Teksti suurus:

Ülemäärase kahjustava või purustava toimega tavarelvade kasutamise keelustamise ja piiramise konventsioon

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:20.10.2000
Avaldamismärge:RT II 2000, 8, 44

Ülemäärase kahjustava või purustava toimega tavarelvade kasutamise keelustamise ja piiramise konventsioon

Vastu võetud 09.10.1980

(õ) 12.06.09 10:30

Konventsiooni ja selle lisaprotokollidega ühinemise seadus

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

 


Konventsiooni osalisriigid,

meenutades, et vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjale on kõikide riikide kohustus hoiduda oma välissuhetes jõuähvardustest või jõu kasutamisest mis tahes riigi suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse või poliitilise sõltumatuse vastu ning muust tegevusest, mis ei ole kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eesmärkidega,

meenutades tsiviilisikute sõjategevuse mõjude eest kaitsmise üldpõhimõtet,

lähtudes rahvusvahelise õiguse põhimõttest, et relvakonflikti osaliste õigus valida sõjapidamise meetodeid ja vahendeid ei ole piiramatu ning põhimõttest, mis keelab relvakonfliktides kasutada ülemääraseid kahjustusi või tarbetut kannatust põhjustavaid  heite- ja muid relvi, materjale ning sõjapidamise meetodeid,

meenutades ka, et on keelatud kasutada sõjapidamise meetodeid või vahendeid, mille ülesandeks on  või mis võivad kahjustada looduskeskkonda  ulatuslikult, pikaajaliselt ning raskelt,

kinnitades oma otsust, et konventsioonis, selle lisaprotokollides ning   muudes  rahvusvahelistes kokkulepetes käsitlemata juhtudel kaitseb ja mõjutab tsiviilelanikkonda ja sõdivaid pooli alati rahvusvaheline õigus, mis lähtub väljakujunenud tavadest, humaansuspõhimõttest ning ühiskonna moraalinormist,

soovides kaasa aidata rahvusvahelise pinge vähenemisele, võidurelvastumise lõpetamisele ja usalduse saavutamisele riikide vahel ning kõikide inimeste soovi – elada rahus – täitumisele,

tunnistades, et on tähtis jätkata jõupingutusi, mis võivad soodustada üldist ja täielikku desarmeerimist range ja tõhusa rahvusvahelise kontrolli all,

taaskinnitades vajadust jätkata relvakonfliktide korral kohaldatavate rahvusvaheliste õigusaktide kodifitseerimist ja edumeelset täiustamist,

soovides keelustada või piirata teatud tavarelvade kasutamist ning uskudes, et selles valdkonnas saavutatud positiivsed tulemused võivad soodustada desarmeerimisläbirääkimisi eesmärgiga lõpetada selliste relvade tootmine, reservi varumine ning proliferatsioon,

rõhutades soovi, et nii sõjalise tähtsusega kui ka kõik muud riigid ühineksid konventsiooni ning selle lisaprotokollidega,

pidades silmas, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Desarmeerimiskomisjon võivad otsustada kaaluda konventsioonis ja lisaprotokollides sisalduvate keeldude ja piirangute  laiendamist,

pidades meeles, et desarmeerimiskomisjon võib otsustada kaaluda edasiste meetmete võtmist  teatud tavarelvade kasutamise keelustamiseks või piiramiseks,

on leppinud kokku järgmises:

Artikkel 1. Kohaldamine

Konventsiooni ning selle lisaprotokolle kohaldatakse olukordades, mida on nimetatud 12. augusti 1949. a Genfi konventsioonide ühisartiklis 2 ning nende konventsioonide I lisaprotokolli sõjaohvrite kaitsmise kohta artikli 1 lõikes 4.

Artikkel 2. Suhe teistesse rahvusvahelistesse kokkulepetesse

Konventsioon ega selle lisaprotokollid ei vähenda relvakonflikti korral osalisriigi teisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest inimõigustest.

Artikkel 3. Allkirjastamine

Konventsioonile võivad alla kirjutada kõik riigid alates 10. aprillist 1981 kaheteistkümne kuu jooksul Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peakorteris New Yorgis.

Artikkel 4. Ratifitseerimine, vastuvõtmine, heakskiitmine või ühinemine

1. Konventsiooni ratifitseerivad, võtavad vastu või kiidavad heaks allakirjutanud. Riigid, kes ei ole konventsioonile alla kirjutanud, võivad sellega ühineda.

2. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- ning ühinemiskirjad deponeeritakse depositaari juurde.

