Teksti suurus:

Tsiviilkohtumenetluse seadustik

Tsiviilkohtumenetluse seadustik - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.03.2005
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2005
Avaldamismärge:

Tsiviilkohtumenetluse seadustik

Vastu võetud 22.04.1998
RT I 1998, 43, 666
jõustumine 01.09.1998

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
25.11.1998RT I 1998, 108, 178316.03.1999
26.01.1999RT I 1999, 16, 27128.02.1999
25.02.1999RT I 1999, 31, 42501.01.2000
07.06.2000RT I 2000, 51, 31901.09.2000
20.06.2000RT I 2000, 55, 36512.07.2000, osaliselt 1. 01. 2001
07.02.2001RT I 2001, 21, 11301.03.2001
14.03.2001RT I 2001, 34, 18610.04.2001
30.05.2001RT I 2001, 53, 31301.01.2002
14.11.2001RT I 2001, 93, 56501.02.2002
13.03.2002RT I 2002, 29, 17401.07.2002
22.05.2002RT I 2002, 50, 31301.09.2002
05.06.2002RT I 2002, 53, 33601.07.2002
19.06.2002RT I 2002, 64, 390) 29. 07. 2002
22.10.2002RT I 2002, 92, 52918.11.2002
15.01.2003RT I 2003, 13, 6401.07.2003
22.01.2003RT I 2003, 13, 6701.03.2003
11.02.2003RT I 2003, 23, 14001.01.2004
14.04.2004RT I 2004, 30, 20801.05.2004
19.05.2004RT I 2004, 46, 32901.07.2004
28.06.2004RT I 2004, 56, 40301.03.2005

I. osa  

ÜLDSÄTTED

§ 1. Õigusemõistmine tsiviilasjades ja kohtu pädevus

 (1) Tsiviilasjades mõistab õigust üksnes kohus. Tsiviilasju lahendavad maa- ja linnakohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus.

 (2) Tsiviilasjadena mõistetakse käesoleva seadustiku tähenduses tsiviil- ja tööõigussuhetest tekkinud vaidlusi.

 (3) Kohus lahendab ka teisi seadusega kohtu pädevusse antud asju, mis seadusest tulenevalt tuleb läbi vaadata tsiviilkohtumenetluse korras.

 (4) Kohtusse esitatud avalduse kohtu pädevusse kuulumise lahendab kohus.

 (5) Tsiviilasja ei vaata kõrgema astme kohus läbi enne, kui selle on läbi vaadanud temast vahetult madalama astme kohus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 2. Menetluse aja seadus

  Tsiviilasja menetluses tehakse protsessitoiming selle tegemise ajal kehtiva tsiviilkohtumenetluse seaduse järgi.

§ 3. Tsiviilkohtumenetluse ülesanne

  Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tsiviilasi õigesti ja võimalikult kiiresti läbi vaadata ning lahendada.

§ 4. Õigus pöörduda kohtusse

 (1) Igal isikul on õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks pöörduda seadusega kindlaksmääratud korras kohtusse.

 (2) Tsiviilõigusliku vaidluse võib poolte kokkuleppel anda lahendada vahekohtule, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 5. Tsiviilasja algatamine kohtus

 (1) Kohus algatab tsiviilasja:
 1) isiku avalduse alusel, kes kohtus oma õiguse või vabaduse kaitset taotleb, samuti selle isiku esindaja avalduse alusel;
 2) teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitset taotleva isiku avalduse alusel, kui õigus teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks on temale antud seadusega;
 3) seaduses sätestatud juhtudel avaliku huvi kaitseks riigi või kohaliku omavalitsusüksuse avalduse alusel.

 (2) Kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise hagi võib esitada ka kriminaalkohtumenetluses.

§ 6. Õigusemõistmine võrdõiguslikkuse alusel

  Õigusemõistmisel tsiviilasjades on kõik isikud seaduse ja kohtu ees võrdsed.

§ 7. Kohtumenetluse keel ja avalduse vormistamine

 (1) Tsiviilkohtumenetluse keel on eesti keel. Kohtu ja protsessiosaliste nõusolekul võib asja menetleda ka muus keeles, kui kohus ja protsessiosalised seda valdavad.

 (2) Protsessiosalisel ja teisel isikul, kes ei saa kohtumenetluse keelest aru, on õigus teha avaldusi, anda seletusi ja ütlusi, esineda kohtus ning esitada taotlusi tõlgi vahendusel emakeeles või mõnes muus keeles, mida ta valdab.

 (3) Protsessiosalistele antakse eraldi dokumendina vormistatud eestikeelne kohtulahend. Kui kohtumenetlus toimub muus keeles, võib kohus teha kohtulahendi eraldi dokumendina eesti keeles või kohtumenetluse keeles.

 (4) Kui eraldi dokumendina vormistatud kohtulahend ei ole eestikeelne, antakse protsessiosalise soovil talle eesti keelde tõlgitud kohtulahend. Muukeelse kohtulahendi võib protsessiosalisele anda üksnes tema nõusolekul.

 (5) Kui protsessiosalise kohtule esitatud kirjalik avaldus, kaebus või dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, võib kohus määratud tähtpäevaks nõuda avalduse või dokumentaalse tõendi kinnitatud tõlget. Kui tõlget tähtpäevaks ei esitata, võib kohus jätta avalduse või dokumendi tähelepanuta. Muukeelseid dokumente võib protsessiosalisele anda üksnes tema nõusolekul.

 (6) Avaldus ja hagiavaldus, apellatsioonkaebus, kassatsioonkaebus ja erikaebus ning kirjalik vastus esitatakse kohtule selgesti loetavas masinakirjas formaadis A4.

§ 8. Asja kohtuliku arutamise avalikkus

 (1) Asjade arutamine on kõigis kohtutes avalik.

 (2) Asja arutava kohtu koosseis tehakse avalikult teatavaks.

 (3) Kohus võib oma istungi või osa sellest kuulutada kinniseks:
 1) riigi- või ärisaladuse hoidmiseks;
 2) kõlbluse või inimese perekonna- ja eraelu kaitseks;
 3) protsessiosalise edastatud või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatud sõnumite saladuse hoidmiseks;
 4) lapsendamissaladuse hoidmiseks;
 5) alaealise huvides;
 6) õigusemõistmise huvides;
 7) kuni 15-aastase, psüühiliste häiretega või nõrgamõistusliku isiku ärakuulamiseks.

 (4) Kinnisel kohtuistungil viibivad asja arutamise juures protsessiosalised, vajalikel juhtudel ka tunnistajad, eksperdid ja tõlgid. Eesistuja loal võivad kinnisel istungil viibida kohtuametnikud ja praktikandid ning isikud, kel selleks on eriline põhjus.

 (5) Kuni 15-aastane isik, kes ei ole protsessiosaline ega tunnistaja, võib viibida kohtuistungil kohtu loal.

 (6) Kinnisel kohtuistungil järgitakse tsiviilkohtumenetluse norme. Kinnise istungi kohtuotsus tehakse teatavaks avalikult, kui alaealise või abielupoole huvid ei nõua teisiti.

 (7) Kohus ei avalda riigisaladust, mis on kohtule tsiviilkohtumenetluses teatavaks saanud.

 (8) Isikul, kellel on õigustatud huvi, on õigus tutvuda kohtus lahendatud tsiviilasjaga, milles kohtulahend on jõustunud. Tsiviilasjaga ei ole õigust tutvuda, kui kohus arutas asja kinnisel istungil või kui istungi kinniseks kuulutamiseks oli käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud alus. Istungi kinniseks kuulutamise aluse olemasolu kontrollib kohtunik enne toimikuga tutvumiseks loa andmist.

§ 81. [Kehtetu - RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]

§ 9. Asja menetlemine seaduse alusel

 (1) Kohus menetleb asja Eesti seaduse alusel.

 (2) Protsessisuhet reguleeriva seadusesätte puudumise korral kohaldab kohus sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedasi suhteid. Kui selline seadusesäte puudub, lähtub kohus õiguse üldisest mõttest. Isiku õigusi ja vabadusi võib piirata üksnes siis, kui see võimalus on otse sätestatud seaduses.

 (3) Kui Eesti välislepingus on menetlusseadusest teistsugused menetlussätted, kohaldatakse välislepingu sätteid.

§ 10. Õiguste ja kohustuste selgitamine

 (1) Kui protsessiosalist ei esinda advokaat, selgitab kohus talle protsessitoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, kui selgitamiskohustus on seaduses otse ette nähtud.

 (2) Kui protsessitoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi on protsessiosalisele selgitatud, ei pea seda hiljem kordama.

II. osa  

KOHTUTEGEVUSE KORRALDAMINE

1. peatükk KOHTUNIKUD 

§ 11. Maa- ja linnakohtu koosseis

 (1) Maa- ja linnakohtus lahendab kohtunik tsiviilasju kohtu nimel ainuisikuliselt.

 (2) Hagimenetluses on kohtuistungil kohtu koosseisus lisaks kohtunikule kaks rahvakohtunikku, kui:
 1) seda nõuab vähemalt üks pool;
 2) kohtunik peab rahvakohtunikke asja lahendamisel vajalikuks.

 (3) Hagita asjad lahendab kohtunik ainuisikuliselt.

 (4) Eelmenetluse korraldab ja eelistungi peab kohtunik ainuisikuliselt.

 (5) Käesoleva seadustiku VIII, IX ja X osa sätete alusel menetleb kohtunik asja ainuisikuliselt.
[RT I 2002, 64, 390 - jõust. 29.07.2002]

§ 12. Rahvakohtunike väljavalimine

  Eelistungil määrab kohus kohtusse kutsutavad rahvakohtunikud seaduse kohaselt koostatud ja kinnitatud kaasistujate nimekirja alusel.
[RT I 2002, 64, 390 - jõust. 29.07.2002]

§ 13. Rahvakohtuniku õigused

  Rahvakohtunikul on õigusemõistmisel kõik kohtuniku õigused.
[RT I 2002, 64, 390 - jõust. 29.07.2002]

§ 14. Ringkonnakohtu koosseis tsiviilasjade lahendamisel

 (1) Ringkonnakohus lahendab tsiviilasju apellatsiooni korras kollegiaalselt, kui menetlusseaduses ei ole sätestatud teisiti. Ringkonnakohtunik võib protsessitoiminguid teha ainuisikuliselt, kui see ei ole vastuolus menetlusseaduses sätestatuga.

 (2) Ringkonnakohtu esimehel on õigus apellatsiooni korras asja arutamisele kaasata kohtu koosseisu sama kohturingkonna maa- või linnakohtunikke.

 (3) Ringkonnakohtu esimees või tsiviilkolleegiumi esimees:
 1) moodustab tsiviilasja lahendamiseks kolmeliikmelise kohtukoosseisu ringkonnakohtunikest või kahest ringkonnakohtunikust ja ühest maa- või linnakohtunikust;
 2) on apellatsiooni korras asja läbivaatamisel eesistuja või nimetab eesistujaks ühe ringkonnakohtu kohtuniku.

§ 15. Riigikohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel

 (1) Riigikohus lahendab tsiviilasju kollegiaalselt.

 (2) Riigikohtu tsiviilkolleegiumi esimees moodustab tsiviilasja lahendamiseks tsiviilkolleegiumi liikmetest kolmeliikmelise kohtukoosseisu ja on asja läbivaatamisel eesistuja. Seaduses sätestatud juhtudel vaatab tsiviilasja läbi tsiviilkolleegiumi kogu koosseis või Riigikohtu eri- või üldkogu.

 (3) Kui kolleegiumi esimees ei võta asja läbivaatamisest ise osa, nimetab ta eesistujaks Riigikohtu tsiviilkolleegiumi ühe liikme.

§ 16. Hääletamine kohtus

 (1) Asja lahendamisel tekkinud lahkarvamusi otsustavad kohtunikud häälteenamusega, kui seadustikus ei ole sätestatud teisiti.

 (2) Kui linna- või maakohtu koosseisu kuuluvad rahvakohtunikud, hääletab asja lahendamisel viimasena eesistuja.

 (3) Ringkonnakohtus ja Riigikohtus teatab asja ettevalmistust juhtinud kohtunik oma arvamuse esimesena, kui ta ei ole asjas eesistuja, ja hääletamist jätkatakse kohtunike ametialase vanemuse järjekorras nooremast alates.

 (4) Kui hääled jagunevad võrdselt, otsustab asja eesistuja hääl. Eesistuja hääletab viimasena.

 (5) Ühelgi kohtunikul ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda. Kui kogu asja lahendamiseks ei piisa ühest hääletamisest, ei ole hääletamisel vähemusse jäänud kohtunikul õigust keelduda järgnevate lahkarvamuste hääletamisest. Ta peab tunnistama eelnenud hääletuse enamiku arvamust.

 (6) Hääletamisel vähemusse jäänud kohtunik või rahvakohtunik võib esitada eriarvamuse.
[RT I 2002, 64, 390 - jõust. 29.07.2002]

2. peatükk TAANDAMINE 

§ 17. Kohtuniku ja teiste protsessis osalejate taandamine

 (1) Kohtunik, rahvakohtunik, ekspert või tõlk ei või osa võtta asja läbivaatamisest ja taandatakse, kui ta on isiklikult otseselt või kaudselt huvitatud asja lahendist või kui muud asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses.

 (2) Esindaja taandatakse käesoleva seadustiku §-s 88 sätestatud alustel.
[RT I 2002, 64, 390 - jõust. 29.07.2002]

§ 18. Kohtuniku taandamise alused

 (1) Kohtunik või rahvakohtunik ei või osa võtta asja läbivaatamisest ja taandatakse, kui:
 1) ta on asja eelnevast läbivaatamisest võtnud osa tunnistaja, eksperdi, tõlgi või esindajana;
 2) ta on poole või mõne teise protsessiosalise sugulane (vanem, laps, lapsendaja, lapsendatu, vend, õde, vanavanem, lapselaps), abikaasa või hõimlane (abikaasa vanem, laps, lapsendaja, lapsendatu, vend, õde, vanavanem, lapselaps);
 3) ilmnevad käesoleva seadustiku § 17 lõikes 1 nimetatud asjaolud.

 (2) Kohtu koosseisu ei või kuuluda isikud, kes on omavahel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud sugulased või hõimlased.

 (3) Rahvakohtunik ei või asja läbivaatamisest osa võtta ja taandatakse, kui ta on või on olnud poolest või teisest protsessiosalisest tööalases, teenistuslikus või muus sõltuvuses.
[RT I 2002, 64, 390 - jõust. 29.07.2002]

§ 19. Kohtuniku korduva osavõtu lubamatus asja läbivaatamisest

 (1) Kohtunik või rahvakohtunik, kes on osa võtnud tsiviilasja läbivaatamisest linna- või maakohtus, ei või osa võtta selle asja läbivaatamisest ringkonnakohtus ega Riigikohtus.

 (2) Kohtunik, kes on osa võtnud asja läbivaatamisest ringkonnakohtus, ei või osa võtta selle asja läbivaatamisest maa- või linnakohtus ega Riigikohtus.

 (3) Kohtunik, kes on osa võtnud asja läbivaatamisest Riigikohtus, ei või osa võtta selle asja läbivaatamisest maa- või linnakohtus ega ringkonnakohtus.
[RT I 2002, 64, 390 - jõust. 29.07.2002]

§ 20. Eksperdi ja tõlgi taandamise alused

 (1) Käesoleva seadustiku § 18 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud taandamise aluseid kohaldatakse ka eksperdi ja tõlgi suhtes.

 (2) Peale selle ei või ekspert osa võtta asja läbivaatamisest, kui:
 1) ta on või on olnud poolest või mõnest teisest protsessiosalisest tööalases, teenistuslikus või muus sõltuvuses;
 2) tema korraldatud revideerimise andmed on asjas tõendiks.

 (3) Taandamise aluseks ei ole eksperdi või tõlgi varasem osavõtt asja läbivaatamisest eksperdi või tõlgina.

§ 21. Taanduse esitamine ja läbivaatamine

 (1) Kui ilmnevad käesoleva seadustiku §-des 18-20 sätestatud alused, on kohtunik, rahvakohtunik, ekspert või tõlk kohustatud end taandama. Samadel alustel võib taanduse esitada protsessiosaline.

 (2) Taandus peab olema põhjendatud.

 (3) Protsessiosalisel on õigus esitada kohtuniku vastu taandus üksnes esimesel kohtusse ilmumisel või esimeses kirjalikus kohtu poole pöördumises. Taanduse hilisem esitamine on lubatud juhul, kui taanduse avaldajale on taandamise alus hiljem teatavaks saanud. Kohus lahendab kohtuniku taandamise kohe pärast taanduse esitamist.

 (4) Pärast kohtuniku vastu taanduse esitamist ja enne selle lahendamist võib kohtunik teha asjas üksnes edasilükkamatuid toiminguid, millel ei ole asja lahendi suhtes määravat tähtsust.

 (5) Kohtuistungil tuleb taandus esitada enne asja sisulise läbivaatamise algust. Taanduse hilisem esitamine on lubatud ainult juhul, kui taanduse avaldajale on taandamise alus saanud teatavaks pärast asja läbivaatamise algust. Kui taandamise aluseks olevad asjaolud said kohtule teatavaks pärast asja läbivaatamise algust, teatab kohus neist kohtuistungil, et taandus lahendada.

 (6) Kui taandus esitatakse kohtuistungil, kuulab kohus ära taandatava enda ja protsessiosaliste arvamuse.

 (7) Kohtuniku või rahvakohtunik taandamise lahendab ülejäänud kohtukoosseis taandatava juuresolekuta. Häälte võrdse jagunemise korral loetakse kohtunik või rahvakohtunik taandatuks.

 (8) Mitme kohtuniku või rahvakohtunik või kogu kohtu koosseisu taandamise lahendab sama kohtukoosseis. Eelmenetluses ja ainuisikulisel asja läbivaatamisel lahendab kohtunik tema vastu esitatud taanduse ainuisikuliselt.

 (9) Eksperdi ja tõlgi taandamise lahendab asja läbivaatav kohus.

 (10) Taanduse lahendab kohus määrusega ja vajaduse korral nõupidamistoas.

 (11) Kõrgema astme kohtule esitatud kaebuses võib taotleda otsuse tühistamist seetõttu, et kohtunik kuulus taandamisele, üksnes siis, kui taandus esitati õigeaegselt alama astme kohtus või kui taandamise alusest saadi teada pärast asja lahendamist selles kohtus.
[RT I 2002, 64, 390 - jõust. 29.07.2002]

§ 22. Taanduse rahuldamise tagajärjed

 (1) Taandatud kohtunik või rahvakohtunik asendatakse esimesel võimalusel.

 (2) Kohtuniku, rahvakohtunik või kogu kohtu koosseisu taandamise korral vaatab asja läbi sama kohtu teine koosseis. Kui kohtus, kus asi oli läbivaatamisel, ei ole võimalik kohtunikku asendada, saadetakse asi vahetult kõrgema astme kohtu kaudu teisele sama astme kohtule.

 (3) Kohtunikul ja rahvakohtunikel on enesetaandamiskohustus ja -õigus üksnes käesoleva seadustiku §-des 18 ja 19 sätestatud kohtuniku taandamise alustel. Õigusemõistmisest põhjendamatu keeldumine ei ole lubatud.
[RT I 2002, 64, 390 - jõust. 29.07.2002]

3. peatükk KORRA TAGAMINE KOHTUS 

§ 23. Kohtuistungi kord

 (1) Kui kohus istungisaali siseneb ja sealt lahkub, tõusevad saalisviibijad püsti.

 (2) Protsessiosaline, tunnistaja, ekspert ja tõlk, samuti ka kõik teised kohtusaalis viibijad on kohustatud järgima istungi korda ning vastuvaidlematult alluma kohtu eesistuja korraldustele.

 (3) Kohtu eesistujal on õigus:
 1) piirata inimeste hulka istungisaalis, kui saal on ületäitunud;
 2) keelata kohtuistungil pildistada ja filmida, teha raadio- või televisiooniülekannet või heli- või videosalvestust, kui see võib häirida protsessiosaliste, tunnistajate ja eksperdi ärakuulamist või takistada muul viisil õigusemõistmist.

§ 24. Kohtuistungi korra rikkujate suhtes kohaldatavad abinõud

 (1) Kohtu eesistuja võib kohtusaalist eemaldada iga isiku, kes rikub kohtuistungi korda või häirib asja arutamist.

 (2) Kui kohtuistungilt eemaldatakse protsessiosaline ja kohus ei pea võimalikuks lahendada asja selle protsessiosaliseta, võib kohus asja arutamise edasi lükata. Asja arutamise edasilükkamisega kaasnevad kulud kannab süüdlane.

 (3) Isikut, kes kohtu keelust hoolimata kohtusaalis pildistab, filmib, teeb raadio- või televisiooniülekannet või heli- või videosalvestust, on kohtul õigus trahvida ja kohtusaalist eemaldada.

 (4) Kui kohtuistungi korda rikkunud isik ei allu kohtu eesistuja korraldusele, on kohtul õigus teda trahvida või määrata arest kogu istungi ajaks, kuid mitte üle kolme ööpäeva.

§ 25. Lugupidamatuseavaldus kohtu vastu

  Kohtul on õigus trahvida iga isikut, kes suuliselt, teoga või kohtule adresseeritud kirjas, kaebuses või dokumendis väljendab kohtu vastu lugupidamatust, mis seisneb sündsusetute või solvavate väljendite või võrdluste kasutamises. Kohtu vastu lugupidamatust väljendava kirja, kaebuse või muu dokumendi võib kohus jätta tõendite hulgast välja.

4. peatükk KOHTUSSE KUTSUMINE 

§ 26. Kohtukutsed

 (1) Protsessiosalised ja nende esindajad, tunnistajad, eksperdid ja tõlgid kutsub kohus kohtusse kutsega.

 (2) Kohtukutse tuleb protsessiosalisele ja tema esindajale kätte anda arvestusega, et tal jääks piisavalt aega asjaks valmistuda ja õigeaegselt kohtusse ilmuda.

 (3) Kohtukutse saadetakse füüsilisele isikule elukoha või töökoha aadressil ja juriidilisele isikule asukoha aadressil.

 (4) Kui füüsilisest isikust protsessiosalisel on esindaja ja kohus ei pea protsessiosalise isiklikku osavõttu kohtuistungist vajalikuks, võib ta kohtukutse saata üksnes esindajale.

 (5) Kohtukutses märgitakse:
 1) kohtusse kutsutava isiku nimi;
 2) kohtu nimi ja aadress;
 3) ilmumise koht ja aeg;
 4) asja nimetus;
 5) kellena isik välja kutsutakse;
 6) adressaadi äraolekul kutse vastuvõtnud isiku kohustus kutse esimesel võimalusel adressaadile üle anda;
 7) kohustus teatada kohtusse ilmumata jätmise seaduslikust takistusest;
 8) kohtusse ilmumata jätmise tagajärjed.

§ 27. Kohtusse kutsumine ajalehekuulutusega või muul viisil

 (1) Kui registris ei ole andmeid isiku aadressi kohta või isik ei ela registris märgitud aadressil või tema tegelik viibimiskoht ei ole teada, kutsutakse isik kohtusse ajalehekuulutusega.

 (2) Kui hageja soovib, et kostja kutsutakse kohtusse ajalehekuulutusega, peab ta kohtule esitama lisaks registritõendile politseiasutuse või linna- või vallavalitsuse tõendi, et politseile, linna- või vallavalitsusele on kostja tegelik viibimiskoht teadmata.

 (3) Ajalehekuulutus avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded vähemalt kahel korral ja vähemalt nädalase vahega.

 (4) Ajalehekuulutuses märgitakse käesoleva seadustiku § 26 lõike 5 punktides 1-5, 7 ja 8 sätestatu.

 (5) Ajalehekuulutuse avaldamisega käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatut järgides loetakse, et kutse on kostjale kätte antud.

 (6) Kohus võib kutse edastada telefoni, faksi või muu sidevahendiga. Sel viisil edastatud tekst jääb toimikusse ja kutse loetakse kätteantuks.

§ 28. Kirjaliku kutse kätteandmine

 (1) Kirjalik kutse saadetakse postiga, käskjalaga või kohtukordnikuga ja antakse kätte allkirja vastu teatisel, millele märgitakse ka kutse kätteandmise aeg. Teatis tagastatakse kohtule ja see jääb toimikusse.

 (2) Protsessiosalise nõusolekul võib kohus anda tema kätte kutse teisele asjas väljakutsutud isikule edasiandmiseks. Isik, kellele kohus tegi ülesandeks kutse edasiandmise, on kohustatud kohtule tagastama kutse kättesaamise teatise, millele adressaat on alla kirjutanud.

 (3) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras ei olnud võimalik kutset adressaadile kätte anda, võib kohus pöörduda selleks politseiasutuse, maal ka vallavalitsuse poole.

 (4) Adressaadi ajutise äraoleku korral märgib kutset kättetoimetav isik kutsele lisatud teatisele, kuhu adressaat on lahkunud ja millal on oodata tema saabumist.

 (5) Protsessiosalise esindajale kohtukutse kätteandmisel loetakse ka tema volitajale kohtukutse kätte antuks.

 (6) Vahi all viibivale või vabadusekaotust kandvale protsessiosalisele antakse kohtukutse kätte kinnipidamisasutuse juhi kaudu, kes võtab protsessiosaliselt teatisele allkirja kutse kättesaamise kohta ning toimetab selle ja tema kirjaliku vastuse kohtule.

 (7) Kohtukutse loetakse kätteantuks ka siis, kui see on allkirja vastu kätte antud adressaadiga koos elavale vähemalt 10-aastasele perekonnaliikmele.

 (8) Juriidilisele isikule loetakse kohtukutse kätteantuks, kui see on kohale toimetatud selle isiku registrisse kantud aadressil.

§ 29. Kohtukutse kätteandmise aeg

 (1) Kohtukordnikul või -käskjalal on õigus anda kutset kätte iga päev mis tahes kellaajal.

 (2) Kui kutse saadetakse postiga, tuleb kohtukutse kätteandmise teatis või kutse, kui selle kätteandmine ei olnud võimalik, tagastada kohtule 15 päeva jooksul kutse postile üleandmise päevast.

§ 30. Kutse vastuvõtmisest keeldumise tagajärjed

  Kui adressaat keeldub kutset vastu võtmast, teeb kutse kättetoimetaja kutsele märkuse, mida kinnitab oma allkirjaga. Märkusega kutse tagastab ta kohtule. Sel juhul loetakse, et kutse on adressaadile kätte antud.

§ 31. Teatamise kohustus

 (1) Protsessiosaline on kohustatud kohtule teatama, kui tema aadress asja menetluse kestel on muutunud.

 (2) Kui protsessiosaline ei ole oma aadressi muutumisest kohtule teatanud, saadetakse kutse kohtule teada oleval viimasel aadressil. Kutse kättetoimetaja teeb kutsele märkuse, millega kinnitab, et adressaat ei viibi enam kutsel märgitud aadressil. Märkusega kutse tagastab ta kohtule. Sel juhul loetakse, et kutse on adressaadile kätte antud.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmata jätmise eest võib protsessiosalist trahvida.

 (4) Protsessiosaline, tunnistaja, ekspert või tõlk, kes seadusliku takistuse tõttu ei saa kohtusse ilmuda, peab sellest kohtule õigeaegselt teatama.

5. peatükk TRAHV, SUNDTOOMINE JA AREST 

§ 32. Trahvimine

 (1) Kohus määrab tsiviilkohtumenetluses trahvi käesolevas seadustikus nimetatud juhtudel käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud suuruses kindlas summas.

 (2) Kohtu määratav trahv ei või olla väiksem kui üks neljandik Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast ega suurem kui kuue kuupalga alammäär. Kui trahvimäärusele vaatamata jäi kohtu nõudmine trahvitu süül täitmata, võib samale isikule määrata kuni 12 kuu kuupalga alammäära suuruse uue trahvi. Kui trahvitu ka siis kohtu nõudmist ei täida, võib kohus kuni 12 kuu kuupalga alammäära suuruses uuesti trahvi määrata.

 (3) Kohus võib isikut trahvida seadusest tuleneva või kohtu poolt antud kohustuse täitmata jätmise eest, kui ta on sellele isikule teinud trahvihoiatuse.

 (4) Trahvi suurust määrates arvestab kohus isiku varalist seisundit ja muid asjaolusid.

 (5) Trahvitule või tema esindajale saadetakse viivitamata trahvimääruse ärakiri, kui kumbki neist ei viibinud trahvi määramise juures.

§ 33. Trahvist vabastamine või trahvi vähendamine

 (1) Trahvitul on õigus trahvi määranud kohtult taotleda trahvist vabastamist või selle suuruse vähendamist. Trahvitu võib avalduse esitada viie päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest. Taotlust tuleb põhjendada.

 (2) Kui trahvitu või tema esindaja ei viibinud trahvi määramise juures, võib trahvitu taotleda trahvi määranud kohtult trahvist vabastamist või trahvi suuruse vähendamist viie päeva jooksul määruse ärakirja saamisest.

 (3) Avaldus vaadatakse läbi kohtuistungil. Trahvitule teatatakse kohtuistungi aeg ja koht, kuid tema puudumine ei takista avalduse läbivaatamist.

 (4) Esimese astme kohtu määruse peale, millega trahvist vabastamisest või trahvi suuruse vähendamisest keelduti, võib trahvitu esitada erikaebuse ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse peale erikaebuse kohta ei saa edasi kaevata.

 (5) Määruse peale, millega ringkonnakohus on keeldunud sama kohtu poolt määratud trahvist vabastamisest või selle suuruse vähendamisest, võib trahvitu esitada erikaebuse Riigikohtule.

§ 34. Arest ja sundtoomine

 (1) Aresti võib kohus tsiviilkohtumenetluses määrusega kohaldada seaduses otse ettenähtud juhul, kui ta on teinud isikule arestihoiatuse.

 (2) Politseiga sundtoomist võib kohus määrusega isiku suhtes kohaldada seaduses otse ettenähtud juhul, kui ta on teinud isikule sundtoomise hoiatuse.

 (3) Sundtoomise määruse täitmiseks võib isikut enne kohtuistungi algust vahi all pidada kuni 48 tundi.

6. peatükk PROTOKOLLID 

§ 35. Protsessitoimingu protokollimine

 (1) Kohtu eelistung ja kohtuistung, samuti väljaspool istungit tehtud dokumentaalse tõendi või asitõendi vaatlus või paikvaatlus protokollitakse.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata protsessitoiming protokollitakse juhul, kui kohus peab seda vajalikuks.

§ 36. Protokolli sisu

 (1) Protsessitoimingu protokoll peab kajastama asja arutamise käiku, samuti protsessitoimingu või asja lahendamise seisukohalt olulist.

 (2) Istungi protokollis märgitakse:
 1) istungi toimumise kuupäev ja koht ning tsiviilasja number;
 2) istungi alguse ja lõpu kellaaeg;
 3) asja läbivaatava kohtu nimi, kohtunike, rahvakohtunike, istungi protokollija ja tõlgi nimed;
 4) asja liik ja poolte nimed või avaldaja nimi;
 5) andmed protsessiosaliste, tunnistajate ja ekspertide ilmumise kohta;
 6) istungil tehtud korraldused ja määrused;
 7) protsessiosaliste avaldused ja taotlused;
 8) käesoleva seadustiku §-s 10 sätestatud juhul andmed pooltele ja teistele protsessiosalistele nende protsessiõiguste ja -kohustuste selgitamise kohta;
 9) poolte nõuete ja vastuväidete ning teiste protsessiosaliste seletuste ja tunnistajate ütluste põhisisu, eksperdi suulised vastused, andmed asitõendite ja dokumentaalsete tõendite vaatluse, samuti paikvaatluse kohta;
 10) asjast osavõtva riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse suulise arvamuse lühike sisu;
 11) kohtuvaidluse lühike sisu;
 12) millal kohtulahend avalikult teatavaks tehakse;
 13) protokollile allakirjutamise kuupäev.
[RT I 2002, 64, 390 - jõust. 29.07.2002]

§ 37. Protokolli koostamine

 (1) Protokolli koostab kohtuistungi sekretär või kohtunik kohtuistungil, eelistungil või väljaspool kohtuistungit toimuva protsessitoimingu ajal.

 (2) Poolte vande all antud seletused, tunnistajate ütlused ja eksperdi suulised vastused protokollitakse ulatuses, mis omab tähtsust asja lahendamisel. Protokollitu tehakse kohe istungil teatavaks ja esitatakse allakirjutamiseks isikule, kelle öeldu on protokollitud. Protokolli tehakse parandused selle isiku vastuväidete alusel, kui kohus nendega nõustub. Paranduse õigsust kinnitab oma allkirjaga isik, kelle öeldut on parandatud. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile, kui vastuväited on esitatud kirjalikult.

 (3) Kui asjas ei ole kostja kirjalikku vastust, tuleb tema seletus protokollida.

 (4) Poolel on õigus tutvuda oma protokollitud seletusega ka juhul, kui ta ei ole seletust andnud vande all. Vastuväited protokollitule võib ta esitada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras.

 (5) Protsessiosalise taotlusel protokollitakse temale oluline, kuid protokollimata jäänud asjaolu. Kohus võib jätta taotluse rahuldamata, kui asjaolu, mille protokollimist taotletakse, ei oma asjas ilmselt tähtsust.

 (6) Protokollile kirjutavad alla eesistuja ja protokollija. Kohtuistungi või kohtu eelistungi protokoll kirjutatakse alla viivituseta pärast istungit. Hilisem protokolli parandamine ei ole lubatud.

 (7) Protsessiosaliste seletused, tunnistajate ütlused ja eksperdi suulised vastused võib kohtu korraldusel stenografeerida. Stenogrammi järgi kantakse nimetatud isikute öeldu protokolli. Stenogrammi tegemine märgitakse protokolli ja stenogramm lisatakse toimikule.

§ 38. Kohtuistungi salvestamine

 (1) Kohus võib kohtuistungi heli- või videosalvestada. Sel juhul märgitakse kohtuistungi protokolli käesoleva seadustiku § 36 lõike 2 punktides 1-4 nimetatud andmed ning salvestuse liik.

