhu saastamise, sealhulgas piiriülese õhusaaste kauglevi vältimiseks,

on kokku leppinud järgmises:

Mõisted

Artikkel 1

Selles konventsioonis on mõistetel järgmine tähendus:
a) «õhu saastamine» tähendab ainete või energia otsest või kaudset õhku paiskamist inimese poolt, kui sellega kaasnevad kahjulikud tagajärjed, mis ohustavad inimeste tervist, elusainet, ökosüsteeme ja vara, kahjustavad maastiku väärtust või takistavad muul moel keskkonna õiguspärast kasutamist. Samamoodi käsitatakse ka mõistet õhusaasteained;
b) «piiriülese õhusaaste kauglevi» tähendab õhusaastet, mille allikas asub täielikult või osaliselt ühe riigi jurisdiktsiooni all olevas piirkonnas ning mille ebasoodne toime avaldub teise riigi jurisdiktsiooni all olevas piirkonnas nii kaugel, et saasteallikat või -allikate rühmi ei ole võimalik täie kindlusega määrata.


Peamised põhimõtted

Artikkel 2

Arvestades asjaomaseid fakte ja probleeme, on konventsiooniosalised otsustanud kaitsta inimest ja teda ümbritsevat keskkonda õhu saastamise eest, püüdes piirata ning võimaluste piires vähendada ja vältida õhu saastamist, sealhulgas piiriülese õhusaaste kauglevi.

Artikkel 3

Informatsioonivahetuse, konsultatsioonide, teadusuuringute ja seire abil töötavad konventsiooniosalised konventsiooni järgides viivitamata välja saasteainete õhku paiskamise vältimise poliitikad ja strateegiad, arvestades sealjuures riiklikult ja rahvusvaheliselt tehtud jõupingutusi.

Artikkel 4

Konventsiooniosalised arutavad omavahel läbi poliitika, teadustegevuse ja tehnilised meetmed, et võimaluste piires vältida saasteainete heitkoguseid, millel võib olla ebasoodsaid tagajärgi ning vahetavad sellekohast teavet, aidates sellega vähendada õhu saastamist, sealhulgas piiriülese õhusaaste kauglevi.

Artikkel 5

Taotluse korral konsulteerivad kohe omavahel konventsiooniosalised, keda mõjutab või võib mõjutada piiriülese õhusaaste kauglevi, ja konventsiooniosalised, kelle piires või kelle jurisdiktsiooni all toimuva või kavandatava tegevuse tõttu selline õhusaaste tekib või võib tekkida.


Õhukvaliteedi reguleerimine

Artikkel 6

Võitluseks õhu saastamisega, esmajoones uute või rekonstrueeritud ettevõtete õhusaastega ning arvestades artikleid 2–5, läbiviidavaid uuringuid, informatsioonivahetust, seiret ja selle tulemusi ning kohalike ja muude abinõude maksumust ja tõhusust, kohustub iga konventsiooniosaline välja töötama parimad poliitikad ja strateegiad, mis sisaldavad õhukvaliteedi reguleerimise süsteeme ning tasakaalustatud arenguga sobivaid kontrollimeetmeid, kasutades sealjuures parimat, majanduslikult sobivat keskkonnahoidlikku tehnoloogiat.


