Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Eestis metsa kultiveerimisel kasutada lubatud algmaterjali päritolu¹

Vastu võetud 14.07.2004 nr 92

Määrus kehtestatakse «Metsaseaduse» (RT I 1998, 113/114, 1872; 1999, 54, 583; 82, 750; 95, 843; 2000, 51, 319; 102, 670; 2001, 50, 282; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 88, 594; 2004, 9, 53; 38, 258) § 10 lõike 12 punktide 2 ja 3 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse Eestis metsa kultiveerimisel kasutada lubatud Eestist ja väljastpoolt Eestit pärineva kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolu.

§ 2. Mõisted

Määruses käsitletakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) kultiveerimismaterjal on selle määruse lisas 1 nimetatud puuliikide ja nende tehishübriidide seemneüksused, taimeosad ja istutamiseks või ümberistutamiseks määratud istutusmaterjal;
2) seemneüksus on istutusmaterjali tootmiseks määratud käbid, viljad ja seemned;
3) taimeosa onistutusmaterjali tootmiseks määratud varre-, lehe- ja juurepistikud, pungad, võrsikud, juured, pookeoksad, mikropaljundamiseks määratud taimne materjal;
4) istutusmaterjal on seemneüksustest, taimeosadest või loodusliku uuenduse teel saadud taimed;
5) kultiveerimismaterjali algmaterjal (edaspidi algmaterjal) on seemneallikas, puistu, seemla, perekondade vanemad, kloon või kloonisegu;
6) seemneallikas (algmaterjali tüüp) on piirkonna puud, kust seemned kogutakse;
7) puistu (algmaterjali tüüp) on puude ühtse koosseisuga piiritletud populatsioon;
8) seemla (algmaterjali tüüp) on valitud kloonidest või perekondadest istandus, mis on isoleeritud või hoitud selliselt, et välistest allikatest tolmlemist on välditud või vähendatud. Sellist istandust majandatakse sagedase, rikkaliku ja lihtsalt koristatava seemnesaagi tootmiseks;
9) perekondade vanemad (algmaterjali tüüp) on seemnete tootmiseks mõeldud puud, mida kasutatakse järglaskonna saamiseks kontrollitud või vaba tolmlemise teel selliselt, et ühte identifitseeritud vanemat on kasutatud emataimena, mida on tolmeldatud ühe või mitme identifitseeritud või identifitseerimata vanema õietolmuga;
10) kloon (algmaterjali tüüp) on ühest baasisendist (ortet) vegetatiivsel paljundamisel, näiteks pistikute, pookoksade, võsundite või mikropaljunduse meetodil või taime jagamise teel saadud isendite (rametite) rühm;
11) kloonisegu (algmaterjali tüüp) on identifitseeritud kloonidest kindlas vahekorras moodustatud kombinatsioon;
12) päritolu on põlisel, tavapäraselt looduslikult uuenenud puistul või seemneallikal koht, kus puud kasvavad ning mittepõlisel, tehislikult rajatud puistul või seemneallikal koht, kust seemned või taimed on algselt saadud;
13) pärinemiskoht on koht, kus puistu kasvab;
14) päritolupiirkond on liigi või alamliigi jaoks piirkond või piirkonnad, millel on sarnased looduslikud tingimused ja mille puistud või seemneallikad on fenotüüpsete või geneetiliste omaduste poolest sarnased.

§ 3. Eestis metsa kultiveerimisel kasutada lubatud Eesti päritoluga kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolu

(1) Eestis on lubatud kasutada metsa kultiveerimisel kultiveerimismaterjali olenemata selle algmaterjali päritolust Eestis, välja arvatud selle paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud juhul.

(2) Eesti päritoluga hariliku männi (Pinus sylvestris L.) algmaterjali päritolust tulenevalt jaotatakse Eesti järgmisteks päritolupiirkondadeks:
1) Kirde-Eesti piirkond (M1): Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa, Jõgevamaa ja Järvamaa;
2) Kagu-Eesti piirkond (M2): Võrumaa, Põlvamaa, Tartumaa, Valgamaa ja Viljandimaa;
3) Edela-Eesti piirkond (M3): Pärnumaa;
4) Loode-Eesti piirkond (M4): Harjumaa, Raplamaa, Läänemaa, Saaremaa ja Hiiumaa.

(3) Eesti päritoluga hariliku kuuse (Picea abies Karst.) algmaterjali päritolust tulenevalt jaotatakse Eesti järgmisteks päritolupiirkondadeks:
1) Lääne-Eesti piirkond (K1): Saaremaa, Hiiumaa, Läänemaa, Pärnumaa, Raplamaa, Harjumaa, Järvamaa, Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa;
2) Ida-Eesti piirkond (K2): Jõgevamaa, Põlvamaa, Tartumaa, Valgamaa, Viljandimaa ja Võrumaa.

