Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Kinnisasja vahetamise kord ja kinnisasja ning selle oluliste osade väärtuse määramise alused

Vastu võetud 08.07.2004 nr 241

Määrus kehtestatakse « Looduskaitseseaduse» (RT I 2004, 38, 258) § 19 lõike 5 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§1. Reguleerimisala

Määrus kehtestab kaitstavat looduse üksikobjekti sisaldava või kogu ulatuses kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas asuva kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, riigi kinnisasjaga vahetamise korra ning vahetamises osalevate kinnisasjade ning nende oluliste osade väärtuse määramise alused.

§2. «Haldusmenetluse seaduse» kohaldamine

Määruses sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse «Haldusmenetluse seadust» (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527) «Looduskaitseseaduses» sätestatud erisustega.

§3. Kinnisasja olulised osad

Kinnisasja ja selle oluliste osade määratlemisel lähtutakse «Tsiviilseadustiku üldosa seaduse» (RT I 2002, 35, 216; 2003, 13, 64; 78, 523) § 50 lõikes 1 ja §-s 54 sätestatust.

§4. Kinnisasja väärtus

Kinnisasja väärtus vahetamisel määratakse maatüki ning selle oluliste osade väärtuse summana.

§5. Vahetuses osalevad kinnisasjad

(1) Käesoleva määruse tähenduses on vahetatav maa kinnisasi, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab ja:
1) mis sisaldab kaitstavat looduse üksikobjekti;
2) mis asub kogu ulatuses kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas;
3) mille kogupindalast rohkem kui 2/3 ulatub kaitsealale, hoiualale või püsielupaika.

(2) Kui kinnisasjast, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, ulatub kaitsealale, hoiualale või püsielupaika vähem kui 2/3 selle kogupindalast, samuti kui kinnisasi on suurem kui kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvöönd, on vahetatavaks maaks see osa kinnisasjast, mis ulatub kaitsealale, hoiualale või püsielupaika.

(3) Käesoleva määruse tähenduses on vahetusmaa riigile kuuluv kinnisasi, mis antakse üle vahetatava maa omanikule.

2. peatükk
VAHETAMISE EELTOIMINGUD

§6. Eeltoimingute eesmärk

Kinnisasja vahetamise eeltoimingute eesmärgiks on vahetatava maa ja vahetusmaa väärtuste väljaselgitamine, vajadusel vahetusmaa suuruse ja piiride määramine ning riigi ja vahetatava maa omaniku vahel sõlmitava tehingu ettevalmistamine.

§7. Vahetamise algatamine vahetatava maa omaniku poolt

(1) Vahetusmenetluse algatamiseks esitab vahetatava maa omanik (edaspidi avaldaja) Keskkonnaministeeriumile avalduse, milles on näidatud:
1) andmed avalduse esitaja kohta (sh aadress, sidevahendid);
2) vahetatava maa pindala, katastritunnus(ed) ja kinnistusraamatu registriosa number;
3) vahetatava maaga seotud kolmandate isikute õigused, mida ei kanta kinnistusraamatusse (edaspidi kolmandate isikute õigused), sealhulgas abikaasa õigus ühisvarale ja kehtivad maa kasutusõigused;
4) avaldaja soovil ettepanek vahetusmaa asukoha suhtes.

(2) Kui vahetatav maa on kaasomandis, kuid ettepanekut ei ole teinud kõik kaasomanikud ühiselt, lisatakse avaldusele «Asjaõigusseaduse» (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509; 2001, 34, 185; 52, 303; 93, 565; 2002, 47, 297; 53, 336; 2003, 13, 64; 17, 95; 78, 523; 2004, 20, 141; 37, 255) § 74 lõike 1 kohane kõigi kaasomanike kokkulepe.

§8. Vahetamise algatamine kaitstava loodusobjekti valitseja või keskkonnaministri poolt

(1) Kaitstava loodusobjekti valitsejal ja keskkonnaministril on õigus esitada § 5 lõikes 1 või lõikes 2 nimetatud kinnisasja omanikule kirjalik ettepanek kinnisasja vahetamiseks riigile kuuluva kinnisasjaga.

(2) Ettepanek peab selgitama kinnisasjade vahetamise korda ning teatama, kelle poole kinnisasja omanik peaks pöörduma.

(3) Kui ettepaneku teeb kaitstava loodusobjekti valitseja, saadetakse ettepaneku kinnitatud koopia Keskkonnaministeeriumile.

§9. Esindamine

Vahetusmenetluses vahetatava maa omanikku esindava isiku volitusi tõendav volikiri peab olema notariaalselt tõestatud tulenevalt «Tsiviilseadustiku üldosa seaduse» § 118 lõikest 3 ja «Asjaõigusseaduse» §-dest 64¹ ja 120.

§10. Riigi esindaja vahetusmenetluses

(1) Riigi esindaja vahetusmenetluses määrab keskkonnaminister.

(2) Riigi esindajal on õigus:
1) teha ettepanekuid vahetusmaa asukoha ja piiride suhtes;
2) määrata vahetusmenetluses osalevate kinnisasjade väärtused käesolevas määruses sätestatud alustel ja korras, vajadusel tellida maa erakorraline hindamine, metsa inventeerimine või muid väärtuste määramiseks vajalikke töid;
3) pidada avaldajaga läbirääkimisi ning määrata läbirääkimise käigus avaldajale tähtaegu vahetusmaa piiride ja asukohaga nõustumiseks või vastuväidete esitamiseks, vahetatava maa jagamiseks või vahetatavat maad koormavate asjaõiguste osas kinnistusraamatusse tehtud kannete muutmiseks või nende kustutamiseks;
4) kaasata menetlusosalisena kaitstava loodusobjekti valitseja selgitamaks vahetatava maa vastavust «Looduskaitseseaduse» §-s 19 sätestatud kriteeriumidele ja kinnisasja vahetamise otstarbekust.

