Teksti suurus:

Riigivara võõrandamise korra kinnitamine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:12.07.2004
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:08.01.2009
Avaldamismärge:

Riigivara võõrandamise korra kinnitamine

Vastu võetud 01.08.1995 nr 286
RT I 1995, 67, 1137
jõustumine 19.08.1995

Muudetud järgmiste Vabariigi Valitsuse määrustega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
19.11.1996 nr 291 (RT I 1996, 82, 1459)  30.11.1996
14.08.1997 nr 157 ( RT I 1997, 60, 997 )  22.08.1997
  9.09.1997 nr 171 ( RT I 1997, 69, 1121) 25.09.1997
21.12.1999 nr 399 ( RT I 1999, 98, 873)     1.01.2000
11.07.2000 nr 226 ( RT I 2000, 59, 385)   20.07.2000
  2.04.2002 nr 115 ( RT I 2002, 32, 192)   11.04.2002
  5.04.2004 nr 101 ( RT I 2004, 22, 153)   10.04.2004
  5.07.2004 nr 238 (RT I 2004, 54, 394)    12.07.2004

Lähtudes riigivaraseaduse ( RT I 1995, 22, 327) paragrahvi 24 lõikest 2, Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada juurdelisatud "Riigivara võõrandamise kord".

2.-4. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

5. Riigikantseleil, ministeeriumidel ja maavalitsustel kinnitada kahe kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist oma valitsemisalas riigivaraseaduse paragrahvi 34 lõikest 2 tulenevad riigivara võõrandamise korrad.

 
Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 1. augusti 1995. a. määrusega nr. 286

Riigivara võõrandamise kord

I. ÜLDOSA

1. Käesolev riigivara võõrandamise kord (edaspidi kord) on kehtestatud riigivaraseaduse ( RT I 1995, 22, 327) paragrahvi 24 lõike 2 alusel.

2. Käesolev kord reguleerib riigivara registrisse kantud või sinna kandmisele kuuluva, samuti riigivara registrisse kandmisele mittekuuluva 50 000 või suurema kui 50 000- kroonise soetamismaksumusega riigivara võõrandamist. Käesolev kord ei reguleeri riigile kuuluvate aktsiate ja muude väärtpaberite ning osade võõrandamist.

3. Võõrandamise all mõistetakse käesolevas korras riigivara tasu eest või tasuta andmist teise isiku omandisse.

4. Käesolevas korras kinnisasjade või -vara kohta kehtestatud sätteid kohaldatakse ka ehitistele, nende reaalosadele ning pooleliolevatele ehitistele ja rajatistele kuni nende aluse ja nende teenindamiseks vajaliku maatüki kandmiseni kinnistusraamatusse või maa riigi omandisse jätmise jõustumiseni.

5. Käesolev kord ei laiene õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisele ja asendamisele, riigivara erastamisele ning munitsipaliseerimisele, mis toimub omandireformi aluste seaduses ( RT 1991, 21, 257; I 1994, 38, 617; 40, 653; 51, 859; 94, 1609), erastamisseaduses ( RT I 1993, 45, 639; 1994, 50, 846; 79, 1329; 83, 1448; 1995, 22, 327; 54, 881; 57, 979), maareformi seaduses ( RT 1992, 34, 426; I 1995, 10, 113), eluruumide erastamise seaduses ( RT I 1993, 23, 411; 1995, 44, 671; 57, 979) ning nendest tulenevates õigusaktides sätestatud korras.

6. Käesoleva korra punktis 2 nimetatud riigivara võõrandatakse käesoleva korra kohaselt, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

7. Riigivaraseaduse paragrahvis 25 nimetatud piiratud tsiviilkäibega riigivara võõrandamise erisused sätestatakse teiste õigusaktidega.

71. Riigivaraseaduse paragrahvi 101 lõike 2 alusel kehtestatud «Riigivara ümberjaotamise korra» kohaselt ümberjaotamisele kuuluva riigivara koosseisu kantud riigivara võõrandamine, tasuta või tasulisse kasutusse andmine on keelatud alates sõjalise valmisoleku tõstmisest või mobilisatsiooni väljakuulutamisest. Riigivara võõrandamise, tasuta või tasulisse kasutusse andmise otsuse võib teha Kaitseministeeriumi nõusolekul.

[RT I 2004, 54, 394 - jõust. 12.07.2004]

 

II. RIIGIVARA VÕÕRANDAMISE OTSUSTAMINE

8. Riigivara müügi otsustab vastavalt riigivaraseaduse paragrahvi 29 lõigetele 1 ja 2:

1) valitsusasutuste valitsemisel oleva kinnisvara puhul - riigivara valitseja;

2) Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Riigikontrolli, õiguskantsleri ja Riigikohtu valitsemisel oleva kinnisvara puhul - Riigikogu poolt riigivaraseaduse paragrahvi 36 lõike 2 alusel moodustatud komisjon (edaspidi - Riigikogu komisjon);

3) riigile kuuluva vallasvara puhul - riigivara valitseja.

9. Riigivara tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamise otsustab vastavalt riigivara seaduse paragrahvile 27:

1) valitsusasutuste valitsemisel oleva kinnisvara puhul - Riigikogu komisjon;

2) riigile kuuluva kinnisvara osas käesoleva korra punkti 8 alapunktis 2 nimetatud riigivara valitsejate (edaspidi teised riigivara valitsejad) puhul - Riigikogu komisjon;

3) riigile kuuluva vallasvara puhul - riigivara valitseja.