 (2) Kohtunik võib pärast protsessiosalise seletuse, tunnistaja ütluse ja eksperdi suulise vastuse ärakuulamist selle sisu lühidalt sõnastatuna salvestada.

 (3) Salvestanud seletuse, ütluse või vastuse, küsib kohtunik isikult, kelle öeldu on salvestatud, kas tal on salvestatule vastuväiteid. Vastuväite puudumine salvestatakse.

 (4) Kui isik ei nõustu tema seletusele, ütlusele või vastusele kohtuniku antud sõnastusega, võib ta esitada vastuväite. Kui kohus vastuväitega nõustub, salvestatakse seletus, ütlus või vastus uues sõnastuses. Kui kohus vastuväitega ei nõustu, salvestatakse vastuväite sisu.

 (5) Kohus võib kohtuistungi heli- või videosalvestada ka osaliselt. Salvestamata osad protokollitakse.

 (6) Heli- või videosalvestus lisatakse toimikule. Hilisem heli- ja videosalvestuse parandamine ei ole lubatud.

§ 39. Apellatsiooni- ja kassatsioonikohtu istungi protokoll

 (1) Apellatsioonikohtus protokollitakse istung ulatuses, mida kohus peab vajalikuks.

 (2) Kassatsioonikohtus protokollitakse istung juhul, kui kohus peab seda vajalikuks.

7. peatükk PROTSESSITÄHTAJAD 

§ 40. Tähtaegade arvutamine

 (1) Protsessitähtaeg on kindlaksmääratud ajavahemik, millega on seotud protsessitagajärjed.

 (2) Protsessitähtaeg määratakse aastate või päevadega või kindlalt saabuva sündmusega.

 (3) Protsessitoiming tehakse seaduses kindlaksmääratud tähtaja jooksul. Kui protsessitähtaega ei ole seaduses kindlaks määratud, määrab selle kohus, vältides viivitamisega protsessiosalistele kahju tekitamist.

 (4) Protsessitoimingu tegemise tähtpäev määratakse kindlaks kuupäevaga või kindlasti toimuva sündmuse või ajavahemikuga. Viimasel juhul võib toimingut teha kogu ajavahemiku vältel.

§ 41. Tähtaja algus ja lõpp

 (1) Aastate, kuude või päevadega määratud tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus. Päevadega määratud tähtaeg lõpeb tähtaja viimasel päeval.

 (2) Aastatega määratud tähtaeg lõpeb tähtaja viimase aasta vastaval päeval.

 (3) Kui tähtpäev ei lange tööpäevale, lõpeb tähtaeg järgmisel tööpäeval.

 (4) Protsessitoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kui protsessitoiming tuleb teha kohtus, loetakse tähtaja lõpuks kohtu tööpäeva lõpp.

 (5) Dokument loetakse tähtajal esitatuks, kui see on sideasutusele edastamiseks üle antud tähtaja viimasel päeval enne kella 24.00. Sideasutusele esitamisega võrdsustatakse dokumendi teksti edastamine faksi või muu sidevahendiga.

§ 42. Tähtaja möödalaskmise tagajärjed

 (1) Protsessitoimingu tegemise õigus lõpeb tähtaja lõppemisega.

 (2) Pärast protsessitähtaja lõppemist esitatud kaebused ja muud dokumendid jäetakse tähelepanuta ja tagastatakse.

§ 43. Tähtaja peatumine

  Seaduses kindlaksmääratud protsessitähtaegade kulg peatub päevast, mil ilmnevad asja menetluse peatamise aluseks olevad asjaolud. Protsessitähtaja kulg jätkub menetluse uuendamise päevast.

§ 44. Tähtaja pikendamine

  Kohtu määratud protsessitähtaega võib kohus pikendada.

§ 45. Tähtaja ennistamine

 (1) Kohus võib seaduses kindlaksmääratud protsessitähtaja ennistada, kui see on kaalukatel põhjustel mööda lastud.

 (2) Möödalastud tähtaja ennistamise avaldus esitatakse kohtule, kus tuli teha protsessitoiming. Avaldus vaadatakse läbi samas kohtus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 (3) Üheaegselt tähtaja ennistamise avalduse esitamisega tuleb teha protsessitoiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse.

 (4) Kohus ei või ennistada tähtaega apellatsioonkaebuse esitamiseks, kui kohtuotsus, mille peale soovitakse kaebust esitada, on jõustunud ja pärast seda täidetud.

 (5) Määruse peale, millega protsessitähtaeg on ennistatud või ennistamata jäetud, võib esitada erikaebuse.

8. peatükk KOHTUKULUD 

§ 46. Kohtukulude koosseis

  Kohtukulud on:
 1) riigilõiv;
 2) asja läbivaatamiskulud;
 3) kassatsioonikautsjon.

§ 47. Riigilõiv

 (1) Riigilõivu tuleb seaduses sätestatud suuruses tasuda:
 1) hagilt, vastuhagilt ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagilt;
 2) avalduselt hagita menetluses ja muult avalduselt, mille lahendamine seadusega on antud kohtu pädevusse;
 3) kutse või teate avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

 (2) Hinnaga hagilt tasutakse riigilõivu sõltuvalt hagi hinnast, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hinnata hagilt tasutakse riigilõivu kindlas suuruses.

 (3) Kui hageja on esitanud mitu nõuet, tuleb riigilõivu tasuda igalt nõudelt.

 (31) Riigilõivu kutse või teate avaldamise eest tasub hageja.

 (4) Kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonkaebuselt tasutakse riigilõivu samas suuruses, kui tuleks tasuda hagi või avalduse esitamisel esimese astme kohtule. Varalises vaidluses tasutakse riigilõivu apellatsioonkaebuses vaidlustatud summast lähtudes.

 (5) Kohtumääruse peale esitatud erikaebuselt tuleb tasuda riigilõivu samas suuruses kui hinnata hagilt.

§ 48. Hagihind

 (1) Hagihind määratakse:
 1) omandiõiguse tunnustamise hagis - vara väärtusega;
 2) vara hagis - hagetava vara väärtusega;
 3) elatise hagis - aasta elatusrahaga;
 4) tähtajaliste maksete hagis - kõigi maksete summaga, kuid mitte rohkem kui kolme aasta eest;
 5) tähtajatute või eluaegsete maksete hagis - kõigi maksete summaga kolme aasta eest;
 6) maksete vähendamise või suurendamise hagis - summaga, mille võrra maksete vähendamist või suurendamist nõutakse, kuid mitte rohkem kui aasta eest;
 7) maksete lõpetamise hagis - allesjäänud maksete summaga, kuid mitte rohkem kui aasta eest;
 8) mitmest varalisest nõudest koosnevas hagis - kõikide nõuete summaga.

 (2) Hagihinna nimetab hageja. Kui hagihind ilmselt ei vasta hagetava vara tegelikule väärtusele, määrab hagihinna kohus.

 (3) Hagihinna hulka ei arvata kohtukulusid.

§ 49. Riigilõivu tasumine ühiselt hagilt

  Kui ühises hagiavalduses on mitu hagejat esitanud eraldi nõude, tuleb riigilõiv tasuda igalt nõudelt eraldi. Kui ühises hagiavalduses on mitu hagejat esitanud ühise nõude, tuleb riigilõiv tasuda vaid sellelt nõudelt.

§ 50. Riigilõivu täiendav tasumine

 (1) Kui hagi esitamisel on raske hagi hinda kindlaks määrata, määrab riigilõivu esialgse suuruse kohus. Riigilõivu lõpliku suuruse määrab kohus kohtuotsuses.

 (2) Kui menetlusse võetud hagiavalduselt on riigilõivu tasutud seaduses sätestatust vähem, nõuab kohus riigilõivu tasumist seaduses sätestatud suuruses. Kui hageja kohtu nõudmist ei täida, võib kohus jätta hagi läbi vaatamata.

 (3) Kui hageja on tasunud riigilõivu seaduses sätestatust vähem, võib kohus riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses välja mõista kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades käesoleva seadustiku §-s 60 sätestatut.

 (4) Nõude suurendamise korral tasutakse täiendavalt riigilõivu vastavalt hagihinna suurenemisele. Kui hageja täiendavalt riigilõivu kohtu määratud tähtpäevaks ei tasu, loetakse hagi esitatuks esialgses suuruses.

§ 51. Riigilõivu tagastamine

 (1) Riigilõivu tasunud isiku nõudel tagastatakse rohkem tasutud riigilõiv, millest käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2-5 nimetatud juhtudel arvatakse maha asja läbivaatamiskulud. Riigilõiv tagastatakse kohtumääruse alusel.

 (2) Hagilt tasutud riigilõiv tagastatakse:
 1) kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem;
 2) kui on keeldutud avalduse vastuvõtmisest käesoleva seadustiku §-s 149 nimetatud alustel;
 3) kui avaldus jäetakse läbi vaatamata käesoleva seadustiku § 221 lõike 1 punktides 1-3 nimetatud alustel;
 4) kui asja menetlus on lõpetatud käesoleva seadustiku § 217 punktis 1 nimetatud alustel;
 5) muul seaduses sätestatud alusel.

 (3) Apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kaebus on tagastatud käesoleva seadustiku § 304 lõikes 2 või § 310 lõikes 4 nimetatud alusel.

 (4) Käesoleva seadustiku § 149 lõikes 6 ja § 219 lõikes 2 tähendatud juhul riigilõivu ei tagastata. Kui Riigikohtu erikogu lõpetab asja menetluse vastavalt käesoleva seadustiku § 373.1 lõikele 5, tagastatakse riigilõiv.

§ 52. Asja läbivaatamiskulud

  Asja läbivaatamiskulud on:
 1) eksperdi-, tõlgi- ja tunnistajatasu;
 11) riiklikule ekspertiisiasutusele ekspertiisi tegemisest tekkinud kulud;
 2) dokumentaalse tõendi saamise, asitõendi vaatluse ja paikvaatluse tegemise kulud;
 3) sundtoomise, aresti ja vahi all pidamise kulud;
 4) õigusabikulud;
 5) postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud;
 6) väljaandes Ametlikud Teadaanded kutse või teate avaldamise kulud;
 7) poolel töölt puudumise tõttu saamata jäänud palk, sõidukulud ja korteriraha.

§ 53. Eksperdi-, tõlgi- ja tunnistajatasu

 (1) Eksperdil ja tõlgil on õigus saada tasu kohtu ülesandel tehtud töö eest. Tõlgitasu ei maksta, kui tõlk on sama kohtu töötaja.

 (2) Tunnistajal on õigus saada kohtuistungil viibimise aja eest keskmist töötasu. Kui tunnistaja ei esita tõendit oma keskmise töötasu kohta, makstakse talle hüvitist Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast lähtudes.

 (3) Kui ekspert, tõlk või tunnistaja viibib kohtuistungil väljaspool oma elukohta, hüvitatakse talle sõiduraha, korteriraha ja makstakse päevaraha Vabariigi Valitsuse kehtestatud suuruses.

§ 54. Asja läbivaatamiskulude ettetasumine

 (1) Tunnistaja- ja eksperditasu, samuti paikvaatluse tegemise kulud, postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud tasub ette see pool, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad. Kui taotluse on esitanud mõlemad pooled või kui tunnistajad ja eksperdid kutsutakse välja või paikvaatlus tehakse kohtu algatusel, tasuvad pooled kulud võrdselt.

 (2) Väljaandes Ametlikud Teadaanded kutse avaldamise kulud tasub ette hageja.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulude katteks makstakse raha kohtu arvele.

 (4) Kui pool, kes pidi ette maksma käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata või mõista läbivaatamiskulud välja kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades käesoleva seadustiku §-s 60 sätestatut.

§ 55. Tunnistajale, eksperdile ja tõlgile raha väljamaksmine

 (1) Tunnistajale, eksperdile ja tõlgile maksab pärast nende kohustuste täitmist tasu välja kohus sellest sõltumata, kas pooled on kulud ette tasunud või kas need on pooltelt sisse nõutud.

 (2) Tunnistajale, eksperdile ja tõlgile raha väljamaksmise korra määrab Vabariigi Valitsus.

§ 56. Kassatsioonikautsjon

 (1) Kassatsioonikautsjon makstakse kassatsiooni korras esitatavalt kaebuselt eelnevalt Riigikohtu arvele.

 (2) Kassatsioonkaebuselt tasutakse kautsjoniks üks protsent vaidlustatavalt summalt, kuid mitte alla 200 ja mitte üle 20 000 krooni. Hinnata hagi asjas või hagita asjas, samuti erikaebuselt tasutakse kautsjonit 200 krooni. Kautsjonit peab tasuma iga kassatsioonkaebuse või erikaebuse esitaja.

 (3) Kaebuse osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon Riigikohtu otsuse või määruse alusel. Kaebuse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kui kaebust menetlusse ei võeta, arvatakse kautsjon kohtu määruse alusel riigituludesse.

§ 57. Kohtukulude tasumisest vabastamine

 (1) Riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344) sätestatud juhtudel ei pea isik riigilõivu riigituludesse tasuma.

 (2) Kui kohus leiab, et isik on maksejõuetu, võib kohus määrusega vabastada isiku täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest riigituludesse või kassatsioonikautsjoni tasumisest. Äriühingu maksejõuetust tõendab pankrotiotsus või kohtumäärus, millega pankrotimenetlus on lõpetatud raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotikulude katteks.

 (3) Kui kohus vabastab hageja riigilõivu tasumisest riigituludesse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, peab kohus määruses märkima, kas isik on vabastatud riigilõivu tasumisest üksnes hagiavalduse esitamisel või ka hagi rahuldamata jätmise korral.

 (4) Kautsjoni tasumisest on vabastatud riik ja kohalik omavalitsusüksus.

§ 58. Kohtukulude tasumise tähtaja pikendamine

  Kohus võib kohtuotsuse tegemisel pikendada protsessiosaliselt riigituludesse sissenõutavate kohtukulude tasumise tähtaega, kui protsessiosaline oma varalise seisundi tõttu ei suuda kohtukulusid kohe tasuda.

  [Paragrahvi 59 sõnastus kuni 28. 02. 2005]

§ 59. Tasuta õigusabi andmine

 (1) Kohtul on õigus vabastada füüsiline isik täielikult või osaliselt õigusabi eest tasumisest ja kanda advokaadikulud riigi arvele, kui ta leiab, et isik on maksejõuetu.

 (2) Advokaadibüroole riigi arvelt väljamakstava tasu määra kehtestab justiitsminister.

 (3) Täielikult või osaliselt õigusabi eest tasumisest vabastamise määrus saadetakse täitmiseks advokaadibüroole ja Justiitsministeeriumile.

  [Paragrahvi 59 sõnastus alates 1. 03. 2005]

§ 59. Riigi õigusabi andmine

  Riigi õigusabi tsiviilkohtumenetluses antakse riigi õigusabi seaduses ettenähtud alustel ja korras.
[RT I 2004, 56, 403 - jõust. 01.03.2005]

§ 60. Kohtukulude jaotamine

 (1) Kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka siis, kui pool, kelle kahjuks on otsus tehtud, oli vabastatud kohtukulude tasumisest riigituludesse.

 (3) Kui pool ei ole esitanud enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente, ei ole tal õigust kulude hüvitamist nõuda.

 (4) Kui hageja, kelle kasuks tehti kohtuotsus, esitas pahatahtlikult kohtusse hagi eesmärgiga põhjustada vastaspoolele tarbetut kohtuskäimist, võib kohus jätta kohtukulud kostjalt hageja kasuks välja mõistmata.

 (5) Pool, kes seadusliku takistuseta jättis kohtu kutsel ilmumata või kohtu nõudmise täitmata ja põhjustas sellega asja arutamise edasilükkamise, peab sellega kaasnenud kulutused vastaspoolele hüvitama kohtukulude jaotamisest sõltumata.

 (6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud asjaoludel on vastaspoolele põhjendamatud kohtukulud põhjustanud esindaja, võib kohus panna kohtukulude ühise hüvitamise kohustuse poolele ja tema esindajale.

 (7) Kohus võib sundtoomise ning aresti ja vahi all pidamise kulude hüvitamise kohustuse panna isikule, kelle suhtes neid abinõusid kohaldati.

 (8) Apellatsioonimenetluse kohtukulud jaotab ringkonnakohus käesoleva paragrahvi lõigetes 1-7 nimetatud alustel.

 (9) Kui apellant, kelle kahjuks on esimese astme kohus otsuse teinud, esitab ringkonnakohtus uue tõendi, mida oli võimalik esimeses astmes esitada, kuid mida ei esitatud ja mille ringkonnakohus vastu võtab ja mis toob kaasa kohtuotsuse tühistamise, võib kohus vastustaja taotlusel jätta apellatsioonimenetluse kohtukulud apellandi kanda.

 (10) Kui kostja, kelle kahjuks esimese astme kohus on otsuse teinud, taotleb ringkonnakohtus aegumise kohaldamist, kuigi ta seda esimese astme kohtus ei taotlenud, ja ringkonnakohus aegumist kohaldab, võib kohus vastustaja taotlusel jätta apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.

 (11) Kui kõrgema astme kohus muudab tehtud otsuse või teeb uue otsuse asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vastavalt kohtukulude jaotust.

 (12) Hagita asjas kannab kohtukulud avaldaja.

§ 61. Õigusabi eest tasumine

 (1) Poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest:
 1) hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale;
 2) hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse.[Lõike 2 sõnastus kuni 28. 02. 2005]

 (2) Kui isik, kelle kasuks otsus tehti, on õigusabi eest tasumisest vabastatud, nõuab kohus nimetatud tasu teiselt poolelt sisse riigituludesse.

  [Lõike 2 sõnastus alates 1. 03. 2005]

 (2) Kui isikule, kelle kasuks otsus tehti, anti riigi õigusabi, mõistab kohus teiselt poolelt riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud riigituludesse.
[RT I 2004, 56, 403 - jõust. 01.03.2005]

§ 62. Kohtukulude jaotamine hagist loobumise ja poolte kokkuleppe korral

 (1) Kui hageja hagist loobub, ei pea kostja hagejale kohtukulusid hüvitama. Kohus võib kostja nõudel menetluse lõpetamise määrusega hagejalt välja mõista kostja kohtukulud, välja arvatud siis, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude rahuldanud.

 (2) Kui hageja loobub hagist seoses sellega, et kostja on pärast hagi esitamist täitnud hageja nõudmised vabatahtlikult, võib kohus hageja nõudel menetluse lõpetamise määrusega kostjalt välja mõista hageja kohtukulud.

 (3) Kui pooled ei ole kokkulepet sõlmides kohtukulude jaotamises kokku leppinud, jäävad kummagi poole kohtukulud tema enda kanda.

§ 63. Kohtukulude hüvitamine pooltele

 (1) Kui kohaliku omavalitsusüksuse käesoleva seadustiku § 5 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud alusel esitatud hagi jäetakse täielikult või osaliselt rahuldamata, hüvitatakse kostjale tema kantud kohtukulud kohaliku omavalitsusüksuse arvelt kohtukulude jaotamiseks ettenähtud korras.

 (2) Kui esindaja jättis mõjuva põhjuseta kohtusse ilmumata või muu seadusest tuleneva kohustuse täitmata, võib kohus protsessiosalise nõudel kohustada esindajat tasuma protsessiosalisele asja arutamise edasilükkamisega põhjustatud kohtukulud.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alustel võib kohus poole nõudel vabastada ta oma esindajale tasu maksmisest või kohustada esindajat saadud tasu tagastama.

§ 64. Riigilõivu hüvitamine riigile

 (1) Riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.

 (2) Kui hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest üksnes hagiavalduse esitamisel, mõistab kohus hagi rahuldamata jätmisel otsusega temalt riigilõivu välja riigituludesse.

 (3) Kui hagi rahuldati osaliselt ja kostja on vabastatud riigilõivu tasumisest, mõistab kohus hagejalt välja riigilõivu riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata osaga.

 (4) Riigilõivu, mille tasumisest mõlemad pooled on vabastatud, riigituludesse välja ei mõisteta.

§ 65. Kohtukulude määruste peale edasikaebamine

  Määruse peale, millega protsessiosaline on riigilõivu tasumisest vabastatud või vabastamata jäetud või millega kohtukulud on välja mõistetud, võib esitada erikaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale erikaebuse kohta, samuti määruse peale kautsjoni tasumisest vabastamise või vabastamata jätmise kohta, ei saa edasi kaevata.

III. osa  

PROTSESSIOSALISED JA NENDE ESINDAJAD

9. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 66. Protsessiosalised

 (1) Protsessiosalised on:
 1) hagimenetluses - pooled ja kolmas isik;
 2) hagita menetluses - avaldaja ja muud asjast huvitatud isikud.

 (2) Protsessiosaline on ka avalikku huvi kaitsma õigustatud asutus ja muu seaduses nimetatud isik.

§ 67. Protsessiosalise õigused

  Protsessiosalisel on õigus tutvuda toimikuga, teha sellest ärakirju, võtta osa kohtuistungitest, teada asja arutava kohtu koosseisu, esitada taandusi ja taotlusi, anda kohtule seletusi, esitada põhjendusi ja kaalutlusi kõigi asja kohtulikul arutamisel tõusetunud küsimuste kohta, esitada tõendeid, võtta osa tõendite vaatlusest ja uurimisest, vaielda vastu teiste protsessiosaliste taotlustele, põhjendustele ja kaalutlustele, esitada küsimusi teistele protsessiosalistele, tunnistajatele ning ekspertidele, saada eraldi dokumendina vormistatud kohtulahendi tõestatud ärakirju ning kaevata edasi kohtuotsuse ja -määruse peale seaduses sätestatud alustel ja korras. Protsessiosalisel on ka muud käesolevas seadustikus sätestatud protsessiõigused.

§ 68. Protsessiosalise kohustused

 (1) Protsessiosaline on kohustatud kasutama oma protsessiõigusi heauskselt.

 (2) Kohus ei luba protsessiosalistel õigusi kuritarvitada, protsessi venitada ega kohut eksitusse viia.

§ 69. Protsessiosalise pahatahtlus

 (1) Asja õiget ja kiiret läbivaatamist pahatahtlikult takistavat protsessiosalist võib kohus trahvida.

 (2) Hagejat või iseseisva nõudega kolmandat isikut, kes esitas teadvalt põhjendamata hagi vastaspoolele kahju tekitamise eesmärgil, võib kohus trahvida.

§ 70. Tsiviilprotsessiõigusvõime

 (1) Tsiviilprotsessiõigusvõime on isiku võime omada tsiviilprotsessiõigusi ja tsiviilprotsessikohustusi.

 (2) Igal Eesti ja välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul, samuti Eesti ja välismaa juriidilisel isikul on tsiviilprotsessiõigusvõime.

§ 71. Tsiviilprotsessiteovõime

 (1) Tsiviilprotsessiteovõime on isiku võime oma tegudega kohtus teostada tsiviilprotsessiõigusi ja täita tsiviilprotsessikohustusi.

 (2) Tsiviilprotsessiteovõime on teovõimelisel füüsilisel isikul ja juriidilisel isikul.

 (3) Alaealise tsiviilprotsessiteovõime on piiratud. Tema tsiviilprotsessiõigusi kasutab ja tsiviilprotsessikohustusi täidab kohtus seaduslik esindaja. 15- kuni 18-aastasel alaealisel on õigus koos seadusliku esindajaga osaleda eel- ja kohtuistungil ning teistes protsessitoimingutes. 7- kuni 15-aastast alaealist võib kohus kutsuda kohtuistungile seletuse andmiseks.

 (4) 15- kuni 18-aastasel alaealisel on tsiviilprotsessiteovõime asjades, mis tulenevad tema töö- või abielusuhetest. 15- kuni 18-aastasel alaealisel, kelle teovõimet on laiendatud, on tsiviilprotsessivõime asjades, mis tulenevad tehingutest, mida alaealine võib teha isiklikult.

 (5) Piiratud teovõimega täisealise isiku tsiviilprotsessiõigusi kasutab ja tsiviilprotsessikohustusi täidab kohtus tema seaduslik esindaja.

 (6) Alaealisel on tsiviilprotsessiteovõime oma lapse seadusliku esindajana.

 (7) Riik ja kohalik omavalitsusüksus teostavad tsiviilprotsessiõigusi ja täidavad tsiviilprotsessikohustusi oma asutuste kaudu.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

10. peatükk POOLED 

§ 72. Pooled

 (1) Tsiviilprotsessi pooled on hageja ja kostja.

 (2) Hageja on isik, kes on esitanud hagi oma eeldatavate õiguste ja vabaduste kaitseks, samuti käesoleva seadustiku § 5 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud isik, kui ta ei ole seaduslik esindaja.

 (3) Kostja on isik, kelle vastu on hagi esitatud.

§ 73. Poolte õigused

 (1) Pooled on kohtu ees võrdsed.

 (2) Lisaks käesoleva seadustiku §-s 67 nimetatud õigustele on hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. Poolel on ka muud käesolevas seadustikus sätestatud protsessiõigused.

 (3) Pooled võivad asja lõpetada kokkuleppega, kui kokkulepe ei ole seadusega vastuolus. Kokkulepe peab olema täidetav ega või olla tingimuslik. Kokkuleppega võivad pooled lahendada üksnes asja, mille lahendamises seadusest tulenevalt nad võivad kokku leppida.

 (4) Pooltel on õigus nõuda kohtuotsuse täitmist seaduses sätestatud korras.

§ 74. Kohtusse ilmumise kohustus

 (1) Kohus võib poolt või tema seaduslikku esindajat kohustada ilmuma kohtuistungile, eelistungile või mõne protsessitoimingu juurde, kui seda on vaja asja lahendamiseks.

 (2) Kohus teatab isikliku kohtusse ilmumise kohustusest isikule, keda ta kohtusse ilmuma kohustab.

 (3) Kui kohtuistungile on ilmunud poole lepingujärgne esindaja ja kohus ei ole kohustanud poolt või tema seaduslikku esindajat isiklikult ilmuma, ei ole poole või seadusliku esindaja ilmumata jäämine asja arutamise edasilükkamise aluseks.

§ 75. Mitme hageja või kostja osavõtt asjast

  Mitu hagejat võib esitada ühise hagi. Hagi võib esitada ühiselt mitme kostja vastu. Iga hageja või kostja esineb protsessis teise poole suhtes iseseisvalt.

§ 76. Kostja asendamine

 (1) Kui hageja leiab, et hagi ei ole esitatud selle isiku vastu, kes peab olema kostja, võib kohus hageja ettepanekul menetlust lõpetamata asendada kostja teise kostjaga.

 (2) Pärast kostja asendamist peab hageja esitama kohtule asendatud kostja jaoks hagiavalduse ärakirja koos lisadega. Pärast kostja asendamist alustatakse asja läbivaatamist algusest peale.

§ 77. Kostja kaasamine

 (1) Kui hageja on suunanud nõude ka isiku vastu, keda ta ei ole hagiavalduses kostjana märkinud, kuid kes on vaidlustatud õigussuhte osaline, kaasab kohus kostjana ka selle isiku.

 (2) Pärast kostja kaasamist peab hageja esitama kohtule kaasatud kostja jaoks hagiavalduse ärakirja koos lisadega. Pärast kostja kaasamist alustatakse asja läbivaatamist algusest peale.

§ 78. Protsessiõigusjärglus

 (1) Füüsilisest isikust poole surma korral või juriidilisest isikust poole lõppemisel lubab kohus protsessi astuda selle poole õigusjärglasel. Õigusjärglus on võimalik protsessi igas staadiumis.

 (2) Õigusjärglasele on kohustuslikud kõik enne tema protsessi astumist tehtud protsessitoimingud samal määral, kui need oleksid olnud kohustuslikud õiguseelnejale.

11. peatükk KOLMANDAD ISIKUD 

§ 79. Iseseisva nõudega kolmas isik

  Kolmas isik, kes esitab iseseisva nõude vaidluseseme suhtes, võib hagi esitamisega protsessi astuda kuni sisulise arutamise lõpetamiseni esimese astme kohtus. Tal on kõik hageja õigused ja kohustused.

§ 80. Iseseisva nõudeta kolmas isik

 (1) Kolmas isik, kes ei esita iseseisvat nõuet vaidluseseme suhtes, võib protsessi astuda hageja või kostja poolel kuni asja sisulise arutamise lõpetamiseni esimese astme kohtus, kui asjas tuvastamisele kuuluvad asjaolud ja õigussuhted võivad mõjuda tema õigustele või kohustustele ühe poole suhtes. Teda võib kaasata osa võtma ka poole taotlusel või kohtu algatusel.

 (2) Kolmandal isikul, kes ei esita iseseisvat nõuet, on käesoleva seadustiku §-s 67 sätestatud protsessiõigused ja §-s 68 sätestatud kohustused.

§ 81. Kolmanda isiku kaasamine

 (1) Avalduses kolmanda isiku kaasamiseks ja kolmanda isiku avalduses protsessi astumiseks hageja või kostja poolel märgitakse kolmanda isiku nimi ja aadress ning kolmanda isiku protsessi kaasamise alus, samuti, kas kolmanda isiku kaasamist taotletakse hageja või kostja poolel. Avaldus tuleb esitada asja menetlevale kohtule kirjalikult.

 (2) Kohus teatab poolele teise poole taotlusest kolmanda isiku kaasamiseks ja saadab talle avalduse ärakirja. Poolel on õigus taotlusele vastata.

 (3) Kohus lahendab kolmanda isiku protsessi kaasamise määrusega ning teatab sellest taotlejale ja pooltele.

 (4) Kui ilmneb, et kolmas isik on kaasatud käesoleva seadustiku § 80 lõikes 1 sätestatut arvestamata, võib kohus ta protsessist kõrvaldada. Kohus lahendab kolmanda isiku protsessist kõrvaldamise määrusega ning teatab sellest poolele ja protsessist kõrvaldatud isikule.

 (5) Määruse peale, millega kohus kolmanda isiku protsessi kaasab või kaasamata jätab või protsessist kõrvaldab, võib pool esitada erikaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale erikaebuse kohta ei saa edasi kaevata.

§ 82. Nõudmiste üheaegne lahendamine kolmanda isiku osavõtu korral

  Kui pool soovib, et juhul, kui kohtuotsusega lahendatakse asi tema kahjuks, mõistetakse kolmandalt isikult välja regressi korras hüvitis tema kasuks, võib ta enne kohtuistungit esitada kohtule hagiavalduse kolmanda isiku vastu selle ühiseks lahendamiseks põhihagiga.

12. peatükk ESINDUS KOHTUS 

§ 83. Asjaajamine esindaja kaudu

 (1) Füüsiline isik võib kohtus asja ajada isiklikult või esindaja kaudu. Isiklik osavõtt asjast ei võta õigust omada selles asjas esindajat.

 (2) Juriidiline isik ajab kohtus asja esindaja kaudu, kes tegutseb temale seaduse või lepinguga antud volituse piires.

  [Lõike 3 sõnastus kuni 28. 02. 2005]

 (3) Kui kohus leiab, et asjas pooleks oleva füüsilise isiku olulised huvid võivad jääda kaitseta tema maksejõuetuse tõttu, võib kohus määrata talle esindajaks advokaadi riigi arvel. Sel juhul saadab kohus määruse täitmiseks Eesti Advokatuuri juhatusele.

  [Lõike 3 sõnastus alates 1. 03. 2005]

 (3) Kui kohus leiab, et asjas pooleks olev füüsiline isik ei ole ise võimeline kaitsma oma õigusi ja tema olulised huvid võivad advokaadi abita jääda kaitseta, võib kohus oma algatusel otsustada isikule riigi õigusabi andmise riigi õigusabi seaduses ettenähtud alustel ja korras.

 (4) Esindajal on selle protsessiosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab, kui seaduses ei ole sätestatud, et tal neid õigusi ja kohustusi ei ole.
[RT I 2004, 56, 403 - jõust. 01.03.2005]

§ 84. Seadusjärgne esindus

 (1) Piiratud tsiviilprotsessiteovõimega füüsilist isikut esindab kohtus tema seaduslik esindaja, arvestades käesoleva seadustiku §-s 71 sätestatut.

 (2) Riigi või kohaliku omavalitsusüksuse seaduslik esindaja on riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle kaudu riik või kohalik omavalitsusüksus teostab oma tsiviilõigusi ja täidab tsiviilkohustusi.

 (21) Riigi esindamine kohtus toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845) §-le 441.

 (3) Juriidilist isikut esindab kohtus juhatus või seda asendav organ, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juriidilist isikut võib kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed või mõned neist võivad esindada juriidilist isikut ühiselt.

 (4) Pankrotimenetluses esindab võlgnikku pankrotihaldur.

 (5) Asjas, millest peaks osa võtma isik, kes on kohtu korras tunnistatud teadmata kadunuks, osaleb tema esindajana hooldaja, kelle kohus on määranud teadmata kadunu vara valitsema.

 (6) Kui pärandvara suhtes on esitatud nõue ja pärandit ei ole veel vastu võetud, on pärija esindajaks pärandi hooldaja või testamenditäitja.

 (7) Kui nõue on esitatud kinnisasja suhtes, mis on määratud sundvalitsemisele, on kinnisasja omaniku esindajaks kinnisasja sundvalitseja.

 (8) Isiku seaduslik esindaja teeb esindatava nimel protsessitoiminguid, arvestades seaduses sätestatud kitsendusi.

 (9) Seaduslik esindaja võib asja ajamise kohtus edasi volitada lepingulisele esindajale.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 85. Lepingujärgne esindus

 (1) Esindaja kohtus võib olla:
 1) advokaat;
 2) prokurist, kui prokuuras antud volituste mahust ei tulene teisiti;
 3) isik, kes on protsessiosalisega töö- või teenistussuhtes;
 4) üks hageja kaashagejate või üks kostja kaaskostjate volitusel;
 5) protsessiosalise üleneja või alaneja sugulane või abikaasa;
 6) muu isik, kelle õigus olla lepinguline esindaja tuleneb seadusest;[Punkti 7 sõnastus kuni 28. 02. 2005]
 7) muu õigusteadmistega isik.[Punkti 7 sõnastus alates 1. 03. 2005]
 7) muu isik, kes on täitnud õigusteaduse akadeemilise õppe riiklikult tunnustatud õppekava.

