Teksti suurus:

Lõhilaste infektsioosse aneemia tõrje eeskiri

Väljaandja:Põllumajandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.08.2004
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:24.08.2008
Avaldamismärge:RTL 2004, 101, 1630

Lõhilaste infektsioosse aneemia tõrje eeskiri1

Vastu võetud 12.07.2004 nr 119

Määrus kehtestatakse « Loomatauditõrje seaduse» (RT I 1999, 57, 598; 2002, 13, 80; 61, 375; 63, 387; 96, 566; 2004, 19, 135; 34, 236) § 43 lõike 2 alusel.

§1. Üldsätted

(1) Määruses sätestatakse tegutsemisjuhised lõhilaste infektsioosse aneemia ennetamiseks ja tõrjeks.

(2) Määrus on kohustuslik täitmiseks kõikidele loomapidajatele, loomataudi levialal viibivatele isikutele, järelevalveametnikele, volitatud veterinaararstidele, tegevusluba omavatele veterinaararstidele ja veterinaarlaboratooriumidele ning teistele oma tööülesannete tõttu loomatauditõrjega seotud isikutele.

§2. Lõhilaste infektsioosse aneemia määratlus

(1) Lõhilaste infektsioosne aneemia (edaspidi infektsioosne aneemia) on aeglase levikuga viirushaigus, mis esineb lõhel ( Salmo salar) ja mida iseloomustavad kliinilised tunnused nagu lõpuste aneemia, punnsilmsus, kõhu suurenemine ning harvematel juhtudel verevalumid naha all ja soomuste turris olek. Infektsioosset aneemiat põhjustab Ortomyxoviridae sugukonna viirus.

(2) Infektsioosne aneemia levib nakatunud kalade, nendelt pärinevate saaduste ja viirusega saastunud inventari kaudu. Viirusekandjaks, kelle organismis viirus säilib ja paljuneb, võivad olla meriforell ( Salmo trutta trutta), vikerforell (Oncorhynchus mykiss) ja heeringas (Clupea harengus).

(3) Infektsioosset aneemiat iseloomustavad organite patoloogilis-anatoomilised muutused, nagu astsiit, verevalumid siseorganitel ja rasvas, südamelihase aneemia, põrna ja maksa suurenemine ning maksa verepais.

§3. Kasutatud terminid

Määruses kasutatakse termineid alljärgnevas tähenduses:
1) kalakasvandus – loomakasvatushoone või -rajatis, kus kasvatatakse kalu tootmiseks, turustamiseks, kalaturismiks, noorkalade looduslikesse vetesse asustamiseks, looduslike kalavarude taastamiseks ja dekoratiivsel eesmärgil;
2) nakkuskahtlane kala – kala, kellel esinevad infektsioossele aneemiale iseloomulikud kliinilised tunnused või organite patoloogilis-anatoomilised muutused või kelle laboratoorse uurimise tulemused annavad alust kahtlustada infektsioossesse aneemiasse nakatumist;
3) nakatunud kala – kala, kellel on infektsioosne aneemia ametlikult diagnoositud iseloomulike kliiniliste tunnuste, organite patoloogilis-anatoomiliste muutuste ja laboratoorse uurimise tulemuste alusel või korduspuhangute korral iseloomulike kliiniliste tunnuste ja organite patoloogilis-anatoomiliste muutuste alusel;
4) nakkuskahtlane kalakasvandus – kalakasvandus, kus esineb nakkuskahtlasi kalu;
5) nakatunud kalakasvandus – kalakasvandus, kus esineb nakatunud kalu, või kalakasvandus, kus nakatunud kala on surnud või hukatud, kuid nõuetekohane desinfektsioon on veel läbiviimata.

§4. Infektsioosse aneemia ennetamine

(1) Infektsioosse aneemia vastane vaktsineerimine on keelatud, välja arvatud §-s 12 nimetatud erakorraline vaktsineerimine.

(2) Infektsioosse aneemia ennetamine seisneb Eesti taudivaba staatuse säilitamises, milleks järgitakse infektsioossele aneemiale vastuvõtlike kalade ja nendelt pärinevate saadustega Euroopa Liidu liikmesriikide vahel kauplemise veterinaarnõudeid ja kaupade väljaspool Euroopa Liidu tolliterritooriumi asuvast riigist importimise veterinaarnõudeid ning tehakse vajadusel infektsioosse aneemia seiret haigusele vastuvõtlike kalade Eesti populatsioonides, et avastada infektsioosse aneemia sissetoomine võimalikult vara ja võtta kasutusele tõrjemeetmed.