10. Riigivara võib võõrandada riigivaraseaduse paragrahvi 24 lõikes 1 sätestatud juhtudel. Riigivaraseaduse paragrahvi 24 lõike 1 punktides 3, 4 ja 5 nimetatud juhul ei võõrandata riigivara enne, kui:

1) riigivaraseaduse paragrahvi 24 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud juhul on tuvastatud, et vara ei ole vajalik riigivõimu teostamiseks;

2) riigivaraseaduse paragrahvi 24 lõike 1 punktis 5 nimetatud juhul on tuvastatud, et vara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks.

Riigivara loetakse vajalikuks ka juhul, kui selle võõrandamine muudaks võimatuks või oluliselt raskendaks riigiasutuse valduses oleva muu vara otstarbekohast kasutamist.

11. Riigivara võõrandamise algatajaks võib olla riigivara valitseja või volitatud asutus tema valitsemisel või valduses oleva riigivara suhtes või riigivaraseaduse paragrahvi 24 lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud juhtudel, samuti vastavalt kohalik omavalitsus või avalik-õiguslik juriidiline isik.

12. Volitatud asutus esitab võõrandamise taotluse koos põhjendusega selle vara temale mittevajalikkuse kohta riigivara valitsejale, kelle valitsemisalas ta on. Kohalik omavalitsus või avalik-õiguslik juriidiline isik esitab taotluse riigivara valitsejale, kelle valitsemisalas on taotletav vara, koos põhjendusega taotletava vara vajalikkusest riigivara seaduse paragrahvi 24 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud otstarbeks.

13. Kui riigivara valitseja on tuvastanud, et tema valitsemisel olev kinnisasi ei ole talle ja tema valitsemisalas olevatele riigiasutustele vajalik, informeerib ta sellest riigivara registripidajat, kes edastab vara iseloomustava informatsiooni 5 päeva jooksul kõikidele riigivara valitsejatele (v.a. neile maavalitsustele, kelle haldusterritooriumil ei ole nimetatud kinnisasja asukoht).

Riigivara valitsejad esitavad oma seisukoha ja põhjenduse nimetatud kinnisasja vajalikkuses riigivara võõrandamist taotlevale riigivara valitsejale ja riigivara registrile 15 päeva jooksul, arvates vastava informatsiooni saamisest. Kui riigivara valitsejad ei esita ettenähtud tähtajaks oma seisukohta, siis loetakse, et nimetatud kinnisasi ei ole neile vajalik ja neil puuduvad vastuväited riigivara võõrandamiseks.

Kui nimetatud kinnisasi on vajalik teistele riigivara valitsejatele riigivõimu teostamiseks, otsustatakse selle üleandmine riigivaraseaduse paragrahvi 10 lõikes 1 sätestatud korras.

[4. lõik välja jäetud]

14. Vara peab enne võõrandamise otsustamist olema kantud riigivara registrisse. Enne tsiviilseadustiku üldosa seaduse (RT I 2002, 35, 216; 2003, 13, 64; 78, 523) mõistes kinnisasja riigivara registrisse kandmist otsustatakse maa riigi omandisse jätmine vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale.

[RT I 2004, 22, 153 - jõust. 10.04.2004]

15. Riigivara valitseja:

1) tuvastab enne käesoleva punkti alapunktis 2 nimetatud otsuse tegemist või enne käesoleva punkti alapunktis 3 nimetatud ettepaneku esitamist kinnisasja vajalikkuse vastavalt käesoleva korra punktidele 10 ja 13.

2) otsustab käesoleva korra punkti 8 alapunktis 3 ja punkti 9 alapunktis 3 nimetatud juhtudel riigivara võõrandamise ühe kuu jooksul taotluse saamisest arvates;

3) esitab käesoleva korra punkti 8 alapunktis 2 ja punkti 9 alapunktides 1 ja 2 nimetatud juhtudel kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates oma ettepanekud Riigikogu komisjonile riigivara võõrandamise otsustamiseks või teeb käesoleva korra punkti 8 alapunktis 1 nimetatud juhtudel otsuse vara võõrandamiseks. Ettepanek peab sisaldama riigivara võõrandamise põhjendust, andmeid vara koormatuse kohta ning käesoleva korra punktis 17 sätestatut.

16. Käesoleva korra punktis 15 nimetatud juhtudel ja tähtaegadel riigivara võõrandamise otsustaja kas teeb otsuse riigivara võõrandamiseks või jätab taotluse või ettepaneku rahuldamata, viidates rahuldamata jätmise põhjus(t)ele. Müügi otsustaja teatab oma otsusest riigivara võõrandamise või taotluse või ettepaneku rahuldamata jätmise kohta taotluse või ettepaneku teinud isikule 10 päeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

17. Riigivara võõrandamise otsus peab sisaldama:

1) riigivara võõrandamise objekti identifitseerivaid andmeid (riigivara registrist);

2) riigivara võõrandamise õiguslikku alust koos viitega riigivaraseaduse vastava(i)le sätte(i)le;

3) riigivara võõrandamise viisi (enampakkumine, valikpakkumine, tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamine jt.) koos põhjendusega;

4) müügi korraldaja määramist;

5) müügi alghinda - avaliku enampakkumise puhul;

6) müügi lisatingimusi - valikpakkumise puhul, arvudes väljendatavate lisatingimuste puhul ka nende piirsuurust.

Riigivara müügi otsustaja võib kinnisasja müügi lisatingimuste otsustamise osaliselt või täielikult volitada riigivara valitsejale.

18. Riigivara võõrandamise otsuste kohta peab riigivara võõrandamise otsustaja eraldi arvestust. Igal võõrandamise otsusel peab olema oma individuaalne registreerimisnumber, mis peab kajastuma kõikidel nimetatud võõrandamistehingut käsitlevatel dokumentidel.