 (2) Esindaja Riigikohtus võib olla ja lepingulise esindajana kassatsioonkaebust esitada üksnes vandeadvokaat.
[RT I 2004, 56, 403 - jõust. 01.03.2005]

§ 86. Esindaja volituse vormistamine

 (1) Seadusliku esindaja volitust tõendab dokument, millest tuleneb tema seaduslikuks esindajaks olek.

 (2) Lepingulise esindaja volitust tõendab volikiri.

 (3) Advokaadi volitusi tõendab advokaadibüroo pidaja poolt väljaantud dokument (advokaadivolikiri).

 (4) Prokuristi volitust tõendab väljavõte äriregistri kandest.

 (5) Käesoleva seadustiku § 85 lõike 1 punktis 4 nimetatud isikule võib volitaja volituse anda ka kohtuistungil suuliselt. Suuline volitus protokollitakse.

 (6) Ravil või vahi all viibiva või vabaduskaotuslikku karistust kandva isiku allkiri lihtkirjalikul volikirjal peab olema tõestatud vastavalt raviasutuse juhi või isikut kinnipidava asutuse juhi poolt.

 (7) Välisriigis väljaantud volikiri peab olema legaliseeritud.

§ 87. Esindaja volitus

 (1) Volitus asjaajamiseks kohtus annab esindajale õiguse teha kõiki protsessitoiminguid volitaja nimel, sealhulgas asja üleandmine vahekohtule, täielik või osaline hagist loobumine, hagi õigeksvõtmine, hagi aluse või eseme muutmine, kokkuleppe sõlmimine, volituse edasiandmine teisele isikule (edasivolitus), kohtulahendi peale kaebuse esitamine, täitedokumendi sissenõudmiseks esitamine ning väljamõistetud vara ja raha vastuvõtmine, samuti vaidluse algatamine dokumendi võltsituse kohta.

 (2) Esindaja volituse piiramine igaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toiminguks peab olema märgitud esindajale antud volikirjas.

 (3) Käesoleva seadustiku § 86 lõikes 5 nimetatud suuline volitus ei anna esindajale õigust esitada kaebust kohtulahendi peale. Kui suulise volituse andnud isik piirab esindaja volitust, tuleb volituse piirang märkida protokolli.

 (4) Lepingulisel esindajal, kes ei ole vandeadvokaat, ei ole õigust kassatsioonkaebust esitada.

§ 88. Isikud, kes ei või olla kohtus esindajad

 (1) Kohtus ei või olla esindaja:
 1) piiratud teovõimega isik;
 2) alaealine, välja arvatud juhul, kui ta seadusliku esindajana esindab oma last;
 3) kohtunik, uurija ja prokurör, välja arvatud juhul, kui ta seadusliku esindajana esindab oma last või eestkostetavat.

 (2) Isik ei või olla esindaja, kui ta selles asjas on andnud õigusabi isikule, kelle huvid on esindatava huvidega vastuolus, välja arvatud juhul, kui ta seadusliku esindajana esindab oma last või eestkostetavat.

 (3) Isik ei või olla esindaja, kui ta on võtnud sellest asjast osa kohtuniku, eksperdi, tõlgi või tunnistajana või kui ta on asja läbivaatamisest osavõtva kohtuniku abikaasa või käesoleva seadustiku § 18 lõike 1 punktis 2 nimetatud sugulane või hõimlane.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud alustel kõrvaldab kohus määrusega esindaja protsessist protsessiosalise taanduse alusel või omal algatusel.

 (5) Kui kohus leiab, et lepinguline esindaja, kes ei ole advokaat, on kohtumenetluses näidanud end ebaausa, asjatundmatu või vastutustundetuna, võib kohus tema volitused seda asja ajada määrusega tühistada.

 (6) Kui esindajaks on advokaat ja kohus leiab, et advokaat ei tunne asja või on käitunud kliendi suhtes ebaausalt, võib kohus asja arutamise edasi lükata ning teatada sellest advokatuuri juhatusele. Advokatuuri juhatus kontrollib kümne päeva jooksul asjaolusid ning teatab kontrolli tulemustest kohtule.

 (7) Kui kohus on esindaja protsessist kõrvaldanud või tema volituse tühistanud, võimaldab kohus esindataval võtta uue esindaja.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

13. peatükk AVALIKKU HUVI KAITSMA ÕIGUSTATUD PROTSESSIOSALINE 

§ 89. Avalikku huvi kaitsma õigustatud asutus

 (1) Seaduses sätestatud juhtudel kaasab kohus riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse protsessi asja kohta arvamuse andmiseks. Kui kohus ei ole seda teinud, võib see asutus astuda protsessi omal algatusel.

 (2) Kui kohus peab seda vajalikuks, võib ta arvamuse andmiseks protsessi kaasata ka riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, kelle kaasamine ei ole seaduses otse ette nähtud, kuid kes seadusest tulenevalt on õigustatud kaitsma avalikku huvi.

 (3) Kohus hindab avalikku huvi kaitsma õigustatud asutuse arvamust koos asjas kogutud tõenditega.

IV. osa  

TÕENDID

14. peatükk TÕENDID JA TÕENDAMINE 

§ 90. Tõendi mõiste

 (1) Tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte või teiste protsessiosaliste nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud.

 (2) Tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, poole ja kolmanda isiku seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus ning eksperdiarvamus.

§ 91. Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus

 (1) Kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

 (2) Tõendeid esitavad pooled ja teised protsessiosalised. Kohus võib teha pooltele ja teistele protsessiosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Avaliku huvi kaitseks võib kohus tõendeid koguda omal algatusel.

§ 92. Tõendi asjakohasus

  Kohus võtab vastu ainult selle tõendi, millel on asjas tähtsust. Kohtule esitatud tõendi vastuvõtmisest keeldumist peab kohus põhjendama.

§ 93. Tõendi lubatavus

  Kui seadusest tulenevalt tuleb asjaolu tõendada teatud liiki või teatud vormis tõendiga, ei või seda asjaolu tõendada teist liiki või teises vormis tõendiga.

§ 94. Tõendamisest vabastamise alused

 (1) Tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldiselt teadaolevaks.

 (2) Ühes tsiviilasjas jõustunud kohtuotsusega tuvastatud asjaolu ei saa vaidlustada teises tsiviilasjas, kui sellest võtavad osa samad pooled. Seda asjaolu ei saa vaidlustada ka asjast osavõtnud kolmas isik.

 (3) Jõustunud kohtuotsus kriminaal- või haldusõiguserikkumise asjas on teo tsiviilõiguslike tagajärgede asja läbi vaatavale kohtule kohustuslik üksnes küsimuses, kas tegu leidis aset ja kas teo pani toime see isik.

§ 95. Tõendite hindamine

 (1) Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt.

 (2) Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksm��äratud jõudu.

 (3) Seadusega võib sätestada, et teatud tõendi õigsust eeldatakse.

§ 96. Kohtu erinõue

 (1) Kui on vajadus koguda tõendeid väljaspool asja läbivaatava kohtu tööpiirkonda ja protsessiosalisel endal ei ole võimalust tõendit saada, teeb asja läbivaatav kohus määruse protsessitoimingu tegemiseks kohtus, kelle tööpiirkonnas on võimalik tõendit saada.

 (2) Kohtu erinõude määruses kirjeldatakse lühidalt asja sisu, märgitakse asjaolud, mis tuleb välja selgitada, ja tõendid, mida tuleb koguda. Erinõude saanud kohus peab selle täitma viivituseta.

§ 97. Kohtu erinõude täitmise kord

 (1) Erinõue täidetakse korras, mis on kehtestatud erinõudes taotletava protsessitoimingu tegemiseks. Protsessiosalistele teatatakse protsessitoimingu aeg ja koht, kuid protsessiosalise puudumine ei takista erinõude täitmist.

 (2) Protsessitoimingu protokoll, samuti erinõude täitmisel kogutud tõendid saadetakse viivituseta asja läbivaatavale kohtule, kes avaldab need tõendite uurimise käigus.

 (3) Kui erinõuet täitvas kohtus seletusi või ütlusi andnud protsessiosaline või tunnistaja ilmub asja läbivaatavasse kohtusse, annab ta seletusi või ütlusi sellele vaatamata, et ta seletusi või ütlusi erinõude korras juba andis.

§ 98. Tõendi tagamine

 (1) Kui protsessiosalisel on põhjust arvata, et asjas vajaliku tõendi esitamine muutub hiljem võimatuks või raskendatuks, võib ta nõuda, et kohus selle tõendi tagaks. Isiku põhjendatud avalduse alusel võib kohus tagada tõendi ka enne hagi esitamist.

 (2) Tõendi tagamine seisneb tunnistaja ülekuulamises, paikvaatluses või muu protsessitoimingu tegemises.

§ 99. Tõendi tagamise avaldus

 (1) Tõendi tagamise avalduses märgitakse tagamist vajav tõend ja asjaolud, mida avaldaja soovib selle tõendiga tõendada, samuti, miks tõendi tagamine on vajalik. Avalduses tuleb märkida, mis asjas on vaja tõendit tagada.

 (2) Tõendi tagamise avaldus esitatakse kohtule, kelle tööpiirkonnas tuleb tõend tagada.

 (3) Tõendi tagamisest keeldumise määruse peale võib esitada erikaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale erikaebuse kohta ei saa edasi kaevata.

§ 100. Tõendi tagamise kord

 (1) Tõendi tagamise avalduse vaatab kohus läbi viivituseta.

 (2) Tõendi tagamise protsessitoimingu aeg ja koht teatatakse protsessiosalistele, kui tõendi tagamise avaldus on aga esitatud enne hagi esitamist, siis avaldajale. Avaldaja või protsessiosalise puudumine ei takista tõendi tagamist.

 (3) Kui tõend on tagatud väljaspool asja läbivaatava kohtu tööpiirkonda, saadetakse protsessitoimingu protokoll ja tagatud tõend asja läbivaatavale kohtule, kes avaldab selle tõendite uurimise käigus.

15. peatükk TUNNISTAJA 

§ 101. Tunnistaja ütlused

 (1) Tunnistajana võib üle kuulata iga isikut, kellele võivad olla teada asjas tähtsust omavad asjaolud, kui see isik ei ole selle protsessi osaline.

 (2) Enne ütlusi annab tunnistaja järgmise vande: "Mina, (nimi), kinnitan oma au ja südametunnistuse kohaselt, et räägin asja kohta kogu tõe, midagi varjamata, lisamata või muutmata." Tunnistaja annab vande suuliselt ja kirjutab vandetekstile alla.

 (3) Vannet ei anna kuni 15-aastane isik ning isik, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu vaimutegevuse häire tõttu ei mõista vande tähendust.

 (4) Enne vande andmist selgitab kohus tunnistajale vande tähtsust ja tunnistaja kohustust rääkida tõtt. Vähemalt neljateistaastast tunnistajat hoiatatakse ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest, mille kohta võetakse tunnistajalt allkiri. Vajaduse korral selgitab kohus tunnistajale käesoleva seadustiku §-des 102 ja 103 sätestatut.

 (5) Korduval ülekuulamisel samas asjas ei ole vaja vannet korrata. Kohus meenutab tunnistajale vande jõusolekut.
[RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]

§ 102. Ütluste andmise keeld

 (1) Riigi- ja kohaliku omavalitsuse teenistujat, kel on seadusega keelatud avaldada teenistuse tõttu teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust või konfidentsiaalseid andmeid, ei või nende andmete osas kohtus tunnistajana üle kuulata.

 (2) Isiku loata, kelle huvides saladuse hoidmise kohustus on kehtestatud, ei või tunnistajana üle kuulata:
 1) esindajat tsiviilasjas ja kaitsjat kriminaalasjas asjaolude suhtes, mis on saanud neile teatavaks oma kohustust täites;
 2) arsti või teist raviasutuse töötajat asjaolude suhtes, mis patsient on talle usaldanud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 (3) Kohus võib keelduda tunnistajana üle kuulamast kuni 15-aastast isikut või isikut, kes oma füüsilise või psüühilise puude tõttu ei ole võimeline õigesti tajuma asjas tähtsust omavaid asjaolusid või andma nende kohta tõepäraseid ütlusi.

 (4) Vaimulikku ei või tunnistajana üle kuulata seoses temale usaldatuga.

 (5) Tunnistajana ei või üle kuulata isikut, kelle ülekuulamiseks tsiviilkohtumenetluses on seaduses sätestatud keeld.

§ 103. Tunnistaja õigus keelduda ütluste andmisest

 (1) Tunnistajal on õigus keelduda ütluste andmisest, kui:
 1) ta on või on olnud hageja või kostjaga abielus;
 2) ta on hageja või kostja üleneja või alaneja sugulane, on või on olnud selle sugulasega abielus;
 3) ta on hageja või kostja õde või vend, on või on olnud õe või vennaga abielus;
 4) see õigus tuleneb muust seaduses sätestatud alusest.

 (2) Tunnistajal on õigus ütluste andmisest põhjendatult keelduda, kui ta oma ütlustega peaks ennast või oma abikaasat, endist abikaasat, vanemat, last, venda, õde, vanavanemat või lapselast paljastama kuriteo või muu ebasündsa teo toimepanemises.

§ 104. Taotlus tunnistaja ülekuulamiseks

 (1) Tunnistaja ülekuulamist taotlev protsessiosaline märgib, milliste asjas tähtsate asjaolude kohta võib tunnistaja ütlusi anda ja teatab kohtule tunnistaja nime ning muud tema kohtusse kutsumist võimaldavad andmed.

 (2) Kui tunnistaja ülekuulamist taotlev protsessiosaline tunnistaja ülekuulamise vajalikkust ei põhjenda või jätab tunnistajatasu maksmata, võib kohus jätta taotluse tähelepanuta.

 (3) Kui protsessiosalise taotlus tunnistaja ülekuulamiseks jäi rahuldamata seetõttu, et protsessiosaline jättis kohtu nõudmisest hoolimata tunnistajatasu ette maksmata, ei ole tal hiljem õigust taotleda selle tunnistaja ülekuulamist, kui taotluse rahuldamine põhjustaks asja arutamise edasilükkamise.

§ 105. Tunnistaja kohustused

 (1) Tunnistajana väljakutsutud isik on kohustatud ilmuma kohtusse ja andma kohtule tõeseid ütlusi temale teada olevate asjaolude kohta.

 (2) Kohus võib tunnistaja ülekuulamiseks minna ise tunnistaja juurde, kui tunnistaja haiguse, vanaduse, invaliidsuse või muu mõjuva põhjuse tõttu ei ole võimeline kohtusse ilmuma.

§ 106. Tunnistaja vastutus

 (1) Kui tunnistaja jätab kohtu kutsel seadusliku takistuseta ilmumata, võib kohus teda trahvida või kohaldada sundtoomist.

 (2) Kui tunnistaja mõjuva põhjuseta keeldub vannet või ütlusi andmast või küsimustele vastamast, võib kohus teda trahvida või kohaldada aresti. Aresti võib kohaldada tunnistajale kuni kolmeks kuuks, kuid see ei tohi kesta pärast asja arutamise lõppu selles kohtus või pärast seda, kui tunnistaja on ütlused või vande andnud või kui tunnistaja ülekuulamise vajadus on ära langenud.

 (3) Kui tunnistaja ülekuulamist taotlenud protsessiosaline taotlusest loobub või tunnistaja ülekuulamise vajadus langeb ära muul põhjusel, ilmumata jäänud tunnistajat ei trahvita, kuid tasutud trahvi tagasi ei maksta.

 (4) Kohus võib omal algatusel või poole taotlusel määrata, et tunnistaja vande andmisest või ütluste andmisest keeldumisest või istungile ilmumata jätmisest tingitud kohtukulud hüvitab tunnistaja.

§ 107. Tunnistaja ülekuulamise kord

 (1) Tunnistajad kuulatakse üle üksteisest eraldi. Üle kuulamata tunnistajad ei või asja arutamise ajal viibida kohtusaalis. Ülekuulatud tunnistaja jääb istungisaali kuni asja arutamise lõpetamiseni, kui kohus ei luba tal varem lahkuda.

 (2) Kohus teeb kindlaks tunnistaja isiku ja selgitab välja tema tegevusala, hariduse, elukoha, samuti seose asjaga ning vastastikused suhted poolte ning kolmandate isikutega. Kohus teeb tunnistajale ettepaneku rääkida kohtule asja kohta ainult tõtt.

 (3) Esimesena küsitleb tunnistajat protsessiosaline, kelle taotlusel tunnistaja välja kutsuti, seejärel küsitlevad teda teised protsessiosalised. Kohtu algatusel kutsutud tunnistajat küsitleb esimesena hageja.

 (4) Kohtul on õigus küsitleda tunnistajat kogu ülekuulamise ajal.

 (5) Kohtul on õigus kõrvaldada suunavad küsimused ja küsimused, mis asjasse ei puutu.

§ 108. Protsessiosalise eemaldamine tunnistaja ülekuulamise juurest

 (1) Kui kohtul on põhjust arvata, et tunnistaja kardab või ei räägi mõnel muul põhjusel kohtule protsessiosalise juuresolekul tõtt või kui protsessiosaline suunab oma sekkumisega või muul viisil tunnistaja ütlusi, võib kohus selle protsessiosalise tunnistaja ülekuulamise ajaks saalist eemaldada.

 (2) Protsessiosalise tagasipöördumise järel loetakse talle tunnistaja ütlused ette ja protsessiosalisel on õigus tunnistajat küsitleda.

§ 109. Tunnistaja korduv ülekuulamine ja vastastamine

 (1) Tunnistaja kuulatakse üle sellel kohtuistungil, kuhu ta on kutsutud, kui tema üle kuulamata jätmiseks sellel kohtuistungil ei ole kaalukat põhjust. Ülekuulatud tunnistaja korduv väljakutsumine uuele kohtuistungile sama astme kohtus peab olema põhjendatud.

 (2) Vajaduse korral võib kohtus tunnistajat samal istungil korduvalt üle kuulata, samuti tunnistajaid vastastada, kui nende ütlused on vasturääkivad.

§ 110. Tunnistaja õigus kasutada kirjalikke märkmeid

  Tunnistaja võib ütluste andmisel kasutada kirjalikke märkmeid, kui tema ütlused on seotud arvude või muude raskesti meelespeetavate andmetega. Need märkmed esitatakse kohtu nõudmisel kohtule ja protsessiosalistele ning need võib kohus toimikule lisada.

§ 111. Alaealise tunnistaja ülekuulamine

 (1) Kuni 15-aastane tunnistaja kuulatakse vajaduse korral üle pedagoogi, psühholoogi, vanema või eestkostja juuresolekul, kes samuti võib kohtu loal tunnistajat küsitleda.

 (2) Kui seda on vaja tõe selgitamiseks, võib kohus alaealise tunnistaja ülekuulamise ajaks mõne protsessiosalise kohtusaalist eemaldada. Protsessiosalise tagasipöördumise järel loetakse talle alaealise tunnistaja ütlused ette ja tal on õigus tunnistajat küsitleda.

 (3) Vajaduse korral võib kohus kuni 15-aastase tunnistaja pärast tema ülekuulamist kohtusaalist eemaldada.

§ 112. Tunnistaja ütluse avaldamine

 (1) Erinõude ja tõendite tagamise korras, samuti asja arutamise edasilükkamise korral eelmistel kohtuistungitel ülekuulatud tunnistajate ütlused avaldatakse kohtuistungil.

 (2) Kui eelmistel kohtuistungitel ülekuulatud tunnistajad ilmuvad kohtuistungile, võib kohus neid uuesti üle kuulata.

16. peatükk PROTSESSIOSALISE SELETUSED 

§ 113. Poole ja kolmanda isiku seletuse hindamine

 (1) Poole ja kolmanda isiku seletusi temale teada olevate asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta hinnatakse koos teiste asjas kogutud tõenditega. Seadusliku esindaja seletust loetakse selle poole või kolmanda isiku seletuseks, kelle seaduslikuks esindajaks ta on.

 (2) Asjas eriti tähtsate asjaolude kohta võib pool ja kolmas isik, samuti poole või kolmanda isiku seaduslik esindaja anda seletuse vande all. Vande all võib seletuse võtta isikult, kes on andnud selleks kirjaliku nõusoleku.

 (3) Poolel on õigus taotleda, et tema ise, vastaspool või kolmas isik, samuti nende seaduslik esindaja annaks seletuse vande all. Kui pool ise soovib anda seletust vande all, tuleb taotlus esitada kirjalikult.

§ 114. Vande all seletuse andmine

 (1) Pool, kolmas isik, samuti nende seaduslik esindaja, annab enne vande all seletuse andmist käesoleva seadustiku § 101 lõikes 2 sätestatud vande.

 (2) Poolena, kolmanda isikuna või nende seadusliku esindajana ei anna vande all seletust:
 1) kuni 15-aastane isik;
 2) isik, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu vaimutegevuse häire tõttu ei mõista vande tähendust;
 3) riigi- ja kohaliku omavalitsuse teenistuja, kellel on seadusega keelatud avaldada teenistuse tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladust või konfidentsiaalseid andmeid - nende andmete osas.

 (3) Kui pool, kolmas isik või seaduslik esindaja, kes on andnud kirjaliku nõusoleku vande all seletuse andmiseks, mõjuva põhjuseta keeldub vande andmisest või seletuse andmisest pärast vande andmist, võib kohus teda trahvida.

§ 115. Poole seletus väljaspool kohut

  Kui pool ei saa haiguse või muu erakorralise takistuse tõttu kohtusse ilmuda, võib kohus temalt seletuse võtta kohas, kus ta viibib.

§ 116. Poole omaksvõtt

  Kui üks pool võtab omaks asjaolu, millele teine pool rajab oma nõude või vastuväite, loeb kohus omaksvõetud asjaolu tõendatuks, kui see ei riku teiste protsessiosaliste õigusi ega seaduslikke huve ja kui omaksvõttu ei mõjutatud pettuse ega vägivallaga ning see ei rajanenud eksimusel.

17. peatükk DOKUMENTAALSED TÕENDID 

§ 117. Dokumentaalse tõendi mõiste

 (1) Dokumentaalsed tõendid on igasugused kirjalikud, pildistamisega või video, heli- või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokumendid, mis sisaldavad andmeid asja lahendamisel tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul.

 (2) Kirjalikud dokumendid on ka ametlikud ja isiklikud kirjad.

 (3) Poolel on õigus kohtule esitada asja tundva isiku või asutuse arvamus, mida kohus hindab dokumentaalse tõendina.

§ 118. Algdokumendi esitamine

 (1) Kirjalik dokument esitatakse algdokumendi või ärakirja või väljavõttena. Kui dokument on esitatud ärakirja või väljavõttena, on kohtul õigus nõuda omal algatusel või teise protsessiosalise taotlusel algdokumendi esitamist.

 (2) Kui protsessiosaline esitab algdokumendi koos ärakirja või väljavõttega, võib kohus algdokumendi tagastada ja jätta toimikusse kohtuniku tõestatud ärakirja või väljavõtte.

 (3) Esitaja palvel võib toimikus oleva kirjaliku algdokumendi pärast kohtuotsuse jõustumist tagastada. Toimikusse jäetakse kirjaliku algdokumendi tagasi saanud isiku esitatud ja kohtuniku tõestatud ärakiri.

 (4) Kui kirjalik dokument sisaldab riigisaladuseks olevaid andmeid, võib esitada tõestatud väljavõtte dokumendi osast, mis riigisaladust ei sisalda.

§ 119. Dokumentaalse tõendi esitamine ja väljanõudmise kord

 (1) Isik, kes esitab dokumentaalse tõendi või taotleb kohtu abi selle väljanõudmisel, peab märkima, milliseid asjas tähtsaid asjaolusid ta soovib selle tõendiga tõendada ja kas ta vajab selle väljanõudmiseks kohtu abi.

 (2) Isik, kes taotleb, et kohus nõuaks mingi dokumentaalse tõendi välja teiselt isikult, peab tõendit kirjeldama ja märkima, miks ta arvab, et tõend on selle isiku käes.

 (3) Kohus nõuab välja ainult need dokumentaalsed tõendid, millel on asjas tähtsust. Tõendi väljanõudmisest keeldumist peab kohus põhjendama.

§ 120. Dokumentaalse tõendi esitamise kohustus

 (1) Iga isik, kelle valduses on dokumentaalne tõend, on kohustatud kohtu nõudel esitama selle kohtule. Kui isiku valduses on asja lahendamiseks tähtsaid andmeid, peab ta kohtu nõudel koostama nende andmete alusel kirjaliku dokumendi ja esitama selle kohtule.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust ei ole advokaadil, kelle valduses on seoses kutsetegevusega dokumentaalne tõend, mis võiks paljastada tema klienti kuriteo või muu ebasündsa teo toimepanemises või mille esitamine muus mõttes on vastuolus käesoleva seadustiku § 102 lõike 2 punktis 1 sätestatuga.

 (3) Füüsilisel isikul ei ole kohustust esitada dokumentaalse tõendina posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel temale edastatud sõnumit.

 (4) Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutust ja selle teenistujat ei või kohustada esitama dokumentaalset tõendit, mille sisu kohta ei või teenistujat käesoleva seadustiku § 102 lõike 1 kohaselt kohtus tunnistajana üle kuulata.

 (5) Dokumentaalse tõendi valdaja ei pea dokumentaalset tõendit kohtule esitama, kui see paljastab teda, tema abikaasat, endist abikaasat või temaga käesoleva seadustiku § 103 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud suguluses või hõimluses olevat isikut kuriteo või muu ebasündsa teo toimepanemises.

 (6) Dokumentaalset tõendit välja nõudes märgib kohus, millal, kus ja mil viisil tuleb tõend esitada. Tõendi esitamata jätnud isikut võib kohus trahvida. Trahvimine ei vabasta trahvitut kohustusest tõend esitada.

 (7) Tõendi esitamise nõudele võib isik esitada seadusest tulenevaid vastuväiteid.

 (8) Kohtule dokumentaalse tõendi esitanud isikul, kes ei ole selles asjas pool, on õigus nõuda kulude hüvitamist, mida ta kandis seoses tõendi esitamisega.

§ 121. Kirjaliku dokumendi vaatlus ja uurimine selle hoidmise kohas

  Kui kirjalikku dokumenti on kohtule raske esitada, võib kohus nõuda sellest väljavõtet või vaadelda ja uurida dokumenti selle hoidmise kohas.

18. peatükk ASITÕENDID 

§ 122. Asitõendi mõiste

  Asitõendiks on asi, mille olemasolu või omadused võivad aidata selgitada asja lahendamiseks tähtsaid asjaolusid.

§ 123. Asitõendi esitamise kohustus

  Asitõendi esitamise kohta kohaldatakse dokumentaalse tõendi esitamise kohta sätestatut.

§ 124. Asitõendi hoidmine

 (1) Asitõend võetakse asja juurde määrusega.

 (2) Asitõend säilitatakse toimikus või antakse kohtu asitõendite hoiukohta. Selle kohta tehakse märge toimikus.

 (3) Asitõendit, mida ei saa toimetada kohtusse, hoitakse selle asukohas.

 (4) Kohus hoiab asitõendit nii, et asitõend ja selle tõenduslikud omadused säiliksid. Vajaduse korral asitõend pitseeritakse.

§ 125. Asitõendi vaatlus

 (1) Käesoleva seadustiku § 124 lõikes 3 nimetatud asitõendit vaadeldakse tema asukohas.

 (2) Kiiresti riknevat asitõendit vaatleb kohus viivituseta ning tagastab selle isikule, kellelt asitõend on saadud või kellele see kuulub.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud asitõendi vaatlusel kirjeldatakse seda üksikasjalikult. Vajaduse ja võimaluse korral asitõendit pildistatakse või selle olulised omadused salvestatakse muul viisil. Vaatluse kohta koostatakse protokoll.

§ 126. Asitõendi tagastamine

 (1) Pärast kohtuotsuse jõustumist tagastatakse asitõend isikule, kellelt see on saadud või kellele see kuulub, või antakse üle isikule, kelle õigust sellele esemele on kohus tunnistanud.

 (2) Asi, mis seaduse järgi ei või olla isiku valduses, antakse üle riigiasutusele.

 (3) Isiku taotlusel võidakse temalt saadud asitõend pärast vaatlust ja uurimist tagastada talle ka enne kohtuotsuse jõustumist.

19. peatükk PAIKVAATLUS 

§ 127. Paikvaatluse tegemine

 (1) Kui asja lahendamiseks on vaja kinnisasja, paikkonda või sündmuskohta üle vaadata, võib kohus poole taotlusel või omal algatusel teha paikvaatlust.

 (2) Paikvaatlusel kirjeldatakse kinnisasja, paikkonda või sündmuskohta üksikasjalikult ning vajaduse ja võimaluse korral pildistatakse või salvestatakse selle olulised omadused muul viisil. Paikvaatluse kohta koostatakse protokoll.

§ 128. Kiireloomuline paikvaatlus

  Kui asjaolud seda tingivad, teeb kohus paikvaatluse viivituseta.

20. peatükk EKSPERT 

§ 129. Ekspertiis

 (1) Kohtul on õigus asjas tähtsate ja mitteõiguslikke eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks määrata ekspertiis.

 (2) Rahvusvahelise eraõiguse asjades võib kohus kasutada eksperti ka välismaa õiguse sisu ning selle tõlgendamise ja kohaldamise praktika kindlakstegemiseks.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 130. Ekspert ja ekspertiisi korraldamine

 (1) Ekspertiisi teeb riiklikus ekspertiisiasutuses töötav kohtuekspert, riiklikult tunnustatud ekspert või kohtu määratud muu asjatundja. Eksperdi määramisel arvestab kohus poolte arvamusi.

 (2) Kui pooled on eksperdi isikus kokku leppinud, määrab kohus selle isiku tema sobivuse korral eksperdiks. Kohus võib määrata lisaks teisi eksperte.

 (3) Kui ekspertiis korraldatakse väljaspool riiklikku ekspertiisiasutust, selgitab kohus, kas eksperdiks määratav isik on erapooletu ja nõus tegema ekspertiisi. Kohus määrab kokkuleppel eksperdiga ekspertiisi tähtaja.

 (4) Kui poolte kohalolek on ekspertiisi tegemise ajal vajalik ja võimalik, märgib kohus seda ekspertiisimääruses. Kui pooled eksperdi juurde ei ilmu ja eksperdiarvamuse andmine on võimalik nende kohalolekuta, ei takista poolte puudumine ekspertiisi tegemist.

§ 131. Küsimused eksperdile

 (1) Protsessiosalisel on õigus eksperdile kohtu kaudu kirjalikult küsimusi esitada. Küsimused, mille kohta eksperdiarvamust soovitakse, määrab kohus. Protsessiosalise küsimuse tagasilükkamist peab kohus põhjendama.

 (2) Pärast eksperdiarvamuste uurimist kohtuistungil võivad protsessiosalised eksperdile ekspertiisiakti või ekspertiisist keeldumise akti sisu selgitamiseks ja täpsustamiseks esitada küsimusi. Kohus kõrvaldab asjasse mittepuutuvad ja väljaspool eksperdi pädevust olevad küsimused.

§ 132. Eksperdi kohustused ja õigused

 (1) Ekspert peab andma temale esitatud küsimustes õige ja põhjendatud eksperdiarvamuse. Ekspert peab kohtu kutsel ilmuma kohtusse. Ekspert on kohustatud hoidma saladuses temale ekspertiisi tegemisel teatavaks saanud asjaolud. Neid võib avaldada üksnes menetleja kirjalikul loal.

 (2) Eksperdil on õigus ekspertiisi tegemiseks tutvuda vajalikus ulatuses asja materjalidega, osa võtta tõendite uurimisest kohtus ja taotleda kohtult ekspertiisimaterjali täiendamist. Ekspert võib taotleda, et kohtu loal viibiks ekspertiisi tegemise juures isik, kes võib anda eksperdiuuringuteks vajalikke selgitusi. Kui ekspert teeb ekspertiisiga kindlaks asjas tähtsa asjaolu, võib ta oma algatusel tõstatada ja lahendada ekspertiisimääruses esitamata küsimusi.

 (3) Ekspert võib ekspertiisi tegemisest keelduda, kui tal ei ole eksperdiarvamuse andmiseks vajalikke eriteadmisi või kui temale esitatud ekspertiisimaterjal on puudulik ja seda ei ole võimalik täiendada või kui lisamaterjali saamise taotlust ei rahuldata.

§ 133. Eksperdi vastutus

 (1) Kui ekspert seadusliku takistuseta ei ilmu kohtu kutse peale kohtusse või põhjuseta keeldub ekspertiisi tegemast või ei järgi ekspertiisi tegemise tähtaega, võib kohus teda trahvida.

 (2) Kohus võib oma algatusel või poole taotlusel määrata, et ekspertiisi tegemisest põhjendamata keeldumisest või kohtu kutse peale ilmumata jätmisest tingitud kulud hüvitab ekspert.

§ 134. Eksperdiarvamus ja ekspertiisiakt

 (1) Ekspert annab eksperdiarvamuse kirjalikult. Ekspertiisiaktis märgitakse ka eksperdiuuringutes kasutatud meetodid ja vahendid, uuringutulemuste hindamine ja eksperdiarvamuse põhjendus. Ekspert kirjutab ekspertiisiaktile alla.

 (2) Kui mõni eksperdile esitatud küsimustest on õiguslik, eksperdi eriala väline või kui küsimusele vastamine ei eelda eksperdiuuringuid ja eriteadmistele tuginevate arvamuste andmist, keeldub ekspert ekspertiisiaktis nendele vastamast.

 (3) Kui kohus on määranud mitu eksperti ja eksperdid jõuavad ühisarvamusele, koostavad nad ühise ekspertiisiakti. Lahkarvamuse korral koostab iga ekspert eraldi ekspertiisiakti.

