Teksti suurus:

Riikide ja teiste riikide kodanike vaheliste investeerimisvaidluste lahendamise konventsioon

Väljaandja:Ülemnõukogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:22.07.1992
Avaldamismärge:RT II 2000, 26, 156

Riikide ja teiste riikide kodanike vaheliste investeerimisvaidluste lahendamise konventsioon1

Vastu võetud 22.04.1992

(õ) 13.08.09 15:50

Nõusoleku andmise kohta Eesti Vabariigi astumiseks Rahvusvahelise Valuutafondi, Rahvusvahelise Rekonstrueerimis- ja Arengupanga ning nende juurde kuuluvate organisatsioonide liikmeks

 

Heaks kiidetud 18. märtsil 1965. a Washingtonis

PREAMBUL


Osalisriigid,

võttes arvesse rahvusvahelise koostöö tähtsust majanduse arengule ja rahvusvaheliste erainvesteeringute osa selles;

pidades meeles, et aeg-ajalt võivad seoses sellise investeeringuga tekkida vaidlused osalisriikide ja teiste osalisriikide kodanike vahel;

tunnistades, et kuigi sellised vaidlused lahendatakse tavaliselt siseriiklikus kohtumenetluses, võivad teatud juhtudel sobivad olla rahvusvahelised lahendusmeetodid;

pidades eriti tähtsaks, et osalisriikidel ja teiste osalisriikide kodanikel oleks võimalus soovi korral esitada sellised vaidlused rahvusvahelisele lepitus- või vahekohtule;

soovides luua niisugune võimalus Rahvusvahelise Rekonstrueerimis- ja Arengupanga egiidi all;

tunnistades, et poolte vastastikune nõusolek esitada niisugused vaidlused lepitus- või vahekohtule tähendab siduvat kokkulepet, mistõttu tuleb tõsiselt arvesse võtta lepitajate iga soovitust ja nõustuda vahekohtu iga otsusega; ja

deklareerides, et ükski osalisriik ei ole kohustatud ainuüksi selle konventsiooni ratifitseerimise, vastuvõtmise või heakskiitmise tõttu esitama iga üksikut vaidlust lepitus- või vahekohtule,

on kokku leppinud järgmises.

I peatükk
RAHVUSVAHELINE INVESTEERINGUVAIDLUSTE LAHENDAMISE KESKUS

1. jagu
Asutamine ja organiseerimine

Artikkel 1

1) Käesolevaga asutatakse Rahvusvaheline Investeeringuvaidluste Lahendamise Keskus (edaspidi keskus).

2) Keskuse eesmärgiks on luua võimalus lahendada investeerimisvaidlused osalisriikide ja teiste osalisriikide kodanike vahel lepitus- või vahekohtu abil ja kooskõlas selle konventsiooniga.

Artikkel 2

Keskus asub Rahvusvahelise Rekonstrueerimis- ja Arengupanga juures (edaspidi pank). Asukohta võib muuta haldusnõukogu otsusega, mis on vastu võetud selle liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

Artikkel 3

Keskusel on haldusnõukogu ja sekretariaat. Ta peab lepituskohtunike nimestikku ning vahekohtunike nimestikku.

2. jagu
Haldusnõukogu

Artikkel 4

1) Haldusnõukogusse kuulub üks esindaja igast osalisriigist. Asendusliige võib täita esindaja kohta põhiliikme koosolekult puudumise või tema tegutsemisvõimetuse korral.

2) Kui ei ole sätestatud teisiti, on osalisriigi määratud panga haldur ja asehaldur ex officio selle riigi esindajaks ja aseesindajaks.

Artikkel 5

Panga president on ex officio haldusnõukogu esimeheks (edaspidi esimees), kuid tal ei ole hääleõigust. Kui ta puudub või on tegutsemisvõimetu või panga presidendi koht on täitmata, on haldusnõukogu esimeheks panga presidendi kohuseid täitev isik.

Artikkel 6

1) Piiramata konventsiooni muude sätetega kehtestatud volitusi ja funktsioone, haldusnõukogu:
a) võtab vastu keskuse haldus- ja finantseeskirjad;
b) võtab vastu lepituskohtu ja vahekohtu menetluse algatamise protseduurireeglid;
c) võtab vastu lepituskohtu ja vahekohtu menetluse protseduurireeglid (edaspidi lepituskohtu eeskirjad ja vahekohtu eeskirjad);
d) kinnitab kokkulepped pangaga panga haldussoodustuste ja teenuste kasutamiseks;
e) määrab peasekretäri ja asepeasekretäride teenistustingimused;
f) võtab vastu keskuse iga-aastase tulude ja kulude eelarve;
g) kinnitab keskuse iga-aastase tööaruande.

Punktides a, b, c ja f nimetatud otsused võetakse vastu haldusnõukogu liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

2) Haldusnõukogu võib määrata komisjone, mida ta peab vajalikuks.

3) Haldusnõukogul on ka muud volitused ja ülesanded, mida ta peab vajalikuks selle konventsiooni täitmiseks.

Artikkel 7

1) Haldusnõukogu peab aastakoosolekut ja niisuguseid koosolekuid, mille määrab nõukogu või kutsub kokku esimees või peasekretär, vähemalt viie nõukogu liikme nõudmisel.

2) Igal haldusnõukogu liikmel on üks hääl, ja kui ei ole sätestatud teisiti, lahendab nõukogu kõik küsimused häälteenamusega.

3) Haldusnõukogu koosoleku kvoorumiks on selle liikmete enamus.

4) Haldusnõukogu võib liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega kehtestada protseduuri, mille abil saab esimees taotleda hääletamist ilma nõukogu koosolekut kokku kutsumata. Hääletamine loetakse kehtivaks ainult siis, kui enamik nõukogu liikmeid hääletab selleks ette nähtud ajavahemiku jooksul.

Artikkel 8

Haldusnõukogu liikmed ja esimees ei saa keskuselt tasu.

3. jagu
Sekretariaat

Artikkel 9

Sekretariaat koosneb peasekretärist, ühest või mitmest asepeasekretärist ja personalist.

Artikkel 10

1) Haldusnõukogu valib peasekretäri ja asepeasekretäri oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega, esimehe ettepanekul ja kuni kuueks aastaks. Nad on tagasivalitavad. Esimees esitab ühe kandidaadi või mitu kandidaati igale nimetatud ametile pärast haldusnõukogu liikmetega nõupidamist.

2) Peasekretäri ja asepeasekretäri ametid on ühitamatud mis tahes poliitilise funktsiooni täitmisega. Peasekretäril ega asepeasekretäridel ei tohi olla ühtki teist töökohta ega muud ametit, välja arvatud haldusnõukogu nõusolekul.

3) Kui peasekretär puudub või on tegutsemisvõimetu või peasekretäri koht on täitmata, täidab peasekretäri kohuseid asepeasekretär. Kui asepeasekretäre on mitu, määrab haldusnõukogu ette kindlaks nende järjekorra peasekretäri kohustuste täitmisel.

Artikkel 11

Peasekretär on keskuse seaduslik esindaja ja tähtsaim ametnik ning ta vastutab selle juhtimise eest, kaasa arvatud personali ametisse määramise eest, konventsiooni ja haldusnõukogus vastu võetud eeskirjade kohaselt. Ta täidab registripidaja ülesandeid ja tal on volitus kinnitada selle konventsiooni kohaselt väljastatud kohtuotsuseid ja nende koopiaid.

4. jagu
Kohtunike nimestikud

Artikkel 12

Lepituskohtunike nimestikus ja vahekohtunike nimestikus on kvalifitseeritud isikud, kes soovivad sinna kuuluda ja on määratud allpool sätestatud korras.

Artikkel 13

1) Iga osalisriik võib kummassegi kohtunike nimestikku määrata neli isikut, kes võivad olla, kuid ei pea olema tema kodanikud.

2) Esimees võib kummassegi kohtunike nimestikku määrata kümme isikut. Kõigil niiviisi kohtunike nimestikku määratud isikutel peab olema erinev kodakondsus.

Artikkel 14

1) Isikud, kes on määratud kohtunike nimestikesse, peavad olema kõrgete moraalsete omadustega ja kompetentsed õigusteaduse, äri, tööstuse või rahanduse alal, kelle sõltumatule kohtumõistmisele võib kindel olla. Kompetentsus õigusteaduse alal on eriti tähtis vahekohtunike nimestikku kuuluvate isikute puhul.

2) Isikute määramisel kohtunike nimestikesse pöörab esimees vajalikku tähelepanu ka maailma põhiliste õigussüsteemide ja majanduslike tegevusvormide esindatuse tagamisele.

Artikkel 15

1) Nimestike liikmed on teenistuses kuue aasta pikkuste ajavahemike kaupa, mida on võimalik uuendada.

2) Nimestiku liikme surma või tagasiastumise korral on liikme ametisse määranud asutusel õigus määrata selle liikme ülejäänud teenistusajaks teenistusse teine isik.

3) Nimestike liikmed jäävad ametisse seni, kuni nende ametijärglased on määratud.

Artikkel 16

1) Isik võib olla mõlemas kohtunike nimestikus.

2) Kui isiku on määranud samasse kohtunike nimestikku rohkem kui üks osalisriik või üks või mitu osalisriiki ja esimees, loetakse ta esimesena määranud organi poolt määratuks. Kui üks nendest organitest on riik, mille kodanik ta on, siis loetakse ta selle riigi poolt määratuks.