§11. Eeltoimingud

(1) Kui vahetusavaldus ei vasta §-s 7 sätestatud nõuetele ja avaldaja ei ole riigi esindaja määratud tähtajaks esitanud täiendavalt nõutud andmeid, jätab riigi esindaja avalduse läbi vaatamata ning tagastab avalduse koos sellele lisatud dokumentidega avaldajale.

(2) Kui vahetusavaldus vastab nõuetele, kontrollib riigi esindaja:
1) kes on vahetatava kinnisasja omanik või omanikud;
2) milliste asjaõigustega on vahetusmaa kinnistusraamatu andmetel koormatud ning millised seaduslikud kitsendused kinnisasjal lasuvad;
3) kas kinnisasja võib vahetada «Looduskaitseseaduse» §-s 19 sätestatust tulenevalt.

(3) Kui lõike 2 punktis 3 nimetatud asjaolu selgitamiseks on menetlusse kaasatud kaitstava loodusobjekti valitseja, peab kaitstava loodusobjekti valitseja andma 14 tööpäeva jooksul oma seisukoha kinnisasja vahetamise võimalikkuse ja otstarbekuse kohta.

(4) Kui «Looduskaitseseaduse» §-s 19 sätestatust tulenevalt ei ole avalduses nimetatud kinnisasja lubatud vahetada, otsustab keskkonnaminister vahetamisest keeldumise ning vahetusavaldus koos põhjendustega tagastatakse avaldajale.

§12. Vahetamise ettevalmistamine

(1) Kui vahetatav maa on koormatud asjaõigustega või kolmandate isikute õigustega, on avaldaja kohustatud alustama läbirääkimisi õigustatud isikutega nende õiguste lõpetamiseks või ülekandmiseks vahetusmaale. Riigi esindaja nõudmisel peab avaldaja teda läbirääkimiste käigust kirjalikult informeerima.

(2) Riigi esindaja korraldab vahetatava maatüki ning selle oluliste osade väärtuse hindamise lähtudes 3. peatükis toodud alustest.

(3) Arvestades hindamise tulemusi, teeb riigi esindaja avaldajale ettepaneku vahetusmaa asukoha ning ligikaudsete piiride suhtes.

(4) Kui vahetatava maa ja vahetusmaa väärtused erinevad rohkem kui 5% või 50 000 krooni, teeb riigi esindaja avaldajale ettepaneku vahetusmaa piiride ja maa pindala muutmiseks.

(5) Kui maakorraldusnõuetest tulenevalt ei ole võimalik moodustada vahetusmaad ulatuses, mille väärtus ei ületaks vahetava maa väärtust rohkem kui 5% või 50 000 krooni, kuid väärtused ei erine rohkem kui 10% või 150 000 krooni, on riigi esindajal õigus teha avaldajale ettepanek hüvitada lõikes 4 toodud väärtuste erinevust ületav osa rahas.

(6) Kui avaldaja on nõus vahetusmaa paiknemise, piiride ja pindalaga ja lõikes 5 nimetatud juhul väärtuste erinevuse hüvitamisega rahas, annab ta selle kohta oma kirjaliku nõusoleku, mis peab sisaldama maa asukohta, pindala ja väärtust ning vastaval juhul ka hüvitamisele kuuluvat rahalist väärtust.

§13. Vahetusmaa vormistamine

(1) Riigi esindaja korraldab vajadusel vahetusmaa registreerimise maakatastris ja riigivara registris ning kandmise kinnistusraamatusse.

(2) Kui vahetusmaa mõõdistamisel saadud maa pindala erineb läbirääkimiste aluseks olnud ning avaldaja kirjalikus nõusolekus näidatud pindalast rohkem kui 5%, korraldatakse uued läbirääkimised.

(3) Vahetusmaa ja vahetatava maa väärtused loetakse võrdseiks, kui väärtuste erinevus ei ületa 5% ega ole suurem kui 50 000 krooni.

§14. Erilise ökoloogilise väärtuse arvestamine

(1) Avaldaja võib vastavalt «Looduskaitseseaduse» § 19 lõikele 3 taotleda vahetusmenetluses hariliku väärtuse asemel erilise ökoloogilise väärtuse arvestamist. Sellisel juhul peab avaldaja tema poolt esitatud avalduses kirjeldama neid loodusväärtusi, mis vajavad eraldi hindamist.

(2) Lõikes 1 nimetatud juhul tellib riigi esindaja vastava hinnangu ning kui vahetatava maa eriline ökoloogiline väärtus on suurem selle harilikust väärtusest, esitab keskkonnaminister asjakohase õigusakti eelnõu Vabariigi Valitsusele maa vahetamiseks nõusoleku andmise otsustamiseks.

(3) Kui Vabariigi Valitsus ei nõustu kinnisasjade vahetamisel arvestama vahetatava kinnisasja erilist ökoloogilist väärtust, teatatakse sellest avaldajale. Kui avaldaja ei loobu 1 kuu jooksul pärast eespool nimetatud teate kättesaamist erilise ökoloogilise väärtuse arvestamise taotlusest, esitades riigi esindajale sellekohase kirjaliku teate, tagastab riigi esindaja avalduse koos sellele lisatud dokumentidega avaldajale.

§15. Kinnisasja vahetamise toimiku koostamine

Riigi esindaja koostab vahetamise menetluse käigus toimiku, kuhu kogutakse:
1) vahetamise avaldus;
2) vahetatava maa kohta avatud kinnistusraamatu registriosa väljavõte ja katastriüksuse plaan või väljavõte katastrikaardist;
3) ettepanekud vahetusmaa kohta;
4) vahetamise käigus tellitud eksperdihinnangud ja hindamisaktid;
5) avaldaja poolt antud nõusolekud ja ettepanekud;
6) vahetusmaa kohta avatud kinnistusraamatu registriosa väljavõte ja katastriüksuse plaan või väljavõte katastrikaardist;
7) muud asja õigeks otsustamiseks tähtsust omavad materjalid.