3. Riik ei pea teatama oma nõusolekust end siduda konventsiooni mis tahes lisaprotokolliga eeldusel, et konventsiooni ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja deponeerimisel teatab riik depositaarile oma nõusolekust end siduda kahe või enama lisaprotokolliga.

4. Igal ajal pärast konventsiooni ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjade deponeerimist võivad riigid teatada depositaarile oma  nõusolekust end siduda mis tahes lisaprotokolliga, millega nad veel seotud ei ole.

5. Iga protokoll, millega osalisriik on seotud, moodustab selle osalisriigi suhtes konventsiooni lahutamatu osa.

Artikkel 5. Jõustumine

1. Konventsioon jõustub kahekümnenda ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja deponeerimise kuupäevast kuue kuu möödumisel.

2. Kui riik deponeerib oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja pärast kahekümnenda ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja deponeerimise kuupäeva, jõustub konventsioon nimetatud riigi suhtes kuue kuu möödumisel kuupäevast, mil see riik deponeeris oma asjaomase kirja.

3. Konventsiooni lisaprotokoll jõustub kuue kuu möödumisel päevast, mil kakskümmend riiki on vastavalt konventsiooni artikli 4 lõigetele 3 või 4 teatanud oma nõusolekust end sellega siduda.

4. Kui riik teatab oma nõusolekust end konventsiooni lisaprotokolliga siduda pärast kuupäeva möödumist, mil kakskümmend riiki on teatanud oma nõusolekust, jõustub see protokoll nimetatud riigi suhtes tema nõusoleku teatamise kuupäevast kuue kuu möödumisel.

Artikkel 6. Levitamine

Osalisriigid levitavad konventsiooni ja lisaprotokolle, millega nad on seotud, oma maades nii rahuajal kui ka  relvakonflikti korral võimalikult ulatuslikult ning tutvustavad neid sõjalise instrueerimise programmis, et tagada oma sõjajõudude informeeritus.

Artikkel 7. Lepingulised suhted konventsiooni jõustumisel

1. Kui üks konfliktiosaline ei ole lisaprotokolliga seotud, siis konventsiooni ja lisaprotokolliga seotud konfliktiosalised oma vastastikustes suhetes järgivad neid.

2. Artiklis 1 nimetatud olukorras peab osalisriik suhetes riigiga,  kes ei ole seotud konventsiooni ega asjakohase lisaprotokolliga, järgima konventsiooni ja tema suhtes jõustunud lisaprotokolle juhul, kui viimane tunnustab ja rakendab konventsiooni või asjakohast protokolli ning teatab sellest depositaarile.

3. Depositaar teavitab viivitamata osalisriike  selle artikli lõike 2 alusel laekunud teatest.

4. Käesolev konventsioon ja lisaprotokollid, millega osalisriik on seotud, kehtivad selle osalisriigi vastu suunatud, 12. augusti 1949. a Genfi konventsioonide I protokolli sõjaohvrite kaitse kohta artiklis 1 nimetatud tüüpi relvakonflikti korral, kui:
(a) osalisriik on samuti I lisaprotokolli pooleks ning selle protokolli artikli 96 lõikes 3 nimetatud ametivõim kohaldab selles konfliktis Genfi konventsioone ning I lisaprotokolli kooskõlas nimetatud protokolli artikli 6 lõikega 3, ning kohaldab käesolevat konventsiooni ja asjakohaseid lisaprotokolle; või
(b) osalisriik ei ole I lisaprotokolli pooleks ning eespool toodud punktis a nimetatud ametivõim tunnustab ja rakendab selles konfliktis Genfi konventsioonide ning käesoleva konventsiooni ja asjakohaste lisaprotokollide ettekirjutisi. Nimetatud tunnustamine ja rakendamine mõjutab konflikti järgmiselt:
(i) Genfi konventsioonid ning käesolev konventsioon ja selle asjakohased lisaprotokollid kohalduvad konfliktiosaliste suhtes kohe;
(ii) nimetatud ametivõim eeldab samu õigusi ja kohustusi, mida eeldab Genfi konventsioonide, käesoleva konventsiooni ja selle asjakohaste lisaprotokollide osaline; ning
(iii) Genfi konventsioonid, käesolev konventsioon ja selle asjakohased lisaprotokollid on kõikide konfliktiosaliste suhtes võrdselt kohustavad.

Osalisriik ja ametivõim võivad samuti kokku leppida Genfi konventsioonide I lisaprotokolli ettekirjutuste vastastikusel alusel  tunnustamise ja kohaldamise suhtes.