3) Kõikidest ametisse määramistest teatatakse peasekretärile ja need jõustuvad teatise kättesaamise kuupäeval.

5. jagu
Keskuse finantseerimine

Artikkel 17

Kui keskuse kulutusi ei kata selle kasutamise eest laekuvad tasud või muud tulud, katavad ülejäänud osa osalisriigid, kes on panga liikmed, vastavalt nende aktsiakapitali proportsioonidele, ning osalisriigid, kes ei ole panga liikmed, vastavalt haldusnõukogus vastu võetud eeskirjadele.

6. jagu
Staatus, immuniteet ja privileegid

Artikkel 18

Keskus on täieõiguslik rahvusvaheline juriidiline isik. Keskuseõigusvõime hõlmab:
a) õigust sõlmida lepinguid;
b) õigust omandada ja käsutada vallas- ja kinnisvara;
c) õigust algatada kohtumenetlusi.

Artikkel 19

Et keskus saaks oma funktsioone täita, tagatakse talle osalisriikide territooriumidel selles jaos toodud immuniteet ja privileegid.

Artikkel 20

Keskusel, tema omandil ja varal on kohtulik immuniteet, välja arvatud juhul, kui keskus sellest immuniteedist loobub.

Artikkel 21

Esimehel, haldusnõukogu liikmetel, lepitus- ja vahekohtunikel, artikli 52 lõike 3 järgi ametisse määratud isikutel ning sekretariaadiametnikel ja töötajatel on õigus:
a) saada kohtulik immuniteet oma ülesannete täitmisel tehtud tegude suhtes, välja arvatud juhul, kui keskus sellest immuniteedist loobub;
b) kui nad ei ole asukohariigi kodanikud, saada sama vabastus immigratsioonipiirangutest, välismaalaste registreerimise kohustusest ja ajateenistuskohustusest, samad valuutavahetuse soodustused ja samad reisimissoodustused, nagu osalisriigid võimaldavad teiste osalisriikide vastava ametiastmega esindajatele, ametnikele ja töötajatele.

Artikkel 22

Artikli 21 sätteid kohaldatakse isikute suhtes, kes selle konventsiooni alusel osalevad kohtumenetlustes poolte, esindajate, nõustajate, advokaatide, tunnistajate või ekspertidena, kuid tingimusel, et selle punkti b kohaldatakse ainult nende edasi-tagasi reisimisel ja viibimisel kohas, kus menetlus toimub.

Artikkel 23

1) Keskuse arhiiv on puutumatu, olenemata selle asukohast.

2) Osalisriik võimaldab keskusele ametlike teadete saatmisel samad soodustused kui teistele rahvusvahelistele organisatsioonidele.

Artikkel 24

1) Keskus, tema vara ja tulud ning tema konventsiooni alusel teostatud operatsioonid ja tehingud vabastatakse kõigist maksudest ja tollilõivudest. Keskus vabastatakse ka kohustusest koguda või maksta mis tahes makse või tollilõive.

2) Summadelt, mida keskus maksab esimehele või haldusnõukogu liikmetele kulude katteks, sekretariaadi ametnikele või töötajatele makstavatelt palkadelt, kulusid katvatelt summadelt ega muudelt sissetulekutelt ega nendega seoses ei võeta mingit maksu, välja arvatud asukohariigi kodanike puhul.

3) Maksu ei võeta selliste isikute töötasudelt ega hüvitistelt, kes osalevad kohtumenetlustes lepitajate, vahekohtunike või artikli 52 lõike 3 kohaselt määratud komisjoni liikmetena, ega nendega seoses, kui ainus õiguslik alus sellise maksu kogumiseks on keskuse asukoht või koht, kus selliseid töötasusid või hüvitisi makstakse.


II peatükk
KESKUSE JURISDIKTSIOON

Artikkel 25

1) Keskuse jurisdiktsiooni all on kõik otse investeeringust tulenevad kohtulikud vaidlused osalisriigi (või osalisriigi poolt määratud selle riigi koosseisu kuuluva üksuse või asutuse) ja teise osalisriigi kodaniku vahel, mille vaidluspooled on kirjalikult nõustunud keskusele esitama. Kui pooled on nõusoleku andnud, ei või kumbki pool ühepoolselt oma nõusolekut tagasi võtta.

2) «Teise osalisriigi kodanik» tähendab:
a) füüsilist isikut, kellel oli mõne muu kui vaidluspooleks oleva osalisriigi kodakondsus kuupäeval, mil pooled nõustusid esitama vaidluse lepitus- või vahekohtule, samuti kuupäeval, mil taotlus registreeriti artikli 28 lõike 3 või artikli 36 lõike 3 kohaselt. See ei hõlma isikut, kellel ühel nimetatud kuupäevadest oli ka vaidluspooleks oleva osalisriigi kodakondsus; ja
b) juriidilist isikut, kes oli mõne muu kui vaidluspooleks oleva osalisriigi resident kuupäeval, mil pooled nõustusid esitama vaidluse lepitus- või vahekohtule, ja juriidilist isikut, kes oli vaidluspooleks oleva osalisriigi resident sel kuupäeval, ja keda tuleks väliskontrolli tõttu ja poolte kokkuleppe kohaselt kohelda nagu teise osalisriigi residenti selle konventsiooni tähenduses.

3) Osalisriigi koosseisu kuuluva üksuse või asutuse nõusoleku peab kinnitama see osalisriik, kui ta ei ole keskusele teatanud, et kinnitamine ei ole vajalik.

4) Iga osalisriik võib konventsiooni ratifitseerides, vastu võttes, kinnitades või hiljem teatada keskusele, millist liiki vaidluste esitamist keskusele ta peab vajalikuks ja millist liiki mitte. Peasekretär edastab kohe selle teatise kõigile osalisriikidele. Selline teatis ei kujuta endast lõikes 1 nimetatud nõusolekut.

Artikkel 26

Poolte nõusolekut pöörduda selle konventsiooni alusel vahekohtusse loetakse vahekohtuga nõustumiseks muu abinõu puudumise tõttu. Konventsioonialusel vahekohtusse pöördumiseks nõusoleku andmise tingimusena võib osalisriik nõuda kohalike haldus- või kohtulike meetmete ammendamist.

Artikkel 27

1) Ükski osalisriik ei anna diplomaatilist kaitset ega esita rahvusvahelist hagi vaidluse suhtes, mille üks tema kodanikest ja teine osalisriik on nõustunud esitama või on esitanud vahekohtule selle konventsiooni alusel, välja arvatud juhul, kui teine niisugune osalisriik ei ole suutnud täita vahekohtu otsust selles vaidluses.

2) Diplomaatiline kaitse lõike 1 järgi ei hõlma mitteametlikku diplomaatilist vahendust ainsa eesmärgiga hõlbustada vaidluse lahendamist.


III peatükk
LEPITAMINE

1. jagu
Lepituse taotlus

Artikkel 28

1) Osalisriik või osalisriigi kodanik, kes soovib algatada lepitusmenetlust, saadab selleks kirjaliku taotluse peasekretärile, kes edastab taotluse koopia teisele poolele.

2) Taotlus peab sisaldama vaidlusküsimust käsitlevat informatsiooni, poolte identifitseerimist võimaldavaid andmeid ja nende nõusolekut lepitamisega vastavalt lepituskohtu ja vahekohtu menetluste algatamise protseduurireeglitele.

3) Peasekretär registreerib taotluse, välja arvatud juhul, kui ta leiab taotluses sisalduva informatsiooni alusel, et vaidlus ei kuulu ilmselt keskuse jurisdiktsiooni alla. Ta teatab kohe pooltele registreerimisest või sellest keeldumisest.

2. jagu
Lepituskohtunike kogu koosseis

Artikkel 29

1) Lepituskohtunike kogu (edaspidi kogu) moodustatakse niipea kui võimalik pärast taotluse registreerimist artikli 28 järgi.

2) a) Kogu koosneb ühest lepituskohtunikust või paaritust arvust lepituskohtunikest, kes on määratud poolte kokkuleppe kohaselt.
b) Kui pooled ei lepi kokku lepituskohtunike arvus ja nende ametisse määramise meetodis, koosneb kogu kolmest lepituskohtunikust, kellest kumbki pool on määranud ühe lepituskohtuniku, ja kolmas on kogu eesistuja, kes on määratud poolte kokkuleppel.

Artikkel 30

Kui kogu ei ole moodustatud 90 päeva jooksul pärast registreerimisteate väljasaatmist vastavalt artikli 28 lõikele 3 või poolte kokkulepitud muu ajavahemiku jooksul, määrab lepituskohtuniku või lepituskohtunikud ametisse esimees poole nõudel ja pärast konsulteerimist mõlema poolega nii suures osas kui võimalik.

Artikkel 31

1) Lepituskohtunikke võib määrata väljastpoolt lepituskohtunike nimestikku, välja arvatud siis, kui neid määrab esimees artikli 30 järgi.

2) Väljastpoolt lepituskohtunike nimestikku ametisse määratud lepituskohtunikud peavad vastama artikli 14 lõikes 1 toodud nõuetele.

3. jagu
Lepitusmenetlused

Artikkel 32

1) Kogu otsustab ise oma pädevuse üle.

2) Poolte väiteid selle kohta, et vaidlus ei jää keskuse jurisdiktsiooni piiridesse või ei ole kogu pädevuses muul põhjusel, kaalub kogu ja otsustab, kaskäsitada seda eelmenetluse raames või ühendada see vaidluse sisulise aruteluga.

