Teksti suurus:

Eesti Vabariigi ja Belgia Kuningriigi vaheline tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:15.04.2003
Avaldamismärge:RT II 2000, 25, 153

Eesti Vabariigi ja Belgia Kuningriigi vaheline tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping

Vastu võetud 05.11.1999

(õ) 13.08.09 15:30

Välislepingu ratifitseerimise seadus

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

 


Eesti Vabariigi valitsus ja Belgia Kuningriigi valitsus

soovides sõlmida lepingut tulumaksuga topeltmaksustamise vältimiseks ning maksudest hoidumise tõkestamiseks, leppisid kokku järgnevas:

I peatükk
LEPINGU ULATUS

Artikkel 1. Isikuline ulatus

Käesolev leping kehtib isikute suhtes, kes on ühe või mõlema lepinguosalise riigi residendid.

Artikkel 2. Lepingualused maksud

1. Käesolev leping kehtib lepinguosalise riigi, tema riiklike allüksuste või kohalike omavalitsuste poolt kehtestatud tulumaksude suhtes, seda sõltumata nende sissenõudmise viisist.

2. Tulumaksudena käsitletakse makse, mis on kehtestatud kogu tulule või tulu koostisosadele, sealhulgas makse vallas- või kinnisvara võõrandamisest saadud tulule, samuti makse kapitali väärtuse kasvule.

3. Olemasolevad maksud, mille suhtes leping kehtib, on konkreetselt:
a) Eestis:
(i) tulumaks;
(ii) kohalik tulumaks;
(edaspidi «Eesti maks»);
b) Belgias:
(i) füüsilise isiku tulumaks;
(ii) ettevõtte tulumaks;
(iii) juriidilise üksuse tulumaks;
(iv) mitteresidendi tulumaks;
(v) täiendav kriisimakse,
sealhulgas ettemaksed, maksudele ja ettemaksetele kehtestatud lisamaksed ning füüsilise isiku tulumaksu täiendused;
(edaspidi «Belgia maks»).

4. Leping kehtib ka iga samase või olemuslikult sarnase maksu suhtes, mis on kehtestatud pärast käesoleva lepingu allakirjutamise kuupäeva lisaks olemasolevatele maksudele või nende asemel. Lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud teatavad teineteisele igast tähtsamast muudatusest, mis on tehtud nende vastavates maksuseadustes.

II peatükk
MÕISTED

Artikkel 3. Üldmõisted

1. Käesolevas lepingus, kui kontekst ei nõua teisiti:
a) mõiste «Eesti» tähistab Eesti Vabariiki ja, kasutatuna geograafilises mõttes, tähistab Eesti territooriumi ja muid Eesti territoriaalvetega külgnevaid alasid, kus Eesti võib Eesti seaduste alusel ja kooskõlas rahvusvahelise õigusega kasutada õigusi merepõhja, maapõue ning neis leiduvate loodusvarade suhtes;
b) mõiste «Belgia» tähistab Belgia Kuningriiki; geograafilises mõttes kasutatuna tähistab mõiste Belgia Kuningriigi territooriumi, sealhulgas territoriaalmerd ja muud mereala ning õhuruumi, kus Belgia Kuningriik kasutab kooskõlas rahvusvahelise õigusega suveräänseid õigusi või jurisdiktsiooni;
c) mõisted «lepinguosaline riik» ja «teine lepinguosaline riik» tähistavad Eestit või Belgiat, nii nagu kontekst seda nõuab;
d) mõiste «isik» hõlmab füüsilist isikut, kompaniid ja muud isikute ühendust;
e) mõiste «kompanii» tähistab juriidilist isikut või iga üksust, keda maksustamise eesmärgil käsitletakse juriidilise isikuna;
f) mõisted «lepinguosalise riigi ettevõte» ja «teise lepinguosalise riigi ettevõte» tähistavad vastavalt lepinguosalise riigi residendi ettevõtet ja teise lepinguosalise riigi residendi ettevõtet;
g) mõiste «rahvusvaheline transport» tähistab lepinguosalise riigi ettevõtte mere- või õhutransporti, välja arvatud juhul, kui mere- või õhutransport toimub ainult teise lepinguosalise riigi piirides;
h) mõiste «kompetentne ametivõim» tähistab:
(i) Eestis rahandusministrit või tema volitatud esindajat;
(ii) Belgias rahandusministrit või tema volitatud esindajat;
i) mõiste «kodanik» tähistab:
(i) lepinguosalise riigi kodakondsust omavat füüsilist isikut;
(ii) juriidilist isikut, partnerluse vormi või assotsiatsiooni, kelle staatus on määratletud lepinguosalises riigis kehtivate seadustega.

2. Kui lepinguosaline riik kasutab lepingu rakendamisel mingil ajal teisi siin defineerimata mõisteid, siis on neil, kui kontekst ei nõua teisiti, tähendus, mis neil on samal ajal selle riigi seaduse alusel vastavate maksude kohta, mille suhtes leping kehtib, kusjuures mõiste tähendus vastavates maksuseadustes on ülimuslik mõistele selle riigi teiste seaduste alusel antud tähenduse suhtes.

Artikkel 4. Resident

1. Käesoleva lepingu mõttes tähistab mõiste «lepinguosalise riigi resident» isikut, kellel on selle riigi seaduste alusel maksukohustus elukoha, residentsuse, juhtkonna asukoha, asutamiskoha või mõne muu sarnase kriteeriumi tõttu. Mõiste hõlmab ka seda riiki, tema riiklikke allüksusi ja kohalikke omavalitsusi. Seejuures ei hõlma mõiste isikut, kellel on selles riigis maksukohustus ainult seal asuvate tuluallikate tõttu.

2. Kui lõike 1 sätete kohaselt on füüsiline isik mõlema lepinguosalise riigi resident, siis määratakse tema staatus järgnevalt:
a) teda loetakse residendiks ainult riigis, kus tal on alaline elukoht; kui tal on alaline elukoht mõlemas riigis, siis loetakse teda residendiks ainult riigis, kellega tal on otsesemad isiklikud ja majanduslikud sidemed (eluliste huvide keskus);
b) kui riiki, kus on tema eluliste huvide keskus, ei ole võimalik kindlaks määrata või kui tal puudub alaline elukoht kummaski riigis, siis loetakse teda residendiks ainult riigis, kus ta korduvalt viibib;
c) kui ta viibib korduvalt mõlemas riigis või ei viibi korduvalt neist kummaski, siis loetakse teda residendiks ainult riigis, kelle kodanik ta on;
d) kui ta on mõlema lepinguosalise riigi kodanik või ei ole kummagi lepinguosalise riigi kodanik, siis lahendatakse see küsimus lepinguosaliste riikide kompetentsete ametivõimude vastastikusel kokkuleppel.

3. Kui lõike 1 sätete kohaselt on isik, kes ei ole füüsiline isik, mõlema lepinguosalise riigi resident, siis püüavad lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud lahendada seda küsimust vastastikuse kokkuleppe teel. Vastava kokkuleppe puudumisel ei loeta isikut lepingu alusel antavate soodustuste saamise mõttes kummagi lepinguosalise riigi residendiks.

Artikkel 5. Püsiv tegevuskoht

1. Käesoleva lepingu mõttes tähistab mõiste «püsiv tegevuskoht» äritegevuse kindlat asukohta, mille kaudu täielikult või osaliselt toimub ettevõtte äritegevus.

2. Mõiste «püsiv tegevuskoht» hõlmab eriti:
a) juhtkonna asukohta;
b) filiaali;
c) kontorit;
d) tehast;
e) töökoda, ja
f) kaevandust, nafta- või gaasipuurauku, karjääri või mõnda teist loodusvarade kasutuselevõtu kohta.

3. Ehitusplats, ehitus-, montaaži- või seadmestamistööde koht või sellega seotud järelevalve- või konsultatsioonialane tegevus kujutab endast püsivat tegevuskohta ainult juhul, kui selline plats, koht või tegevus kestab kauem kui üheksa kuud.

4. Olenemata käesoleva artikli eelnevatest sätetest ei loeta mõistet «püsiv tegevuskoht» hõlmavat:
a) rajatiste kasutamist ettevõttele kuuluvate kaupade ainult ladustamise, väljapaneku või kohaletoimetamise eesmärgil;
b) ettevõttele kuuluvate kaubavarude hoidmist ainult ladustamise, väljapaneku või kohaletoimetamise eesmärgil;
c) ettevõttele kuuluvate kaubavarude hoidmist ainult töötlemise eesmärgil teise ettevõtte poolt;
d) äritegevuse kindla asukoha pidamist ainult ettevõttele vajalike kaupade ostmise või informatsiooni kogumise eesmärgil;
e) äritegevuse kindla asukoha pidamist ainult ettevõtte toimimiseks vajaliku mis tahes ettevalmistava või abistava iseloomuga tegevuse eesmärgil;
f) äritegevuse kindla asukoha pidamist ainult seoses punktides a kuni e loetletud tegevuste ükskõik milliste kombinatsioonidega, eeldades, et kõik sellest kombinatsioonist tulenev kindla asukoha kaudu toimuv äritegevus on ettevalmistava või abistava iseloomuga.

5. Olenemata lõigete 1 ja 2 sätetest, kui isik, kes ei ole sõltumatu esindaja staatuses vastavalt lõikele 6, tegutseb ettevõtte nimel ning on volitatud sõlmima ja sõlmib korduvalt lepinguosalises riigis ettevõtte nimel lepinguid, siis loetakse sel ettevõttel olevat püsiv tegevuskoht selles riigis kõigi sellise isiku poolt ettevõtte jaoks sooritatud tegevuste suhtes juhul, kui sellise isiku tegevus ei vasta lõikes 4 loetletud tegevustele, mis oleksid toimunud äritegevuse kindla asukoha kaudu ja mis ei muudaks seda äritegevuse kindlat asukohta vastavalt selle lõike sätetele püsivaks tegevuskohaks.

6. Ettevõttel ei loeta olevat lepinguosalises riigis püsivat tegevuskohta ainult selles riigis maakleri, komisjonäri või mõne teise sõltumatu esindaja kaudu toimuva äritegevuse suhtes eeldusel, et sellised isikud tegutsevad oma tavapärase äritegevuse raames. Seejuures, kui sellise esindaja tegevus toimub täielikult või peaaegu täielikult selle ettevõtte kasuks ning kui esindaja ja ettevõtte vahelised tingimused erinevad iseseisvate isikute vahelistest tingimustest, siis ei loeta teda käesoleva lõike mõttes sõltumatuks esindajaks. Sel juhul kehtivad lõike 5 sätted.

7. Asjaolu, et kompanii, kes on lepinguosalise riigi resident, kontrollib kompaniid või on kontrollitav kompanii poolt, kes on teise lepinguosalise riigi resident või kelle äritegevus toimub selles teises riigis (kas püsiva tegevuskoha kaudu või mõnel muul viisil), ei muuda iseenesest kumbagi kompaniid teineteise suhtes püsivaks tegevuskohaks.

III peatükk
TULU MAKSUSTAMINE

Artikkel 6. Kinnisvaratulu

1. Lepinguosalise riigi residendi poolt teises lepinguosalises riigis asuvast kinnisvarast saadud tulu (sealhulgas tulu põllumajandusest või metsandusest) võib maksustada selles teises riigis.

2. Mõistel «kinnisvara» on tähendus, mis tal on selle lepinguosalise riigi seaduse alusel, kus mainitud vara tegelikult asub. Mõiste hõlmab igal juhul kinnisvara päraldisi, põllumajanduses ja metsanduses kasutatavat sisseseadet ning eluskarja, maaomandit käsitleva üldise seadusega sätestatud õigusi, kinnisvara kasutamisvaldust ja õigusi muutuvatele või püsivatele väljamaksetele töö või õiguse eest tööle maavarade leiukohtade, allikate ja teiste loodusvaradega ning optsioone või sarnaseid kinnisvara omandamise õigusi. Laevu, kaatreid ja õhusõidukeid ei käsitleta kinnisvarana.

3. Lõike 1 sätted kehtivad kinnisvara otsesest kasutamisest, rendile andmisest või mõnel muul viisil kinnisvara kasutamisest saadud tulu kohta.

