Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus
Vastu võetud 22.02.1995
RT I 1995, 29, 356
jõustumine 27.03.1995, osaliselt 1.09.1995.
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
---|---|---|
29.05.1996 | RT I 1996, 42, 808 | 30.06.1996 |
24.11.1999 | RT I 1999, 93, 833 | 25.12.1999 |
28.03.2002 | RT I 2002, 34, 207 | 20.04.2002 |
28.06.2004 | RT I 2004, 56, 399 | 25.07.2004 |
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Seaduse ülesanne
(1) Käesolevas seaduses sätestatakse Eesti territooriumi haldusjaotus, haldusterritoriaalse korralduse muutmise ning haldusüksuste piiride ja nimede muutmise alused ja kord.
(2) Eesti maismaa-, mere- ja õhupiiriga seonduvat reguleerib riigipiiri seadus (RT I 1994, 54, 902).
§ 2. Eesti territooriumi haldusjaotus
(1) Eesti territooriumi haldusjaotus on Eesti territooriumi jaotus maakondadeks, valdadeks ja linnadeks.
(2) Maakonnas teostatakse seaduse alusel riiklikku haldamist maavanema ja valitsusasutuste poolt.
(3) Vallas ja linnas teostatakse omavalitsuslikku haldamist kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26-28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773) §-des 3 ja 4 sätestatud alustel.
(4) Vallas ja linnas võib moodustada vastavalt osavaldu ja linnaosi seaduses sätestatud korras.
§ 21. Haldusterritoriaalne korraldus
(1) Haldusterritoriaalne korraldus on Eesti territooriumi jagunemine haldusüksusteks.
(2) Haldusüksus on haldusjaotusel põhinev, seaduse ja teiste õigusaktidega kindlaks määratud staatuse, nime ja piiridega üksus, mille territooriumi ulatuses teostatakse riiklikku või omavalitsuslikku haldamist.
§ 3. Haldusüksuste nimistu
(1) Haldusüksuste nimistu kinnitab ja selles teeb muudatusi Vabariigi Valitsus.
(2) Haldusüksuste nimistu ja selles tehtud muudatused avaldatakse Riigi Teatajas.
§ 4. Haldusüksuse piiride kaardistamine
Haldusüksuse piirid kantakse riigi maakatastri kaardile.
§ 5. Pealinn
Eesti Vabariigi pealinn on Tallinn.
§ 6. Asustusüksused
(1) Asustusüksused on asula ja asum.
(2) Vald jaguneb asulateks, milleks on külad, alevikud, alevid ja vallasisesed linnad.
(3) Linn haldusüksusena on samades piirides ka asula.
(4) Linn võib jaguneda asumiteks.
(5) Asustusüksuste liik, nimi ja lahkmejooned määratakse, lähtuvalt valla- või linnavolikogude taotlustest, Vabariigi Valitsuse poolt määratud alustel ja korras.
(6) Asustusüksused on arvestuse aluseks riiklikes toimingutes, sealhulgas statistika ja aadressisüsteemi korraldamisel ning registrite ja katastrite pidamisel.
2. peatükk Haldusterritoriaalse korralduse ning haldusüksuste piiride ja nime muutmine
§ 7. Haldusterritoriaalse korralduse ning haldusüksuste piiride ja nime muutmise alused
(1) Haldusterritoriaalse korralduse muutmine on uue haldusüksuse moodustamine või haldusüksuste arvu vähenemine.
(2) Haldusüksuste piiride muutmine käesoleva seaduse tähenduses on piiride muutmine järgmistel juhtudel:
1) territooriumiosa ühe haldusüksuse koosseisust teise haldusüksuse koosseisu arvamisel;
2) haldusüksuste piiride korrigeerimisel vastavalt maakorraldus- ja ehitusplaneerimisvajadustele.
(3) Haldusterritoriaalse korralduse muutmise maakondade osas algatab Vabariigi Valitsus.
(4) Haldusterritoriaalse korralduse muutmise valdade ja linnade osas, samuti valla või linna piiride ja nime muutmise algatab Vabariigi Valitsus või asjaomane volikogu. Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamisel võetakse aluseks kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse § 5 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kohaliku omavalitsuse üksuste loetelu ühinemispiirkondade kaupa.
