HALDUSÕIGUSMajandustegevuse üldregulatsioon

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Konkurentsiseadus (lühend - KonkS)

Konkurentsiseadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.08.2004
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.06.2006
Avaldamismärge:

Konkurentsiseadus

Vastu võetud 05.06.2001
RT I 2001, 56, 332
jõustumine 01.10.2001

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
14.11.2001RT I 2001, 93, 56501.02.2002
19.06.2002RT I 2002, 61, 37501.08.2002
19.06.2002RT I 2002, 63, 38701.09.2002
18.09.2002RT I 2002, 82, 48024.10.2002
09.10.2002RT I 2002, 87, 50523.10.2002 , vt. muutva akti § 2. (1) Majandusministeerium ning Teede- ja Sideministeerium reorganiseeritakse ning ühendatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiks alates 2002. aasta 1. novembrist.
20.11.2002RT I 2002, 102, 60026.12.2002
11.02.2003RT I 2003, 23, 13308.03.2003
24.03.2004RT I 2004, 25, 16801.05.2004
28.06.2004RT I 2004, 56, 40101.08.2004 , osaliselt 1. 01. 2005

1. peatükk ÜLDSÄTTED  

§ 1. Seaduse reguleerimisala

 (1) Käesoleva seaduse reguleerimisala on vaba ettevõtluse huvidest lähtuva konkurentsi kaitsmine loodusvarade kaevandamisel, toodete valmistamisel ja teenuste osutamisel ning toodete ja teenuste (edaspidi kaubad) ostmisel ja müümisel ning muus äritegevuses konkurentsi takistamise, piiramise või kahjustamise (edaspidi kahjustamine) ärahoidmine ja kõrvaldamine.

 (2) Käesolevat seadust kohaldatakse ka juhul, kui konkurentsi kahjustamisele suunatud tegevus või tegevusetus toimub väljaspool Eesti territooriumi, kuid kahjustab konkurentsi Eesti territooriumil.

 (3) Käesolev seadus ei reguleeri suhteid tööjõuturul.

 (4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 2. Ettevõtja

 (1) Ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või muu majandus- või kutsetegevuses osalev isik või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik.

 (2) Kui avalik-õiguslikku funktsiooni täitev isik, riik või kohaliku omavalitsuse üksus osaleb kaubaturul, kohaldatakse neile ettevõtjate kohta käivaid sätteid. Riigile, kohaliku omavalitsuse üksusele ja Eesti Pangale ei laiene käesoleva seaduse 9. peatüki sätted.

 (3) Käesoleva seaduse tähenduses võib lugeda üheks ettevõtjaks samal kaubaturul tegutsevaid ühte kontserni kuuluvaid ettevõtjaid või teisi valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjaid, kui nende ettevõtjate vahel puudub konkurents.

 (4) Valitsev mõju on võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt teise ettevõtja või füüsilise isiku poolt ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu, lepingu, tehingu või põhikirja alusel või muul viisil otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses:
 1) oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, tööd või otsuste tegemist;
 2) kasutada ja käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest.

§ 3. Kaubaturg

 (1) Kaubaturg on hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ja kasutustingimuste ning tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel vahetatavate või asendatavate (edaspidi asendatavate) kaupade käibimise ala, mis hõlmab muu hulgas kogu Eesti territooriumi või selle osa.

 (2) Kaubaturu piiritlemisel arvestatakse asendatavate kaupade käivet üldjuhul rahalises väljenduses. Kui see ei ole võimalik või otstarbekas, võib kaubaturu mahtu ja sellel tegutseva ettevõtja turuosa arvestada mõne muu võrreldava näitaja alusel.
[RT I 2004, 56, 401 - jõust. 01.08.2004]

2. peatükk KOKKULEPPE, KOOSKÕLASTATUD TEGEVUSE JA ETTEVÕTJATE ÜHENDUSE OTSUSE KEELD  

§ 4. Konkurentsi kahjustava kokkuleppe, kooskõlastatud tegevuse ja ettevõtjate ühenduse otsuse keeld

 (1) Keelatud on konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheline kokkulepe, kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus (edaspidi kokkulepe, tegevus ja otsus), sealhulgas:
 1) otsene või kaudne kolmandate isikute suhtes hinna- ja muude kauplemistingimuste kindlaksmääramine, sealhulgas kauba hinna, tariifi, tasu, juurde-, alla- või mahahindluse, abonement-, lisa- või täiendava tasu, intressimäära, rendi või üüri määramine;
 2) tootmise, teenindamise, kaubaturu, tehnilise arengu või investeerimise piiramine;
 3) kaubaturu või varustusallika jagamine, sealhulgas kolmandale isikule kaubaturule pääsu piiramine või püüd teda sealt välja tõrjuda;
 4) konkurentsi kahjustava teabe vahetamine;
 5) võrdväärsete kokkulepete puhul erinevate tingimuste rakendamises kokkuleppimine, millega äripartnerid pannakse ebasoodsasse konkurentsiolukorda;
 6) kokkuleppe sõlmimise eelduseks tingimuse seadmine, et teine pool võtab endale kokkuleppe objektiga mitteseotud lisakohustusi.

 (2) Põllumajandustootjate kokkuleppele, tegevusele ja nende ühenduste otsusele, mis käsitleb põllumajandussaaduse tootmist ja müüki ning ühiste vahendite kasutamist, ei kohaldu käesoleva paragrahvi lõike 1 punktid 2-6, kui selle kokkuleppe, tegevuse või otsusega konkurentsi oluliselt ei kahjustata.

§ 5. Vähese tähtsusega kokkulepe, tegevus või otsus

 (1) Käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 4–6 sätestatut ei kohaldata vähese tähtsusega kokkuleppele, tegevusele ja otsusele.

 (2) Vähese tähtsusega on käesoleva seaduse tähenduses kokkulepe, tegevus ja otsus, kui kokkulepet sõlmivate, kooskõlastatult tegutsevate või otsust vastuvõtvate ettevõtjate käivete osatähtsus kaubaturul ei ole suurem kui:
 1) 15 protsenti vertikaalse kokkuleppe, tegevuse ja otsuse igal osalisel;
 2) 10 protsenti horisontaalse kokkuleppe, tegevuse ja otsuse kõigil osalistel kokku;
 3) 10 protsenti kokkuleppe, tegevuse ja otsuse, milles esinevad üheaegselt nii vertikaalse kui ka horisontaalse kokkuleppe, tegevuse või otsuse tunnused, igal osalisel.

 (3) Vertikaalne on ettevõtjate kokkulepe, nende kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus siis, kui nimetatud ettevõtjad tegutsevad tootmise või turustamise erinevatel tasanditel (näiteks tooraine või valmiskauba tootmine, jae- või hulgiturustus). Horisontaalne on ettevõtjate kokkulepe, nende kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus siis, kui nimetatud ettevõtjad tegutsevad tootmise või turustamise samal tasandil konkurentidena.

 (4) Vähese tähtsusega on kokkulepe, tegevus või otsus siis, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud selle kokkuleppe, tegevuse või otsuse kogu toimimise aja jooksul.
[RT I 2004, 56, 401 - jõust. 01.08.2004]

§ 6. Erand

 (1) Erand on ettevõtja taotlusel Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja otsusega antud luba käesoleva seaduse §-s 4 nimetatud kokkuleppe sõlmimiseks, kooskõlastatud tegevuseks või otsuse vastuvõtmiseks.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa võib anda juhul, kui kokkulepe, tegevus või otsus:
 1) aitab parandada kaupade tootmist või turustamist või edendada tehnilist või majanduslikku progressi või kaitsta keskkonda, võimaldades tarbijatel saada sellest tulenevast kasust õiglase osa;
 2) ei kehtesta kokkulepet sõlmivatele, kooskõlastatult tegutsevatele või otsust vastuvõtvatele ettevõtjatele piiranguid, mis ei ole hädavajalikud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud eesmärkide saavutamiseks;
 3) ei anna kokkulepet sõlmivatele, kooskõlastatult tegutsevatele või otsust vastuvõtvatele ettevõtjatele võimalust kõrvaldada konkurentsi kaubaturu olulise osa suhtes.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa saamiseks peavad olema täidetud kõik lõikes 2 sätestatud tingimused.

§ 7. Grupierand
[RT I 2002, 87, 505 - jõust. 23.10.2002]

 (1) Grupierand on majandus- ja kommunikatsiooniministri ettepanekul Vabariigi Valitsuse määrusega antud üldine luba käesoleva seaduse§-s 6 sätestatud tingimustele vastavate teatud liiki konkurentsi kahjustavate või kahjustada võivate kokkulepete sõlmimiseks, kooskõlastatud tegevuseks või otsuse vastuvõtmiseks.

 (2) Grupierand kehtestatakse tähtajalisena ja selles võidakse määrata:
 1) kokkuleppe, tegevuse või otsuse liigi nimetus, mille suhtes grupierand kohaldub;
 2) piirangud või tingimused, mis sellises kokkuleppes, tegevuses või otsuses ei tohi sisalduda;
 3) tingimused, mis peavad sellises kokkuleppes, tegevuses või otsuses sisalduma, ning piirangud ja tingimused, mis võivad sellises kokkuleppes, tegevuses või otsuses sisalduda;
 4) muud tingimused, millele kokkulepe, tegevus või otsus peab vastama.

 (3) [Kehtetu - RT I 2004, 56, 401 - jõust. 01.08.2004]

§ 8. Kokkuleppe ja otsuse kehtetus

  Kokkulepe ja otsus või nende osa, millel on käesoleva seaduse §-s 4 nimetatud eesmärgid või tagajärjed ning millele ei ole § 6 või 7 alusel antud luba, on tühine, välja arvatud §-le 5 vastav kokkulepe ja otsus.