19. Pärast tsiviilseadustiku üldosa seaduse mõistes kinnisasja võõrandamise otsuse vastuvõtmist kannab riigivara valitseja riigi omandisse jäetud maa koos selle oluliste osadega kinnistusraamatusse asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (RT I 1993, 72/73, 1021; 1999, 44, 510; 2000, 51, 325; 88, 576; 2001, 31, 171; 42, 234; 94, 582; 2002, 47, 297; 53, 336; 99, 579; 2003, 13, 64; 51, 355; 78, 523; 81, 546; 2004, 14, 91) paragrahvis 111 ettenähtud korras, kui maa ei ole enne kinnistatud.

[RT I 2004, 22, 153 - jõust. 10.04.2004]

 

III. RIIGIVARA TASU EEST VÕÕRANDAMINE (MÜÜK)

Üldsätted

20. Riigivara tasu eest võõrandamise all mõistetakse käesolevas korras riigivara müüki raha eest.

21. Riigivara müüakse avalikul suulisel, elektroonilisel või kirjalikul enampakkumisel või eelläbirääkimistega pakkumisel (valikpakkumisel), välja arvatud, kui:

1) riigivaraseaduse paragrahvis 27 nimetatud juhul võib riigile kuuluvat vallasasja võõrandada tasuta või alla hariliku väärtuse;

2) riigivarale ei ole leitud ostjat avalikul enampakkumisel või valikpakkumisel. Nimetatud juhul võib riigivara müüa muul riigivara müügi otsustaja poolt määratud viisil.

[RT I 2002, 32, 192 - jõust. 11. 04. 2002]

211. Elektrooniline enampakkumine on enampakkumise viis, mille puhul enampakkumises osalejad teevad pakkumisi ja suhtlevad müügi korraldajaga üldkasutatava andmesidevõrgu vahendusel ning osalejate kasutajanimed ja tehtud pakkumised on kõigile enampakkumisel osalejatele üldkasutatava andmesidevõrgu vahendusel reaalajas kättesaadavad.

[RT I 2002, 32, 192 - jõust. 11. 04. 2002]

22. Riigivara müümisel määrab alghinna ja valikpakkumise korral otsustab selle määramise vajaduse müügi otsustaja. Alghinna määramisel juhindutakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse paragrahvis 65 sätestatust.

Teistkordsel enampakkumisel võib alghind riigivara müügi otsustaja otsusel jääda määramata, kui alghinna määramine võib olla enampakkumise nurjumise põhjuseks. Alghinna määramata jätmise otsus peab olema põhjendatud.

[RT I 2004, 22, 153 - jõust. 10.04.2004]

Müük avalikul enampakkumisel

Enampakkumise ettevalmistamine ja korraldamine

23. Enampakkumise ettevalmistamise käigus müügi korraldaja:

1) määrab komisjoni, kes viib enampakkumise läbi;

2) otsustab, kas enampakkumine viiakse läbi suuliselt, elektrooniliselt või kirjalikult;

[RT I 2002, 32, 192 - jõust. 11. 04. 2002]

3) [Kehtetu]

4) määrab kindlaks muud enampakkumise läbiviimise tingimused, mis ei ole määratud müügi otsustaja poolt.

24. Enampakkumise ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks moodustab müügi otsustaja kolmeliikmelise komisjoni (edaspidi komisjon) ja määrab komisjoni esimehe. Komisjoni ettepanekul võib müügi korraldaja enampakkumisega seotud toiminguteks sõlmida lepinguid kolmandate isikutega. Lepingud sõlmitakse vähempakkumise korras. Vähempakkumise läbiviimise tingimused kinnitab müügi otsustaja.

25. Müügi korraldaja avaldab lähtudes müügi otsusest teate enampakkumise kohta vähemalt kaks nädalat enne suulise enampakkumise toimumist, elektroonilise või kirjaliku enampakkumise puhul aga kaks nädalat enne pakkumiste esitamise tähtpäeva ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vajadusel võib sellekohaseid teateid ja kuulutusi levitada täiendavalt ka muul viisil. Enampakkumise teates tuleb märkida:

1) müüdava vara nimetus ja asukoht, kinnisasja puhul ka maatüki suurus ja sihtotstarve;

2) müügi korraldaja;

3) enampakkumise läbiviimise viis;

4) müügi alghind, kui alghind on määratud;

5) suulise enampakkumise puhul enampakkumise toimumise aeg ja koht, elektroonilise enampakkumise puhul enampakkumise avamise aeg, pakkumiste esitamise tähtpäev ja enampakkumise läbiviimise aadress üldkasutatavas andmesidevõrgus, kirjaliku enampakkumise puhul pakkumiste esitamise tähtpäev ja kord;

6) tagatisraha või tagasivõtmatu pangagarantii ning suulise või elektroonilise enampakkumise puhul osavõtutasu suurus;

7) käesoleva punkti alapunktis 6 nimetatud tasude tasumise kord, tähtpäevad ja tasumiseks vajalikud rekvisiidid;

8) enampakkumisest osavõtvate isikute ring ja osalejatele esitatavad lisanõuded;

9) millal ja kus saab vara ja müügitingimustega tutvuda.

