Eesti Vabariigi valitsuse ja Valgevene Vabariigi valitsuse vaheline lennuliikluse kokkulepe
(õ) 11.08.09 15:00
Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta
Koostatud Minskis 13. juulil 1999. a, jõustunud 26. juunil 2000. a
Eesti Vabariigi valitsus ja Valgevene Vabariigi valitsus, edaspidi «lepingupooled»,
kelle riigid on 7. detsembril 1944. a Chicagos koostatud ja Washingtonis allakirjutamiseks avatud «Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni» osalisteks,
soovides sõlmida kokkuleppe lennuliikluse loomiseks lepingupoolte riikide vahel ja nendest riikidest väljaspool,
leppisid kokku alljärgnevas:
Artikkel 1. Määratlused
1. Käesolevas kokkuleppes tähendab:
a) termin «konventsioon» 7. detsembril 1944. a Chicagos koostatud ja Washingtonis allakirjutamiseks avatud «Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni», hõlmates ka kõiki selle konventsiooni lisasid, mis on vastu võetud konventsiooni artikli 90 alusel, ning konventsiooni ja lisade kõiki parandusi, mis on vastu võetud konventsiooni artiklite 90 ja 94 alusel, sellisel määral, millisel mõlemad lepingupooled on need lisad ja parandused vastu võtnud;
b) termin «lennundusvõimud» Eesti Vabariigi puhul Teede- ja Sideministeeriumi ning Valgevene Vabariigi puhul Riiklikku Lennunduskomiteed ning mõlemal juhul mis tahes isikut või ametkonda, kes on volitatud täitma nende võimude poolt praegu täidetavaid ülesandeid;
c) termin «määratud lennuettevõte» lennuettevõtet, mis on määratud ja saanud tegevusloa vastavalt käesoleva kokkuleppe artiklile 3;
d) terminitel «territoorium», «lennuliiklus», «rahvusvaheline lennuliiklus», «lennuettevõte» ja «maandumine mittekaubanduslikel eesmärkidel» on selline tähendus, nagu on sätestatud konvensiooni artklites 2 ja 96;
e) termin «tariif» hindu, mis on kehtestatud reisijate-, pagasi- ja kaubaveole, ning tingimusi, mille alusel neid hindu rakendatakse; samuti vahenduse ja muude lisateenuste hindu ja tingimusi, välja arvatud postiveotasu ja -tingimused;
f) termin «maht»:
– õhusõiduki puhul selle õhusõiduki
täituvust marsruudil või marsruudi osal;
– kindlaksmääratud
lennuliikluse puhul selles liikluses kasutatava õhusõiduki mahtu
korrutatuna selle õhusõiduki poolt kindla perioodi jooksul marsruudil
või marsruudi osal sooritatud lendude arvuga;
g) termin «õhusõiduki käitaja» isikut, organisatsiooni või ettevõtet, kes käitab õhusõidukit või pakub selles vallas oma teenuseid.
2. Käesoleva kokkuleppe lisa on kokkuleppe lahutamatuks osaks.
Artikkel 2. Õiguste andmine
1. Kumbki lepingupool annab teisele lepingupoolele käesoleva kokkuleppega kehtestatud õigused rahvusvaheliste lennuliinide sisseseadmiseks käesoleva kokkuleppe lisas loetletud marsruutidel (edaspidi vastavalt «kokkulepitud liinid» ja «kindlaksmääratud marsruudid»).
2. Kummagi lepingupoole lennuettevõte kasutab regulaarlendude
läbiviimisel õigust:
a) sooritada oma õhusõidukiga
vahemaandumiseta lende üle teise lepingupoole riigi territooriumi;
b)
maandada oma õhusõiduk teise lepingupoole riigi territooriumile
mittekaubanduslikel eesmärkidel.