Artikkel 33

Lepitusmenetluse läbiviimisel järgitakse selle jao sätteid ja, kui pooled ei otsusta teisiti, lepitusmenetlusega nõustumise kuupäeval jõus olnud lepituskohtu eeskirju. Kogu lahendab menetlusküsimused, mida see jagu ega lepituskohtu eeskirjad või muud poolte kokku lepitud eeskirjad ei käsitle.

Artikkel 34

1) Kogu kohustuseks on selgitada välja vaidlusküsimused ja püüdaviia pooled kokkuleppele vastastikku vastuvõetavatel tingimustel. Selleks võib menetluse igal astmel ja aeg-ajalt soovitada pooltele lepitustingimusi. Pooled teevad koguga heauskselt koostööd, et võimaldada kogul täita ülesanded, ja võtavad tõsiselt arvesse selle soovitusi.

2) Kui pooled jõuavad kokkuleppele, koostab kogu aruande, milles nimetatakse vaidlusküsimused ja kinnitatakse, et pooled on jõudnud kokkuleppele. Kui menetluse mis tahes astmel kogule selgub, et kokkulepe poolte vahel ei ole tõenäoline, lõpetab ta menetluse ja koostab aruande, märkides vaidluse esitamise ja kinnitades, et poolte kokkulepe ebaõnnestus. Kui üks pooltest ei ilmu menetluses osalema, lõpetab kogu menetluse ja koostab aruande, märkides selle poole ilmumata või osalemata jätmist.

Artikkel 35

Kui vaidluspooled ei otsusta teisiti, ei ole kummalgi poolel õigust mõnes muus menetluses vahekohtunike ees, kohtus ega mujal viidata ega toetuda teise poole lepitusmenetluse kestel väljendatud vaadetele, väidetele, teise poole pakutud lahendus ettepanekutele ega pakkumistele, kogu koostatud aruandele ega soovitusele.


IV peatükk
VAHEKOHUS

1. jagu
Vahekohtu taotlus

Artikkel 36

1) Osalisriik või osalisriigi kodanik, kes soovib algatada vahekohtu menetlust, saadab selleks kirjaliku taotluse peasekretärile, kes saadab taotluse koopia teisele poolele.

2) Taotlus peab sisaldama vaidlusküsimusi käsitlevat informatsiooni, poolte identifitseerimist võimaldavaid andmeid ja nende nõusolekut vahekohtuga vastavalt lepitus- ja vahekohtu menetluste algatamise protseduurireeglitele.

3) Peasekretär registreerib taotluse, välja arvatud siis, kui ta leiab taotluses sisalduva informatsiooni põhjal, et vaidlus ei kuulu ilmselt keskuse jurisdiktsiooni alla. Ta teatab kohe pooltele registreerimisest või sellest keeldumisest.

2. jagu
Kohtu koosseis

Artikkel 37

1) Vahekohus (edaspidi kohus) moodustatakse niipea kui võimalik pärast taotluse registreerimist artikli 36 järgi.

2) a) Kohus koosneb ühest vahekohtunikust või paaritust arvust vahekohtunikest, kes on määratud poolte kokkuleppe kohaselt.
b) Kui pooled ei lepi kokku vahekohtunike arvus ega nende määramise meetodis, koosneb kohus kolmest vahekohtunikust, kellest kumbki pool on määranud ühe vahekohtuniku, ja kolmas on kohtu eesistuja, kes on määratud poolte kokkuleppel.

Artikkel 38

Kui kohut ei ole moodustatud 90 päeva jooksul pärast taotluse registreerimise teate väljasaatmist vastavalt artikli 36 lõikele 3 või poolte kokku lepitud ajavahemiku jooksul, määrab vahekohtuniku või vahekohtunikud esimees poole nõudmisel ja pärast mõlema poolega konsulteerimist nii suures ulatuses kui võimalik. Vahekohtunikud, kelle on esimees selle artikli kohaselt määranud, ei tohi olla vaidluspooleks oleva osalisriigi kodanikud ega selle osalisriigi kodanikud, mille kodanik on vaidluspooleks.

Artikkel 39

Enamik vahekohtunikke peavad olema selliste riikide kodanikud, mis ei ole ise ega ole nende kodanik vaidluspooleks. Siiski ei kohaldata eelnevaid sätteid, kui üksainus vahekohtunik või iga kohtu liige eraldi on määratud poolte kokkuleppel.

Artikkel 40

1) Vahekohtunikke võib määrata väljastpoolt vahekohtunike nimestikku, välja arvatud siis, kui neid määrab esimees artikli 38 järgi.

2) Väljastpoolt vahekohtunike nimestikku ametisse määratud vahekohtunikud peavad vastama artikli 14 lõikes 1 sätestatud nõuetele.

3. jagu
Kohtu volitused ja funktsioonid

Artikkel 41

1) Kohus otsustab ise oma pädevuse üle.

2) Poolte väiteid selle kohta, et vaidlus ei jää keskuse jurisdiktsiooni piiridesse või ei ole kohtu pädevuses muul põhjusel, kaalub kohus ja otsustab, kas käsitada seda eelmenetluse raames või ühendada see vaidluse sisulise aruteluga.

Artikkel 42

1) Kohus lahendab vaidluse sellise õiguse alusel, milles pooled kokku lepivad. Niisuguse kokkuleppe puudumisel rakendab kohus vaidluspooleks oleva osalisriigi seadusi (kaasa arvatud kollisiooninormid) ja rahvusvahelise õiguse asjaomaseid sätteid.

2) Kohus ei või jätta otsust tegemata seaduse puudumise või ebamäärasuse tõttu.

3) Lõiked 1 ja 2 ei mõjuta kohtu õigust otsustada vaidluse üle ex aequo et bono, kui pooled selles kokku lepivad.

Artikkel 43

Kui pooled ei otsusta teisiti, võib kohus, kui ta vajalikuks peab, igal menetluse astmel:
a) paluda pooltel esitada dokumente või muid tõendeid, ja
b) külastada vaidlusega seotud kohta ning viia läbi uurimisi, mida ta vajalikuks peab.

Artikkel 44

Vahekohtu menetluse läbiviimisel järgitakse selle jao sätteid ja, kuipooled ei otsusta teisiti, vahekohtu eeskirju, mis on jõus kuupäeval, mil pooled on vahekohtuga nõustunud. Menetlusküsimused, mida see jagu ega vahekohtu eeskirjad ei käsitle, lahendab kohus.

Artikkel 45

1) Poole ilmumata jätmine või oma seisukoha esitamata jätmine eitähenda teise poole väidete tunnistamist.

2) Kui pool ei ilmu või ei esita oma seisukohta menetluse mingil astmel, võib teine pool nõuda kohtult esitatud küsimuste käsitlemist ja otsuse tegemist. Enne otsuse väljastamist peab kohus teatama ja andma ajapikendust poolele, kes ei ole ilmunud või ei ole esitanud oma seisukohta, välja arvatud juhul, kui kohus on veendunud, et see pool seda teha ei kavatse.

Artikkel 46

Kui pooled ei otsusta teisiti, peab kohus ühe poole nõudel otsustama juhuslike või lisanõuete või vastunõuete üle, mis otseselt tulenevad vaidluse põhiküsimusest, tingimusel et nad jäävad poolte nõusoleku piiridesse ja on ka muul viisil keskuse jurisdiktsiooni piirides.

Artikkel 47

Kui pooled ei otsusta teisiti, võib kohus, kui ta leiab, et olukord seda nõuab, soovitada ajutisi meetmeid, mille abil tagada ühe või teise poole õigusi.

4. jagu
Kohtuotsus

Artikkel 48

1) Kohus otsustab küsimuste üle kõigi oma liikmete häälteenamusega.

2) Kohtuotsus on kirjalik ja sellele kirjutavad alla kohtu liikmed, kes selle poolt on hääletanud.

3) Kohtuotsuses tuleb käsitleda kõiki kohtule esitatud küsimusi ja sõnastada otsuse aluseks olevad põhjendused.

4) Kohtu iga liige võib lisada kohtuotsusele oma isikliku arvamuse, hoolimata sellest, kas see on erinev enamuse arvamusest või mitte, või oma lahkarvamuse.

5) Keskus ei tohi kohtuotsust avalikustada ilma poolte nõusolekuta.

Artikkel 49

1) Peasekretär väljastab kohe pooltele kohtuotsuse kinnitatud koopiad. Otsuse väljastamise kuupäevaks loetakse kuupäeva, mil kinnitatud koopiad on väljastatud.

2) Poole taotluse korral 45 päeva jooksul kuupäevast, mil kohtuotsus väljastati, võib kohus pärast teisele poolele teatamist otsustada küsimuse üle, mis oli kohtuotsusest välja jäänud, ja parandada kirja-, aritmeetilise või muu taolise vea kohtuotsuses. See otsus saab kohtuotsuse osaks ja sellest teatatakse pooltele samal viisil nagu kohtuotsusest. Artikli 51 lõikes 2 ja artikli 52 lõikes 2 sätestatud tähtajad algavad kuupäevast, mil otsus väljastati.

5. jagu
Kohtuotsuse tõlgendamine, läbivaatamine ja tühistamine

Artikkel 50

1) Kui poolte vahel tekib vaidlus kohtuotsuse tähenduse või ulatuse üle,võib üks või teine pool peasekretärile saadetava kirjaliku avaldusega taotleda kohtuotsuse tõlgendamist.