(3) Infektsioosse aneemia episootilise olukorra seirekava koostab ja seiret korraldab Veterinaar- ja Toiduamet.

§5. Infektsioosse aneemia kahtlus

Kaladel infektsioosse aneemia esinemise kahtluse korral peab loomapidaja infektsioosse aneemia kliiniliseks diagnoosimiseks, proovide võtmiseks, epidemioloogiliseks uurimiseks ning loomataudi leviku tõkestamiseks vajalike abinõude ja kitsenduste rakendamiseks viivitamata kohale kutsuma piirkonda teenindava volitatud veterinaararsti või järelevalveametniku.

§6. Teatamine

(1) Paragrahvi 1 lõikes 2 nimetatud isikud on kohustatud viivitamata teatama Veterinaar- ja Toiduameti kohalikule asutusele kaladel infektsioosse aneemia kahtlusest või diagnoosimisest.

(2) Infektsioosse aneemia kahtlusest või diagnoosimisest teatatakse «Loomatauditõrje seaduse» 4. peatüki 2. jaos kehtestatud korras.

§7. Infektsioosse aneemia kahtluse korral rakendatavad abinõud ja kitsendused

(1) Pärast infektsioosse aneemia kahtlusest teate saamist võtab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht kohe nakkuskahtlase kalakasvanduse ning kõik sellega samas veekogus või rannavete piirkonnas asuvad kalakasvandused kõrgendatud veterinaarjärelevalve alla. Nakkuskahtlases kalakasvanduses ning sellega samas veekogus või rannavete piirkonnas asuvas kalakasvanduses rakendatakse järgmisi abinõusid ja kitsendusi:
1) loomapidaja peab arvestust kalakasvanduse kalade üldarvu ja jaotumise kohta vanuserühmadesse ning nakatunud, nakkuskahtlaste ja infektsioosse aneemia kahtluse püstitamise hetkest alates surnud kalade kohta. Neid andmeid tuleb täiendada vastavalt muutustele ja esitada järelevalveametnikule tema nõudmisel;
2) elusaid ning surnud või hukatud kalu ning kalamarja ja gameete, samuti kaladelt pärinevaid saadusi viiakse nakkuskahtlasest kalakasvandusest välja ja tuuakse sisse Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi loal;
3) surnud või hukatud kala ja selle jäänused kahjutustatakse või hävitatakse järelevalveametniku kontrolli all viisil, mis välistab viiruse leviku;
4) nakkuskahtlasse kalakasvandusse sisenetakse ja sealt lahkutakse Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi loal;
5) sööta, inventari ja muid võimalikke nakkuskandjaid viiakse kalakasvandusest välja või tuuakse sisse Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi loal;
6) veovahendite liikumine kalakasvandusse ja sealt välja toimub Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi loal;
7) loomapidaja paigaldab kalakasvanduse sisse- ja väljapääsu ette, kuhu on võimalik, desinfitseerimisbarjäärid viisil, mis tõkestab viiruse leviku. Kasutusele võetakse taudi leviku tõkestamiseks muud asjakohased desinfitseerimismeetmed;
8) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht kehtestab korra kalade, sööda, inventari ja muude võimalike nakkuskandjate veoks ning veovahendite liikumiseks nakkuskahtlasesse kalakasvandusse ja sealt välja.

(2) Lõike 1 punktis 2 sätestatud kitsenduse rakendamisel väga suures veekogus või rannavete piikonnas võib Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht rakendada kalade, kalamarja ja gameetide väljaveo kitsendust veekogu või rannavete piirkonna väiksemale, kalakasvandust piiravale alale, kui ta on veendunud, et ala suurus on piisav infektsioosse aneemia leviku vältimise tagamiseks.

(3) Selles paragrahvis loetletud abinõudest ja kitsendustest teatab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht loomapidajale kirjalikult. Loetletud kitsendusi ja abinõusid rakendatakse ka kalakasvanduses, veekogus või rannavete piirkonnas, kus epidemioloogilise uurimise tulemused annavad alust kahtlustada infektsioosse aneemia levikut.