3. Kummagi lepingupoole määratud lennuettevõte kasutab rahvusvaheliste vedude sooritamisel õigust maandada oma õhusõiduk teise lepingupoole riigi territooriumile käesoleva kokkuleppe lisas loetletud punktides reisijate sisenemiseks ja/või väljumiseks ning kauba ja posti peale- ja/või mahalaadimiseks.
4. Käesoleva artikli punktis 3 sätestatu ei anna kummagi lepingupoole määratud lennuettevõttele õigust vedada reisijaid, kaupa või posti teise lepingupoole riigi territooriumil asuvate punktide vahel tasu eest või rendi alusel.
Artikkel 3. Lennuettevõtte määramine ja liiniluba
1. Kummalgi lepingupoolel on õigus määrata üks või mitu lennuettevõtet kokkulepitud liinide käitamiseks kindlaksmääratud marsruutidel, teavitades sellest kirjalikult teist lepingupoolt. Ühele kokkulepitud liinile võib kumbki lepingupool määrata ühe lennuettevõtte.
2. Pärast sellise teate saamist annavad teise lepingupoole lennundusvõimud igale määratud lennuettevõttele kooskõlas käesoleva artikli punktiga 3 viivitamatult liiniloa.
3. Ühe lepingupoole lennundusvõimud võivad enne liiniloa andmist nõuda teise lepingupoole määratud lennuettevõttelt tõendeid, et see on võimeline täitma konventsioonile vastava rahvusvahelise lennuliini käitamise korral nende võimude poolt tavaliselt ja põhjendatult rakendatavates seadustes ja eeskirjades ettenähtud tingimusi.
4. Kummalgi lepingupoolel on õigus keelduda teise lepingupoole määratud lennundusettevõttele käesoleva artikli punktis 2 osutatud liiniloa andmisest või nõuda nende tingimuste täitmist, mida ta peab vajalikuks käesoleva kokkuleppe artiklis 2 nimetatud õiguste kasutamise korral, kui ta ei ole saanud rahuldavaid tõendeid, et vaadeldava lennuettevõtte aktsiate kontrollpakki omades kontrollib/kontrollivad seda ettevõtet tegelikult selle määranud lepingupool või selle lepingupoole riigi kodanikud.
5. Kui lennuettevõte on sel viisil määratud ja saanud liiniloa, võib see igal ajal alustada kokkulepitud liinide käitamist, tingimusel et nendel liinidel kehtivad käesoleva kokkuleppe artiklile 13 vastavad tariifid.
6. Lepingupoolte lennundusvõimudel on vastavalt käesoleva artikli sätetele õigus asendada mis tahes nende määratud lennuettevõte teise lennuettevõttega.
Artikkel 4. Liiniloa tühistamine ja õiguste kasutamise peatamine
1. Kummalgi lepingupoolel on õigus tühistada teise lepingupoole määratud
lennuettevõttele antud liiniluba, peatada sellise ettevõtte poolt
käesoleva lepingu artiklis 2 nimetatud õiguste kasutamine või nõuda
sellelt nende tingimuste täitmist, mida ta peab vajalikuks eelmainitud
õiguste kasutamise korral:
a) kui tal ei ole saanud veenvaid
tõendeid, et vaadeldava lennuettevõtte aktsiate kontrollpakki omades
kontrollib/kontrollivad seda ettevõtet tegelikult selle määranud
lepingupool või selle lepingupoole riigi kodanikud; või
b)
kui mainitud lennuettevõte ei järgi need õigused andnud lepingupoole
riigi seadusi ja eeskirju; või
c) kui lennuettevõte muul viisil
ei järgi käesoleva kokkuleppe sätteid.
2. Kui seaduste ja eeskirjade edasise rikkumise vältimiseks pole vaja viivitamatult liiniluba tühistada, õiguste kasutamist peatada või käesoleva artikli punktis 1 osutatud tingimusi seada, kasutatakse sellist õigust ainult pärast teise lepingupoolega konsulteerimist. Sellised konsultatsioonid peavad toimuma järelepärimise kättesaamise päevast kuuekümne (60) päeva jooksul.