2) Taotlus tuleb võimaluse korral esitada kohtuotsuse väljastanud kohtule. Kui see osutub võimatuks, tuleb moodustada uus kohus vastavalt selle peatüki 2. jaole. Kohus võib, kui ta leiab, et olukord seda nõuab, peatada kohtuotsuse jõustumise kuni uue otsuseni.

Artikkel 51

1) Pool võib peasekretärile saadetava kirjaliku avaldusega taotleda kohtuotsuse läbivaatamist, kui on avastatud mõni fakt, mis võib kohtuotsust otsustavalt mõjutada, tingimusel et kohtuotsuse väljastamise ajal oli see fakt kohtule ja avalduse esitajale teadmata ning avalduse esitaja teadmatus ei olnud tingitud hooletusest.

2) Avaldus tuleb teha 90 päeva jooksul pärast sellise fakti avastamist ja igal juhul kolme aasta jooksul kohtuotsuse väljastamise päevast.

3) Taotlus tuleb esitada võimaluse korral kohtule, kes on otsuse väljastanud. Kui see osutub võimatuks, tuleb moodustada uus kohus vastavalt selle peatüki 2. jaole.

4) Kohus võib, kui ta leiab, et olukord seda nõuab, peatada kohtuotsuse jõustumise kuni uue otsuseni. Kui taotluse esitaja nõuab oma taotluses kohtuotsuse peatamist, peatatakse jõustumine, kuni kohus jõuab selle taotluse suhtes otsusele.

Artikkel 52

1) Pool võib peasekretärile saadetava kirjaliku avaldusega taotleda kohtuotsuse tühistamist ühel või mitmel järgmistest põhjustest:
a) kohus ei olnud moodustatud õigesti;
b) kohus on ilmselt ületanud oma volitusi;
c) kohtu liikme korrumpeerumise tõttu;
d) ei ole järgitud mingit põhilist protseduurireeglit; või
e) kohtuotsuses pole suudetud sõnastada otsuse aluseks olevaid põhjendusi.

2) Taotlus tuleb esitada kohtuotsuse väljastamise kuupäevast arvates 120 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui taotletakse tühistamist korruptsiooni tõttu. Siis tuleb selline taotlus teha korruptsiooni avastamisest 120 päeva jooksul ja igal juhul kohtuotsuse väljastamise kuupäevast arvates kolme aasta jooksul.

3) Taotluse saamise järel määrab esimees kohe vahekohtunike nimestikust kolmest inimesest koosneva ad hoc komisjoni. Ükski komisjoni liige ei tohi olla otsuse väljastanud kohtu liige, ei tohi olla samast kodakondsusest ühegi selle liikmega, ei tohi olla vaidlusosalise riigi kodanik ega selle riigi kodanik, kelle kodanik on vaidluspooleks, ei tohi olla määratud vahekohtunike nimestikku ei ühe ega teise sellise riigi poolt ega tohi olla esinenud lepitajana samas vaidluses. Komisjonil on õigus tühistada kohtuotsus või mõni selle osa igal lõikes 1 toodud põhjusel.

4) Artikleid 41–45, 48, 49, 53 ja 54 ning VI ja VII peatükki kohaldatakse mutatis mutandis menetlusele komisjonis.

5) Komisjon võib, kui ta leiab, et olukord seda nõuab, peatada kohtuotsuse jõustumise kuni uue otsuseni. Kui taotluse esitaja nõuab oma avalduses kohtuotsuse jõustumise peatamist, peatatakse jõustumine, kuni komisjon jõuab selle taotluse suhtes otsusele.

6) Kui kohtuotsus tühistatakse, tuleb vaidlus kas ühe või teise poole nõudel esitada uuele kohtule, mis moodustatakse vastavalt selle peatüki 2. jaole.

6. jagu
Kohtuotsuse tunnustamine ja jõustumine

Artikkel 53

1) Kohtuotsus on pooltele kohustuslik ja edasikaebamisele ei kuulu. Selle suhtes ei saa võtta ka mingeid muid meetmeid peale konventsioonis sätestatu. Pooled peavad kohtuotsuse täitma, välja arvatud siis, kui jõustumine on peatatud konventsiooni sätete kohaselt.

2) Selles jaos tähendab «kohtuotsus» ka iga selle kohtuotsuse tõlgendamise, läbivaatamise või tühistamise otsust artiklite 50, 51 või 52 kohaselt.

Artikkel 54

1) Osalisriikide jaoks on selle konventsiooni kohaselt väljastatud kohtuotsus kohustuslik. Nad peavad oma territooriumil täitma selle otsusega neile pandud rahalisi kohustusi, nagu oleks see lõplik kohtuotsus selles riigis. Föderaalse ülesehitusega osalisriik võib sellist kohtuotsust jõustada oma föderaalkohtutes või nende kaudu ja võib kehtestada, et need kohtud käsitleksid sellist kohtuotsust samuti nagu föderatsiooni kuuluva riigi kohtute lõplikku otsust.

2) Pool, kes taotleb kohtuotsuse tunnustamist või jõustamist mingi osalisriigi territooriumil, peab saatma kompetentsele kohtule või muule asutusele, mille see riik on nimetatud otstarbeks määranud, kohtuotsuse koopia, mille on kinnitanud peasekretär. Iga osalisriik teatab peasekretärile sellise pädeva kohtu või muu asutuse määramisest ja kõigist muutustest selle määramise juures.

3) Kohtuotsuse jõustamine peab toimuma kooskõlas selle riigi seadustega, kelle territooriumil jõustamist taotletakse.

Artikkel 55

Artikkel 54 ei kitsenda osalisriigi seadusi, mis käsitlevad selle riigi immuniteeti, ega välisriigi otsuse täideviimist.


V peatükk
LEPITAJATE JA VAHEKOHTUNIKE ASENDAMINE JA TAGANDAMINE

Artikkel 56

1) Pärast seda, kui kogu või kohus on moodustatud ja menetlus on alanud, peab selle koosseis jääma muutumatuks; siiski tingimusel, et kui lepitaja või vahekohtunik peaks surema, tegutsemisvõimetuks jääma või tagasi astuma, täidetakse vabanenud koht vastavalt III peatüki 2. jaole või IV peatüki 2. jaole.

2) Kogu või kohtu liige jääb sellesse edasi ka siis, kui ta pole enam nimestiku liige.

3) Kui poole määratud lepitaja või vahekohtunik on tagasi astunud ilma selle kogu või kohtu nõusolekuta, mille liige ta oli, määrab esimees vabanenud kohale isiku vastavast nimestikust.

Artikkel 57

Pool võib teha kogule või kohtule ettepaneku tagandada selle liikmeid fakti tõttu, mis ilmselt viitab artikli 14 lõikes 1 loetletud omaduste puudumisele. Vahekohtu menetluse pool võib lisaks teha ettepaneku tagandada vahekohtunik kohtusse sobimatuse tõttu IV peatüki 2. jao alusel.

Artikkel 58

Otsuse lepitaja või vahekohtuniku tagandamise ettepaneku kohta teevad kogu või kohtu teised liikmed. Kui liikmeid on paarisarv ja on tehtud ettepanek tagandada üksainus lepitaja või vahekohtunik, või enamik lepitajaid või vahekohtunikke, teeb selle otsuse esimees. Kui otsustatakse, et ettepanek on põhjendatud, asendatakse lepitaja või vahekohtunik, keda see otsus puudutab, vastavalt III peatüki 2. jaole või IV peatüki 2. jaole.


VI peatükk
MENETLUSKULUD

Artikkel 59

Tasu, mida pooled maksavad keskuse võimaluste kasutamise eest, määrab kindlaks peasekretär kooskõlas eeskirjadega, mille on vastu võtnud haldusnõukogu.

Artikkel 60

1) Iga kogu ja iga kohus määravad kindlaks oma liikmete töötasud ja hüvitised pärast peasekretäriga konsulteerimist ja haldusnõukogu aeg-ajalt kehtestatavates piirides.

2) Lõige 1 ei välista poolte ja asjaomase kogu või kohtu eelnevat kokkulepet selle liikmete töötasude ja hüvituste suhtes.

Artikkel 61

1) Lepitusmenetluste korral maksavad pooled võrdsetes osades kogu liikmete töötasud ja hüvitised, samuti tasu keskuse võimaluste kasutamise eest. Pooled kannavad ise oma muud kulud, mis tekivad seoses menetlusega.

2) Vahekohtu menetluse korral, kui pooled teisiti ei otsusta, hindab kohus poolte kulutusi seoses menetlusega ja otsustab, kuidas ja kes maksab kohtu liikmete töötasud ja hüvitised ning tasu keskuse võimaluste kasutamise eest. See otsus saab kohtuotsuse osaks.


VII peatükk
MENETLUSE KOHT

Artikkel 62

Lepitus- ja vahekohtumenetlused toimuvad keskuse juures, välja arvatud allpool sätestatud juhtudel.

Artikkel 63

Lepitus- ja vahekohtumenetlusi võib poolte kokkuleppel pidada:
a) Alalise Vahekohtu juures või muu sobiva, kas era- või riigiasutuse juures, millega keskus selles kokku lepib; või
b) muus kohas, mille kogu või kohus on pärast peasekretäriga konsulteerimist heaks kiitnud.