4. Kui aktsiate või muude korporatiivsete õiguste omamine kompaniis annab selliste aktsiate või korporatiivsete õiguste omanikule õiguse kompaniile kuuluva kinnisvara kasutusele, siis võib selle õiguse otsesest kasutamisest, rendile andmisest või mõnel muul viisil kasutamisest saadud tulu maksustada selles lepinguosalises riigis, kus kinnisvara asub.

5. Lõigete 1, 3 ja 4 sätted kehtivad ka ettevõtte kinnisvarast ja eraviisilises teenistuses kasutatavast kinnisvarast saadud tulu kohta.

Artikkel 7. Äritegevuse kasum

1. Lepinguosalise riigi ettevõtte kasumit maksustatakse ainult selles riigis, kui ettevõtte äritegevus ei toimu teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu. Kui ettevõtte äritegevus toimub eelpool mainitud viisil, siis võib ettevõtte kasumit maksustada teises riigis, kuid ainult seda osa kasumist, mis saadakse selle püsiva tegevuskoha kaudu.

2. Olenevalt lõike 3 sätetest, kui lepinguosalise riigi ettevõtte äritegevus toimub teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu, siis loetakse kummaski lepinguosalises riigis selle püsiva tegevuskoha kaudu saadavaks kasumit, mida püsivas tegevuskohas oleks võinud saada iseseisev ettevõte, kes osaleb samade või sarnaste tingimuste alusel samadel või sarnastel tegevusaladel ja on täiesti iseseisev.

3. Püsiva tegevuskoha kaudu saadava kasumi määramisel lubatakse kuludena maha arvata kulusid, mis on tekkinud püsiva tegevuskoha kaudu toimuva äritegevuse tõttu, sealhulgas juhtimise ja administreerimisega tekkinud kulud, seda kas riigis, kus püsiv tegevuskoht asub, või mujal, kuid kuludena ei lubata maha arvata kulusid, mida selle riigi seaduste alusel ei lubata kuludena maha arvata selle riigi ettevõttel.

4. Niivõrd, kuivõrd püsiva tegevuskoha kaudu saadavat kasumit määratakse lepinguosalise riigi poolt järgitava tava kohaselt ettevõtte kogukasumi jaotamise alusel tema erinevate osade vahel, ei takista lõike 2 ükski säte määramast maksustatavat kasumit selles lepinguosalises riigis kasutatava jaotusmeetodi järgi; seejuures peab kasutatav jaotusmeetod olema selline, et tulemus oleks kooskõlas käesoleva artikli põhimõtetega.

5. Kasumit ei loeta püsiva tegevuskoha kaudu saadavaks ainuüksi põhjusel, et selle püsiva tegevuskoha kaudu ostetakse ettevõtte jaoks kaupu.

6. Eelnevate lõigete mõttes määratakse püsiva tegevuskoha kaudu saadav kasum igal aastal sama meetodi alusel, välja arvatud juhul, kui on olemas sobiv ja küllaldane põhjus vastupidiseks.

7. Kui kasum hõlmab tulu liike, mida käsitletakse eraldi käesoleva lepingu teistes artiklites, siis rakendatakse nende artiklite sätteid sõltumata käesoleva artikli sätetest.

8. Miski käesolevas artiklis ei takista lepinguosalist riiki rakendamast oma seadust, mis käsitleb isiku kindlustustegevuse maksustamist, tingimusel, et kindlustustegevus toimub selles lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu (niivõrd, kuivõrd see seadus kehtib käesoleva lepingu allakirjutamise kuupäeval ja seda võib muuta ainult määral, mis ei mõjuta tema üldist iseloomu). Seejuures ei ületa võetav maks 4,4 protsenti püsiva tegevuskoha kaudu saadavate kindlustusmaksete (preemiate) brutosummast.

Artikkel 8. Mere- ja õhutransport

1. Lepinguosalise riigi ettevõtte rahvusvahelisest mere- või õhutranspordist saadud kasumit maksustatakse ainult selles riigis.

2. Lõike 1 sätted kehtivad ka kasumi kohta, mis on saadud osalusest puulis, ühisäritegevuses või rahvusvahelises transpordiorganisatsioonis.

Artikkel 9. Assotsieerunud ettevõtted

1. Kui
a) lepinguosalise riigi ettevõte osaleb otseselt või kaudselt teise lepinguosalise riigi ettevõtte juhtimises, kontrollimises või kapitalis, või kui
b) samad isikud osalevad otseselt või kaudselt lepinguosalise riigi ja teise lepinguosalise riigi ettevõtte juhtimises, kontrollimises või kapitalis,

ja kui kummalgi juhul määratakse või lepitakse kahe ettevõtte vahelistes kaubanduslikes või finantssuhetes kokku iseseisvate ettevõtete vahelistest erinevad tingimused, siis võib lugeda kasumit, mis oleks ilma nende tingimusteta lisandunud ühele nendest ettevõtetest, kuid mis nende tingimuste tõttu ei lisandunud, selle ettevõtte kasumi hulka ja vastavalt ka maksustada.

2. Kui lepinguosaline riik loeb selle riigi ettevõtte kasumi hulka – ja maksustab vastavalt – kasumit, mille osas teise lepinguosalise riigi ettevõte on selles teises riigis maksustatud, ja kui selline kasum on kasum, mis oleks lisandunud esimesena mainitud riigi ettevõttele, kui nende kahe ettevõtte vahelised tingimused oleksid olnud sarnased iseseisvate ettevõtete vaheliste tingimustega, siis reguleerib teine riik vastavalt selle kasumi maksustamise ulatust. Sellise reguleerimise ulatuse määramisel arvestatakse käesoleva lepingu teisi sätteid ja lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud konsulteerivad vajaduse korral teineteisega.

Artikkel 10. Dividendid

1. Dividende, mida kompanii, kes on lepinguosalise riigi resident, maksab teise lepinguosalise riigi residendile, võib maksustada selles teises riigis.

2. Seejuures võib neid dividende maksustada ka selles lepinguosalises riigis ja vastavalt selle riigi seadustele, kus dividende maksev kompanii on resident, aga kui dividendide kasusaav omanik on teise lepinguosalise riigi resident, siis ei ületa dividendidelt võetav maks:
a) 5 protsenti dividendide brutosummast, kui kasusaav omanik on kompanii, kellele kuulub otseselt vähemalt 25 protsenti dividende maksva kompanii kapitalist;
b) 15 protsenti dividendide brutosummast kõigil teistel juhtudel.

Käesoleva lõike sätted ei mõjuta kompanii selle kasumi maksustamist, millest dividende makstakse.

3. Käesolevas artiklis kasutatuna tähistab mõiste «dividendid» tulu aktsiatelt, jouissance-aktsiatelt või jouissance-õigustest, kaevandusaktsiatelt, asutajaaktsiatelt või muudest kasumis osalevatest õigustest, mis ei ole võlanõuded, aga ka tulu teistest korporatiivsetest õigustest, mida selle riigi seaduste järgi, kus dividende jaotav kompanii on resident, käsitletakse maksustamisel tuluna aktsiatelt.

4. Lõigete 1 ja 2 sätted ei kehti, kui dividendide kasusaava omaniku, kes on lepinguosalise riigi resident, äritegevus toimub teises lepinguosalises riigis, kus dividende maksev kompanii on resident, seal asuva püsiva tegevuskoha kaudu või ta tegutseb teises riigis eraviisiliselt seal asuva kindla asukoha kaudu ja osalus, mille alusel dividende makstakse, on tegelikult seotud püsiva tegevuskoha või kindla asukoha kaudu toimuva äritegevusega. Sel juhul kehtivad vastavalt kas artikli 7 või artikli 14 sätted.

5. Kui kompanii, kes on lepinguosalise riigi resident, saab kasumit või tulu teisest lepinguosalisest riigist, siis ei saa see teine riik kehtestada maksu kompanii poolt makstavatele dividendidele, välja arvatud juhul, kui dividende makstakse selle teise riigi residendile või kui osalus, mille alusel dividende makstakse, on tegelikult seotud selles teises riigis asuva püsiva tegevuskoha või kindla asukoha kaudu toimuva tegevusega, ega allutada kompanii jaotamata kasumit maksule kompanii jaotamata kasumilt, isegi kui makstavad dividendid või jaotamata kasum koosnevad täielikult või osaliselt selles teises riigis tekkinud kasumist või tulust.

Artikkel 11. Intressid

1. Intresse, mis tekivad lepinguosalises riigis ja mida makstakse teise lepinguosalise riigi residendile, võib maksustada selles teises riigis.

2. Seejuures võib neid intresse maksustada ka selles lepinguosalises riigis ja vastavalt selle riigi seadustele, kus intressid tekivad, aga kui intresside kasusaav omanik on teise lepinguosalise riigi resident, siis ei ületa intressidelt võetav maks 10 protsenti intresside brutosummast.

3. Olenemata lõike 2 sätetest:
a) vabastatakse lepinguosalises riigis tekkivad intressid, mille saajaks ja kasusaavaks omanikuks on teise lepinguosalise riigi valitsus, sealhulgas riiklikud allüksused ja kohalikud omavalitsused, keskpank või täielikult sellele valitsusele kuuluv finantsinstitutsioon, või selle valitsuse, allüksuse, omavalitsuse või riikliku institutsiooni, mis tegutseb ekspordi toetamise raames ja mille suhtes lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud vastastikuse kokkuleppe teel nõustuvad, poolt garanteeritud või tagatud laenudest saadud intressid esimesena mainitud riigi maksust;
b) vabastatakse lepinguosalises riigis tekkivad intressid selle riigi maksust, kui intresside kasusaav omanik on teise lepinguosalise riigi ettevõte ja intresse makstakse seoses võlgnevusega, mis on tekkinud seoses selle teise riigi ettevõtte poolt kaupade või tööstusliku, kaubandusliku või teadusalase sisseseade krediitmüügiga esimesena mainitud riigi ettevõttele, välja arvatud juhul, kui on tegemist müügi või võlgnevusega omavahel seotud isikute vahel.

4. Käesolevas artiklis kasutatuna tähistab mõiste «intressid» tulu igat liiki võlanõuetest, mis on või ei ole tagatud hüpoteegiga ja õigusega osaleda või mitte osaleda võlgniku kasumis, eriti aga tulu valitsuse väärtpaberitest ja tulu võlakohustustest või obligatsioonidest, sealhulgas selliste väärtpaberite, võlakohustuste või obligatsioonidega kaasnevatest preemiatest ning auhindadest. Seejuures ei hõlma mõiste «intressid» käesoleva artikli mõttes viivist hilinenud maksetelt või intresse, mida käsitletakse dividendidena artikli 10 mõttes.

5. Lõigete 1, 2 ja 3 sätted ei kehti, kui intresside kasusaava omaniku, kes on lepinguosalise riigi resident, äritegevus toimub teises lepinguosalises riigis, kus intressid tekivad, seal asuva püsiva tegevuskoha kaudu või ta tegutseb teises riigis eraviisiliselt seal asuva kindla asukoha kaudu ja võlanõue, mille eest intresse makstakse, on tegelikult seotud püsiva tegevuskoha või kindla asukoha kaudu toimuva äritegevusega. Sel juhul kehtivad vastavalt kas artikli 7 või artikli 14 sätted.

6. Intresse loetakse tekkinuks lepinguosalises riigis, kui maksja on selle riigi resident. Seejuures, kui intresse maksval isikul, kes on või ei ole lepinguosalise riigi resident, on lepinguosalises riigis püsiv tegevuskoht või kindel asukoht, millega seoses tekkis võlgnevus, millelt intresse makstakse, ning intressid tekivad püsiva tegevuskoha või kindla asukoha kaudu toimuva tegevuse tõttu, siis loetakse intresse tekkinuks riigis, kus asub püsiv tegevuskoht või kindel asukoht.

7. Kui intresside maksja ja kasusaava omaniku või nende mõlema ja mõne teise isiku vaheliste erisuhete tõttu vastava võlanõude eest makstavate intresside summa ületab summa, mis oleks maksja ja kasusaava omaniku vahel kokku lepitud selliste suhete puudumisel, siis kehtivad käesoleva artikli sätted ainult viimati mainitud summale. Sel juhul kuulub maksete liigne osa maksustamisele vastavalt kummagi lepinguosalise riigi seadustele, arvestades käesoleva lepingu teisi sätteid.

Artikkel 12. Kasutustasu

1. Kasutustasu, mis tekib lepinguosalises riigis ja mida makstakse teise lepinguosalise riigi residendile, võib maksustada selles teises riigis.