Uurimis- ja arendustegevus

Artikkel 7

Oma vajadustest lähtudes korraldavad konventsiooniosalised uurimis- ja/või arendustegevust ning teevad sellealast koostööd järgmistes küsimustes:
a) väävliühendite ja muude põhiliste saasteainete heitkoguse vähendamise olemasolev ja kavandatav tehnoloogia, sealhulgas tehniline ja majanduslik sobivus ning keskkonnamõjud;
b) saasteainete heitkoguse ja kontsentratsiooni seire- ja mõõteaparatuur ning muud asjaomased vahendid;
c) täiustatud mudelid õhusaasteainete piiriülese kauglevi paremaks mõistmiseks;
d) väävliühendite ja muude põhiliste õhusaasteainete toime määratlemine inimese tervisele ja keskkonnale, sealhulgas põllumajandusele, metsandusele, materjalidele, vee- ja muudele looduslikele ökosüsteemidele ning nähtavusele, et luua teaduslik alus doosi ja mõju vahekorra kindlakstegemiseks keskkonnakaitse eesmärgil;
e) keskkonnakaitse eesmärkide saavutamise, sealhulgas piiriülese õhusaaste kauglevi vähendamise alternatiivmeetmete majanduslik, sotsiaalne ja ökoloogiline hindamine;
f) haridus- ja väljaõppeprogrammid, milles käsitletakse väävliühendeid ja muid põhilisi õhusaasteaineid keskkonnakaitse aspektist.


Informatsioonivahetus

Artikkel 8

Ühistes huvides vahetavad konventsiooniosalised kahepoolselt ja artiklis 10 märgitud täitevorgani kaudu informatsiooni järgmistes küsimustes:
a) andmed kokkulepitud õhusaasteainete, alates vääveldioksiidist, heitkoguse kohta, mis eralduvad määratletud ajavahemiku jooksul kooskõlastatud mõõtmetega pindadelt võrgu kaudu, või andmed kokkulepitud õhusaasteainete, alates vääveldioksiidist, voogude kohta, mis määratletud ajavahemike jooksul levivad üle piiride;
b) suured muutused riigi poliitikas ja üldises tööstuslikus arengus, mis võiksid oluliselt mõjutada piiriülese õhusaaste kauglevi;
c) piiriülese õhusaaste kauglevi kontrolli tehnoloogiad;
d) väävliühendite ja muude põhiliste õhusaasteainete heitkoguse kontrolli eeldatavad riiklikud kulutused;
e) meteoroloogilised ja füüsikalis-keemilised andmed levi kestel toimuvate protsesside kohta;
f) füüsikalis-keemilised ja bioloogilised andmed piiriülese õhusaaste kauglevi toime kohta ning kahju ulatus(1), mida nimetatud õhusaaste nende andmete kohaselt tekitab;
g) väävliühendite ja muude põhiliste õhusaasteainete heitkoguse kontrolli riiklikud ja piirkondlikud poliitikad ja strateegiad.
   (1) Käesolevas konventsioonis ei ole sätteid riikide vastutuse kohta tekitatud kahju eest.


Piiriüleste õhusaasteainete kauglevi seire ja hindamise
Euroopa koostööprogrammi täitmine ning arendamine

Artikkel 9

Konventsiooniosalised peavad oluliseks täita piiriüleste õhusaasteainete kauglevi seire ja hindamise Euroopa koostööprogrammi (edaspidi EMEP) ning nimetatud programmi arendamiseks rõhutavad:
a) konventsiooniosaliste soovitatavat ühinemist EMEPiga, mis esimesel etapil seisneb vääveldioksiidi ja selle derivaatide seires, ning nimetatud programmi täieliku elluviimise vajadust;
b) vajadust võimaluse korral kasutada võrreldavaid või standardseid seireprotseduure;
c) soovitust, et seireprogramm rajaneks nii riiklike kui ka rahvusvaheliste programmide süsteemil. Seirejaamu luuakse ja andmeid kogutakse nende riikide jurisdiktsiooni all, kus sellised jaamad asuvad;
d) soovitust töötada välja keskkonnaseireprogramm olemasolevate ja tulevaste riiklike, piirkondlike ja rahvusvaheliste programmide alusel ning neid arvestades;
e) vajadust vahetada andmeid kokkulepitud õhusaasteainete (alates vääveldioksiidist) kohta, mis eralduvad kooskõlastatud mõõtmetega võrgupindadelt määratletud ajavahemike jooksul või andmeid kokkulepitud õhusaasteainete (alates vääveldioksiidist) voogude kohta, mis levivad üle piiride määratletud ajavahemike jooksul. Avalikustatakse meetodid, sealhulgas voogude kindlakstegemise mudel ning kooskõlastatud mõõtmetega pinnalt eralduvate õhusaasteainete levi kindlakstegemise mudel, ning neid meetodeid vaadatakse täiendamise eesmärgil perioodiliselt üle;
f) valmisolekut jätkata riiklike andmete vahetust kokkulepitud õhusaasteainete (alates vääveldioksiidist) üldise heitkoguse kohta ning uuendada neid andmeid perioodiliselt;
g) vajadust esitada meteoroloogilisi ja füüsikalis-keemilisi andmeid levi kestel toimuvate protsesside kohta;
h) vajadust keemiliste komponentide seire järele teistes keskkondades, nagu vesi, pinnas ja taimestik, samuti analoogilise inimeste tervisele ja keskkonnale avaldatava toime seireprogrammi vajalikkust;
i) soovitust laiendada EMEPit riigisiseselt, et selle kaudu kontrollida ja jälgida.