 (4) Kui ekspert keeldub vastavalt käesoleva seadustiku § 132 lõikele 3 ekspertiisi tegemisest, koostab ta ekspertiisist keeldumise akti, milles põhjendab keeldumist.

 (5) Kohus võib ekspertiisiakti või ekspertiisist keeldumise akti sisu selgitamiseks ja täiendamiseks kutsuda eksperdi välja suuliseks küsitlemiseks.

§ 135. Eksperdi vanne

 (1) Kui eksperdiks määratakse vannutamata isik, annab ta kohtule järgmise vande:
 «Mina, (nimi), tõotan täita eksperdiülesanded ausalt ning anda eksperdiarvamuse erapooletult, oma eriteadmiste ja südametunnistuse kohaselt. Olen teadlik, et teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest kohaldatakse karistust vastavalt kriminaalkoodeksi §-s 175 sätestatule.»

 (2) Ekspert kirjutab vandetekstile alla, kuupäevastab selle ja esitab hiljemalt koos ekspertiisiaktiga või ekspertiisist keeldumise aktiga kohtule.

§ 136. Täiend- ja kordusekspertiis

 (1) Eksperdiarvamuse ebaselguse, vasturääkivuse või puudulikkuse korral, mida ei ole võimalik kõrvaldada suuliste küsimustega, on kohtul õigus omal algatusel või poole taotlusel määrata kordusekspertiis. Kordusekspertiis tehakse ülesandeks teisele eksperdile.

 (2) Kui eksperdiarvamused on ekspertiisiülesandeid või tõendamise asjaolusid arvestades ebaselged või mittetäielikud, võib määrata täiendekspertiisi. Esmaekspertiisi tulemusi täiendekspertiisi korral ei vaidlustata. Täiendekspertiisi võib määrata tegema esmaekspertiisi teinud või uue eksperdi.

V. osa  

MENETLUS ESIMESE ASTME KOHTUS

1. Hagimenetlus

21. peatükk KOHTUALLUVUS 

§ 137. Esimese astme kohus

  Kohtu pädevusse kuuluvaid tsiviilasju vaatab esimese astme kohtuna läbi maa- või linnakohus.

§ 138. Hagi esitamine kostja asukoha järgi

 (1) Hagi esitatakse kohtule füüsilisest isikust kostja elukoha järgi ja juriidilisest isikust kostja asukoha järgi.

 (2) Riigi või kohaliku omavalitsusüksuse vastu esitatakse hagi selle riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse asukoha järgi, kelle kaudu riik või kohalik omavalitsus vaidluses osaleb.

§ 139. Kohtualluvus hageja valikul

 (1) Kostja vastu, kelle elukoht ei ole teada, võib hagi esitada tema kinnisvara asukoha või tema viimase teada oleva elukoha järgi. Kui kostjal on mitu elukohta, valib hageja, millise elukoha järgi hagi esitada.

 (2) Kostja vastu, kelle elukoht ei ole Eestis, võib hagi esitada tema vara asukoha või tema viimase teada oleva elukoha järgi Eestis.

 (3) Äriühingu majandusüksuse (ettevõtte) tegevusest tuleneva hagi võib esitada ka majandusüksuse asukoha järgi. Välismaa äriühingu filiaali tegevusest tuleneva hagi võib esitada ka filiaali asukoha järgi.

 (4) Töölepingust tuleneva hagi võib esitada ka koha järgi, kus töötaja harilikult töötab.

 (5) Elatisehagi või põlvnemise tuvastamise hagi võib hageja esitada ka oma elukoha järgi.

 (6) Kehavigastusega või mõne muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi võib hageja esitada oma elukoha järgi või kahju tekitamise koha järgi.

 (7) Kahju hüvitamise hagi võib esitada ka kahju tekitamise koha järgi.

 (8) Hagi, mis tuleneb ühest või mitmest laeva asjaõigusseaduse (RT I 1998, 30, 409; 59, 941; 2000, 55, 365) §-s 781 loetletud merinõudest, võib esitada kostja laeva asukoha või laeva kodusadama järgi. Päästetöödest või päästelepingust tulenevat hagi võib esitada ka päästetööde tegemise koha järgi.

 (9) Lepingust tuleneva hagi võib esitada ka kohustuse täitmise koha järgi.

 (10) Võla nõude võib esitada kohtule võlgniku viibimiskoha järgi, kuni võlgnik selles kohas viibib.

 (11) Abielulahutushagi isiku vastu, kes on teadmata kadunud või kellele on määratud piiratud teovõime tõttu eestkostja, samuti isiku vastu, kellele on mõistetud karistuseks vabadusekaotus, võib esitada ka hageja elukoha järgi. Abielulahutushagi võib esitada hageja elukoha järgi ka juhul, kui tema juures on alaealised lapsed.

 (12) Alusetu süüdimõistmisega, alusetu kriminaalvastutusele võtmisega, alusetu vahi all pidamisega või alusetu aresti kohaldamisega tekitatud kahju hüvitamise hagi võib esitada ka hageja elukoha järgi.

 (13) Kui asi võib alluda üheaegselt mitmele kohtule, on hagejal õigus valida, millisesse kohtusse hagi esitada.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 140. Lepinguline kohtualluvus

 (1) Poolte kirjalikul kokkuleppel võib kohtualluvust muuta.

 (2) Erandlikku kohtualluvust ei või poolte kokkuleppel muuta.

§ 141. Erandlik kohtualluvus

 (1) Hagi seoses kinnisasjaga esitatakse kinnisasja asukoha järgi.

 (2) Vara arestist vabastamise hagi ja muu arestitud varaga seotud hagi esitatakse vara asukoha järgi.

 (3) Pärandaja võlausaldaja hagi ja pärandi jagamise hagi, mis esitatakse enne pärandvara jagamist, esitatakse pärandi avanemise koha järgi.

 (4) Veolepingust tulenev hagi esitatakse vedaja elu- või asukoha järgi.

 (5) Eluruumi üürilepingust tulenev hagi esitatakse eluruumi asukoha järgi.

 (6) Mõnda liiki hagide erandlik kohtualluvus võidakse määrata ka seadusega.

§ 142. Mitme omavahel seotud asja kohtualluvus

 (1) Hagi mitme kostja vastu, kelle elu- või asukoht on erinevate kohtute tööpiirkonnas, esitatakse hageja valikul ühe kostja elu- või asukoha järgi.

 (2) Tsiviilhagi, mis tuleneb kriminaalasjast, kui seda kriminaalasja menetluses ei esitatud või ei lahendatud, esitatakse läbivaatamiseks tsiviilkohtumenetluse kohtualluvuse järgi.

 (3) Vastuhagi ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagi esitatakse kohtusse, kus vaadatakse läbi põhihagi.

§ 143. Asja üleandmine kohtualluvuse järgi

 (1) Kui kohus on pärast avalduse vastuvõtmist avastanud, et asi ei allu sellele kohtule, teeb kohus määruse asja üleandmiseks kohtualluvuse järgi.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse peale võib esitada erikaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale erikaebuse kohta ei saa edasi kaevata.

§ 144. Asja alluvuse muutumine

 (1) Kui kohtualluvus pärast kostjale hagiavalduse kätteandmist muutub, lahendab kohus asja sisuliselt. Kohus annab asja üle teisele kohtule üksnes siis, kui kostja, kelle elukoht varem ei olnud teada, taotleb asja üleandmist kohtule oma elukoha järgi.

 (2) Määruse peale, millega kohus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel andis asja üle teisele kohtule, võib esitada erikaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale erikaebuse kohta ei saa edasi kaevata.

 (3) Asi antakse ühest kohtust teise pärast kohtumääruse peale erikaebuse esitamise tähtaja möödumist. Kui ringkonnakohus jätab kaebuse rahuldamata, annab ringkonnakohus ise asja üle kohtualluvuse järgi.

§ 145. Alluvusvaidluste lubamatus

 (1) Kõrgema astme kohus ei muuda omal algatusel kohtualluvust, kui keegi pooltest ei ole kohtualluvuse kohta tehtud kohtumääruse peale kaevanud.

 (2) Ühest kohtust teise antud asja peab kohus, kellele see on antud, läbi vaatama. Alluvusvaidlused kohtute vahel ei ole lubatud.

 (3) Kui asja menetlusse võtmisest on keeldunud mitu kohut, võib kohtualluvuse määrata poole avalduse alusel Riigikohtu tsiviilkolleegiumi esimees.

22. peatükk ASJA ALGATAMINE 

§ 146. Hagi esitamine

  Kohus otsustab asja menetlusse võtmise pärast hagiavalduse esitamist kohtule.

§ 147. Hagiavalduse vorm ja sisu

 (1) Hagiavaldus esitatakse kohtule kirjalikult ja selles märgitakse:
 1) kohtu nimi, kuhu hagi esitatakse;
 2) hageja nimi, elu- või asukoht ja aadress, töökoht (amet või tegevusala), sidevahendite numbrid ning, kui hagejal on esindaja, tema nimi ja aadress;
 3) käesoleva lõike punktis 2 märgitud andmed kostja kohta;
 4) hageja selgelt väljendatud nõue ja hagihind, kui hagil on hind;
 5) hagi aluseks olevad asjaolud;
 6) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid;
 7) hagiavaldusele lisatud dokumentaalsete tõendite loetelu.

 (2) Kui hageja on füüsiline isik, kellel on Eesti isikukood, peab ta selle märkima hagiavalduses. Kui hagejaks või kostjaks on juriidiline isik, kes on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, lisab hageja registrikaardi ärakirja.

 (3) Kui hageja ei tea kostja aadressi, tuleb hagiavalduses märkida, mida ta on teinud kostja aadressi teadasaamiseks.

 (4) Abielulahutuse hagiavalduses märgitakse lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud andmetele:
 1) abikaasade sünniaastad;
 2) abikaasade ühiste alaealiste laste nimed, sünniajad, kes lapsi ülal peab ja kasvatab, kelle juures lapsed elavad ning kuidas laste elu edaspidi korraldada.

 (5) Hagiavalduses ühisvara jagamiseks märgitakse lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud andmetele vara koosseis, asukoht ja hageja hinnang iga eseme väärtuse kohta ning ühisvara jagamisettepanek. Kui abikaasadel on sõlmitud abieluvaraleping, lisatakse see hagiavaldusele.

 (6) Hagiavaldusele kirjutab alla hageja või tema esindaja. Esindaja lisab volikirja või muu tema volitusi tõendava dokumendi.

 (7) Hagiavaldusele lisatakse dokumentaalsed tõendid, mis hagiavalduses lisana on märgitud.

§ 148. Hagiavalduse ja muude dokumentide ärakirjad

  Hagiavaldus koos lisadega esitatakse kohtule ühes hagiavalduse ja lisade ärakirjadega vastavalt kostjate ja kolmandate isikute arvule.

§ 149. Avalduse tagastamine

 (1) Kohus otsustab avalduse menetlusse võtmise 20 päeva jooksul avalduse esitamisest.

 (2) Kohus keeldub määrusega avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle, kui:
 1) avaldus ei kuulu kohtu pädevusse läbivaatamiseks tsiviilkohtumenetluse korras (§ 1);
 2) kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud korrast;
 3) on olemas jõustunud kohtuotsus või üürikomisjoni otsus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel, või kui on olemas kohtumäärus hageja hagist loobumise vastuvõtmise või poolte kokkuleppe kinnitamise kohta;
 4) kohtu menetluses on samade poolte vahel vaidlusasi sama eseme kohta samal alusel;
 5) töövaidluskomisjoni või üürikomisjoni menetluses on samade poolte vahel vaidlusasi sama eseme kohta samal alusel;
 6) pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada;
 7) asi ei allu sellele kohtule;
 8) avalduse on esitanud isik, kellel ei ole tsiviilprotsessiteovõimet;
 9) [Kehtetu - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]
 10) avalduse on huvitatud isiku nimel esitanud isik, kellel ei ole selleks volitust;
 11) on olemas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel.

 (3) Avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 10 nimetatud juhtudel ei takista teistkordset kohtusse pöördumist samas asjas, kui takistused kõrvaldatakse. Kui avalduse menetlusse võtmisest on keeldutud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 8 ja 9 nimetatud alustel, võib see isik samas asjas pöörduda kohtusse, kui ta on saanud tsiviilprotsessiteovõimeliseks.

 (4) Kui hagiavaldus ei vasta käesoleva seadustiku § 147 lõike 1 punktides 1-4 ja 7 ning § 147 lõigetes 2-6 sätestatule või ei ole lisatud § 147 lõikes 7 või §-s 148 nimetatu või on kohtukulud tasumata, nõuab kohus määratud tähtpäevaks puuduste kõrvaldamist. Kui avaldaja jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, keeldub kohus määrusega avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle.

 (5) Avalduse vastuvõtmisest keeldumise ja avalduse tagastamise määruse peale võib esitada erikaebuse.

 (6) Kui kohus leiab, et avalduse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse ja halduskohus on eelnevalt samas asjas leidnud, et see ei kuulu halduskohtu pädevusse, määrab asja lahendamiseks pädeva kohtu Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu käesoleva seadustiku peatükis 481 sätestatud korras.
[RT I 2003, 23, 140 - jõust. 01.01.2004]

§ 150. Hagide liitmine ja eraldamine

 (1) Hageja võib ühes hagiavalduses esitada mitu omavahel seotud nõuet.

 (2) Kui kohus leiab, et ühes hagiavalduses esitatud nõuete eraldi arutamine võimaldab asja õiget ja kiiremat läbivaatamist, võib ta nõuded eraldada iseseisvaks menetluseks.

 (3) Kui kohtu menetluses on üheaegselt mitu üheliigilist hagi, milles on samad pooled või mille on esitanud üks hageja erinevate kostjate vastu või mille on esitanud mitu hagejat sama kostja vastu, võib kohus liita need hagid ühte menetlusse, kui see võimaldab asja õiget ja kiiremat läbivaatamist.

§ 151. Vastuhagi esitamine

 (1) Kostjal on õigus kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus esitada hageja vastu vastuhagi ühiseks läbivaatamiseks põhihagiga.

 (2) Vastuhagi avaldusele kohaldatakse hagiavalduse kohta sätestatut.

§ 152. Iseseisva nõudega kolmanda isiku hagi

  Iseseisva nõudega kolmandal isikul on õigus esitada hagi kuni asja sisulise arutamise lõpetamiseni esimese astme kohtus. Tema hagiavaldusele kohaldatakse hagiavalduse kohta sätestatut.

§ 153. Vastuhagi vastuvõtmise tingimused

  Kohus võtab vastuhagi menetlusse, kui:
 1) vastuhagi on suunatud põhihagi tasaarvestamisele;
 2) vastuhagi rahuldamine välistab täielikult või osaliselt esialgse põhihagi rahuldamise;
 3) vastuhagi ja põhihagi vahel on vastastikune seos ja nende ühine läbivaatamine võimaldab asja õiget ja kiiremat läbivaatamist.

§ 154. Hagi aluse ja eseme muutmine ja nõude suurendamine

 (1) Hagejal on õigus kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus muuta hagi alust või eset või suurendada nõuet, esitades selle kohta avalduse. Avaldusele kohaldatakse hagiavalduse kohta sätestatut.

 (2) Hagi eseme muutmiseks ei loeta asja nõudmise asendamist selle hüvitamisega rahas.

 (3) Loodus- või õigusvilja või viivise nõude suurendamise avaldus ei pea vastama hagiavalduse kohta sätestatule.

23. peatükk HAGI TAGAMINE 

§ 155. Hagi tagamise alused

 (1) Poole taotlusel võib kohus hagi määrusega tagada. Hagi tagamist lubatakse asja kogu menetluse kestel, kui tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.

 (2) Põhjendatud kirjaliku avalduse alusel võib kohus hagi tagada mitte varem kui üks kuu enne hagi esitamist. Avaldus hagi tagamiseks esitatakse kohtule, kellele kohtualluvuse sätete kohaselt tuleks esitada hagi, ja selles märgitakse, miks hagi kohe ei esitata.

 (3) Kui kohus leiab, et hagi tagamisega võidakse põhjustada varalist kahju, võib kohus nõuda, et hagi tagamist taotlev isik maksaks kohtu määratud summa kohtu arvele.

 (4) Kui isik, kes pidi ette maksma käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud raha, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta hagi tagamata.

 (5) Kohus saadab teisele poolele hagi tagamise määruse pärast selle täitmist.

 (6) Hagi tagamata jätmisest teatab kohus avaldajale.

§ 156. Hagi tagamise abinõud

 (1) Hagi tagamise abinõud on:
 1) kostjale kuuluvale kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmine;
 2) vara käsutamise keelumärke tegemine vararegistris;
 3) kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vallasvara arestimine;
 4) kostjal elukohast lahkumise keelamine;
 5) kostjal teatud tehingute ja toimingute tegemise keelamine;
 6) teisel isikul kostjale vara üleandmise või kostja suhtes muude kohustuste täitmise keelamine;
 7) vara arestist vabastamise hagi esitamise korral vara sundmüügi peatamine;
 8) sissenõudmise peatamine täitemenetluses, kui täitedokument on hagi esitamisega vaidlustatud.

 (2) Kohus võib hagi tagamiseks rakendada üheaegselt mitut abinõu.

 (3) Hagi tagamisel arvestab kohus hagi hinda.

 (4) Hagi tagamise abinõust tulenevat keeldu rikkunud isikut võib kohus trahvida. Hagejal on õigus nõuda, et isik, kelle süül hagi tagamise määrus jäi täitmata, hüvitaks sellega tekitatud kahju.

 (5) Isik, kes on kohustatud hagi tagamise määrust täitma, peab määruse täitmisest kohtule teatama.

§ 157. Hagi tagamise abinõu asendamine

 (1) Poole taotlusel võib kohus määrusega asendada ühe hagi tagamise abinõu teisega.

 (2) Hagi tagamise abinõu asendamise taotlusest teatab kohus teisele poolele. Teisel poolel on õigus esitada kohtule taotluse kohta vastuväiteid.

 (3) Kohus võib lugeda, et hagi on tagatud, kui kolmas isik on võtnud endale käendajana vastutuse kostja eest kooskõlas tsiviilseadustikus sätestatuga või kui kostja on tasunud kohtu arvele hageja nõutud summa.

§ 158. Hagi tagamise avalduse läbivaatamine

 (1) Kohus lahendab hagi tagamise avalduse hiljemalt hagi tagamise avalduse esitamise päevale järgneval tööpäeval.

 (2) Kostjale ja teistele protsessiosalistele hagi tagamise avalduse läbivaatamisest ei teatata. Elukohast lahkumise keelu kohaldamiseks kutsub kohus kostja välja ja võtab temalt allkirja.

 (3) Kui kostja soovib, et kohus loeks hagi käendusega tagatuks, peab ta kindlustama, et käendaja ilmuks kohtusse. Kohus selgitab käendaja nõusoleku ja maksejõulisuse, tehes seda vajaduse korral poolte juuresolekul.

 (4) Käendaja annab kohtus allkirja, märkides, millises ulatuses ta vastutab oma varaga kostja kohustuse eest kostjalt raha või vara väljamõistmise korral sel juhul, kui kostja ei suuda väljamõistetut tasuda.

§ 159. Hagi tagamise määruse täitmine

  Hagi tagamise määrus täidetakse viivituseta. Kohus saadab määruse täitmiseks kohtutäiturile, registripidajale või muule määruse täitmiseks kohustatud isikule.

§ 160. Hagi tagamise tühistamine

 (1) Kohus tühistab hagi tagamise, kui hagi jääb rahuldamata või kui kostja rahuldab nõude täies ulatuses või kui isik, kes taotles hagi tagamist enne hagi esitamist, ei esitanud hagi ühe kuu jooksul.

 (2) Kui kohus pärast hagi tagamist on nõudnud, et hagi tagamist taotlenud isik maksaks võimaliku kahju hüvitamiseks raha kohtu arvele ja see isik ei ole seda kohtu määratud tähtpäevaks teinud, võib kohus hagi tagamise tühistada.

 (3) Hagi tagamise tühistab hagi taganud kohus poole taotlusel või omal algatusel. Kui asi on kõrgema astme kohtu menetluses, tühistab hagi tagamise see kohus.

 (4) Hagi tagamise tühistamise lahendab kohus otsuse või määrusega.

 (5) Hagi rahuldamata jätmise korral kehtib hagi tagamine kohtuotsuse jõustumiseni.

§ 161. Edasikaebamine

 (1) Määruse peale, millega kohus hagi tagamise taotluse rahuldas, ühe tagamisabinõu teisega asendas või hagi tagamise tühistas, võib esitada erikaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale erikaebuse kohta ei saa edasi kaevata. Kui hagi tagab ringkonnakohus, võib hagi tagamise määruse peale esitada erikaebuse Riigikohtule.

 (2) Erikaebuse esitamine hagi tagamise määruse peale ei peata määruse täitmist.

 (3) Erikaebuse esitamine hagi tagamise tühistamise või ühe tagamisabinõu teisega asendamise määruse peale peatab määruse täitmise.

§ 162. Kostjale hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamine

 (1) Pärast hagi rahuldamata jätmise otsuse jõustumist on kostjal õigus nõuda, et hageja hüvitaks kahju, mis temale tekitati hageja taotlusel määratud hagi tagamisega.

 (2) Kui hageja tasus kohtu määratud rahasumma hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks kohtu arvele, tagastab kohus raha hagejale, kui kostja ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks ühe kuu jooksul tema vastu esitatud hagi rahuldamata jätmise otsuse jõustumisest.

24. peatükk EELMENETLUS 

§ 163. Eelmenetluse eesmärk

 (1) Pärast avalduse menetlusse võtmist toimub eelmenetlus, milles kohus valmistab asja ette niisuguse põhjalikkusega, et seda saaks katkestamatult lahendada ühel kohtuistungil.

 (2) Eelmenetluses võib kohus lahendada asja:
 1) enne eelistungit tagaseljaotsusega käesoleva seadustiku §-s 168 sätestatud juhtudel;
 2) eelistungil määrusega poolte kokkuleppe ja hagist loobumise korral käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatut arvestades.

§ 164. Eelmenetluse ülesanded

 (1) Eelmenetluses selgitab kohus välja:
 1) hageja nõuded ja kostja vastuväited, kolmandate isikute seisukohad, samuti nende protsessiosaliste põhjendused;
 2) tõendid, mis protsessiosalistel on esitada oma väidete põhjendamiseks, samuti, mida iga tõendiga tahetakse tõendada;
 3) kas asja lahendamine kokkuleppega või muul viisil on eelmenetluses võimalik;
 4) kes on protsessiosalised ja kuidas neid kohtuistungile kutsuda;
 5) kas pooled soovivad, et asja arutataks kollegiaalselt.

 (2) Eelmenetluse ülesannete täitmiseks võib kohus nõuda protsessiosalistelt kirjalikke selgitusi, küsitleda pooli ja määrata eelistungeid.

§ 1641. Riigi esindaja väljaselgitamine

 (1) Kohus saadab riigi vastu esitatud hagi ministeeriumisse, kelle enda või kelle valitsemisalas oleva asutuse tegevuse tõttu vaidlus on tekkinud või kelle valitsemisalasse kuulub vaidluse objektiks olev küsimus. Kui hagi on esitatud riigi vastu küsimuses, mis kuulub maavanema pädevusse, saadab kohus hagi asjaomasele maavanemale. Kui hagi on esitatud riigi vastu Riigikantselei ülesannete täitmisest tulenevas küsimuses, saadab kohus hagi Riigikantseleisse.

 (2) Kui kohus on suunanud hagi ministeeriumisse, kelle valitsemisalasse vaidlusalune küsimus ei kuulu, saadab ministeerium, kellele hagi valesti adresseeriti, viie päeva jooksul hagi saamisest hagi edasi Justiitsministeeriumisse, kus täpsustatakse riigi esindaja vastavas kohtuvaidluses.

 (3) Riigi esindaja täpsustamise menetluse puhul esitatakse hagi ministeeriumisse, kelle valitsemisalasse asi kuulub, hiljemalt 15 kalendripäeva enne kohtule vastamiseks antud tähtaja lõppemist.

§ 165. Eelmenetluse toimingud

 (1) Eelmenetluses peavad protsessiosalised hiljemalt eelistungil teatama kohtule kõik asjaolud, mida nad peavad oluliseks asja lahendamisel, samuti nimetama neid asjaolusid kinnitavad tõendid. Dokumentaalsed tõendid, mida ei ole veel esitatud, tuleb esitada eelistungil või kohtu määratud ajaks enne kohtuistungit.

 (2) Eelmenetluses lahendab kohus protsessiosaliste taotlused, sealhulgas ekspertiisi tegemiseks, paikvaatluseks või erinõudega tunnistajate ülekuulamiseks, asitõendite ja dokumentaalsete tõendite väljanõudmiseks.

 (3) Asjas, kus puudub avalik huvi, võib kohus eelmenetluses määrata poolte lepitajaks erapooletu isiku ja kohustada pooli ilmuma kohtu määratud tähtajaks selle isiku juurde lepitamiseks. Lepitajaks võib määrata isiku, kes on selleks andnud eelnevalt kirjaliku nõusoleku.

 (4) Pärast kohtu määratud tõendite esitamise tähtaega ei ole protsessiosalisel õigust esitada uusi tõendeid. Tõendite hilisemal esitamisel võib kohus need tagasi lükata, kui ilmneb, et protsessiosaline soovib venitada protsessi, üllatada vastaspoolt või saavutada muud kohatut eesmärki.

§ 166. Protsessiosalisele teatamine

 (1) Kui avaldus on menetlusse võetud, teatab kohus viivituseta kostjale hagi esitamisest. Kohus saadab kostjale ja kolmandale isikule hagiavalduse ja sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentaalsete tõendite ärakirjad.

 (2) Kostja peab kohtule kirjalikult vastama. Kirjaliku vastuse ja sellele lisatud tõendite ärakirjad saadab kohus hagejale ja kolmandale isikule.

 (21) Kui hagi on esitatud riigi vastu, ei tohi hagile vastamiseks antud tähtaeg olla lühem kui 30 kalendripäeva.

 (3) Kohus lubab kostjal kirjaliku vastuse asemel vastata suuliselt eelistungil, kui kohus leiab, et suuline vastus kiirendab asja läbivaatamist.

§ 167. Kostja vastus

 (1) Kostja on kohustatud kohtule teatama:
 1) kas ta tunnistab hagi;
 2) mis vastuväited tal on hagile ja kas ta soovib vastuhagi esitada;
 3) mis tõenditega ta oma vastuväiteid põhjendab ning mida ta iga tõendiga kinnitada tahab;
 4) tunnistajate nimed ja postiaadressid ning mis asjaolude kohta tunnistajad ütlusi teavad anda;
 5) kohtukulude jaotamise viisi.

 (2) Füüsilisest isikust kostja peab vastuses märkima oma isikukoodi. Kui hagiavalduses märgitud kostja andmed on ebaõiged, peab ta kohtule teatama õiged andmed. Vastusele lisatakse dokumentaalsed tõendid. Vastuse kirjutab alla kostja või tema esindaja, kes lisab volikirja või muu tema volitust tõendava dokumendi.

 (3) Vastus koos lisadega esitatakse kohtule ühes vastuse ja lisade ärakirjadega vastavalt hagejate ja kolmandate isikute arvule.

 (4) Vastust nõudes teatab kohus kostjale kirjaliku vastuse andmata jätmise või vastuse puudulikkuse või eelistungilt puudumise võimalikud õiguslikud tagajärjed.

§ 168. Asja lahendamine enne eelistungit

 (1) Kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega põhjendatud õiguslikul alusel, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja:
 1) ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud;
 2) ei ole oma vastuses põhjendanud, miks ta hagi ei tunnista.

 (2) Tagaseljaotsuse saab kohus teha vaidluses, kus puudub avalik huvi.

 (3) Kui kohus ei pea tagaseljaotsuse tegemist õigeks või kui vaidlus puudutab avalikku huvi, määratakse eelistung.

§ 169. Eelistung

 (1) Kui kohus peab eelistungi, peab ta selle kahe kuu jooksul hagiavalduse esitamisest. Eelistungile kutsub kohus protsessiosalised.

 (2) Käesoleva seadustiku §-s 10 nimetatud juhul selgitab kohus pooltele, millised on menetluse lõpetamise tagajärjed poolte kokkuleppe ja hagist loobumise korral, samuti kohtuistungile ilmumata jätmise tagajärjed.

 (3) Eelistungil selgitavad pooled ja teised protsessiosalised suuliselt kohtule kõiki oma nõudmisi ja vastuväiteid, samuti nimetavad kõik tõendid, millele nad tuginevad. Kui protsessiosaline soovib, et kohus kuulaks üle tunnistaja, teatab ta tunnistaja nime, postiaadressi ja asjaolud, mida tema ütlustega soovitakse tõendada. Kostja teatab, kas ta soovib esitada vastuhagi või hagi õigeks võtta.

 (4) Eelistungil kohus:
 1) määrab poolte arvamusi arvestades kindlaks kohtuistungi päeva, kellaaja ja koha ning võtab protsessiosalistelt allkirja, et nad on sellest teadlikud;
 2) selgitab välja, kas pooled soovivad, et asja arutatakse kollegiaalselt;
 3) kontrollib esitatud tõendite kuuluvust, lubatavust, samuti, kas dokumentaalne tõend on esitatud vastavuses käesoleva seadustiku §-s 118 sätestatule.

 (5) Kui pooled taotlevad asja sisulist lahendamist või kohus ise poolte kohalolekul leiab, et asjas tähtsad asjaolud on välja selgitatud ning asja lahendamine võimalik, võib kohtuistungi pidada ja asja sisuliselt lahendada vahetult eelistungi jätkuna. Sel juhul ei pea protsessiosalised eelistungil antud seletusi kordama.

25. peatükk KOHTUISTUNG 

§ 170. Kohtuistungi teatavakstegemine

 (1) Pärast eelmenetlust vaadatakse asi läbi kohtuistungil.

 (2) Protsessiosalistele peab olema teatavaks tehtud kohtuistungi toimumise kuupäev, kellaaeg ja koht.

 (3) Kohtuistungi peab kohus võimaluse korral kolme kuu jooksul hagiavalduse esitamisest.

 (4) Istungist teatatakse allkirja vastu eelistungil või kohtukutsega, samuti muul käesoleva seadustiku §-s 27 märgitud viisil.

§ 171. Kohtuistungi juhtimine

 (1) Kohtunik juhib kohtuistungit ja on asja kollegiaalsel arutamisel kohtuistungil eesistuja, tagades protsessiosalistele asjas tähtsate asjaolude väljaselgitamise võimaluse ning kõrvaldades kohtulikust arutamisest kõik, mis ei puutu läbivaadatavasse asjasse.

 (2) Kui mõni protsessiosaline, tunnistaja või ekspert esitab eesistuja tegevusele vastuväiteid, kantakse need kohtuistungi protokolli ja need lahendab kogu kohtukoosseis.

§ 172. Suuline ja vahetu kohtulik arutamine

 (1) Asja arutamine kohtuistungil on suuline.

 (2) Asja läbivaatamisel uurib esimese astme kohus tõendeid vahetult. Kohus kuulab ära protsessiosaliste seletused, tunnistajate ütlused, uurib eksperdiarvamused ja dokumentaalseid tõendeid, vaatleb asitõendeid ning teeb paikvaatlusi.

 (3) Asja arutab algusest lõpuni sama kohtukoosseis. Kui asja läbivaatamisel kohtunik või rahvakohtunik vahetub, arutatakse asja algusest peale. Kui eelmine kohtukoosseis on ära kuulanud tunnistaja ütluse, ei pea uus kohtukoosseis seda toimingut kordama, kui pooled seda ei taotle. Sel juhul avaldab kohus toimingu protokolli.

 (4) Kui asja arutamisel tehakse vaheaegu ning esimese ja viimase kohtuistungi vahe ei ületa 20 päeva, võib kohus sama kohtukoosseisuga kohtuistungit jätkata sealt, kus see pooleli jäi. Kui vaheaeg ületab 20 päeva, arutatakse asja algusest peale.
[RT I 2002, 64, 390 - jõust. 29.07.2002]

§ 173. Kohtuistungi avamine

  Kohtuistungi avab eesistuja, tehes teatavaks, milline asi tuleb läbivaatamisele.

§ 174. Asjaosaliste kohaloleku kontrollimine

  Kohus teeb kindlaks:
 1) kes asjas väljakutsutud isikutest on kohtuistungile tulnud, kas puudujad teavad kohtuistungist ja millised on andmed nende ilmumata jäämise kohta;
 2) kohalolijate isikusamasuse;
 3) esindajate volitused.

§ 175. Tõlgile tema kohustuste selgitamine ja tõlgi vannutamine

 (1) Kui istungist võtab osa tõlk, teatab eesistuja, kes võtab istungist tõlgina osa ja selgitab tõlgile tema kohustused. Vandetõlgile ei ole vaja kohustusi selgitada.

 (2) Enne tõlkima asumist annab tõlk järgmise vande: "Mina, (nimi), kinnitan oma au ja südametunnistuse järgi, et täidan minule pandud tõlkimise kohustust kõigi oma võimete kohaselt." Vanne antakse suuliselt ja tõlk kirjutab vandetekstile alla.

 (3) Vannet ei pea kohtuistungil andma vandetõlk ega tõlk, keda on samas asjas vannutatud.

§ 176. Protsessiosaliste taotluste lahendamine

  Protsessiosalise taotluse lahendab kohus määrusega pärast teiste protsessiosaliste arvamuse ärakuulamist.

§ 177. Asja läbivaatamise edasilükkamine

 (1) Kohus võib asja läbivaatamise edasi lükata, kui:
 1) protsessiosaline ei ole kohtuistungile ilmunud;
 2) tunnistaja või ekspert ei ole kohtuistungile ilmunud;
 3) hageja muudab hagi alust või eset;
 4) kostja soovib esitada või esitab vastuhagi;
 5) pool esitab uue olulise põhjenduse oma väidetele või vastuväidetele või uue tõendi, mille kohus vastu võtab, kui edasilükkamine on vastaspoolele vajalik, et end esitatu vastu kaitsta;
 6) kohus annab abielulahutuse asjas abikaasadele leppimisaja;
 7) kohus annab pooltele võimaluse sõlmida kokkulepe;
 8) ilmneb mõni muu takistus, mida ei saa sel istungil kõrvaldada.