2. Seejuures võib seda kasutustasu maksustada ka selles lepinguosalises riigis ja vastavalt selle riigi seadustele, kus kasutustasu tekib, aga kui kasutustasu kasusaav omanik on teise lepinguosalise riigi resident, siis ei ületa kasutustasult võetav maks:
a) 5 protsenti kasutustasu brutosummast, mida makstakse tööstusliku, kaubandusliku või teadusalase sisseseade kasutamise eest;
b) 10 protsenti kasutustasu brutosummast kõigil ülejäänud juhtudel.

3. Käesolevas artiklis kasutatuna tähistab mõiste «kasutustasu» igat liiki makseid, mida saadakse tasuna kasutamise eest või õiguse eest kasutada kirjanduslike, kunstiliste või teaduslike tööde, sealhulgas kino- või telefilmide ja raadio- või televisioonisaadete salvestiste autoriõigusi, patente, kaubamärke, disaine või mudeleid, plaane, salajasi valemeid või protsesse või kasutamise eest või õiguse eest kasutada tööstuslikku, kaubanduslikku või teadusalast sisseseadet või tööstuslikku, kaubanduslikku või teadusalast kogemust puudutavat informatsiooni.

4. Lõigete 1 ja 2 sätted ei kehti, kui kasutustasu kasusaava omaniku, kes on lepinguosalise riigi resident, äritegevus toimub teises lepinguosalises riigis, kus kasutustasu tekib, seal asuva püsiva tegevuskoha kaudu või ta tegutseb teises riigis eraviisiliselt seal asuva kindla asukoha kaudu ja õigus või vara, mille eest kasutustasu makstakse, on tegelikult seotud püsiva tegevuskoha või kindla asukoha kaudu toimuva äritegevusega. Sel juhul kehtivad vastavalt kas artikli 7 või artikli 14 sätted.

5. Kasutustasu loetakse tekkinuks lepinguosalises riigis, kui maksja on selle riigi resident. Seejuures, kui kasutustasu maksval isikul, kes on või ei ole lepinguosalise riigi resident, on lepinguosalises riigis püsiv tegevuskoht või kindel asukoht, millega seoses tekkis kohustus maksta kasutustasu, ning kasutustasu tekib püsiva tegevuskoha või kindla asukoha kaudu toimuva tegevuse tõttu, siis loetakse kasutustasu tekkinuks riigis, kus asub püsiv tegevuskoht või kindel asukoht.

6. Kui kasutustasu maksja ja kasusaava omaniku või nende mõlema ja mõne teise isiku vaheliste erisuhete tõttu kasutamise, õiguse või informatsiooni eest makstava kasutustasu summa ületab summa, mis oleks maksja ning kasusaava omaniku vahel kokku lepitud selliste suhete puudumisel, siis kehtivad käesoleva artikli sätted ainult viimati mainitud summale. Sel juhul kuulub maksete liigne osa maksustamisele vastavalt kummagi lepinguosalise riigi seadustele, arvestades käesoleva lepingu teisi sätteid.

Artikkel 13. Kapitali juurdekasv

1. Kapitali juurdekasvu, mis on saadud lepinguosalise riigi residendi poolt artiklis 6 käsitletud ja teises lepinguosalises riigis asuva kinnisvara võõrandamisel, võib maksustada selles teises riigis.

2. Kapitali juurdekasvu, mis on saadud lepinguosalise riigi residendi poolt aktsiate võõrandamisel kompaniis, kelle vara koosneb täielikult või põhiliselt artiklis 6 käsitletud ja teises lepinguosalises riigis asuvast kinnisvarast, võib maksustada selles teises riigis.

3. Kapitali juurdekasvu vallasvara võõrandamisel, mis moodustab osa lepinguosalise riigi ettevõtte teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu toimuvas äritegevuses kasutatavast varast või lepinguosalise riigi residendi teises lepinguosalises riigis toimuvaks eraviisiliseks teenistuseks vajaliku kindla asukoha kaudu toimuvas tegevuses kasutatavast vallasvarast, sealhulgas kapitali juurdekasvu sellise püsiva tegevuskoha (kas eraldi või koos kogu ettevõttega) või kindla asukoha võõrandamisel, võib maksustada selles teises riigis.

4. Kapitali juurdekasvu, mis on saadud lepinguosalise riigi ettevõtte poolt selle ettevõtte rahvusvahelises transpordis kasutatavate mere- või õhusõidukite või selliste mere- või õhusõidukite ekspluateerimiseks vajaliku vallasvara võõrandamisel, maksustatakse ainult selles riigis.

5. Kapitali juurdekasvu iga muu vara võõrandamisel, mida ei ole käsitletud lõigetes 1, 2, 3 ja 4, maksustatakse ainult selles lepinguosalises riigis, kus võõrandaja on resident.

Artikkel 14. Eraviisiline teenistus

1. Tulu, mida lepinguosalise riigi residendist füüsiline isik saab kutsealasest või muust eraviisilise iseloomuga teenistusest, maksustatakse ainult selles riigis, kui tal ei ole teises lepinguosalises riigis oma teenistuseks pidevalt vajalikku kindlat asukohta. Kui tal on selline kindel asukoht, siis võib tulu maksustada teises lepinguosalises riigis, kuid ainult selles osas, mis saadakse selle kindla asukoha kaudu. Selles mõttes, kui lepinguosalise riigi residendist füüsiline isik viibib teises lepinguosalises riigis perioodi või mitme perioodi jooksul kokku rohkem kui 183 päeva mõne kaheteistkümnekuulise perioodi vältel, mis algab või lõpeb vastaval rahandusaastal, siis loetakse tal sellel rahandusaastal või -aastatel teises riigis olevat tema tegevuseks pidevalt vajalik kindel asukoht ja tema teises riigis toimunud ülalpool mainitud tegevusest saadud tulu loetakse saaduks selle kindla asukoha kaudu.

2. Mõiste «kutsealane teenistus» hõlmab eriti eraviisilist teadus-, kirjandus-, kunsti-, kasvatus- või haridusalast tegevust, aga ka arstide, juristide, inseneride, arhitektide, hambaarstide ja raamatupidajate eraviisilist tegevust.

Artikkel 15. Palgateenistus

1. Olenevalt artiklite 16, 18 ja 19 sätetest maksustatakse lepinguosalise riigi residendi poolt saadud palka, töötasu ning muud sarnast teenistuse eest saadud tasu ainult selles riigis, kui teenistus ei ole toimunud teises lepinguosalises riigis. Kui teenistus on toimunud nii, siis võib sellist teenistuse eest saadud tasu maksustada selles teises riigis.

2. Olenemata lõike 1 sätetest maksustatakse lepinguosalise riigi residendi poolt teises lepinguosalises riigis teenistuse eest saadud tasu ainult esimesena mainitud riigis, kui:
a) tasu saaja viibib teises riigis perioodi või mitme perioodi jooksul, mis ei ületa kokku 183 päeva mõne kaheteistkümnekuulise perioodi vältel, mis algab või lõpeb vastaval rahandusaastal, ja
b) tasu maksab tööandja või tasu makstakse tööandja nimel, kes ei ole selle teise riigi resident, ja
c) tasu ei teki tööandja teises riigis asuva püsiva tegevuskoha või kindla asukoha kaudu toimuva tegevuse tõttu.

3. Olenemata käesoleva artikli eelnevatest sätetest võib lepinguosalise riigi ettevõtte poolt rahvusvahelises transpordis kasutatavatel mere- või õhusõidukitel toimunud teenistuse eest saadud tasu maksustada selles riigis.

Artikkel 16. Juhatuse liikmete tasu

1. Juhatuse liikmete tasu ja muud sarnast tasu, mida lepinguosalise riigi resident saab teise lepinguosalise riigi residendist kompanii juhatuse või sarnase organi liikmena, võib maksustada selles teises riigis.

2. Seejuures võib nimetatud isikute poolt saadud muud tasu maksustada vastavalt artikli 14 või artikli 15 sätetele.

Artikkel 17. Kunstnikud ja sportlased

1. Olenemata artiklite 14 ja 15 sätetest võib lepinguosalise riigi residendi teatris, kinos, raadios või televisioonis kunstnikuna või muusiku või sportlasena teises lepinguosalises riigis toimuvast isiklikust tegevusest saadud tulu maksustada selles teises riigis.

2. Kui kunstniku või sportlase isiklikust tegevusest tekkinud tulu ei saa kunstnik või sportlane, vaid mõni teine isik, siis võib seda tulu olenemata artiklite 7, 14 ja 15 sätetest maksustada lepinguosalises riigis, kus kunstniku või sportlase tegevus on toimunud.

3. Lõigete 1 ja 2 sätted ei kehti tulu kohta, mida saadakse kunstniku või sportlase poolt lepinguosalises riigis toimuvast tegevusest, kui seda finantseeritakse täielikult või põhiliselt ühe või mõlema lepinguosalise riigi riiklikest, riikliku allüksuse või kohaliku omavalitsuse fondidest. Sel juhul maksustatakse tulu ainult selles lepinguosalises riigis, kus kunstnik või sportlane on resident.

Artikkel 18. Pension

1. Olenevalt artikli 19 lõike 2 sätetest maksustatakse lepinguosalise riigi residendile eelnenud teenistuse eest makstavat pensioni ja muud sarnast tasu ainult selles riigis.

2. Seejuures võib lepinguosalise riigi sotsiaalkindlustusseadusandluse alusel makstavat pensioni või perioodilisi või mitteperioodilisi toetusi maksustada selles riigis. Käesolev säte kehtib ka lepinguosalise riigi sotsiaalhoolekande eesmärgil loodud riikliku süsteemi alusel makstava pensioni ja toetuste kohta.

Artikkel 19. Riigiteenistus

1. a) Palgad, töötasud ja muud sarnased tasud, mis ei ole pension ja mida lepinguosalise riigi, riikliku allüksuse või kohaliku omavalitsuse poolt makstakse füüsilisele isikule selle riigi, allüksuse või omavalitsuse teenistuses oleku eest, maksustatakse ainult selles riigis.
b) Seejuures maksustatakse sellised palgad, töötasud ja muud sarnased tasud ainult teises lepinguosalises riigis, kui teenistus on toimunud selles riigis ja kui füüsiline isik on selle riigi resident, kes:
(i) on antud riigi kodanik; või
(ii) kellest ei saanud antud riigi residenti ainult teenistuse eesmärgil.

2. a) Pensioni, mida lepinguosalise riigi, riikliku allüksuse või kohaliku omavalitsuse poolt või nende poolt loodud fondidest makstakse füüsilisele isikule selle riigi, allüksuse või omavalitsuse teenistuses oleku eest, maksustatakse ainult selles riigis.
b) Seejuures maksustatakse seda pensioni ainult teises lepinguosalises riigis, kui füüsiline isik on selle riigi resident ja kodanik.

3. Palkade, töötasude ja muude sarnaste tasude ning pensioni kohta, mis on saadud lepinguosalise riigi, riikliku allüksuse või kohaliku omavalitsuse äritegevusega seotud teenistuse eest, kehtivad artiklite 15, 16 ja 18 sätted.

Artikkel 20. Üliõpilased

Üliõpilase või praktikandi, kes on või oli vahetult enne lepinguosalises riigis viibimist teise lepinguosalise riigi resident ja kes viibib esimesena mainitud riigis ainult õpingute või praktiseerimise eesmärgil, ülalpidamiseks, õpinguteks või praktiseerimiseks saadud väljamakseid ei maksustata selles riigis tingimusel, et neid väljamakseid saadakse väljaspool seda riiki asuvatest allikatest.

Artikkel 21. Muu tulu

1. Lepinguosalise riigi residendi poolt saadud tulu liike, mida käesoleva lepingu eelnevates artiklites ei ole käsitletud, maksustatakse ainult selles riigis, olenemata sellest, kus tulu tekib.

2. Lõike 1 sätted ei kehti tulu kohta, mis ei ole artikli 6 lõikes 2 määratletud kinnisvaratulu, kui sellise tulu saaja, kes on lepinguosalise riigi resident, äritegevus toimub teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või kelle eraviisiline teenistus toimub teises lepinguosalises riigis asuva kindla asukoha kaudu ja õigused või vara, millega seoses tulu saadakse, on tegelikult seotud püsiva tegevuskoha või kindla asukoha kaudu toimuva äritegevusega. Sel juhul kehtivad vastavalt kas artikli 7 või artikli 14 sätted.