3. peatükk
KINNISASJA NING SELLE OLULISTE OSADE VÄÄRTUSE MÄÄRAMISE ALUSED

§16. Maatüki väärtuse määramise alused

(1) Maatüki väärtus, välja arvatud metsaga maatüki väärtus, määratakse tehingute võrdlemise meetodil, leides hinnatava objekti väärtuse hinnatava objektiga sarnaste objektidega sooritatud tehingute hindade põhjal. Tehinguhindadena käsitatakse ainult neid ostu-müügitehingute hindu, mis peegeldavad hindamise hetkele vastavat turusituatsiooni.

(2) Vahetusmaa väärtuse määramisel võetakse arvesse planeeringutest, sihtotstarbe muutumisest ja ehitustegevusest tulenevat väärtuse võimalikku muutumist tulevikus.

(3) Maatüki väärtuse määramisel arvestatakse asjaõigustega, mida nende olemuse tõttu ei ole võimalik vahetusmaale üle kanda või kinnistusraamatust kustutada (servituudid, naabrusõigused jms), samuti seadusest tulenevate kinnisasja kitsendustega, välja arvatud «Looduskaitseseadusest» tulenevad kaitstava loodusobjektiga seotud kitsendused.

§17. Metsaga maatüki väärtuse määramise alused

(1) Metsaga maatüki väärtus määratakse maatüki ja sellel kasvava metsa väärtuste summana.

(2) Maatüki väärtuseks loetakse metsakõlviku  eraldiste kaupa metsa kasvukohatüübile vastavate lisa 5 kohaselt määratavate hindade ja ülejäänud kõlvikute maa maksustamishinna summa.

(3) Kui metsaga maatüki väärtuse määramisel ei oma kasvava metsa väärtus olulist tähtsust ja piirkonna turusituatsioonist lähtuvalt ei kajasta maa maksustamishind selle piirkonna turuhinda, võib riigi esindaja metsaga maatüki väärtuse määramiseks tellida erakorralise hindamise.

(4) Kasvava metsa väärtuse määramisel kasutatakse lähteinformatsioonina:
1) sortimentidele vastava ühikuhinna määramisel Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt kinnisasja asukoha regioonis vahetamise algatamisele eelnenud kalendriaasta jooksul teostatud vastava metsamaterjali (sortimentide) müügi tehingute keskmist hinda. Keskmine hind (kr/m³ ) leitakse jagades regiooni kõigi antud perioodil teostatud samaliigiliste sortimentide müügitehingute väärtuste summa nende tehingute käigus müüdud sortimentide summaarse mahuga;
2) metsa uuendamise kohustuse täitmise kulude määramisel Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt kinnisasja vahetamisele eelnenud kalendriaasta jooksul vastavas regioonis teostatud metsauuendustööde statistiline keskmine kulu hektari kohta;
3) likviidse metsamaterjali koguse määramisel metsa inventeerimise andmeid metsaeraldiste lõikes;
4) metsa ülestöötamise kulude määramiseks metsa inventeerimisel, paikvaatlusega või kaardimaterjali alusel määratud lähima võimaliku esmase vahelaoplatsi asukoha andmeid.

(5) Kui metsa või metsaosa kohta, mille väärtust määratakse, puuduvad värskemad kui 5 aasta vanused inventeerimise andmed, teostatakse enne metsaga maatüki väärtuse määramist metsa inventeerimine ülepinnalise takseerimisega, muudel juhtudel võib riigi esindaja tellida ülepinnalise takseerimise.

(6) Kui metsaga maatüki väärtuse määramiseks kasutatavate inventeerimisandmete kogumise välitöödest on möödunud terve vegetatsiooniperiood või rohkem, kasvatatakse andmeid enne kasvava metsa väärtuse leidmist lisas 1 kirjeldatud viisil puistuelementide kaupa.

(7) Kui vähemalt üks osapooltest leiab, et likviidse metsamaterjali koguse määramiseks kasutatavad metsa inventeerimisandmed ei vasta kasvava metsa tegelikele näitajatele, teostatakse nendel eraldistel, kus väidetav erinevus inventeerimisandmetega võrreldes on suurem kui 15%, enne kasvava metsa väärtuse määramist uus metsa inventeerimine. Kui erinevus jääb 15% piiresse, määratakse kasvava metsa väärtus nimetatud andmetest lähtudes.

(8) Kui lõike 7 alusel on avaldaja nõudmisel teostatud uus metsa inventeerimine ja selle tulemused kinnitavad, et varasema inventeerimise andmed vastavad lõikes 7 sätestatud piiridele, kannab uue inventeerimise kulud avaldaja.

(9) Kui metsa inventeerimise käigus selgub, et vahetamisel üleantava metsamaaga kaasneb uuele omanikule õigusaktidest tulenevalt metsa uuendamise kohustus, arvatakse nimetatud kohustuse täitmise kulu selle kinnisasja väärtusest maha.

(10) Kasvava metsa väärtuse leidmiseks summeeritakse lisas 2 kirjeldatud viisil sooritatud arvestusliku sortimenteerimise tulemusena leitud likviidsete sortimentide mahtude ja neile vastavate ühikuhindade korrutised ning seejärel lahutatakse lisas 4 kirjeldatud viisil arvestatud kogu likviidse metsamaterjali ülestöötamise kulud.

(11) Kui arvestusliku sortimenteerimise tulemusena leitud likviidsete sortimentide maht on 0, lähtutakse metsamaa väärtuse määramisel üksnes maatüki väärtusest.

(12) Riigimetsa Majandamise Keskusel on kohustus vastava taotluse saamisel esitada kinnisasja väärtuse määrajale lõike 4 punktides 1 ja 2 nimetatud andmed.

4. peatükk
VAHETAMISE OTSUSTAMINE JA MENETLUSE LÕPETAMINE

§18. Vahetamise otsustamine

Riigi esindaja esitab vahetamise eeltoimingute käigus koostatud toimiku keskkonnaministrile, kes otsustab maade vahetamise või keeldub sellest.