[RT I 2002, 32, 192 - jõust. 11. 04. 2002]

26. Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult ega esindaja kaudu:
1) müügi otsustamise, korraldamise ja enampakkumise läbiviimisega seotud isikud;
2) käesoleva punkti alapunktis 1 nimetatud isikute lähisugulased, kellena käsitatakse korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276; 87, 791; 2000, 25, 145; 2001, 58, 357; 2002, 53, 336; 63, 387; 2003, 18, 108; 51, 349; 88, 591) paragrahvi 19 lõike 5 kohaselt vanavanemat, vanemat, venda, õde, last ja lapselast;
3) äriühingud, milles käesoleva punkti alapunktides 1 või 2 nimetatud isikutel on oluline osalus väärtpaberituru seaduse (RT I 2001, 89, 532; 2002, 23, 131; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 2003, 81, 544; 88, 591) paragrahvi 9 mõistes.

[RT I 2004, 22, 153 - jõust. 10.04.2004]

27. Enampakkumisest osavõtu tasu suurus on 1% enampakkumise alghinnast, kuid mitte rohkem kui 3000 krooni. Tagatisraha või tagasivõtmatu pangagarantii suurus on kuni 10 % enampakkumise alghinnast. Kui alghinda ei määrata, siis lähtutakse osavõtutasu ja tagatisraha määramisel müüdava vara harilikust väärtusest.

28. Pärast käesoleva korra punktis 25 nimetatud teate avaldamist tagab müügi korraldaja vastavalt punkti 25 alapunktile 9 informatsiooni kättesaadavuse müüdava vara ning ostu-müügilepingu põhitingimuste kohta ning võimaluse tutvuda müüdava varaga kohapeal.

29. Käesoleva korra punktis 24 nimetatud komisjon töötab käesolevas korras kehtestatud nõuetest lähtudes välja enampakkumise protseduurireeglid (korra) ja kinnitab enampakkumise läbiviija (juhataja).

30. Enampakkumise läbiviimise kohta vormistatakse protokoll, millele kirjutavad alla komisjoni esimees ja tema poolt määratud protokollija. Enampakkumisest osavõtjail on õigus vaadata läbi enampakkumise protokoll.

Suulise enampakkumise kord

31. Komisjoni esimees kuulutab suulise enampakkumise ettenähtud ajal ja kohas avatuks. Seejärel tutvustab ta komisjoni liikmeid ja enampakkumise läbiviijat ning teeb enampakkumise ruumis koosviibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjatena.

Kui enampakkumisele ei ilmunud ühtegi osalejat või kui ilmunud osalejat (osalejaid) ei lubata pakkumisest osa võtta käesoleva korra punktis 33 nimetatud juhul, loeb komisjon enampakkumise nurjunuks.

32. Enampakkumisest osa võtta soovijad või nende esindajad esitavad dokumentide ärakirjad, mis tõendavad enampakkumisest osavõtu tasu ja tagatisraha tasumist või nõutud pangagarantiide olemasolu ning annavad allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise korrast ja müügitingimustest. Kui on tegemist esindamisega, tuleb samuti esitada esindusõigust tõendavad dokumendid. Kui käesoleva korra punkti 25 alapunktis 7 nimetatud teate kohaselt on nii ette nähtud, võib osavõtutasu ja tagatisraha tasuda ka kohapeal vahetult enne enampakkumise algust.

33. Isikuid, kes või kelle seaduslik esindaja ei nõustu andma käesoleva korra punktis 32 ettenähtud allkirja või ei tasu osavõtutasu ja tagatisraha ega esita tõendeid nende tasumise või nõutud pangagarantii olemasolu kohta, pakkumisele ei lubata. Käesoleva korra punktis 32 sätestatud nõuded täitnud enampakkumises osaleda soovija registreeritakse enampakkumises osalejana ja talle väljastatakse registreerimisnumber, mille all ta esineb kuni enampakkumise lõpuni. Registreeritud osalejate nimed ning elu- või asukohad kantakse osalejate lehele, mis on enampakkumise protokolli lahutamatuks osaks.

34. Enne pakkumiste esitamist tutvustab enampakkumise läbiviija enampakkumise protseduurireegleid ja kaebuste (protestide) esitamise korda, teatab osalejate arvu ja nende registreerimisnumbrid ning enampakkumise minimaalse ja maksimaalse sammu, kusjuures maksimaalseks sammuks võib olla mitte suurem kui neljakordne minimaalne samm.

35. Pärast käesoleva korra punktides 31-34 nimetatud toiminguid ning enampakkumise läbiviija vastava märguande tegemist alustavad enampakkumisest osavõtjad pakkumist. Pakkumisi alustatakse alghinnast või selle puudumisel teistkordse enampakkumise puhul müügi korraldaja määratud hinnast. Enampakkumisest osavõtja annab enampakkumise läbiviijale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise läbiviijalt vastava loa. Pakkumised tehakse täiskroonides. Enampakkumise läbiviija teatab osaleja numbri ja pakkumise suuruse. Kõik pakkumised fikseeritakse pakkumiste lehel, mis on enampakkumise protokolli lahutamatu osa.

36. Kõik osalejad ja kohalviibijad on kohustatud enampakkumise ajal alluma enampakkumise läbiviija korraldustele. Enampakkumise läbiviijal on õigus nõuda osalejate või teiste kohalviibijate lahkumist, kui nad teistkordselt on rikkunud enampakkumise läbiviimise protseduuri või ei ole täitnud läbiviija korraldust.

Komisjonil on õigus lugeda enampakkumine nurjunuks, kui osalejad ei täida käesolevas punktis nimetatud enampakkumise läbiviija korraldusi.