VIII peatükk
VAIDLUSED OSALISRIIKIDE VAHEL

Artikkel 64

Osalisriikide vahel tekkivad konventsiooni rakendamisvaidlused, mida ei saa lahendada läbirääkimiste teel, esitatakse Rahvusvahelisele Kohtule ühe vaidluspoole avaldusega, kui asjaomased riigid ei lepi kokku muu lahendusmeetodi suhtes.


IX peatükk
PARANDAMINE

Artikkel 65

Kõik osalisriigid võivad teha konventsiooni parandusettepanekuid. Parandusettepaneku tekst edastatakse peasekretärile vähemalt 90 päeva enne haldusnõukogu kokkutulekut, kus seda ettepanekus arutatakse. Peasekretär edastab selle kohe haldusnõukogu kõigile liikmetele.

Artikkel 66

1) Haldusnõukogu liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega tehtud otsuse alusel edastatakse parandusettepanek kõigile osalisriikidele ratifitseerimiseks, vastuvõtmiseks või kinnitamiseks. Parandus jõustub 30 päeva möödumisel päevast, mil konventsiooni depositaar väljastab osalisriikidele teatise selle kohta, et kõik osalisriigid on paranduse ratifitseerinud, vastu võtnud või kinnitanud.

2) Parandused ei mõjuta ühegi osalisriigi ega selle koosseisu kuuluva üksuse või asutuse ega ühegi sellise riigi kodaniku konventsioonist tulenevaid õigusi ega kohustusi, mis tulenevad nõustumisest keskuse jurisdiktsiooniga enne paranduse jõustumist.


X peatükk
LÕPPSÄTTED

Artikkel 67

Konventsioon on avatud allakirjutamiseks panga liikmesriikidele. See on allakirjutamiseks avatud ka teistele riikidele, kes on Rahvusvahelise Kohtu1 statuudi pooleks ja keda haldusnõukogu oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega on kutsunud konventsioonile alla kirjutama.
1 TS 993; 59 Stat. 1055.

Artikkel 68

1) Allakirjutanud riigid peavad konventsiooni ratifitseerima, vastu võtma või kinnitama vastavalt oma põhiseaduslikele protseduuridele.

2) Konventsioon jõustub kahekümnenda ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamiskirja deponeerimisest arvates 30 päeva pärast. Riigi jaoks, kes deponeerib oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamiskirja hiljem, jõustub see deponeerimise kuupäevast arvates 30 päeva pärast.

Artikkel 69

Osalisriik võtab seadusandlikke või muid meetmeid, mida on vajakonventsiooni jõustamiseks tema territooriumil.

Artikkel 70

Konventsiooni kohaldatakse kõikidel territooriumidel, mille rahvusvaheliste suhete eest osalisriik vastutab, välja arvatud need territooriumid, mille riik on välja jätnud oma kirjaliku teatega depositaarile kas ratifitseerimise, vastuvõtmise või kinnitamise ajal või hiljem.

Artikkel 71

Osalisriik võib konventsiooni denonsseerida kirjaliku teatega konventsiooni depositaarile. Denonsseerimine jõustub sellise teate kättesaamisest arvates kuue kuu pärast.

Artikkel 72

Osalisriigi teatis artiklite 70 või 71 järgi ei mõjuta selle riigi ega tema koosseisu kuuluvate üksuste või asutuste ega selle riigi kodanike konventsioonist tulenevaid õigusi ega kohustusi, mis tulenevad nõustumisest keskuse jurisdiktsiooniga enne, kui depositaar teatise kätte sai.

Artikkel 73

Konventsiooni ja selle paranduste ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamiskirjad deponeeritakse panka, mis on konventsiooni depositaariks. Depositaar saadab konventsiooni kinnitatud koopiad panga liikmesriikidele ja teistele riikidele, keda on kutsutud konventsioonile alla kirjutama.

Artikkel 74

Depositaar registreerib konventsiooni ÜRO sekretariaadis kooskõlas ÜRO põhikirja artikliga 102 ja sellest tulenevate peaassambleel vastu võetud eeskirjadega.

Artikkel 75

Depositaar teatab kõigile allakirjutanud riikidele järgnevast:
a) allakirjutamistest vastavalt artiklile 67;
b) ratifitseerimis-, vastuvõtmis- ja kinnitamiskirjade deponeerimisest vastavalt artiklile 73;
c) konventsiooni jõustumise kuupäeva vastavalt artiklile 68;
d) konventsiooni territoriaalsest mitterakendamisest vastavalt artiklile 70;
e) käesoleva konventsiooni paranduse jõustumise kuupäeva vastavalt artiklile 66; ja
f) denonsseerimistest vastavalt artiklile 71.

Koostatud Washingtonis inglise, prantsuse ja hispaania keeles. Kõik kolm teksti on võrdselt autentsed, ühes eksemplaris ja deponeeritakse Rahvusvahelise Rekonstrueerimis- ja Arengupanga arhiivi, kes on oma allkirjaga allpool andnud nõusoleku täita talle konventsiooniga pandud ülesandeid.

 

CONVENTION ON THE SETTLEMENT OF INVESTMENT DISPUTES
BETWEEN STATES AND NATIONALS OF OTHER STATES

PREAMBLE


The Contracting States

Considering the need for international cooperation for economic development, and the role of private international investment therein;

Bearing in mind the possibility that from time to time disputes may arise in connection with such investment between Contracting States and nationals of other Contracting States;

Recognizing that while such disputes would usually be subject to national legal processes, international methods of settlement may be appropriate in certain cases;

Attaching particular importance to the availability of facilities for international conciliation or arbitration to which Contracting States and nationals of other Contracting States may submit such disputes if they so desire;

Desiring to establish such facilities under the auspices of the International Bank for Reconstruction and Development;

Recognizing that mutual consent by the parties to submit such disputes to conciliation or to arbitration through such facilities constitutes a binding agreement which requires in particular that due consideration be given to any recommendation of conciliators, and that any arbitral award be complied with; and

Declaring that no Contracting State shall by the mere fact of its ratification, acceptance or approval of this Convention and without its consent be deemed to be under any obligation to submit any particular dispute to conciliation or arbitration,

Have agreed as follows:

Chapter I
INTERNATIONAL CENTRE FOR SETTLEMENT OF INVESTMENT DISPUTES

Section 1
Establishment and Organization

Article 1

(1) There is hereby established the International Centre for Settlement of Investment Disputes (hereinafter called the Centre).

(2) The purpose of the Centre shall be to provide facilities for conciliation and arbitration of investment disputes between Contracting States and nationals of other Contracting States in accordance with the provisions of this Convention.

Article 2

The seat of the Centre shall be at the principal office of the International Bank for Reconstruction and Development (hereinafter called the Bank). The seat may be moved to another place by decision of the Administrative Council adopted by a majority of two-thirds of its members.

Article 3

The Centre shall have an Administrative Council and a Secretariat and shall maintain a Panel of Conciliators and a Panel of Arbitrators.

Section 2
The Administrative Council

Article 4

(1) The Administrative Council shall be composed of one representative of each Contracting State. An alternate may act as representative in case of his principal’s absence from a meeting or inability to act.

(2) In the absence of a contrary designation, each governor and alternate governor of the Bank appointed by a Contracting State shall be ex officio its representative and its alternate respectively.

Article 5

The President of the Bank shall be ex officio Chairman of the Administrative Council (hereinafter called the Chairman) but shall have no vote. During his absence or inability to act and during any vacancy in the office of President of the Bank, the person for the time being acting as President shall act as Chairman of the Administrative Council.

Article 6

(1) Without prejudice to the powers and functions vested in it by other provisions of this Convention, the Administrative Council shall:
(a) adopt the administrative and financial regulations of the Centre;
(b) adopt the rules of procedure for the institution of conciliation and arbitration proceedings;
(c) adopt the rules of procedure for conciliation and arbitration proceedings (hereinafter called the Conciliation Rules and the Arbitration Rules);
(d) approve arrangements with the Bank for the use of the Bank’s administrative facilities and services;
(e) determine the conditions of service of the Secretary-General and of any Deputy Secretary-General;
(f) adopt the annual budget of revenues and expenditures of the Centre;
(g) approve the annual report on the operation of the Centre.

The decisions referred to in sub-paragraphs (a), (b), (c) and (f) above shall be adopted by a majority of two-thirds of the members of the Administrative Council.

(2) The Administrative Council may appoint such committees as it considers necessary.

(3) The Administrative Council shall also exercise such other powers and perform such other functions as it shall determine to be necessary for the implementation of the provisions of this Convention.

Article 7

(1) The Administrative Council shall hold an annual meeting and such other meetings as may be determined by the Council, or convened by the Chairman, or convened by the Secretary-General at the request of not less than five members of the Council.

(2) Each member of the Administrative Council shall have one vote and, except as otherwise herein provided, all matters before the Council shall be decided by a majority of the votes cast.

(3) A quorum for any meeting of the Administrative Council shall be a majority of its members.

(4) The Administrative Council may establish, by a majority of two-thirds of its members, a procedure whereby the Chairman may seek a vote of the Council without convening a meeting of the Council. The vote shall be considered valid only if the majority of the members of the Council cast their votes within the time limit fixed by the said procedure.

Article 8

Members of the Administrative Council and the Chairman shall serve without remuneration from the Centre.

Section 3
The Secretariat

Article 9

The Secretariat shall consist of a Secretary-General, one or more Deputy Secretaries-General and staff.