3. Olenemata lõigete 1 ja 2 sätetest võib lepinguosalise riigi residendi poolt saadud tulu liike, mida käesoleva lepingu eelnevates artiklites ei ole käsitletud ja mis tekivad teises lepinguosalises riigis, maksustada ka selles teises riigis.

IV peatükk
TOPELTMAKSUSTAMISE KÕRVALDAMISE MEETODID

Artikkel 22. Topeltmaksustamise kõrvaldamine

1. Eestis välditakse topeltmaksustamist järgmiselt:
a) Kui Eesti resident saab tulu, mida vastavalt käesolevale lepingule võib maksustada Belgias, ja kui tema siseriiklikes seadustes puudub enamsoodustatud käsitlus, siis võimaldab Eesti mahaarvestuse selle residendi tulumaksust summas, mis vastab Belgias makstud tulumaksule.
Seejuures ei ületa selline mahaarvestus seda osa Eesti tulumaksust, mis oli arvestatud enne mahaarvestuse tegemist tulule, mida võib maksustada Belgias.
b) Punkti a mõttes, kui Eesti residendist kompanii saab dividende Belgia residendist kompaniilt, kelle hääleõiguslikest aktsiatest kuulub talle vähemalt 10 protsenti, siis ei hõlma Belgias makstud maks mitte ainult dividendidelt makstud maksu, vaid ka vastavat osa maksust dividendide aluseks olevalt kasumiosalt.

2. Belgias välditakse topeltmaksustamist järgmiselt:
a) Kui Belgia resident saab tulu, mida vastavalt käesolevale lepingule maksustatakse Eestis ja mis ei ole artikli 10 lõikes 2, artikli 11 lõigetes 2 ja 7 ning artikli 12 lõigetes 2 ja 6 mainitud tulu, siis vabastab Belgia sellise tulu maksust, kuid võib selle residendi ülejäänud tulumaksu arvestamisel rakendada maksumäära, mis oleks olnud rakendatav, kui tulu ei oleks olnud vabastatud.
b) Olenevalt Belgia seaduse sätetest, mis käsitlevad Belgia maksust maha arvatavaid välismaal makstud makse, kui Belgia resident saab Belgia maksu mõttes kogutulu liike, mis on vastavalt artikli 10 lõikele 2 maksustatavad dividendid ja mis ei ole vastavalt järgnevale punktile c vabastatud Belgia maksust, vastavalt artikli 11 lõigetele 2 või 7 maksustatavad intressid või vastavalt artikli 12 lõigetele 2 või 6 maksustatavad kasutustasud, siis võimaldatakse Eesti maksu osas, millega seda tulu maksustati, krediiti sama tulu suhtes arvestatud Belgia maksust.
c) Artikli 10 lõikes 3 viidatud dividendid, mida Belgia residendist kompanii saab Eesti residendist kompaniilt, vabastatakse Belgias vastavalt Belgia seaduses sätestatud tingimustele ja piirangutele ettevõtte tulumaksust.
d) Kui vastavalt Belgia seadusele Belgia residendi ettevõtte Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu toimuva äritegevuse tõttu tekkinud kahju arvati tegelikult maha selle ettevõtte Belgias maksustamisele kuuluvast kasumist, siis ei kehti Belgias punktis a võimaldatav vabastus püsiva tegevuskoha kaudu toimuva äritegevuse muude maksuperioodide kasumi kohta juhul, kui see kasum on kahju kompenseerimise tõttu ka Eesti maksust vabastatud.

V peatükk
ERISÄTTED

Artikkel 23. Mittediskrimineerimine

1. Lepinguosalise riigi kodanikke ei allutata teises lepinguosalises riigis maksustamisele või sellega kaasnevatele nõuetele, mis on erinevad või koormavamad kui maksustamine või sellega kaasnevad nõuded, millele samades tingimustes alluvad või alluksid selle teise riigi kodanikud, seda eriti residentsuse suhtes. Olenemata artikli 1 sätetest rakendatakse käesolevat sätet ka isikute suhtes, kes ei ole ühe või mõlema lepinguosalise riigi residendid.

2. Kodakondsuseta isikuid, kes on lepinguosalise riigi residendid, ei allutata kummaski lepinguosalises riigis maksustamisele või sellega kaasnevatele nõuetele, mis on erinevad või koormavamad kui maksustamine või sellega kaasnevad nõuded, millele samades tingimustes alluvad või alluksid vastava riigi kodanikud, seda eriti residentsuse suhtes.

3. Lepinguosalise riigi ettevõtte teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu toimuva äritegevuse maksustamine ei saa teises riigis olla vähem soodus kui selle teise riigi sama tegevusega ettevõtete maksustamine. Käesolevat lõiget ei saa tõlgendada kui lepinguosalise riigi kohustust võimaldada teise lepinguosalise riigi residendile neid isiklikke maksusoodustusi, maksuvabastusi ja maksuvähendusi perekonnaseisu või perekondlike kohustuste tõttu, mida ta võimaldab oma residentidele.

4. Välja arvatud juhtudel, kui kehtivad artikli 9 lõike 1, artikli 11 lõike 7 või artikli 12 lõike 6 sätted, kuuluvad lepinguosalise riigi ettevõtte poolt teise lepinguosalise riigi residendile makstavad intressid, kasutustasud ja teised väljamaksed selle ettevõtte maksustatava kasumi määramisel mahaarvestusele samadel tingimustel, kui neid oleks makstud esimesena mainitud riigi residendile.

5. Lepinguosalise riigi ettevõtteid, kelle kapitali kas täielikult või osaliselt omatakse või otseselt või kaudselt kontrollitakse teise lepinguosalise riigi ühe või enama residendi poolt, ei allutata esimesena mainitud riigis maksustamisele või sellega kaasnevatele nõuetele, mis on erinevad või koormavamad kui maksustamine või sellega kaasnevad nõuded, millele alluvad või alluksid esimesena mainitud riigi teised sarnased ettevõtted.

6. Olenemata artikli 2 sätetest kehtivad käesoleva artikli sätted igat liiki maksude kohta.

Artikkel 24. Vastastikuse kokkuleppe protseduur

1. Kui isik arvab, et ühe või mõlema lepinguosalise riigi tegevus põhjustab või võib põhjustada tema sellist maksustamist, mis ei ole kooskõlas käesoleva lepingu sätetega, siis võib ta hoolimata nende riikide siseriiklikes seadustes sätestatust esitada oma juhtumi selle lepinguosalise riigi, kelle resident ta on, kompetentsele ametivõimule või kui tema juhtum käib artikli 23 lõike 1 alla, siis selle lepinguosalise riigi, kelle kodanik ta on, kompetentsele ametivõimule. Juhtum tuleb esitada kolme aasta jooksul alates lepingu sätetele mittevastavat maksustamist põhjustava tegevuse esimesest teatavakstegemisest.

2. Kui protest on kompetentse ametivõimu arvates õigustatud ja rahuldavat lahendust ei saavutata, siis püüab ta lahendada juhtumit vastastikusel kokkuleppel teise lepinguosalise riigi kompetentse ametivõimuga, pidades seejuures silmas lepingu sätetele mittevastava maksustamise vältimist. Saavutatud kokkulepe viiakse täide hoolimata ajapiirangutest lepinguosaliste riikide siseriiklikes seadustes.

3. Lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud püüavad vastastikusel kokkuleppel lahendada kõiki raskusi või kahtlusi, mis tekivad lepingu tõlgendamisel või rakendamisel.

4. Lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud lepivad kokku lepingu sätete rakendamiseks vajalikes administratiivsetes meetmetes ja eriti tõendustes, mida esitavad kummagi lepinguosalise riigi residendid, et saada teises riigis lepingu alusel antavaid maksuvabastusi või maksusoodustusi.

5. Lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud võivad eelnevate lõigete mõttes kokkuleppe saavutamiseks teineteisega vahetult konsulteerida.

Artikkel 25. Informatsioonivahetus

1. Lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud vahetavad sellist informatsiooni, mis on vajalik käesoleva lepingu sätete või lepinguosaliste riikide siseriiklike seaduste täitmiseks lepingualuste maksude suhtes niivõrd, kuivõrd sellekohane maksustamine ei ole lepinguga vastuolus. Informatsioonivahetus ei ole piiratud artikliga 1. Lepinguosalise riigi poolt saadud informatsiooni käsitletakse saladusena sarnaselt selle riigi siseriiklike seaduste alusel saadava informatsiooniga ja seda avaldatakse ainult isikutele või ametivõimudele (sealhulgas kohtutele ja haldusasutustele), kes tegelevad lepingualuste maksude määramise või kogumisega, maksude sissenõudmisega, maksude suhtes vastutusele võtmisega või nende maksudega seotud kaebuste lahendamisega. Need isikud või ametivõimud kasutavad informatsiooni ainult nimetatud eesmärkidel. Nad võivad avaldada informatsiooni avalikul kohtuprotsessil või kohtuotsuse raamides.

2. Lõike 1 sätteid ei saa mingil juhul tõlgendada kui lepinguosalisele riigile pandud kohustust:
a) kasutada administratiivseid meetmeid, mis on vastuolus selle või teise lepinguosalise riigi seaduste ja administratiivse tegevusega;
b) anda informatsiooni, mis ei ole selle või teise lepinguosalise riigi seaduste alusel või asjaajamise tavalise korra järgi kättesaadav;
c) anda informatsiooni, mis avaldaks mõne kaubavahetuse, äritegevuse, tööstusliku, kaubandusliku või kutsealase saladuse või kaubavahetusprotsessi või informatsiooni, mille avaldamine oleks vastuolus riiklike huvidega (ordre public).

Artikkel 26. Abi maksukogumisel

1. Lepinguosalised riigid kohustuvad osutama teineteisele abi võlgnevatelt maksumaksjatelt maksude kogumisel juhul, kui see vastab maksukogumise palve esitanud lepinguosalise riigi seaduste alusel lõplikult kindlaks määratud summale.

2. Lepinguosalise riigi maksukogumise palve puhul kogutakse makse selle teise riigi poolt kooskõlas tema maksude kogumise kohta kehtivate seadustega ja otsekui niiviisi kogutavad maksud oleksid tema enda maksud; seejuures ei ole sellistel maksunõuetel teises lepinguosalises riigis eelistust.

3. Lepinguosalise riigi maksukogumise palvega kaasneb selle riigi seaduste järgi nõutav tunnistus, mis tõendab maksumaksja poolt võlgnetavate maksude lõplikku kindlaksmääratust.

4. Kui lepinguosalise riigi maksunõue ei ole lõplikult kindlaks määratud seetõttu, et selle kohta võib esitada apellatsiooni või algatada muu menetluse, siis võib see riik oma tulude kaitseks esitada teisele lepinguosalisele riigile palve tema eest selliste ajutiste kaitsvate meetmete rakendamiseks, mis on selle teise riigi seaduste alusel teise riigi kasutuses. Kui selline palve on teise riigi poolt aktsepteeritud, siis käsitletakse neid ajutisi meetmeid selle teise riigi poolt nii, otsekui esimesena mainitud riigile võlgnetavad maksud oleksid selle teise riigi enda maksud.

5. Maksukogumise palve esitamine lõigete 3 ja 4 alusel toimub lepinguosalise riigi poolt ainult juhul, kui selle lepinguosalise riigi kasutuses ei ole võlgnetavate maksude sissenõudmiseks küllaldaselt maksumaksja varasid.

6. Lepinguosaline riik, kus maks vastavalt käesoleva artikli sätetele sisse nõutakse, on kohustatud lepinguosalisele riigile, kelle eest maksu koguti, viivitamatult üle kandma vastava summa, millest on vajaduse korral maha arvatud lõike 7 punktis b viidatud erakorralised kulud.

7. Lepiti kokku, et kui mõlema lepinguosalise riigi kompetentsete ametivõimude vahelises kokkuleppes ei ole ette nähtud teisiti, siis
a) kannab lepinguosalises riigis abi osutamisega seotud tavalised kulud see riik,
b) kannab lepinguosalises riigis abi osutamisega seotud erakorralised kulud teine riik ja need kuuluvad maksmisele sõltumata teise riigi eest kogutud summast.
Niipea kui lepinguosaline riik näeb ette erakorraliste kulude tekkimist, annab ta sellest teada teisele lepinguosalisele riigile ja näitab ära selliste kulude arvestusliku summa.