(5) Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamisel arvestatakse järgmisi asjaolusid:
1) ajaloolist põhjendatust;
2) mõju elanike elutingimustele;
3) elanike ühtekuuluvustunnet;
4) mõju avalike teenuste osutamise kvaliteedile;
5) mõju haldussuutlikkusele;
6) mõju demograafilisele situatsioonile;
7) mõju transpordi ja kommunikatsiooni korraldusele;
8) mõju ettevõtluskeskkonnale;
9) mõju hariduslikule olukorrale;
10) omavalitsusüksuse terviklikkust.
(6) Vabariigi Valitsuse algatatud haldusterritoriaalse korralduse ning haldusüksuse piiride ja nime muutmisega kaasnevad kulud kaetakse riigieelarvest kooskõlas riigieelarve seaduse § 30 lõike 3 alusel kehtestatud korraga selleks ettenähtud vahenditest Vabariigi Valitsuse määratud ulatuses ja korras, välja arvatud haldusterritoriaalse korralduse muutmise puhul, millega seotud kulude katteks eraldatakse riigieelarvest toetust kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse alusel.
(7) Asjaomase volikogu algatatud haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuse piiride muutmisega kaasneva elanike arvamuse väljaselgitamise ulatuse ja korra kehtestab asjaomane volikogu kooskõlas järgmiste alustega:
1) haldusterritoriaalse korralduse muutmisel korraldatakse elanike arvamuse väljaselgitamine kõigis asjaomastes omavalitsusüksustes;
2) territooriumiosa ühe haldusüksuse koosseisust teise haldusüksuse koosseisu arvamisel korraldatakse elanike arvamuse väljaselgitamine asjaomasel territooriumiosal asustusüksuste kaupa;
3) haldusüksuste piiride korrigeerimisel vastavalt maakorraldus- ja ehitusplaneerimisvajadustele elanike arvamuse väljaselgitamist üldjuhul ei toimu, vajaduse korral selgitatakse vaid asjaomaste elanike arvamus;
4) lisaks eeltoodule võib korraldada valla või linna territooriumil asuva kinnisasja ning eluruumi kui vallasasja nende omanike arvamuse väljaselgitamise, kes ei ole selle valla või linna elanikud.
(8) Vabariigi Valitsuse algatatud haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuse piiride muutmisega kaasneva elanike arvamuse väljaselgitamise ulatuse ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus kooskõlas käesoleva paragrahvi lõike 7 punktides 1 ja 2 toodud alustega.
[RT I 2004, 56, 399 - jõust. 25.07.2004]
§ 71. Haldusterritoriaalse korralduse ning haldusüksuste piiride ja nime muutmise otsustamine ja valla või linna maakondliku kuuluvuse ja staatuse muutmine
(1) Haldusterritoriaalse korralduse muutmise maakondade osas otsustab Riigikogu.
(2) Haldusterritoriaalse korralduse muutmise valdade ja linnade osas otsustab Vabariigi Valitsus.
(3) Haldusüksuse piiride muutmise otsustab Vabariigi Valitsus. Haldusüksuse piiride korrigeerimise maakorraldus- ja ehitusplaneerimisvajadustest lähtuvalt otsustab Vabariigi Valitsuse poolt volitatud valitsusasutus.
(4) Haldusüksuse nime muutmise otsustab Vabariigi Valitsus.
(5) Valla või linna maakondliku kuuluvuse muutmise otsustab Vabariigi Valitsus.
(6) Valla või linna staatuse muutmise otsustab Vabariigi Valitsus.
[RT I 1996, 42, 808 - jõust. 30.06.1996]
§ 8. Haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuste piiride muutmine valdade ja linnade osas Vabariigi Valitsuse algatusel
(1) Vabariigi Valitsus algatab korraldusega haldusterritoriaalse korralduse või piiride muutmise mitte hiljem kui üks aasta enne kohaliku omavalitsuse volikogu korralisi valimisi, tehes maavanema kaudu vastava ettepaneku asjaomasele valla või linna volikogule (edaspidi volikogu). Ettepanekus märgitakse selle kohta arvamuse esitamise tähtaeg, mis ei või olla lühem kui kolm kuud. Tähtpäevaks vastamata jätmisel loetakse ettepanek vastuvõetuks.