Täitevorgan

Artikkel 10

1. Konventsiooniosaliste esindajad moodustavad Euroopa Majanduskomisjoni liikmesriikide valitsuste keskkonnaprobleemide vanemnõunikest konventsiooni täitevorgani ning kohtuvad vähemalt kord aastas.

2. Täitevorgan:
a) jälgib konventsiooni täitmist;
b) vajaduse korral moodustab konventsiooni täitmise ja edasiarendamise küsimuste arutamiseks töögruppe, kes valmistavad sel eesmärgil ette asjaomased uurimistööd ja muu dokumentatsiooni ning esitavad soovitusi, mida täitevorgan arutab;
c) täidab muid konventsioonist tulenevaid ülesandeid.

3. Täitevorgan kasutab EMEPi juhtorganit konventsiooni täitmisel, esmajoones andmete kogumisel ja teaduskoostöös.

4. Vajaduse korral kasutab täitevorgan oma ülesannete täitmisel ka teistelt rahvusvahelistelt organisatsioonidelt saadud informatsiooni.


Sekretariaat

Artikkel 11

Euroopa Majanduskomisjoni täitevsekretär täidab täitevorgani tarbeks järgmisi sekretariaadi ülesandeid:
a) kutsub kokku ja valmistab ette täitevorgani koosolekud;
b) edastab konventsiooniosalistele ettekannete ja selle konventsiooni kohaselt saadud muu informatsiooni;
c) täidab täitevorgani antud ülesanded.


Konventsiooni parandused

Artikkel 12

1. Iga konventsiooniosaline võib teha ettepanekuid konventsiooni parandada.

2. Parandusettepanekute tekstid esitatakse kirjalikult Euroopa Majanduskomisjoni täitevsekretärile, kes saadab need kõigile konventsiooniosalistele. Täitevorgan arutab parandusettepanekuid oma järgmisel iga-aastasel koosolekul, tingimusel et Euroopa Majanduskomisjoni täitevsekretär on ettepanekud konventsiooniosalistele saatnud vähemalt üheksakümmend päeva enne koosolekut.

3. Konventsiooni paranduse võtavad konventsiooniosaliste esindajad vastu konsensuse alusel ning see jõustub paranduse vastuvõtnud konventsiooniosaliste suhtes üheksakümnendal päeval pärast kuupäeva, mil kaks kolmandikku konventsiooniosalistest on deponeerinud oma vastuvõtmisdokumendid depositaari juurde. Muude konventsiooniosaliste suhtes jõustub nimetatud parandus üheksakümnendal päeval pärast seda, mil kõnealune konventsiooniosaline on deponeerinud paranduse vastuvõtmisdokumendi.


Vaidluste lahendamine

Artikkel 13

Kui kahe või enama konventsiooniosalise vahel tekib vaidlus konventsiooni tõlgendamise või rakendamise üle, püüavad nad selle lahendada läbirääkimiste teel või muul vaidluspooltele vastuvõetaval viisil.