Artikkel 8. Ülevaatamine ja parandusettepanekud
1.(a) Igal ajal pärast selle konventsiooni jõustumist võib osalisriik teha ettepanekuid parandada konventsiooni või lisaprotokolle, millega ta on seotud. Mis tahes parandusettepanekust teatatakse depositaarile, kes teatab sellest kõikidele osalisriikidele ning palub nende arvamust konverentsi kokkukutsumise vajalikkuse kohta, kaalumaks ettepanekut. Kui enamus, mille moodustab vähemalt kaheksateist osalisriiki, on nõus, kutsub ta viivitamatult kokku konverentsi, kuhu kutsutakse kõik osalisriigid. Riigid, kes ei ole konventsiooniga ühinenud, kutsutakse konverentsile vaatlejatena.
 (b) Selline konverents võib vastu võtta parandusi, mis jõustuvad samamoodi kui konventsioon ja lisaprotokollid, eeldusel et konventsiooni parandusi kohaldavad ainult osalisriigid ning et erialastesse lisaprotokollidesse tehtavaid parandusi võivad kohaldada ainult need osalisriigid, kes on selle protokolliga seotud.
2.(a) Igal ajal pärast konventsiooni jõustumist võib osalisriik teha ettepaneku lisaprotokollides käsitlemata muud liiki tavarelvi puudutava täiendava protokolli suhtes. Igast sellisest ettepanekust täiendava protokolli suhtes teatatakse depositaarile, kes informeerib sellest kõiki osalisriike vastavalt selle artikli lõike punktile a. Kui enamus, mille moodustab vähemalt kaheksateist osalisriiki, on nõus, kutsub ta viivitamatult kokku konverentsi, kuhu kutsutakse kõik riigid.
(b) Selline konverents võib kõikide konverentsil esindatud riikide osavõtul võtta vastu otsuse, et täiendavad protokollid, mis rakenduvad samamoodi kui konventsioon, lisatakse viimasele ning need jõustuvad kooskõlas konventsiooni artikli 5 lõigetega 3 ja 4.
3.(a)  Juhul kui konventsiooni jõustumisest kümne aasta möödumisel ei ole  vastavalt selle artikli lõike 1 punktile a ja lõike 2 punktile a kutsutud kokku konverentsi, võib osalisriik taotleda, et depositaar seda teeks. Konverentsile kutsutakse kõik osalisriigid, et üle vaadata konventsiooni ning lisaprotokollide kohaldamise ulatus ning tõhusus ning arutada parandusettepanekuid. Riigid, kes ei ole konventsiooniga ühinenud, kutsutakse konverentsile vaatlejatena. Konverents võib vastu võtta parandusi, mis jõustuvad kooskõlas eespool toodud lõike 1 punktiga b.
(b) Sellisel konverentsil võib arutada ka ettepanekuid täiendavate protokollide kohta, mis puudutavad lisaprotokollides käsitlemata muud liiki tavarelvi. Kõik konverentsil esindatud riigid võivad arutlusel täiel määral osaleda. Mis tahes täiendavad protokollid võetakse vastu samamoodi kui konventsioon, lisatakse viimasele ning jõustuvad vastavalt konventsiooni artikli 5 lõigetele 3 ja 4.
(c) Sellisel konverentsil võib arutada konverentsi edaspidist kokkukutsumist mõne osalisriigi taotluse korral, kui selle artikli lõike 3 punktis a nimetatud aja möödumisel ei ole konverentsi vastavalt selle artikli lõike 1 punktile a ja lõike 2 punktile a kokku kutsutud.

Artikkel 9. Denonsseerimine

1. Iga osalisriik võib  konventsiooni või selle mis tahes lisaprotokolli denonsseerida, teatades sellest depositaarile.

2. Denonsseerimine jõustub sellekohase teate depositaarile laekumisest ühe aasta möödumisel. Juhul kui selle aasta möödumisel denonsseeriv osalisriik on artiklis 1 nimetatud olukorras, peab ta täitma konventsioonist ja asjaomastest lisaprotokollidest tulenevaid kohustusi relvakonflikti või okupatsiooni lõpuni. Igal juhul peab osalisriik nimetatud kohustusi täitma, kuni on lõplikult vabastatud, repatrieeritud või ümber asustatud relvakonflikti korral kohaldatavate rahvusvaheliste eeskirjadega kaitstud isikud, ning lisaprotokolli puhul, mis sisaldab sätteid Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni jõudude või esinduste  rahuvalve, vaatluse vms kohta, kuni sellised funktsioonid on asjaomases  piirkonnas lõpule viidud.