Artikkel 5. Seaduste ja eeskirjade rakendatavus
1. Ühe lepingupoole riigi seadusi ja eeskirju, mis reguleerivad rahvusvahelises lennujuhtimises osaleva õhusõiduki sisenemist tema territooriumile, sellel asumist ja sellelt väljumist või tema territooriumil asuva sellise õhusõiduki käitlust ja lennujuhtimist, rakendatakse ka teise lepingupoole määratud lennuettevõtte õhusõiduki suhtes.
2. Ühe lepingupoole riigi seadusi ja eeskirju, mis reguleerivad reisijate ja meeskonna ning selle lasti ja posti tema territooriumile saabumist, sellel asumist ning sellelt väljasõitu; sealhulgas passi-, tolli- ja sanitaarkontrollieeskirju, rakendatakse ka teise lepingupoole määratud lennuettevõtte õhusõiduki reisijate ja meeskonna ning selle lasti ja posti suhtes, kui need asuvad osutatud territooriumil.
Artikkel 6. Tunnistuste ja tõendite tunnustamine
1. Kutsesobivus- ja kutseoskustunnistused ning muud tõendid, mille on välja andnud või kehtivaks tunnistanud üks lepingupool ja mille kehtivusaeg ei ole lõppenud, tunnistab kehtivaks ka teine lepingupool sel tingimusel, et nõuded, mille alusel need tõendid ja tunnistused on välja antud või kehtivaks tunnistatud, vastavad konventsiooni põhjal kindlaksmääratud minimaalnormidele või ületavad neid.
2. Kummalegi lepingupoolele jääb õigus keelduda tunnustamast tema riigi kodanikule teise lepingupoole antud kutseoskustunnistust või muud tõendit, kui selle alusel taotletakse tema territooriumi kohal lendude sooritamise luba.
Artikkel 7. Kasutustasu
Tasu iga lennujaama, kaasa arvatud selle rajatiste, tehniliste ja muude vahendite ning teenuste kasutamise eest; samuti muud maksed lennujuhtimis-seadmete, sidevahendite ja teenuste kasutamise eest nõutakse sisse lepingupoole riigi territooriumil kehtestatud nende maksumäärade alusel, mis ei ületa samasugusel rahvusvahelisel lennuliinil tegutsevale oma riigi lennuettevõttele kehtestatud maksumäärasid.
Artikkel 8. Maksud, tollimaksud ja muud tasud
1. Kummagi lepingupoole lennuettevõtte õhusõiduk, mida käitatakse rahvusvahelisel lennuliinil, samuti selle terviklik pardaseadmestik, kütuse- ja määrdeainevarud ning muud pardavarud (kaasa arvatud toiduained, joogid ja tubakatooted) vabastatakse teise lepingupoole riigi territooriumile saabumise korral tasudest, tollilõivudest ja muudest maksetest sel tingimusel, et nimetatud seadmed, ained ja muud varud jäävad õhusõiduki pardale nende taasväljaveoni.
2. Samuti vabastatakse sellistest tasudest, tollilõivudest ja maksetest,
välja arvatud teenustasud:
a) varud, mis on võetud pardale ühe
lepingupoole riigi territooriumil selle lepingupoole lennundusvõimude
määratud limiitide piires ja mis on ette nähtud kokkulepitud liinidel
teise lepingupoole määratud lennuettevõtte poolt käitatava õhusõiduki
pardal kasutamiseks;
b) varuosad ja seadmed, mis on ühe lepingupoole
riigi territooriumile sisse veetud kokkulepitud liinidel teise
lepingupoole määratud lennuettevõtte poolt käitatava õhusõiduki
tehnoteeninduseks ja remondiks;
c) kokkulepitud liinil ühe
lepingupoole määratud lennuettevõtte poolt käitatava õhusõiduki tarbeks
ettenähtud kütus ja määrdeained, isegi kui neid kasutatakse sellel
marsruudi osal, mis on selle lepingupoole riigi territooriumil, kelle
territooriumilt need on pardale võetud.