Allakirjutamine

Artikkel 14

1. Konventsioonile võivad Euroopa Majanduskomisjoni korraldataval keskkonnakaitsealasel tippnõupidamisel 13. kuni 16. novembrini 1979 ÜRO asukohas Genfis alla kirjutada Euroopa Majanduskomisjoni liikmesriigid; riigid, kellel on Euroopa Majanduskomisjoni juures konsultatiivne staatus vastavalt Majandus- ja Sotsiaalnõukogu 28. märtsi 1947. aasta resolutsiooni 36 (IY) punktile 8; ning Euroopa Majanduskomisjoni suveräänsete liikmesriikide loodud regionaalsed majandusintegratsiooni organisatsioonid, kes on pädevad pidama konventsioonis käsitletavates küsimustes läbirääkimisi, sõlmima ja rakendama sellealaseid rahvusvahelisi kokkuleppeid.

2. Sellistel regionaalsetel majandusintegratsiooni organisatsioonidel on nende pädevusse kuuluvates küsimustes samad õigused ja kohustused, nagu on nende liikmesriikidel selle konventsiooni alusel. Sellisel juhul ei kasuta organisatsiooni liikmesriigid ise oma õigusi.


Ratifitseerimine, vastuvõtmine, kinnitamine ja ühinemine

Artikkel 15

1. Konventsioon tuleb ratifitseerida, vastu võtta või kinnitada.

2. Alates 17. novembrist 1979 võivad konventsiooniga ühineda artikli 14 lõikes 1 märgitud riigid ja organisatsioonid.

3. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemisdokumendid deponeeritakse ÜRO peasekretäri juurde, kes täidab depositaari ülesandeid.


Jõustumine

Artikkel 16

1. Konventsioon jõustub üheksakümnendal päeval pärast kahekümne neljanda ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemisdokumendi deponeerimist.

2. Iga konventsiooniosalise suhtes, kes konventsiooni ratifitseerib, võtab vastu või kinnitab või ühineb sellega pärast kahekümne neljanda ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemisdokumendi deponeerimist, jõustub konventsioon üheksakümnendal päeval pärast konventsiooniosalise ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemisdokumendi deponeerimise kuupäeva.


Väljaastumine

Artikkel 17

Konventsiooniosaline võib konventsioonist välja astuda mis tahes ajal pärast viie aasta möödumist konventsiooni jõustumisest konventsiooniosalise suhtes, teatades sellest kirjalikult depositaarile. Väljaastumine jõustub üheksakümne päeva möödumisel kuupäevast, mil depositaar on saanud sellekohase teate.


Autentsed tekstid

Artikkel 18

Konventsiooni originaaleksemplar, mille inglis-, vene- ja prantsuskeelsed tekstid on võrdselt autentsed, deponeeritakse ÜRO peasekretäri juurde.

Eeltoodu kinnituseks on täielikult volitatud isikud konventsioonile alla kirjutanud.

Koostatud novembrikuu kolmeteistkümnendal päeval tuhande üheksasaja seitsmekümne üheksandal aastal Genfis.

 

CONVENTION ON LONG-RANGE TRANSBOUNDARY AIR POLLUTION
Done at Geneva on 13 November 1979


The Parties to the present Convention,

Determined to promote relations and cooperation in the field of environmental protection,

Aware of the significance of the activities of the United Nations Economic Commission for Europe in strengthening such relations and co-operation, particularly in the field of air pollution including long-range transport of air pollutants,

Recognizing the contribution of the Economic Commission for Europe to the multilateral implementation of the pertinent provisions of the Final Act of the Conference on Security and Co-operation in Europe,

Cognizant of the references in the chapter on environment of the Final Act of the Conference on Security and Co-operation in Europe calling for co-operation to control air pollution and its effects, including long-range transport of air pollutants, and to the development through international cooperation of an extensive programme for the monitoring and evaluation of long-range transport of air pollutants, starting with sulphur dioxide and with possible extension to other pollutants,