Article 10

(1) The Secretary-General and any Deputy Secretary-General shall be elected by the Administrative Council by a majority of two-thirds of its members upon the nomination of the Chairman for a term of service not exceeding six years and shall be eligible for re-election. After consulting the members of the Administrative Council, the Chairman shall propose one or more candidates for each such office.

(2) The offices of Secretary-General and Deputy Secretary-General shall be incompatible with the exercise of any political function. Neither the Secretary-General nor any Deputy Secretary-General may hold any other employment or engage in any other occupation except with the approval of the Administrative Council.

(3) During the Secretary-General’s absence or inability to act, and during any vacancy of the office of Secretary-General, the Deputy Secretary-General shall act as Secretary-General. If there shall be more than one Deputy Secretary-General, the Administrative Council shall determine in advance the order in which they shall act as Secretary-General.

Article 11

The Secretary-General shall be the legal representative and the principal officer of the Centre and shall be responsible for its administration, including the appointment of staff, in accordance with the provisions of this Convention and the rules adopted by the Administrative Council. He shall perform the function of registrar and shall have the power to authenticate arbitral awards rendered pursuant to this Convention, and to certify copies thereof.

Section 4
The Panels

Article 12

The Panel of Conciliators and the Panel of Arbitrators shall each consist of qualified persons, designated as hereinafter provided, who are willing to serve thereon.

Article 13

(1) Each Contracting State may designate to each Panel four persons who may but need not be its nationals.

(2) The Chairman may designate ten persons to each Panel. The persons so designated to a Panel shall each have a different nationality.

Article 14

(1) Persons designated to serve on the Panels shall be persons of high moral character and recognized competence in the fields of law, commerce, industry or finance, who may be relied upon to exercise independent judgment. Competence in the field of law shall be of particular importance in the case of persons on the Panel of Arbitrators.

(2) The Chairman, in designating persons to serve on the Panels, shall in addition pay due regard to the importance of assuring representation on the Panels of the principal legal systems of the world and of the main forms of economic activity.

Article 15

(1) Panel members shall serve for renewable periods of six years.

(2) In case of death or resignation of a member of a Panel, the authority which designated the member shall have the right to designate another person to serve for the remainder of that member’s term.

(3) Panel members shall continue in office until their successors have been designated.

Article 16

(1) A person may serve on both Panels.

(2) If a person shall have been designated to serve on the same Panel by more than one Contracting State, or by one or more Contracting States and the Chairman, he shall be deemed to have been designated by the authority which first designated him or, if one such authority is the State of which he is a national, by that State.

(3) All designations shall be notified to the Secretary-General and shall take effect from the date on which the notification is received.

Section 5
Financing the Centre

Article 17

If the expenditure of the Centre cannot be met out of charges for the use of its facilities, or out of other receipts, the excess shall be borne by Contracting States which are members of the Bank in proportion to their respective subscriptions to the capital stock of the Bank, and by Contracting States which are not members of the Bank in accordance with rules adopted by the Administrative Council.

Section 6
Status, Immunities and Privileges

Article 18

The Centre shall have full international legal personality. The legal capacity of the Centre shall include the capacity:
(a) to contract;
(b) to acquire and dispose of movable and immovable property;
(c) to institute legal proceedings.

Article 19

To enable the Centre to fulfil its functions, it shall enjoy in the territories of each Contracting State the immunities and privileges set forth in this Section.

Article 20

The Centre, its property and assets shall enjoy immunity from all legal process, except when the Centre waives this immunity.

Article 21

The Chairman, the members of the Administrative Council, persons acting as conciliators or arbitrators or members of a Committee appointed pursuant to paragraph (3) of Article 52, and the officers and employees of the Secretariat
(a) shall enjoy immunity from legal process with respect to acts performed by them in the exercise of their functions, except when the Centre waives this immunity;
(b) not being local nationals, shall enjoy the same immunities from immigration restrictions, alien registration requirements and national service obligations, the same facilities as regards exchange restrictions and the same treatment in respect of travelling facilities as are accorded by Contracting States to the representatives, officials and employees of comparable rank of other Contracting States.

Article 22

The provisions of Article 21 shall apply to persons appearing in proceedings under this Convention as parties, agents, counsel, advocates, witnesses or experts; provided, however, that sub-paragraph (b) thereof shall apply only in connection with their travel to and from, and their stay at, the place where the proceedings are held.

Article 23

(1) The archives of the Centre shall be inviolable, wherever they may be.

(2) With regard to its official communications, the Centre shall be accorded by each Contracting State treatment not less favourable than that accorded to other international organizations.

Article 24

(1) The Centre, its assets, property and income, and its operations and transactions authorized by this Convention shall be exempt from all taxation and customs duties. The Centre shall also be exempt from liability for the collection or payment of any taxes or customs duties.

(2) Except in the case of local nationals, no tax shall be levied on or in respect of expense allowances paid by the Centre to the Chairman or members of the Administrative Council, or on or in respect of salaries, expense allowances or other emoluments paid by the Centre to officials or employees of the Secretariat.

(3) No tax shall be levied on or in respect of fees or expense allowances received by persons acting as conciliators, or arbitrators, or members of a Committee appointed pursuant to paragraph (3) of Article 52, in proceedings under this Convention, if the sole jurisdictional basis for such tax is the location of the Centre or the place where such proceedings are conducted or the place where such fees or allowances are paid.


Chapter II
JURISDICTION OF THE CENTRE

Article 25

(1) The jurisdiction of the Centre shall extend to any legal dispute arising directly out of an investment, between a Contracting State (or any constituent subdivision or agency of a Contracting State designated to the Centre by that State) and a national of another Contracting State, which the parties to the dispute consent in writing to submit to the Centre. When the parties have given their consent, no party may withdraw its consent unilaterally.

(2) “National of another Contracting State” means:
(a) any natural person who had the nationality of a Contracting State other than the State party to the dispute on the date on which the parties consented to submit such dispute to conciliation or arbitration as well as on the date on which the request was registered pursuant to paragraph (3) of Article 28 or paragraph (3) of Article 36, but does not include any person who on either date also had the nationality of the Contracting State party to the dispute; and
(b) any juridical person which had the nationality of a Contracting State other than the State party to the dispute on the date on which the parties consented to submit such dispute to conciliation or arbitration and any juridical person which had the nationality of the Contracting State party to the dispute on that date and which, because of foreign control, the parties have agreed should be treated as a national of another Contracting State for the purposes of this Convention.

(3) Consent by a constituent subdivision or agency of a Contracting State shall require the approval of that State unless that State notifies the Centre that no such approval is required.

(4) Any Contracting State may, at the time of ratification, acceptance or approval of this Convention or at any time thereafter, notify the Centre of the class or classes of disputes which it would or would not consider submitting to the jurisdiction of the Centre. The Secretary-General shall forthwith transmit such notification to all Contracting States. Such notification shall not constitute the consent required by paragraph (1).

Article 26

Consent of the parties to arbitration under this Convention shall, unless otherwise stated, be deemed consent to such arbitration to the exclusion of any other remedy. A Contracting State may require the exhaustion of local administrative or judicial remedies as a condition of its consent to arbitration under this Convention.

Article 27

(1) No Contracting State shall give diplomatic protection, or bring an international claim, in respect of a dispute which one of its nationals and another Contracting State shall have consented to submit or shall have submitted to arbitration under this Convention, unless such other Contracting State shall have failed to abide by and comply with the award rendered in such dispute.

(2) Diplomatic protection, for the purposes of paragraph (1), shall not include informal diplomatic exchanges for the sole purpose of facilitating a settlement of the dispute.


Chapter III
CONCILIATION

Section 1
Request for Conciliation

Article 28

(1) Any Contracting State or any national of a Contracting State wishing to institute conciliation proceedings shall address a request to that effect in writing to the Secretary-General who shall send a copy of the request to the other party.

(2) The request shall contain information concerning the issues in dispute, the identity of the parties and their consent to conciliation in accordance with the rules of procedure for the institution of conciliation and arbitration proceedings.

(3) The Secretary-General shall register the request unless he finds, on the basis of the information contained in the request, that the dispute is manifestly outside the jurisdiction of the Centre. He shall forthwith notify the parties of registration or refusal to register.

Section 2
Constitution of the Conciliation Commission

Article 29

(1) The Conciliation Commission (hereinafter called the Commission) shall be constituted as soon as possible after registration of a request pursuant to Article 28.

(2) (a) The Commission shall consist of a sole conciliator or any uneven number of conciliators appointed as the parties shall agree.
(b) Where the parties do not agree upon the number of conciliators and the method of their appointment, the Commission shall consist of three conciliators, one conciliator appointed by each party and the third, who shall be the president of the Commission, appointed by agreement of the parties.

Article 30

If the Commission shall not have been constituted within 90 days after notice of registration of the request has been dispatched by the Secretary-General in accordance with paragraph (3) of Article 28, or such other period as the parties may agree, the Chairman shall, at the request of either party and after consulting both parties as far as possible, appoint the conciliator or conciliators not yet appointed.

Article 31

(1) Conciliators may be appointed from outside the Panel of Conciliators, except in the case of appointments by the Chairman pursuant to Article 30.

(2) Conciliators appointed from outside the Panel of Conciliators shall possess the qualities stated in paragraph (1) of Article 14.

Section 3
Conciliation Proceedings

Article 32

(1) The Commission shall be the judge of its own competence.