§19. Lepingu sõlmimine

Vahetamise otsuses märgitud kinnisasjade vahetamise lepingut riigi nimel sõlmima volitatud isik sõlmib vahetamise otsuses märgitud tingimustel vahetamise lepingu, korraldab vahetusmaa riigivararegistrist väljaarvamise ning vahetatava maa riigivararegistris arvele võtmise.

§20. Vahetamise menetluse peatumine ja lõppemine

(1) Kui kinnisasja omaniku ja riigi vahel ei saavutata kinnisasja vahetamises kokkulepet, võib riik teha ettepaneku kinnisasi omandada «Looduskaitseseaduse» §-s 20 sätestatud korras või algatada kinnisasja sundvõõrandamine vastavalt «Kinnisasja sundvõõrandamise seaduse» (RT I 1995, 30, 380; 59, 1006; 2002, 47, 297; 61, 375) § 3 lõike 1 punktis 9 sätestatule.

(2) Vahetamise menetlus peatub riigi esindaja poolt avaldajale tehtud ettepanekuga kirjalikult nõustumisel kuni Vabariigi Valitsuse «Looduskaitseseaduse» § 20 lõikes 1 kohase otsuse jõustumiseni.

(3) Vahetamise menetlus lõpeb:
1) vahetatava maa ja vahetusmaa vahetamise lepingu sõlmimisega;
2) vahetatava maa võõrandamisel kolmandale isikule;
3) Vabariigi Valitsuse otsusega riigi poolt tasu eest maa omandamisega nõustumise kohta «Looduskaitseseaduse» § 20 lõike 1 alusel;
4) vahetatava kinnisasja omaniku vastava avalduse alusel.

(4) Vahetamise menetluse võib lõpetada keskkonnaminister, kui riigi esindaja on pakkunud vähemalt kolme vahetusmaad vahetatava maaga sarnases piirkonnas, kuid vahetatava maa omanik ei ole ühegi ettepanekuga nõustunud.

5. peatükk
MÄÄRUSE RAKENDAMINE

§21. Rakendussäte

Kui käesoleva määruse jõustumisel lõpetamata maa vahetamise menetlustes on nii vahetusmaa kui ka vahetatav maa hinnatud Vabariigi Valitsuse 22. jaanuari 2003. a määruses nr 24 «Kinnisasja vahetamise kord ja kinnisasja ning selle oluliste osade väärtuste määramise alused» (RT I 2003, 11, 52) sätestatust lähtudes, viiakse vahetamise menetlus lõpule varem kehtinud menetlusnormide alusel.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister peaministri ülesannetes Meelis ATONEN

Keskkonnaminister Villu REILJAN

Riigikantselei peadirektor riigisekretäri ülesannetes Marten KOKK

Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2004. a määruse nr 241 «Kinnisasja vahetamise kord ja kinnisasja ning selle oluliste osade väärtuse määramise alused» lisa 1

ANDMETE KASVATAMINE LÄHTUVALT INVENTEERIMISEST MÖÖDUNUD AJAST

1. Leitakse puude arv:

1.1. arvutatakse ühe keskmise puu tüvemaht, kasutades lisas 3 toodud R. Ozolinši puu tüvemoodustaja mudelit. Keskmise puu tüvemahu arvutamisel on sortimendi alguseks 0 ja lõpuks puu kõrgus. Tulemiks on tüvemaht v;

1.2. leitakse puude arv (n – puude arv (tk); M – tagavara (m ³); v – tüvemaht (m³)):

n = M/v

2. Kasvatatakse andmeid:

2.1. Arvutatakse, mitme aasta võrra on vaja andmeid kasvatada (aj – aastate juurdekasv):
aj = aasta – takseerimise aasta

Kui on teada, mitu täis vegetatsiooniperioodi on inventeerimise ja väärtuse arvutamise vahel, siis aj väärtus on täis vegetatsiooniperioodide arv.

2.2. Kasvatatakse (vähendatakse) puude arvu (n' – uus puude arv; n – esialgne puude arv); n' = n×(0,99)^{^aj.}

2.3. Kasvatatakse diameetrit ja kõrgust, kasutades järgmisi A. Kiviste moodpuistute mudeleid:

2.3.1. Lähtetunnusteks on puuliik, vanus – a (a.), diameeter – d (cm), kõrgus – h (m), tekkeviis – k (kui kultuur, siis k = 1, muul juhul k = 0) ning aastate muut – aj.

2.3.2. Kasvatamise valemites kasutatud parameetrid on toodud tabelis 1.1.

Tabel 1.1. Diameetri ja kõrguse kasvatamiseks kasutatavad parameetrid

Puuliik	c1	c2	c4	c5	kP
MA, LH, SD	1,58	1,33	8319	6051	1
KU, NU, TS, TO	1,71	1,54	12867	9805	1
HB, PP	1,30	1,15	3882	7092	0
LM	1,41	1,41	4228	4438	0
LV	1,38	1,35	2749	2864	0
TA	1,61	1,45	6742	10509	0
SA	1,35	1,03	3732	5405	0
KS, PN, muud	1,48	1,37	4990	5034	0

2.3.3. Diameetri ja kõrguse kasvatamiseks kasutatakse 8 erinevat valemit, mida tuleb kasutada alltoodud järjekorras. Kuue esimese valemiga arvutatakse abimuutujaid ning kahe viimasega saadakse tulemuseks uus diameeter (d') ja kõrgus (h'):
betH = c4 – 493×Log(OHOR+1)+1355×k×kP
betD = c5 – 306×Log(OHOR+1)
dH = betH/50^{^c1}
dD = betD/50^{^c2}
rH = SQRT((h – dH) ^{^2}+4×betH×h/a^{^c1})
rD = SQRT((d – dD)^{^2} +4×betD×d/a^{^c2})
h' = (h+dH+rH)/(2+4×betH×(a+aj) ^{^(– c1)}/(h – dH+rH))
d' = (d+dD+rD)/(2+4×betD×(a+aj) ^{^(– c2)}/(d – dD+rD)),

kus betH, betD, dH, dD, rH, rD	–abimuutujad;
c1, c2, c4, c5, kP	–tabelis 1.1. toodud valemi parameetrid;
OHOR	–kõduhorisondi tüsedus, cm;
k	–kui kultuur, siis 1, muul juhul 0;
SQRT	–ruutjuur;
a	–takseerimisaegne vanus, a;
h	–takseerimisaegne kõrgus, m;
d	–takseerimisaegne diameeter, cm;
aj	–vanuse muut, a (mitme aasta võrra kasvatatakse).