3. Võidakse esitada tingimus, et käesoleva artikli punktis 2 loetletud materjale hoitaks tollivõimude järelevalve all.
4. Ühe lepingupoole määratud lennuettevõtte poolt käitatava õhusõiduki pardaseadmestikku, samuti pardal olevaid materjale, varusid ja varuosi võib teise lepingupoole riigi territooriumil maha laadida ainult selle lepingupoole tollivõimude loal. Sel juhul võidakse need paigutada osutatud võimude järelevalve alla kuni nende taasväljaveoni või kuni neid tolliseadustiku alusel muul viisil määratletakse.
5. Ühe lepingupoole määratud lennuettevõttele vajalikud dokumendid, sealhulgas lennupiletid ja -saatelehed, samuti reklaammaterjalid ja trükised ning veodokumendid, mida selle lepingupoole määratud lennuettevõte toimetab või mille see on toimetanud teise lepingupoole riigi territooriumile oma käitusvajadusteks, vabastatakse teise lepingupoole riigi territooriumile sisseveo ja sellelt väljaveo korral ning sellel paiknemise ajal tollimaksudest ja muudest tasudest.
6. Ühe lepingupoole määratud lennuettevõtte õhusõiduki transiitpagas ja -last vabastatakse teise lepingupoole riigi territooriumil tollimaksudest ja muudest tasudest.
Artikkel 9. Transiit
Ühe lepingupoole määratud lennuettevõtte õhusõiduki transiitreisijat, -pagasit või -lasti, kes/mis peab jääma teise lepingupoole lennujaama selleks eraldatud alale, tuleb kontrollida lihtsustatult, välja arvatud juhul, kui on vaja võtta turvameetmeid tsiviillennunduse tegevusse ebaseadusliku sekkumise ning keelatud esemete ja ainete läbiveo tõkestamiseks.
Artikkel 10. Kokkulepitud liini käitamise põhimõtted
1. Kummagi lepingupoole määratud lennuettevõttele antakse kindlaks-määratud marsruutidel kokkulepitud liini käitamiseks võrdsed võimalused.
2. Ühe lepingupoole määratud lennuettevõte peab kokkulepitud liini käitamise vältel arvestama ka teise lepingupoole määratud lennuettevõtte huvidega, et hoiduda kahjustamast selle lennuettevõtte vedusid samal marsruudil või marsruudi osal.
3. Lepingupoole määratud lennuettevõtte poolt käitatava kokkulepitud liini kindlaksmääratud marsruutidel toimuvate vedude maht peab vastama ühiskondlikule nõudlusele. Iga määratud lennuettevõtte esmaülesanne on võimaldada sellist vedude mahtu, mis õhusõiduki optimaalse täituvuskoefitsiendi korral vastaks olemasolevale ja eeldatavale nõudlusele reisijate-, kauba- ja postivedude järele.
4. Igal kokkulepitud liinil toimuvate vedude maht määratakse kindlaks lepingupoolte lennundusvõimude vahelise kooskõlastuse teel.
Artikkel 11. Lennuplaani kinnitamine
Määratud lennuettevõte esitab kokkulepitud liini lennuplaani ning sellesse tehtavad muudatused ja täiendused kummagi lepingupoole lennundusvõimudele kinnitamiseks hiljemalt kolmkümmend (30) päeva enne selle lennuplaani kehtestamiseks ettenähtud kuupäeva. Kummagi lepingupoole lennundusvõimud vaatavad selle läbi ja annavad vastuse sõiduplaani kinnitamiseks esitamisest viieteistkümne (15) päeva jooksul. Erijuhtudel võidakse mainitud võimude nõusolekul seda tähtaega muuta.