3. Konventsiooni denonsseerimine kehtib samuti kõikide lisaprotokollide kohta, millega denonsseeriv osalisriik on seotud.

4. Denonsseerimine jõustub ainult denonsseeriva osalisriigi suhtes.

5. Denonsseerimine ei mõjuta denonsseeriva  osalisriigi konventsioonist ja lisaprotokollidest tulenevaid kohustusi relvakonflikti korral tegevuse suhtes, mis pandi toime enne  denonsseerimise jõustumist.

Artikkel 10. Depositaar

1. Konventsiooni ja lisaprotokollide depositaariks on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär.

2. Lisaks oma tavapärastele funktsioonidele informeerib depositaar kõiki riike
(a) konventsiooni allkirjastamisest kooskõlas artikliga 3;
(b) konventsiooni ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjade deponeerimisest kooskõlas artikliga 4;
(c) nõusolekuteatistest olla seotud lisaprotokollidega kooskõlas artikliga 4;
(d) konventsiooni ja mis tahes lisaprotokolli jõustumise kuupäevadest kooskõlas artikliga 5; ning
(e) kooskõlas artikliga 9 laekunud tühistamisteatistest ning nende jõustumise kuupäevadest.

Artikkel 11. Autentsed tekstid

Konventsiooni originaal koos lisaprotokollidega, mille araabia-, hiina-, inglis-, prantsus-, vene- ja hispaaniakeelsed tekstid on võrdselt autentsed, deponeeritakse depositaari juurde, kes edastab nende kinnitatud koopiad kõikidele riikidele.

 

CONVENTION ON PROHIBITIONS OR RESTRICTIONS ON THE USE OF CERTAIN CONVENTIONAL WEAPONS
WHICH MAY BE DEEMED TO BE EXCESSIVELY INJURIOUS OR TO HAVE INDISCRIMINATE EFFECTS

Geneva, 10 October 1980


The High Contracting Parties,

Recalling that every State has the duty, in conformity with the Charter of the United Nations, to refrain in its international relations from the threat or use of force against the sovereignty, territorial integrity or political independence of any State, or in any other manner inconsistent with the purposes of the United Nations.

Further recalling the general principle of the protection of the civilian population against the effects of hostilities,

Basing themselves on the principle of international law that the right of the parties to an armed conflict to choose methods or means of warfare is not unlimited, and on the principle that prohibits the employment in armed conflicts of weapons, projectiles and material and methods of warfare of a nature to cause superfluous injury or unnecessary suffering,

Also recalling that it is prohibited to employ methods or means of warfare which are intended, or may be expected, to cause widespread, long-term and severe damage to the natural environment,

Confirming their determination that in cases not covered by this Convention and its annexed Protocols or by other international agreements, the civilian population and the combatants shall at all times remain under the protection and authority of the principles of international law derived from established custom, from the principles of humanity and from the dictates of public conscience,

Desiring to contribute to international détente, the ending of the arms race and the building of confidence among States, and hence to the realization of the aspiration of all peoples to live in peace,

Recognizing the importance of pursuing every effort which may contribute to progress towards general and complete disarmament under strict and effective international control,

Reaffirming the need to continue the codification and progressive development of the rules of international law applicable in armed conflict,

Wishing to prohibit or restrict further the use of certain conventional weapons and believing that the positive results achieved in this area may facilitate the main talks on disarmament with a view to putting an end to the production, stockpiling and proliferation of such weapons,

Emphasizing the desirability that all States become parties to this Convention and its annexed Protocols, especially the militarily significant States,

Bearing in mind that the General Assembly of the United Nations and the United Nations Disarmament Commission may decide to examine the question of a possible broadening of the scope of the prohibitions and restrictions contained in this Convention and its annexed Protocols,

Further bearing in mind that the Committee on Disarmament may decide to consider the question of adopting further measures to prohibit or restrict the use of certain conventional weapons,

Have agreed as follows:

Article 1. Scope of application

This Convention and its annexed Protocols shall apply in the situations referred to in Article 2 common to the Geneva Conventions of 12 August 1949 for the Protection of War Victims, including any situation described in paragraph 4 of Article 1 of Additional Protocol I to these Conventions.

Article 2. Relations with other international agreements

Nothing in this Convention or its annexed Protocols shall be interpreted as detracting from other obligations imposed upon the High Contracting Parties by international humanitarian law applicable in armed conflict.