(2) Vabariigi Valitsus lisab ettepanekule:
1) seletuskirja, milles peab olema märgitud haldusterritoriaalse korralduse või piiride muutmise vajaduse põhjendus;
2) haldusterritoriaalse korralduse muutmisel kaardi koos piirikirjeldusega;
3) piiride muutmisel kaardi asjaomase territooriumiosa kohta koos piirikirjeldusega.
(3) Volikogu ülesanded käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Vabariigi Valitsuse ettepaneku saamisel on järgmised:
1) esitada maavanemale otsuse vormis põhjendatud arvamus Vabariigi Valitsuse ettepaneku kohta selles märgitud tähtpäevaks;
2) leppida hiljemalt neli kuud enne volikogu korralisi valimisi teiste asjaomaste volikogudega kokku haldusterritoriaalse korralduse või piiride muutmisega kaasnevate võimalike organisatsiooniliste, eelarveliste ja muude varalisi kohustusi ja õigusi käsitlevate küsimuste lahendamine ning uue omavalitsusüksuse põhimääruse ja teiste õigusaktide vajalike muudatuste ettevalmistamine;
3) teostada hiljemalt 120 päeva enne uue volikogu valimisi koostöös asjaomaste volikogudega kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses (RT I 2002, 36, 220; 57, 355; 63, 387; 68, 407; 72, õiend; RT III 2002, 22, 251; RT I 2003, 90, 601; 2004, 6, 32) sätestatud valimistoimingud.
(4) Maavanema ülesanded käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Vabariigi Valitsuse ettepaneku saamisel on järgmised:
1) esitada Vabariigi Valitsuse ettepanek haldusterritoriaalse korralduse või piiride muutmise kohta viivitamatult pärast selle saamist asjaomastele volikogudele;
2) esitada volikogu arvamus koos käesoleva paragrahvi lõikest 3 tuleneva dokumentatsiooni ja omapoolse seisukohaga Siseministeeriumile kümne päeva jooksul asjaomaste volikogude otsuste saamisest arvates;
3) toetada asjaomaste volikogude tegevust kokkulepete sõlmimisel ning haldusterritoriaalse korralduse ja piiride muutmisega seonduvate vaidlusaluste küsimuste lahendamisel.
(5) Siseministeeriumil on õigus nõuda maavanemalt täiendavaid toiminguid, selgitusi ja materjale seoses käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Vabariigi Valitsuse korralduse rakendamisega.
[RT I 2004, 56, 399 - jõust. 25.07.2004]
§ 81. Piiride muutmine valdade ja linnade osas volikogu algatusel
(1) Piiride muutmist sooviv volikogu esitab otsusena vormistatud ettepaneku teistele asjaomastele volikogudele.
(2) Ettepaneku saanud volikogu esitab ettepaneku teinud volikogule kahe kuu jooksul ettepaneku saamisest arvates otsuse piiride muutmise algatamisega nõustumise või sellest keeldumise kohta. Piiride muutmise algatamisest keeldumise otsus peab olema põhjendatud.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsused edastatakse maavanemale ja Siseministeeriumile kümne päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist.
(4) Siseministeeriumil on õigus teha asjaomastele volikogudele ettepanek esitada piiride muutmise ettepanek kohaliku omavalitsuse üksusele, kelle piiride muutmine on otstarbekas, arvestades käesoleva seaduse § 7 lõikes 5 sätestatud asjaolusid.
(5) Kui mõni asjaomane volikogu ei nõustu piiride muutmisega või peab küsimuste lahendatust ebapiisavaks, lõpetatakse vastav menetlus.
(6) Piiride muutmise algatamisega nõustumisel tagab iga asjaomane valla- või linnavalitsus:
1) vajalike uuringute tegemise;
2) piiride muutmisega kaasnevate põhimääruse ja teiste õigusaktide muudatuste ettevalmistamise;
3) piiride muutmisega kaasnevate organisatsiooniliste ning eelarveliste ja muude varalisi kohustusi ja õigusi käsitlevate küsimuste lahendamise;
4) läbirääkimiste protsessi läbipaistvuse ja avalikustamise;
5) elanike arvamuse väljaselgitamise asjaomasel territooriumiosal asustusüksuste kaupa.