Artikkel 12. Lendude ohutus
1. Kummalgi lepingupoolel on õigus nõuda, et korraldataks konsultatsioone nende ohutusnõuete üle, mida teine lepingupool rakendab oma lennundusrajatiste, õhusõidukite ja nende meeskondade ning määratud lennuettevõtete töö osas. Kui üks lepingupool pärast selliseid konsultatsioone tõdeb, et teine lepingupool võtab vastu ja rakendab vähetulemuslikult rahvusvahelise tsiviillennuduse konventsiooni miinimumnormidele vähimal määral vastavaid ohutusnorme ja -nõudeid, siis teatab ta teisele lepingupoolele sellest järeldusest ja eelnimetatud miinimumnormide täitmiseks vajalikest abinõudest. Teine lepingupool rakendab vajalikud abinõud olukorra parandamiseks. Kui teine lepingupool sellise teate saamisest ettenähtud ajavahemiku – igal juhul 15 päeva jooksul ei rakenda vajalikke abinõusid, kohaldatakse artiklit 4.
2. Kui lennuettevõtte töö ohutuse tagamiseks on vaja viivitamatult rakendada abinõusid, on ühel lepingupoolel õigus rakendada enne konsultatsioonide algust artiklis 4 esitatud abinõusid.
3. Mis tahes abinõud, mida üks lepingupool rakendab vastavalt käesoleva artikli punktidele 1 ja 2, peatatakse niipea, kui teine lepingupool asub järgima käesolevas artiklis käsitletud ohutuspõhimõtteid.
Artikkel 13. Tariifid
1. Igale kokkulepitud liinile kehtestatakse tariifid, arvestades kõiki veoturuga seotud tegureid.
2. Käesoleva artikli punktis 1 nimetatud tariifid kooskõlastatakse iga kindlaksmääratud marsruudi puhul mõlema lepingupoole määratud lennuettevõtete vahel.
3. Sel viisil kooskõlastatud tariifid tuleb esitada lepingupoolte lennundusvõimudele kinnitamiseks vähemalt kolmkümmend (30) päeva enne nende kehtestamiseks ettenähtud kuupäeva. Seda ajavahemikku võib lennundusvõimude nõusolekul lühendada. Kui kummagi lepingupoole lennundusvõimud ei ole tariifide esitamise kuupäevast viieteistkümne (15) päeva jooksul oma mittenõustumisest teatanud, loetakse tariifid kinnitatuks.
4. Kui tariifi ei ole võimalik vastavalt käesoleva artikli punktile 2 kooskõlastada või kui ühe lepingupoole lennundusvõimud teatavad käesoleva artikli punktis 3 määratletud perioodi jooksul oma mittenõustumisest kinnitamiseks esitatud tariifiga, peavad mõlema lepingupoole lennundusvõimud püüdma tariifi omavahelise kokkuleppe teel kindlaks määrata.
5. Kui lepingupoolte lennundusvõimud ei jõua kokkuleppele mis tahes tariifi suhtes, mis on neile esitatud vastavalt käesoleva artikli punktile 4, või ei suuda tariifi vastavalt käesoleva artikli punktile 4 kindlaks määrata, lahendatakse lahkarvamused vastavalt käesoleva kokkuleppe artikli 18 nõuetele.
6. Käesoleva artikli sätete järgi kehtestatud tariif on jõus kuni uue tariifi kehtestamiseni. Ükski tariif ei jõustu ilma lepingupoolte lennundusvõimude poolse kinnituseta.
Artikkel 14. Äri- ja rahandusalased võimalused
1. Ühe lepingupoole määratud lennuettevõttele antakse õigus müüa teise lepingupoole riigi territooriumil lennuveoteenuseid kohalikus või mistahes vabalt konverteeritavas valuutas vahetult või vahendajate kaudu, kasutades enda veodokumente ja järgides teise lepingupoole riigi seadusi ja eeskirju.