37. Pakkumine kuulutatakse enampakkumise läbiviija poolt lõppenuks pärast kõrgeima pakutud ostusumma kolmekordset teatamist. Enampakkumise võitnud osavõtja, kelle poolt pakutud hind osutus kõrgeimaks, annab enne lahkumist enampakkumiste protokollis allkirja selle kohta, et juhul, kui enampakkumine kinnitatakse, maksab ta vara eest tema pakutud hinna. Osavõtja, kes keeldub allkirja andmast, kaotab ostu-müügilepingu sõlmimise õiguse ja tema makstud tagatisraha ei tagastata või nõutakse sisse tema esitatud pangagarantii.

38. Suulise enampakkumise tulemused tehakse kõigile enampakkumises osalejatele teatavaks pärast käesoleva korra punktis 37 sätestatud korras enampakkumise võitja selgumist.

Elektroonilise enampakkumise kord

381. Elektrooniline enampakkumine avatakse ettenähtud ajal ja kohas vajaliku teabe kättesaadavaks muutmise ning pakkumiste tegemise võimaldamise teel. Enampakkumisel osaleda soovija registreerib end üldkasutatava andmesidevõrgu vahendusel ning tasub osavõtutasu ja tagatisraha või esitab vajaduse korral pangagarantii. Osavõtutasu ja tagatisraha peavad laekuma enampakkumise teates märgitud arvelduskontole hiljemalt 1 tund enne enampakkumise teates märgitud pakkumiste esitamise tähtpäeva. Osaleda soovija tutvub enampakkumise protseduurireeglite, müügitingimuste ja kaebuste (protestide) esitamise korraga ja annab kinnituse selle kohta, et ta on nendest teadlik. Juhul, kui enampakkumisel osaleja osutub enampakkumise võitjaks ning enampakkumine kinnitatakse, kohustub ta maksma vara eest tema pakutud hinna.

[RT I 2002, 32, 192 - jõust. 11. 04. 2002]

382. Punktis 381 sätestatud nõuded täitnud enampakkumises osaleda soovija registreeritakse enampakkumises osalejana ning talle avatakse unikaalse kasutajanime ja parooli alusel juurdepääs enampakkumisele. Nimetatud kasutajanime ja parooli all esineb enampakkumisel osaleja kuni enampakkumise lõpuni. Enampakkumisel osalejaks registreerimisel saadud kasutajanimi peab sisalduma ka osavõtutasu ja tagatisraha pangaülekandes, samuti pangagarantiis. Isikuid, kes ei nõustu andma punktis 381 nimetatud kinnitust või ei tasu osavõtutasu ja tagatisraha või ei esita tõendeid nõutud pangagarantii olemasolu kohta, enampakkumisele ei lubata. Samuti ei lubata enampakkumisele isikuid, kelle kasutajanimi ei sisaldu pangaülekannetes.

Enampakkumisel osalejate arv, kasutajanimed ja osalejate poolt tehtud pakkumised on üldkasutatava andmesidevõrgu vahendusel reaalajas nähtavad kõigile enampakkumisel osalejatele alates hetkest, mil osavõtutasu ja tagatisraha või pangagarantii laekuvad enampakkumise korraldajale. Registreeritud osalejate nimed ning nende elukohad või asukohad kantakse vastavasse nimistusse, mis on enampakkumise protokolli lahutamatu osa.

[RT I 2002, 32, 192 - jõust. 11. 04. 2002]

383. Kui enampakkumisele ei registreeru ühtegi osalejat või kui ilmunud osalejat (osalejaid) ei lubata pakkumisest osa võtta punktis 382 nimetatud põhjusel, loeb komisjon pakkumise nurjunuks.

[RT I 2002, 32, 192 - jõust. 11. 04. 2002]

384. Pärast punktides 381 ja 382 nimetatud toiminguid alustavad enampakkumisel osalejad pakkumist. Pakkumisi alustatakse alghinnast või selle puudumisel teistkordse enampakkumise puhul müügi korraldaja määratud hinnast. Enampakkumisel osalejad sisestavad oma pakkumised elektrooniliselt ning pakkumised tehakse täiskroonides. Kõik pakkumised fikseeritakse pakkumiste nimistus, mis on enampakkumise protokolli lahutamatu osa.

[RT I 2002, 32, 192 - jõust. 11. 04. 2002]

385. Kõik enampakkumisel osalejad on kohustatud enampakkumise ajal alluma enampakkumise protseduurireeglitele. Enampakkumise läbiviijal on õigus keelustada pakkumiste esitamine osaleja poolt, kui isik on teistkordselt rikkunud enampakkumise läbiviimise protseduuri või ei ole täitnud läbiviija korraldust. Komisjonil on õigus lugeda enampakkumine nurjunuks, kui osalejad ei täida käesolevas punktis nimetatud enampakkumise läbiviija korraldusi.

[RT I 2002, 32, 192 - jõust. 11. 04. 2002]

386. Enampakkumine lõpeb enampakkumise tingimustes märgitud tähtpäeval. Juhul, kui enampakkumine on dünaamilise (pikeneva) lõpuga, kuulutatakse enampakkumine lõppenuks enampakkumise tingimustes märgitud tähtpäeval, kui enampakkumise protseduurireeglites dünaamiliseks lõpuks määratud perioodi jooksul enne tähtpäeva saabumist ei ole laekunud ühtegi uut pakkumist. Kui dünaamiliseks lõpuks määratud perioodi jooksul enne tähtpäeva saabumist laekub uus pakkumine, loetakse selle pakkumise laekumise hetk dünaamiliseks lõpuks määratud perioodi uueks alguseks ja enampakkumine pikeneb. Dünaamilise lõpuga enampakkumine pikeneb seni, kuni dünaamiliseks lõpuks määratud perioodi jooksul laekub uus pakkumine. Kui dünaamiliseks lõpuks määratud perioodi jooksul ei ole laekunud ühtegi uut pakkumist, kuulutatakse enampakkumine lõppenuks.