Article 3. Signature

This Convention shall be open for signature by all States at United Nations Headquarters in New York for a period of twelve months from 10 April 1981.

Article 4. Ratification, acceptance, approval or accession

1. This Convention is subject to ratification, acceptance or approval by the Signatories. Any State which has not signed this Convention may accede to it.

2. The instruments of ratification, acceptance, approval or accession shall be deposited with the Depositary.

3. Expressions of consent to be bound by any of the Protocols annexed to this Convention shall be optional for each State, provided that at the time of the deposit of its instrument of ratification, acceptance or approval of this Convention or of accession thereto, that State shall notify the Depositary of its consent to be bound by any two or more of these Protocols.

4. At any time after the deposit of its instrument of ratification, acceptance or approval of this Convention or of accession thereto, a State may notify the Depositary of its consent to be bound by any annexed Protocol by which it is not already bound.

5. Any Protocol by which a High Contracting Party is bound shall for that Party form an integral part of this Convention.

Article 5. Entry into force

1. This Convention shall enter into force six months after the date of deposit of the twentieth instrument of ratification, acceptance, approval or accession.

2. For any State which deposits its instrument of ratification, acceptance, approval or accession after the date of the deposit of the twentieth instrument of ratification, acceptance, approval or accession, this Convention shall enter into force six months after the date on which that State has deposited its instrument of ratification, acceptance, approval or accession.

3. Each of the Protocols annexed to this Convention shall enter into force six months after the date by which twenty States have notified their consent to be bound by it in accordance with paragraph 3 or 4 of Article 4 of this Convention.

4. For any State which notifies its consent to be bound by a Protocol annexed to this Convention after the date by which twenty States have notified their consent to be bound by it, the Protocol shall enter into force six months after the date on which that State has notified its consent so to be bound.

Article 6. Dissemination

The High Contracting Parties undertake, in time of peace as in time of armed conflict, to disseminate this Convention and those of its annexed Protocols by which they are bound as widely as possible in their respective countries and, in particular, to include the study thereof in their programmes of military instruction, so that those instruments may become known to their armed forces.

Article 7. Treaty relations upon entry into force of this Convention

1. When one of the parties to a conflict is not bound by an annexed Protocol, the parties bound by this Convention and that annexed Protocol shall remain bound by them in their mutual relations.

2. Any High Contracting Party shall be bound by this Convention and any Protocol annexed thereto which is in force for it, in any situation contemplated by Article 1, in relation to any State which is not a party to this Convention or bound by the relevant annexed Protocol, if the latter accepts and applies this Convention or the relevant Protocol, and so notifies the Depositary.

3. The Depositary shall immediately inform the High Contracting Parties concerned of any notification received under paragraph 2 of this Article.

4. This Convention, and the annexed Protocols by which a High Contracting Party is bound, shall apply with respect to an armed conflict against that High Contracting Party of the type referred to in Article 1, paragraph 4, of Additional Protocol I to the Geneva Conventions of 12 August 1949 for the Protection of War Victims:
(a) where the High Contracting Party is also a party to Additional Protocol I and an authority referred to in Article 96, paragraph 3, of that Protocol has undertaken to apply the Geneva Conventions and Additional Protocol I in accordance with Article 96, paragraph 3, of the said Protocol,  Protocols in relation to that conflict; orand undertakes to apply this Convention and the relevant annexed
(b) where the High Contracting Party is not a party to Additional Protocol I and an authority of the type referred to in subparagraph (a) above accepts and applies the obligations of the Geneva Conventions and of this Convention and the relevant annexed Protocols in relation to that conflict. Such an acceptance and application shall have in relation to that conflict the following effects:
(i) the Geneva Conventions and this Convention and its relevant annexed Protocols are brought into force for the parties to the conflict with immediate effect;
(ii) the said authority assumes the same rights and obligations as those which have been assumed by a High Contracting Party to the Geneva Conventions, this Convention and its relevant annexed Protocols; and
(iii) the Geneva Conventions, this Convention and its relevant annexed Protocols are equally binding upon all parties to the conflict.

The High Contracting Party and the authority may also agree to accept and apply the obligations of Additional Protocol I to the Geneva Conventions on a reciprocal basis.