(4) Lisaks selles paragrahvis sätestatud abinõude ja kitsenduste rakendamisele, võib Veterinaar- ja Toiduamet vastavalt vajadusele anda «Loomatauditõrje seaduse» §-s 45 nimetatud korraldusi ja rakendada seal toodud abinõusid.

§8. Infektsioosse aneemia laboratoorne uurimine ja diagnoosimine

(1) Laboratoorseid uuringuid tehakse Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis või veterinaarlaboratooriumis, kellel on tunnustatud analüüsimetoodika infektsioosse aneemia diagnoosimiseks (edaspidi laboratoorium).

(2) Proovide võtmise, nende laboratooriumi saatmise ja laboratoorse uurimise korral järgitakse lisaks õigusaktide nõuetele Rahvusvahelise Epizootiate Büroo (Office International des Epizooties, OIE) välja antava käsiraamatu «OIE Manual of Standards for Diagnostic Tests and Vaccines» viimase väljaande juhiseid.

(3) Infektsioosse aneemia diagnoos pannakse «Loomatauditõrje seaduse» § 37 lõikes 3 kehtestatud korras.

§9. Epidemioloogiline uurimine infektsioosse aneemia kahtluse ja diagnoosimise korral

(1) Pärast infektsioosse aneemia kahtlusest või diagnoosimisest teate saamist korraldab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht viivitamata epidemioloogilise uurimise, mille käigus selgitatakse välja:
1) tõenäoline kalade nakatumise aeg ja nakkusallikas;
2) muud kalakasvandused, kus infektsioossele aneemiale vastuvõtlikud kalad, kalamari või gameedid võisid võimaliku nakkusallikaga otse või kaudselt kokku puutuda;
3) võimalikud viiruse kalakasvandusse toonud inimesed, kalad, kalamari ja gameedid, veovahendid ja muud võimalikud nakkuskandjad ning nende liikumisteed punktis 2 nimetatud kalakasvandustesse ning sealt välja;
4) infektsioosse aneemia nakkuskahtlasest kalakasvandusest edasikandumise võimalused ajavahemikul kala nakatumisest kuni nakkuskahtluse otsustamiseni;
5) võimalike nakkuskandjate esinemine ja levik kalakasvandust ümbritsevas keskkonnas.

(2) Kui epidemioloogilise uurimise tulemusena leitakse veekogu või rannavete piirkond, kus infektsioosne aneemia võis levida, loetakse selles veekogus või rannavete piirkonnas asuvad kalakasvandused nakkuskahtlasteks. Nakkuskahtlases kalakasvanduses viiakse läbi kalade kliiniline läbivaatus, võetakse proove laboratoorseks uurimiseks ja rakendatakse §-s 7 sätestatud abinõusid ja kitsendusi.

§10. Tõrje

(1) Infektsioosse aneemia vastane ravi on keelatud.

(2) Infektsioosse aneemia diagnoosimise korral rakendatakse kalakasvanduses tõrjemeetmeid. Infektsioosse aneemia tõrjet korraldab Veterinaar- ja Toiduamet, juhindudes sellest määrusest ja loomatauditõrje situatsioonplaanist (edaspidi situatsioonplaan ).

(3) Situatsioonplaani koostab Veterinaar- ja Toiduamet.

(4) Situatsioonplaanis peab lisaks «Loomatauditõrje seaduse» § 44 lõikes 3 nimetatule sisalduma alljärgnev:
1) kalade eemaldamise kava veekogust või rannavete piirkonnast, kus on avastatud nakatunud kalakasvandus;
2) tühjendatava veekogu ning muude objektide ja esemete puhastuse ja desinfektsiooni kava pärast kalade eemaldamist veekogust või rannavete piirkonnast;
3) erakorralise vaktsineerimise menetlused.

(5) Pärast infektsioosse aneemia diagnoosimist võtab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht nakatunud kalakasvanduses ning sellega ühes veekogus või rannavete piirkonnas asuvas kalakasvanduses lisaks §-s 7 loetletud abinõudele ja kitsendustele kohe kasutusele tõrjemeetmed ning korraldab seal epidemioloogilise uurimise ning laboratoorseks uurimiseks vajalike proovide võtmise.