3. peatükk ERANDI ANDMISE MENETLUS  

§ 9. Eranditaotluse esitamine

 (1) Käesoleva seaduse §-s 6 sätestatud erandi saamiseks tuleb esitada Konkurentsiametile eranditaotlus enne kokkuleppe sõlmimist, kooskõlastatud tegevuse alustamist või otsuse vastuvõtmist. Eranditaotluse võib esitada ka erandit vajava kokkuleppe sõlmimisest või otsuse vastuvõtmisest kuue kuu jooksul, seejuures on vastav kokkulepe või otsus või nende konkurentsi kahjustav osa kuni erandi andmiseni kehtetu.

 (2) Eranditaotlus kokkuleppe, otsuse või nende osa või tegevuse kohta, mis ei olnud kokkuleppe sõlmimisel, tegevuse alustamisel või otsuse vastuvõtmisel käesoleva seadusega vastuolus, tuleb esitada kolme kuu jooksul, alates asjaolude ilmnemisest, mille tõttu kokkulepe või otsus või selle osa või tegevus osutub käesoleva seadusega vastuolus olevaks, või ajast, millal nende olemasolust oleks pidanud teada saama. Vastav kokkulepe või otsus või selle osa on vastavate asjaolude ilmnemisest kuni erandi andmiseni kehtetu.

 (3) Eranditaotluse esitavad kokkuleppe sõlminud või kooskõlastatult tegutsenud või otsuse vastuvõtnud ettevõtjad ühiselt või üks nendest.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikud võivad ühiselt või eraldi eranditaotluse tagasi võtta igal ajal kuni erandi andmiseni, esitades sellekohase kirjaliku avalduse, kusjuures nimetatud avalduse esitaja ei pea olema sama isik, kes eranditaotluse esitas.

§ 10. Eranditaotlusele esitatavad nõuded

 (1) Nõuded eranditaotlusele, erandi kehtivuse tähtaja pikendamiseks esitatavale taotlusele ja taotluse esitamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega . Konkurentsiameti nõudmisel peab eranditaotleja andma selgitusi ning esitama tutvumiseks dokumentide originaalid või nende koopiad või ärakirjad, mille vastavust originaalile kinnitab nende esitaja oma allkirjaga.

 (2) Kui eranditaotluses sisalduv või sellega seoses esitatud teave on ebaõige, mittetäielik või eksitav, määrab Konkurentsiamet taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Pärast puuduste kõrvaldamist saadab Konkurentsiamet eranditaotluse esitajale vastava kinnituse, mille väljasaatmisest algab ka käesoleva seaduse § 11 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tähtaegade kulgemine.

 (3) Isik, kelle kasuks on erand antud, ja isik, kes erandi andmise otsust taotleb, peab olulistest muudatustest eranditaotluses esitatud andmetes viivitamata Konkurentsiametile kirjalikult teatama.

 (4) Teabe juurde, mida eranditaotluse esitaja või teine kokkuleppe pool peab ärisaladuseks, teeb ta vastava märke.
[RT I 2002, 87, 505 - jõust. 23.10.2002]

§ 11. Eranditaotluse lahendamine

 (1) Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja teeb eranditaotluse kohta ühe järgmistest otsustest:
 1) annab erandi, kui ta leiab, et taotluse aluseks olev kokkulepe, tegevus või otsus on vastavuses käesoleva seaduse §-s 6 sätestatud tingimustega;
 2) keeldub erandi andmisest, kui ta leiab, et taotluse aluseks olev kokkulepe, tegevus või otsus ei vasta käesoleva seaduse §-s 6 sätestatud tingimustele;
 3) lõpetab menetluse, kui eranditaotlus on tagasi võetud või kui Konkurentsiameti määratud tähtajaks ei ole eranditaotleja oma taotluses puudusi kõrvaldanud või ei ole Konkurentsiameti nõutud teavet esitanud;
 4) lõpetab menetluse erandit andmata, tunnistades kokkuleppe, tegevuse või otsuse erandit mittevajavaks, kuna tegemist ei ole käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud kokkuleppe, tegevuse või otsusega või kui kokkulepe, tegevus või otsus ei vaja erandit käesoleva seaduse §-s 5 sätestatud alustel või kui kokkulepe, tegevus või otsus vastab grupierandile;
 5) algatab eranditaotluse kohta täiendava menetluse, kui ta leiab, et taotluse aluseks oleva kokkuleppe, tegevuse või otsuse sobivus erandi saamiseks käesoleva seaduse § 6 alusel on kaheldav ning otsustamiseks on vajalik saada täiendavat teavet või teostada täiendavat kontrolli.

 (2) Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja teeb ühe käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-4 sätestatud otsustest kahe kuu jooksul pärast kogu teabe saamist.

 (3) Kui Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja otsustab algatada täiendava menetluse käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 5 alusel, toimetab ta erandi taotlejatele kätte sellekohase kirjaliku teate ning teeb ühe lõike 1 punktides 1-3 sätestatud otsustest kuue kuu jooksul pärast kogu teabe saamist.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud tähtaegu võib Konkurentsiamet pikendada üksnes eranditaotleja kirjalikul nõusolekul.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 12. Erandi andmise otsused

 (1) [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

 (2) Erandi andmise otsus võib sisaldada kokkulepet sõlmivatele, kooskõlastatult tegutsevatele või otsust vastuvõtvatele ettevõtjatele tingimusi või kohustusi.

 (3) Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja võib anda erandi kuni viieks aastaks, kusjuures määratud tähtaja lõppemisel võib erandi kehtivuse tähtaega pikendada erandi andmise otsusega.

 (4) Taotlus erandi kehtivuse tähtaja pikendamiseks esitatakse vastavalt käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud määrusele vähemalt kuus kuud enne otsuses toodud erandi kehtivuse tähtaja lõppemist.

 (5) Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja tunnistab erandi andmise otsuse kehtetuks või muudab seda sõltuvalt konkurentsiolukorrast konkreetsel juhul, kui:
 1) on toimunud olulisi muutusi erandi andmise aluseks olnud andmetes või tingimustes;
 2) ei täideta erandi andmise otsusega pandud kohustusi või tingimusi;
 3) erand anti mittetäielike või ebaõigete andmete alusel ja erandi saanud kokkulepe, tegevus või otsus ei vasta käesoleva seaduse §-s 6 sätestatud tingimustele.

 (6) Kõik käesoleva seaduse § 11 lõike 1 punkti 1 ja lõike 3 ning käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel tehtud otsused teeb Konkurentsiamet avalikult teatavaks, avaldades sellekohase teadaande ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

4. peatükk TURGU VALITSEVAT SEISUNDIT OMAV ETTEVÕTJA 
[RT I 2004, 56, 401 - jõust. 01.08.2004]

§ 13. Turgu valitsevat seisundit omav ettevõtja

 (1) Turgu valitsevat seisundit omab käesoleva seaduse tähenduses ettevõtja või mitu samal kaubaturul tegutsevat ettevõtjat, kelle positsioon võimaldab tal/neil sellel kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest. Turgu valitseva seisundi omamist eeldatakse, kui ettevõtjale või mitmele samal kaubaturul tegutsevale ettevõtjale kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest.

 (2) Turgu valitsevat seisundit omab ka käesoleva seaduse §-des 14 ja 15 sätestatud eri- või ainuõigust või olulist vahendit omav ettevõtja.
[RT I 2004, 56, 401 - jõust. 01.08.2004]

§ 14. Eri- või ainuõigust omav ettevõtja

 (1) Eri- või ainuõigusena käsitatakse käesolevas seaduses riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt ettevõtjale antud õigust, mis võimaldab tal olla kaubaturul teiste ettevõtjatega võrreldes eelisseisundis või ainsaks ettevõtjaks sellel kaubaturul.

 (2) Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus . Kui eri- või ainuõiguse andmise aluseks olev õigusakt ei sätesta eri- või ainuõiguse andmise korda, tuleb vastava õiguse andmiseks korraldada avalik konkurss Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

§ 15. Olulist vahendit omav ettevõtja

  Olulist vahendit, sealhulgas loomulikku monopoli omavaks loetakse ettevõtja, kelle omandis, valduses või opereerimisel on võrgustik, infrastruktuur või muu oluline vahend, mida teisel isikul ei ole võimalik või ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida, kuid millele juurdepääsuta või mille olemasoluta ei ole võimalik kaubaturul tegutseda.

§ 16. Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine

  Keelatud on ühe või mitme ettevõtja poolt turgu valitseva seisundi otsene või kaudne kuritarvitamine kaubaturul, sealhulgas:
 1) otsene või kaudne ebaõiglaste ostu- või müügihindade või muude ebaõiglaste äritingimuste kehtestamine;
 2) tootmise, teenindamise, kaubaturu, tehnilise arengu või investeerimise piiramine;
 3) võrdväärsete kokkulepete sõlmimisel erinevate tingimuste pakkumine või rakendamine erinevatele äripartneritele, pannes mõne neist sellega ebasoodsasse konkurentsiolukorda;
 4) kokkuleppe sõlmimise eelduseks tingimuse seadmine, et teine pool võtab endale kokkuleppe objektiga mitteseotud lisakohustusi;
 5) ettevõtja sundimine endaga või teise ettevõtjaga koondumiseks, konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimiseks, kooskõlastatud tegevuseks või otsuse vastuvõtmiseks;
 6) põhjendamatu keeldumine kauba müümisest või ostmisest.
[RT I 2004, 56, 401 - jõust. 01.08.2004]

§ 17. Eri- või ainuõigust või olulist vahendit omava ettevõtja tegevuse piirangud

 (1) Eri- või ainuõigust omavale ettevõtjale võib talle selle õiguse andnud riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksus määrata kasutatavad hinnad, arvestades ettevõtja põhjendatud kulusid, või kehtestada muid tingimusi või kohustusi, et selleettevõtja kaupade ostjad või sellele ettevõtjale kaupade müüjad ei satuks oluliselt halvemasse olukorda kui vaba konkurentsi puhul antud valdkonnas.