2.4. Arvutatakse uue diameetri ja kõrguse järgi puu tüvemaht v'. (Lisas 3 toodud mudel, kusjuures sortimendi alguseks on 0 ja lõpuks puu kõrgus).

2.5. Arvutatakse uus tagavara:

M' = v'×n'.

Keskkonnaminister Villu REILJAN

Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2004. a määruse nr 241 «Kinnisasja vahetamise kord ja kinnisasja ning selle oluliste osade väärtuse määramise alused» lisa 2

ARVESTUSLIK SORTIMENTEERIMINE

1. Arvestuslik sortimenteerimine teostatakse puistuelementide lõikes. Arvestusliku sortimenteerimise lõpptulemusena liidetakse kõikide puistuelementide sortimenteerimisel saadud tulemused. Puistuelemendi arvestuslikul sortimenteerimisel kasutatakse takseertunnuseid: kõduhorisondi tüsedus – OHOR (cm), puuliik, vanus – a (a), diameeter – d (cm), kõrgus – h (m), tagavara – M (m³), kahjustatud puude osakaal – k (%).

Kui mulla organogeense horisondi tüsedus (OHOR) ei ole takseerandmetes kirjeldatud, võetakse see näitaja kasvukoha tüübist lähtuvalt tabelist 2.1:

Tabel 2.1. Kasvukohatüübile vastav organogeense horisondi tüsedus

KKT	OHOR cm
KL, ND, SL, LP, SP, KP	1
LL, LU	2
SM, PH, JP, JK	4
KN	5
JM	6
MS, AN	10
KM	13
SJ, TA	15
SN, OS, TR, KR	20
RB, SS, MD, LD, KS, TP	50

2. Puud jagatakse diameetriklassidesse. Diameetriklassidesse jagamine on toodud tabelis 2.2. Ülemisel real on toodud diameetriklassi suhtelised suurused võrrelduna keskmise diameetriga ning alumisel real puude arv vastavas diameetriklassis. Näiteks puistuelemendi keskmine diameeter on 22 cm. Siis esimene diameetriklass on 6,6 cm (0,3×22) ja selles on 21 puud jne. Jaotus on toodud 1000 puu kohta. Hiljem tehakse arvutused tegeliku puude arvu kohta.

Tabel 2.2. Puude jagamine suhtelistesse diameetriklassidesse

ds	0,3	0,4	0,5	0,6	0,7	0,8	0,9	1,0	1,1	1,2	1,3	1,4	1,5	1,6	1,7	1,8	1,9	2,0
n"	21	47	69	89	100	108	107	102	91	77	60	45	31	22	16	9	4	2

3. Leitakse kõrgusekõvera parameeter kh:

kh = h'/(1,3+c1×(d'/(d'+c2))^{^c3}),

kus kh	–kõrgusekõvera parameeter;
h'	–kasvatatud kõrgus, m;
d'	–kasvatatud diameeter, cm;
c1, c2, c3	–tabelis 2.3 toodud kõrgusekõvera parameetrid.

Tabel 2.3. Kõrgusekõvera parameetrid

Puuliik	c1	c2	c3
MA, SD, LH, TO	32,7621	1,1	9,9241
KU, NU, TS	37,2351	1,3	10,858
LM, HB, PP, TL	31,6953	4,3	2,4979
TA, SA, JA, VA, KP	35,8659	1,6	8,2934
KS, LV, PN, RE, PA, muud	31,9851	8	1,4625

4. Leitakse diameetri klassides olevatele puudele sortimendid. Arvutus on vaja teha kõikide tabelis 2.2 toodud diameetriklasside kohta. Alljärgnevalt on kirjeldatud arvutust ühe diameetriklassi kohta (kõikide diameetriklasside puhul toimub arvutamine analoogselt):

4.1. Leitakse diameetriklassi suurus D (ds – suhteline diameeter tabelist 2.2, d' – kasvatatud diameeter):

D = ds×d'

4.2. Leitakse diameetriklassile vastav kõrgus H (kh – punktis 3 leitud parameeter; c1, c2 ja c3 – tabelis 2.3 toodud valemi parameetrid):

H = kh×(1,3+c1×(D/(D+c2))^{^c3})

4.3. Arvutatakse diameetriklassi ühe puu sortimendid. Sisenditeks on puuliik, D ja H. Tabelis 2.4 on toodud peenema otsa miinimumdiameetrid jämepalkidele (djp), peenpalkidele (dpp), paberipuudele (dpa) ja küttepuudele (dky).

Tabel 2.4. Sortimentide minimaalsed peenema otsa diameetrid (cm)

Puuliik	djp	dpp	dpa	dky
MA, SD, TO	18	10	6	5
KU, LH, NU, TS	18	10	6	5
KS, PN	18	13	6	5
LM	18	11	–	5
HB, PP, TL	18	11	7	5
LV, RE, PA, SP, PI, AS, TM, muud	–	–	–	5
TA, SA, VA, JA, KP	18	13	–	5

Arvutamise käik, mille tulemusena saadakse ühe puu mahu (mpu) jagunemine jämepalkideks (mjp), peenpalkideks (mpp), paberipuudeks (mpa) ja küttepuudeks (mky), on järgmine:

4.3.1. Esmalt saavad jämepalkide, peenpalkide, paberipuude ja küttepuude mahud väärtuseks 0.

4.3.2. Kui puu on väike – diameetriga alla 8 cm või kõrgusega alla 5 m, siis arvutatakse vaid terve puu maht mpu ja sortimentide kogused on 0. Puu maht arvutatakse järgmise valemiga:

mpu = 0,000019+0,00001142×(D+2)^{^2,61614}×H^{^ 0,76489}.