2. Ühe lepingupoole määratud lennuettevõttele antakse õigus avada teise lepingupoole riigi territooriumil oma esindusi, järgides selle riigi neid seadusi ja eeskirju, mis reguleerivad sellele territooriumile sissesõitu, seal elamist, sealset tööhõivet; palgata seal endale kokkulepitud liinide käitamiseks vajalikku tehnilist, haldus-, äri- ja muud personali.
3. Ühe lepingupoole määratud lennuettevõttele antakse õigus teise lepingupoole territooriumil lennuliini käitamisest saadud kasum vabalt üle kanda.
4. Sellised ülekanded tuleb sooritada lepingupooltevahelisi rahandussuhteid reguleeriva kokkuleppe kohaselt. Sellise kokkuleppe puudumise korral tuleb ülekanne sooritada selle riigi seaduste järgi, mille territooriumil tulu saadi.
5. Topeltmaksustamise vältimiseks kohustub kumbki lepingupool mitte maksustama neid summasid või tulusid, mida teise lepingupoole määratud lennuettevõte saab rahvusvahelisi vedusid sooritavate õhusõidukite käitusest.
Artikkel 15. Lennundusturvalisus
1. Vastavalt oma õigustele ja kohustustele, mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest, kinnitavad lepingupooled, et nende vastastikku võetud kohustus kaitsta tsiviillennunduse turvalisust ebaseadusliku sekkumise eest on käesoleva kokkuleppe lahutamatuks osaks. Arvestades rahvusvahelisest õigusest tulenevate õiguste ja kohustuste üldrakendatavust, tegutsevad lepingupooled vastavalt 14. septembril 1963 Tokios alla kirjutatud «Konventsioonile kuritegude ja muude tegude kohta õhusõiduki pardal», 16. detsembril 1970 Haagis alla kirjutatud «Õhusõiduki ebaseadusliku hõivamise vastu võitlemise konventsioonile», 23. septembril 1971 Montrealis alla kirjutatud «Tsiviillennunduse ohutuse vastu suunatud ebaseaduslike tegude tõkestamise konventsioonile», 24. veebruaril 1988 Montrealis alla kirjutatud «Lisaprotokollile ebaseaduslike vägivallaaktide vastu võitlemise kohta rahvusvahelistes lennujaamades» ning lepingupooltevahelistele olemasolevatele ja tulevikus sõlmitavatele kokkulepetele.
2. Lepingupooled osutavad taotluse korral teineteisele igakülgset vajalikku abi õhusõidukite ebaseadusliku hõivamise ärahoidmiseks, samuti õhusõidukite ning nende reisijate ja meeskondade, lennujaamade ja lennujuhtimisseadmete turvalisuse vastu suunatud ebaseaduslike tegude ning tsiviillennunduse turvalisust ähvardava muu ohu vältimiseks.
3. Lepingupool järgib Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni kehtestatud ja konventsiooni lisades sätestatud lennundusturvalisuse eeskirju ja tehnilisi nõudeid sel määral, mil määral need määrused ja nõuded on lepingupoole suhtes rakendatavad. Lepingupool nõuab, et nende registrisse kantud õhusõiduki käitaja, tema territooriumil alalist asukohta või põhilist tegevuskohta omav õhusõiduki käitaja ning tema territooriumil asuva rahvusvahelise lennujaama käitaja järgiks eelnimetatud lennundusturvalisuse eeskirju.
4. Kumbki lepingupool nõustub sellega, et teine lepingupool võib nõuda selliselt õhusõiduki käitajalt käesoleva artikli punktis 3 nimetatud nende lennundusturvalisuse eeskirjade järgimist, mida teine lepingupool näeb ette tema riigi territooriumile sisenemise, sellel asumise või sellelt väljumise korral. Kumbki lepingupool tagab selle, et tema riigi territooriumil rakendataks vajalikud abinõud õhusõiduki kaitseks ning selle reisijate, meeskonna, käsipagasi, pagasi, lasti ja pardavarude kontrolliks enne õhusõidukisse sisenemist või enne selle laadimist ning nende tegevuste ajal. Kumbki lepingupool vaatab tähelepanelikult läbi teise lepingupoole iga taotluse eriturvameetmete rakendamiseks konkreetse ohu korral.