 (2) Kohus võib istungit alustada, olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaoludest.

 (3) Asja läbivaatamise edasilükkamist peab kohus põhjendama. Põhjendus tuleb märkida kohtuistungi protokolli. Uus kohtuistung peab toimuma mõistliku aja jooksul. Uue kohtuistungi aja ja koha määrab kohus protsessiosaliste arvamust arvestades.

 (4) Kui kohus lükkab asja läbivaatamise edasi pikemaks ajaks kui kolm kuud, teeb ta kirjaliku määruse.

 (5) Määruse peale võib protsessiosaline esitada erikaebuse, kui ta leiab, et asja arutamine lükati edasi põhjendamatult pikaks ajaks. Ringkonnakohtu määruse peale erikaebuse kohta ei saa edasi kaevata.

§ 178. Eksperdi vannutamine

  Kui istungist võtab osa ekspert, tutvustab eesistuja pooltele eksperti ja selgitab eksperdile käesolevas seaduses sätestatud õigusi ja kohustusi ning vajadusel vannutab eksperdi käesoleva seadustiku §-s 135 sätestatud korras.

§ 179. Tunnistajate vannutamine

 (1) Eesistuja selgitab tunnistajale käesoleva seadustiku § 101 lõikes 4 sätestatud õigusi ja kohustusi. Eesistuja võtab temalt vande.

 (2) Vannutatud tunnistajad eemaldatakse kuni ülekuulamiseni kohtusaalist.

§ 180. Tõendite esitamine asja läbivaatamise edasilükkamise korral

 (1) Asja läbivaatamise edasilükkamise korral võib kohus ära kuulata kohtuistungile ilmunud poolte seletused, tunnistaja ütlused ja eksperdiarvamuse, eriti kui neil isikutel ei ole võimalik ilmuda hilisemale kohtuistungile ülemääraste kulutusteta või kui see on neile muul viisil ebasobiv.

 (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud isikute ärakuulamisega on tingimata seotud muude tõendite uurimine või mõni muu toiming, tehakse ka see toiming.

§ 181. Asja läbivaatamise kord

 (1) Asi vaadatakse kohtuistungil läbi järgmises korras:
 1) hageja esitab oma nõuded;
 2) kostja teatab, kas ta tunnistab hagi või vaidleb sellele vastu;
 3) vaidluseseme suhtes iseseisva nõudega kolmas isik esitab oma nõude;
 4) protsessiosalised annavad seletuse, põhjendades oma seisukohti ja esitades oma vastuväited vastaspoole omadele;
 5) pooled esitavad eelmenetluses esitamata tõendid, kui nende esitamiseks ei olnud määratud teistsugust tähtaega; kohus kontrollib esitatud tõendite kuuluvust ja lubatavust;
 6) kohus uurib kõiki vastuvõetud tõendeid;
 7) protsessiosalised saavad sõna kohtuvaidluseks.

 (2) Asja läbivaatamist võib eesistuja alustada selgitusega, mille üle vaidlus käib.

§ 182. Hagist loobumine, hagi õigeksvõtmine ja poolte kokkulepe

 (1) Hagist loobumine ja hagi õigeksvõtmine protokollitakse ning sellele kirjutab alla vastavalt kas hageja või kostja. Kui hagist loobumine või hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, kirjutab avalduse esitaja sellele alla ja avaldus võetakse toimikusse. Avalduse esitamine märgitakse kohtuistungi protokolli.

 (2) Poolte kokkuleppe esitavad pooled kohtule kirjalikult. Kokkuleppele kirjutavad pooled alla. Kokkuleppe esitamine märgitakse kohtuistungi protokolli.

 (3) Kui hageja loobub hagist või pooled soovivad kokkulepet sõlmida, selgitab kohus käesoleva seadustiku §-s 10 nimetatud juhul nende protsessitoimingute tagajärgi.

 (4) Kohus võtab hagist loobumise vastu või kinnitab poolte kokkuleppe määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kokkuleppe kinnitamise määruses märgitakse poolte kokkuleppe tingimused.

 (5) Kohus ei võta hagist loobumist vastu ega kinnita poolte kokkulepet, kui see kahjustab avalikku huvi.

 (6) Kohus ei võta vastu alaealise või piiratud teovõimega isiku seadusliku esindaja hagist loobumist ega kinnita poolte kokkulepet, kui hagist loobumine või poolte kokkulepe rikub alaealise või piiratud teovõimega isiku õigusi ja huve. Sel juhul kaasab kohus protsessi alaealise või piiratud teovõimega isiku seadusliku esindajana eestkosteasutuse.

 (7) Kui kohus on hagist loobumise vastu võtnud või poolte kokkuleppe kinnitanud, ei või samad pooled samal alusel sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi.

 (8) Kui kohus ei võta vastu hagist loobumist või ei kinnita poolte kokkulepet, teeb kohus selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub.

 (9) Hagi õigeksvõtu korral arvestab kohus käesoleva seadustiku §-s 116 sätestatut.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 183. Protsessiosaliste seletused

 (1) Kohus kuulab ära hageja ja tema poolel osa võtva kolmanda isiku, kostja ja tema poolel osa võtva kolmanda isiku, seejärel teiste protsessiosaliste seletused. Protsessiosalistel on õigus esitada üksteisele küsimusi.

 (2) Protsessiosaline, kes tervise tõttu ei saa anda seletust suuliselt, võib seda teha kirjalikult või mõnel muul arusaadaval viisil.

 (3) Eesistuja teeb vajaduse korral teatavaks protsessiosaliste kirjalikud seletused, samuti seletused, mis kohus on saanud käesoleva seadustiku §-des 96, 98 ja 115 sätestatud korras.

 (4) Eelmenetluses antud poole seletuse ja avalduse teeb kohus teatavaks üksnes siis, kui see erineb kohtuistungil antud suulisest seletusest või kui pool ei suuda või ei soovi oma eelmenetluses põhjendatud seisukohta kohtuistungil selgitada.

 (5) Kui kohtuistungil osaleb ainult üks pool, teeb kohus vajaduse korral teise poole seisukoha teatavaks varem antud seletuse põhjal.

§ 184. Tõendite uurimise järjekorra kindlaksmääramine

 (1) Kohus määrab kindlaks tõendite uurimise järjekorra pärast protsessiosaliste arvamuse ärakuulamist.

 (2) Kohtuistungil uuritakse kõiki protsessiosalistelt vastuvõetud ja kohtu abiga kogutud tõendeid, sealhulgas neid, mis on kogutud tõendite tagamise korras ja kohtu erinõudega.

 (3) Kui poolt on vaja vande all üle kuulata, tehakse seda enne tunnistaja ütluste ärakuulamist, kui erilised asjaolud ei tingi teistsugust järjekorda.

§ 185. Uute tõendite esitamine

 (1) Protsessiosaline, kes soovib kohtuistungil esitada uut tõendit, millest ta eelmenetluses kohtu määratud ajaks ei teatanud, peab põhjendama, miks tal ei olnud võimalik tõendist tähtpäevaks teatada.

 (2) Kohus võib jätta uue tõendi esitamise taotluse rahuldamata, kui protsessiosaline ei ole põhjendanud, miks ta tõendist tähtpäevaks ei teatanud, või kui protsessiosalisel ei olnud tõendist teatamata jätmiseks kaalukat põhjust.

§ 186. Tunnistaja ülekuulamine

  Tunnistaja kuulatakse kohtuistungil üle käesoleva seadustiku §-des 107--112 sätestatud korras.

§ 187. Dokumentaalse tõendi uurimine

 (1) Dokumentaalne tõend, mis on kogutud käesoleva seadustiku §-des 96, 98 ja 121 sätestatud korras, või selle vaatlusprotokoll avaldatakse kohtuistungil ja esitatakse protsessiosalistele, vajalikel juhtudel ka ekspertidele ja tunnistajatele. Pärast seda võivad protsessiosalised anda nende tõendite kohta seletusi.

 (2) Kui kohus uurib dokumentaalset tõendit, mida ei saa kohtusse tuua, selle asukohas, võib ta uurimise juurde kutsuda eksperdi ja tunnistaja. Dokumentaalse tõendi uurimine selle asukohas märgitakse kohtuistungi protokolli.

§ 188. Üldkasutataval teel edastatava sõnumi saladus

  Posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatud sõnumi saladuse kaitsmiseks võib sõnumi avalikul kohtuistungil teatavaks teha, kui sellega nõustub füüsiline isik, kes sõnumi saatis või sai. Nõusoleku puudumisel võib kohus sõnumi teatavaks teha kinnisel kohtuistungil.

§ 189. Avaldus dokumendi võltsituse kohta

 (1) Kui protsessiosaline avaldab, et asjas olev dokument on võltsitud, võib selle dokumendi esitanud protsessiosaline paluda kohut seda tõendina mitte arvestada ja lahendada asi muude tõendite alusel.

 (2) Dokumendi võltsituse kontrollimiseks võib kohus protsessiosalise taotlusel või omal algatusel määrata ekspertiisi või välja nõuda muud tõendid.

§ 190. Asitõendi uurimine

 (1) Kohus uurib asitõendit kohtuistungil ja esitab selle protsessiosalistele, vajaduse korral ka ekspertidele ja tunnistajatele.

 (2) Käesoleva seadustiku §-des 97, 98 ja 125 sätestatud korras koostatud asitõendi vaatlusprotokoll avaldatakse kohtuistungil. Pärast seda võivad protsessiosalised anda nende asitõendite kohta seletusi.

 (3) Asitõendit, mida ei saa kohtusse tuua, võib kohus uurida selle asukohas. Uurimise juurde võib kutsuda eksperdi või tunnistaja. Asitõendi uurimine märgitakse kohtuistungi protokolli.

§ 191. Paikvaatlus

 (1) Käesoleva seadustiku §-s 127 sätestatud korras koostatud paikvaatluse protokoll avaldatakse kohtuistungil. Pärast seda võivad protsessiosalised anda paikvaatluse kohta seletusi.

 (2) Kohus võib uurida kinnisasja, paikkonda või sündmuskohta kohapeal. Uurimise juurde võib kutsuda eksperdi ja tunnistaja. Uurimine märgitakse kohtuistungi protokolli.

 (3) Vaatlusest osa võtnud isikutel on õigus teha märkusi, mis protokollitakse.

§ 192. Eksperdiarvamuse uurimine

 (1) Ekspertiisiakt avaldatakse kohtuistungil. Ekspertiisiakti sisu selgitamiseks ja täiendamiseks võib eksperdile esitada küsimusi.

 (2) Esimesena esitab eksperdile küsimusi isik, kelle taotlusel ekspertiis määrati, seejärel teised protsessiosalised. Kui ekspertiis oli määratud kohtu algatusel, esitab esimesena küsimusi hageja. Protsessiosalised esitavad eksperdile küsimusi kohtu kaudu. Kohus kõrvaldab asjasse mittepuutuvad ja väljaspool eksperdi pädevust olevad küsimused.

 (3) Kohus võib esitada eksperdile küsimusi kogu eksperdiarvamuse uurimise ajal.

 (4) Eksperdile esitatud suulised küsimused ja eksperdi suulised vastused protokollitakse.

 (5) Ekspertiisist keeldumise akt avaldatakse kohtuistungil. Eksperdile võib esitada küsimusi ka ekspertiisi tegemisest keeldumise akti sisu selgitamiseks või täiendamiseks käesolevas paragrahvis sätestatud korras.

§ 193. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse arvamus

 (1) Käesoleva seadustiku § 89 alusel protsessis osaleva riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse kirjalik arvamus avaldatakse kohtuistungil. Pärast seda võivad kohus ja protsessiosalised arvamuse selgitamiseks ja täiendamiseks esitada arvamuse andjale küsimusi.

 (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutus ei ole kirjalikku arvamust andnud, antakse arvamus kohtuistungil suuliselt.

§ 194. Asja sisulise arutamise lõpetamine

 (1) Pärast kõigi asjas olevate tõendite uurimist ja asjast osavõtva riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse arvamuse ärakuulamist küsib kohus protsessiosalistelt, kas nad soovivad täiendada asja arutamist.

 (2) Kui poolt ei esinda advokaat ja ta pole esitanud kohtukulude nimekirja, selgitab kohus talle käesoleva seadustiku § 60 lõikes 3 sätestatut.

 (3) Kui protsessiosalistel ei ole taotlusi asja sisulise arutamise täiendamiseks või kui kohus jätab taotluse rahuldamata, lõpetab kohus asja sisulise arutamise.

§ 195. Kohtuvaidlus

 (1) Pärast asja sisulise arutamise lõpetamist kuulab kohus ära kohtuvaidluse.

 (2) Protsessiosalistel on õigus kohtuvaidluses kohtukõnega esineda. Kohtukõnes võib viidata üksnes asjaoludele, mida asja sisulisel arutamisel esile toodi, ja tõenditele, mida kohtuistungil uuriti. Kohus võib kohtukõne kestust piirata, tagades kõigile protsessiosalistele võrdse kõneaja. Protsessiosalisele ei või anda kohtukõneks aega vähem kui 15 minutit. Kui kohus kohtukõne kestust piirab, peab ta sellest teatama hiljemalt kohtuvaidluse alguseks. Kohtukõne kestuse piiramine märgitakse kohtuistungi protokolli.

 (3) Kohtuvaidluses kõneleb esimesena hageja, seejärel kostja. Iseseisva nõudega kolmas isik kõneleb pärast pooli. Iseseisva nõudeta kolmas isik kõneleb pärast hagejat või kostjat, kelle poolel ta asjast osa võtab.

 (4) Käesoleva seadustiku § 89 alusel protsessis osaleva riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse esindaja kõneleb kohtuvaidluses pärast pooli ja kolmandaid isikuid.

 (5) Pärast kohtukõnesid võib protsessiosaline vastata teise protsessiosalise kohtukõnele repliigiga. Repliigi kestus ei või olla üle kolme minuti. Viimase repliigi õigus on kostjal.

 (6) Kohtuvaidluses võib protsessiosaline esitada kohtule kohtukõne kirjalikud seisukohad kohtuistungi protokollile lisamiseks. Kohtukõne kirjalike seisukohtade lisamine märgitakse protokolli.

§ 196. Asja sisulise arutamise uuendamine

  Kui kohus kohtuvaidluse ajal peab vajalikuks uute asjas tähtsate asjaolude väljaselgitamist või uute tõendite uurimist, uuendab ta määrusega asja sisulise arutamise. Pärast asja sisulise arutamise lõpetamist toimub uus kohtuvaidlus üldises korras.

§ 197. Kohtu nõupidamine

  Pärast kohtuvaidlust läheb kohus otsust tegema, teatades, millal ja mil viisil tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks.

26. peatükk PROTSESSIOSALISTE ISTUNGILT PUUDUMISE TAGAJÄRJED 

§ 198. Eelistungilt puudumine

 (1) Kui mõlemad pooled eelmenetluses kohtukutsele vaatamata eelistungile ei ilmu, võib kohus jätta hagi läbi vaatamata.

 (2) Kui üks pool eelistungile ei ilmu, võib kohus kohaloleva poole nõudmisel teha tagaseljaotsuse, kui puuduvat poolt on hoiatatud, et tema puudumisel võib tema kahjuks teha tagaseljaotsuse. Kui kohus tagaseljaotsust ei tee, võib kohus määrata uue eelistungi.

 (3) Kui hageja ei ole eelistungile ilmunud ja kohalolev kostja ei nõua tagaseljaotsuse tegemist, võib kohus jätta hagi läbi vaatamata või määrata uue eelistungi.

 (4) Kui kostja ei ole eelistungile ilmunud ja kohalolev hageja ei nõua tagaseljaotsust, määrab kohus uue eelistungi.

 (5) Kui kostja ei ole teistkordselt eelistungile ilmunud ja kohalolev hageja ei nõua tagaseljaotsuse tegemist, võib kohus jätta hagi läbi vaatamata.

 (6) Kui kostja ei ole ilmunud eelistungile asjas, milles kohus ei pea võimalikuks teha tagaseljaotsust, võib ta kostjat trahvida või kohaldada sundtoomist.

§ 199. Poolte kohtuistungilt puudumine

 (1) Kui mõlemad pooled kohtuistungile ei ilmu, võib kohus jätta hagi läbi vaatamata.

 (2) Kui üks pool kohtuistungile ei ilmu, võib kohus kohaloleva poole nõudel teha tagaseljaotsuse, kui puuduvat poolt on hoiatatud, et tema puudumisel võib tema kahjuks teha tagaseljaotsuse. Kui kohus tagaseljaotsust ei tee, võib kohus lükata asja läbivaatamise edasi või asja sisuliselt lahendada.

 (3) Kui hageja ei ole kohtuistungile ilmunud ja kohus ei tee tagaseljaotsust, võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, lükata asja läbivaatamise edasi või asja sisuliselt lahendada.

 (4) Kui kostja ei ole kohtuistungile ilmunud ja kohus ei tee tagaseljaotsust, võib kohus lükata asja läbivaatamise edasi või asja sisuliselt lahendada.

 (5) Kui kostja ei ole ilmunud kohtuistungile asjas, milles kohus ei pea võimalikuks tagaseljaotsust teha, võib kohus kostjat trahvida või kohaldada sundtoomist.

§ 200. Poole isiklik kohalolek

 (1) Kui kohus ei pea võimalikuks lahendada asja poole kohalolekuta ja on kohustanud poolt isiklikult kohtusse ilmuma, võib kohus ilmumata jäänud poolt trahvida või kohaldada sundtoomist. Ilmumata jäänud poole esindaja kohalolek ei vabasta poolt isikliku kohaloleku kohustusest.

 (2) Kui pool, vaatamata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud abinõude kohaldamisele, ei ole kohtusse ilmunud, võib kohus eelmenetluse lõpetada ja asja sisuliselt lahendada poole isikliku kohalolekuta.

§ 201. Tagaseljaotsus

 (1) Tagaseljaotsus on kohtuotsus, mille põhjendus esitatakse lihtsustatud vormis.

 (2) Kohus võib tagaseljaotsuse teha:
 1) pooli kutsumata eelmenetluses enne eelistungit käesoleva seadustiku §-s 168 sätestatud alustel;
 2) ühe poole puudumisel, kui kohalolev pool seda eelistungil või kohtuistungil nõuab.

 (3) Tagaseljaotsuse võib poole kahjuks teha üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud.

 (4) Hageja puudumisel tehtud tagaseljaotsusega jäetakse hagi rahuldamata, välja arvatud juhul, kui kostja võtab hagi õigeks.

 (5) Kostja puudumisel tehtud tagaseljaotsusega rahuldatakse hagi ulatuses, milles hageja nõue on kostjale teatavaks tehtud, kui hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

 (6) Tagaseljaotsuse sissejuhatavas osas tuleb märkida, et tegemist on tagaseljaotsusega.

 (7) Tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja (menetluse taastamise avaldust) ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata.

 (8) Tagaseljaotsust ei või teha:
 1) hageja kahjuks, kui asjas on mitu hagejat ja kas või üks hageja on kohtusse ilmunud;
 2) kostja kahjuks, kui asjas on mitu kostjat ja kas või üks kostja on kohtusse ilmunud;
 3) kui kas või ühe poole elu- või asukoht on välismaal.

§ 202. Tagaseljaotsusest teatamine

 (1) Tagaseljaotsuse ärakiri saadetakse viie päeva jooksul otsuse tegemisest poolele, keda kohtus ei olnud. Tagaseljaotsuse ärakiri antakse poolele kätte kohtukutse kätteandmiseks ettenähtud korras.

 (2) Kui tagaseljaotsus on tehtud kostja suhtes, keda ajalehekuulutusega kohtusse kutsuti, samuti kui ühe kuu jooksul ei ole saadud andmeid tagaseljaotsuse ärakirja kostjale kätteandmise kohta, tehakse tagaseljaotsuse resolutsioon teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded Sel juhul loetakse resolutsiooni avaldamisega tagaseljaotsus kostjale teatavaks tehtuks.

§ 203. Menetluse taastamine kaja esitamise korral

 (1) Kohus taastab menetluse, kui pool, kelle kohalolekuta tagaseljaotsus tehti, taotleb kümne päeva jooksul otsuse kättesaamisest kajas samalt kohtult menetluse taastamist. Kui tagaseljaotsuse resolutsioon tehti teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded, võib kaja esitada 20 päeva jooksul resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest. Märge menetluse taastamise kohta tehakse kajale.

 (2) Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et pool ei vastanud tähtaegselt kirjalikult kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

 (3) Kui eelmenetluses tehtud tagaseljaotsuse peale esitatud kajal puuduvad käesoleva paragrahvi lõikes 2 nõutud lisad, annab kohus kaja esitanud poolele tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja jätab seniks kaja käiguta. Kaja käiguta jätmisel teatab kohus, mida on vaja kajale lisada. Tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel jäetakse kaja määrusega läbi vaatamata ja tagastatakse.

 (4) Menetluse taastamisega seotud kulud kannab kaja esitaja. Kui kaja esitaja ei maksa eelnevalt kohtu arvele menetluse taastamisega seotud kulude katteks kohtu määratud rahasummat, annab kohus kaja esitajale tähtaja kulude tasumiseks ja jätab seniks kaja käiguta. Kui kaja esitaja kohtu määratud rahasummat tähtpäevaks ei tasu, jätab kohus määrusega kaja läbi vaatamata ja tagastab selle.

 (5) Kui kaja esitajal oli istungile ilmumata jätmiseks seaduslik takistus, ei pea ta käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kulusid kandma.

 (6) Määruse peale, millega kaja läbi vaatamata jäeti, võib esitada erikaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale erikaebuse kohta ei saa edasi kaevata.

§ 204. Taastatud menetluse jätkamine

 (1) Menetluse taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu ja seda ei täideta.

 (2) Taastatud menetlus jätkub samas kohtus sealt, kus menetlus pooleli jäi.

 (3) Kui pool taastatud menetluses kohtusse ei ilmu ja tema vastu tehakse uus tagaseljaotsus, ei ole tal enam õigust kaja esitada.

§ 205. Apellatsioonkaebus tagaseljaotsuse peale

 (1) Pool, kelle kohalolekuta tagaseljaotsus tehti, ei saa selle otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, vaid võib esitada kaja. Pool, kelle kohalolekul tehti tagaseljaotsus, võib esitada apellatsioonkaebuse.

 (2) Kui pärast menetluse taastamist tehakse sama poole kahjuks uus tagaseljaotsus, võib see pool uue otsuse peale esitada apellatsioonkaebuse.

 (3) Kui üks pool on esitanud kaja ja teine pool on esitanud apellatsioonkaebuse, vaadatakse asi läbi menetluse taastamise korras tagaseljaotsuse teinud kohtus.

§ 206. Seaduslik takistus

 (1) Seaduslikuks takistuseks on isiku enda haigestumine või lähedase isiku ootamatu raske haigus, mis ei võimalda isikul ilmuda kohtusse kutsele märgitud tähtpäevaks või teha muud menetluses kohustuslikku toimingut.

 (2) Muu kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjuse võib kohus lugeda seaduslikuks takistuseks protsessiosalise taotlusel.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud seadusliku takistuse esinemise kohta esitab isik kohtule vastava tõendi. Tõendi vormi ja väljaandmise korra kehtestab sotsiaalminister.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 207. Menetluse taastamine seadusliku takistuse korral

 (1) Kui hagi jäeti läbi vaatamata seetõttu, et hageja ei ilmunud istungile, kuid tal oli puudumiseks seaduslik takistus, millest hageja ei saanud õigeaegselt kohtule teatada, on tal õigus 30 päeva jooksul hagi läbi vaatamata jätmisest taotleda, et sama kohus asjas menetluse taastaks. Kui kohus menetluse taastab, teeb kohus taotlusele selle kohta märke.

 (2) Kui hageja ei ole tõendanud seadusliku takistuse olemasolu ega sellest teatamise võimatust, siis menetlust ei taastata. Menetluse taastamata jätmise määruse peale võib esitada erikaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale erikaebuse kohta ei saa edasi kaevata.

§ 208. Teiste protsessiosaliste kohtuistungilt puudumine

  Kui kohtukutsele vaatamata ei ilmu kohtusse protsessiosaline, kes ei ole pool, ei takista see asja läbivaatamist.

§ 209. Kohtuistungilt loata lahkumine

  Kui protsessiosaline kohtu loata kohtuistungilt lahkub, ei takista see asja läbivaatamist. Omavoliliselt kohtuistungilt lahkunud protsessiosalist võib kohus trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist.

§ 210. Kohtusse ilmumata jätmise tagajärjed

 (1) Kui protsessiosaline, kes on kohtusse kutsumisest teadlik, seadusliku takistuseta eelistungilt või kohtuistungilt puudub, võib kohus teda trahvida. Kui kohtusse ilmumata jätnud protsessiosaline tõendab, et ilmumata jäämiseks oli seaduslik takistus, võib ta taotleda trahvist vabastamist.

 (2) Seadusliku takistuseta kohtusse ilmumata jäänud protsessiosalise suhtes võib kohaldada sundtoomist.

27. peatükk KOHTUMÄÄRUS 

§ 211. Määruse tegemine

 (1) Kohtumäärus on kohtulahend, millega asja sisuliselt ei otsustata.

 (2) Kohtumääruse teeb kohtunik ainuisikuliselt. Kui kohus teeb määruse kohtuistungil, kus kohtu koosseisus on ka rahvakohtunikud, tehakse määrus kollegiaalselt, juhindudes käesoleva seadustiku §-s 16 sätestatust.

 (3) Eel- ja kohtuistungil võib kohus teha suulise või kirjaliku määruse. Suuline määrus tehakse kohe teatavaks ja protokollitakse. Kui kohtumääruse peale võib seaduse kohaselt edasi kaevata, tuleb määrus teha kirjalikult.

 (4) Eel- või kohtuistungil tehtud kirjaliku määruse teeb kohus kohe teatavaks. Kui määruse tegemine ja vormistamine nõuab enam aega, võib kohus selle avalikult teatavakstegemise kümneks päevaks edasi lükata. Sel juhul teatab kohus protsessiosalistele, millal määrus istungil kuulutatakse või kohtu kantselei kaudu teatavaks tehakse.

 (5) Määrus, mida kohus ei tee eel- või kohtuistungil, tehakse kirjalikult.
[RT I 2002, 64, 390 - jõust. 29.07.2002]

§ 212. Määruse sisu

 (1) Kirjalikus määruses märgitakse:
 1) kohtu nimi;
 2) määruse tegemise aeg ja koht;
 3) pooled, nende esindajad ja vaidluse ese;
 4) mille kohta määrus tehakse;
 5) põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti seadus, millest kohus juhindus;
 6) resolutsioon;
 7) määruse peale edasikaebamise kord ning tähtaeg.

 (2) Suuline määrus peab sisaldama käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4-6 loetletud andmeid.

28. peatükk MENETLUSE PEATAMINE 

§ 213. Menetluse peatamise alused

 (1) Kohus peatab menetluse:
 1) poolena osaleva füüsilise isiku surma korral, kui vaieldav õigussuhe võimaldab õigusjärglust, samuti juriidilise isiku lõppemise korral õigusjärglusega;
 2) kui pool kaotab tsiviilprotsessiteovõime;
 3) asja läbivaatamise võimatusel enne teise asja lahendamist, mis on läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluses, kriminaal- või haldusmenetluses;
 4) kui asja menetlemiseks vajalikud dokumendid tuleb kätte anda välisriigis;
 5) kui ilmneb, et sama hagi on esitatud ka mõne välisriigi kohtusse ja välisriigi kohtu otsus on Eestis tunnustatav.

 (2) Kohus võib menetluse peatada:
 1) poole raske haigestumise korral, kui haigus pole krooniline;
 2) poole pikaajalise töö- või ärialase lähetuse korral, kui tema kohalolekuta ei saa asja lahendada;
 3) kui mõlemad pooled seda taotlevad;
 4) Riigikohtu menetluses oleva põhiseaduslikkuse järelevalve asja lahendamise ajaks, kui see võib mõjutada tsiviilasjas kohaldamisele kuuluva õigustloova akti kehtivust.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 214. Menetluse peatamise tähtajad

  Menetlus peatatakse käesoleva seadustiku:
 1) paragrahvi 213 lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul kuni õigusjärglase kindlakstegemiseni;
 2) paragrahvi 213 lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul kuni piiratud teovõimega isikule eestkostja määramiseni;
 3) paragrahvi 213 lõike 1 punktis 3 nimetatud juhtudel tsiviilkohtumenetluses, kriminaal- või haldusmenetluses tehtud kohtuotsuse jõustumiseni või kuni asja halduskorras lahendamiseni;
 4) paragrahvi 213 lõike 1 punktis 4 nimetatud juhul kuni kostjale dokumentide kätteandmiseni;
 5) paragrahvi 213 lõike 1 punktis 5 nimetatud juhul kuni selgub, millise riigi kohtu pädevusse asja lahendamine kuulub;
 6) paragrahvi 213 lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul kuni poole tervenemiseni;
 7) paragrahvi 213 lõike 2 punktis 2 nimetatud juhul kuni poole lähetusest tagasipöördumiseni;
 8) paragrahvi 213 lõike 2 punktis 3 nimetatud juhul poolte avalduses märgitud ajani;
 9) paragrahvi 213 lõike 2 punktis 4 nimetatud juhul kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 215. Edasikaebamine menetluse peatamise määruse peale

  Menetluse peatamise määruse peale võib esitada erikaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale erikaebuse kohta ei või edasi kaevata.

§ 216. Menetluse uuendamine

  Menetlus uuendatakse protsessiosalise taotlusel või kohtu algatusel pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Menetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi.

29. peatükk MENETLUSE LÕPETAMINE 

§ 217. Menetluse lõpetamise alused

  Kohus lõpetab menetluse, kui:
 1) asi ei kuulu kohtu pädevusse tsiviilkohtumenetluse korras läbivaatamiseks;
 2) kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade seadusega kehtestatud eelneva kohtuvälise lahendamise korrast ja seda korda ei saa enam rakendada;
 3) samade poolte vaidluses sama hagieseme üle samal alusel on jõustunud kohtuotsus või üürikomisjoni otsus või kohtumäärusega on hagist loobumine vastu võetud või poolte kokkulepe kinnitatud;
 4) hageja loobus hagist ja kohus võtab loobumise vastu;
 5) pooled sõlmisid kokkuleppe ja kohus kinnitab selle;
 6) pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada;
 7) pärast asjas pooleks oleva füüsilise isiku surma vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust või juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta;
 8) pooled on sõlminud õiguskantsleri kinnitatud kokkuleppe vaidluses sama hagieseme üle samal alusel.
[RT I 2003, 23, 140 - jõust. 01.01.2004]

§ 218. Menetluse lõpetamise kord

 (1) Kohus lõpetab menetluse määrusega. Vajaduse korral peab kohus menetluse lõpetamise otsustamiseks kohtuistungi.

 (2) Kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 217 punktides 4, 5 ja 6 nimetatud alustel kohtuistungit pidamata, selgitab kohus käesoleva seadustiku §-s 10 sätestatud juhul eelnevalt vastavale protsessiosalisele protsessitoimingu tagajärgi.

 (3) Enne menetluse lõpetamise otsustamist teatab kohus kostjale hagist loobumise avalduse esitamisest, andes kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib kohtukulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kohtukulud jaotab kohus menetluse lõpetamise määrusega.

 (4) Kui asja menetlus lõpetatakse käesoleva seadustiku § 217 punktis 1 nimetatud alusel, selgitab kohus käesoleva seadustiku §-s 10 sätestatud juhul, kuhu avaldaja võib pöörduda.

§ 219. Menetluse lõpetamise tagajärjed

 (1) Menetluse lõpetamise korral ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel.

 (2) Kui menetluse lõpetamisel ilmnevad käesoleva seadustiku § 149 lõikes 6 tähendatud asjaolud, määrab asja lahendamiseks pädeva kohtu Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu käesoleva seadustiku peatükis 481 sätestatud korras.

§ 220. Edasikaebamine menetluse lõpetamise määruse peale

 (1) Määruse peale, millega asja menetlus on lõpetatud, võib esitada erikaebuse.

 (2) Määruse peale, millega kohus ei lõpeta asja menetlust seetõttu, et ei võta vastu hagist loobumist või ei kinnita poolte kokkulepet, võib esitada erikaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale erikaebuse kohta ei saa edasi kaevata.

30. peatükk AVALDUSE LÄBIVAATAMATA JÄTMINE 

§ 221. Hagi läbivaatamata jätmise alused

 (1) Kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui:
 1) kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade seadusega kehtestatud eelneva kohtuvälise lahendamise korrast ja selle korra rakendamise võimalust ei ole minetatud;
 2) avalduse on esitanud isik, kellel ei ole tsiviilprotsessiteovõimet;
 3) avalduse on huvitatud isiku nimel esitanud isik, kellel ei ole selleks volitust;
 4) kohtu menetluses on asi samade poolte vaidluses sama hagieseme üle samal alusel;
 5) töövaidluskomisjoni menetluses on samade poolte vaidlusasi sama hagieseme üle samal alusel;
 6) hageja kohtu nõudmisele vaatamata ei esita kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldavad kostjale kohtukutse kätte anda või teda ajalehekuulutusega kohtusse kutsuda.

 (2) Kohus võib jätta avalduse läbi vaatamata ka muudel seaduses sätestatud juhtudel.

§ 222. Avalduse läbivaatamata jätmise kord ja tagajärjed

 (1) Kohus jätab avalduse läbi vaatamata määrusega. Määruses märgitakse, kuidas kõrvaldada käesoleva seadustiku §-s 221 nimetatud asja läbivaatamist takistavad asjaolud.

 (2) Pärast takistuste kõrvaldamist, mis tingisid avalduse läbivaatamata jätmise, on isikul õigus uuesti avaldusega kohtusse pöörduda või seaduses sätestatud alusel taotleda menetluse taastamist.