 (2) Olulist vahendit omavale ettevõtjale võib Vabariigi Valitsus, seadusega määratud riigiasutus või kohaliku omavalitsuse territooriumi piires tegutseva olulist vahendit omava ettevõtja korral kohaliku omavalitsuse üksus määrata kasutatavad hinnad, arvestades ettevõtja põhjendatud kulusid, või kehtestada muid tingimusi või kohustusi, et selleettevõtja kaupade ostjad või sellele ettevõtjale kaupade müüjad ei satuks oluliselt halvemasse olukorda kui vaba konkurentsi puhul antud valdkonnas.

 (3) Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada teatud liiki eri- või ainuõigust või olulist vahendit omavatele ettevõtjatele hindade reguleerimise korra, juhul kui seaduse või selle alusel antud õigusaktiga vastavat korda kehtestatud ei ole.

 (4) Kohaliku omavalitsuse üksus võib määrusega kehtestada kohaliku omavalitsuse territooriumil tegutsevatele eri- või ainuõigust või olulist vahendit omavatele ettevõtjatele hindade reguleerimise korra, juhul kui seaduse või selle alusel antud õigusaktiga vastavat korda kehtestatud ei ole või kui see kord neile ettevõtjatele ei laiene.
[RT I 2004, 56, 401 - jõust. 01.08.2004]

§ 18. Eri- või ainuõigust või olulist vahendit omava ettevõtja kohustused

 (1) Eri- või ainuõigust või olulist vahendit omav ettevõtja on kohustatud:
 1) lubama teisele ettevõtjale mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääsu võrgustikule, infrastruktuurile või muule olulisele vahendile kaupadega varustamise või nende müügi eesmärgil;[Punkti 2 sõnastus kuni 31. 12. 2004 ]
 2) hoidma raamatupidamises selget vahet erinevate põhi- ja lisategevusalade vahel (näiteks tootmine, edastamine, turustamine ja ettevõtja muud tegevusalad), tagades sellega majandusarvestuste läbipaistvuse.[Punkti 2 sõnastus alates 1. 01. 2005 ]
 2) pidama eraldi arvestust iga toote või teenusega seotud tulude ja kulude kohta, lähtudes järjepidevalt kohaldatavatest ja objektiivselt põhjendatud arvestuspõhimõtetest, mis tuleb selgelt määratleda ettevõtja sise-eeskirjades. Tulude ja kulude arvestus peab võimaldama hinnata, kas ettevõtja toote või teenuse hind on mõistlikus vahekorras toote või teenuse väärtusega.

 (2) Eri- või ainuõigust või olulist vahendit omav ettevõtja võib keelduda lubamast teistele ettevõtjatele juurdepääsu võrgustikule , infrastruktuurile või muule olulisele vahendile, kui keeldumiseks on objektiivsed alused, sealhulgas:
 1) on ohustatud antud võrgustiku, infrastruktuuri või muu olulise vahendiga ühendatud seadmete ohutus ja turvalisus ning võrgustiku, infrastruktuuri või muu olulise vahendi tö�� efektiivsus ja turvalisus;
 2) on ohustatud võrgustiku, infrastruktuuri või muu olulise vahendi terviklikkuse hoidmine või vastastikuses seoses toimimine;
 3) seadmed, mida soovitakse ühendada võrgustiku, infrastruktuuri või muu olulise vahendiga, ei vasta kehtivatele tehnilistele standarditele või reeglitele;
 4) juurdepääsu taotleval ettevõtjal puuduvad tehnilised ja finantsilised võimalused ning vahendid, et vajalikul määral efektiivselt ja turvaliselt teenindada vastava võrgustiku, infrastruktuuri või muu olulise vahendi kaudu või abil;
 5) juurdepääsu taotleval ettevõtjal puudub seadusega ettenähtud luba vastavaks tegevuseks;
 6) juurdepääsu tagajärjel ei ole tagatud seadusega ettenähtud andmete kaitse.
[RT I 2004, 56, 401 - jõust. 01.01.2005]

5. peatükk KOONDUMISE KONTROLLIMINE  

§ 19. Koondumine

 (1) Koondumine on:
 1) eelnevalt iseseisvalt tegutsenud ettevõtjate ühinemine äriseadustiku (RT I 1995, 26-28, 355; 1998, 91-93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 34, 185) tähenduses;
 2) ühe ettevõtja poolt valitseva mõju omandamine teise ettevõtja või tema osa üle;
 3) ettevõtjate poolt ühiselt valitseva mõju omandamine kolmanda ettevõtja või tema osa üle;
 4) ühe füüsilise isiku poolt, kes juba omab vähemalt ühe ettevõtja üle valitsevat mõju, valitseva mõju omandamine teise ettevõtja või tema osa üle;
 5) mitme füüsilise isiku poolt, kes juba omavad vähemalt ühe ettevõtja üle valitsevat mõju, ühiselt valitseva mõju omandamine teise ettevõtja või tema osa üle.

 (2) Ettevõtja üle valitseva mõju omandamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 3 ja 5 tähenduses on ka neis nimetatud isikute poolt ühise ettevõtja asutamine, kelle äritegevus on kavandatud pikaajaliseks ja iseseisvaks.

 (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ühise ettevõtja asutamise eesmärgiks või tagajärjeks on teda asutanud ettevõtjate omavahelise konkureeriva käitumise kooskõlastamine või tema äritegevus ei ole kavandatud pikaajaliseks ega iseseisvaks, kohaldatakse sellele tegevusele käesoleva seaduse §-s 4 sätestatut.

 (4) Ettevõtja osa käesoleva peatüki tähenduses on ettevõtja vara või ettevõtja organisatsiooniliselt iseseisev osa, sealhulgas ettevõte, mis on äritegevuse aluseks ja millele on selgelt omistatav turukäive.

 (5) Koondumiseks ei loeta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tehinguid, kui need toimuvad kontsernisiseste ümberkorraldustena.

§ 20. Koondumise osalised

  Koondumise osaline on:
 1) ühinev ettevõtja;
 2) füüsiline isik või ettevõtja, kes omandab valitseva mõju teise ettevõtja või tema osa üle;
 3) füüsilised isikud või ettevõtjad, kes ühiselt omandavad valitseva mõju kolmanda ettevõtja või tema osa üle;
 4) ettevõtja või tema osa, kelle üle omandatakse valitsev mõju.

§ 21. Koondumise kontrollimise kohaldamine

 (1) Koondumist kontrollitakse, kui koondumise osaliste eelnenud majandusaasta ülemaailmsed käibed kokku ületavad 500 miljonit krooni ja vähemalt kahe koondumise osalise ülemaailmne käive ületab kummalgi 100 miljonit krooni ning vähemalt ühe ühineva ettevõtja või ettevõtja või tema osa, kelle üle omandatakse valitsev mõju, äritegevus toimub Eestis.

 (2) Koondumist ei kontrollita, kui krediidiasutus, finantseerimisasutus, kindlustusandja või väärtpaberivahendaja, kelle igapäevaseks äritegevuseks on väärtpaberitehingud kas enda või teiste isikute nimel, omandavad edasimüümise eesmärgil teise ettevõtja väärtpabereid tingimusel, etnadei kasuta nende väärtpaberitega seotud hääleõigust väärtpaberid käibele lasknud ettevõtja konkureeriva käitumise mõjutamiseks, vaid ainult nimetatud väärtpaberite müügi ettevalmistamisel ning nende väärtpaberite edasimüümine toimub ühe aasta jooksul väärtpaberite omandamisest arvates.

 (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud väärtpaberite müümine ei ole ühe aasta jooksul võimalik, võib Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja oma otsusega pikendada seda tähtaega vastava isiku põhjendatud taotluse alusel.

 (4) Konkurentsiamet ei kontrolli koondumist, kui sama koondumist kontrollib Euroopa Komisjon.
[RT I 2004, 56, 401 - jõust. 01.08.2004]

§ 22. Koondumisele hinnangu andmine

 (1) Koondumisele hinnangu andmisel lähtutakse vajadusest säilitada ja arendada konkurentsi, võttes seejuures arvesse kaubaturgude struktuuri ja nii tegelikku kui ka potentsiaalset konkurentsi kaubaturul, sealhulgas:
 1) koondumise osaliste turupositsiooni, nende majanduslikku ja finantsjõudu ning konkurentide juurdepääsu kaubaturule;
 2) juriidilisi või muid sisenemistõkkeid kaubaturule;
 3) kaupade nõudlust ja pakkumist;
 4) ostjate, müüjate ja lõpptarbijate huvisid.

 (2) Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja keelab koondumise, kui see võib tekitada või tugevdada turgu valitsevat seisundit, mis oluliselt kahjustab konkurentsi kaubaturul.
[RT I 2004, 56, 401 - jõust. 01.08.2004]

§ 23. Koondumise osaliste käive

 (1) Koondumise osalise käive on raamatupidamise seaduse (RT I 2002, 102, 600) §-s 34 nimetatud vastavas juhendis sätestatu kohaselt arvutatud koondumisele eelnenud majandusaastal koondumise osalise poolt müüdud kaupade ja osutatud teenuste müügitulu (netokäive).