4.3.3. Muudel juhtudel sortimenteeritakse puu järgmiselt:

4.3.3.1. Arvutatakse terve puu maht (vastavalt lisas 3 toodud mudelile, kusjuures sortimendi alguseks on 0 ja lõpuks puu kõrgus);

4.3.3.2. Leitakse koore osamaht KOOR (a1, a2 ja a3 on valemis kasutatavad parameetrid, mis on toodud tabelis 2.5):

KOOR = (a1×(D+a2)/(D+a2+1))^{^a3}/100

Tabel 2.5. Koore suhtelise mahu arvutamise valemi parameetrid

Puuliik	a1	a2	a3
MA, SD, TO	6,0	10	–17,5
KU, LH, NU, TS	8,0	2	–4,9
KS, PN	11,1	3	–4,9
HB, PP, TA, SA, VA, JA, KP, TL	12,0	2	–3,2
LM, LV, RE, muud	10,8	2	–4,0

4.3.3.3. Arvutatakse kännu kõrgus koos saetee paksustega. Kui D≤30 cm, siis kännu kõrgus on HS = 0,1+H/300. Kui D>30, siis kännu kõrgus on HS = D/300+H/300.

4.3.3.4. Leitakse puu diameeter kõrgusel HS = HS+3,1. Diameetri leidmisel on lähtetunnusteks puuliik, puu kõrgus – H (m), puu diameeter – D (cm) ja soovitud diameetri kõrgus – HS (m). Diameetri leidmiseks kasutatakse järgmisi valemeid, mis annavad diameetri DS (cm):
abi1 = 1,3/H
abi2 = (((((a6×abi1+a5)×abi1+a4)×abi1+a3)×abi1+a2)×abi1+a1)×abi1+a0
abi3 = HS/H
abi4 = (((((a6×abi3+a5)×abi3+a4)×abi3+a3)×abi3+a2)×abi3+a1)×abi3+a0
abi5 = p×(H – h0)+q×(D–d0)
DS = D×(1+(abi3×abi3– 0,01)×abi5)×abi4/((1+(abi1×abi1– 0,01)×abi5)×abi1),

kus DS	–leitud diameeter kõrgusel HS, cm
abi1, abi2, abi3, abi4, abi5	–abimuutujad
a0, a1, a2, a3, a4, a5, a6, p, q, h0, d0	–tabelis 3.1 (lisas 3) olevad valemi parameetrid.

Koore paksusega korrigeerides saadakse:

DS = DS/(1+KOOR)^{^0,5}

4.3.3.5. Võrreldakse saadud diameetrit DS sortimentide diameetritega djp, dpp, dpa ja dky.
a. Kui diameeter on suurem või võrdne jämepalgi diameetriga djp, siis leitakse sortimendi maht ja liidetakse jämepalgi mahuga mjp. Mahu leidmiseks kasutatakse lisas 3 toodud mudelit, kusjuures sortimendi alguseks (alg) on HS – 3,1 ja sortimendi lõpuks HS.
b. Kui diameeter on väiksem kui jämepalgi diameeter djp, kuid suurem või võrdne diameetriga dpp, siis leitakse sortimendi maht ja liidetakse peenpalgi mahuga mpp. Mahu leidmiseks kasutatakse lisas 3 toodud mudelit, kusjuures sortimendi alguseks (alg) on HS – 3,1 ja sortimendi lõpuks HS.
c. Kui diameeter on väiksem kui peenpalgi diameeter dpp, kuid suurem või võrdne diameetriga dpa, siis leitakse sortimendi maht ja liidetakse paberipuu mahuga mpa. Mahu leidmiseks kasutatakse lisas 3 toodud mudelit, kusjuures sortimendi alguseks (alg) on HS – 3,1 ja sortimendi lõpuks HS = HS – 0,1.
d. Kui diameeter on väiksem kui paberipuu diameeter dpa, kuid suurem või võrdne diameetriga dky, siis leitakse sortimendi maht ja liidetakse küttepuu mahuga mky. Mahu leidmiseks kasutatakse lisas 3 toodud mudelit, kusjuures sortimendi alguseks (alg) on HS – 3,1 ja sortimendi lõpuks HS = HS – 0,1.

4.3.3.6. Kontrollitakse, kas puu kõrgus H on väiksem kui HS+3,1. Kui on, siis korratakse punktides 4.3.3.4– 4.3.3.6 kirjeldatud toiminguid. Kui aga H on suurem või võrdne suurusega HS+3,1, siis kasutatakse punktis 4.3.3.7 toodud valemeid.

4.3.3.7. Leitud jämepalkide, peenpalkide, paberipuude ja küttepuude mahud mjp, mpp, mpa ja mky on siiani koos koorega mahud. Kuna arvestus käib ilma kooreta mahtudega, siis on vaja enne sortimenteerimise lõpetamist arvutada vastavatele sortimentidele ilma kooreta mahud:
mjp = mjp×(1 – KOOR)
mpp = mpp×(1 – KOOR)
mpa = mpa×(1 – KOOR)
mky = mky×(1 – KOOR).

4.4. Korrutatakse saadud suurused mjp, mpp, mpa, mky ja mpu puude arvuga diameetriklassis (n" tabelis 2.2).

5. Igas diameetriklassis saadud mahud mjp, mpp, mpa, mky ja mpu liidetakse kokku ja tulemus korrigeeritakse tegeliku mahu (M') järgi:
mjp = sum(mjp)×M'/sum(mpu)
mpp = sum(mpp)×M'/sum(mpu)
mpa = sum(mpa)×M'/sum(mpu)
mky = sum(mky)×M'/sum(mpu).