(2) Any objection by a party to the dispute that that dispute is not within the jurisdiction of the Centre, or for other reasons is not within the competence of the Commission, shall be considered by the Commission which shall determine whether to deal with it as a preliminary question or to join it to the merits of the dispute.

Article 33

Any conciliation proceeding shall be conducted in accordance with the provisions of this Section and, except as the parties otherwise agree, in accordance with the Conciliation Rules in effect on the date on which the parties consented to conciliation. If any question of procedure arises which is not covered by this Section or the Conciliation Rules or any rules agreed by the parties, the Commission shall decide the question.

Article 34

(1) It shall be the duty of the Commission to clarify the issues in dispute between the parties and to endeavour to bring about agreement between them upon mutually acceptable terms. To that end, the Commission may at any stage of the proceedings and from time to time recommend terms of settlement to the parties. The parties shall cooperate in good faith with the Commission in order to enable the Commission to carry out its functions, and shall give their most serious consideration to its recommendations.

(2) If the parties reach agreement, the Commission shall draw up a report noting the issues in dispute and recording that the parties have reached agreement. If, at any stage of the proceedings, it appears to the Commission that there is no likelihood of agreement between the parties, it shall close the proceedings and shall draw up a report noting the submission of the dispute and recording the failure of the parties to reach agreement. If one party fails to appear or participate in the proceedings, the Commission shall close the proceedings and shall draw up a report noting that party’s failure to appear or participate.

Article 35

Except as the parties to the dispute shall otherwise agree, neither party to a conciliation proceeding shall be entitled in any other proceeding, whether before arbitrators or in a court of law or otherwise, to invoke or rely on any views expressed or statements or admissions or offers of settlement made by the other party in the conciliation proceedings, or the report or any recommendations made by the Commission.


Chapter IV
ARBITRATION

Section 1
Request for Arbitration

Article 36

(1) Any Contracting State or any national of a Contracting State wishing to institute arbitration proceedings shall address a request to that effect in writing to the Secretary-General who shall send a copy of the request to the other party.

(2) The request shall contain information concerning the issues in dispute, the identity of the parties and their consent to arbitration in accordance with the rules of procedure for the institution of conciliation and arbitration proceedings.

(3) The Secretary-General shall register the request unless he finds, on the basis of the information contained in the request, that the dispute is manifestly outside the jurisdiction of the Centre. He shall forthwith notify the parties of registration or refusal to register.

Section 2
Constitution of the Tribunal

Article 37

(1) The Arbitral Tribunal (hereinafter called the Tribunal) shall be constituted as soon as possible after registration of a request pursuant to Article 36.

(2)(a) The Tribunal shall consist of a sole arbitrator or any uneven number of arbitrators appointed as the parties shall agree.
(b) Where the parties do not agree upon the number of arbitrators and the method of their appointment, the Tribunal shall consist of three arbitrators, one arbitrator appointed by each party and the third, who shall be the president of the Tribunal, appointed by agreement of the parties.

Article 38

If the Tribunal shall not have been constituted within 90 days after notice of registration of the request has been dispatched by the Secretary-General in accordance with paragraph (3) of Article 36, or such other period as the parties may agree, the Chairman shall, at the request of either party and after consulting both parties as far as possible, appoint the arbitrator or arbitrators not yet appointed. Arbitrators appointed by the Chairman pursuant to this Article shall not be nationals of the Contracting State party to the dispute or of the Contracting State whose national is a party to the dispute.

Article 39

The majority of the arbitrators shall be nationals of States other than the Contracting State party to the dispute and the Contracting State whose national is a party to the dispute; provided, however, that the foregoing provisions of this Article shall not apply if the sole arbitrator or each individual member of the Tribunal has been appointed by agreement of the parties.

Article 40

(1) Arbitrators may be appointed from outside the Panel of Arbitrators, except in the case of appointments by the Chairman pursuant to Article 38.

(2) Arbitrators appointed from outside the Panel of Arbitrators shall possess the qualities stated in paragraph (1) of Article 14.

Section 3
Powers and Functions of the Tribunal

Article 41

(1) The Tribunal shall be the judge of its own competence.

(2) Any objection by a party to the dispute that that dispute is not within the jurisdiction of the Centre, or for other reasons is not within the competence of the Tribunal, shall be considered by the Tribunal which shall determine whether to deal with it as a preliminary question or to join it to the merits of the dispute.

Article 42

(1) The Tribunal shall decide a dispute in accordance with such rules of law as may be agreed by the parties. In the absence of such agreement, the Tribunal shall apply the law of the Contracting State party to the dispute (including its rules on the conflict of laws) and such rules of international law as may be applicable.

(2) The Tribunal may not bring in a finding of non liquet on the ground of silence or obscurity of the law.

(3) The provisions of paragraphs (1) and (2) shall not prejudice the power of the Tribunal to decide a dispute ex aequo et bono if the parties so agree.

Article 43

Except as the parties otherwise agree, the Tribunal may, if it deems it necessary at any stage of the proceedings,
(a) call upon the parties to produce documents or other evidence, and
(b) visit the scene connected with the dispute, and conduct such inquiries there as it may deem appropriate.

Article 44

Any arbitration proceeding shall be conducted in accordance with the provisions of this Section and, except as the parties otherwise agree, in accordance with the Arbitration Rules in effect on the date on which the parties consented to arbitration. If any question of procedure arises which is not covered by this Section or the Arbitration Rules or any rules agreed by the parties, the Tribunal shall decide the question.

Article 45

(1) Failure of a party to appear or to present his case shall not be deemed an admission of the other party’s assertions.

(2) If a party fails to appear or to present his case at any stage of the proceedings the other party may request the Tribunal to deal with the questions submitted to it and to render an award. Before rendering an award, the Tribunal shall notify, and grant a period of grace to, the party failing to appear or to present its case, unless it is satisfied that that party does not intend to do so.

Article 46

Except as the parties otherwise agree, the Tribunal shall, if requested by a party, determine any incidental or additional claims or counterclaims arising directly out of the subject-matter of the dispute provided that they are within the scope of the consent of the parties and are otherwise within the jurisdiction of the Centre.

Article 47

Except as the parties otherwise agree, the Tribunal may, if it considers that the circumstances so require, recommend any provisional measures which should be taken to preserve the respective rights of either party.

Section 4
The Award

Article 48

(1) The Tribunal shall decide questions by a majority of the votes of all its members.

(2) The award of the Tribunal shall be in writing and shall be signed by the members of the Tribunal who voted for it.

(3) The award shall deal with every question submitted to the Tribunal, and shall state the reasons upon which it is based.

(4) Any member of the Tribunal may attach his individual opinion to the award, whether he dissents from the majority or not, or a statement of his dissent.

(5) The Centre shall not publish the award without the consent of the parties.

Article 49

(1) The Secretary-General shall promptly dispatch certified copies of the award to the parties. The award shall be deemed to have been rendered on the date on which the certified copies were dispatched.

(2) The Tribunal upon the request of a party made within 45 days after the date on which the award was rendered may after notice to the other party decide any question which it had omitted to decide in the award, and shall rectify any clerical, arithmetical or similar error in the award. Its decision shall become part of the award and shall be notified to the parties in the same manner as the award. The periods of time provided for under paragraph (2) of Article 51 and paragraph (2) of Article 52 shall run from the date on which the decision was rendered.

Section 5
Interpretation, Revision and Annulment of the Award

Article 50

(1) If any dispute shall arise between the parties as to the meaning or scope of an award, either party may request interpretation of the award by an application in writing addressed to the Secretary-General.

(2) The request shall, if possible, be submitted to the Tribunal which rendered the award. If this shall not be possible, a new Tribunal shall be constituted in accordance with Section 2 of this Chapter. The Tribunal may, if it considers that the circumstances so require, stay enforcement of the award pending its decision.

Article 51

(1) Either party may request revision of the award by an application in writing addressed to the Secretary-General on the ground of discovery of some fact of such a nature as decisively to affect the award, provided that when the award was rendered that fact was unknown to the Tribunal and to the applicant and that the applicant’s ignorance of that fact was not due to negligence.

(2) The application shall be made within 90 days after the discovery of such fact and in any event within three years after the date on which the award was rendered.

(3) The request shall, if possible, be submitted to the Tribunal which rendered the award. If this shall not be possible, a new Tribunal shall be constituted in accordance with Section 2 of this Chapter.

(4) The Tribunal may, if it considers that the circumstances so require, stay enforcement of the award pending its decision. If the applicant requests a stay of enforcement of the award in his application, enforcement shall be stayed provisionally until the Tribunal rules on such request.

Article 52

(1) Either party may request annulment of the award by an application in writing addressed to the Secretary-General on one or more of the following grounds:
(a) that the Tribunal was not properly constituted;
(b) that the Tribunal has manifestly exceeded its powers;
(c) that there was corruption on the part of a member of the Tribunal;
(d) that there has been a serious departure from a fundamental rule of procedure; or
(e) that the award has failed to state the reasons on which it is based.

(2) The application shall be made within 120 days after the date on which the award was rendered except that when annulment is requested on the ground of corruption such application shall be made within 120 days after discovery of the corruption and in any event within three years after the date on which the award was rendered.

(3) On receipt of the request the Chairman shall forthwith appoint from the Panel of Arbitrators an ad hoc Committee of three persons. None of the members of the Committee shall have been a member of the Tribunal which rendered the award, shall be of the same nationality as any such member, shall be a national of the State party to the dispute or of the State whose national is a party to the dispute, shall have been designated to the Panel of Arbitrators by either of those States, or shall have acted as a conciliator in the same dispute. The Committee shall have the authority to annul the award or any part thereof on any of the grounds set forth in paragraph (1).