(7) Asjaomane volikogu teeb otsuse piiride muutmise taotluse kohta pärast kõigi käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud küsimuste lahendamist.
(8) Piiride muutmisel esitavad asjaomased volikogud maavanemale:
1) volikogu otsuse piiride muutmise taotlemise kohta;
2) seletuskirja, milles peab olema märgitud piiride muutmise vajaduse põhjendus ning ühe omavalitsusüksuse koosseisust teise omavalitsusüksuse koosseisu arvatava territooriumiosa suurus (pindala) ja alaliste elanike arv;
3) valla või linna, mille piiride muutmist taotletakse, maakatastrikaardi (valdade puhul mõõtkavas 1:10 000 ning linnade ja teiste tiheasustusega alade puhul mõõtkavas 1:2000), kuhu on märgitud nii haldusüksuse senine kui ka kavandatav piir koos piirimuudatustega, ning kavandatava piiri kirjelduse koos piiripunktide koordinaatidega;
4) volikogu kinnitatud andmed valla- või linnaelanike arvamuse väljaselgitamise kohta, kus on näidatud arvamusuuringu läbiviimise aeg ja koht, haldusüksuse täisealiste alaliste elanike arv ja arvamust avaldanud elanike arv ning arvamusuuringu tulemused;
5) tehtud uuringute tulemused;
6) volikogu otsuse piiride muutmisega kaasnevate põhimääruse ja teiste õigusaktide muudatuste kohta;
7) volikogu otsuse piiride muutmisega kaasnevate organisatsiooniliste ning eelarveliste ja muude varalisi kohustusi ja õigusi käsitlevate küsimuste lahendamise kohta;
8) volikogule esitatud ettepanekud ja vastuväited ning õiend, milles näidatakse nende saabumise kuupäev, esitaja ja volikogus läbivaatamise tulemus. Kui volikogu edastas küsimuse lahendamiseks asjaomasele valla- või linnavalitsusele, asutusele või ametiisikule, näidatakse õiendis ka selle tegevuse tulemus.
(9) Kui valla või linna piiride muutmisega kaasneb maakondade piiride muutmine, esitatakse dokumentatsioon koos kaardimaterjaliga kõigile asjaomastele maavanematele.
(10) Volikogu otsus piiride muutmise taotlemise kohta avalikustatakse hiljemalt maavanemale esitamise päeval. Territooriumi ühe haldusüksuse koosseisust teise haldusüksuse koosseisu arvamisel esitatakse maavanemale volikogu otsus nõutava dokumentatsiooniga hiljemalt kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogu korraliste valimiste päeva.
(11) Maavanem esitab piiride muutmise taotluse koos nõutava dokumentatsiooni ja omapoolse arvamusega Siseministeeriumile kümne päeva jooksul nende laekumisest arvates.
(12) Volikogu otsust piiride muutmise ja sellega kaasnevate küsimuste lahendamise kohta võivad huvitatud isikud maavanema või Vabariigi Valitsuse ees vaidlustada kahe kuu jooksul, arvates volikogu vastava otsuse asukohajärgsele maavanemale esitamisest.
(13) Siseministeeriumil on õigus nõuda maavanemalt ja asjaomastelt volikogudelt täiendavaid andmeid ettepanekute ja vastuväidete läbivaatamiseks või ekspertiisideks.
[RT I 2004, 56, 399 - jõust. 25.07.2004]
§ 9. Haldusterritoriaalse korralduse muutmine valdade ja linnade osas volikogu algatusel
(1) Haldusterritoriaalse korralduse muutmist sooviv volikogu esitab otsusena vormistatud ettepaneku teistele asjaomastele volikogudele.
(2) Ettepaneku saanud volikogu esitab ettepaneku teinud volikogule kahe kuu jooksul ettepaneku saamisest arvates otsuse haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamisega nõustumise või sellest keeldumise kohta. Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamisest keeldumise otsus peab olema põhjendatud.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsused edastatakse maavanemale ja Siseministeeriumile kümne päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist.