6. Leitakse kahjustatud puude osakaal. On soovitatav võtta kahjustatud puude osakaal takseerandmetest. Kuid kui neid seal ei ole, siis tuleb kasutada vanusega seotud kahjustatud puude osakaalu mudelit. Kahjustatud puude osakaalu leidmiseks on valem:

kus kahj%	–kahjustatud puude osakaal %;
A	–vanus a+aj, (a);
a1, a2	–parameetrid tabelist 2.6.

Tabel 2.6. Kahjustatud puude osakaalu leidmise valemi parameetrid

	MA	KU	KS	HB	LM	LV	Kõvalehtpuud
a1	9000000	1300000	700	145	250	60	10000000
a2	0,5	0,5	2	3,5	3	6	0,5

7. Korrigeeritakse sortimentide koguseid kõveruse ja punktis 6 arvutatud kahjustustega:

7.1. Kõverusest tingitud paberipuudesse minevate palkide osakaal on toodud tabelis 2.7.

7.2. Kahjustatud puudest saadavast tarbepuidu dimensioonidega sortimentidest küttesse mineva puidu osakaal võetakse tabelist 2.7, kui see näitaja ei ole toodud metsa inventeerimise andmetes.

7.3. Kahjustatud puudest saadava tarbepuidu palgi fraktsioonist paberipuudesse mineva puidu osakaal on toodud tabelis 2.7.

Tabel 2.7. Mitmesugused sortimenteerimiseks vajalikud näitajad

Puuliik	Kõverusest tingitud paberipuudesse minevate palkide osakaal %	Kahjustatud puude tarbepuidu jämedusega sortimentidest küttepuudesse mineva puidu osakaal %	Kahjustatud puudest saadava tarbepuidu palgi fraktsioonist paberipuudesse mineva puidu osakaal %
MA	5	50	50
KU	5	50	75
KS	25	50	100
HB	10	50	100
LM	25	50	100
LV	50	50	100
Kõvalehtpuud	5	50	100

Keskkonnaminister Villu REILJAN

Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2004. a määruse nr 241 «Kinnisasja vahetamise kord ja kinnisasja ning selle oluliste osade väärtuse määramise alused» lisa 3

R. OZOLINŠI TÜVEMOODUSTAJA MUDEL JA SELLE KASUTAMINE

1. Arvutamiseks on vaja lähtetunnuseid: puuliik, sortimendi algus (kaugus juurekaelast) – alg (m), sortimendi lõpp (kaugus juurekaelast) – lop (m), puu kõrgus – h (m), puu diameeter – d (cm).

2. Mudelis kasutatakse tabelis 3.1 toodud parameetreid. Tabelis 3.1 on toodud 9 erinevat puuliiki, kuid on ka teisi puuliike. Puuduva puuliigi puhul kasutatakse tabelit 3.2, kust selgub, millise puuliigi valemit kasutada.

Tabel 3.1. R. Ozolinši tüvemoodustaja valemi parameetrid

pl	a0	a1	a2	a3	a4	a5	a6	h0	d0	p	q
MA	118,981	–277,578	1140,525	–3037,487	4419,682	–3361,78	997,657	26	30	0,007	–0,007
KU	113,939	–203,061	827,209	–2161,251	2732,076	–1699,667	390,755	33	36	0,0087	–0,0097
KS	120,567	–312,074	1388,288	–3725,819	5197,005	–3788,858	1120,891	20	28	0,021	0
LM	120,224	–310,985	1450,125	–4238,703	6644,011	–5408,312	1743,64	14	12	0,0264	–0,0017
HB	110,428	–143,288	530,481	–1643,304	2606,605	–2212,94	752,018	18	20	0,0074	0,0002
LV	118,56	–263,482	988,135	–2376,874	3045,214	–2137,684	626,131	16	16	0,0168	–0,0103
TA	120,958	–354,769	2022,206	–6736,346	11231,25	–9254,632	2971,333	14	20	0,0263	0,0005
SA	117,999	–282,941	1411,064	–4542,395	7964,66	–7175,007	2506,62	21	20	–0,002	0
PN	110,428	–143,287	530,477	–1643,287	2606,569	–2212,906	752,006	16	12	0,0061	0

Tabel 3.2. Puuliikide asendatavus

Puuliik R. Ozolinši valemis	Samade parameetritega puuliigid
MA	MA, SD, LH, TO
KU	KU, NU, TS
KS	KS
LM	LM
HB	HB, PP, TL
LV	LV, RE, PA, PI, TM, KD
TA	TA, VA, JA, KP
SA	SA
PN	PN

3. Arvutamise käik

3.1. Kui puu on väike – diameeter alla 8 cm või kõrgus alla 5 m, siis arvutatakse vaid terve puu maht mpu ja likviidsete sortimentide kogus on 0. Puu maht arvutatakse järgmise valemiga:

mpu = 0,000019+0,00001142×(D+2)^{^2,61614}×H^{^ 0,76489}.