Considering the pertinent provisions of the Declaration of the United Nations Conference on the Human Environment, and in particular principle 21, which expresses the common conviction that States have, in accordance with the Charter of the United Nations and the principles of international law, the sovereign right to exploit their own resources pursuant to their own environmental policies, and the responsibility to ensure that activities within their jurisdiction or control do not cause damage to the environment of other States or of areas beyond the limits of national jurisdiction,

Recognizing the existence of possible adverse effects, in the short and long term, of air pollution including transboundary air pollution,

Concerned that a rise in the level of emissions of air pollutants within the region as forecast may increase such adverse effects,

Recognizing the need to study the implications of the long-range transport of air pollutants and the need to seek solutions for the problems identified,

Affirming their willingness to reinforce active international cooperation to develop appropriate national policies and by means of exchange of information, consultation, research and monitoring, to coordinate national action for combatting air pollution including long-range transboundary air pollution,

Have agreed as follows:

Definitions

Article 1

For the purposes of the present Convention:

(a) “air pollution” means the introduction by man, directly or indirectly, of substances or energy into the air resulting in deleterious effects of such a nature as to endanger human health, harm living resources and ecosystems and material property and impair or interfere with amenities and other legitimate uses of the environment, and “air pollutants” shall be construed accordingly;

(b) “long-range transboundary air pollution” means air pollution whose physical origin is situated wholly or in part within the area under the national jurisdiction of one State and which has adverse effects in the area under the jurisdiction of another State at such a distance that it is not generally possible to distinguish the contribution of individual emission sources or groups of sources.


Fundamental Principles

Article 2

The Contracting Parties, taking due account of the facts and problems involved, are determined to protect man and his environment against air pollution and shall endeavour to limit and, as far as possible, gradually reduce and prevent air pollution including long-range transboundary air pollution.

Article 3

The Contracting Parties, within the framework of the present Convention, shall by means of exchanges of information, consultation, research and monitoring, develop without undue delay policies and strategies which shall serve as a means of combatting the discharge of air pollutants, taking into account efforts already made at national and international levels.

Article 4

The Contracting Parties shall exchange information on and review their policies, scientific activities and technical measures aimed at combatting, as far as possible, the discharge of air pollutants which may have adverse effects, thereby contributing to the reduction of air pollution including long-range transboundary air pollution.

Article 5

Consultations shall be held, upon request, at an early stage between, on the one hand, Contracting Parties which are actually affected by or exposed to a significant risk of long-range transboundary air pollution and, on the other hand, Contracting Parties within which and subject to whose jurisdiction a significant contribution to long-range transboundary air pollution originates, or could originate, in connexion with activities carried on or contemplated therein.


Air Quality Management

Article 6

Taking into account articles 2 to 5, the ongoing research, exchange of information and monitoring and the results thereof, the cost and effectiveness of local and other remedies and, in order to combat air pollution, in particular that originating from new or rebuilt installations, each Contracting Party undertakes to develop the best policies and strategies including air quality management systems and, as part of them, control measures compatible with balanced development, in particular by using the best available technology which is economically feasible and low- and non-waste technology.


Research and Development

Article 7

The Contracting Parties, as appropriate to their needs, shall initiate and co-operate in the conduct of research into and/or development of:
(a) existing and proposed technologies for reducing emissions of sulphur compounds and other major air pollutants, including technical and economic feasibility, and environmental consequences;
(b) instrumentation and other techniques for monitoring and measuring emission rates and ambient concentrations of air pollutants;
(c) improved models for a better understanding of the transmission of long-range transboundary air pollutants;
(d) the effects of sulphur compounds and other major air pollutants on human health and the environment, including agriculture, forestry, materials, aquatic and other natural ecosystems and visibility, with a view to establishing a scientific basis for dose/effect relationships designed to protect the environment;
(e) the economic, social and environmental assessment of alternative measures for attaining environmental objectives including the reduction of long-range transboundary air pollution;
(f) education and training programmes related to the environmental aspects of pollution by sulphur compounds and other major air pollutants.