8. Käesolevas artiklis tähistab mõiste «maksud» lepingualuseid makse ja hõlmab kõiki nendega kaasnevaid intresse ja trahve.

9. Artikli 25 lõike 1 sätted, mis käsitlevad vahetatava informatsiooni saladust ja kasutamist, kehtivad ka käesoleva artikli tõttu lepinguosalise riigi kompetentsele ametivõimule antava informatsiooni kohta.

Artikkel 27. Diplomaatiliste esinduste ja konsulaarasutuste liikmed

Miski käesolevas lepingus ei mõjuta diplomaatiliste esinduste või konsulaarasutuste liikmete rahanduslikke eelisõigusi vastavalt rahvusvahelise õiguse üldreeglitele või erikokkulepete tingimustele.

Artikkel 28. Soodustuste piirangud

Isikul, kes on lepinguosalise riigi resident ja kes saab tulu teisest lepinguosalisest riigist, ei ole õigust käesolevas lepingus antavale maksuvabastusele, kui sellele isikule tululiigi tekitamise või omistamise peaeesmärgiks või üheks peaeesmärkidest oli käesoleva lepingu sätete soodustuste kasutamine.

Käesoleva artikli alusel otsuse tegemisel on vastaval kompetentsel ametivõimul või kompetentsetel ametivõimudel õigus lisaks muudele teguritele võtta arvesse ka tulu summat ja iseloomu, tulu saamise asjaolusid, osapoolte vahelise tehingu tegelikku eesmärki ning isikute, kes seaduse alusel või tegelikult otseselt või kaudselt kontrollivad või kasusaavalt omavad tulu või isikuid, kes on lepinguosalise riigi või lepinguosaliste riikide residendid ning kes on seotud selle tulu väljamakse või laekumisega, identiteeti ja residentsust.

VI peatükk
LÕPPSÄTTED

Artikkel 29. Lepingu jõustumine

1. Lepinguosaliste riikide valitsused teatavad teineteisele käesoleva lepingu jõustumiseks vajalike põhiseaduses sätestatud nõuete täitmisest.

2. Leping jõustub lõikes 1 mainitud teatamistest viimase teatamise päeval ja tema sätted hakkavad mõlemas lepinguosalises riigis kehtima:
a) 1. jaanuaril või pärast 1. jaanuari saadud tulult kinnipeetavate maksude suhtes – kalendriaastal, mis järgneb lepingu jõustumise aastale;
b) 1. jaanuaril või pärast 1. jaanuari algaval rahandusaastal arvestatud muude tulumaksude suhtes – kalendriaastal, mis järgneb lepingu jõustumise aastale.

Artikkel 30. Lepingu lõpetamine

Käesolev leping jääb jõusse kuni tema lõpetamiseni lepinguosalise riigi poolt. Kumbki lepinguosaline riik võib lõpetada lepingu diplomaatiliste kanalite kaudu kirjaliku etteteatamisega vähemalt kuus kuud enne kalendriaasta lõppu. Sel juhul lakkab leping mõlemas lepinguosalises riigis kehtimast:
a) 1. jaanuaril või pärast 1. jaanuari saadud tulult kinnipeetavate maksude suhtes – kalendriaastal, mis järgneb lepingu lõpetamisteate andmise aastale;
b) 1. jaanuaril või pärast 1. jaanuari algaval rahandusaastal arvestatud muude tulumaksude suhtes – kalendriaastal, mis järgneb lepingu lõpetamisteate andmise aastale.

Selle tõendamiseks on vastavalt volitatud isikud kirjutanud alla käesolevale lepingule.

Sõlmitud 5. novembril 1999. a Brüsselis kahes eksemplaris eesti, hollandi, prantsuse ja inglise keeles, kusjuures kõik neli teksti on võrdselt autentsed. Tõlgendamise erinevuse korral võetakse aluseks ingliskeelne tekst.

Eesti Vabariigi valitsuse poolt Belgia Kuningriigi valitsuse poolt
Siim KALLAS Didier REYNDERS


PROTOKOLL

Kirjutades alla Eesti Vabariigi ja Belgia Kuningriigi vahelisele tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingule, leppisid allakirjutanud kokku järgnevates sätetes, mis kujutavad endast lepingu lahutamatut osa.

1. Artikli 4 lõike 3 juurde

Lepiti kokku, et lõike 3 teist lauset ei saa tõlgendada artikli 4 lõikes 3 mainitud isikute suhtes vastavalt artikli 22 sätetele topeltmaksustamise vältimist keelustavana.

2. Artikli 6 lõike 2 juurde

Lepiti kokku, et mõiste «muutuvad või püsivad väljamaksed töö või õiguse eest tööle maavarade leiukohtade, allikate ja teiste loodusvaradega» hõlmab ka väljamakseid, mis on seotud sellistest loodusvaradest tootmisega.

3. Artikli 6 lõike 3 ja artikli 13 lõike 1 juurde

Lepiti kokku, et kogu tulu ja kapitali juurdekasvu kinnisvara võõrandamisel võib maksustada lepinguosalises riigis, kus kinnisvara asub.

4. Artikli 7 lõigete 1 ja 2 juurde

Kui lepinguosalise riigi ettevõte müüb teises lepinguosalises riigis kaupu või kelle äritegevus toimub seal asuva püsiva tegevuskoha kaudu, siis ei määrata selle püsiva tegevuskoha kaudu saadavat kasumit ettevõtte poolt saadud kogusumma alusel, vaid ainult selle tasu alusel, mis saadakse püsiva tegevuskoha kaudu toimuva tõelise tegevuse käigus müükide või äritegevuse tulemusena.

Seejuures kasumit, mida saadakse kauba müügist või muust äritegevusest, mis on samane või sarnane selle püsiva tegevuskoha kaudu toimuva müügi või äritegevusega, võib lugeda selle püsiva tegevuskoha kaudu saaduks, kui tehakse kindlaks, et selline müük või äritegevus toimus maksude vältimise eesmärgil riigis, kus asub püsiv tegevuskoht.

5. Artikli 10 lõike 3 juurde

Mõiste «dividendid» hõlmab ka tulu, isegi intressidena makstud tulu, mida selle riigi seaduste järgi, kus väljamakset tegev kompanii on resident, käsitletakse tuluna aktsiatelt.

6. Artikli 12 lõigete 2 ja 3 juurde

Kui Eesti nõustub mõnes pärast käesoleva lepingu allakirjutamise kuupäeva kolmanda riigiga, kes on käesoleva lepingu allakirjutamise kuupäeval Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liige, sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingus välja jätma mingid õigused või varad käesoleva artikli lõikes 3 olevast definitsioonist või vabastama Eestis tekkiva kasutustasu Eesti kasutustasu maksust või vähendama kinnipeetava maksu määrasid lõikes 2, siis kehtib selline definitsioon, vabastus või madalam maksumäär automaatselt vastavalt lõikes 3 või lõikes 2 määratule.

7. Artikli 12 lõike 3 juurde

Lepiti kokku, et mõistet «tööstuslikku, kaubanduslikku või teadusalast kogemust puudutav informatsioon» tõlgendatakse vastavalt OECD tüüpmaksulepingu artikli 12 lõike 2 kohta kehtivatele kommentaaridele.

8. Artikli 13 lõike 2 juurde

Lõike 2 mõttes lepiti kokku, et kapitali juurdekasvu aktsiate võõrandamisel maksustatakse lepinguosalises riigis nende aktsiate selle väärtuse ulatuses, mis saadakse otseselt või kaudselt selles riigis asuvast kinnisvarast.

9. Artikli 15 juurde

Lepiti kokku, et lepinguosalise riigi residendi poolt teise lepinguosalise riigi residendist kompaniis, kes ei ole aktsiakapitaliga kompanii, partnerina isikliku tegevuse eest saadud tasu võib maksustada vastavalt artikli 15 sätetele, justnagu selline tasu oleks töövõtjana teenistuse eest saadud tasu ja viide «tööandjale» oleks viide kompaniile.

Selle tõendamiseks on vastavalt volitatud isikud kirjutanud alla käesolevale protokollile.

Sõlmitud 5. novembril 1999 Brüsselis kahes eksemplaris eesti, hollandi, prantsuse ja inglise keeles, kusjuures kõik neli teksti on võrdselt autentsed. Tõlgendamise erinevuse korral võetakse aluseks ingliskeelne tekst.

Eesti Vabariigi valitsuse poolt Belgia Kuningriigi valitsuse poolt
Siim KALLAS Didier REYNDERS

 

CONVENTION BETWEEN THE REPUBLIC OF ESTONIA AND THE KINGDOM OF BELGIUM
FOR THE AVOIDANCE OF DOUBLE TAXATION AND THE PREVENTION
OF FISCAL EVASION WITH RESPECT TO TAXES ON INCOME


The Government of the Republic of Estonia and the Government of the Kingdom of Belgium

Desiring to conclude a Convention for the avoidance of double taxation and the prevention of fiscal evasion with respect to taxes on income, have agreed as follows:


Chapter I
SCOPE OF THE CONVENTION

Article 1. Personal scope

This Convention shall apply to persons who are residents of one or both of the Contracting States.

Article 2. Taxes covered

1. This Convention shall apply to taxes on income imposed on behalf of a Contracting State or of its political subdivisions or local authorities, irrespective of the manner in which they are levied.

2. There shall be regarded as taxes on income all taxes imposed on total income or on elements of income, including taxes on gains from the alienation of movable or immovable property, as well as taxes on capital appreciation.

3. The existing taxes to which the Convention shall apply are in particular:
a) in the case of Estonia:
(i) the income tax (tulumaks);
(ii) the local income tax (kohalik tulumaks);
(hereinafter referred to as “Estonian tax”);
b) in the case of Belgium:
(i) the individual income tax;
(ii) the corporate income tax;
(iii) the income tax on legal entities;
(iv) the income tax on non-residents;
(v) the supplementary crisis contribution,
including the prepayments, the surcharges on these taxes and prepayments, and the supplements to the individual income tax;
(hereinafter referred to as “Belgian tax”).

4. The Convention shall apply also to any identical or substantially similar taxes which are imposed after the date of signature of the Convention in addition to, or in place of, the existing taxes. The competent authorities of the Contracting States shall notify each other of any significant changes which have been made in their respective taxation laws.


Chapter II
DEFINITIONS

Article 3. General definitions

1. For the purposes of this Convention, unless the context otherwise requires:
a) the term “Estonia” means the Republic of Estonia and, when used in the geographical sense, means the territory of Estonia and any other area adjacent to the territorial waters of Estonia within which, under the laws of Estonia and in accordance with international law, the rights of Estonia may be exercised with respect to the sea bed and its sub-soil and their natural resources;
b) the term “Belgium” means the Kingdom of Belgium; used in a geographical sense, it means the territory of the Kingdom of Belgium, including the territorial sea and any other area in the sea and in the air within which the Kingdom of Belgium, in accordance with international law, exercises sovereign rights or its jurisdiction;
c) the terms “a Contracting State” and “the other Contracting State” mean Belgium or Estonia as the context requires;
d) the term “person” includes an individual, a company and any other body of persons;
e) the term “company” means any body corporate or any entity which is treated as a body corporate for tax purposes;
f) the terms “enterprise of a Contracting State” and “enterprise of the other Contracting State” mean respectively an enterprise carried on by a resident of a Contracting State and an enterprise carried on by a resident of the other Contracting State;
g) the term “international traffic” means any transport by a ship or aircraft operated by an enterprise of a Contracting State, except when the ship or aircraft is operated solely between places in the other Contracting State;
h) the term “competent authority” means:
(i) in the case of Estonia, the Minister of Finance or his authorised representative, and
(ii) in the case of Belgium, the Minister of Finance or his authorised representative;
i) the term “national” means:
(i) any individual possessing the nationality of a Contracting State;
(ii) any legal person, partnership or association deriving its status as such from the laws in force in a Contracting State.

2. As regards the application of the Convention at any time by a Contracting State, any term not defined therein shall, unless the context otherwise requires, have the meaning which it has at that time under the law of that State for the purposes of the taxes to which the Convention applies, any meaning under the applicable tax laws of that State prevailing over a meaning given to the term under other laws of that State.