5. Sellise tegevuse korral, mis on seotud tsiviilõhusõiduki ebaseadusliku hõivamisega või õhusõiduki, selle reisijate ja meeskonna, lennujaama või lennujuhtimisseadmete turvalisust ohustava muu ebaseadusliku teoga, samuti sellise tegevuse ohu korral abistavad lepingupooled teineteist sidepidamise lihtsustamise ja muude asjakohaste meetmete rakendamise teel eelkirjeldatud tegevuse või selle ohu kiireks ja ohutuks peatamiseks.
Artikkel 16. Statistiliste andmete esitamine
1. Kummagi lepingupoole lennundusvõimud esitavad teisele lepingupoolele taotluse korral perioodilisi või muid statistilisi andmeid.
2. Statistilised andmed peavad sisaldama küllaldast teavet kokkulepitud liinidel määratud lennuettevõtete poolt sooritatavate vedude mahu kindlakstegemiseks, kaasa arvatud teave selliste vedude lähte- ja sihtpunktide kohta.
Artikkel 17. Konsultatsioonid
Et tagada tihe koostöö kõigis käesoleva kokkuleppe tõlgendamise või rakendamise küsimustes, korraldavad lepingupoolte lennundusvõimud omavahelisi konsultatsioone.
Artikkel 18. Vaidluste lahendamine
1. Kui lepingupoolte vahel tekib vaidlus käesoleva kokkuleppe tõlgendamise või rakendamise suhtes, püüavad lepingupooled seda esmalt läbirääkimiste teel lahendada.
2. Kui mõne vaidluse lahendamine eelkirjeldatud viisil osutub võimatuks, võib selle vaidluse ühe lepingupoole taotluse alusel arbitraažile üle anda.
3. Selline arbitraaž kinnitatakse iga juhtumi korral järgmiselt. Arbitraažitaotluse saamisest kuuekümne (60) päeva jooksul nimetab kumbki lepingupool ühe arbiteri. Seejärel määravad need kaks arbiteri kolmanda riigi kodaniku, kes lepingupoolte ühisel nõusolekul nimetatakse kohtu esimeheks. Esimees tuleb nimetada ametisse hiljemalt kuuekümne (60) päeva pärast, alates kahe ülejäänud arbiteri ametissenimetamisest.
4. Kui vajalikud ametissenimetamised ei ole käesoleva artikli punktis 3 ettenähtud ajaks toimunud ja kui lepingupooled ei ole teisiti kokku leppinud, võib lepingupool pöörduda vajalike ametissenimetamiste läbiviimiseks palvega Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni nõukogu presidendi poole. Kui president on ühe lepingupoole riigi kodanik või ei saa muul põhjusel eelmainitud toiminguid sooritada, antakse vajalike ametissenimetamiste õigus Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni nõukogu asepresidendile. Kui ka asepresident on ühe lepingupoole riigi kodanik või ei saa muul põhjusel eelmainitud toiminguid sooritada, suunatakse vajalike ametissenimetamiste läbiviimiseks palve vanemuse poolest järgmisele Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni nõukogu liikmele, kes ei ole kummagi lepingupoole riigi kodanik.
5. Käesoleva artikli kohaselt moodustatud arbitraaž võtab otsused vastu häälteenamusega. Need otsused on mõlema lepingupoole jaoks kohustuslikud. Kumbki lepingupool tasub enda nimetatud arbiterile ja kannab arbiteri kohtumenetluses osalemise kulud. Esimehele makstav tasu ja ettenägematud kulud jagatakse võrdselt lepingupoolte vahel.