(4) Siseministeeriumil on õigus teha asjaomastele volikogudele ettepanek esitada haldusterritoriaalse korralduse muutmise ettepanek kohaliku omavalitsuse üksusele, kelle haldusterritoriaalse korralduse muutmine on otstarbekas, arvestades käesoleva seaduse § 7 lõikes 5 sätestatud asjaolusid.
(5) Kui mõni asjaomane volikogu ei nõustu haldusterritoriaalse korralduse muutmisega või peab küsimuste lahendatust ebapiisavaks, lõpetatakse vastav menetlus.
(6) Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamisega nõustumisel tagab iga asjaomane valla- või linnavalitsus:
1) vajalike uuringute tegemise;
2) läbirääkimiste protsessi läbipaistvuse ja avalikustamise;
3) selle valla või linna elanike arvamuse väljaselgitamise.
(7) Asjaomane volikogu teeb otsuse haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlemise kohta pärast kõigi käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud küsimuste lahendamist.
(8) Valimisringkondade ja -jaoskondade, samuti valimiskomisjonide ja jaoskonnakomisjonide moodustamist ning volikogu liikmete arvu käsitlevad samased otsused võetakse asjaomaste omavalitsusorganite poolt vastu kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega sätestatud korras vastavalt taotletavale haldusterritoriaalsele korraldusele. Nimetatud otsuste jõustumise ajana sätestatakse Vabariigi Valitsuse haldusterritoriaalset korraldust muutva määruse jõustumise aeg.
(9) Haldusterritoriaalse korralduse muutmisel esitab asjaomane volikogu maavanemale:
1) volikogu otsuse haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlemise kohta;
2) käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud otsused;
3) volikogu kinnitatud andmed valla- või linnaelanike arvamuse väljaselgitamise kohta;
4) tehtud uuringute tulemused;
5) asjaomasele volikogule esitatud ettepanekud ja vastuväited;
6) otsuse ühinemislepingu ja selle lisade kinnitamise kohta ning ühinemislepingu koos lisadega kümne päeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist.
(10) Kui haldusterritoriaalse korralduse muutmisega kaasneb mõne haldusüksuse piiride muutmine, esitatakse piiride muutmise dokumentatsioon vastavalt käesoleva seaduse § 81 lõikes 8 ja §-s 91 sätestatule.
(11) Kui haldusterritoriaalse korralduse muutmisega kaasneb maakondade piiride muutmine, esitatakse dokumentatsioon koos kaardimaterjaliga kõigile asjaomastele maavanematele.
(12) Volikogu otsus haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlemise kohta avalikustatakse hiljemalt maavanemale esitamise päeval. Haldusterritoriaalse korralduse muutmisel esitatakse maavanemale volikogu otsus nõutava dokumentatsiooniga hiljemalt kuus kuud enne volikogu korraliste valimiste päeva.
(13) Maavanem esitab haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotluse koos nõutava dokumentatsiooni ja omapoolse arvamusega Siseministeeriumile kümne päeva jooksul nende laekumisest arvates.
(14) Siseministeeriumil on õigus nõuda maavanemalt ja asjaomastelt volikogudelt täiendavaid andmeid ettepanekute ja vastuväidete läbivaatamiseks või ekspertiisideks.
[RT I 2004, 56, 399 - jõust. 25.07.2004]
§ 91. Ühinemisleping
(1) Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise korral korraldavad ühinevate kohaliku omavalitsuse üksuste volikogud ühinemislepingu koostamise, kus sätestatakse:
1) omavalitsusüksuse nimi, staatus ja sümboolika kasutamine;
2) haldusterritoriaalse korralduse muutmisega kaasnevate põhimääruste ja teiste õigusaktide muutmine;
3) õigusaktide kehtivus (kuni uute õigusaktide kehtestamiseni kehtivad senised õigusaktid edasi sellel territooriumil, kus nad olid kehtestatud);
4) arengukavade kehtivus;
5) ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste struktuuride ja töötajatega seotud küsimused;
6) haldusterritoriaalse korralduse muutmisega kaasnevate võimalike organisatsiooniliste ning eelarveliste ja muude varalisi kohustusi ja õigusi käsitlevate küsimuste lahendamine;
7) ühinemislepingu kehtivuse tähtaeg;
8) muud vajalikuks peetavad küsimused.