§ 223. Edasikaebamine avalduse läbivaatamata jätmise määruse peale

  Määruse peale, millega kohus jättis avalduse läbi vaatamata, võib esitada erikaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale erikaebuse kohta ei saa edasi kaevata.

31. peatükk KOHTUOTSUS 

§ 224. Kohtu sisuline lahend

  Kohtuotsus on kohtulahend, millega asi sisuliselt otsustatakse.

§ 225. Otsuse tegemine

 (1) Pärast asja läbivaatamist asub kohus otsust tegema.

 (2) Kohus teeb otsuse Eesti Vabariigi nimel.

 (3) Kui kohus lahendab asja kollegiaalselt, tehakse kohtuotsus käesoleva seadustiku §-s 16 sätestatud korras. Kohtunike nõupidamise ajal toimunud arutlusi on keelatud avaldada.

 (4) Kohtuotsuse kuupäev on selle avalikult teatavakstegemise päev.

§ 226. Otsuse teatavakstegemine

 (1) Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kuulutamisega või kantselei kaudu.

 (2) Kohus kuulutab kohtuotsuse kohtusaalis, selgitades otsuse peale edasikaebamise korda ja tähtaega.

 (3) Kui otsuse tegemine ja vormistamine nõuab enam aega, võib kohus otsuse avalikult teatavakstegemise kuni 15 päevaks edasi lükata.

 (4) Kui kohus ei kuulutanud kohtuotsust kohtusaalis samal istungil, teatab ta protsessiosalistele, millal kohtuotsus istungil kuulutatakse või kohtu kantselei kaudu teatavaks tehakse.

§ 227. Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus

 (1) Kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud.

 (2) Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida kohtuistungil uuriti.

 (3) Kui kohus teeb seaduse kohaselt otsuse kohtuistungit pidamata, rajab kohus otsuse asjas kogutud tõenditele.

§ 228. Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused

  Otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist seadust või seaduse alusel antud õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta.

§ 229. Hagi lahendamise piirid

 (1) Kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.

 (2) Asjas, mis ei riiva avalikku huvi, ei või kohus otsust rajada asjaolule, mida pool ise ei ole asja läbivaatamisel esitanud.

§ 230. Otsuse vormistamine

 (1) Otsus vormistatakse kirjalikult ja sellele kirjutavad alla kõik otsuse teinud kohtunikud. Kui otsus tehakse hääletamisega, võib vähemusse jäänud kohtunik esitada eriarvamuse. Sel juhul märgitakse otsuse lõpus, kes kohtunikest jäi eriarvamusele. Eriarvamuse lühike sisu märgitakse pärast allkirju ja sellele kirjutab alla eriarvamusele jäänud kohtunik.

 (2) Enne kohtuotsuse avalikku teatavakstegemist võib kohtuotsuses parandada kirja- ja arvutusvead. Parandused tõestatakse kohtunike allkirjadega.

§ 231. Otsuse sisu

 (1) Otsus koosneb sissejuhatusest, kirjeldavast ja põhjendavast osast ning resolutsioonist.

 (2) Otsuse sissejuhatuses märgitakse otsuse teinud kohtu nimi ja kohtunike nimed, kohtuistungi toimumise aeg, otsuse tegemise aeg ja koht, tsiviilasja number, poolte ja nende esindajate nimed, samuti ka füüsilisest isikust poole isikukood ja elukoht ning juriidilisest isikust poole registrikood.

 (3) Otsuse kirjeldavas osas märgitakse hageja nõue ja selle põhjendus ning kostja vastuväited.

 (4) Otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja väidetega. Kohus peab otsuses kõiki kogutud tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama.

 (5) Otsuse resolutsioonis märgitakse kohtu seisukoht hagi täieliku või osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta, samuti otsuse peale edasikaebamise kord ja tähtaeg. Kui pool taotles, et kohus jaotaks kohtukulud, tuleb resolutsioonis märkida, kuidas kohus kohtukulud jaotab.

 (6) Tagaseljaotsuse ja kostja ��igeksvõtul põhineva otsuse põhjendused võib esitada lihtsustatud vormis.

§ 232. Otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramine

 (1) Kohus võib otsuses kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra, täitmise tähtaja või tähtpäeva, samuti, et otsus pööratakse viivitamata täitmisele või et otsuse täitmine tagatakse.

 (2) Kui seaduse kohaselt kuulub otsus täies ulatuses või mõnes osas viivitamata täitmisele, tuleb seda otsuse resolutsioonis märkida.

§ 233. Otsus, millega muudetakse isikuandmed

  Kui kohtuotsusega muudetakse isikuandmeid, mis seaduse kohaselt kuuluvad registrisse kandmisele, tuleb kohtuotsuse resolutsioonis märkida nii endised kui uued isikuandmed.

§ 234. Vara väljamõistmise otsus

  Vara väljamõistmise otsuses märgib kohus otsuse resolutsioonis, mis asjad on kostjalt hagejale välja mõistetud ja milline on iga asja väärtus.

§ 235. Otsus, millega kohustatakse toiminguks

 (1) Otsuses, millega kostjat kohustatakse tegema toimingut, mis pole seotud asja või raha üleandmisega, võib kohus märkida, et hagejal on õigus teha need toimingud kostja arvel ja nõuda kostjalt sisse vajalikud kulud, kui kostja kindlaksmääratud tähtpäevaks otsust ei täida.

 (2) Kui kohus kohustab otsuses kostjat tegema toimingut, mida saab teha ainult kostja, märgib kohus otsuses tähtaja toimingu tegemiseks.

§ 236. Otsus mitme hageja kasuks või mitme kostja vastu

 (1) Otsuses mitme hageja kasuks märgib kohus, mis osas iga hageja kasuks on nõue rahuldatud. Kui nõue on rahuldatud mitme hageja kasuks solidaarselt, tuleb seda otsuses märkida.

 (2) Otsuses mitme kostja vastu märgib kohus, mis osas iga kostja peab otsust täitma. Kui vastutus on solidaarne, tuleb seda otsuses märkida.

§ 237. Vigade parandamine otsuses

 (1) Pärast otsuse avalikku teatavakstegemist ei saa otsuse teinud kohus seda tühistada või muuta.

 (2) Kohus võib omal algatusel või protsessiosaliste avalduse alusel parandada otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Vead parandab kohus määrusega. Enne määruse tegemist võib kohus protsessiosalised ära kuulata.

 (3) Kohus saadab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määruse kõikidele isikutele, kellele väljastati vigase otsuse ärakiri.

 (4) Otsuse parandamise määruse peale võib esitada erikaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale erikaebuse kohta ei saa edasi kaevata.

§ 238. Täiendav otsus

 (1) Asja otsustanud kohus võib protsessiosalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava otsuse, kui:
 1) nõude osas, mille kohta protsessiosalised esitasid tõendeid ja andsid seletusi, otsust ei tehtud;
 2) kohus, otsustanud tunnustada hageja õigust, on jätnud märkimata väljamõistetud rahasumma suuruse, üleandmisele kuuluva asja või selle väärtuse, samuti toimingu, mida kostja on kohustatud tegema;
 3) kohus ei ole poole taotlusele vaatamata lahendanud kohtukulude jaotamist.

 (2) Täiendava otsuse tegemise avalduse võib esitada kümne päeva jooksul otsuse avalikust teatavakstegemisest. Kohus võib omal algatusel teha täiendava otsuse kümne päeva jooksul otsuse avalikust teatavakstegemisest.

 (3) Täiendava otsuse tegemiseks peab kohus kohtuistungi. Protsessiosalistele teatatakse istungi aeg ja koht, kuid nende kohtuistungilt puudumine ei takista täiendava otsuse tegemist.

 (4) Täiendav otsus on selle kohtuotsuse osa, mille täiendamiseks ta on tehtud.

 (5) Kohtumääruse peale, millega keelduti täiendava otsuse tegemisest, võib esitada erikaebuse.

§ 239. Osaotsus

 (1) Kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet, võib kohus teha neist igaühes eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuetes jätkab kohus menetlust.

 (2) Kui mitme nõude ühine menetlus toimub ühe kostja vastu, ei või kohus teha osaotsust, kui kostja selle vastu põhjendatult vaidleb.

§ 240. Otsuse täitmise pikendamine või ajatamine, täitmise viisi ja korra muutmine

 (1) Poolte varalisest seisundist ja muudest asjaoludest lähtudes võib asja otsustanud kohus määrusega otsuse täitmist pikendada või ajatada, samuti täitmise viisi ja korda muuta, samuti otsuse täitmist tagada.

 (2) Kui kohus on otsuses kindlaks määranud otsuse täitmise viisi ja korra, täitmise tähtaja või tähtpäeva, võib kohus seda muuta üksnes juhul, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud on pärast otsuse jõustumist muutunud.

 (3) Pikendamine, ajatamine, täitmise viisi ja korra muutmine vaadatakse läbi kohtuistungil. Protsessiosalistele teatatakse kohtuistungi aeg ja koht, kuid nende istungilt puudumine ei takista asja lahendamist.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse peale võib esitada erikaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale erikaebuse kohta ei saa edasi kaevata.

§ 241. Kohtuotsuse jõustumine

 (1) Esimese astme kohtu otsus jõustub pärast 10-päevase apellatsioonkaebusest teatamise tähtaja möödumist, kui kaebuse esitamise kavatsusest ei teatatud.

 (2) Esimese astme kohtu otsus jõustub pärast 20-päevase apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödumist, kui kaebuse esitamise kavatsusest teatati, kuid apellatsioonkaebust ei esitatud.

 (3) Kui apellant loobub apellatsioonkaebusest, samuti kui ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse läbi vaatamata käesoleva seadustiku § 322 lõikes 1 nimetatud alusel, jõustub esimese astme kohtu otsus päevast, mil ringkonnakohus määrusega apellatsioonimenetluse lõpetas või kaebuse läbi vaatamata jättis.

 (4) Tagaseljaotsus jõustub pärast 10-päevase kaja või apellatsioonkaebuse esitamisest teatamise tähtaja möödumist, kui kaja ei esitatud või apellatsioonkaebuse esitamisest ei teatatud. Kui tagaseljaotsuse resolutsioon tehti teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded, jõustub tagaseljaotsus pärast 20-päevase kaja esitamise tähtaja möödumist, kui kaja ei esitatud või apellatsioonkaebuse esitamisest ei teatatud.

 (5) Kohtuotsus, millele on tehtud täiendav otsus, jõustub pärast kümne päeva möödumist täiendava otsuse avalikust teatavakstegemisest, kui apellatsioonkaebuse esitamisest ei teatatud.

 (6) Apellatsioonitähtaja ennistamise ja apellatsioonimenetluse uuendamise korral loetakse, et esimese astme kohtu otsus ei ole jõustunud.

 (7) Ringkonnakohtu otsus jõustub pärast kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödumist. Kassatsioonitähtaja ennistamise korral loetakse, et ringkonnakohtu lahend ei ole jõustunud.

 (71) Kui Riigikohtu otsusega jäeti ringkonnakohtu otsus muutmata, jõustub ringkonnakohtu otsus Riigikohtu otsuse jõustumise päevast.

 (8) Kui ringkonnakohtu otsusega jäeti esimese astme kohtu otsus muutmata, jõustub esimese astme kohtu otsus ringkonnakohtu otsuse jõustumise päevast.

 (9) Riigikohtu otsus jõustub otsuse tegemise päevast.

 (10) Pärast esimese astme kohtu otsuse jõustumist teeb selle otsuse teinud esimese astme kohus otsusele jõustumismärke.
[RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]

§ 2411. Jõustunud otsuse avalikustamine Internetis

 (1) Jõustunud kohtuotsus ja -määrus, millega menetlus lõpetatakse, avalikustatakse Internetis kohtu veebilehel.

 (2) Kohtulahendis ei avalikustata menetlusest osavõtva isiku isikukoodi, sünniaega ega elukohta.

 (3) Kohus asendab omaalgatuslikult või andmesubjekti taotlusel kohtulahendis isiku nime initsiaalide või tähemärgiga, kui lahend sisaldab eraelulisi või delikaatseid isikuandmeid või kui lahendi isikuandmetega avalikustamine võib oluliselt kahjustada isiku eraelu puutumatust.

 (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohtulahend võimaldab isiku tuvastamist ka ilma isikuandmeteta, avalikustab kohus omaalgatuslikult või andmesubjekti taotlusel ainult lahendi resolutiivosa või ei avalikusta kohtulahendit.

 (5) Kohus avalikustab omaalgatuslikult või huvitatud isiku taotlusel ainult kohtulahendi resolutiivosa, kui lahend sisaldab teavet, millele on seadusega ette nähtud muu juurdepääsupiirang.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud taotlus esitatakse kohtule enne kohtulahendi tegemist.

 (7) Esimese astme kohtu määruse peale, millega keelduti käesoleva paragrahvi lõigetes 3, 4 ja 5 nimetatud taotluse rahuldamisest, võib taotleja esitada erikaebuse ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse peale, mis on tehtud erikaebuse kohta, ei saa edasi kaevata.

 (8) Määruse peale, millega ringkonnakohus on keeldunud käesoleva paragrahvi lõigetes 3, 4 ja 5 nimetatud taotluse rahuldamisest, võib taotleja esitada erikaebuse Riigikohtule.
[RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]

§ 242. Otsuse jõustumise tagajärjed

 (1) Jõustunud kohtuotsus on kohustuslik asjast osa võtnud pooltele ja kolmandatele isikutele ning nende õigusjärglastele. Jõustunud kohtuotsus on täitmiseks kohustuslik kõigile riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ja nende ametnikele.

 (2) Asjaolusid, mis ühes tsiviilasjas on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega, ei või vaidlustada teises tsiviilasjas, millest võtavad osa samad protsessiosalised või nende õigusjärglased.

 (3) Pärast otsuse jõustumist ei või pooled ja teised asjast osa võtnud protsessiosalised ega nende õigusjärglased esitada kohtusse sama nõuet samal alusel.

 (4) Kui pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, muutuvad maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist.

§ 243. Otsuse täitmine

 (1) Kohtuotsus täidetakse pärast jõustumist. Kohtuotsus täidetakse viivitamata seaduses sätestatud juhtudel, samuti, kui kohus on otsuse viivitamata täitmisele pööranud.

 (2) Kohus võib otsuse täitmise tagamiseks rakendada otsusega hagi tagamise abinõusid.

 (3) Kohtuotsus täidetakse sissenõudja avalduse alusel

 (4) Kohtuotsus täidetakse täitemenetluse seadustikus ( RT I 1993, 49, 693 ; 1997, 43/44, 723 ) sätestatud korras.

 (5) Kui kohus ennistab apellatsiooni- või kassatsioonitähtaja, peatab kohus otsuse täitmise. Kohus ei peata kohtuotsuse täitmist, kui kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele.
[RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]

§ 244. Viivitamatu täitmine

 (1) Viivitamata täidetakse otsus:
 1) elatise väljamõistmises;
 2) palga väljamõistmises, kuid mitte rohkem kui kahe kuu eest;
 3) töötaja tööle ennistamises;
 4) kui kostja võttis hagi õigeks;
 5) renditud vara tagastamises lepingutähtaja möödumisel;
 6) valdajale vara väljamõistmises ebaseaduslikust valdusest;
 61) lapse tagastamise asjas, mis on tehtud lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise 1980. aasta 25. oktoobri Haagi rahvusvahelise konventsiooni alusel;
 7) muudel seaduses ettenähtud juhtudel.

 (2) Kui seaduses on sätestatud otsuse viivitamatu täitmine, ei või kohus otsustada, et otsust viivitamata ei täideta.

 (3) Protsessiosalise taotluse alusel võib kohus pöörata viivitamata täitmisele otsuse:
 1) kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamises;
 2) muudes asjades, kui otsuse täitmisega viivitamine võib tekitada olulist kahju sissenõudjale või viivitamine võib muuta täitmise võimatuks.

 (4) Viivitamata ei saa täitmisele pöörata otsust:
 1) abielu lahutamises ja abielu kehtetuks tunnistamises;
 2) lapse põlvnemise tuvastamises;
 3) lapsendamises.

 (5) Kui otsuses viivitamatut täitmist ei lahendatud, vaadatakse protsessiosalise taotlus otsuse viivitamatuks täitmiseks läbi kohtuistungil ja lahendatakse määrusega. Protsessiosalistele teatatakse kohtuistungi aeg ja koht, kuid nende puudumine ei takista viivitamatu täitmise lahendamist.

 (6) Kohtumääruse peale võib esitada erikaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale erikaebuse kohta ei saa edasi kaevata. Kaebuse esitamine ei peata otsuse viivitamata täitmist.
[RT I 2002, 92, 529 - jõust. 18.11.2002]

§ 245. Otsuse selgitamine

 (1) Otsuse teinud kohus võib protsessiosalise või otsuse täitja avalduse alusel otsust määrusega selgitada, muutmata otsuse sisu.

 (2) Otsust võib selgitada, kui see on veel täitmata ja tähtaeg, mille jooksul võib nõuda otsuse täitmist, ei ole möödunud.

 (3) Otsuse selgitamise avaldus vaadatakse läbi kohtuistungil. Protsessiosalistele teatatakse kohtuistungi aeg ja koht, kuid nende puudumine ei takista avalduse läbivaatamist.

 (4) Kohtumääruse peale võib esitada erikaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale erikaebuse kohta ei saa edasi kaevata.

§ 246. Kohtuotsuste ja -määruste ärakirjade väljasaatmine

 (1) Pool ja teine protsessiosaline võib soovi korral saada kohtuotsuse või -määruse ärakirja pärast kohtulahendi avalikult teatavakstegemist. Kui eraldi dokumendina vormistatud kohtulahend oli tehtud pooli kohtusse kutsumata, saadab kohus pooltele kohtulahendi ärakirja viie päeva jooksul selle tegemisest.

 (2) Kui kohtuotsus sisaldab andmeid, mis käesoleva seadustiku § 8 lõike 1 kohaselt võivad olla aluseks kohtuistungi kinniseks kuulutamiseks, võib protsessiosaline nõuda ka kohtuotsuse väljavõtet. Väljavõte peab sisaldama kohtuotsuse sissejuhatust ja resolutsiooni.

 (3) Kui isik kutsuti kohtusse ajalehekuulutusega, kuid ta kohtusse ei ilmunud ja asi lahendati tema kohalolekuta, tuleb kohtuotsuse resolutsioon avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.

 (4) Kui kohtuotsusega muudetakse registrisse kantavaid isikuandmeid, saadab kohus kohtuotsuse ärakirja registripidajale.

  2. Hagita menetlus

32. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 247. Hagita asjad

 (1) Hagita asjad on:
 1) isiku surnuks tunnistamine ja isiku surmaaja tuvastamine;
 2) isiku teadmata kadumise fakti tuvastamine ja teadmata kadunud isiku varale hoolduse seadmine;
 3) eestkostja määramine;
 4) lapsendamine;
 5) alaealise piiratud teovõime laiendamine;
 6) isikust põlvnemise tuvastamine pärast tema surma;
 7) pärandi hoiumeetmete rakendamine;
 8) väljakutsemenetlus;
 9) lapse tagastamise otsustamine lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise 1980. aasta 25. oktoobri Haagi rahvusvahelise konventsiooni alusel;[Punkt 10 jõustub 1. 03. 2005]
 10) väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise otsustamine ning väljaspool kohtumenetlust riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramine vastavalt riigi õigusabi seadusele.

 (2) Kohus vaatab hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mis kuuluvad läbivaatamisele hagita menetluses.
[RT I 2004, 56, 403 - jõust. 01.03.2005]

§ 248. Avaldus hagita menetluses

  Avaldus hagita menetluses peab vastama hagiavalduse sisu ja vormi nõuetele.

§ 249. Hagita asjade läbivaatamine

 (1) Hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

 (11) Lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise 1980. aasta 25. oktoobri Haagi rahvusvahelise konventsiooni alusel esitatud avalduse menetlusse võtmise otsustab kohus kolme päeva jooksul avalduse esitamisest arvates ja teeb võimaluse korral otsuse kuue nädala jooksul avalduse esitamisest arvates.

 (2) Avalduse hagita asjas vaatab kohus läbi kohtuistungil avaldaja ja huvitatud isiku osavõtul. Kohus kaasab kõik asjast huvitatud isikud ka juhul, kui avaldaja ei ole nende kaasamist taotlenud.

  [Lõige 21 jõustub 1. 03. 2005]

 (21) Väljaspool kohtumenetlust esitatud riigi õigusabi taotlus vaadatakse läbi ja määratakse riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea asja otsustamiseks vajalikuks kohtuistungi korraldamist.

 (3) Avaldusele vastuväidete puudumine ei võta kohtult kohustust kontrollida, kas avaldus vastab seadusele ja on tõendatud. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel avaldaja kulul.

 (4) Kui ringkonnakohus leiab, et kohtu algatusel kogutud tõendid ei olnud tarvilikud, jäetakse tõendite kogumise kulud riigi kanda.
[RT I 2004, 56, 403 - jõust. 01.03.2005]

§ 250. Kohtuotsuse peale edasikaebamine

 (1) Kohtuotsuse peale, millega kohus ei rahuldanud hagita asjas esitatud avaldust, võib avaldaja edasi kaevata.

 (2) Kohtuotsuse peale, millega kohus hagita asjas esitatud avalduse rahuldas, võib edasi kaevata avaldaja, asjasse kaasatud huvitatud isik ja isik, keda asjasse ei kaasatud, kuid kelle õigusi ja kohustusi kohtuotsus puudutab.

 (3) Hagita asjas tehtud kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniteadet ei ole vaja esitada.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjasse kaasamata isik, kes 30 päeva jooksul kohtuotsusest teada ei saanud, võib taotleda kohtuvea parandamist.

33. peatükk SURNUKS TUNNISTAMINE, TEADMATA KADUMISE FAKTI TUVASTAMINE JA TEADMATA KADUNUD ISIKU VARALE HOOLDUSE SEADMINE 
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 251. Avalduse esitamine

  Isiku surnuks tunnistamise, isiku teadmata kadumise fakti tuvastamise või teadmata kadunud isiku varale hoolduse seadmise avalduse esitab huvitatud isik kohtule oma elu- või asukoha järgi.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 252. Avalduse sisu

 (1) Avalduses märgitakse, miks avaldaja on huvitatud isiku surnuks tunnistamisest, isiku teadmata kadumise fakti tuvastamisest või teadmata kadunud isiku varale hoolduse seadmisest.

 (2) Avalduses tuleb märkida asjaolud, mis põhjendavad isiku surnuks tunnistamist, isiku teadmata kadumise fakti või teadmata kadunud isiku varale hoolduse seadmist.

 (3) Teadmata kadunud isiku varale hoolduse seadmise avalduses tuleb märkida isik, kelle seadmist hooldajaks soovitakse.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 253. Toimingud eelmenetluses

 (1) Eelmenetluses selgitab kohus välja isikud, kes võivad anda andmeid teadmata kadunu kohta, samuti selgitab välja, kas teadmata kadunu või äraolija kohta on andmeid tema viimases teadaolevas töö- või elukohas.

 (2) Avaldaja nõudel võib kohus määrata kohtumenetluse ajaks teadmata kadunu vara valitsemiseks hooldaja.

 (3) Pärast isiku surnuks tunnistamise avalduse saamist avaldab kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsub üles igaüht andma kohtule andmeid isiku kohta, kelle surnuks tunnistamist taotletakse.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 254. Kohtuotsus

 (1) Kohus tunnistab isiku surnuks, tuvastab isiku teadmata kadumise fakti või seab teadmata kadunud isiku varale hoolduse kohtuotsusega.

 (2) [Kehtetu - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

 (3) Isiku surnuks tunnistamise otsuse ärakirja saadab kohus kümne päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele isiku surmaakti koostamiseks.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 255. Isiku ilmumise või viibimiskoha teadasaamise tagajärjed

 (1) Teadmata kadumise fakti tuvastamise otsuse või teadmata kadunud isiku varale hoolduse seadmise otsuse tühistamise avalduse võib esitada taasilmunud isik või teine asjast huvitatud isik kohtule oma elu- või asukoha järgi.

 (2) Surnuks tunnistamise tühistamise avalduse võib esitada taasilmunud isik või teine asjast huvitatud isik kohtule oma elu- või asukoha järgi.

 (3) Avalduses märgitakse asjaolud, mis kinnitavad isiku taasilmumist, samuti andmed elusoleku või viibimiskoha kohta.

 (4) Kohus saadab isiku surnuks tunnistamise tühistamise otsuse ärakirja perekonnaseisuasutusele kümne päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Isiku surnuks tunnistamise tühistamise kohtuotsus on surmaakti tühistamise aluseks.

 (5) Isiku surnuks tunnistamise, teadmata kadumise fakti tuvastamise või teadmata kadunud isiku varale hoolduse seadmise otsuse tühistamise otsuse ärakirja saadab kohus sellele kohtule, kelle otsus tühistati.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 2551. Surmaaja tuvastamine

 (1) Surmaaja tuvastamise avalduse esitab huvitatud isik kohtule oma elu- või asukoha järgi.

 (2) Avaldusele tuleb lisada andmed, mis tõendavad isiku surma. Samuti tuleb lisada andmed, mis võimaldavad kohtul teha kindlaks isiku surmaaja.

 (3) Eelmenetluses selgitab kohus välja asjaolud, mis võivad anda informatsiooni isiku surmaaja kohta. Kohus lahendab asja otsusega.

 (4) Otsuse ärakiri saadetakse kümne päeva jooksul alates jõustumisest perekonnaseisuasutusele. Otsus on surmaakti väljaandmise aluseks.

 (5) Käesoleva paragrahvi sätteid kohaldatakse vastavalt ka surnuks tunnistatud isiku surmaaja muutmisel.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

34. peatükk PIIRATUD TEOVÕIMEGA TÄISEALISELE ISIKULE EESTKOSTJA MÄÄRAMINE 
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 256. Avalduse esitamine

 (1) Täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise avalduse võib kohtule esitada piiratud teovõimega isiku täisealine laps, vanem või eestkosteasutus, samuti abikaasa, kes elab koos piiratud teovõimega isikuga.

 (2) Avaldus esitatakse piiratud teovõimega isiku elukoha järgi.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 257. Avalduse sisu

  Avalduses märgitakse:
 1) kuidas eestkostja määramine puudutab avaldaja huve;
 2) asjaolud, mis on seaduse kohaselt eestkostja määramise aluseks;
 3) soovitava eestkostja isik ja tema kirjalik nõusolek;
 4) piiratud teovõimega isiku arvamus talle eestkostja määramise ning eestkostja isiku kohta, kui piiratud teovõimega isiku vaimne seisund seda võimaldab.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 258. Toimingud eelmenetluses

 (1) Kui kohtul on andmeid isiku vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire kohta, määrab kohus eelmenetluses kohtupsühhiaatriaekspertiisi. Isik, kelle suhtes ekspertiis on määratud, on kohustatud eksperdi juurde ilmuma.

 (2) Kui isik, kelle suhtes määrati ekspertiis, ei ilmu eksperdi juurde, võib kohus pärast psühhiaatri arvamuse ärakuulamist kohaldada isiku eksperdi juurde toimetamiseks sundtoomist.

 (3) Kohtu korraldusel kogub ja esitab eestkosteasutus kohtule eestkoste seadmiseks vajalikud andmed. Eestkosteasutus annab arvamuse, keda määrata eestkostjaks.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 259. Avalduse läbivaatamine

  Eestkostja määramise avaldus vaadatakse läbi avaldaja ja eestkosteasutuse osavõtul. Kui piiratud teovõimega isiku vaimne seisund seda võimaldab, kutsutakse ta kohtuistungile.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 260. Kohtuotsus

 (1) Kohus määrab piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja kohtuotsusega.

 (2) Kohtuotsuses märgitakse isik, kellele eestkostja määratakse, selle isiku registrisse kantavad isikuandmed ja eestkostjaks määratud isik ning tema registrisse kantavad isikuandmed.

 (3) Kohtuotsuses märgitakse, kas ja milliseid tehinguid saab piiratud teovõimega isik teha ilma eestkostja nõusolekuta.

 (4) Kui kohus määrab eestkostja täisealisele isikule selliselt, et isik ei või iseseisvalt tehinguid teha või eestkostja ülesannete ringi vastavalt laiendatakse, tunnistab kohus isiku kohtuotsusega ühtlasi valimisõiguse osas teovõimetuks, mille tagajärjel kaotab see isik valimisõiguse.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 261. [Kehtetu - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 262. Eestkostja volituse lõpetamine

 (1) Avalduse eestkostja volituse lõpetamiseks esitab eestkosteasutus kohtule eestkostetava elukoha järgi.

 (2) Avalduses märgitakse eestkostja volituse lõpetamise alus.

 (3) Avaldus vaadatakse läbi kohtuistungil eestkosteasutuse ja eestkostja osavõtul.

 (4) Kohus lõpetab eestkostja volituse kohtuotsusega.

§ 263. Eestkostja määramise otsuse tühistamine selle aluse äralangemise tõttu

 (1) Eestkostja määramise otsuse tühistamise avalduse võib esitada eestkostetav ise, eestkostja, eestkosteasutus või asjast huvitatud isik.

 (2) Avalduses tuleb märkida asjaolud, mis kinnitavad, et on ära langenud eestkostja määramise alused. Kohus võib asjaolude äralangemise tuvastamiseks määrata kohtupsühhiaatriaekspertiisi.

 (3) Avalduse vaatab kohus läbi eestkostetava, eestkostja, eestkosteasutuse ja avaldaja osavõtul.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

35. peatükk ALAEALISELE ISIKULE EESTKOSTJA MÄÄRAMINE 

§ 264. Avalduse esitamine

  Avalduse alaealisele isikule eestkostja määramiseks esitab eestkosteasutus kohtule alaealise isiku elukoha järgi.

§ 265. Avalduse sisu

 (1) Avalduses märgitakse:
 1) isik, kellele eestkostja määramist taotletakse;
 2) isik, keda eestkostjaks soovitakse määrata;
 3) andmed, mis võimaldavad kohtul otsustada eestkoste seadmise vajalikkuse ja isiku sobivuse kohta olla eestkostja.

 (2) Kui laps, kellele eestkostja määratakse, on vähemalt 7-aastane, märgitakse avalduses, kas laps soovib avalduses märgitud isikut eestkostjaks.

 (3) Avaldusele lisatakse selle isiku kirjalik nõusolek, kelle eestkostjaks määramist soovitakse.

§ 266. Avalduse läbivaatamine

 (1) Avalduse alaealisele eestkostja määramiseks vaatab kohus läbi avaldaja ning isiku osavõtul, kelle eestkostjaks määramist soovitakse.

 (2) Lapse soovi selgitamiseks eestkostjaks soovitava isiku suhtes võib kohus vähemalt 7-aastase lapse kutsuda kohtuistungile.

§ 267. Kohtuotsus

 (1) Eestkoste seadmise kohtuotsuse resolutsioonis märgitakse isik, kelle üle eestkoste seatakse, ja tema registrisse kantavad isikuandmed, samuti isik, kes määratakse eestkostjaks, ja tema registrisse kantavad isikuandmed.

 (2) Eestkoste seadmise kohtuotsus annab eestkostjaks määratud isikule eestkostja volituse.

§ 268. Eestkostja volituse lõpetamine

 (1) Avalduse eestkostja volituse lõpetamiseks esitab eestkosteasutus kohtule eestkostetava elukoha järgi.

 (2) Avalduses märgitakse eestkostja volituse lõpetamise alus.

 (3) Avaldus vaadatakse läbi eestkosteasutuse ja eestkostja osavõtul. Vähemalt 7-aastase lapse võib kohus kutsuda kohtuistungile, kui see on lapse huvides.

 (4) Kohus lõpetab eestkostja volituse kohtuotsusega.

§ 269. Eestkoste lõpetamine

 (1) Eestkoste lõpetamise avalduse esitab eestkostja või eestkosteasutus kohtule eestkostetava elukoha järgi.

 (2) Avalduses märgitakse eestkoste lõpetamise alus.

 (3) Avaldus vaadatakse läbi eestkosteasutuse ja eestkostja osavõtul.

 (4) Kohus lõpetab eestkoste kohtuotsusega.

36. peatükk LAPSENDAMINE 

§ 270. Avalduse esitamine

  Lapsendamise avalduse esitab lapsendada sooviv isik kohtule lapsendatava elukoha järgi.

§ 271. Avalduse sisu

 (1) Avalduses märgitakse isiku nimi, keda soovitakse lapsendada, tema sünniaasta, -kuu ja -päev, samuti andmed tema vanemate kohta. Kui lapsendada sooviv isik tahab muuta lapse nime, peab ta seda avalduses märkima.

 (2) Lapsendada sooviv isik märgib avalduses oma sünniaasta, -kuu ja -päeva, samuti asjaolud, mis kinnitavad, et ta on suuteline last kasvatama, tema eest hoolitsema ja teda ülal pidama.

 (3) Kui lapsendada sooviv isik on abielus, lisab ta avaldusele abikaasa kirjaliku nõusoleku lapsendamiseks. Abikaasa kirjalikku nõusolekut ei ole vaja esitada, kui abikaasade abielusuhted on lõppenud ja nad elavad lahus, samuti kui teine abikaasa on teadmata kadunud või talle on piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja. Kui teine abikaasa on teadmata kadunud või talle on määratud eestkostja, tuleb avaldusele lisada selle kohta jõustunud kohtuotsus.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 272. Toimingud eelmenetluses

 (1) Kohus teeb lapsendamise otsustamiseks vajalike andmete kogumiseks ja kohtule esitamiseks korralduse eestkosteasutusele lapse elukoha järgi.

 (2) Eestkosteasutus esitab kohtule lapsendatava vanemate kirjaliku nõusoleku lapsendamiseks või eestkostja kirjaliku nõusoleku, kui laps on eestkoste all, samuti andmed lapsendatava tervise ja selle kohta, kas lapsendada sooviv isik on lapse tervisest ja arengust teadlik. Kui lapsendatava vanemalt on vanema õigused ära võetud või ta on teadmata kadunud või kui talle on piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja, tuleb esitada selle kohta jõustunud kohtuotsus.