§11. Nakatunud kalakasvanduses rakendatavad abinõud ja kitsendused

(1) Nakatunud kalakasvanduses rakendatakse järgmisi abinõusid ja kitsendusi:
1) loomapidaja eemaldab viivitamata nakatunud kalakasvanduses oleva kala, kalamarja ja gameedid veekogust või rannavetest;
2) võimaluse korral tühjendatakse veekogu puhastuseks ja desinfektsiooniks;
3) kalad hukatakse ning hävitatakse või kahjutustatakse järelevalveametniku kontrolli all, järgides Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses 1774/2002/EÜ, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad (ELT L 273, 10.10.2002, lk 1–95), sätestatud nõudeid;
4) kalamari, gameedid, surnud ja hukatud kalad, millel on ilmnenud infektsioossele aneemiale iseloomulikud kliinilised tunnused, hävitatakse või kahjutustatakse järelevalveametniku kontrolli all, järgides Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses 1774/2002/EÜ sätestatud nõudeid;
5) pärast kala, kalamarja ja gameetide veekogust eemaldamist puhastatakse ja desinfitseeritakse viivitamata tühjendatavad veekogud, inventar ning muud esemed, mis võivad olla saastunud infektsioosse aneemia viirusega. Puhastamine ja desinfitseerimine peab toimuma viisil, mis välistab taudi leviku ja tagab infektsioosse aneemia viiruse hävimise.

(2) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht võib lubada toiduks käidelda või turustada nakkuskahtlase kalakasvanduse kalu, kui need on saavutanud turustamiseks sobiva suuruse ja neil puuduvad infektsioossele aneemiale iseloomulikud kliinilised tunnused. Sellist kala lubatakse toiduks käidelda, kui on täidetud järgmised nõuded:
1) kala tapetakse ja roogitakse viivitamata viisil, mis välistab infektsioosse aneemia leviku;
2) kalajäänused ja -jäätmed hävitatakse või kahjutustatakse kõrge riskiastmega loomsetele jäätmetele kohasel viisil, mis tagab haigustekitajate hävimise, järgides Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses 1774/2002/EÜ sätestatud nõudeid;
3) punktides 1 ja 2 kirjeldatud tegevustel kasutatud vesi kahjutustatakse viisil, mis tagab vees sisalduvate võimalike haigustekitajate hävimise.

(3) Lisaks selles paragrahvis sätestatud abinõude ja kitsenduste rakendamisele võib Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor vastavalt vajadusele anda «Loomatauditõrje seaduse» §-s 45 nimetatud korraldusi ja rakendada seal toodud abinõusid.

(4) Kitsendused lõpetab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht.

(5) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht lubab asustada uued kalad, uue kalamarja või gameedid nakatunud kalakasvandusse järgmiste nõuete täitmisel:
1) järelevalveametnik kinnitab, et nakatunud kalakasvanduses on pärast lõikes 1 loetletud abinõude ja kitsenduste rakendamist tehtud nõuetekohane puhastus ja desinfektsioon;
2) järelevalveametnik kinnitab, et kalakasvanduse puhastusest ja desinfektsioonist on möödunud ajavahemik, mis on piisav taasnakatumise vältimiseks;
3) kalakasvandusega samas veekogus või rannavete piirkonnas asuvates muudes kalakasvandustes ei ole järelevalveametnik kalade kliinilisel läbivaatusel leidnud nakkuskahtlast kalakasvandust.

§12. Erakorraline vaktsineerimine

(1) Kui kaladel on diagnoositud infektsioosne aneemia ja epidemioloogilise uurimise tulemusena selgub, et infektsioosne aneemia võib levida ulatuslikult, võib selle tõkestamiseks erakorralise meetmena kasutada kalade vaktsineerimist.

(2) Erakorralise vaktsineerimise (edaspidi vaktsineerimine) ja selle ulatuse otsustab Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori ettepanekul põllumajandusminister.

(3) Vaktsineerimise korraldab Veterinaar- ja Toiduamet.