(2) Ühinemislepingule lisatakse:
1) seletuskiri, milles peab olema märgitud haldusterritoriaalse korralduse muutmise vajaduse põhjendus, territooriumi suurus (pindala) ja alaliste elanike arv;
2) haldusterritoriaalse korralduse muutmise otsustanud valdade või linnade majandusaasta auditeeritud aruanded;
3) ühineva omavalitsusüksuse kaart mõõtkavas 1:50 000, kuhu on märgitud ühinemist taotlevate omavalitsusüksuste senised piirid ja uue ühinenud omavalitsusüksuse piir. Kui omavalitsusüksused ei ühine tervikuna või kaasneb ühinemisega mõne omavalitsusüksuse territooriumiosa ühinemine, siis lisatakse kaardile piirikirjeldus koos piirikoordinaatide äratoomisega selle piirilõigu kohta, mis ei kattu omavalitsusüksuse seniste piiridega.
(3) Kui omavalitsusüksus kavatseb kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud ühinemistoetust kasutada investeeringute finantseerimiseks, tuleb ühinemislepingule lisada haldusterritoriaalse korralduse muutmisega kaasnevate investeeringute tegemise vajaduse põhjendus ja eelarve.
(4) Ühinemisleping ja selle lisad pannakse avalikkusele tutvumiseks välja, tagades avalikkusele nimetatud dokumentidega tutvumise võimaluse ning määrates ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui kolm nädalat väljapaneku algusest arvates.
(5) Ühinemislepingule lisatakse volikogule esitatud ettepanekud ja vastuväited ning õiend, milles näidatakse nende saabumise kuupäev, esitaja ja volikogus läbivaatamise tulemus.
(6) Ühinemisleping ja selle lisad kinnitatakse asjaomase volikogu otsusega. Kui haldusterritoriaalse korralduse muutmisega kaasneb mõne haldusüksuse piiride muutmine, kinnitab ühinemislepingu ja selle lisad ka selle valla või linna volikogu, mille piire muudetakse. Kui selle valla või linna volikogu, mille piire muudetakse, ei kinnita ühinemislepingut, lõpetatakse menetlus valla või linna piiride muutmise osas.
(7) Pärast ühinemislepingu kinnitamist volikogude poolt avalikustatakse see koos lisadega valla või linna veebilehel. Ühinemisleping avaldatakse Riigi Teatajas.
[RT I 2004, 56, 399 - jõust. 25.07.2004]
§ 10. Haldusterritoriaalse korralduse muudatuste rakendumine
(1) Vabariigi Valitsuse määrus haldusterritoriaalse korralduse muutmise kohta jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval, kuid mitte hiljem kui 90 päeva enne kohaliku omavalitsuse volikogu korraliste valimiste päeva. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised ja selleks vajalikud valimistoimingud viiakse läbi kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel vastavalt määrusega kehtestatavale haldusterritoriaalsele korraldusele.
(2) Haldusterritoriaalse korralduse ning sellest tulenev haldusüksuste nimistu muudatus valdade ja linnade osas jõustub vastavalt kehtestatavale haldusterritoriaalsele korraldusele toimunud kohaliku omavalitsuse volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval.
(3) Haldusterritoriaalse korralduse muutmise kohta Vabariigi Valitsuse antud määruse jõustumise päevast alates kuni valimistulemuste väljakuulutamise päevani võivad asjaomased volikogud varalisi kohustusi, mis ei ole kaetud jooksva aasta eelarvega, võtta ainult vastastikuse konsensuse korras.
(4) Volikogude valimistulemuste väljakuulutamise päevast alates jõustuvad käesoleva seaduse § 91 alusel sõlmitud ühinemisleping ning endiste volikogude kokkulepped käesoleva seaduse § 8 lõike 3 punktis 2 sätestatud küsimuste lahendamise kohta.
[RT I 2004, 56, 399 - jõust. 25.07.2004]
§ 11. Osavalla ja linnaosa piiride muutmine
(1) Osavalla ja linnaosa piiride muutmise algatamine toimub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses(RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228) osavalla ja linnaosa moodustamiseks ettenähtud korras.