 (3) Eestkosteasutus esitab kohtule andmed lapsendada sooviva isiku tervise, varalise seisundi ja eluaseme kohta ning arvamuse selle kohta, kas lapsendada sooviv isik on suuteline last kasvatama, tema eest hoolitsema ja teda ülal pidama.

 (4) Eestkosteasutus esitab kohtule vähemalt 7-aastase lapse nõusoleku lapsendamiseks, kui seaduse kohaselt tuleb lapselt nõusolekut küsida, samuti nime muutmiseks, kui lapsendada sooviv isik tahab lapse nime muuta.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 273. Avalduse läbivaatamine

 (1) Lapsendamise avaldus vaadatakse läbi kinnisel kohtuistungil avaldaja ja eestkosteasutuse osavõtul. Avaldaja peab kohtuistungist isiklikult osa võtma.

 (2) Kaalukatel põhjustel võib kohus asja läbi vaadata avaldaja isikliku osavõtuta. Sel juhul peab avaldaja esindaja esitama kohtule volikirja, milles on märgitud esindaja volitus esindada lapsendada soovivat isikut selle lapse lapsendamisel.

 (3) Kohus võib kutsuda vähemalt 7-aastase lapse kohtuistungile, kui ta soovib kontrollida lapse nõusolekut lapsendamiseks.

§ 274. Kohtuotsus

 (1) Lapsendamise kohtuotsuse resolutsioonis märgitakse lapsendatu nimi ja tema teised registrisse kantavad isikuandmed, tema ees- ja perekonnanime muutmisel uus ees- ja perekonnanimi, samuti lapsendaja nimi ja tema teised registrisse kantavad isikuandmed.

 (2) Kohus saadab lapsendamise kohtuotsuse ärakirja pärast otsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus lapsendatu sünniakt asub. Kohtuotsus on aluseks muudatuste tegemiseks lapsendatu sünniakti.

37. peatükk ALAEALISE PIIRATUD TEOVÕIME LAIENDAMINE 
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 275. Alaealise piiratud teovõime laiendamise avaldus

 (1) Vähemalt 15-aastane alaealine esitab avalduse enda piiratud teovõime laiendamiseks elukohajärgsele kohtule.

 (2) Avalduses märgitakse andmed, mis on alaealise piiratud teovõime laiendamise eelduseks, ja nimetatakse tehingud, mille tegemiseks alaealise piiratud teovõimet soovitakse laiendada.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 276. Avalduse läbivaatamine

  Kohus vaatab avalduse istungil läbi alaealise, tema vanemate või eestkostja ning eestkosteasutuse osavõtul. Alaealise vanemate või eestkostja mõjuva põhjuseta kohtusse mitteilmumise korral võib kohus avalduse läbi vaadata nende osavõtuta.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 277. Kohtuotsus

 (1) Kohus laiendab alaealise piiratud teovõimet kohtuotsusega.

 (2) Kohus märgib otsuses, milliseid tehinguid võib alaealine iseseisvalt teha.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 2771. Alaealise piiratud teovõime laiendamise otsuse tühistamine

 (1) Alaealise piiratud teovõime laiendamise otsuse tühistamise avaldus esitatakse alaealise elukohajärgsele kohtule. Avalduse võib esitada alaealine, kelle piiratud teovõimet laiendati või tema seaduslik esindaja või muu huvitatud isik.

 (2) Avalduses tuleb märkida asjaolud, mis on alaealise piiratud teovõime laiendamise tühistamise aluseks.

 (3) Kohus lahendab asja istungil, kohaldades vastavalt käesoleva seadustiku paragrahve 276 ja 277.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

38. peatükk PÕLVNEMISE TUVASTAMINE ISIKUST PÄRAST TEMA SURMA 

§ 278. Põlvnemise tuvastamise avaldus

 (1) Avalduse alaealise põlvnemise tuvastamiseks isast, kes on surnud, võib esitada lapse ema, eestkostja või eestkosteasutus.

 (2) Avalduse täisealise põlvnemise tuvastamiseks isast, kes on surnud, võib esitada üksnes isik, kes enda põlvnemise tuvastamist taotleb.

 (3) Avaldus esitatakse kohtule selle isiku elukoha järgi, kelle põlvnemise tuvastamist taotletakse.

 (4) Avalduses märgitakse asjaolud, mille alusel võib isaks pidada isikut, kellest põlvnemist tuvastatakse.

§ 279. Avalduse läbivaatamine

 (1) Kohus vaatab põlvnemise avalduse läbi avaldaja osavõtul.

 (2) Kohus kaasab asjasse:
 1) selle isiku vanemad, abikaasa ja täisealised lapsed, kellest põlvnemise tuvastamist taotletakse;
 2) eestkosteasutuse, kui avalduse oli esitanud alaealise lapse ema või eestkostja.

§ 280. Kohtuotsus

 (1) Kohus tuvastab põlvnemise kohtuotsusega.

 (2) Kohtuotsuse resolutsioonis märgitakse selle isiku nimi ja tema teised registrisse kantavad isikuandmed, kelle põlvnemine tuvastati, samuti selle isiku nimi ja tema teised registrisse kantavad isikuandmed, kellest põlvnemine tuvastati.

 (3) Kohus saadab põlvnemise tuvastamise kohtuotsuse ärakirja pärast otsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub. Kohtuotsus on aluseks muudatuste tegemiseks lapse sünniakti.

39. peatükk PÄRANDI HOIUMEETMED 

§ 281. Hoiumeetmete rakendamise avaldus

 (1) Pärandvara hoiumeetmete rakendamise avalduse võib esitada notar, pärija, pärandi hooldaja, testamenditäitja, pärandaja võlausaldaja, pärandisse kuuluva vara ühis- või kaasomanik või muu huvitatud isik kohtule pärandi avanemise koha järgi. Kui pärand avanes välismaal, pärandvara aga asub Eestis, võib avalduse esitada kohtule vara asukoha järgi.

 (2) Avalduses märgitakse pärandvara koosseis ja asukoht ning põhjendus, miks pärandvara hoiumeetmete rakendamine on vajalik, samuti, millise vara suhtes ja millise hoiumeetme rakendamist soovitakse.

 (3) Kui soovitakse, et kohus nimetaks pärandvara valitsemiseks hooldaja, tuleb avalduses märkida, kelle nimetamist hooldajaks soovitakse.

 (4) Kohus võib määrusega kohustada avaldajat tasuma pärandvara hoiumeetmete rakendamise kulude katteks kohtu arvele kohtu määratud rahasumma, kui on alust eeldada, et pärandvara selleks ei jätku. Määruse peale võib esitada erikaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale erikaebuse kohta ei saa edasi kaevata.

§ 282. Avalduse läbivaatamine

  Avalduse pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks vaatab kohus läbi avaldaja ning isiku osavõtul, kelle nimetamist pärandi hooldajaks soovitakse. Avalduse läbivaatamisele kaasatakse teised huvitatud isikud, kelle õigusi ja kohustusi avaldus puudutab.

§ 283. Hoiumeetmete rakendamise määrus

 (1) Kohus otsustab hoiumeetmete rakendamise, samuti pärandi hooldaja nimetamise määrusega.

 (2) Hoiumeetmete rakendamise määrus täidetakse viivitamata.

 (3) Käesoleva seadustiku § 281 lõikes 1 nimetatud isiku või täituri avalduse alusel võib kohus hoiumeetmeid muuta või tühistada, samuti hooldaja tema kohustustest vabastada.

 (4) Määruse peale võib avaldaja, hooldajaks nimetatud isik, samuti asja kaasatud teised huvitatud isikud esitada erikaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale erikaebuse kohta ei saa edasi kaevata.

§ 284. Hoiumeetmete kulud

 (1) Hoiumeetmete rakendamise vajalikud kulutused makstakse pärandvarast. Kohtu korraldusel võib hoiumeetmete rakendamise kulutuste katteks pärandvara müüa. Kui pärandvarast ei jätku hoiumeetmete rakendamise kulutuste katteks, makstakse need käesoleva seadustiku § 281 lõikes 4 nimetatud rahasummast. Avaldaja poolt kohtu arvele tasutud rahasummast järelejäänud raha tagastatakse avaldajale.

 (2) Kohtumääruse peale hoiumeetmete rakendamise kulutuste hüvitamise kohta võib pärija, annakusaaja, pärandi hooldaja, pärandaja võlausaldaja, samuti testamenditäitja esitada erikaebuse.

§ 285. Pärandvara nimekiri

  Kohus võib kohustada pärandvara hooldajat esitama kohtule määratud tähtpäevaks pärandvara nimekirja, milles on märgitud kõik pärandi avanemise ajal olemasolevad päritavad asjad, õigused ja kohustused, samuti asjade kirjeldus ja väärtus. Nimekirja koostamise juures võivad viibida huvitatud isikud.

§ 286. Loa andmine kinnisasja müügiks

 (1) Avalduse pärandvarasse kuuluva kinnisasja võõrandamiseks loa saamiseks võib pärandi hooldaja esitada kohtule, kes pärandi hoiumeetme rakendas.

 (2) Loa andmise otsustab kohus määrusega. Määruse peale võib pärija, pärandi hooldaja, testamendi täitja, pärandaja võlausaldaja, selle kinnisasja kaas- või ühisomanik, samuti annakusaaja esitada erikaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale erikaebuse kohta ei saa edasi kaevata.

§ 287. Pärandi hooldaja aruanne

 (1) Hooldamise lõpetamisel esitab pärandi hooldaja kohtule aruande. Kohus võib pärandi hooldajalt aruannet nõuda ka enne hooldamise lõpetamist. Pärijal ja annakusaajal on õigus esitatud aruandega tutvuda.

 (2) Aruandes märgitakse esialgne pärandvara koosseis, väljamaksed pärandvarast, samuti sissetulekud tulutoovast pärandvarast.

 (3) Kui pärandi hooldamise alused on ära langenud, lõpetab kohus määrusega pärandvara valitsemise ja vabastab pärandi hooldaja kohustustest.

 (4) Hooldamise lõpetamise määruse peale võib pärija, annakusaaja, testamenditäitja, pärandaja võlausaldaja, pärandisse kuuluva vara ühis- või kaasomanik esitada erikaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale erikaebuse kohta ei saa edasi kaevata.

40. peatükk KAOTATUD VÄÄRTPABERI KEHTETUKS TUNNISTAMINE (VÄLJAKUTSEMENETLUS) 
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 288. Avaldus väärtpaberi kehtetuks tunnistamiseks

 (1) Väärtpaberi kaotsimineku, hävimise või riknemise korral võib dokumendi kaotanud isik esitada selle kehtetuks tunnistamise avalduse.

 (2) Samas avalduses võib esitajaväärtpaberi kaotanud isik nõuda väljaandjalt endale uue samasisulise väärtpaberi väljaandmist.

 (3) Avalduse esitaja peab tõendama, et tema oli väärtpaberi omanik enne selle kaotsiminekut, hävimist või riknemist.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaldus esitatakse kohtule väärtpaberi väljaandja elu- või asukoha järgi.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 289. Avalduse sisu

  Avalduses märgitakse kaotatud dokumendi eritunnused, dokumendi väljaandnud isiku nimi ning dokumendi kaotamise asjaolud.

§ 290. Toimingud eelmenetluses

 (1) Eelmenetluses teeb kohus määruse, millega keelab dokumendi väljaandnud isikul teha selle järgi väljamakseid.

 (2) Kui taotletakse väärtpaberi kehtetuks tunnistamist selle kadumise tõttu, avaldab kohus kolm korda nädalaste vahedega avaldaja kulul väljaandes Ametlikud Teadaanded kuulutuse, milles märgitakse:
 1) kohtu nimi;
 2) avaldaja nimi ja aadress;
 3) dokumendi nimetus ja eritunnused;
 4) dokumendi väljaandja nimi;
 5) ettepanek isikule, kelle käes on nimetatud dokument, teatada sellest viivitamata kohtule.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 291. Dokumendi valdaja kohustused

  Isik, kelle käes on kaotatud dokument, peab sellest viivitamata kohtule teatama ning esitama dokumendi või selle notariaalselt tõestatud ärakirja.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 292. Kohtu toimingud pärast dokumendivaldaja avaldust

 (1) Kui kohtule teatatakse kaotatud dokumendist kolme kuu jooksul alates viimasest kadumise teate avaldamisest, jätab kohus dokumendi kaotanud isiku avalduse läbi vaatamata ja määrab tähtaja, mille jooksul ei või dokumendi väljaandnud isik teha selle järgi väljamakseid. See tähtaeg ei või ületada kahte kuud.

 (2) Üheaegselt dokumendi kaotanud isiku avalduse läbivaatamata jätmisega selgitab kohus avaldajale õigust esitada dokumendivaldaja vastu hagi selle dokumendi väljanõudmiseks, dokumendivaldajale aga tema õigust avaldajalt sisse nõuda keelu rakendamisest tekkinud kahju.

 (3) Avalduse läbivaatamata jätmise määruse peale võib esitada erikaebuse.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 293. Avalduse läbivaatamine

 (1) Kui kohtule ei teatata kaotatud dokumendist kolme kuu jooksul, alates viimasest kadumise teate avaldamisest, tunnistab kohus väärtpaberi kehtetuks.

 (2) Kui kohtus taotletakse kaotsiläinud, hävinud või riknenud väärtpaberi kehtetuks tunnistamist, peab avaldaja kaotsimineku, hävimise või riknemise fakti tõendama. Riknemise korral tuleb esitada riknenud dokument.

 (3) Kui kohus tuvastab väärtpaberi hävimise või riknemise sellisel määral, et seda ei saa enam kasutada, tunnistab kohus väärtpaberi kehtetuks.

 (4) Kui avalduses on taotletud uue väärtpaberi väljaandmist, kohustab kohus väljaandjat välja andma uue samasisulise väärtpaberi.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 294. Kohtuotsus

  Kohus lahendab väärtpaberi kehtetuks tunnistamise avalduse otsusega.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 295. Dokumendivaldaja hagi esitamise õigus

  Dokumendivaldaja, kes käesoleva seadustiku §-s 292 lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul ei teatanud oma õigusest sellele dokumendile, võib pärast dokumendi kehtetuks tunnistamise otsuse jõustumist nõuda oma õiguse tunnustamist hagimenetluses.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

VI. osa  

APELLATSIOONIMENETLUS

41. peatükk RINGKONNAKOHTUSSE EDASIKAEBAMINE 

§ 296. Ringkonnakohtu pädevus

 (1) Ringkonnakohtu pädevusse kuulub tema tööpiirkonnas asuvate maa- ja linnakohtute lahendite läbivaatamine nende peale esitatud apellatsioonkaebuste ja erikaebuste alusel, samuti muude protsessitoimingute tegemine, mis seadusega on antud ringkonnakohtu pädevusse.

 (2) Tsiviilasjades ja teistes seadusega kohtu pädevusse tsiviilkohtumenetluse korras läbivaatamiseks antud asjades tehtud lahendeid nende peale esitatud kaebuste alusel vaatab läbi tsiviilkolleegium.

 (3) Kui ringkonnakohtus ei ole moodustatud halduskolleegiumi, võib tsiviilkolleegium läbi vaadata halduskohtu lahendeid nende peale esitatud kaebuste alusel.

§ 297. Apellatsiooni korras edasikaebamise õigus

 (1) Esimese astme kohtu otsuse peale on poolel ja teisel protsessiosalisel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata ringkonnakohtule.

 (2) Tagaseljaotsuse peale võib edasi kaevata käesoleva seadustiku §-s 205 sätestatud korras.

 (3) Esimese astme kohtu määruse peale võib pool ja teine protsessiosaline esitada erikaebuse, kui erikaebuse esitamise õigus on selles seadustikus ette nähtud või kui kohtumäärus takistab asja edasist menetlust.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata määruste peale ei saa erikaebust esitada, kuid vastuväited nendele määrustele võib esitada apellatsioonkaebuses.

§ 298. Apellatsioonimenetluses vastamise õigus

  Kohus peab apellatsioonkaebuse esitaja (apellant) vastaspoolele (vastustaja) andma võimaluse apellatsioonkaebusele vastata.

§ 299. Kaebuse esitamise kord

 (1) Apellatsioonkaebus esitatakse otsuse teinud kohtu kaudu.

 (2) Erikaebus esimese astme kohtu määruse peale esitatakse määruse teinud kohtu kaudu, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 300. Apellatsioonitähtaeg

 (1) Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb asja otsustanud kohtule kirjalikult teatada kümne päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus.

 (2) Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg protsessiosalisele, kes kümne päeva jooksul teatas kohtule apellatsioonkaebuse esitamisest, on 20 päeva kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui teate esitaja tähtaja jooksul põhjendatud apellatsioonkaebust ei esita, loetakse, et ta ei ole kohtuotsust vaidlustanud.

 (3) Kui asjas on tehtud täiendav otsus, arvestatakse apellatsioonitähtaega täiendava otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

 (4) Kui tagaseljaotsuse resolutsioon tehti teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded, arvestatakse apellatsioonkaebusest teatamise ja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest.

 (5) Kohtumääruse peale on õigus edasi kaevata kümne päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest. Kui määrus tehti pooli kohtusse kutsumata, arvestatakse kaebuse esitamise tähtaega määruse kätteandmisest.

 (51) Kui kohus tunnistas asja lahendamisel kohtuotsuse või -määruse resolutsioonis kohaldamisele kuuluva õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis selle kohaldamata, arvestatakse apellatsioonitähtaega kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud otsuse kuulutamisest.

 (6) Kaebus, mis on esitatud pärast tähtaja möödumist, tagastatakse esitajale.

§ 301. Vastuapellatsioon

 (1) Vastuapellatsioonkaebus on apellatsioonkaebus, mille üks pool esitas vastuseks vastaspoole apellatsioonkaebusele.

 (2) Vastuapellatsioonkaebuses võib vaidlustada ka kohtuotsuse neid osi, mille peale apellatsioonkaebuses ei kaevatud.

 (3) Vastuapellatsioonkaebusele kohaldatakse apellatsioonkaebuse kohta sätestatut.

 (4) Esimesena apellatsiooniteate esitanud protsessiosalise vastaspool võib vastuapellatsiooniteate esitada hiljemalt kümne päeva jooksul esimese apellatsiooniteate esimese astme kohtule esitamisest.

 (5) Esimesena apellatsioonkaebuse esitanud protsessiosalise vastaspool võib oma vastuapellatsioonkaebuse esitada hiljemalt kümne päeva jooksul esimese apellatsioonkaebuse esimese astme kohtule esitamisest.

§ 302. Apellatsioonkaebuse sisu ja lisad

 (1) Apellatsioonkaebus esitatakse kirjalikult ja selles märgitakse:
 1) ringkonnakohtu nimi;
 2) apellandi nimi, aadress, seisund protsessis, samuti sidevahendite numbrid;
 3) teiste protsessiosaliste nimed, aadressid ja seisund protsessis, samuti protsessiosaliste sidevahendite numbrid, kui need on teada;
 4) otsus, mille peale kaevatakse, samuti tsiviilasja number;
 5) kas kaevatakse kogu otsuse või mõne selle osa peale, samuti, millise osa peale;
 6) apellandi selgelt väljendatud nõue;
 7) milles seisneb otsuse ebaõigsus tõenduslikus osas ja seaduse kohaldamisel;
 8) kaebusele lisatud dokumentide loetelu.

 (2) Apellatsioonkaebusele kirjutab alla apellant või tema esindaja. Kui kaebuse esitab esindaja, lisatakse kaebusele volikiri või volitusi tõendav muu dokument, kui seda ei ole varem esitatud.

 (3) Apellant peab kaebuses märkima tõendid, millele ta kavatseb tugineda, samuti, millist asjaolu ta soovib iga tõendiga tõendada.

 (4) Kaebusele lisatakse need dokumentaalsed tõendid, mida esimese astme kohtus ei esitatud. Kaebuses märgitakse tõendite esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjendus.

 (5) Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda kaebuses märkima. Kui apellant ei ole kaebuses märkinud, et ta soovib asja arutamist kohtuistungil, loetakse, et ta asja arutamist kohtuistungil ei soovi.

 (6) Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta kaebuses märkima, kas ta soovib kohtuistungist isiklikult osa võtta, samuti, kas ja miks ta peab vastaspoole isiklikku osavõttu kohtuistungist vajalikuks. Kui apellant ei ole kaebuses seda märkinud, loetakse, et ta ei pea isiklikku osavõttu vajalikuks.

 (7) Kui apellant soovib, et kohus kuulaks ära tunnistaja, eksperdi, poole seletuse vande all või teeks asitõendi vaatluse või paikvaatluse, tuleb seda koos põhjendusega kaebuses märkida. Sel juhul tuleb kaebuses märkida tunnistaja ja eksperdi nimed, aadressid ja sidevahendite numbrid, kui need on teada.

 (8) Protsessiosalise või tunnistaja registrisse kantavate isikuandmete muutumisel peab apellant sellest ringkonnakohtule teatama.

 (9) Erikaebusele kohaldatakse apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui see ei ole erikaebuse olemusega vastuolus.

§ 303. Apellatsioonkaebuse ärakirjad

 (1) Apellatsioonkaebus koos lisadega esitatakse kohtule ühes nende ärakirjadega vastavalt protsessiosaliste arvule.

 (2) Erikaebus esitatakse ühes lisadega. Erikaebuse ja lisade ärakirjad esitatakse, kui kaebus puudutab vastaspoole või teise protsessiosalise huve.

§ 304. Apellatsioonkaebuse käiguta jätmine

 (1) Kui apellatsioonkaebus ei vasta käesoleva seadustiku § 302 lõike 1 punktidele 1-4, 6 ja 8 ning lõikele 2, samuti § 303 nõuetele või riigilõiv on tasumata, jätab esimese astme kohus selle käiguta ja annab apellandile puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.

 (2) Kui apellant jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata ja seetõttu ei ole võimalik kaebust läbi vaadata, tagastatakse kaebus määrusega.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määruse peale võib esitada erikaebuse.

§ 305. Esimese astme kohtu toimingud seoses apellatsioonkaebusega

 (1) Esimese astme kohus teatab hiljemalt järgmisel päeval vastaspoolele kirjaliku apellatsiooniteate esitamisest.

 (2) Pärast seaduse nõuetele vastava apellatsioonkaebuse saamist kohus:
 1) saadab vastustajale viivitamata kaebuse ja sellele lisatud kirjalike dokumentide ärakirjad, kohustades vastustajat kaebusele kohtu antud tähtpäevaks kirjalikult vastama;
 2) saadab apellandi poolel osa võtnud teistele protsessiosalistele viivitamata kaebuse eksemplari, selgitades kaebusega ühinemise õigust;
 3) teeb määruse hagi tagamiseks või hagi tagamise tühistamiseks, kui apellatsioonkaebuse need taotlused on põhjendatud;
 4) lahendab kohtuotsuse viivitamata täitmise käesoleva seadustiku § 244 lõikes 5 sätestatud korras, kui apellatsioonkaebuse need taotlused on põhjendatud;
 5) saadab pärast apellatsioonitähtaja möödumist toimiku koos kaebuse ja selle lisadega ringkonnakohtusse.

 (3) Pärast seaduse nõuetele vastava erikaebuse saamist kohus:
 1) saadab vastustajale kaebuse ja sellele lisatud kirjalike dokumentide ärakirjad, kohustades vastustajat kaebusele kohtu antud tähtpäevaks kirjalikult vastama;
 2) saadab pärast määruse peale edasikaebamise tähtaja möödumist erikaebuse koos lisade, muude kaebuse läbivaatamiseks vajalike dokumentide ning määrusega ja vajaduse korral ka koos toimikuga ringkonnakohtule.

 (4) Vastust ei nõuta, kui erikaebus on esitatud määruse peale, millega kohus on keeldunud hagiavaldust menetlusse võtmast.

 (5) Kui esimese astme kohus jätab käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 või 3 nimetatud toimingud tegemata, saadab ringkonnakohus toimiku esimese astme kohtusse vajalike toimingute tegemiseks.

§ 306. Toimiku väljanõudmise lubamatus

  Apellatsioonitähtaja jooksul ei või keegi toimikut kohtust välja nõuda. Protsessiosalised võivad toimikuga tutvuda kohtus.

§ 307. Apellatsioonkaebusega ühinemine

 (1) Kaashageja, kaaskostja ja samal poolel esinenud iseseisva nõudeta kolmas isik võib apellatsioonitähtaja jooksul ühineda apellatsioonkaebusega omapoolseid nõudmisi esitamata. Kaebusega ühinemise avaldust riigilõivuga ei maksustata.

 (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud protsessiosaline esitab omapoolseid nõudmisi, peab ta esitama apellatsioonkaebuse.

 (3) Kui apellant kaebusest loobub, jääb apellatsioonkaebusega ühinemise avaldus läbi vaatamata.

§ 308. Uute tõendite esitamine

 (1) Apellant või vastustaja võib esitada ringkonnakohtus tõendeid, mida ta ei esitanud esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus põhjendamatult keeldus tõendeid vastu võtmast või kui tõendit ei olnud võimalik muul kaalukal põhjusel varem esitada.

 (2) Uute tõendite esitamist peab apellant kaebuses ja vastustaja vastuses põhjendama.

 (3) Tõendi, mida oli võimalik esitada esimese astme kohtus, kuid mis jäeti esitamata, võib ringkonnakohus jätta tähelepanuta.

§ 309. Menetlussätete kohaldamine

  Apellatsioonimenetluses kohaldatakse esimese astme kohtu menetluse kohta käivaid sätteid, kui apellatsioonimenetluse kohta ei ole sätestatud teisiti.

42. peatükk EELMENETLUS RINGKONNAKOHTUS 

§ 310. Asja ettevalmistamine

 (1) Eelmenetluses valmistab asja ette ringkonnakohtu kohtunik või tema juhtimisel kohtuametnik.

 (2) Asi valmistatakse ette niisuguse põhjalikkusega, et seda saaks katkestamatult lahendada ühel kohtuistungil.

 (3) Kui ringkonnakohtu kohtunik leiab, et vaatamata apellandilt juba nõutud täiendustele ei vasta apellatsioonkaebus käesoleva seadustiku § 302 lõike 1 punktidele 1-4, 6 ja 8 ning lõikele 2, samuti § 303 nõuetele või on riigilõiv vajalikus ulatuses tasumata, määrab kohus puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.

 (4) Kui apellant jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, mistõttu asja ei ole võimalik läbi vaadata, tagastatakse kaebus määrusega.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud määruse peale võib esitada erikaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest.

§ 311. Asja lahendamine üksnes kaebuse põhjal

 (1) Kohus võib otsustada asja üksnes apellatsioon- või erikaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti protsessiõiguse norme, mis käesoleva seadustiku § 333 lõigete 1 ja 2 järgi toob kaasa otsuse või määruse tühistamise. Sel juhul otsus või määrus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks.

 (2) Ringkonnakohtu otsuse või määruse ärakiri saadetakse protsessiosalistele viie päeva jooksul otsuse või määruse avalikult teatavaks tegemisest.

§ 312. Apellatsioon- või erikaebuse vastus

 (1) Ringkonnakohus võib määratud tähtpäevaks nõuda vastustajalt täiendavat kirjalikku vastust apellatsioon- või erikaebusele.

 (2) Vastustajal on õigus eelnevalt kätte saada kaebus ning sellele lisatud dokumentide ärakirjad.

§ 313. Vastuse sisu ja lisad

 (1) Vastuses märgitakse:
 1) ringkonnakohtu nimi;
 2) vastustaja nimi ja aadress ning seisund protsessis, samuti sidevahendite numbrid;
 3) otsus, mille peale esitatud kaebuse kohta vastus antakse, ja tsiviilasja number;
 4) kas peetakse kaebust õigeks või vaieldakse sellele vastu;
 5) vastuväited kaebuse nõudmiste ja põhjenduste kohta ning asjaolud, millele vastustaja tugineb.

 (2) Vastusele kirjutab alla vastustaja või tema esindaja. Kui vastuse esitab esindaja, lisatakse vastusele volikiri või esindaja volitusi tõendav muu dokument, kui seda ei ole varem esitatud.

 (3) Vastusele lisatakse dokumentaalsed tõendid, mida esimese astme kohtus ei esitatud. Vastuses märgitakse tõendite esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjendused.

 (4) Kui vastustaja soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda vastuses märkima. Kui vastustaja ei ole vastuses märkinud, et ta soovib asja arutamist kohtuistungil, loetakse, et ta asja arutamist kohtuistungil ei soovi.

 (5) Kui vastustaja soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta vastuses märkima, kas ta soovib kohtuistungist isiklikult osa võtta, samuti, kas ja miks ta peab vastaspoole isiklikku osavõttu kohtuistungist vajalikuks. Kui vastustaja ei ole seda vastuses märkinud, loetakse, et ta ei pea isiklikku osavõttu vajalikuks.

 (6) Kui vastustaja soovib, et kohus kuulaks ära tunnistaja, eksperdi, poole seletuse vande all või teeks asitõendi vaatluse või paikvaatluse, tuleb seda vastuses koos põhjendusega märkida. Sel juhul tuleb vastuses märkida eksperdi ja tunnistaja nimi, aadress ja sidevahendite numbrid.

 (7) Ringkonnakohus võib täiendavalt nõuda vastust tema poolt vajalikuks peetud küsimusele või vastuse täiendamist kohtu määratud tähtaja jooksul.

§ 314. Vastuse ärakirjad

 (1) Apellatsioonkaebuse vastus koos lisadega esitatakse ringkonnakohtule ühes nende ärakirjadega vastavalt protsessiosaliste arvule.

 (2) Erikaebuse vastus esitatakse ühes lisadega ringkonnakohtule. Vastuse ja lisade ärakirjad esitatakse ringkonnakohtule vastavalt protsessiosaliste arvule, keda erikaebus puudutab.

§ 315. Eelmenetluse toimingud

 (1) Ringkonnakohus saadab vastuse ärakirja koos lisade ��rakirjadega apellandile ja teistele protsessiosalistele, keda vastus puudutab.

 (2) Ringkonnakohtu kohtunik teeb vajadusel eelmenetluses järgmisi toiminguid:
 1) nõuab protsessiosalistelt kohtu määratud tähtpäevaks kirjalikku vastust kohtu küsimustele;
 2) küsitleb protsessiosalisi ja selgitab, kas asja lahendamine kokkuleppega või muul viisil eelmenetluses on võimalik;
 3) protsessiosaliste taotlusel ja, arvestades käesoleva seadustiku §-s 308 sätestatut, määrab ekspertiisi, nõuab dokumentaalseid tõendeid ja teeb asitõendite vaatlust või paikvaatlust;
 4) teeb protsessiosalise taotlusel käesoleva seadustiku § 305 lõike 2 punktis 3 nimetatud toiminguid.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud toiminguid võib teha ka kohtuametnik.

§ 316. Asja lahendamine kirjalikus menetluses

 (1) Kui apellant ega vastustaja ei ole taotlenud asja lahendamist kohtuistungil, võib kohus protsessiosalisi kohtusse kutsumata lahendada asja kirjalikus menetluses, arvestades käesoleva seadustiku §-des 312-315 sätestatut ja rajades otsuse asjas kogutud tõenditele.

 (2) Kui kohus kirjalikus menetluses leiab, et asja tuleb lahendada kohtuistungil, määrab ta kohtuistungi. Kui protsessiosaline on ringkonnakohtule esitanud uue tõendi, mille kohus vastu võtab, võib kohus lahendada asja kirjalikus menetluses üksnes siis, kui tõendi esitanud poole vastaspool ei taotle uue tõendi hindamiseks asja lahendamist kohtuistungil.

 (3) Erikaebuse võib kohus läbi vaadata kirjalikus menetluses protsessiosalisi kohtusse kutsumata.

 (4) Kui kaebus lahendati kirjalikus menetluses, saadetakse otsuse või määruse ärakiri protsessiosalistele viie päeva jooksul otsuse või määruse tegemisest. Otsuse või määruse tegemise päevaks on selle allakirjutamise päev.

§ 317. Apellatsioonkaebusest loobumine

 (1) Apellandil on õigus kaebusest loobuda kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil, kui asi lahendatakse aga kirjalikus menetluses, siis kuni otsuse tegemiseni. Kui teised protsessiosalised ei ole otsuse peale edasi kaevanud või kui vastuapellatsioonkaebust ei ole esitatud käesoleva seadustiku § 300 lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul, lõpetab kohus määrusega apellatsioonimenetluse.

 (2) Kui apellatsioonkaebuse esitaja loobub kaebusest, kuid vastuapellatsioonkaebuse esitaja ei loobu oma kaebusest ja see kaebus on esitatud käesoleva seadustiku § 300 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul, siis jätkatakse apellatsioonimenetlust vastuapellatsioonkaebuse alusel.

§ 318. Hagist loobumine ja poolte kokkulepe

 (1) Hagist loobumise avaldus, mis esitati pärast apellatsioonkaebuse esitamist, või poolte kokkulepe, mille pooled sõlmisid pärast apellatsioonkaebuse esitamist, esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult. Käesoleva seadustiku §-s 10 nimetatud juhul selgitab kohus enne hagist loobumise avalduse vastuvõtmist hagejale või enne kokkuleppe kinnitamist pooltele nende protsessitoimingute tagajärjed.

 (2) Hagist loobumise vastuvõtmisel või poolte kokkuleppe kinnitamisel tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse ja lõpetab asja menetluse. Kui kohus käesoleva seadustiku § 182 lõigetes 5-7 nimetatud alusel ei võta vastu hagist loobumist või ei kinnita poolte kokkulepet, vaatab kohus asja apellatsiooni korras läbi.

§ 319. Asja läbivaatamise ulatus

 (1) Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale edasi kaevati.

 (2) Apellatsioonkaebuses ei ole hagejal õigust muuta hagi alust ega eset, samuti esitada nõuet, mida esimese astme kohtus ei esitatud. Apellant võib apellatsioonkaebuses nõuda asja nõudmise asendamist selle hüvitamisega rahas, samuti suurendada viivise nõuet.