Enampakkumise võitja on kõrgeima pakkumise esitanud isik. Enampakkumise võitnud osaleja, kes punktis 54 nimetatud tähtaja jooksul ei esita lepingu täitmise tagatisi või ei sõlmi ostu-müügilepingut või asjaõiguslepingut, kaotab ostu-müügilepingu sõlmimise õiguse ja tema makstud tagatisraha ei tagastata või realiseeritakse tema poolt esitatud pangagarantii.

Kui enampakkumise tingimustes märgitud tähtpäevaks ei ole laekunud ühtegi pakkumist, kuulutatakse enampakkumine nurjunuks.

[RT I 2002, 32, 192 - jõust. 11. 04. 2002]

387. Elektroonilise enampakkumise tulemused tehakse kõigile enampakkumisel osalejatele teatavaks enampakkumise läbiviimise aadressil üldkasutatavas andmesidevõrgus kohe pärast enampakkumise võitja selgumist punktis 386 sätestatud korras.

[RT I 2002, 32, 192 - jõust. 11. 04. 2002]

Kirjaliku enampakkumise kord

39. Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks esitab enampakkumises osaleja vastavalt käesoleva korra punkti 25 alapunktis 5 sätestatud tingimustele müügi korraldajale kinnise ümbriku, millele on märgitud, missuguse objekti enampakkumisele on ümbrik esitatud. Pakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid:

1) pakkuja nimi ning elu- või asukoht;

2) avaldus müüdava vara ostmiseks enampakkumisel kehtestatud tingimustel;

3) tõend tagatisraha tasumise või nõutud pangagarantii kohta;

4) sõnadega ja numbritega kirjutatud konkreetne arvuline pakkumissumma;

5) pakkumise tegemise kuupäev, pakkumise esitaja allkiri, juriidilise isiku ja füüsilise isiku esindaja puhul volikiri.

40. Saabunud pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras ja pitseeritakse kuni pakkumiste läbivaatamiseni. Pakkumise esitajale väljastatakse tõend pakkumise esitamise kohta.

41. 15 minutit pärast pakkumiste esitamise tähtaja möödumist avab käesoleva korra punktis 24 nimetatud komisjon enampakkumisele esitatud ümbrikud. Kõik tähtajaks laekunud pakkumised avatakse nende registreerimise järjekorras, allkirjastatakse komisjoni esimehe poolt ja kantakse enampakkumise protokolli. Pakkumiste avamine on avalik ja selle juures võivad viibida kõik pakkumise esitajad.

Kui enampakkumisele ei esitatud ühtegi pakkumist või kui käesoleva korra punktis 42 ettenähtud ühtki pakkumist enampakkumisele ei lubata, loeb komisjon enampakkumise nurjunuks.

42. Pakkumised, mis ei ole tähtajaks laekunud või ei vasta käesoleva korra punktis 39 nimetatud nõuetele või punktis 25 nimetatud teates sätestatud tingimustele, enampakkumises ei osale. Tähtaegselt esitatud, kuid nõuetele mittevastava pakkumise kohta tehakse enampakkumise protokolli märge selle mitteosalemise põhjuse kohta.

43. Enampakkumise võitjaks on enampakkumisel osaleja, kes tegi suuruselt kõige kõrgema pakkumise. Kui 2 või enam enampakkumises osalejat on teinud võrdse kõrgeima pakkumise, korraldatakse nende vahel 10 päeva jooksul täiendav enampakkumise voor. Täiendav voor viiakse läbi kirjalikult sama komisjoni poolt, kui müügi korraldaja vastavalt ei otsusta korraldada suulist enampakkumist või muuta komisjoni koosseisu. Täiendava vooru alghinnaks on esimeses voorus pakutud kõrgeim pakkumine.

44. Kirjaliku enampakkumise tulemused tehakse kõigile pakkumiste esitajatele kirjalikult teatavaks ühe päeva jooksul pärast enampakkumise toimumist. Enampakkumise tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine

45. Kolme päeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste teatavakstegemist on enampakkumisel osalejatel ning teistel asjaosalistel õigus esitada komisjonile proteste enampakkumise läbiviimise kohta. Komisjon registreerib saadud protestid ja esitab koos oma seisukohaga kahe päeva jooksul müügi korraldajale, kes kolme päeva jooksul teeb otsuse protesti rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.

46. Kümne päeva jooksul pärast enampakkumise toimumist riigivara valitseja või käesoleva korra punkti 8 alapunktis 3 nimetatud juhul müügi korraldaja kinnitab enampakkumise tulemused või jätab need kinnitamata. Enampakkumise tulemuste kinnitaja on kohustatud kontrollima temale esitatud dokumentide alusel enampakkumisest osavõtnud isikute õigust enampakkumisel osaleda ning enampakkumise protseduuri järgimist enampakkumisel.

47. Enampakkumise tulemused jäetakse kinnitamata, kui:

1) enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt enampakkumise protseduuri;

2) selgub, et kirjaliku enampakkumise võitjal ei olnud õigust enampakkumisest osa võtta;

3) selgub, et vähemalt ühel suulisel või elektroonilisel enampakkumisel pakkumisi teinud osalejal ei olnud õigust pakkumisest osa võtta;

4) enampakkumise läbiviimisel on rikutud õigusaktidega sätestatud korda.