Article 4. Resident

1. For the purposes of this Convention, the term “resident of a Contracting State” means any person who, under the laws of that State, is liable to tax therein by reason of his domicile, residence, place of management, place of incorporation or any other criterion of a similar nature. The term also includes that State itself, its political subdivisions and local authorities. But this term does not include any person who is liable to tax in that State in respect only of income from sources in that State.

2. Where by reason of the provisions of paragraph 1 an individual is a resident of both Contracting States, then his status shall be determined as follows:
a) he shall be deemed to be a resident only of the State in which he has a permanent home available to him; if he has a permanent home available to him in both States, he shall be deemed to be a resident only of the State with which his personal and economic relations are closer (centre of vital interests);
b) if the State in which he has his centre of vital interests cannot be determined, or if he has not a permanent home available to him in either State, he shall be deemed to be a resident only of the State in which he has an habitual abode;
c) if he has an habitual abode in both States or in neither of them, he shall be deemed to be a resident only of the State of which he is a national;
d) if he is a national of both States or of neither of them, the competent authorities of the Contracting States shall settle the question by mutual agreement.

3. Where by reason of the provisions of paragraph 1 a person other than an individual is a resident of both Contracting States, the competent authorities of the Contracting States shall endeavour to settle the question by mutual agreement. In the absence of such agreement, such person shall not be considered to be a resident of either Contracting State for the purposes of enjoying benefits under the Convention.

Article 5. Permanent establishment

1. For the purposes of this Convention, the term “permanent establishment” means a fixed place of business through which the business of an enterprise is wholly or partly carried on.

2. The term “permanent establishment” includes especially:
a) a place of management;
b) a branch;
c) an office;
d) a factory;
e) a workshop, and
f) a mine, an oil or gas well, a quarry or any other place of extraction of natural resources.

3. A building site, a construction, assembly or installation project or a supervisory or consultancy activity connected therewith constitutes a permanent establishment only if such site, project or activity lasts for a period of more than nine months.

4. Notwithstanding the preceding provisions of this Article, the term “permanent establishment” shall be deemed not to include:
a) the use of facilities solely for the purpose of storage, display or delivery of goods or merchandise belonging to the enterprise;
b) the maintenance of a stock of goods or merchandise belonging to the enterprise solely for the purpose of storage, display or delivery;
c) the maintenance of a stock of goods or merchandise belonging to the enterprise solely for the purpose of processing by another enterprise;
d) the maintenance of a fixed place of business solely for the purpose of purchasing goods or merchandise or of collecting information, for the enterprise;
e) the maintenance of a fixed place of business solely for the purpose of carrying on, for the enterprise, any other activity of a preparatory or auxiliary character;
f) the maintenance of a fixed place of business solely for any combination of activities mentioned in sub-paragraphs a) to e), provided that the overall activity of the fixed place of business resulting from this combination is of a preparatory or auxiliary character.

5. Notwithstanding the provisions of paragraphs 1 and 2, where a person – other than an agent of an independent status to whom paragraph 6 applies – is acting on behalf of an enterprise and has, and habitually exercises, in a Contracting State an authority to conclude contracts in the name of the enterprise, that enterprise shall be deemed to have a permanent establishment in that State in respect of any activities which that person undertakes for the enterprise, unless the activities of such person are limited to those mentioned in paragraph 4 which, if exercised through a fixed place of business, would not make this fixed place of business a permanent establishment under the provisions of that paragraph.

6. An enterprise shall not be deemed to have a permanent establishment in a Contracting State merely because it carries on business in that State through a broker, general commission agent or any other agent of an independent status, provided that such persons are acting in the ordinary course of their business. However, where the activities of such an agent are devoted wholly or almost wholly on behalf of that enterprise and where the conditions between the agent and the enterprise differ from those which would be made between independent persons, such agent shall not be considered an agent of an independent status within the meaning of this paragraph. In such case the provisions of paragraph 5 shall apply.

7. The fact that a company which is a resident of a Contracting State controls or is controlled by a company which is a resident of the other Contracting State, or which carries on business in that other State (whether through a permanent establishment or otherwise), shall not of itself constitute either company a permanent establishment of the other.


Chapter III
TAXATION OF INCOME

Article 6. Income from immovable property

1. Income derived by a resident of a Contracting State from immovable property (including income from agriculture or forestry) situated in the other Contracting State may be taxed in that other State.

2. The term “immovable property” shall have the meaning which it has under the law of the Contracting State in which the property in question is situated. The term shall in any case include property accessory to immovable property, livestock and equipment used in agriculture and forestry, rights to which the provisions of general law respecting landed property apply, usufruct of immovable property, rights to variable or fixed payments as consideration for the working of, or the right to work, mineral deposits, sources and other natural resources, and any option or similar right to acquire immovable property. Ships, boats and aircraft shall not be regarded as immovable property.

3. The provisions of paragraph 1 shall apply to income derived from the direct use, letting, or use in any other form of immovable property.

4. Where the ownership of shares or other corporate rights in a company entitles the owner of such shares or corporate rights to the enjoyment of immovable property held by the company, the income from direct use, letting, or use in any other form of such right to enjoyment may be taxed in the Contracting State in which the immovable property is situated.

5. The provisions of paragraphs 1, 3 and 4 shall also apply to the income from immovable property of an enterprise and to income from immovable property used for the performance of independent personal services.

Article 7. Business profits

1. The profits of an enterprise of a Contracting State shall be taxable only in that State unless the enterprise carries on business in the other Contracting State through a permanent establishment situated therein. If the enterprise carries on business as aforesaid, the profits of the enterprise may be taxed in the other State but only so much of them as is attributable to that permanent establishment.

2. Subject to the provisions of paragraph 3, where an enterprise of a Contracting State carries on business in the other Contracting State through a permanent establishment situated therein, there shall in each Contracting State be attributed to that permanent establishment the profits which it might be expected to make if it were a distinct and separate enterprise engaged in the same or similar activities under the same or similar conditions and dealing wholly independently.

3. In determining the profits of a permanent establishment, there shall be allowed as deductions expenses which are incurred for the purposes of the permanent establishment, including executive and general administrative expenses so incurred, whether in the State in which the permanent establishment is situated or elsewhere, but this does not include any expenses which under the law of that State would not be allowed to be deducted by an enterprise of that State.

4. Insofar as it has been customary in a Contracting State to determine the profits to be attributed to a permanent establishment on the basis of an apportionment of the total profits of the enterprise to its various parts, nothing in paragraph 2 shall preclude that Contracting State from determining the profits to be taxed by such an apportionment as may be customary; the method of apportionment adopted shall, however, be such that the result shall be in accordance with the principles contained in this Article.

5. No profits shall be attributed to a permanent establishment by reason of the mere purchase by that permanent establishment of goods or merchandise for the enterprise.

6. For the purposes of the preceding paragraphs, the profits to be attributed to the permanent establishment shall be determined by the same method year by year unless there is good and sufficient reason to the contrary.

7. Where profits include items of income which are dealt with separately in other Articles of this Convention, then the provisions of those Articles shall not be affected by the provisions of this Article.

8. Nothing in this Article shall prevent a Contracting State from applying its law relating to the taxation of any person who carries on the business of insurance provided that the business of insurance is carried on through a permanent establishment situated in that Contracting State (as that law is in effect on the date of signature of this Convention and may be changed only in minor respects so as not to affect its general character). However, the tax so charged shall not exceed 4.4 per cent of the gross amount of premiums attributable to that permanent establishment.

Article 8. Shipping and air transport

1. Profits of an enterprise of a Contracting State from the operation of ships or aircraft in international traffic shall be taxable only in that State.

2. The provisions of paragraph 1 shall also apply to profits from the participation in a pool, a joint business or an international operating agency.

Article 9. Associated enterprises

1. Where
a) an enterprise of a Contracting State participates directly or indirectly in the management, control or capital of an enterprise of the other Contracting State, or
b) the same persons participate directly or indirectly in the management, control or capital of an enterprise of a Contracting State and an enterprise of the other Contracting State,

and in either case conditions are made or imposed between the two enterprises in their commercial or financial relations which differ from those which would be made between independent enterprises, then any profits which would, but for those conditions, have accrued to one of the enterprises, but, by reason of those conditions, have not so accrued, may be included in the profits of that enterprise and taxed accordingly.

2. Where a Contracting State includes in the profits of an enterprise of that State – and taxes accordingly – profits on which an enterprise of the other Contracting State has been charged to tax in that other State and the profits so included are profits which would have accrued to the enterprise of the first-mentioned State if the conditions made between the two enterprises had been those which would have been made between independent enterprises, then that other State shall make an appropriate adjustment to the amount of the tax charged therein on those profits. In determining such adjustment, due regard shall be had to the other provisions of this Convention and the competent authorities of the Contracting States shall if necessary consult each other.

Article 10. Dividends

1. Dividends paid by a company which is a resident of a Contracting State to a resident of the other Contracting State may be taxed in that other State.

2. However, such dividends may also be taxed in the Contracting State of which the company paying the dividends is a resident and according to the laws of that State, but if the beneficial owner of the dividends is a resident of the other Contracting State the tax so charged shall not exceed:
a) 5 per cent of the gross amount of the dividends if the beneficial owner is a company which holds directly at least 25 per cent of the capital of the company paying the dividends;
b) 15 per cent of the gross amount of the dividends in all other cases.

This paragraph shall not affect the taxation of the company in respect of the profits out of which the dividends are paid.

3. The term “dividends” as used in this Article means income from shares, “jouissance” shares or “jouissance” rights, mining shares, founder’s shares or other rights, not being debt-claims, participating in profits, as well as income from other corporate rights which is subjected to the same taxation treatment as income from shares by the laws of the State of which the company making the distribution is a resident.

4. The provisions of paragraphs 1 and 2 shall not apply if the beneficial owner of the dividends, being a resident of a Contracting State, carries on business in the other Contracting State of which the company paying the dividends is a resident, through a permanent establishment situated therein, or performs in that other State independent personal services from a fixed base situated therein, and the holding in respect of which the dividends are paid is effectively connected with such permanent establishment or fixed base. In such case the provisions of Article 7 or Article 14, as the case may be, shall apply.

5. Where a company which is a resident of a Contracting State derives profits or income from the other Contracting State, that other State may not impose any tax on the dividends paid by the company, except insofar as such dividends are paid to a resident of that other State or insofar as the holding in respect of which the dividends are paid is effectively connected with a permanent establishment or a fixed base situated in that other State, nor subject the company’s undistributed profits to a tax on the company’s undistributed profits, even if the dividends paid or the undistributed profits consist wholly or partly of profits or income arising in such other State.

Article 11. Interest

1. Interest arising in a Contracting State and paid to a resident of the other Contracting State may be taxed in that other State.

2. However, such interest may also be taxed in the Contracting State in which it arises and according to the laws of that State, but if the beneficial owner of the interest is a resident of the other Contracting State the tax so charged shall not exceed 10 per cent of the gross amount of the interest.

3. Notwithstanding the provisions of paragraph 2:
a) interest arising in a Contracting State, derived and beneficially owned by the Government of the other Contracting State, including political subdivisions and local authorities thereof, the Central Bank or any financial institution wholly owned by that Government, or interest paid in respect of a loan guaranteed or insured by that Government, subdivision or authority or a public institution acting within the framework of the promotion of the export and which is agreed upon by the mutual agreement of the competent authorities of the Contracting States, shall be exempt from tax in the first-mentioned Contracting State;
b) interest arising in a Contracting State shall be exempt from tax in that State if the beneficial owner of the interest is an enterprise of the other Contracting State, and the interest is paid with respect to an indebtedness arising as a consequence of the sale on credit by an enterprise of that other State of any merchandise or industrial, commercial or scientific equipment to an enterprise of the first-mentioned State, except where the sale or indebtedness is between related persons.

4. The term “interest” as used in this Article means income from debt-claims of every kind, whether or not secured by mortgage and whether or not carrying a right to participate in the debtor’s profits, and in particular, income from government securities and income from bonds or debentures, including premiums and prizes attaching to such securities, bonds or debentures. However, the term “interest” shall not include for the purposes of this Article penalty charges for late payment or interest treated as dividends for the purposes of Article 10.

5. The provisions of paragraphs 1, 2 and 3 shall not apply if the beneficial owner of the interest, being a resident of a Contracting State, carries on business in the other Contracting State in which the interest arises, through a permanent establishment situated therein, or performs in that other State independent personal services from a fixed base situated therein, and the debt-claim in respect of which the interest is paid is effectively connected with such permanent establishment or fixed base. In such case the provisions of Article 7 or Article 14, as the case may be, shall apply.