Artikkel 19. Muudatuste ja täienduste tegemine
Kui üks lepingupool soovib teha käesolevasse kokkuleppesse või selle lisasse muudatusi või täiendusi, võib ta taotleda konsultatsiooni teise lepingupoolega. Sellised lepingupoolte lennundusvõimude vahelised konsultatsioonid, mis peetakse kas läbirääkimiste või kirjavahetuse teel, peavad algama kuuekümne (60) päeva jooksul alates päevast, mil teine lepingupool on konsultatsiooni taotluse kätte saanud.
Välja on arvatud juhud, kui lepingupoolte lennundusvõimud lepivad kokku selle tähtaja pikendamises. Lepingupooltel tuleb sel viisil kooskõlastatud parandused ja täiendused kinnitada, misjärel need jõustatakse diplomaatiliste kaudu nootide vahetamise teel.
Artikkel 20. Registreerimine
Käesolev kokkulepe ning selle muudatused ja täiendused tuleb registreerida Rahvusvahelises Tsiviillennunduse Organisatsioonis.
Artikkel 21. Kehtivusaeg
1. Käesolev kokkulepe on sõlmitud määramata ajaks.
2. Kumbki lepingupool võib teatada teisele lepingupoolele diplomaatiliste kanalite kaudu oma kavatsusest käesoleva kokkuleppe kehtivus lõpetada. Selline teade tuleb samal ajal saata ka Rahvusvahelisele Tsiviillennunduse Organisatsioonile. Kui selline teatis on kätte saadud, lõpeb käesoleva kokkuleppe kehtivus kaheteistkümne (12) kuu pärast, alates päevast, mil teine lepingupool on teatise kätte saanud, välja arvatud juhul, kui nimetatud teatis võetakse lepingupoolte ühisel nõusolekul enne selle tähtaja möödumist tagasi. Kui teine lepingupool pole teatise kättesaamist kinnitanud, siis loetakse teatis kättesaaduks neljateistkümne (14) päeva pärast alates päevast, mil Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsioon selle teatise sai.
Artikkel 22. Jõustumine
Lepingupooled teavitavad teineteist diplomaatiliste kanalite kaudu nootide vahetamise teel käesoleva kokkuleppe jõustumiseks vajalike siseriiklike protseduuride täitmisest. Käesolev kokkulepe jõustub nendest nootidest viimase kättesaamise kuupäeval.
Koostatud Minskis 13. juulil 1999. aastal kahes originaaleksemplaris, kumbki eesti, valgevene ja vene keeles. Kõik tekstid on võrdse jõuga. Käesoleva kokkuleppe või selle lisa tõlgendamisel tekkivate vaidluste ja eriarvamuste korral eelistatakse venekeelset teksti.
| Eesti Vabariigi valitsuse poolt | Valgevene Vabariigi valitsuse poolt |
| Toomas PETERSON | Grigori FJODOROV |
LISA
1. Eesti Vabariigi määratud lennuettevõtetel on õigus käitada kokkulepitud liine mõlemas suunas järgmistel marsruutidel:
| Lähtepunktid | Vahepunktid | Sihtpunktid | Välispunktid |
| Punktid Eesti Vabariigis | Punktid Valgevene Vabariigis |
2. Valgevene Vabariigi määratud lennuettevõtetel on õigus käitada kokkulepitud liine mõlemas suunas järgmistel marsruutidel:
| Lähtepunktid | Vahepunktid | Sihtpunktid | Välispunktid |
| Punktid Valgevene Vabariigis | Punktid Eesti Vabariigis |
Märkused:
1. Viienda õhuvabaduse äriõiguste kasutamine lepingupoolte riikide territooriumil on lepingupoolte lennundusvõimude erikokkuleppe objektiks.
2. Käesolevas lisas ettenähtud punktid määratletakse edaspidi lepingupoolte lennundusvõimude vahelise kooskõlastuse teel.
Õiend
Metaandmetes parandatud akti andja: Vabariigi Valitsus.
Facebook
X.com