 (2) Krediidi- ja finantseerimisasutuste käibeks loetakse järgmiste sissetulekute summa, millest on maha arvatud käibemaks ja tulumaks:
 1) intressitulu ja teised sarnased tulud;
 2) tulu väärtpaberitest;
 3) tulu osalustest ettevõtjates;
 4) komisjoni- ja teenustasud;
 5) finantsoperatsioonidest saadud puhaskasum;
 6) muud tegevustulud.

 (3) Kindlustusandja käibeks loetakse bilansiliste kindlustuspreemiate väärtus, mis hõlmab kõiki saadud ja saadavaid summasid kindlustusandja poolt või nimel väljastatud kindlustuslepingute alusel, kaasa arvatud väljaminevad edasikindlustuse preemiad.
[RT I 2003, 23, 133 - jõust. 08.03.2003]

§ 24. Käibe arvutamine

 (1) Käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 nimetatud koondumise osalise käibe arvutamisel lisatakse tema käibele järgmiste ettevõtjate käive:
 1) ettevõtja, kelle üle koondumise osaline omab valitsevat mõju;
 2) ettevõtja, kellel on koondumise osalise üle valitsev mõju;
 3) ettevõtja, kelle üle käesoleva lõike punktis 2 nimetatud ettevõtja omab valitsevat mõju;
 4) ettevõtja, kelle üle käesoleva lõike punktides 1-3 nimetatud ettevõtjad ühiselt omavad valitsevat mõju.

 (2) Kui ettevõtja üle omandatakse valitsev mõju käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 2-5 sätestatud viisil, võetakse tema käibe arvutamisel arvesse ainult selle ettevõtja ja tema valitseva mõju all olevate ettevõtjate käibed.

 (3) Kui ettevõtja osa üle omandatakse valitsev mõju käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 2-5 sätestatud viisil, võetakse tema käibe arvutamisel arvesse ainult ettevõtja selle osa käive, mille suhtes tehing sooritati.

 (4) Kui kahe või enama tehingu teel omandatakse valitsev mõju ettevõtja üle või ettevõtja osa üle, võetakse käibe arvutamisel arvesse kõigi nende osade käive, mille suhtes sooritati tehingud eelneva kahe aasta jooksul.

 (5) Kui eelneva kahe aasta jooksul on üks ja sama ettevõtja omandanud valitseva mõju ettevõtjate üle, kes tegutsevad Eestis ühes ja samas majandusharus, peab selle ettevõtja käive, kelle üle omandatakse valitsev mõju, sisaldama ka nende ettevõtjate käivet, kelle üle on valitsev mõju omandatud koondumisele eelneva kahe aasta jooksul.

 (6) Käibe arvutamise juhendi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega . Eri majandusharudes tegutsevate koondumise osaliste käibe arvutamisel võib juhendis ette näha erinevaid metoodikaid.
[RT I 2002, 87, 505 - jõust. 23.10.2002]

§ 25. Koondumisest teatamine

 (1) Koondumisest, mis kuulub kontrollimisele, teatatakse Konkurentsiametile ühe nädala jooksul, arvates:
 1) ühinemislepingu sõlmimisest;
 2) valitseva mõju omandamisest;
 3) ühise valitseva mõju omandamisest;
 4) väärtpaberite avaliku ostupakkumise väljakuulutamisest.

 (2) Koondumisest teatab või teatavad käesoleva seaduse § 19 lõike 1:
 1) punktis 1 nimetatud koondumise osalised ühiselt;
 2) punktis 2 nimetatud valitsevat mõju omandav ettevõtja;
 3) punktis 3 nimetatud ühist valitsevat mõju omandavad ettevõtjad ühiselt;
 4) punktis 4 nimetatud isik, kes omandab valitsevat mõju;
 5) punktis 5 nimetatud ühist valitsevat mõju omandavad isikud ühiselt.

 (3) Krediidiasutused, väärtpaberivahendajad ja kindlustusandjad teatavad koondumisest käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtajal või mitte hiljem kui ühe nädala jooksul pärast vastava ala riikliku järelevalve asutuselt loa saamist.

§ 26. Koondumise teade

 (1) Koondumise teade esitatakse Konkurentsiametile kirjalikult ja selles sisalduvad:
 1) andmed koondumise osaliste kohta, sealhulgas ärinimed, registrikoodid, kontaktandmed, tegevusalad;
 2) koondumise kirjeldus;
 3) andmed koondumise osaliste eelmise majandusaasta käibe kohta;
 4) andmed koondumise osalistega samasse kontserni kuuluvate ja käesoleva seaduse § 24 lõike 1 punktides 1-4 nimetatud ettevõtjate valitseva mõju ja osaluse kohta teistes ettevõtjates;
 5) andmed kaubaturgude kohta, sealhulgas andmed koondumise osaliste turuosade, peamiste konkurentide, klientide ja nende turuosade ning kaubaturule sisenemise või sealt lahkumise tõkete kohta;
 6) teate esitaja kirjeldus koondumise mõjust kaubaturule;
 7) andmed ettevõtjate ühenduste kohta, kuhu kuulub vähemalt üks koondumise osaline;
 8) koondumisega otseselt seotud ja selle jõustamiseks vajalikud konkurentsipiirangud, kui neid esineb, ja põhjendus nende vajalikkusest;
 9) andmed muude koondumisega seotud asjaolude kohta, kui neid esineb, sealhulgas ettepanekud koondumisega otseselt seotud tingimuste ja kohustuste osas.

 (2) Koondumise teatele lisatakse:
 1) välismaa registritesse kantud koondumise osaliste registreerimisdokumentide ärakirjad registritest;
 2) dokumendid, mille alusel koondumine jõustatakse;
 3) koondumise osaliste koondumisele eelnenud majandusaasta aruanded ja raamatupidamisaruanded;
 4) teate esitaja volitusi tõendav dokument;
 5) dokument riigilõivu tasumise kohta;
 6) koondumise teatele lisatud dokumentide loetelu.

 (3) Koondumise teatele lisatakse originaaldokumendid või nende kinnitatud ärakirjad.

 (4) Teatel peab olema selle esitamise kuupäev ja esitaja allkiri.

 (5) Koondumise teate esitamise juhendi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega .

 (6) Kui teade ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1-4 sätestatud nõuetele või lõikes 5 nimetatud juhendile, loetakse teade mitteesitatuks.

 (7) Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja võib määrata tähtaja koondumise teate puuduste kõrvaldamiseks.

 (8) Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja võib vabastada koondumise osalise mõnede käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmete ja dokumentide esitamise kohustusest, kui need ei ole vajalikud antud koondumise menetlemisel.

 (9) Koondumise teates sisalduva teabe juurde, mida koondumisest teataja peab ärisaladuseks, teeb ta vastava märke. Ärisaladuseks ei saa lugeda koondumist ennast ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 4 sätestatud teavet.
[RT I 2002, 87, 505 - jõust. 23.10.2002]

§ 27. Koondumise menetlemine

 (1) Koondumise teate esitamisest 30 kalendripäeva jooksul Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja:
 1) teeb koondumiseks loa andmise otsuse, juhul kui kontrollitava koondumise puhul ei esine käesoleva seaduse § 22 lõikes 2 nimetatud asjaolusid;
 2) teeb täiendava menetluse alustamise otsuse, et selgitada käesoleva seaduse § 22 lõikes 2 nimetatud asjaolude olemasolu või puudumine kontrollitava koondumise puhul;
 3) toimetab kätte kirjaliku teate koondumise teate esitajale, kui tegemist ei ole koondumisega käesoleva seaduse § 19 lõike 1 või 2 tähenduses või koondumist ei kontrollita § 21 kohaselt.

 (11) Koondumise menetluse käigus kontrollib Konkurentsiamet Eestis registreeritud koondumise osaliste andmeid registrites.

 (2) Täiendava menetluse käigus teeb Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja nelja kuu jooksul ühe järgmistest otsustest:
 1) annab koondumiseks loa;
 2) keelab koondumise;
 3) lõpetab menetluse, kui koondumise osalised loobuvad koondumisest.

 (3) Vältimaks turgu valitseva seisundi tekkimise või tugevnemisega seotud konkurentsi kahjustamist, võib Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja, lähtudes koondumise osaliste ettepanekust, koondumiseks loa andmise otsuses kehtestada koondumise osalistele koondumisega otseselt seotud tingimused ja panna kohustused.

 (4) Koondumine on lubatud, kui Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegade jooksul teinud ühte nendes lõigetes sätestatud otsustest.

 (5) Koondumise osalised ei tohi enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud otsuse tegemist teha toiminguid koondumise teostamiseks ega teha midagi, mis võib takistada koondumist keelava otsuse täitmist. Kõik nimetatud toimingud on kehtetud loa saamiseni, välja arvatud juhul, kui koondumine on lubatud vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 4.

 (6) Kui Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja on määranud tähtaja koondumise teates puuduste kõrvaldamiseks, hakkab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaeg kulgema alates puuduste kõrvaldamisest.

 (7) Kui koondumise osalised ei esita Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja määratud tähtaja jooksul vajalikku teavet või materjale, peatub käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegade kulgemine teabe või materjalide esitamiseni.

 (8) [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

 (9) Koondumise teate saamise, käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel tehtud otsuste ning lõike 1 punkti 3 alusel saadetud kirjaliku teate kohta avaldab Konkurentsiamet teadaande väljaandes Ametlikud Teadaanded.

 (10) Asjast huvitatud isikutel on õigus seitsme kalendripäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud koondumise teate saamise kohta teadaande avaldamisest esitada Konkurentsiametile oma arvamus ja vastuväited.
[RT I 2004, 56, 401 - jõust. 01.08.2004]

§ 28. Selgituskohustus ja suuline ärakuulamine

 (1) Kui Konkurentsiamet leiab, et menetletava koondumise puhul esinevad käesoleva seaduse § 22 lõikes 2 nimetatud asjaolud, toimetatakse koondumise teate esitanud isikule kätte vastavasisuline teade.