6. Interest shall be deemed to arise in a Contracting State when the payer is a resident of that State. Where, however, the person paying the interest, whether he is a resident of a Contracting State or not, has in a Contracting State a permanent establishment or a fixed base in connection with which the indebtedness on which the interest is paid was incurred, and such interest is borne by such permanent establishment or fixed base, then such interest shall be deemed to arise in the State in which the permanent establishment or fixed base is situated.

7. Where, by reason of a special relationship between the payer and the beneficial owner or between both of them and some other person, the amount of the interest, having regard to the debt-claim for which it is paid, exceeds the amount which would have been agreed upon by the payer and the beneficial owner in the absence of such relationship, the provisions of this Article shall apply only to the last-mentioned amount. In such case, the excess part of the payments shall remain taxable according to the laws of each Contracting State, due regard being had to the other provisions of this Convention.

Article 12. Royalties

1. Royalties arising in a Contracting State and paid to a resident of the other Contracting State may be taxed in that other State.

2. However, such royalties may also be taxed in the Contracting State in which they arise and according to the laws of that State, but if the beneficial owner of the royalties is a resident of the other Contracting State, the tax so charged shall not exceed:
a) 5 per cent of the gross amount of the royalties paid for the use of industrial, commercial or scientific equipment;
b) 10 per cent of the gross amount of the royalties in all other cases.

3. The term “royalties” as used in this Article means payments of any kind received as a consideration for the use of, or the right to use, any copyright of literary, artistic or scientific work including cinematograph films and films or tapes for radio or television broadcasting, any patent, trade mark, design or model, plan, secret formula or process, or for the use of, or the right to use, industrial, commercial or scientific equipment or for information concerning industrial, commercial or scientific experience.

4. The provisions of paragraphs 1 and 2 shall not apply if the beneficial owner of the royalties, being a resident of a Contracting State, carries on business in the other Contracting State in which the royalties arise, through a permanent establishment situated therein, or performs in that other State independent personal services from a fixed base situated therein, and the right or property in respect of which the royalties are paid is effectively connected with such permanent establishment or fixed base. In such case the provisions of Article 7 or Article 14, as the case may be, shall apply.

5. Royalties shall be deemed to arise in a Contracting State when the payer is a resident of that State. Where, however, the person paying the royalties, whether he is a resident of a Contracting State or not, has in a Contracting State a permanent establishment or a fixed base in connection with which the liability to pay the royalties was incurred, and such royalties are borne by such permanent establishment or fixed base, then such royalties shall be deemed to arise in the State in which the permanent establishment or fixed base is situated.

6. Where, by reason of a special relationship between the payer and the beneficial owner or between both of them and some other person, the amount of the royalties, having regard to the use, right or information for which they are paid, exceeds the amount which would have been agreed upon by the payer and the beneficial owner in the absence of such relationship, the provisions of this Article shall apply only to the last-mentioned amount. In such case, the excess part of the payments shall remain taxable according to the laws of each Contracting State, due regard being had to the other provisions of this Convention.

Article 13. Capital gains

1. Gains derived by a resident of a Contracting State from the alienation of immovable property referred to in Article 6 and situated in the other Contracting State may be taxed in that other State.

2. Gains derived by a resident of a Contracting State from the alienation of shares in a company, the assets of which consist wholly or principally of immovable property referred to in Article 6 and situated in the other Contracting State, may be taxed in that other State.

3. Gains from the alienation of movable property forming part of the business property of a permanent establishment which an enterprise of a Contracting State has in the other Contracting State or of movable property pertaining to a fixed base available to a resident of a Contracting State in the other Contracting State for the purpose of performing independent personal services, including such gains from the alienation of such a permanent establishment (alone or with the whole enterprise) or of such fixed base, may be taxed in that other State.

4. Gains derived by an enterprise of a Contracting State from the alienation of ships or aircraft operated in international traffic by that enterprise or movable property pertaining to the operation of such ships or aircraft, shall be taxable only in that State.

5. Gains from the alienation of any property other than that referred to in paragraphs 1, 2, 3 and 4 shall be taxable only in the Contracting State of which the alienator is a resident.

Article 14. Independent personal services

1. Income derived by an individual who is a resident of a Contracting State in respect of professional services or other activities of an independent character shall be taxable only in that State unless he has a fixed base regularly available to him in the other Contracting State for the purpose of performing his activities. If he has such a fixed base, the income may be taxed in the other Contracting State but only so much of it as is attributable to that fixed base. For this purpose, where an individual who is a resident of a Contracting State stays in the other Contracting State for a period or periods exceeding in the aggregate 183 days in any twelve month period commencing or ending in the fiscal year concerned, he shall be deemed to have a fixed base regularly available to him in that other State for such fiscal year or years and the income that is derived from his activities referred to above that are performed in that other State shall be attributable to that fixed base.

2. The term “professional services” includes especially independent scientific, literary, artistic, educational or teaching activities as well as the independent activities of physicians, lawyers, engineers, architects, dentists and accountants.

Article 15. Dependent personal services

1. Subject to the provisions of Articles 16, 18 and 19, salaries, wages and other similar remuneration derived by a resident of a Contracting State in respect of an employment shall be taxable only in that State unless the employment is exercised in the other Contracting State. If the employment is so exercised, such remuneration as is derived therefrom may be taxed in that other State.

2. Notwithstanding the provisions of paragraph 1, remuneration derived by a resident of a Contracting State in respect of an employment exercised in the other Contracting State shall be taxable only in the first-mentioned State if:
a) the recipient is present in the other State for a period or periods not exceeding in the aggregate 183 days in any twelve month period commencing or ending in the fiscal year concerned, and
b) the remuneration is paid by, or on behalf of, an employer who is not a resident of the other State, and
c) the remuneration is not borne by a permanent establishment or a fixed base which the employer has in the other State.

3. Notwithstanding the preceding provisions of this Article, remuneration derived in respect of an employment exercised aboard a ship or aircraft operated in international traffic by an enterprise of a Contracting State may be taxed in that State.

Article 16. Directors’ fees

1. Directors’ fees and other similar remuneration derived by a resident of a Contracting State in his capacity as a member of the board of directors or a similar organ of a company which is a resident of the other Contracting State may be taxed in that other State.

2. However, remuneration received by the persons concerned in any other capacity may be taxed, as the case may be, in accordance with the provisions of Article 14 or Article 15.

Article 17. Artistes and sportsmen

1. Notwithstanding the provisions of Articles 14 and 15, income derived by a resident of a Contracting State as an entertainer, such as a theatre, motion picture, radio or television artiste, or a musician, or as a sportsman, from his personal activities as such exercised in the other Contracting State, may be taxed in that other State.

2. Where income in respect of personal activities exercised by an entertainer or a sportsman in his capacity as such accrues not to the entertainer or sportsman himself but to another person, that income may, notwithstanding the provisions of Articles 7, 14 and 15, be taxed in the Contracting State in which the activities of the entertainer or sportsman are exercised.

3. The provisions of paragraphs 1 and 2 shall not apply to income derived from activities exercised in a Contracting State by an entertainer or a sportsman if the visit to that State is wholly or mainly supported by public funds of one or both of the Contracting States or political subdivisions or local authorities thereof. In such case, the income shall be taxable only in the Contracting State of which the entertainer or sportsman is a resident.

Article 18. Pensions

1. Subject to the provisions of paragraph 2 of Article 19, pensions and other similar remuneration paid to a resident of a Contracting State in consideration of past employment shall be taxable only in that State.

2. However, pensions and other allowances, periodic or non periodic, paid under the social security legislation of a Contracting State may be taxed in that State. This provision also applies to pensions and allowances paid under a public scheme organised by a Contracting State for social welfare purposes.

Article 19. Government service

1. a) Salaries, wages and other similar remuneration, other than a pension, paid by a Contracting State or a political subdivision or a local authority thereof to an individual in respect of services rendered to that State or subdivision or authority shall be taxable only in that State.
b) However, such salaries, wages and other similar remuneration shall be taxable only in the other Contracting State if the services are rendered in that State and the individual is a resident of that State who:
(i) is a national of that State; or
(ii) did not become a resident of that State solely for the purpose of rendering the services.

2. a) Any pension paid by, or out of funds created by, a Contracting State or a political subdivision or a local authority thereof to an individual in respect of services rendered to that State or subdivision or authority shall be taxable only in that State.
b) However, such pension shall be taxable only in the other Contracting State if the individual is a resident of, and a national of, that State.

3. The provisions of Articles 15, 16 and 18 shall apply to salaries, wages and other similar remuneration, and to pensions, in respect of services rendered in connection with a business carried on by a Contracting State or a political subdivision or a local authority thereof.

Article 20. Students

Payments which a student, an apprentice or a trainee who is or was immediately before visiting a Contracting State a resident of the other Contracting State and who is present in the first-mentioned State solely for the purpose of his education or training receives for the purpose of his maintenance, education or training shall not be taxed in that State, provided that such payments arise from sources outside that State.

Article 21. Other income

1. Items of income of a resident of a Contracting State, wherever arising, not dealt with in the foregoing Articles of this Convention shall be taxable only in that State.

2. The provisions of paragraph 1 shall not apply to income, other than income from immovable property as defined in paragraph 2 of Article 6, if the recipient of such income, being a resident of a Contracting State, carries on business in the other Contracting State through a permanent establishment situated therein, or performs in that other State independent personal services from a fixed base situated therein, and the right or property in respect of which the income is paid is effectively connected with such permanent establishment or fixed base. In such case the provisions of Article 7 or Article 14, as the case may be, shall apply.

3. Notwithstanding the provisions of paragraphs 1 and 2, items of income of a resident of a Contracting State not dealt with in the foregoing Articles of this Convention and arising in the other Contracting State may also be taxed in that other State.


Chapter IV
METHODS FOR ELIMINATION OF DOUBLE TAXATION

Article 22. Elimination of double taxation

1. In the case of Estonia, double taxation shall be avoided as follows:
a) Where a resident of Estonia derives income which, in accordance with this Convention, may be taxed in Belgium, unless a more favourable treatment is provided in its domestic law, Estonia shall allow as a deduction from the tax on the income of that resident, an amount equal to the income tax paid thereon in Belgium.
Such deduction shall not, however, exceed that part of the income tax in Estonia, as computed before the deduction is given, which is attributable to the income which may be taxed in Belgium.
b) For the purpose of sub-paragraph a), where a company that is a resident of Estonia receives a dividend from a company that is a resident of Belgium in which it owns at least 10 per cent of its shares having full voting rights, the tax paid in Belgium shall include not only the tax paid on the dividend, but also the appropriate portion of the tax paid on the underlying profits of the company out of which the dividend was paid.

2. In the case of Belgium, double taxation shall be avoided as follows:
a) Where a resident of Belgium derives income which is taxed in Estonia in accordance with the provisions of this Convention, other than those of paragraph 2 of Article 10, of paragraphs 2 and 7 of Article 11 and of paragraphs 2 and 6 of Article 12, Belgium shall exempt such income from tax but may, in calculating the amount of tax on the remaining income of that resident, apply the rate of tax which would have been applicable if such income had not been exempted.
b) Subject to the provisions of Belgian law regarding the deduction from Belgian tax of taxes paid abroad, where a resident of Belgium derives items of his aggregate income for Belgian tax purposes which are dividends taxable in accordance with paragraph 2 of Article 10, and not exempt from Belgian tax according to subparagraph c) hereinafter, interest taxable in accordance with paragraphs 2 or 7 of Article 11, or royalties taxable in accordance with paragraph 2 or 6 of Article 12, the Estonian tax levied on that income shall be allowed as a credit against Belgian tax relating to such income.
c) Dividends within the meaning of paragraph 3 of Article 10, derived by a company which is a resident of Belgium from a company which is a resident of Estonia, shall be exempt from the corporate income tax in Belgium under the conditions and within the limits provided for in Belgian law.
d) Where, in accordance with Belgian law, losses incurred by an enterprise carried on by a resident of Belgium in a permanent establishment situated in Estonia, have been effectively deducted from the profits of that enterprise for its taxation in Belgium, the exemption provided for in sub-paragraph a) shall not apply in Belgium to the profits of other taxable periods attributable to that establishment to the extent that those profits have also been exempted from tax in Estonia by reason of compensation for the said losses.