(4) Eestis on lubatud kasutada Eesti päritoluga hariliku männi kultiveerimiseks kultiveerimismaterjali tulenevalt algmaterjali päritolupiirkondadest järgmiselt:
1) Kirde-Eesti piirkonnas M1 ja M2 piirkondadest pärit algmaterjali;
2) Kagu-Eesti piirkonnas M2 piirkonnast pärit algmaterjali;
3) Edela-Eesti piirkonnas M3 ja M2 piirkondadest pärit algmaterjali;
4) Loode-Eesti piirkonnas M4 ja M2 piirkondadest pärit algmaterjali.

(5) Eestis on lubatud kasutada Eesti päritoluga hariliku kuuse kultiveerimiseks kultiveerimismaterjali tulenevalt algmaterjali päritolupiirkondadest järgmiselt:
1) Lääne-Eesti piirkonnas K1 ja K2 piirkondadest pärit algmaterjali,
2) Ida-Eesti piirkonnas K2 piirkonnast pärit algmaterjali.

(6) Hariliku männi algmaterjali päritolupiirkondade kaart on esitatud selle määruse lisas 2.

(7) Hariliku kuuse algmaterjali päritolupiirkondade kaart on esitatud selle määruse lisas 3.

§ 4. Eesti metsa kultiveerimisel kasutada lubatud väljastpoolt Eestit pärineva kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolu

Eestis on lubatud kasutada väljastpoolt Eestit pärineva hariliku männi ja hariliku kuuse kutiveerimiseks kultiveerimismaterjali, mille algmaterjal pärineb:
1) hariliku männi osas Läti Vabariigist, Leedu Vabariigist või Valgevene Vabariigist lääne poolt 32 ° idapikkust ja põhja poolt 52° põhjalaiust;
2) hariliku kuuse osas Läti Vabariigist, Leedu Vabariigist, Valgevene Vabariigist või Vene Föderatsiooni Pihkva ja Novgorodi oblastist lääne poolt 32° idapikkust ja põhja poolt 52° põhjalaiust.

§ 5. Rakendussäte

Tunnistada kehtetuks keskkonnaministri 7. juuli 1999. a määruse nr 67 «Turustatavatele või riigimetsas kasutatavatele metsaseemnetele ja taimsele paljundusmaterjalile esitatavad nõuded ja sertifitseerimise kord» (RTL 1999, 114, 1489; 2000, 30, 384) IV peatükk «Eesti jaotus metsaseemnete päritolupiirkondadeks. Ühest metsaseemnete päritolupiirkonnast korjatud metsaseemnete ja neist kasvatatud metsataimede teistes metsaseemne päritolupiirkondades kasutamise tingimused.»
¹ EL nõukogu direktiiv 1999/105/EÜ metsapaljundusmaterjali turustamise kohta (EÜT L11, 15.01.2000, lk 17–40).

Minister Villu REILJAN

Rahvusvahelise koostöö asekantsler kantsleri ülesannetes Allan GROMOV

Keskkonnaministri 14. juuli 2004. a määruse nr 92 lisa 1

PUULIIKIDE JA TEHISHÜBRIIDIDE LOETELUABIES ALBA MILL.

Abies cephalonica Loud.
Abies grandis Lindl.
Abies pinsapo Boiss.
Acer platanoides L.
Acer pseudoplatanus L.
Alnus glutinosa Gaertn.
Alnus incana Moench.
Betula pendula Roth.
Betula pubescens Ehrh.
Carpinus betulus L.
Castanea sativa Mill.
Cedrus atlantica Carr.
Cedrus libani A. Richard
Fagus sylvatica L.
Fraxinus angustifolia Vahl.
Fraxinus excelsior L.
Larix decidua Mill.
Larix x eurolepis Henry
Larix kaempferi Carr.
Larix sibirica Ledeb.
Picea abies Karst.
Picea sitchensis Carr.
Pinus brutia Ten.
Pinus canariensis C. Smith
Pinus cembra L.
Pinus contorta Loud.
Pinus halepensis Mill.
Pinus leucodermis Antoine
Pinus nigra Arnold
Pinus pinaster Ait.
Pinus pinea L.
Pinus radiata D. Don
Pinus sylvestris L.
Populus spp. ja nende liikide tehishübriidid
Prunus avium L.
Pseudotsuga menziesii Franco
Quercus cerris L.
Quercus ilex L.
Quercus petraea Liebl.
Quercus pubescens Willd.
Quercus robur L.
Quercus rubra L.
Quercus suber L.
Robinia pseudoacacia L.
Tilia cordata Mill.
Tilia platyphyllos Scop.

Keskkonnaministri 14. juuli 2004. a määruse nr 92 lisa 2

EESTI PÄRITOLUGA HARILIKU MÄNNI ALGMATERJALI
PÄRITOLUPIIRKONNAD

Keskkonnaministri 14. juuli 2004. a määruse nr 92 lisa 3

EESTI PÄRITOLUGA HARILIKU KUUSE ALGMATERJALI
PÄRITOLUPIIRKONNAD