 (2) Koondumise osaliste taotlusel või Konkurentsiameti initsiatiivil viiakse koondumise osaliste suuliseks ärakuulamiseks läbi istung. Istung toimub Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja poolt ettenähtud päeval ja kohas, millest teatatakse ärakuulamisele kutsutavale isikule haldusmenetluse seaduse §-s 26 sätestatud viisil mitte vähem kui 10 kalendripäeva enne ärakuulamist. Istungile kutsutud isiku kirjaliku põhjendatud taotluse alusel võib Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja ettenähtud tähtaega või kohta muuta.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 29. Koondumise kehtetus

 (1) Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja võib teha otsuse koondumiseks loa andmise otsuse kehtetuks tunnistamise kohta, kui:
 1) koondumise osalised on esitanud valeandmeid või eksitavat või mittetäielikku teavet, mis oli otsuse tegemisel määrav;
 2) koondumisel on rikutud käesolevas seaduses või koondumiseks loa andmise otsuses määratud tähtaegu või muid tingimusi või kohustusi.

 (2) Koondumise loa kehtetuks tunnistamine ei võta koondumise osalistelt õigust taotleda koondumiseks uut luba.

6. peatükk RIIGIABI  

§ 30. Riigiabi

 (1) Riigiabiks loetakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu (edaspidi ka asutamisleping) artikli 87 lõikes 1 sätestatud abi.

 (2) Riigiabi antakse kindlaksmääratud perioodiks ja ulatuses, mis on vajalik asutamislepingu artikli 87 lõigetes 2 ja 3 nimetatud eesmärgi saavutamiseks.

 (3) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata transpordisektorile antava abi suhtes ega asutamislepingu lisas I loetletud toodete tootmise, töötlemise või turustamisega seotud abi suhtes.
[RT I 2004, 25, 168 - jõust. 01.05.2004]

§ 301. Riigiabi andja

 (1) Riigiabi andja on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muud isikud, nagu näiteks sihtasutus, mittetulundusühing, avalik-õiguslik juriidiline isik või käesoleva seaduse § 31 lõikes 31 nimetatud avalik ettevõtja, kes otseselt või kaudselt kasutavad riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse vahendeid riigiabi andmiseks.

 (2) Riigiabi andja on riigiabi andmisel kohustatud tagama riigiabi andmise ja kasutamise läbipaistvuse ja efektiivsuse ning kontrollima riigiabi kasutamise sihipärasust.

 (3) Rahandusministril on õigus riigiabi andjalt nõuda teavet käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse täitmise kohta.
[RT I 2004, 25, 168 - jõust. 01.05.2004]

§ 31. Avalik ettevõtja ja üldist huvi pakkuvat teenust osutav ettevõtja
[RT I 2004, 25, 168 - jõust. 01.05.2004]

 (1) --(3)
[Kehtetud - RT I 2004, 25, 168 - jõust. 01.05.2004]

 (31) Avalik ettevõtja on ettevõtja, kelle üle riigil, kohaliku omavalitsuse üksusel või avalik-õiguslikul juriidilisel isikul on otseselt või kaudselt valitsev mõju omandiõiguse või finantsosaluse kaudu, isiku suhtes kehtivate õigusaktide alusel või muul viisil.

 (32) Üldist huvi pakkuvat teenust osutav ettevõtja on ettevõtja, kellele riik või kohaliku omavalitsuse üksus on teinud ülesandeks üldist huvi pakkuva teenuse osutamise, mida turg ei ole võimeline pakkuma ning mille pakkumist peab riik või kohalik omavalitsus vajalikuks. Üldist huvi pakkuv teenus määratletakse ning selle osutamise kohustus kehtestatakse õigusakti või lepinguga.

 (4) --(6)
[Kehtetud - RT I 2004, 25, 168 - jõust. 01.05.2004]

§ 32. [ Kehtetu - RT I 2004, 25, 168 - jõust. 01.05.2004]

§ 33. Vähese tähtsusega abi

 (1) Vähese tähtsusega abiks loetakse Euroopa Komisjoni määruse 69/2001/EÜ Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamisest vähese tähtsusega abi kohta (ELT L 10, 13.01.2001, lk 30–32) artiklis 2 nimetatud abi.

 (2) Vähese tähtsusega abi andmiseks ei ole Euroopa Komisjonilt asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 ja käesoleva seaduse §-s 34 sätestatud riigiabi andmise luba vaja taotleda.

 (3) Vähese tähtsusega abi antakse Euroopa Komisjoni määruses 69/2001/EÜ sätestatud korras.

 (4) Vähese tähtsusega abi andmise korral on abi andja enne vähese tähtsusega abi andmise otsuse tegemist kohustatud abi saajalt nõudma talle eelmise kolme aasta jooksul antud vähese tähtsusega abi kohta teatise esitamist. Vähese tähtsusega abi teatise esitamise korra ja vormi kehtestab rahandusminister.
[RT I 2004, 25, 168 - jõust. 01.05.2004]

§ 34. Riigiabi andmise luba

 (1) Riigiabi võib anda ainult Euroopa Komisjoni eelneval kirjalikul loal.

 (2) Riigiabi andjal ei ole õigust alustada riigiabi andmist enne, kui Euroopa Komisjon on andnud riigiabi andmise loa või kui vastavalt EL Nõukogu määruse 659/1999/EÜ, mis kehtestab üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (ELT L 83, 27.03.1999, lk 1–9), artikli 4 lõikele 6 loetakse riigiabi Euroopa Komisjoni poolt lubatuks.
[RT I 2004, 25, 168 - jõust. 01.05.2004]

§ 341. Riigiabi andmise loa taotluse esitamine Euroopa Komisjonile

 (1) Riigiabi andja esitab Euroopa Komisjoni kehtestatud nõuetele vastava riigiabi andmise loa taotluse (edaspidi loa taotlus) koos kogu vajaliku teabega rahandusministrile.

 (2) Rahandusminister vaatab loa taotluse läbi ja esitab selle koos kogu vajaliku teabega Eesti Vabariigi alalisele esindusele Euroopa Liidu juures, kes edastab selle Euroopa Komisjonile.

 (3) Kui loa taotlus ei ole täielik, on rahandusministril ühe kuu jooksul, alates loa taotluse kättesaamisest, õigus küsida riigiabi andjalt lisateavet või tagastada loa taotlus riigiabi andjale ettepanekuga seda täiendada.

 (4) Euroopa Komisjoni poolt loa taotluse menetlemise käigus nõutud lisateabe esitab riigiabi andja rahandusministri kaudu Eesti Vabariigi alalisele esindusele Euroopa Liidu juures, kes edastab selle Euroopa Komisjonile.
[RT I 2004, 25, 168 - jõust. 01.05.2004]

§ 342. Grupierandiga hõlmatud riigiabi

 (1) Grupierandiga hõlmatud riigiabiks loetakse EL Nõukogu määruse 994/1998/EÜ Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 92 ja 93 kohaldamisest horisontaalse abi teatud kategooriate suhtes (ELT L 142, 14.05.1998, lk 1–4) artiklis 1 nimetatud abi, mille kohta Euroopa Komisjon on kehtestanud vastava grupierandi määruse.

 (2) Grupierandiga hõlmatud riigiabi andmiseks ei ole Euroopa Komisjonilt asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 ja käesoleva seaduse §-s 34 sätestatud riigiabi andmise luba vaja taotleda.

 (3) Grupierandiga hõlmatud riigiabi andmise korral on riigiabi andja kohustatud enne riigiabi andmist esitama rahandusministrile Euroopa Komisjoni kehtestatud nõuetele vastava teate eelnõu (edaspidi käesolevas peatükis eelnõu) koos individuaalse riigiabi või abiprogrammi kirjeldusega, mis tõendab kavandatava riigiabi kokkusobivust vastavas grupierandi määruses sätestatud tingimustega. Eelnõu läbivaatamisel on rahandusministril õigus vajaduse korral küsida lisateavet.

 (4) Rahandusminister annab oma seisukoha kavandatava riigiabi kokkusobivuse kohta vastavas grupierandi määruses sätestatud tingimustega ühe kuu jooksul eelnõu kättesaamisest.

 (5) Riigiabi andjal ei ole õigust alustada riigiabi andmist enne rahandusministri seisukoha saamist.

 (6) Grupierandiga hõlmatud riigiabi andmise teate, mida on vajaduse korral täpsustatud rahandusministri seisukohast tulenevalt, esitab riigiabi andja viivitamata individuaalse riigiabi või abiprogrammi rakendamise alustamisel rahandusministrile.

 (7) Rahandusminister edastab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teate Eesti Vabariigi alalisele esindusele Euroopa Liidu juures, kes edastab selle Euroopa Komisjonile.

 (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teade peab olema Euroopa Komisjonile edastatud hiljemalt 20 päeva jooksul individuaalse riigiabi või abiprogrammi rakendamise alustamisest.
[RT I 2004, 25, 168 - jõust. 01.05.2004]

  §-d 35--41.
[Kehtetud - RT I 2004, 25, 168 - jõust. 01.05.2004]

§ 42. Ebaseadusliku riigiabi ja väärkasutatud riigiabi tagastamine

 (1) Ebaseaduslikuks riigiabiks loetakse EL Nõukogu määruse 659/1999/EÜ artikli 1 punktis f nimetatud abi.

 (2) Riigiabi väärkasutamiseks loetakse EL Nõukogu määruse 659/1999/EÜ artikli 1 punktis g sätestatut.