3.2. Sortimendi mahu arvutamiseks on alljärgnevalt toodud 33 valemit, mis järjestikku kasutades annavad sortimendi mahu – m (m³ ). Kuna eespool olevate valemitega arvutatakse muutujad, mida kasutatakse järgmistes valemites, on valemite kasutamise järjekord oluline:
abi1 = 1,3/h
abi2 = (((((a6×abi1+a5)×abi1+a4)×abi1+a3)×abi1+a2)×abi1+a1)×abi1+a0
abi3 = p×(h – h0)+q×(d–d0)
abi4 = 1 – 0,01×abi3
c1 = abi4×a0
c2 = abi4×a1/h
c3 = (abi4×a2+abi3×a0)/(h ^{^2})
c4 = (abi4×a3+abi3×a1)/(h^{^3})
c5 = (abi4×a4+abi3×a2)/(h^{^4})
c6 = (abi4×a5+abi3×a3)/(h ^{^5})
c7 = (abi4×a6+abi3×a4)/(h^{^6})
c8 = abi3×a5/(h^{^7})
c9 = abi3×a6/(h^{^8})
d1 = c1×c1
d2 = c1×c2
d3 = (c2×c2+2×c1×c3)/3
d4 = (c1×c4+c2×c3)/2
d5 = (c3×c3+2×c2×c4+2×c1×c5)/5
d6 = (c1×c6+c2×c5+c3×c4)/3
d7 = (c4×c4+2×c3×c5+2×c2×c6+2×c1×c7)/7
d8 = (c1×c8+c2×c7+c3×c6+c4×c5)/4
d9 = (c5×c5+2×c4×c6+2×c3×c7+2×c2×c8+2×c1×c9)/9
d10 = (c2×c9+c3×c8+c4×c7+c5×c6)/5
d11 = (c6×c6+2×c5×c7+2×c4×c8+2×c3×c9)/11
d12 = (c4×c9+c5×c8+c6×c7)/6
d13 = (c7×c7+2×c6×c8+2×c5×c9)/13
d14 = (c6×c9+c7×c8)/7
d15 = (c8×c8+2×c7×c9)/15
d16 = c8×c9/8
d17 = (c9×c9)/17
abi5 = ((((((((((((((((d17×alg+d16)×alg+d15)×alg+d14)×alg+d13)×alg+
+d12)×alg+d11)×alg+d10)×alg+d9)×alg+d8)×alg+d7)×alg+
+d6)×alg+d5)×alg+d4)×alg+d3)×alg+d2)×alg+d1)×alg
abi6 = ((((((((((((((((d17×lop+d16)×lop+d15)×lop+d14)×lop+d13)×lop+
+d12)×lop+d11)×lop+d10)×lop+d9)×lop+d8)×lop+d7)×lop+
+d6)×lop+d5)×lop+d4)×lop+d3)×lop+d2)×lop+d1)×lop
v = (abi6 – abi5)×d×d×π/(((1+(abi1×abi1 – 0,01)×abi3)×abi2) ^{^2})/40000,

kus v	–sortimendi maht (m3);
abi1, abi2, abi3, abi4, abi5, abi6, c1, c2, c3, c4, c5, c6, c7, c8, c9, d1, d2, d3, d4, d5, d6, d7, d8, d9, d10, d11, d12, d13, d14, d15, d16, d17	–abimuutujad
a0, a1, a2, a3, a4, a5, a6, p, q, h0, d0	–tabelis 3.1 olevad valemi parameetrid;
h	–puu kõrgus, m;
d	–puu diameeter, cm;
alg	–sortimendi algus (kaugus juurekaelast), m;
lop	–sortimendi lõpp (kaugus juurekaelast), m;
π	–3,14159...

Keskkonnaminister Villu REILJAN

Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2004. a määruse nr 241 «Kinnisasja vahetamise kord ja kinnisasja ning selle oluliste osade väärtuse määramise alused» lisa 4

LIKVIIDSE METSAMATERJALI ÜLESTÖÖTAMISE KULUDE ARVUTAMINE

1. Raiekulu arvutamise valem

Likviidset metsamaterjali andvate metsaraiete raiekulu arvutatakse järgmise valemi alusel:

kus: RK	–raiekulu kr/m3;
v	–keskmine raiutav tüvemaht m3;
KVK	–keskmine kokkuveokaugus m;

raiekulu arvutusvalemi kulukonstandid:

a1	–minimaalne ülestöötamiskulu;
a2	–1 m3 materjali keskmine veokulu meetri kohta

a₁ = 110 kr/m³

a₂ = 0,05 kr/m

2. Kogu likviidse metsamaterjali ülestöötamise kulu arvutamine

Kogu likviidse metsamaterjali ülestöötamise kulu leitakse raiekulu (kr/m ³) ja lisas 2 kirjeldatud viisil sooritatud arvestusliku sortimenteerimise tulemusena leitud likviidsete sortimentide mahtude summeerimisel saadud kogumahu korrutisena.

3. Kulude arvutamiseks vajalike muutujate leidmine:

Keskmine raiutav tüvemaht (v) määratakse metsa inventeerimise käigus.

Lähima võimaliku esmase vahelaoplatsi asukoha andmed määratakse metsa inventeerimisel, paikvaatlusega või kaardimaterjali alusel ja näidatakse punktina inventeerimisandmetes sisalduval digitaalsel metsakaardil.

Kokkuveokaugus (KVK) määratakse meetrites kinnistu tsentroidist lähima võimaliku esmase laoplatsi asukoha punktini.

Keskkonnaminister Villu REILJAN

Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2004. a määruse nr 241 «Kinnisasja vahetamise kord ja kinnisasja ning selle oluliste osade väärtuse määramise alused» lisa 5

METSAKÕLVIKU  ERALDISTE KAUPA MÄÄRATAVAD METSA KASVUKOHATÜÜBILE VASTAVAD MAA HINNAD

Kasvukohatüüp	KKT	Kr/ha
Leesikaloo	LL	1531
Kastikuloo	KL	2221
Lubikaloo	LU	1433
Sambliku	SM	1728
Kanarbiku	KN	1926
Sinika	SN	1531
Pohla	PH	3400
Jänesekapsa-pohla	JP	4195
Mustika	MS	3604
Jänesekapsa-mustika	JM	4393
Karusambla-mustika	KM	2814
Karusambla	KR	2221
Jänesekapsa	JK	5379
Sinilille	SL	5083
Naadi	ND	5379
Sõnajala	SJ	3604
Angervaksa	AN	3604
Tarna-angervaksa	TA	3209
Osja	OS	1827
Tarna	TR	1728
Lodu	LD	2814
Kõdusoo	KS	3400
Madalsoo	MD	1531
Siirdesoo	SS	1630
Raba	RB	1000
Savine puiste	LP	1531
Kivine puistang	KP	1531
Saviliivane puistang	SP	2814
Turbane puistang	TP	1827

Keskkonnaminister Villu REILJAN