Exchange of Information

Article 8

The Contracting Parties, within the framework of the Executive Body referred to in article 10 and bilaterally, shall, in their common interests, exchange available information on:
(a) data on emissions at periods of time to be agreed upon, of agreed air pollutants, starting with sulphur dioxide, coming from grid-units of agreed size; or on the fluxes of agreed air pollutants, starting with sulphur dioxide, across national borders, at distances and at periods of time to be agreed upon;
(b) major changes in national policies and in general industrial development, and their potential impact, which would be likely to cause significant changes in long-range transboundary air pollution;
(c) control technologies for reducing air pollution relevant to long-range transboundary air pollution;
(d) the projected cost of the emission control of sulphur compounds and other major air pollutants on a national scale;
(e) meteorological and physico-chemical data relating to the processes during transmission;
(f) physico-chemical and biological data relating to the effects of long-range transboundary air pollution and the extent of the damage which these data indicate can be attributed to long-range transboundary air pollution;
(g) national, subregional and regional policies and strategies for the control of sulphur compounds and other major air pollutants.


Implementation and Further Development of the Co-operative Programme
for the Monitoring and Evaluation of the Long-Range Transmission of Air Pollutants in Europe

Article 9

The Contracting Parties stress the need for the implementation of the existing “Cooperative programme for the monitoring and evaluation of the long-range transmission of air pollutants in Europe” (hereinafter referred to as EMEP) and, with regard to the further development of this programme, agree to emphasize:
(a) the desirability of Contracting Parties joining in and fully implementing EMEP which, as a first step, is based on the monitoring of sulphur dioxide and related substances;
(b) the need to use comparable or standardized procedures for monitoring whenever possible;
(c) the desirability of basing the monitoring programme on the framework of both national and international programmes. The establishment of monitoring stations and the collection of data shall be carried out under the national jurisdiction of the country in which the monitoring stations are located;
(d) the desirability of establishing a framework for a co-operative environmental monitoring programme, based on and taking into account present and future national, subregional, regional and other international programmes;
(e) the need to exchange data on emissions at periods of time to be agreed upon, of agreed air pollutants, starting with sulphur dioxide, coming from grid-units of agreed size; or on the fluxes of agreed air pollutants, starting with sulphur dioxide, across national borders, at distances and at periods of time to be agreed upon. The method, including the model, used to determine the fluxes, as well as the method, including the model, used to determine the transmission of air pollutants based on the emissions per grid-unit, shall be made available and periodically reviewed, in order to improve the methods and the models;
(f) their willingness to continue the exchange and periodic updating of national data on total emissions of agreed air pollutants, starting with sulphur dioxide;
(g) the need to provide meteorological and physico-chemical data relating to processes during transmission;
(h) the need to monitor chemical components in other media such as water, soil and vegetation, as well as a similar monitoring programme to record effects on health and environment;
(i) the desirability of extending the national EMEP networks to make them operational for control and surveillance purposes.


Executive Body

Article 10

1. The representatives of the Contracting Parties shall, within the framework of the Senior Advisers to ECE Governments on Environmental Problems, constitute the Executive Body of the present Convention, and shall meet at least annually in that capacity.

2. The Executive Body shall:
(a) review the implementation of the present Convention;
(b) establish, as appropriate, working groups to consider matters related to the implementation and development of the present Convention and to this end to prepare appropriate studies and other documentation and to submit recommendations to be considered by the Executive Body;
(c) fulfil such other functions as may be appropriate under the provisions of the present Convention.

3. The Executive Body shall utilize the Steering Body for the EMEP to play an integral part in the operation of the present Convention, in particular with regard to data collection and scientific cooperation.

4. The Executive Body, in discharging its functions, shall, when it deems appropriate, also make use of information from other relevant international organizations.


Secretariat

Article 11

The Executive Secretary of the Economic Commission for Europe shall carry out, for the Executive Body, the following secretariat functions:
(a) to convene and prepare the meetings of the Executive Body;
(b) to transmit to the Contracting Parties reports and other information received in accordance with the provisions of the present Convention;
(c) to discharge the functions assigned by the Executive Body.