 (3) Kui Euroopa Komisjon või Euroopa Kohus on Eesti Vabariigile edastanud otsuse, et ebaseaduslik riigiabi või väärkasutatud riigiabi tuleb riigiabi saajal tagastada, edastab rahandusminister nimetatud otsuse ebaseadusliku riigiabi või väärkasutatud riigiabi andjale. Riigiabi andja on kohustatud riigiabi saajalt vastavalt Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu otsusele riigiabi tagasi nõudma.
[RT I 2004, 25, 168 - jõust. 01.05.2004]

  §-d 43--48.
[Kehtetud - RT I 2004, 25, 168 - jõust. 01.05.2004]

§ 49. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi aruandlus

 (1) Riigiabi andjad on kohustatud esitama rahandusministrile iga aasta 1. märtsiks riigiabi aruande eelneval kalendriaastal antud riigiabi kohta. Aruanne esitatakse kirjalikult ja elektrooniliselt vastavalt Euroopa Komisjoni kehtestatud nõuetele.

 (2) Vähese tähtsusega abi andjad on kohustatud esitama rahandusministrile iga aasta 1. märtsiks vähese tähtsusega abi aruande eelneval kalendriaastal antud vähese tähtsusega abi kohta. Aruanne esitatakse kirjalikult ja elektrooniliselt. Vähese tähtsusega abi aruande esitamise korra ja vormi kehtestab rahandusminister.

 (3) Rahandusminister edastab talle esitatud riigiabi aruanded Eesti Vabariigi alalisele esindusele Euroopa Liidu juures, kes edastab need Euroopa Komisjonile.
[RT I 2004, 25, 168 - jõust. 01.05.2004]

§ 491. Koostö�� Euroopa Komisjoniga järelevalve ja kohapealse kontrolli teostamisel

 (1) Rahandusministeerium osutab Euroopa Komisjonile riigiabi järelevalve ja kohapealse kontrolli teostamiseks vajaduse korral abi.

 (2) EL Nõukogu määruse 659/1999/EÜ artikli 22 lõikes 6 sätestatud juhul esitab rahandusminister või tema poolt volitatud isik kirjaliku taotluse Tallinna Halduskohtule anda Euroopa Komisjoni volitatud ametnikele ja ekspertidele kontrolli teostamiseks luba. Koos taotlusega esitatakse Tallinna Halduskohtule kirjalik volitus, milles on täpsustatud kontrollimise põhjus ja eesmärk.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud loa andmine otsustatakse halduskohtumenetluse seadustiku (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend, 96; 846; 2000, 51, 321; 2001, 53, 313; 58, 355; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 62, 376; 2003, 13, 67; 23, 140) 4. peatükis ettenähtud korras.
[RT I 2004, 25, 168 - jõust. 01.05.2004]

7. peatükk KÕLVATU KONKURENTS  

§ 50. Kõlvatu konkurentsi keeld

 (1) Kõlvatu konkurents on ebaaus äritegevus, heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod, sealhulgas:
 1) eksitava teabe avaldamine, avaldamiseks esitamine, tellimine, konkurendi või tema kauba halvustamine;
 2) konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine, konkurendi töötaja või esindaja ärakasutamine.

 (2) Kõlvatu konkurents on keelatud.

 (3) Reklaamina käsitatava eksitava, kõlvatu või halvustava teabe puhul rakendatakse reklaamiseaduse (RT I 1997, 52, 835; 1999, 27, 388; 30, 415; 2001, 23, 127; 50, 284) sätteid.

§ 51. Eksitava teabe avaldamine, avaldamiseks esitamine, tellimine, konkurendi või tema kauba halvustamine

 (1) Eksitav teave on ebatõesed andmed, mis võivad ostja tavalise tähelepanelikkuse juures tekitada pakkumisest eksliku mulje või millega kahjustatakse või võidakse kahjustada teise ettevõtja mainet või tema majandustegevust.

 (2) Keelatud on eksitava teabe avaldamine või avaldamiseks esitamine või tellimine kas enda või kaubaturul osaleva teise ettevõtja, tema kauba või töövahendi kohta, välja arvatud teabe avaldamine, kui avaldajalt on sellise teabe avaldamine tellitud või avaldaja ei vastuta teiste poolt temale esitatud teabe õigsuse eest.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete all mõistetakse eelkõige teavet pakutavate kaupade päritolu, omaduste, valmistamisviisi, hankimisviisi või -allikate, hinna, tariifi, allahindluse, auhindamise, müügi põhjuste ja varude suuruse ning ettevõtja eesõiguste, finantsseisundi ja muude omaduste kohta.

§ 52. Konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine, teise ettevõtja töötaja või esindaja ärakasutamine

 (1) Konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine on konkurendi konfidentsiaalse teabe kasutamine, kui vastavad andmed on saadud seadusevastaselt.

 (2) Konkurendi töötaja või esindaja ärakasutamine on tema mõjutamine tegutsema mõjutaja või kolmanda isiku huvides.

§ 53. Kõlvatu konkurentsi tuvastamine

  Kõlvatu konkurents või selle puudumine tuvastatakse poolte vaidluses tsiviilkohtumenetluse korras.

8. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE  

§ 54. Riikliku järelevalve korraldus

 (1) Konkurentsiamet teostab riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse täitmise üle, välja arvatud 6. ja 7. peatükis sätestatu täitmise üle.

 (2) [Kehtetu - RT I 2004, 25, 168 - jõust. 01.05.2004]

§ 55. Konkurentsiameti pädevus

 (1) Konkurentsiamet on pädev teostama kõiki käesoleva seaduse alusel temale pandud toiminguid ja võtma tarvitusele meetmeid konkurentsi kaitsmiseks.

 (2) Konkurentsiamet analüüsib konkurentsiolukorda, kavandab konkurentsi soodustavaid meetmeid, annab soovitusi konkurentsiolukorra parandamiseks ja teeb ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks ning arendab koostööd teiste riikide ja riikide ühenduste konkurentsialase järelevalve asutustega.

§ 56. Konkurentsiameti koostöö Euroopa Liidus

 (1) Konkurentsiamet on konkurentsiküsimustega tegelev organ, kes vastutab Euroopa Ühenduse asutamislepingu (edaspidi asutamisleping) artiklite 81 ja 82 kohaldamise eest EL Nõukogu määruse 1/2003/EÜ asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (ELT L 1, 04.01.2003, lk 1–25) artikli 35 tähenduses ja osutab vajaduse korral Euroopa Komisjonile abi konkurentsialase järelevalve ja kohapealse kontrolli teostamisel.

 (2) Konkurentsiamet teeb koostööd Euroopa Liidu liikmesriikide (edaspidi liikmesriik) konkurentsiküsimustega tegelevate organitega ja Euroopa Komisjoniga Euroopa Ühenduse konkurentsieeskirjade kohaldamisel Euroopa Liidu õigusaktidega sätestatud tingimustel ja korras.

 (3) Asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaldamisega seotud asja läbivaatamisel kaasab kohus protsessi arvamuse andmiseks Konkurentsiameti.
[RT I 2004, 56, 401 - jõust. 01.08.2004]

§ 57. Konkurentsiameti õigus nõuda teavet

 (1) Konkurentsiametil on õigus nõuda kõigilt füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning nende esindajatelt, samuti riigiasutustelt ja kohaliku omavalitsuse üksustelt ning nende ametiisikutelt teavet:
 1) konkurentsiolukorra analüüsimiseks;
 2) kaubaturu piiritlemiseks;
 3) kokkuleppe, tegevuse või otsuse kontrollimiseks;
 4) erandi andmise otsustamiseks;
 5) turgu valitsevat seisundit omava ettevõtja tegevuse kontrollimiseks;
 6) koondumise kontrollimiseks;
7)--8)
[kehtetud - RT I 2002, 82, 480 - jõust. 24.10.2002]
 9) käesoleva seaduse täitmise üle riikliku järelevalve teostamiseks.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teavet nõutakse kirjalikus taotluses, milles tuuakse ära teabenõude eesmärk ja õiguslik alus ning viidatakse ettekirjutuse tegemise võimalusele teabe esitamata jätmise ning mittetäieliku, ebaõige ja eksitava teabe esitamise eest. Teabe esitamise tähtajaks määratakse mitte vähem kui 10 kalendripäeva.

 (3) Konkurentsiametil on õigus f��üsilist isikut, sealhulgas juriidilise isiku või juriidiliseks isikuks mitteoleva ühenduse esindajat või töötajat või riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse ametiisikut või nende esindajaid, kutsuda Konkurentsiametisse seletusi andma või võtta nendelt seletusi kohapeal. Seletused vormistatakse kirjalikult ning iga seletuse lehekülg allkirjastatakse seletuse võtja ja seletuse andja poolt. Kui seletuse andja keeldub seletusele alla kirjutamast, tehakse seletusse kanne seletusele allakirjutamisest keeldumise ja allakirjutamisest keeldumise motiivide kohta.
[RT I 2004, 56, 401 - jõust. 01.08.2004]

§ 58. Konkurentsiametisse kutsumine
[RT I 2002, 82, 480 - jõust. 24.10.2002]

 (1) Füüsiline isik, sealhulgas juriidilise isiku või juriidiliseks isikuks mitteoleva ühenduse esindaja või töötaja või riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse ametiisik või nende esindajad, kutsutakse Konkurentsiametisse kutsega, milles märgitakse:
 1) kutsutava isiku nimi või nimetus;
 2) kutsumise põhjus ja õiguslik alus;
 3) [kehtetu - RT I 2002, 82, 480 - jõust. 24.10.2002]
 4) ilmumise aeg ja koht;
 5) kutsutava isiku õigused, sealhulgas õigus esitada kirjalik seletus;
 6) kohustus teatada ilmumata jäämise mõjuvatest põhjustest.