(4) The provisions of Articles 41–45, 48, 49, 53 and 54, and of Chapters VI and VII shall apply mutatis mutandis to proceedings before the Committee.

(5) The Committee may, if it considers that the circumstances so require, stay enforcement of the award pending its decision. If the applicant requests a stay of enforcement of the award in his application, enforcement shall be stayed provisionally until the Committee rules on such request.

(6) If the award is annulled the dispute shall, at the request of either party, be submitted to a new Tribunal constituted in accordance with Section 2 of this Chapter.

Section 6
Recognition and Enforcement of the Award

Article 53

(1) The award shall be binding on the parties and shall not be subject to any appeal or to any other remedy except those provided for in this Convention. Each party shall abide by and comply with the terms of the award except to the extent that enforcement shall have been stayed pursuant to the relevant provisions of this Convention.

(2) For the purposes of this Section, “award” shall include any decision interpreting, revising or annulling such award pursuant to Articles 50, 51 or 52.

Article 54

(1) Each Contracting State shall recognize an award rendered pursuant to this Convention as binding and enforce the pecuniary obligations imposed by that award within its territories as if it were a final judgment of a court in that State. A Contracting State with a federal constitution may enforce such an award in or through its federal courts and may provide that such courts shall treat the award as if it were a final judgment of the courts of a constituent state.

(2) A party seeking recognition or enforcement in the territories of a Contracting State shall furnish to a competent court or other authority which such State shall have designated for this purpose a copy of the award certified by the Secretary-General. Each Contracting State shall notify the Secretary-General of the designation of the competent court or other authority for this purpose and of any subsequent change in such designation.

(3) Execution of the award shall be governed by the laws concerning the execution of judgments in force in the State in whose territories such execution is sought.

Article 55

Nothing in Article 54 shall be construed as derogating from the law in force in any Contracting State relating to immunity of that State or of any foreign State from execution.


Chapter V
REPLACEMENT AND DISQUALIFICATION OF CONCILIATORS AND ARBITRATORS

Article 56

(1) After a Commission or a Tribunal has been constituted and proceedings have begun, its composition shall remain unchanged; provided, however, that if a conciliator or an arbitrator should die, become incapacitated, or resign, the resulting vacancy shall be filled in accordance with the provisions of Section 2 of Chapter III or Section 2 of Chapter IV.

(2) A member of a Commission or Tribunal shall continue to serve in that capacity notwithstanding that he shall have ceased to be a member of the Panel.

(3) If a conciliator or arbitrator appointed by a party shall have resigned without the consent of the Commission or Tribunal of which he was a member, the Chairman shall appoint a person from the appropriate Panel to fill the resulting vacancy.

Article 57

A party may propose to a Commission or Tribunal the disqualification of any of its members on account of any fact indicating a manifest lack of the qualities required by paragraph (1) of Article 14. A party to arbitration proceedings may, in addition, propose the disqualification of an arbitrator on the ground that he was ineligible for appointment to the Tribunal under Section 2 of Chapter IV.

Article 58

The decision on any proposal to disqualify a conciliator or arbitrator shall be taken by the other members of the Commission or Tribunal as the case may be, provided that where those members are equally divided, or in the case of a proposal to disqualify a sole conciliator or arbitrator, or a majority of the conciliators or arbitrators, the Chairman shall take that decision. If it is decided that the proposal is well-founded the conciliator or arbitrator to whom the decision relates shall be replaced in accordance with the provisions of Section 2 of Chapter III or Section 2 of Chapter IV.


Chapter VI
COST OF PROCEEDINGS

Article 59

The charges payable by the parties for the use of the facilities of the Centre shall be determined by the Secretary-General in accordance with the regulations adopted by the Administrative Council.

Article 60

(1) Each Commission and each Tribunal shall determine the fees and expenses of its members within limits established from time to time by the Administrative Council and after consultation with the Secretary-General.

(2) Nothing in paragraph (1) of this Article shall preclude the parties from agreeing in advance with the Commission or Tribunal concerned upon the fees and expenses of its members.

Article 61

(1) In the case of conciliation proceedings the fees and expenses of members of the Commission as well as the charges for the use of the facilities of the Centre, shall be borne equally by the parties. Each party shall bear any other expenses it incurs in connection with the proceedings.

(2) In the case of arbitration proceedings the Tribunal shall, except as the parties otherwise agree, assess the expenses incurred by the parties in connection with the proceedings, and shall decide how and by whom those expenses, the fees and expenses of the members of the Tribunal and the charges for the use of the facilities of the Centre shall be paid. Such decision shall form part of the award.


Chapter VII
PLACE OF PROCEEDINGS

Article 62

Conciliation and arbitration proceedings shall be held at the seat of the Centre except as hereinafter provided.

Article 63

Conciliation and arbitration proceedings may be held, if the parties so agree,
(a) at the seat of the Permanent Court of Arbitration or of any other appropriate institution, whether private or public, with which the Centre may make arrangements for that purpose; or
(b) at any other place approved by the Commission or Tribunal after consultation with the Secretary-General.


Chapter VIII
DISPUTES BETWEEN CONTRACTING STATES

Article 64

Any dispute arising between Contracting States concerning the interpretation or application of this Convention which is not settled by negotiation shall be referred to the International Court of Justice by the application of any party to such dispute, unless the States concerned agree to another method of settlement.


Chapter IX
AMENDMENT

Article 65

Any Contracting State may propose amendment of this Convention. The text of a proposed amendment shall be communicated to the Secretary-General not less than 90 days prior to the meeting of the Administrative Council at which such amendment is to be considered and shall forthwith be transmitted by him to all the members of the Administrative Council.

Article 66

(1) If the Administrative Council shall so decide by a majority of two-thirds of its members, the proposed amendment shall be circulated to all Contracting States for ratification, acceptance or approval. Each amendment shall enter into force 30 days after dispatch by the depositary of this Convention of a notification to Contracting States that all Contracting States have ratified, accepted or approved the amendment.

(2) No amendment shall affect the rights and obligations under this Convention of any Contracting State or of any of its constituent subdivisions or agencies, or of any national of such State arising out of consent to the jurisdiction of the Centre given before the date of entry into force of the amendment.


Chapter X
FINAL PROVISIONS

Article 67

This Convention shall be open for signature on behalf of States members of the Bank. It shall also be open for signature on behalf of any other State which is a party to the Statute of the International Court of Justice1 and which the Administrative Council, by a vote of two-thirds of its members, shall have invited to sign the Convention.
1 TS 993; 59 Stat. 1055.

Article 68

(1) This Convention shall be subject to ratification, acceptance or approval by the signatory States in accordance with their respective constitutional procedures.

(2) This Convention shall enter into force 30 days after the date of deposit of the twentieth instrument of ratification, acceptance or approval. It shall enter into force for each State which subsequently deposits its instrument of ratification, acceptance or approval 30 days after the date of such deposit.

Article 69

Each Contracting State shall take such legislative or other measures as may be necessary for making the provisions of this Convention effective in its territories.

Article 70

This Convention shall apply to all territories for whose international relations a Contracting State is responsible, except those which are excluded by such State by written notice to the depositary of this Convention either at the time of ratification, acceptance or approval or subsequently.

Article 71

Any Contracting State may denounce this Convention by written notice to the depositary of this Convention. The denunciation shall take effect six months after receipt of such notice.

Article 72

Notice by a Contracting State pursuant to Articles 70 or 71 shall not affect the rights or obligations under this Convention of that State or of any of its constituent subdivisions or agencies or of any national of that State arising out of consent to the jurisdiction of the Centre given by one of them before such notice was received by the depositary.

Article 73

Instruments of ratification, acceptance or approval of this Convention and of amendments thereto shall be deposited with the Bank which shall act as the depositary of this Convention. The depositary shall transmit certified copies of this Convention to States members of the Bank and to any other State invited to sign the Convention.

Article 74

The depositary shall register this Convention with the Secretariat of the United Nations in accordance with Article 102 of the Charter of the United Nations and the Regulations thereunder adopted by the General Assembly.

Article 75

The depositary shall notify all signatory States of the following:
(a) signatures in accordance with Article 67;
(b) deposits of instruments of ratification, acceptance and approval in accordance with Article 73;
(c) the date on which this Convention enters into force in accordance with Article 68;
(d) exclusions from territorial application pursuant to Article 70;
(e) the date on which any amendment of this Convention enters into force in accordance with Article 66; and
(f) denunciations in accordance with Article 71.

Done at Washington, in the English, French and Spanish languages, all three texts being equally authentic, in a single copy which shall remain deposited in the archives of the International Bank for Reconstruction and Development, which has indicated by its signature below its agreement to fulfil the functions with which it is charged under this Convention.

___________
1 Eesti Vabariik ratifitseeris riikide ja teiste riikide kodanike vaheliste investeerimisvaidluste lahendamise konventsiooni 22. mail 1992. a Ülemnõukogu 22. aprilli 1992. a otsuse alusel (RT 1992, 18, 258) ning nimetatud konventsioon jõustus Eesti Vabariigi suhtes 22. juulil 1992. a.

Õiend
Metaandmetes parandatud akti andja: Ülemnõukogu. Lisatud seosed ja ingliskeelne tekst.