Enampakkumise tulemuste kinnitaja peab enampakkumise kinnitamata jätmise põhjused formuleerima ja kirjalikult vormistama. Enampakkumise kinnitamata jätmise kohta peab ta enampakkumise protokollile tegema kirjaliku märke, lisades samas ka otsuse kuupäeva ning enampakkumise kinnitamata jätmise põhjusi fikseeriva dokumendi asukoha.

[RT I 2002, 32, 192 - jõust. 11. 04. 2002]

48. Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmise korral või komisjoni poolt käesoleva korra punktides 31, 36, 37, 383, 385, 386 ja 41 nimetatud juhtudel enampakkumise nurjunuks lugemise korral:

1) ostu-müügilepingut ei sõlmita;

2) isikule, kes põhjustas enampakkumise nurjumise või tulemuste kinnitamata jätmise, tagatisraha ei tagastata;

3) teeb müügi otsustaja 10 päeva jooksul otsuse teistkordse enampakkumise väljakuulutamise kohta või müügi peatamise kohta ning müügi otsustaja avaldab selle hiljemalt 10 päeva pärast otsuse vastuvõtmist. Juhul, kui müügi otsustajaks on riigivaraseaduse paragrahvi 36 lõikes 2 nimetatud komisjon, esitab riigivara valitseja 10 tööpäeva jooksul müügi otsustajale taotluse teistkordse enampakkumise väljakuulutamise kohta.

[RT I 2002, 32, 192 - jõust. 11. 04. 2002]

49. Enampakkumise tulemuste mittekinnitamisel enampakkumise protseduurireeglite rikkumise või riigivaraseaduse, käesoleva korra ja teiste õigusaktide nõuete rikkumise tõttu müügi korraldaja süül kohustub müügi korraldaja tagastama ostjale tema tasutud tagatisraha täies ulatuses. Müügi otsustajal on õigus süüdlastelt tekkinud kahju sisse nõuda õigusaktides sätestatud korras.

50. Enampakkumise tulemuste kinnitamisel võetakse enampakkumise võitja poolt enne enampakkumise algust sissemakstud tagatisraha arvesse tasaarvestusel müügihinna tasumisel.

Teistele enampakkumisest osavõtjatele tagastab müügi korraldaja nende makstud tagatisraha täies ulatuses hiljemalt 3 tööpäeva jooksul pärast enampakkumise toimumist. Kui müügi korraldaja ei tagasta mõjuva põhjuseta tagatisraha tähtajaks, maksab ta osavõtjale viivist 0,5% päevas tema makstud tagatisraha summast.

51. Riigile kuuluva vara ostu-müügileping sõlmitakse enampakkumise võitjaga vastavalt riigivara seaduse paragrahvile 32. Enne ostu-müügilepingu sõlmimist on enampakkumise võitja kohustatud esitama kõik nõutavad lepingu täitmise tagatised.

Kinnisasja ja selle piiratud asjaõigusega koormamise kinnistamiseks vajalikud dokumendid esitab müügi korraldaja.

52. Seaduse või tehingu alusel tekkinud ostueesõiguse kasutamisel kohaldatakse võlaõigusseaduse (RT I 2001, 81, 487; 2002, 60, 374; 2003, 78, 523; 2004, 13, 86) 11. peatüki  3. jaos ning võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (RT I 2002, 53, 336; 2003, 78, 523; 81, 546) paragrahvis 16 sätestatut.

[RT I 2004, 22, 153 - jõust. 10.04.2004]

53. [Kehtetu]

54. Kui enampakkumise võitja ei ole 2 kuu jooksul, arvates enampakkumise tulemuste kinnitamisest, esitanud lepingu täitmise tagatisi või sõlminud ostu-müügilepingut või asjaõiguslepingut, siis on müügi otsustajal õigus tühistada läbiviidud enampakkumise tulemused ja korraldada uus enampakkumine ning enampakkumise võitja sissemakstud tagatisraha ei tagastata või pangagarantii realiseeritakse.

55. Ostu-müügileping peab sisaldama:

1) lepingupoolte nimed, registriandmed, asukoha, füüsilise isiku puhul tema passiandmed, lepingupoolte volitused;

2) ostu-müügilepingu objekti nimetus, riigivara registri registreerimisnumber (-numbrid);

3) ostuhinna;

4) ostjale omandiõiguse ülemineku aja ja üleandmise korra;

5) lepingu täitmise tagatised;

6) ja muud vajalikud tingimused.

56. [Kehtetu]

57. Lepingu täitmise tagatistena aktsepteeritakse:

1) hüpoteeki ja vallaspanti (eelistatakse esimesele järjekorrale seatud hüpoteeki ja registerpanti);

2) pangagarantii.

58. Kui ostu-müügilepingu täitmise käigus osutub mõnede lepingupunktide täitmine oluliselt raskendatuks, võib poolte kokkuleppel lepingu tingimusi muuta või lepingu lõpetada.

Lepingu lõpetamisel tagastavad pooled tehingu järgi saadu.

Müük eelläbirääkimistega pakkumisel (valikpakkumisel)

59. Eelläbirääkimistega pakkumine on riigivara müügi viis, mis valitakse müügi otsustaja poolt juhul, kui teatud lisatingimuste täitmine riigivara müügil on olulisem laekuvast müügihinnast.

60. Lisatingimusteks võivad olla:

1) tähtajalise teatud sihtotstarbelise või tegevusalase kasutamise kohustus;

2) investeeringute suurus;

3) keskkonnakaitsealaste tingimuste täitmine;

4) muud müügi otsustaja poolt kehtestatud lisatingimused.