 (2) Kutse antakse kätte allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega (edaspidi kättetoimetamine) ning ilmumiseks antakse kutsutud isikule või tema esindajale mitte vähem kui 10 kalendripäeva. Poolte kokkuleppel võib seda tähtaega muuta, samuti edastada kutse suuliselt.

 (3) -(6)
[Kehtetud - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 59. Konkurentsiameti õigus nõuda materjale

 (1) Konkurentsiametil on õigus nõuda kõigilt füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning nende esindajatelt, samuti riigiasutustelt ja kohaliku omavalitsuse üksustelt ning nende ametiisikutelt ja esindajatelt dokumentide, nende kavandite ja muude materjalide originaale või nende ärakirju, mille vastavust originaalile kinnitab nende esitaja oma allkirjaga. Ärakirja esitamise korral on Konkurentsiametil õigus nõuda algdokumenti ärakirja õigsuse kontrollimiseks.

 (2) Materjali üle andnud isiku või tema esindaja nõudel väljastatakse talle Konkurentsiameti kinnitus vastava materjali vastuvõtmise kohta ning neil on õigus Konkurentsiametilt pärast järelevalvetoimingute lõppu nende poolt esitatud dokumentide, kavandite ja muude materjalide originaalid tagasi saada.

§ 60. Ettevõtja asukoha ja tegevuskoha kontrollimine

 (1) Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja käskkirjaga volitatud Konkurentsiameti ametnikul või esindajal (edaspidi kontrollimist teostav isik) on õigus käesoleva seaduse rikkumise või võimaliku rikkumise tuvastamise eesmärgil kontrollida ettevõtja asukohta ja tegevuskohta, sealhulgas ettevõtet, territooriumi, hoonet, ruumi ja transpordivahendit, ilma eelneva hoiatuse või eriloata nii tööajal kui tegevuskoha kasutamise ajal. Ettevõtja nõusolekul võib tema asukohta, tegevuskohta või ettevõtet kontrollida ka muul ajal.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kontrollimine toimub ettevõtja, tema esindaja või töötaja teadmisel ning neil on õigus viibida kontrollimise juures.

 (3) Kontrollitava ettevõtja asukohas või tegevuskohas esitab kontrollimist teostav isik sellele ettevõtjale, tema esindajale või töötajale Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja käskkirja kontrollimist teostava isiku volitamise kohta.

 (4) Kontrollimist teostaval isikul on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kontrollimisel järgmised õigused:
 1) õigus kontrollida viivitamata ettevõtja tegevust puudutavaid dokumente, nende kavandeid ja muid materjale ning saada neist kontrollitava ettevõtja kulul ärakirju või koopiaid, mille originaalile vastavust kinnitab nende esitaja oma allkirjaga;
 2) õigus kontrollida viivitamata kontrollitava ettevõtja asukohas ja tegevuskohas elektroonilisel kujul arvutis peetavaid andmeid ja andmebaase ning elektroonilisi andmekandjaid ning teha neist kontrollitava ettevõtja kulul väljatrükke ja elektroonilisi koopiaid, mille õigsust kinnitab kontrollitav isik, tema esindaja või töötaja oma allkirjaga väljatrükil või eraldi lehel;
 3) õigus võtta ettevõtjalt, tema esindajalt või töötajalt seletusi, mis vormistatakse vastavalt käesoleva seaduse § 57 lõikele 3.

 (5) Kontrollimist teostaval isikul on kohustus koostada kontrollimise tulemuste kohta protokoll.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud protokolli märgitakse:
 1) protokolli koostamise aeg ja koht;
 2) protokolli koostaja nimi ja ametikoht;
 3) kontrollitava füüsilise isiku, tema esindaja või töötaja nimi ja ametikoht või juriidilise isiku puhul juriidilise isiku nimetus ja juriidilise isiku esindaja või töötaja nimi ja ametikoht;
 4) kontrollimise käik;
 5) märge kontrollitavale ettevõtjale, tema esindajale või töötajale käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud käskkirja esitamise kohta;
 6) loetelu kontrollitavalt ettevõtjalt, tema esindajalt või töötajalt võetud seletuste kohta;
 7) kontrollimise käigus saadud materjalide loetelu;
 8) märge tõlgi osavõtu kohta, kui tõlk osaleb;
 9) kontrollitava ettevõtja või tema esindaja või töötaja märkused kontrollimise kohta;
 10) märge selle kohta, et kontrollitav ettevõtja, tema esindaja või töötaja on saanud kätte protokolli ühe eksemplari.

 (7) Kui ettevõtja või tema esindaja või töötaja takistab kontrollimisalast tegevust, tehakse protokolli sellekohane kanne, märkides võimaluse korral takistamise motiivid.

 (8) Protokoll koostatakse kahes eksemplaris, millele kirjutavad alla koostaja ja kontrollitava ettevõtja esindaja või töötaja. Allkiri antakse igale leheküljele ning kontrollitav ettevõtja ja Konkurentsiamet saavad protokollist kumbki ühe eksemplari. Konkurentsiameti eksemplarile lisatakse kõik kontrollimise käigus saadud materjalid.

 (9) Kui kontrollitav ettevõtja, tema esindaja või töötaja keeldub protokollile alla kirjutamast, tehakse protokolli vastav kanne ja märgitakse allakirjutamisest keeldumise motiivid.
[RT I 2004, 56, 401 - jõust. 01.08.2004]

§ 61. Soovituste andmine

  Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja võib anda riigiasutusele ja kohaliku omavalitsuse üksusele, füüsilisele ja juriidilisele isikule soovitusi konkurentsiolukorra parandamiseks.
28.11.2013 12:13
Veaparandus - Parandatud täheviga sõnas "omavalitsuse" Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.
[RT I 2002, 82, 480 - jõust. 24.10.2002]

§ 62. Ettekirjutus ja sunniraha määramine

 (1) Konkurentsiameti peadirektoril või tema asetäitjal on õigus teha ettekirjutus füüsilisele või juriidilisele isikule, kui nimetatud isik:
 1) jättis Konkurentsiameti kirjalikus taotluses nõutud teabe või materjalid tähtajaks esitamata;
 2) takistas ettevõtja asukoha või tegevuskoha kontrollimist;
 3) jättis suulisele arutamisele või seletuse andmisele ilmumata;
 4) jõustas koondumise, mis kuulub kontrollimisele ning mille kohta ei ole käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punkti 1 ja lõike 2 punkti 1 alusel tehtud vastavat otsust või on tehtud koondumist keelav otsus § 27 lõike 2 punkti 2 alusel või milleks antud loa on Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja tunnistanud kehtetuks, või rikkus koondumise loa tingimusi või ei täitnud koondumise loa kohustusi;
 5) kuritarvitas turgu valitsevat seisundit;
 6) rikkus konkurentsi kahjustava kokkuleppe, tegevuse või otsuse keeldu;
 7) ei täitnud eri- või ainuõigust või olulist vahendit omava ettevõtja kohustust.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustusliku ettekirjutusega võidakse kohustada:
 1) tegema ettekirjutuses nõutav tegu;
 2) hoiduma keelatud teost;
 3) lõpetama või peatama konkurentsi kahjustav tegevus;
 4) taastama õigusrikkumise eelne olukord.

 (3) Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja võib määrata ettekirjutuse täitmata jätmise korral sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras füüsilistele isikutele kuni 50 000 krooni ja juriidilistele isikutele kuni 100 000 krooni.
[RT I 2004, 56, 401 - jõust. 01.08.2004]

§ 63. Ärisaladuse hoidmise kohustus

 (1) Ärisaladuseks loetakse niisugune teave ettevõtja äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib selle ettevõtja huve kahjustada. Ärisaladus ei ole avalikustamisele kuuluv või avalikustatud teave, Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja tehtud otsus ja ettekirjutus ning Konkurentsiameti peadirektori, tema asetäitja või Konkurentsiameti muu ametniku koostatud dokument, millest on ärisaladused välja jäetud.

 (2) Konkurentsiameti ametnikul ei ole õigust avaldada teistele isikutele ega avalikustada ettevõtja nõusolekuta tema ärisaladusi, sealhulgas pangasaladusi, mida ta on teada saanud oma teenistuskohustuste täitmise käigus, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Ettevõtja määrab kindlaks teabe, mida ta põhjendatult loeb oma ärisaladuseks. Konkurentsiameti nõudmisel peab ettevõtja põhjendama teabe määramist ärisaladuseks. Muud teavet ei loeta ärisaladuseks, välja arvatud teave, mis õigusaktide kohaselt avaldamisele ei kuulu.

 (3) Konkurentsiameti ametnik võib avaldada ja kasutada ettevõtja ärisaladust, mis on vajalik konkurentsialase süüteo toimepanemise, käesoleva seaduse või asutamislepingu artiklite 81 ja 82 rikkumise tõendamiseks. Konkurentsiameti ametnik võib esitada kohtule ärisaladust sisaldavad dokumendid kriminaal-, tsiviil- või haldusasja või väärteo arutamise ettevalmistamiseks, arutamiseks ja kohtulahendi tegemiseks.

 (4) Konkurentsiametil on asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaldamisel õigus vahetada Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide konkurentsiküsimustega tegelevate organitega sisulist või õiguslikku teavet, sealhulgas ettevõtjate ärisaladusi ja muud konfidentsiaalset teavet, ning kasutada Euroopa Komisjonilt ja liikmesriikide konkurentsiküsimustega tegelevatelt organitelt saadud teavet tõendusmaterjalina EL Nõukogu määruse 1/2003/EÜ artiklis 12 sätestatud tingimustel.