Chapter V
SPECIAL PROVISIONS

Article 23. Non-discrimination

1. Nationals of a Contracting State shall not be subjected in the other Contracting State to any taxation or any requirement connected therewith which is other or more burdensome than the taxation and connected requirements to which nationals of that other State in the same circumstances, in particular with respect to residence, are or may be subjected. This provision shall, notwithstanding the provisions of Article 1, also apply to persons who are not residents of one or both of the Contracting States.

2. Stateless persons who are residents of a Contracting State shall not be subjected in either Contracting State to any taxation or any requirement connected therewith which is other or more burdensome than the taxation and connected requirements to which nationals of the State concerned in the same circumstances, in particular with respect to residence, are or may be subjected.

3. The taxation on a permanent establishment which an enterprise of a Contracting State has in the other Contracting State shall not be less favourably levied in that other State than the taxation levied on enterprises of that other State carrying on the same activities. This provision shall not be construed as obliging a Contracting State to grant to residents of the other Contracting State any personal allowances, reliefs and reductions for taxation purposes on account of civil status or family responsibilities which it grants to its own residents.

4. Except where the provisions of paragraph 1 of Article 9, paragraph 7 of Article 11, or paragraph 6 of Article 12, apply, interest, royalties and other disbursements paid by an enterprise of a Contracting State to a resident of the other Contracting State shall, for the purpose of determining the taxable profits of such enterprise, be deductible under the same conditions as if they had been paid to a resident of the first-mentioned State.

5. Enterprises of a Contracting State, the capital of which is wholly or partly owned or controlled, directly or indirectly, by one or more residents of the other Contracting State, shall not be subjected in the first-mentioned State to any taxation or any requirement connected therewith which is other or more burdensome than the taxation and connected requirements to which other similar enterprises of the first-mentioned State are or may be subjected.

6. The provisions of this Article shall, notwithstanding the provisions of Article 2, apply to taxes of every kind and description.

Article 24. Mutual agreement procedure

1. Where a person considers that the actions of one or both of the Contracting States result or will result for him in taxation not in accordance with the provisions of this Convention, he may, irrespective of the remedies provided by the domestic law of those States, present his case to the competent authority of the Contracting State of which he is a resident, or if his case comes under paragraph 1 of Article 23, to that of the Contracting State of which he is a national. The case must be presented within three years from the first notification of the action resulting in taxation not in accordance with the provisions of the Convention.

2. The competent authority shall endeavour, if the objection appears to it to be justified and if it is not itself able to arrive at a satisfactory solution, to resolve the case by mutual agreement with the competent authority of the other Contracting State, with a view to the avoidance of taxation which is not in accordance with the Convention. Any agreement reached shall be implemented notwithstanding any time limits in the domestic law of the Contracting States.

3. The competent authorities of the Contracting States shall endeavour to resolve by mutual agreement any difficulties or doubts arising as to the interpretation or application of the Convention.

4. The competent authorities of the Contracting States shall agree on administrative measures necessary to carry out the provisions of the Convention and particularly on the proofs to be furnished by residents of either Contracting State in order to benefit in the other State from the exemptions or reductions in tax provided for in the Convention.

5. The competent authorities of the Contracting States may communicate with each other directly for the purpose of reaching an agreement in the sense of the preceding paragraphs.

Article 25. Exchange of information

1. The competent authorities of the Contracting States shall exchange such information as is necessary for carrying out the provisions of this Convention or of the domestic laws of the Contracting States concerning taxes covered by the Convention insofar as the taxation thereunder is not contrary to the Convention. The exchange of information is not restricted by Article 1. Any information received by a Contracting State shall be treated as secret in the same manner as information obtained under the domestic laws of that State and shall be disclosed only to persons or authorities (including courts and administrative bodies) concerned with the assessment or collection of, the enforcement or prosecution in respect of, or the determination of appeals in relation to, the taxes covered by the Convention. Such persons or authorities shall use the information only for such purposes. They may disclose the information in public court proceedings or in judicial decisions.

2. In no case shall the provisions of paragraph 1 be construed so as to impose on a Contracting State the obligation:
a) to carry out administrative measures at variance with the laws and administrative practice of that or of the other Contracting State;
b) to supply information which is not obtainable under the laws or in the normal course of the administration of that or of the other Contracting State;
c) to supply information which would disclose any trade, business, industrial, commercial or professional secret or trade process, or information, the disclosure of which would be contrary to public policy (ordre public).

Article 26. Aid in recovery

1. The Contracting States undertake to lend assistance to each other in the collection of the taxes owed by a taxpayer to the extent that the amount thereof has been finally determined according to the laws of the Contracting State making the request for assistance.

2. In the case of a request by a Contracting State for the collection of taxes by the other Contracting State, such taxes shall be collected by that other State in accordance with the laws applicable to the collection of its own taxes and as if the taxes to be so collected were its own taxes; such tax claims, however, shall not have any priority in the other Contracting State.

3. Any request for collection by a Contracting State shall be accompanied by such certificate as is required by the laws of that State to establish that the taxes owed by the taxpayer have been finally determined.

4. Where the tax claim of a Contracting State has not been finally determined by reason of it being subject to appeal or other proceedings, that State may, in order to protect its revenues, request the other Contracting State to take such interim measures for conservancy on its behalf as are available to the other State under the laws of that other State. If such request is accepted by the other State, such interim measures shall be taken by that other State as if the taxes owed to the first-mentioned State were the own taxes of that other State.

5. A request under paragraphs 3 or 4 shall only be made by a Contracting State to the extent that sufficient property of the taxpayer owing the taxes is not available in that State for recovery of the taxes owed.

6. The Contracting State in which tax is recovered in accordance with the provisions of this Article shall forthwith remit to the Contracting State on behalf of which the tax was collected the amount so recovered minus, where appropriate, the amount of extraordinary costs referred to in sub-paragraph 7b).

7. It is understood that unless otherwise agreed by the competent authorities of both Contracting States,
a) ordinary costs incurred by a Contracting State in providing assistance shall be borne by that State;
b) extraordinary costs incurred by a Contracting State in providing assistance shall be borne by that other State and shall be payable regardless of the amount collected on its behalf by that other State.

As soon as a Contracting State anticipates that extraordinary costs may be incurred, it shall so advise the other Contracting State and indicate the estimated amount of such costs.

8. In this Article, the term “taxes” means the taxes to which the Convention applies and includes any interest and penalties relating thereto.

9. The provisions of paragraph 1 of Article 25 concerning secrecy and use of the information exchanged shall also apply to any information which, by virtue of this Article, is supplied to the competent authority of a Contracting State.

Article 27. Members of diplomatic missions and consular posts

Nothing in this Convention shall affect the fiscal privileges of members of diplomatic missions or consular posts under the general rules of international law or under the provisions of special agreements.

Article 28. Limitation of benefits

A person that is a resident of a Contracting State and derives income from the other Contracting State shall not be entitled to relief from taxation otherwise provided for in this Convention if it was the main purpose or one of the main purposes of any person concerned with the creation or assignment of such item of income to take advantage of the provisions of this Convention.

In making a determination under this Article, the appropriate competent authority or authorities shall be entitled to consider, among other factors, the amount and nature of the income, circumstances in which the income was derived, the real intention of the parties to the transaction, and the identity and residence of the persons who in law or in fact, directly or indirectly, control or beneficially own (i) the income or (ii) the persons who are resident(s) of the Contracting State(s) and who are concerned with the payment or receipt of such income.


Chapter VI
FINAL PROVISIONS

Article 29. Entry into force

1. The Governments of the Contracting States shall notify each other when the constitutional requirements for the entry into force of this Convention have been complied with.

2. The Convention shall enter into force on the date of the later of the notifications referred to in paragraph 1 and its provisions shall have effect in both Contracting States:
a) in respect of taxes withheld at source, on income derived on or after the first day of January in the calendar year next following the year in which the Convention enters into force;
b) in respect of other taxes charged on income of any fiscal year beginning on or after the first day of January in the calendar year next following the year in which the Convention enters into force.

Article 30. Termination

This Convention shall remain in force until terminated by a Contracting State. Either Contracting State may terminate the Convention, through diplomatic channels, by giving written notice of termination at least six months before the end of any calendar year. In such event, the Convention shall cease to have effect in both Contracting States:
a) in respect of taxes withheld at source, on income derived on or after the first day of January in the calendar year next following the year in which the notice has been given;
b) in respect of other taxes charged on income of any fiscal year beginning on or after the first day of January in the calendar year next following the year in which the notice has been given.

In witness whereof the undersigned, duly authorised thereto, have signed this Convention.

Done in duplicate at Brussels, this 5th day of November1999, in the Estonian, Dutch, French and English languages, all four texts being equally authentic. In the case of divergence of interpretation the English text shall prevail.

For the Government of the Republic of Estonia
Siim KALLAS
For the Government of the Kingdom of Belgium
Didier REYNDERS


PROTOCOL

At the moment of signing the Convention between the Republic of Estonia and the Kingdom of Belgium for the avoidance of double taxation and the prevention of fiscal evasion with respect to taxes on income, the undersigned have agreed upon the following provisions which shall form an integral part of the Convention.

1. Ad Article 4, paragraph 3

It is understood that the second sentence of paragraph 3 shall not be interpreted as prohibiting a Contracting State to eliminate double taxation in accordance with Article 22 in respect of persons mentioned in paragraph 3 of Article 4.

2. Ad Article 6, paragraph 2

It is understood that the term “variable or fixed payments as consideration for the working of, or the right to work, mineral deposits, sources and other natural resources” also includes payments relating to the production from such resources.

3. Ad Article 6, paragraph 3 and Article 13, paragraph 1

It is understood that all income and gains from the alienation of immovable property may be taxed in the Contracting State in which the immovable property is situated.

4. Ad Article 7, paragraphs 1 and 2

Where an enterprise of a Contracting State sells goods or merchandise or carries on business in the other Contracting State through a permanent establishment situated therein, the profits of that permanent establishment shall not be determined on the basis of the total amount received by the enterprise but only on the basis of the remuneration which is attributable to the actual activity of the permanent establishment for such sales or business.

However, profits derived from the sale of goods or merchandise of the same or similar kind as those sold, or from other business activities of the same or similar nature as those effected, through that permanent establishment may be considered attributable to that permanent establishment if it is proved that the sale or activities were structured in a manner intended to avoid taxation in the State where the permanent establishment is situated.

5. Ad Article 10, paragraph 3

The term “dividends” also includes income – even paid in the form of interest – which is treated as income from shares by the laws of the State of which the paying company is a resident.

6. Ad Article 12, paragraphs 2 and 3

If in any convention for the avoidance of double taxation concluded by Estonia with a third State, being a member of the Organisation for Economic Co-operation and Development (OECD) at the date of signature of this Convention, Estonia after that date would agree to exclude any kind of rights or property from the definition contained in paragraph 3 or exempt royalties arising in Estonia from Estonian tax on royalties or to limit the rates of tax provided in paragraph 2, such definition or exemption or lower rate shall automatically apply as if it had been specified in paragraph 3 or paragraph 2 respectively.

7. Ad Article 12, paragraph 3

It is understood that the term “information concerning industrial, commercial or scientific experience” is to be interpreted according to the Commentary on paragraph 2 of Article 12 of the OECD Model Tax Convention on Income and on Capital.

8. Ad Article 13, paragraph 2

For the purposes of paragraph 2, it is understood that gains from the alienation of shares shall be taxable in a Contracting State only to the extent of the value of such shares derived directly or indirectly from immovable property situated in that State.

9. Ad Article 15

It is understood that remuneration derived by a resident of a Contracting State in respect of his personal activity as a partner of a company, other than a company with share capital, which is a resident of the other Contracting State, may be taxed in accordance with the provisions of Article 15, as if such remuneration were remuneration derived by an employee in respect of an employment and as if references to “the employer” were references to the company.

In witness whereof the undersigned, duly authorised thereto, have signed this Protocol.

Done in duplicate at Brussels, this 5th day of November 1999, in the Estonian, Dutch, French and English languages, all four texts being equally authentic. In the case of divergence of interpretation the English text shall prevail.

For the Government of the Republic of Estonia
Siim KALLAS
For the Government of the Kingdom of Belgium
Didier REYNDERS

 

Õiend
Metaandmetes parandatud akti andja: Vabariigi Valitsus. Lisatud seosed ja ingliskeelne tekst.

 

/otsingu_soovitused.json