Müügi otsustajal või tema poolt selleks volitatud isikul on õigus kehtestada arvuliselt väljendatavatele lisatingimustele piirsuurusi.

61. Riigivara võõrandamisest eelläbirääkimistega pakkumise teel teatatakse käesoleva korra punkti 25 kohaselt, märkides täiendavalt ära valikpakkumise lisatingimused ja esitamise tähtaja ning pakkumise võitja väljaselgitamise alused.

62. Pakkumisest osa võtta soovija peab tegema pakkumise nii ostuhinna kui ka nõutud lisatingimuste kohta ning esitama tehtud pakkumise täitmiseks tagatised.

63. Pakkumistega ümbrikud avab komisjon vahetult pärast pakkumiste esitamise tähtaja möödumist. Müügi korraldajal on õigus mitte lubada eelläbirääkimistele neid isikuid, kelle tehtud pakkumisi ja esitatud tagatisi ei pea müügi korraldaja piisavaks. Seda otsust võib vaidlustada, esitades kaebuse müügi otsustajale.

64. Eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu. See nõue ei laiene müüdava vara eri osade kohta tehtud pakkumistele, mille korral võib müügi korraldaja anda müüdava vara kohta teistele pakkujatele vajalikku informatsiooni.

65. Komisjoni otsuse alusel kutsutakse edasistele läbirääkimistele nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad. Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise vara ostuhinna ja kõigi lisatingimuste kohta.

66. Võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon ostja selgitamiseks nendele pakkujatele võimaluse oma pakkumisi kuni 10 päeva jooksul täiendada.

67. Ostu-müügileping sõlmitakse isikuga, kelle pakkumise on müügi otsustaja tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud hinda. Pakkumise tulemused kinnitab müügi otsustaja 10 päeva jooksul pärast lõplike või täiendavate pakkumiste esitamise tähtaja saabumist. Kehtestatud tingimustele vastavate pakkumiste puudumisel on müügi korraldajal õigus jätta leping sõlmimata.

68. Kõiges muus, mis ei ole sätestatud käesolevas peatükis, kohaldatakse eelläbirääkimistega pakkumisele käesoleva korra punktides 23, 26-30, 39-42, 45-58 sätestatud korda järgmiste erisustega:

1) müügi korraldaja ei kinnita enampakkumise läbiviijat (punkt 29);

2) ei kohaldata valikpakkumisel osavõtjatele õigust vaadata läbi enampakkumise protokoll ja esitada selle kohta märkusi hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast enampakkumise päeva (punkt 30) ning, et pakkumiste avamine on avalik ja selle juures võivad viibida kõik pakkumise esitajad (punkt 41).

IV. RIIGIVARA TASUTA VÕI ALLA HARILIKU VÄÄRTUSE VÕÕRANDAMINE

69. Riigivaraseaduse paragrahvi 27 alusel võib riigivara tasuta või alla harilikku väärtust võõrandada, kui:

1) vara on vajalik kohaliku omavalitsuse tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalhoolekandeasutustele või omavalitsuse muude funktsioonide täitmiseks;

2) vara on vajalik avalik-õiguslikule juriidilisele isikule tema seaduses sätestatud funktsioonide täitmiseks;

3) vara on vajalik välisriigile kinnisasjana diplomaatiliste, konsulaar- või kaubandusesinduste tarbeks.

70. [Kehtetu]

71. Riigile kuuluva vara võõrandamise leping sõlmitakse vastavalt «Riigivaraseaduse» paragrahvile 32. Enne ostu-müügilepingu sõlmimist on vara saaja (ostja) kohustatud esitama kõik nõutavad lepingu täitmise tagatised. Kinnisasja kinnistamiseks vajalikud dokumendid esitab müügi korraldaja.

72. Kui võõrandamise taotleja ei ole 2 kuu jooksul, arvates võõrandamise otsuse tegemisest esitanud lepingu täitmise tagatisi või sõlminud võõrandamislepingut või asjaõiguslepingut, siis on müügi otsustajal õigus lugeda võõrandamise taotleja taotlusest loobunuks ning tühistada oma otsus.

V. LÕPPSÄTTED

73. Pärast ostu-müügilepingu sõlmimist esitatakse andmed riigivara võõrandamise kohta riigivara registrile ja pärast riigivara registris registreerimist vajaduse korral teistele vastavatele registritele. Riigivara võõrandamine jõustub riigivaraseaduse paragrahvi 32 lõikes 4 sätestatud korras.

74. Ostu-müügilepingu lisatingimuste täitmist ostja poolt kontrollib riigivara valitseja määratud ametiisik või asutus. Kontrollimise käigus viiakse läbi ülevaatusi, mille kohta koostatakse protokoll. Ostjapoolsete rikkumiste avastamise puhul on kontrollija kohustatud tegema vastavaid ettekirjutusi, mis on ostjale kohustuslikud.

Kui ostja ei täida lepingu tingimusi ega ettekirjutusi, on volitatud ametiisik või asutus kohustatud algatama lepingu kehtetuks tunnistamise või tühistamise menetluse.

75. Riigivara võõrandamise korraldamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõestatud kulud, mis ületavad osavõtumaksudena laekunud summasid, võib riigivara valitseja otsusel katta müügist laekunud vahendite arvelt.

76. Riigivara müügist laekunud summa, millest on maha arvatud korra punktis 75 nimetatud kulud, kantakse riigieelarvesse.

77. Käesoleva korra rikkumisel kannavad müügi otsustamise, korraldamise ja enampakkumise läbiviimisega seotud ametiisikud vastutust õigusaktidega sätestatud korras.

78. [Kehtetu]


/otsingu_soovitused.json