 (5) Konkurentsiamet jätab avalikustamisele kuuluvate otsuste ja ettekirjutuste tekstist välja ärisaladused ja muu konfidentsiaalse teabe.
[RT I 2004, 56, 401 - jõust. 01.08.2004]

§ 631. Taotlus

 (1) Haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus Konkurentsiametile esitatav avaldus (edaspidi taotlus) peab olema kirjalik ja selles märgitakse haldusmenetluse seaduse § 14 lõikes 3 nimetatud andmed.

 (2) Taotlusele kirjutab alla selle esitaja või tema esindaja. Juriidilise isiku ja juriidiliseks isikuks mitteoleva ühenduse nimel esitatud taotlusele kirjutab alla selleks volitatud isik. Taotluse esitaja esindaja lisab taotlusele volitust tõendava dokumendi. Taotlusele lisatakse taotluse esitajale kättesaadavad tõendid.

 (3) Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja otsusega võib taotluse esitaja nime tema põhjendatud avalduse alusel tunnistada teistele isikutele avaldamisele mittekuuluvaks.
[RT I 2004, 56, 401 - jõust. 01.08.2004]

§ 632. Taotluse läbi vaatamata jätmine

 (1) Taotlus tagastatakse taotlejale läbi vaatamata, kui:
 1) taotlus on ilmselgelt põhjendamatu;
 2) sama asi on Euroopa Komisjoni menetluses või samas asjas on olemas Euroopa Komisjoni otsus.

 (2) Taotluse võib taotlejale tagastada läbi vaatamata, kui sama asi on teise liikmesriigi konkurentsiküsimustega tegeleva organi menetluses või samas asjas on olemas teise liikmesriigi konkurentsiküsimustega tegeleva organi otsus.

 (3) Taotlus jäetakse käiguta, kui taotlejat ei ole võimalik identifitseerida, see tähendab puuduvad taotleja nimi või olulised kontaktandmed.
[RT I 2004, 56, 401 - jõust. 01.08.2004]

§ 633. Menetluse peatamine

 (1) Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja võib menetluse oma otsusega peatada, kui asja kohta seisukoha võtmisel olulist tähtsust omav ja selle asjaga seotud haldus-, halduskohtu-, tsiviil-, väärteo- või kriminaalmenetlus on pooleli.

 (2) Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja taastab menetluse oma otsusega käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud menetluses kohtulahendi või haldusakti jõustumisel.
[RT I 2004, 56, 401 - jõust. 01.08.2004]

§ 634. Menetluse lõpetamine

 (1) Menetluse võib lõpetada Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja otsusega, kui:
 1) ettevõtja tegevuses puuduvad käesoleva seaduse rikkumise tunnused;
 2) konkurentsi ei ole oluliselt kahjustatud;
 3) ettevõtja on oluliselt parandanud konkurentsi olukorda kaubaturul;
 4) samas asjas on alustatud väärteo- või kriminaalmenetlus;
 5) taotluse esitaja on oma taotluse tagasi võtnud ning menetluse lõpetamine ei kahjusta kolmandate isikute õigusi ja vabadusi;
 6) sama asi on teise liikmesriigi konkurentsiküsimustega tegeleva organi menetluses või samas asjas on olemas teise liikmesriigi konkurentsiküsimustega tegeleva organi otsus.

 (2) Menetlus lõpetatakse, kui sama asi on Euroopa Komisjoni menetluses või samas asjas on olemas Euroopa Komisjoni otsus.
[RT I 2004, 56, 401 - jõust. 01.08.2004]

§ 635. Kohtu luba kontrolli teostamiseks

 (1) Kirjaliku ja põhjendatud taotluse anda luba Euroopa Komisjonile kontrolli teostamiseks EL Nõukogu määruse 1/2003/EÜ artiklites 20 ja 21 sätestatud tingimustel ja korras esitab Tallinna Halduskohtu esimehele või tema määratud sama kohtu halduskohtunikule Konkurentsiameti peadirektor, tema asetäitja või nende volitatud isik.

 (2) Enne loa andmist kontrollib kohtunik Euroopa Komisjoni otsuse autentsust ning proportsionaalsust selles osas, etkavandatud sunnimeetmed ei oleks kontrolli sisu seisukohalt meelevaldsed ega liigsed, võttes eelkõige arvesse kahtlustatava rikkumise tõsidust, otsitava tõendusmaterjali tähtsust, asjaomase ettevõtja osalust ning tõenäosust, et kontrolli sisuga seotud raamatupidamis- ja äridokumente hoitakse ruumides, millega seoses luba taotletakse. Loa andmisel ei hinda kohtunik kontrolli teostamise vajalikkust.

 (3) Sunnimeetmete proportsionaalsuse kontrollimisel võib kohtunik nõuda Euroopa Komisjonilt otse või Konkurentsiameti kaudu selgitusi kavandatavate sunnimeetmete proportsionaalsuse kontrollimiseks. Kohtunikul ei ole õigust nõuda Euroopa Komisjoni toimikus sisalduva teabe esitamist.

 (4) Käesolevas paragrahvis nimetatud loa andmine otsustatakse halduskohtumenetluse seadustiku (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321; 2001, 53, 313; 58, 355; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 62, 376; 2003, 13, 67; 23, 140) haldustoiminguks loa andmise sätete järgi.
[RT I 2004, 56, 401 - jõust. 01.08.2004]

  §-d 64--73.
[Kehtetud - RT I 2002, 82, 480 - jõust. 24.10.2002]

9. peatükk VASTUTUS  

§ 731. Riikliku järelevalve teostamise takistamine

  Juriidilise isiku poolt Konkurentsiametile järelevalve teostamiseks vajalike dokumentide või andmete esitamisest keeldumise, tähtaegselt esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest või dokumentide või andmete esitamise eest sellisel kujul, mis ei võimaldanud järelevalvet teostada, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni .
[RT I 2004, 25, 168 - jõust. 01.05.2004]

§ 732. [Kehtetu - RT I 2004, 25, 168 - jõust. 01.05.2004]

§ 733. [Kehtetu - RT I 2002, 82, 480 - jõust. 24.10.2002]

§ 734. [Kehtetu - RT I 2004, 56, 401 - jõust. 01.08.2004]

§ 735. Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine

 (1) Juriidilise isiku juhatuse, seda asendava organi või nõukogu liikme poolt ebaõiglaste äritingimuste kehtestamise, ostjate kahjuks tootmise või teenindamise või kaubaturu, tehnilise arengu või investeeringute piiramise, samuti muu tegevuse eest, millega on kaasnenud turgu valitseva juriidilise isiku seisundi kuritarvitamine kaubaturul, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni.
[RT I 2004, 56, 401 - jõust. 01.08.2004]

§ 736. Koondumisest mitteteatamine ja konkurentsi kahjustav koondumine

 (1) Juriidilise isiku juhatuse, seda asendava organi või nõukogu liikme poolt koondumisest tähtajaks teatamata jätmise eest, samuti koondumise keelu või koondumise loa tingimuste rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni.
[RT I 2004, 56, 401 - jõust. 01.08.2004]

§ 737. Eri- ja ainuõigust ning olulist vahendit omava ettevõtja kohustuste täitmata jätmine

 (1) Juriidilise isiku juhatuse, seda asendava organi või nõukogu liikme poolt teisele ettevõtjale mõistlikel või mittediskrimineerivatel tingimustel võrgustikule, infrastruktuurile või muule olulisele vahendile juurdepääsu mittelubamise eest, samuti muu tegevuse eest, millega on kaasnenud eri- või ainuõigust või olulist vahendit omava juriidilise isiku seaduses sätestatud kohustuste rikkumine, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni.
[RT I 2004, 56, 401 - jõust. 01.08.2004]

§ 738. Menetlus

 (1) Käesoleva seaduse §-des 731 ja 735–737 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 82, 480; 105, 612; 2003, 4, 22; 83, 557; 90, 601; 2004, 7, 40; 46, 329) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313; 110, 654; 2003, 26, 156; 83, 557; 88, 590) sätteid.

 (2) Käesoleva seaduse §-des 731 ja 735–737 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Konkurentsiamet.
[RT I 2004, 56, 401 - jõust. 01.08.2004]

  §-d 74--77.
[Kehtetud - RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 78. Kahjude hüvitamine

  Käesoleva seadusega keelatud tegude toimepanemisega tekitatud varaline või muu kahju kuulub hüvitamisele tsiviilkorras.

10. peatükk RAKENDUSSÄTTED  

§-d 79--86. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 87. Seaduse rakendamine

 (1) Käesolevat seadust kohaldatakse kõigi konkurentsi kahjustavate kokkulepete, kooskõlastatud tegevuste ja otsuste suhtes, mis kehtivad käesoleva seaduse jõustumise hetkel ja mis teostatakse pärast seda.

 (2) Juhtumeid, mille menetlemine on alustatud enne käesoleva seaduse jõustumist, menetletakse juhtumi menetluse alustamise ajal kehtinud seaduse järgi.

 (3) Eri- ja ainuõiguseks loetakse ka enne 1998. aasta 1. oktoobrit ettevõtjale riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt ükskõik millises vormis ja korras antud luba, mis võimaldab ettevõtjal olla kaubaturul teiste ettevõtjatega võrreldes eelisseisundis või ainsaks ettevõtjaks antud kaubaturul.

 (4) Vabariigi Valitsus ja ministrid viivad konkurentsiseaduse (RT I 1998, 30, 410; 1999, 89, 813; 2000, 53, 343; RT III 2000, 21, 232) alusel vastuvõetud määrused käesoleva seadusega kooskõlla kolme kuu jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist.

§ 88.   §-d 89--90. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

[ Kehtetu - RT I 2004, 25, 168 - jõust. 01.05.2004]