(2) Osavalla või linnaosa piiride muutmise otsustab volikogu.
§ 12. Haldusüksuse nime muutmine
(1) Valla või linna nime muutmise taotlemiseks võtab kohaliku omavalitsusüksuse volikogu vastu motiveeritud otsuse.
(2) Asjaomane volikogu esitab maavanemale:
1) volikogu otsuse nime muutmise taotlemise kohta;
2) seletuskirja, milles peab olema märgitud nime muutmise vajaduse põhjendus lähtuvalt kohalikest ajaloolistest, geograafilistest, looduslikest ja muudest tingimustest ning võttes arvesse vastava valla või linna elanike soovi.
(3) Maavanem esitab käesoleva §i lõikes 2 nimetatud otsused ja dokumendid koos omapoolse arvamusega Siseministeeriumile ühe kuu jooksul otsuse laekumisest arvates.
(4) Vallale või linnale ei või anda mõne muu valla või linna nime .
§ 13. Osavalla ja linnaosa nime muutmine
(1) Osavalla ja linnaosa nime muutmise algatamine toimub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses osavalla ja linnaosa moodustamiseks ettenähtud korras.
(2) Osavalla või linnaosa nime muutmise otsustab volikogu.
3. peatükk Lõppsätted
§ 14. Haldusüksuse piiride tähistamine
Haldusüksuse piirid tähistatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras .
§ 141. Rakendussätted
(1) Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatanud omavalitsusüksused, kelle kohta ei ole Vabariigi Valitsus andnud käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud määrust, edastavad haldusterritoriaalse korraldusega seonduva dokumentatsiooni Siseministeeriumile ja maavanemale kümne päeva jooksul kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse jõustumisest arvates ning sõlmivad ühinemislepingu vastavalt käesoleva seaduse §-le 91.
(2) Haldusterritoriaalse korralduse muutmise käigus moodustunud omavalitsusüksuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast kuni eelarveaasta lõpuni jäävaks perioodiks ei võeta vastu ühinemise käigus moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse jaoks uut eelarvet, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul. Ühinenud omavalitsusüksused jätkavad eraldiseisvalt vastuvõetud eelarvete täitmist.
(3) Kui haldusterritoriaalse korralduse muutmise käigus moodustunud omavalitsusüksuse volikogu valimiste tulemused kuulutatakse välja hiljemalt üks kuu enne valla- ja linnaeelarve seaduse (RT I 1993, 42, 615; 1995, 17, 234; 1997, 40, 619; 2000, 7, 40; 2001, 56, 332; 2002, 64, 393; 2003, 88, 588) § 14 lõikes 2 nimetatud tähtpäeva, siis võib volikogu vastu võtta ühinemise aastaks ühinemise käigus moodustunud omavalitsusüksuse eelarve. Ühinenud omavalitsusüksuste volikogude menetluses olnud eelarve eelnõude tulud, kulud ja finantseerimistehingud liidetakse rida-realt ja elimineeritakse ühinenud omavalitsusüksuste vahelised tehingud.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul ei rakendata valla- ja linnaeelarve seaduse § 11 lõikes 1 sätestatud eelarve projekti esitamise tähtpäeva.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul jätkatakse valla- ja linnaeelarve seaduse § 261 alusel kehtestatud jooksva aruande esitamist ühinenud omavalitsusüksuste lõikes eraldi.
(6) Ühinemise aasta majandusaasta aruanne koostatakse valla- ja linnaeelarve seaduse § 26 alusel ühinemise käigus moodustunud omavalitsusüksuse kohta. Eelarveaasta algusest kuni haldusterritoriaalse korralduse muutmise käigus moodustunud omavalitsusüksuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevani laekunud tulud, tehtud kulud ja finantseerimistehingud liidetakse ning elimineeritakse ühinenud omavalitsusüksuste vahelised tehingud.
[RT I 2004, 56, 399 - jõust. 25.07.2004]
§-d 15--16. [Käesolevast tekstist välja jäetud]
§ 17. Käesoleva seaduse § 16 punktide 1 ja 3 --6 jõustumine
Käesoleva seaduse § 16 punktid 1 ja 3-- 6 jõustuvad 1995. aasta 1. septembril.