(4) Veterinaar- ja Toiduamet töötab välja erakorralise vaktsineerimise programmi, milles tuuakse ära:
1) infektsioosse aneemia, mille vastu kavatsetakse kalu vaktsineerida, päritolu ja iseloomulikud tunnused;
2) kalakasvandused, veekogud ja rannavete piirkonnad, kus kalu kavatsetakse vaktsineerida (edaspidi vaktsineerimispiirkond) ja vaktsineerimispiirkonna ulatus;
3) kasutatava vaktsiini üksikasjalik kirjeldus ja tüüp;
4) vaktsineerimise menetluste üksikasjalik kirjeldus, mis sisaldab tingimusi vaktsiini kasutamiseks, vaktsineerimissagedust ja vaktsiini kasutamise piiranguid näiteks vaktsineeritavad kalaliigid, tiigid, basseinid või sumbad;
5) vaktsineerimise lõpetamise tingimused;
6) vaktsineerimisel rakendatavad abinõud ja kitsendused.

(5) Vaktsineerimisest peab Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor teavitama Rahvusvahelist Epizootiate Bürood ja Euroopa Komisjoni ning esitama viimasele vaktsineerimise programmi.

(6) Vaktsineerimine on keelatud väljaspool nakatunud kalakasvanduse veekogu või rannavete piirkonda.

§13. Vaktsineerimise korral rakendatavad abinõud ja kitsendused

(1) Pärast vaktsineerimise otsustamist võtab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht vaktsineerimispiirkonnas asuvad kalakasvandused kohe kõrgendatud veterinaarjärelevalve alla. Vaktsineerimispiirkonnas asuvas kalakasvanduses rakendatakse järgmisi abinõusid ja kitsendusi:
1) loomapidaja säilitab andmeid kalade vaktsineerimise kuupäeva ja paiga kohta ning muid järelevalveametniku nõutavaid andmeid vaktsineerimise menetluste kohta. Neid andmeid tuleb täiendada vastavalt muutustele ja esitada järelevalveametnikule tema nõudmisel;
2) vaktsineerimispiirkonna sees paigutatakse kalu ümber Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi loal;
3) keelatakse kalade vaktsineerimispiirkonnast välja viimine muul eesmärgil kui Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi loal toiduks või hävitamiseks.

(2) Lisaks lõikes 1 sätestatud abinõude ja kitsenduste rakendamisele võib Veterinaar- ja Toiduamet vastavalt vajadusele anda «Loomatauditõrje seaduse» §-s 45 nimetatud korraldusi ja rakendada seal toodud abinõusid.

(3) Selles paragrahvis sätestatud kitsendused lõpetab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht.

§14. Tegutsemisjuhised looduslikus veekogus ja rannavete piirkonnas kalade nakkuskahtluse ning nakatumise korral

(1) Infektsioosse aneemia kahtluse korral kaladel, kes elavad looduslikes veekogudes ja rannavete piirkonnas ega kuulu ühtegi kalakasvandusse, kutsutakse viivitamata kohale piirkonda teenindav volitatud veterinaararst või järelevalveametnik.

(2) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht annab infektsioosse aneemia kahtluse või diagnoosimise korral vastavalt vajadusele «Loomatauditõrje seaduse» §-s 45 nimetatud korraldusi ja rakendab seal toodud abinõusid.

(3) Infektsioosse aneemia kahtlusest või diagnoosimisest teatatakse «Loomatauditõrje seaduse» 4. peatüki 2. jao nõuete kohaselt. Veterinaar- ja Toiduamet teatab tarvituselevõetud tõrjemeetmetest rahvusvahelistele veterinaarorganisatsioonidele, Euroopa Liidu Komisjonile ning Euroopa Liidu liikmesriikide ja Eesti naaberriikide veterinaarteenistustele.

____________
1 EÜ Nõukogu direktiiv 93/53/EMÜ, millega kehtestatakse minimaalsed ühenduse meetmed teatavate kalahaiguste tõrjeks (EÜT L 175, 19.07.1993, lk 23–33); 2000/27/EÜ (EÜT L 114,13.05.2000, lk 28–29) ja direktiiv 91/67/EMÜ, mis käsitleb loomatervishoiunõudeid akvakultuurloomade ja -toodete turuleviimise suhtes (EÜT L 46, 19.02.1991, lk 1–18); 93/54/EMÜ (EÜT L 175,19.07.1993, lk 34–37); 95/22/EÜ (EÜT L 243, 11.10.1995, lk 1–6); 97/79/EÜ (EÜT L 24, 30.01.1998, lk 31–32); 98/45/EÜ (EÜT L 189, 3.07.1998, lk 12–13).

Minister Ester TUIKSOO
Toidu ja kaubanduse asekantsler
kantsleri ülesannetes Andres OOPKAUP