Article 8. Review and amendments

1.(a) At any time after the entry into force of this Convention any High Contracting Party may propose amendments to this Convention or any annexed Protocol by which it is bound. Any proposal for an amendment shall be communicated to the Depositary, who shall notify it to all the High Contracting Parties and shall seek their views on whether a conference should be convened to consider the proposal. If a majority, that shall not be less than eighteen of the High Contracting Parties so agree, he shall promptly convene a conference to which all High Contracting Parties shall be invited. States not parties to this Convention shall be invited to the conference as observers.
(b) Such a conference may agree upon amendments which shall be adopted and shall enter into force in the same manner as this Convention and the annexed Protocols, provided that amendments to this Convention may be adopted only by the High Contracting Parties and that amendments to a specific annexed Protocol may be adopted only by the High Contracting Parties which are bound by that Protocol.

2.(a) At any time after the entry into force of this Convention any High Contracting Party may propose additional protocols relating to other categories of conventional weapons not covered by the existing annexed Protocols. Any such proposal for an additional protocol shall be communicated to the Depositary, who shall notify it to all the High Contracting Parties in accordance with subparagraph 1(a) of this Article. If a majority, that shall not be less than eighteen of the High Contracting Parties so agree, the Depositary shall promptly convene a conference to which all States shall be invited.
(b) Such a conference may agree, with the full participation of all States represented at the conference, upon additional protocols which shall be adopted in the same manner as this Convention, shall be annexed thereto and shall enter into force as provided in paragraphs 3 and 4 of Article 5 of this Convention.

3.(a) If, after a period of ten years following the entry into force of this Convention, no conference has been convened in accordance with subparagraph 1(a) or 2(a) of this Article, any High Contracting Party may request the Depositary to convene a conference to which all High Contracting Parties shall be invited to review the scope and operation of this Convention and the Protocols annexed thereto and to consider any proposal for amendments of this Convention or of the existing Protocols. States not parties to this Convention shall be invited as observers to the conference. The conference may agree upon amendments which shall be adopted and enter into force in accordance with subparagraph 1(b) above.
(b) At such conference consideration may also be given to any proposal for additional protocols relating to other categories of conventional weapons not covered by the existing annexed Protocols. All States represented at the conference may participate fully in such consideration. Any additional protocols shall be adopted in the same manner as this Convention, shall be annexed thereto and shall enter into force as provided in paragraphs 3 and 4 of Article 5 of this Convention.
(c) Such a conference may consider whether provision should be made for the convening of a further conference at the request of any High Contracting Party if, after a similar period to that referred to in subparagraph 3(a) of this Article, no conference has been convened in accordance with subparagraph 1(a) or 2(a) of this Article.

Article 9. Denunciation

1. Any High Contracting Party may denounce this Convention or any of its annexed Protocols by so notifying the Depositary.

2. Any such denunciation shall only take effect one year after receipt by the Depositary of the notification of denunciation. If, however, on the expiry of that year the denouncing High Contracting Party is engaged in one of the situations referred to in Article 1, the Party shall continue to be bound by the obligations of this Convention and of the relevant annexed Protocols until the end of the armed conflict or occupation and, in any case, until the termination of operations connected with the final release, repatriation or re-establishment of the person protected by the rules of international law applicable in armed conflict, and in the case of any annexed Protocol containing provisions concerning situations in which peace-keeping, observation or similar functions are performed by United Nations forces or missions in the area concerned, until the termination of those functions.

3. Any denunciation of this Convention shall be considered as also applying to all annexed Protocols by which the denouncing High Contracting Party is bound.

4. Any denunciation shall have effect only in respect of the denouncing High Contracting Party.

5. Any denunciation shall not affect the obligations already incurred, by reason of an armed conflict, under this Convention and its annexed Protocols by such denouncing High Contracting Party in respect of any act committed before this denunciation becomes effective.

Article 10. Depositary

1. The Secretary-General of the United Nations shall be the Depositary of this Convention and of its annexed Protocols.

2. In addition to his usual functions, the Depositary shall inform all States of:
(a) signatures affixed to this Convention under Article 3;
(b) deposits of instruments of ratification, acceptance or approval of or accession to this Convention deposited under Article 4;
(c) notifications of consent to be bound by annexed Protocols under Article 4;
(d) the dates of entry into force of this Convention and of each of its annexed Protocols under Article 5; and
(e) notifications of denunciation received under Article 9, and their effective date.

Article 11. Authentic texts

The original of this Convention with the annexed Protocols, of which the Arabic, Chinese, English, French, Russian and Spanish texts are equally authentic, shall be deposited with the Depositary, who shall transmit certified true copies thereof to all States.

 

Õiend
Lisatud seosed ja ingliskeelne tekst.