Amendments to the Convention

Article 12

1. Any Contracting Party may propose amendments to the present Convention.

2. The text of proposed amendments shall be submitted in writing to the Executive Secretary of the Economic Commission for Europe, who shall communicate them to all Contracting Parties. The Executive Body shall discuss proposed amendments at its next annual meeting provided that such proposals have been circulated by the Executive Secretary of the Economic Commission for Europe to the Contracting Parties at least ninety days in advance.

3. An amendment to the present Convention shall be adopted by consensus of the representatives of the Contracting Parties, and shall enter into force for the Contracting Parties which have accepted it on the ninetieth day after the date on which two-thirds of the Contracting Parties have deposited their instruments of acceptance with the depositary. Thereafter, the amendment shall enter into force for any other Contracting Party on the ninetieth day after the date on which that Contracting Party deposits its instrument of acceptance of the amendment.


Settlement of Disputes

Article 13

If a dispute arises between two or more Contracting Parties to the present Convention as to the interpretation or application of the Convention, they shall seek a solution by negotiation or by any other method of dispute settlement acceptable to the parties to the dispute.


Signature

Article 14

1. The present Convention shall be open for signature at the United Nations Office at Geneva from 13 to 16 November 1979 on the occasion of the High-level Meeting within the framework of the Economic Commission for Europe on the Protection of the Environment, by the member States of the Economic Commission for Europe as well as States having consultative status with the Economic Commission for Europe, pursuant to paragraph 8 of Economic and Social Council resolution 36 (IV) of 28 March 1947, and by regional economic integration organizations, constituted by sovereign States members of the Economic Commission for Europe, which have competence in respect of the negotiation, conclusion and application of international agreements in matters covered by the present Convention.

2. In matters within their competence, such regional economic integration organizations shall, on their own behalf, exercise the rights and fulfil the responsibilities which the present Convention attributes to their member States. In such cases, the member States of these organizations shall not be entitled to exercise such rights individually.


Ratification, Acceptance, Approval and Accession

Article 15

1. The present Convention shall be subject to ratification, acceptance or approval.

2. The present Convention shall be open for accession as from 17 November 1979 by the States and organizations referred to in article 14, paragraph 1.

3. The instruments of ratification, acceptance, approval or accession shall be deposited with the Secretary-General of the United Nations, who will perform the functions of the depositary.


Entry Into Force

Article 16

1. The present Convention shall enter into force on the ninetieth day after the date of deposit of the twenty-fourth instrument of ratification, acceptance, approval or accession.

2. For each Contracting Party which ratifies, accepts or approves the present Convention or accedes thereto after the deposit of the twenty-fourth instrument of ratification, acceptance, approval or accession, the Convention shall enter into force on the ninetieth day after the date of deposit by such Contracting Party of its instrument of ratification, acceptance, approval or accession.


Withdrawal

Article 17

At any time after five years from the date on which the present Convention has come into force with respect to a Contracting Party, that Contracting Party may withdraw from the Convention by giving written notification to the depositary. Any such withdrawal shall take effect on the ninetieth day after the date of its receipt by the depositary.


Authentic Texts

Article 18

The original of the present Convention, of which the English, French and Russian texts are equally authentic, shall be deposited with the Secretary-General of the United Nations.

In witness whereof the undersigned, being duly authorized thereto, have signed the present Convention.

Done at Geneva, this thirteenth day of November, one thousand nine hundred and seventy-nine.

 


Protokoll väävli heitkoguse või selle piiriüleste voogude vähemalt 30-protsendilise vähendamise kohta

Protokoll lämmastikoksiidide heitkoguse või selle piiriüleste voogude vähendamise kohta

Protokoll lenduvate organaaniliste ühendite või nende piiriüleste voogude vähendamise kohta

 

Õiend
Akt tehniliselt korrastatud, lisatud seosed ja ingliskeelne tekst.

SID

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json