 (3) Huvitatud protsessiosalisel on õigus nõuda aegumise kohaldamist ka juhul, kui ta seda esimese astme kohtus ei ole nõudnud.

 (4) Apellandil ei ole õigust pärast apellatsioonitähtaja möödumist oma kaebust täiendada ega kaebust kohtuotsuse neile osadele laiendada, mille peale ei kaevatud.

§ 320. Kohtuistungi määramine

  Kui ringkonnakohus vaatab asja läbi kohtuistungil, teatab kohus protsessiosalistele kohtuistungi kuupäeva, kellaaja ja koha.

§ 321. Ringkonnakohtusse kutsumine

 (1) Apellant kutsutakse kohtusse, hoiatades teda, et tema või tema esindaja kohtuistungilt puudumise korral võib kohus apellatsioonkaebuse jätta läbi vaatamata.

 (2) Kui kohus leiab, et apellant peab isiklikult kohtuistungile ilmuma, kohustab kohus teda trahvihoiatusel ilmuma.

 (3) Kui kohus leiab, et vastustaja peab isiklikult kohtuistungile ilmuma, kohustab kohus teda trahvihoiatusel ilmuma. Kui vastustaja või kolmanda isiku ilmumist ei peeta vajalikuks, märgitakse kutses, et asi võidakse lahendada tema kohalolekuta.

 (4) Kohus võib jätta kohtuistungile kutsumata protsessiosalised, keda apellatsioonkaebus ei puuduta.

§ 322. Istungilt puudumise tagajärjed

 (1) Kui apellant ega tema esindaja kohtuistungile ei ilmu, võib ringkonnakohus määrusega jätta kaebuse läbi vaatamata.

 (2) Kui kohus pidas vastustaja kohtuistungile ilmumist vajalikuks, kuid vastustaja jättis ilmumata, võib kohus teda trahvida.

 (3) Kui kohtuistungile jättis ilmumata apellant või vastustaja, keda kohustati isiklikult kohtuistungile ilmuma, võib kohus apellanti või vastustajat trahvida ka siis, kui istungil on tema esindaja.

§ 323. Apellatsioonimenetluse uuendamine

 (1) Kui ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse läbi vaatamata seetõttu, et apellant ja tema esindaja kohtuistungile ei ilmunud, uuendab kohus menetluse apellandi avalduse alusel, kui kohtuistungilt puudumiseks oli seaduslik takistus, millest ei saadud õigeaegselt kohtule teatada.

 (2) Menetluse uuendamise avalduse võib apellant esitada ringkonnakohtule kümne päeva jooksul kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse tegemisest.

 (3) Kui apellant pärast menetluse uuendamist ringkonnakohtu istungile ei ilmu, ei ole tal enam õigust menetluse uuendamisele.

 (4) Menetluse uuendamata jätmise määruse peale võib esitada erikaebuse.

43. peatükk APELLATSIOONIKOHTU ISTUNG 

§ 324. Asja läbivaatamise algus

  Eesistuja avab kohtuistungi ja teatab, milline kohtuotsus ja kelle kaebuse alusel tuleb läbivaatamisele. Eesistuja selgitab välja, kes protsessiosalistest on kohtuistungile ilmunud, kas puudujatele on istungist teatatud, samuti millised on andmed nende puudumise põhjuste kohta. Eesistuja teeb kindlaks kohalolijate isikusamasuse ja esindajate volitused.

§ 325. Asja ettekandmine

 (1) Ringkonnakohtu istungil teeb asja ettevalmistanud kohtunik või kohtuametnik asjast ettekande, milles tutvustab vajalikus ulatuses esimese astme kohtu otsust ja apellatsioonkaebuse nõuet.

 (2) Apellant seletab, millises osas ta kohtuotsust vaidlustab ja milles seisneb tema nõue. Kui kaebuse esitasid nii hageja kui kostja, saab esimesena sõna hageja.

 (3) Vastustaja teatab, kas ta nõustub apellatsioonkaebusega või vaidleb sellele vastu.

§ 326. Seisukohtade põhjendamine

 (1) Kui ringkonnakohus ei määra teisiti, esitab oma põhjendused esimesena apellant, siis kolmas isik tema poolel, pärast seda vastustaja, seejärel saavad sõna teised protsessiosalised.

 (2) Kui kohus peab võimalikuks arutada asja apellandi või vastustaja kohalolekuta, esitab kohus vajalikus ulatuses puuduva protsessiosalise seisukoha toimiku andmete põhjal.

§ 327. Tõendite esitamine

 (1) Oma seisukohtade põhjendamiseks esitavad pooled tõendeid.

 (2) Vaidlustatavate asjaolude kohta esitatakse esimese astme kohtus protokollitud ja toimikusse võetud tõendid enne kui samu asjaolusid kajastavad ringkonnakohtule esitatavad tõendid, kui ei ole kaalukat põhjust seda järjekorda muuta.

 (3) Kui esimese astme kohtus kuulati ära tunnistaja, ekspert või pool vande all, siis ei ole nende isikute ärakuulamine ringkonnakohtus vajalik, välja arvatud juhul, kui kohus seda vajalikuks peab.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tõendi taasesitamise põhimõtet kohaldatakse ka paikvaatlusele ja asitõendi vaatlusele selle asukohas ja dokumentaalse tõendi vaatlusele selle hoidmise kohas.

 (5) Kui tõendit apellatsioonikohtus ei taasesitata, avaldatakse vastavad protokollid ja dokumendid.

 (6) Kui kohus peab võimalikuks arutada asja apellandi või vastustaja kohalolekuta, teeb eesistuja vajalikus ulatuses teatavaks puuduva protsessiosalise esimese astme kohtus esitatud tõendid.

§ 328. Kohtuvaidlus

 (1) Kui protsessiosaline soovib, annab kohus talle kohtuvaidluses sõna.

 (2) Kohtuvaidluses saab esimesena sõna apellant, seejärel vastustaja.

 (3) Protsessiosalise soovil võib kohus talle anda sõna repliigiks.

§ 329. Otsuse tegemine

 (1) Pärast asja läbivaatamist asub kohus otsust tegema.

 (2) Kui kohus ei kuulutanud kohtuotsust kohtusaalis samal istungil, teatab ta protsessiosalistele, millal otsus istungil kuulutatakse või ringkonnakohtu kantselei kaudu teatavaks tehakse.

 (3) Otsus või määrus tehakse avalikult teatavaks hiljemalt 15 päeva jooksul kohtuistungi lõppemisest.

44. peatükk APELLATSIOONIKOHTU LAHENDID JA KOHTU VOLITUSED 

§ 330. Ringkonnakohtu otsuse sisu

 (1) Apellatsioonkaebuse esimese astme kohtu otsuse peale lahendab ringkonnakohus otsusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 (2) Ringkonnakohtu otsuse sissejuhatuses tuleb lisaks käesoleva seadustiku § 231 lõikes 2 sätestatule märkida, kes on apellatsioonkaebuse esitanud.

 (3) Kohtuotsuse kirjeldavas osas märgitakse, millise otsuse tegi esimese astme kohus, samuti apellandi nõue ja selle põhjendus.

 (4) Otsuse põhjendavas osas märgitakse ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ning seadused, mida ringkonnakohus kohaldas.

 (5) Kui ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata, ei pea kohus otsuses kordama esimese astme kohtu põhjendusi.

 (6) Ringkonnakohus peab otsuses vastama apellatsioonkaebuse põhjendustele.

§ 331. Ringkonnakohtu määrus

 (1) Erikaebuse esimese astme kohtu määruse peale lahendab ringkonnakohus määrusega.

 (2) Käesoleva seadustiku §-des 217 ja 221 sätestatud alusel tühistab ringkonnakohus esimese astme otsuse määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse või jätab avalduse läbi vaatamata.

 (3) Kui esimese astme kohus on otsusega lahendanud mitu nõuet, millest mõnes tuleb menetlus lõpetada või avaldus läbi vaatamata jätta, lahendab ringkonnakohus asja täies ulatuses otsusega.

§ 332. Tõendite hindamine ringkonnakohtus

  Kui apellatsioonkaebuses vaidlustatakse esimese astme kohtu otsust mõne tunnistaja ütlusel, eksperdiarvamusel või poole vande all antud seletusel põhineva asjaolu osas, ei ole ringkonnakohtul õigust kohtuotsust selles osas muuta, märkimata põhjusi, miks neid tõendeid tuleb teisiti hinnata, või tunnistajat, eksperti või poolt vande all vahetult üle kuulamata.

§ 333. Protsessiõiguse normi rikkumise tagajärjed

 (1) Ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu lahendi protsessiosalise kaebuse põhjendusest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui:
 1) asja lahendas ebaseaduslik kohtukoosseis;
 2) kohtulahend on tehtud isiku suhtes, keda seaduse nõuete kohaselt kohtusse ei kutsutud;
 3) kohus otsustas isiku õiguste ja kohustuste üle, keda asjasse ei kaasatud.

 (2) Ringkonnakohtul on õigus, protsessiosalise kaebuse põhjendusest olenemata, tühistada esimese astme kohtu lahend ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste protsessiõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui seda rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.

 (3) Kui protsessiõiguse normi on oluliselt rikutud, kuid seda rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada esimese astme kohtus ega apellatsioonimenetluses, lahendab ringkonnakohus asja sisuliselt seda esimese astme kohtule tagasi saatmata.

 (4) Kui protsessiõiguse normi rikkumine puudutab lahendi seda osa, mille peale ei kaevatud, siis otsustab ringkonnakohus olenevalt asjaoludest, kas otsuse seda osa tühistada.

§ 334. Ringkonnakohtu volitused

 (1) Ringkonnakohtul on apellatsioonkaebuse läbivaatamisel õigus:
 1) jätta kaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata;
 2) muuta või tühistada kohtuotsus osaliselt või täies ulatuses ja teha uus otsus asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks andmata;
 3) tühistada kohtuotsus osaliselt või täies ulatuses ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks;
 4) tühistada kohtuotsus osaliselt või täies ulatuses ja lõpetada asja menetlus või jätta avaldus läbi vaatamata.

 (2) Kui ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, saadab ta asja täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

 (3) Ringkonnakohtul on erikaebuse läbivaatamisel õigus:
 1) jätta kohtumäärus muutmata;
 2) muuta või tühistada kohtumäärus osaliselt või täies ulatuses ja teha uus määrus või, kui uut määrust ei ole võimalik apellatsioonimenetluses teha, saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.

VII. osa  

MENETLUS RIIGIKOHTUS

45. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 335. Riigikohtu pädevus tsiviilasjades

  Riigikohtu pädevuses on:
 1) ringkonnakohtu lahendite peale esitatud kaebuste kassatsiooni korras läbivaatamine;
 2) jõustunud kohtulahendite peale esitatud teistmisavalduste läbivaatamine;
 3) kohtuvigade parandamine.
 4) asja lahendamiseks pädeva kohtu määramine käesoleva seadustiku peatükis 481 sätestatud korras;

§ 336. Tsiviilasja läbivaatamise kord Riigikohtus

 (1) Tsiviilasju vaatab läbi Riigikohtu tsiviilkolleegium.

 (2) Seaduses sätestatud juhtudel vaatab tsiviilasju l��bi Riigikohtu erikogu või Riigikohtu üldkogu.

§ 337. Asja menetlusse võtmise kord

 (1) Asja Riigikohtu menetlusse võtmise otsustab Riigikohus oma määrusega.

 (2) Asja menetlusse võtmisel võib Riigikohus kohtuotsuse täitmise peatada või otsustada otsuse viivitamata täitmise küsimuse, samuti hagi tagada.
[RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]

46. peatükk KASSATSIOONIMENETLUS 

§ 338. Kassatsiooni korras edasikaebamise õigus

 (1) Poolel ja teisel protsessiosalisel on õigus ringkonnakohtu otsuse peale kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule, kui ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi või oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi.

 (2) Ringkonnakohtu määruse peale võib pool ja teine protsessiosaline esitada erikaebuse, kui erikaebuse esitamise õigus on selles seadustikus ette nähtud või kui kohtumäärus takistab asja edasist menetlust.

§ 339. Kassatsioonimenetluses vastamise õigus

  Kohus peab kassatsioonkaebuse esitaja (kassaator) vastaspoolele (vastustaja) andma võimaluse kassatsioonkaebusele vastata.

§ 340. Kassatsiooni korras edasikaebamise kord

  Kassatsioon- või erikaebus esitatakse otsuse või määruse teinud ringkonnakohtu kaudu.

§ 341. Kassatsioonitähtaeg

 (1) Ringkonnakohtu otsuse peale võib pool ja teine protsessiosaline edasi kaevata 30 päeva jooksul kohtulahendi avalikult teatavaks tegemisest, kui otsus tehti aga kirjalikus menetluses, siis 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest.

 (2) Kui ringkonnakohus lahendas asja käesoleva seadustiku § 311 lõike 1 alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, võib otsuse peale edasi kaevata kümne päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest.

 (3) Ringkonnakohtu määruse peale võib edasi kaevata kümne päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest, kui määrus tehti aga käesoleva seadustiku § 311 lõikes 1 sätestatud alusel või kirjalikus menetluses, siis kümne päeva jooksul määruse kättesaamisest.

 (31) Kui ringkonnakohus tunnistas asja lahendamisel kohtuotsuse või -määruse resolutsioonis kohaldamisele kuuluva õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis selle kohaldamata, arvestatakse kassatsioonitähtaega kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud otsuse kuulutamisest.

 (4) Pärast tähtaja möödumist esitatud kaebus tagastatakse esitajale läbivaatamatult.

§ 342. Kassatsioonkaebuse sisu

 (1) Kassatsioonkaebus esitatakse kirjalikult ja selles märgitakse:
 1) adressaadina Riigikohus;
 2) kassaatori nimi, aadress ja seisund protsessis, samuti sidevahendite numbrid;
 3) teiste protsessiosaliste nimed, aadressid ja seisund protsessis, samuti sidevahendite numbrid, kui need on teada;
 4) ringkonnakohtu otsus, mille peale kaevatakse, ja tsiviilasja number;
 5) kas kaevatakse kogu ringkonnakohtu otsuse peale või mõne selle osa peale, samuti, millise osa peale;
 6) millist materiaalõiguse normi on ringkonnakohus ebaõigesti kohaldanud või millist protsessiõiguse normi on ringkonnakohus oluliselt rikkunud;
 7) kassaatori selgelt väljendatud nõue;
 8) asja menetlusse võtmise taotlus;
 9) kassatsioonkaebusele lisatud dokumentide loetelu.

 (2) Kassatsioonkaebusele lisatakse kautsjoni tasumist tõendav dokument.

 (3) Kui kassaator soovib kohtuistungist osa võtta, peab ta seda kaebuses märkima. Kui kassaator ei ole kaebuses märkinud, et ta soovib kohtuistungist osa võtta, loetakse, et ta kohtuistungist osa võtta ei soovi.

 (4) Kaebusele kirjutab alla kassaator või tema esindaja. Kui kaebuse esitab esindaja, lisatakse volikiri või esindaja volitust tõendav muu dokument.

 (5) Protsessiosaliste registrisse kantavate isikuandmete muutumisel peab kassaator sellest kohtule teatama.

 (6) Erikaebusele kohaldatakse kassatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui see ei ole erikaebuse olemusega vastuolus.

§ 343. Kassatsioonkaebuse ärakirjad

 (1) Kassatsioonkaebus koos lisadega esitatakse kohtule ühes nende ärakirjadega vastavalt protsessiosaliste arvule.

 (2) Erikaebus esitatakse ühes lisadega. Ärakirjad erikaebusest ja lisadest esitatakse vastavalt protsessiosaliste arvule, kelle huvide vastu erikaebuses vaieldakse.

§ 344. Kaebuse tagastamine

 (1) Kui kaebus ei vasta käesoleva seadustiku § 342 lõike 1 punktide 1-4 ja 7 ning lõike 4 ning § 343 nõuetele või on kautsjon tasumata, jätab ringkonnakohus kaebuse käiguta ja määrab kassaatorile puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.

 (2) Kui kassaator jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata ja kaebust ei ole seetõttu võimalik kassatsiooni korras läbi vaadata, tagastatakse kaebus määrusega.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määruse peale võib esitada erikaebuse Riigikohtule.

§ 345. Kassatsioonkaebuse edastamine Riigikohtule

  Pärast kassatsioonitähtaja möödumist edastab ringkonnakohus kaebuse koos esimese astme kohtu ja ringkonnakohtu toimikuga viivitamata Riigikohtule.

§ 346. Kassatsioonkaebuse tagastamine Riigikohtust läbivaatamatult

 (1) Kui Riigikohtule edastatud kassatsioonkaebus ei vasta käesoleva seadustiku § 342 lõike 1 punktide 1-4 ja 7 ning lõike 4 või § 343 nõuetele või on kassatsioonikautsjon vajalikus ulatuses tasumata, võib Riigikohus määrata kassaatorile puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.

 (2) Kui kassaator jätab Riigikohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata ja kaebust ei ole seetõttu võimalik läbi vaadata, tagastatakse kaebus läbivaatamatult.

§ 347. Kassatsioonkaebuse saatmine protsessiosalistele

 (1) Pärast seaduse nõuetele vastava kassatsioonkaebuse saamist saadab Riigikohus kaebuse ärakirja koos selle lisade ärakirjadega vastustajale ja teistele protsessiosalistele.

 (2) Ühes kaebuse ja selle lisade saatmisega nõuab Riigikohus vastustajalt Riigikohtu määratud tähtpäevaks kirjalikku vastust kassatsioonkaebusele.

§ 348. Vastus kassatsioonkaebusele ja kohtu küsimustele

 (1) Vastuses tuleb märkida:
 1) adressaadina Riigikohus;
 2) vastustaja nimi, aadress ja seisund protsessis, samuti sidevahendite numbrid;
 3) otsus, mille peale esitatud kaebuse kohta vastus antakse, samuti tsiviilasja number;
 4) kas peetakse kaebust õigeks või vaieldakse sellele vastu;
 5) põhjendatud vastuväited kaebuse nõudmiste ja põhjenduste kohta ning asjaolud ja seadus, millele vastustaja oma vastuväited rajab.

 (2) Kui vastustaja soovib kohtuistungist osa võtta, peab ta seda vastuses märkima. Kui vastustaja ei ole vastuses märkinud, et ta soovib kohtuistungist osa võtta, loetakse, et ta seda ei soovi.

 (3) Vastusele kirjutab alla vastustaja või tema esindaja. Kui vastuse esitab esindaja, lisatakse volikiri või esindaja volitust tõendav muu dokument, kui seda ei ole varem esitatud.

 (4) Vastus koos lisadega esitatakse kohtule ühes nende ärakirjadega vastavalt protsessiosaliste arvule.

 (5) Riigikohus saadab vastuse ärakirja koos lisade ärakirjadega kassaatorile.

 (6) Vajaduse korral võib Riigikohus määratud tähtpäevaks protsessiosalistelt nõuda kirjalikku vastust kohtu küsimustele.

§ 349. Asja menetlusse võtmine

 (1) Riigikohus võtab asja menetlusse, kui kaebuses esitatud väited võimaldavad arvata, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi või on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.

 (2) Riigikohus ei võta hindamisele kuuluvat hagi menetlusse, kui kassaator vaidlustab ringkonnakohtu otsust väiksemas ulatuses kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga 10-kordne alammäär.

 (3) Riigikohus võtab asja menetlusse, olenemata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud asjaoludest, kui Riigikohtu otsus on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise seisukohalt.

 (4) Kui üks asi kahest või enamast ühel ajal Riigikohtus menetlusse võtmiseks esitatud ühetaolisest asjast võeti menetlusse, võetakse menetlusse ka ülejäänud asjad.

 (5) Riigikohus otsustab asja menetlusse võtmise protsessiosalisi välja kutsumata. Asja menetlusse võtmine otsustatakse pärast käesoleva seadustiku §-des 347 ja 348 nimetatud dokumentide vahetamist. Kui Riigikohtule on dokumente vahetamata selge asja menetlusse võtmise taotluse põhjendamatus, võib Riigikohus oma määrusega jätta asja menetlusse võtmata dokumente eelnevalt vahetamata.

 (6) Asja menetlusse võtmise otsustab Riigikohus oma määrusega kolme kuu jooksul kaebuse saamisest. Määrust ei põhjendata.

 (7) Kui asja menetlusse ei võeta, tagastatakse kohtutoimikud vastavatesse kohtutesse ja kaebus ühes asja menetlusse võtmata jätmise määrusega jääb ringkonnakohtu toimikusse.

 (8) Asja menetlusse võtmata jätmisel märgitakse määruses ära asja menetlusse võtmata jätmise alus. Määruse ärakiri saadetakse teadmiseks kassaatorile ja vastustajale. Vastustajale ei saadeta määruse ärakirja, kui Riigikohus on jätnud asja menetlusse võtmata kassatsioonkaebuse ärakirja vastustajale saatmata.

§ 350. Riigikohtu istungi määramine

 (1) Pärast asja menetlusse võtmist vaatab tsiviilkolleegium kaebuse kohtuistungil läbi. Istungi aja ja koha teatab Riigikohus protsessiosalistele, välja arvatud juhul, kui kaebus vaadatakse läbi kirjalikus menetluses.

 (2) Kui Riigikohus ei pea poole isiklikku osavõttu istungist vajalikuks, ei takista selle poole puudumine asja läbivaatamist.

 (3) Kui Riigikohus peab poole isiklikku osavõttu kohtuistungist vajalikuks, kohustab Riigikohus teda trahvihoiatusel kohtusse ilmuma. Kui pool, keda trahvihoiatusel isiklikult kohtusse ilmuma kohustati, kohtusse ei ilmu, võib Riigikohus teda trahvida või kohaldada sundtoomist.

§ 351. Kassatsioonkaebusest loobumine

 (1) Kassaatoril on õigus kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil kassatsioonkaebusest loobuda.

 (2) Kaebusest loobumise avaldus esitatakse Riigikohtule kirjalikult.

 (3) Kaebusest loobumise avalduse alusel lõpetab kohus määrusega kassatsioonimenetluse, kui teised protsessiosalised ei ole esitanud kassatsioonkaebust.

§ 352. Hagist loobumine ja poolte kokkulepe

 (1) Pärast asja menetlusse võtmist võib hageja loobuda hagist ning pooled võivad sõlmida kokkuleppe. Hagist loobumise avaldus või kokkulepe esitatakse Riigikohtule kirjalikult.

 (2) Hagist loobumise vastuvõtmise või poolte kokkuleppe kinnitamise korral tühistab Riigikohus eelnevad kohtulahendid ja lõpetab asja menetluse määrusega.

 (3) Käesoleva seadustiku §-s 10 nimetatud juhul selgitab kohus enne hagist loobumise vastuvõtmist hagejale või enne kokkuleppe kinnitamist pooltele selle protsessitoimingu tagajärgi.

 (4) Kui kohus ei võta hagist loobumist vastu või ei kinnita poolte kokkulepet, vaatab kohus asja kassatsiooni korras läbi.

§ 353. Asja läbivaatamise ulatus

 (1) Riigikohus kontrollib kassatsioonkaebuse alusel ja piires, kas ringkonnakohus on kohtuotsuses õigesti tõlgendanud ja kohaldanud materiaalõiguse norme ning järginud protsessiõiguse norme.

 (2) Kassatsioonkaebuses ei ole õigust muuta hagi alust ega eset, esitada nõudmisi, mida ei ole varem esitatud ega nõuda hagi aegumise kohaldamist, kui selle kohaldamist ei ole varem nõutud. Kassatsioonkaebuses ei või suurendada viivise nõuet ega nõuda asja asemel selle hüvitamist rahas.

 (3) Riigikohus ei või tuvastada hagi aluseks olevaid asjaolusid. Riigikohtu otsus põhineb alama astme kohtu otsusega tuvastatud asjaoludel.

 (4) Kui alama astme kohtu otsus põhineb tunnistaja ütlusel, eksperdiarvamusel, poole vande all antud seletusel või paikvaatlusel, ja nende tõendite alusel tuvastatud asjaoludest oleneb Riigikohtu otsus, saab Riigikohus ringkonnakohtu otsuse seda osa muuta üksnes siis, kui ringkonnakohus ise muutis samas osas esimese astme kohtu otsust.

 (5) Kui rikuti käesoleva seadustiku § 333 lõikes 1 nimetatud protsessiõiguse norme, ei ole Riigikohus seotud kaebuse piiridega ja otsus kuulub igal juhul tühistamisele. Kui esimese astme kohus rikkus käesoleva seadustiku § 333 lõike 1 sätteid ja ringkonnakohus ei ole otsust tühistanud ega asja uueks läbivaatamiseks saatnud, tühistab Riigikohus alama astme kohtute otsused ja saadab asja läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

§ 354. Kohtuistungi kord

 (1) Riigikohtu istung toimub käesoleva seadustiku §-des 173-177 sätestatud korras, arvestades kassatsioonimenetluse erisusi.

 (2) Eesistuja tagab kohtuistungi korra vastavalt käesoleva seadustiku §-des 23-25 sätestatule.

§ 355. Asja läbivaatamine Riigikohtu tsiviilkolleegiumis

 (1) Kui pooled ei soovi osa võtta asja arutamisest kohtuistungil, võib Riigikohus asja lahendada kirjalikus menetluses ilma kohtuistungi aega ja kohta pooltele teatamata.

 (2) Asja läbivaatamine algab kohtuistungil kohtuniku ettekandega asja kohta.

 (3) Asja ettekandev kohtunik esitab vajalikus ulatuses ringkonnakohtu otsuse, kassatsioonkaebuse ja kaebusele esitatud vastuse sisu.

 (4) Pärast ettekannet kõneleb kassaator, seejärel vastustaja ja tema järel teised protsessiosalised. Kohus võib kohtukõne kestust piirata, tagades kõigile protsessiosalistele võrdse kõneaja ja teatades sellest kohtuistungi alguses. Protsessiosalisele ei või anda kohtukõneks aega vähem kui 15 minutit.

 (5) Kohus võib protsessiosalisi küsitleda.

§ 356. Riigikohtu otsuse tegemine

 (1) Pärast protsessiosaliste ärakuulamist asub Riigikohus otsust tegema.

 (2) Istungi lõppedes teatab kohus, millal otsus kantselei kaudu avalikult teatavaks tehakse. Otsus tuleb teatavaks teha hiljemalt 30 päeva jooksul kohtuistungi lõppemisest. Kohtulahendi ärakiri antakse protsessiosalistele kätte või saadetakse postiga.

§ 357. Asja tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule läbivaatamiseks andmine

 (1) Kui asja läbivaatamisel Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kolmeliikmelises koosseisus tekivad põhimõttelist laadi eriarvamused seaduse tõlgendamisel ja kohaldamisel või kui tsiviilkolleegiumi see koosseis tahab muuta tsiviilkolleegiumi viimast seisukohta seaduse tõlgendamisel, antakse asi määrusega lahendada tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule. Määruse ärakiri saadetakse protsessiosalistele.

 (2) Kui asi antakse lahendada tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule, ja protsessiosalistele oli kohtuistungi aeg teatatud, lükatakse asja arutamine edasi ja protsessiosalistele teatatakse uue istungi aeg ja koht.

 (3) Kui asi on antud lahendada tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule, võib tsiviilkolleegium asja lahendada, kui tsiviilkolleegiumi kogu koosseisust ei puudu rohkem kui üks kohtunik.

§ 358. Asja üleandmine üldkogule

 (1) Tsiviilasi antakse täies ulatuses või mõnes osas üldkogule lahendada, kui:
 1) tsiviilkolleegium asja kogu koosseisus läbi vaadates asub seisukohale, mis läheb lahku Riigikohtu üldkogu viimasest seisukohast seaduse tõlgendamisel;
 2) tsiviilkolleegium asja kogu koosseisus läbi vaadates asub seisukohale, et asja lahendamine üldkogus on oluline seaduse ühetaoliseks kohaldamiseks.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel jätab tsiviilkolleegium asja läbi vaatamata. Asja tsiviilkolleegiumis läbi vaatamata jätmise ja Riigikohtu üldkogule läbivaatamiseks andmise kohta teeb tsiviilkolleegium määruse.

 (3) Asja läbivaatav kohtukoosseis jätab tsiviilasja läbi vaatamata ning annab selle määrusega läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule, kui tsiviilasja lahendamine eeldab põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse alusel läbivaadatava küsimuse lahendamist.

§ 359. Asja üleandmine erikogule

  Kui Riigikohtu tsiviilkolleegium asja kogu koosseisus läbi vaadates tahab tõlgendada seadust teisiti, kui seda on teinud Riigikohtu mõni teine kolleegium või erikogu oma viimases otsuses, jätab tsiviilkolleegium asja määrusega läbi vaatamata ja annab selle läbivaatamiseks erikogule.

§ 360. Erikogu moodustamine tsiviilasja läbivaatamiseks

 (1) Kui tsiviilkolleegium ei nõustu teise kolleegiumi otsusega seaduse tõlgendamisel, moodustatakse kahe kolleegiumi vaheline erikogu, millesse kumbki seadust erinevalt tõlgendanud kolleegium valib oma liikmete hulgast kaks kohtunikku.

 (2) Kui tsiviilkolleegium ei nõustu kahe teise kolleegiumi vahelise erikogu otsusega seaduse tõlgendamisel, moodustatakse kolme kolleegiumi vaheline erikogu, kuhu iga kolleegium valib oma liikmete hulgast kaks kohtunikku.

 (3) Erikogu istungit juhatab Riigikohtu esimees. Ettekandja on selle kolleegiumi liige, kes algatas asja üleandmise erikogule.

§ 361. Üldkogu ja erikogu otsuse kohustuslikkus

 (1) Üldkogu otsus on seaduse tõlgendamisel kohustuslik Riigikohtu kolleegiumidele ja erikogudele, kuni üldkogu ei ole teinud teistsugust otsust.

 (2) Erikogu otsus on seaduse tõlgendamisel kohustuslik Riigikohtu kolleegiumidele, kuni erikogu või üldkogu ei ole teinud teistsugust otsust.

§ 362. Riigikohtu volitused kassatsioonimenetluses

  Riigikohtul on kassatsioonkaebuse läbivaatamisel õigus:
 1) jätta kaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus või määrus muutmata;
 2) tühistada ringkonnakohtu otsus või määrus täies ulatuses või osaliselt ja saata asi tühistatud osas samale või teisele ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks;
 3) tühistada ringkonnakohtu otsus täies ulatuses või osaliselt ja jätta avaldus läbi vaatamata või lõpetada asja menetlus;
 4) tühistada ringkonnakohtu ja esimese astme kohtu otsus või määrus käesoleva seadustiku § 353 lõikes 5 nimetatud alusel ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule;
 5) muuta ringkonnakohtu otsus või määrus või tühistada ringkonnakohtu otsus või määrus ja teha uus otsus või määrus asja alama astme kohtule uueks läbivaatamiseks andmata, kui ringkonnakohus on kohtuotsuses tuvastatud asjaoludele andnud väära õigusliku hinnangu ja ei esine käesoleva seadustiku § 333 lõikes 1 nimetatud protsessiõiguse normide rikkumist.

§ 363. Kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise alused

  Kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise aluseks on:
 1) materiaalõiguse normi väär tõlgendamine ja kohaldamine;
 2) protsessiõiguse normi oluline rikkumine.

§ 364. Kassatsioonikohtu lahend

 (1) Riigikohtu lahend tehakse põhistatud otsusena või põhistatud määrusena või resolutsioonina.

 (2) Kui Riigikohus peab vajalikuks teatavaks teha lahendi motiivid, teeb ta põhistatud otsuse või määruse. Riigikohtu otsus tehakse kooskõlas käesoleva seadustiku §-des 230 ja 231 sätestatuga, arvestades kassatsioonimenetluse erisusi. Otsuses kajastatakse vajalikus ulatuses alama astme kohtu otsust.

 (3) Resolutsioonina tehtud otsuses tuleb märkida, et otsuse on teinud Riigikohus. Lisaks sellele märgitakse:
 1) resolutsiooni tegemise aeg ja koht ning tsiviilasja number;
 2) poolte nimed ja vaidluse ese;
 3) kassaatori nimi;
 4) kohtulahend, mille peale kaebus on esitatud;
 5) seadus, mille alusel resolutsioon tehti;
 6) mida Riigikohus otsustas.

 (4) Riigikohtu lahend jõustub tegemise päevast ja selle peale ei saa edasi kaevata.

 (5) Riigikohtu põhistatud lahendid tsiviilasjades avaldatakse Riigi Teatajas.

§ 365. Riigikohtu lahendi kohustuslikkus

  Riigikohtu lahendi seisukohad seaduse tõlgendamisel on asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud.

47. peatükk TEISTMINE 

§ 366. Teistmise alused

 (1) Jõustunud otsuseid ja määrusi võib protsessiosalise avalduse alusel uute asjaolude ilmsikstulekul uuesti läbi vaadata (teistmine).

 (2) Teistmise alused on:
 1) olulised asjaolud, mis kohtulahendi tegemise ajal olid olemas, kuid ei olnud ega võinud olla avaldajale teada;
 2) jõustunud kohtuotsus kriminaalasjas, millega on kindlaks tehtud tunnistaja teadvalt vale ütlus, eksperdi teadvalt vale eksperdiarvamus, teadvalt vale tõlge, samuti dokumentide või asitõendite võltsitus;
 3) jõustunud kohtuotsus kriminaalasjas, millega on kindlaks tehtud, et asja läbivaatamisel on pool või teine protsessiosaline või nende esindaja või kohtunik toime pannud kuriteo;
 4) kohtulahendi tühistamine, mis oli aluseks sellele kohtulahendile, mille teistmist nõutakse.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolud ei ole teistmise aluseks, kui need ei mõjutanud kohtulahendi tegemist protsessiosalise kasuks või kahjuks.

§ 367. Teistmisavalduse esitamine

 (1) Teistmisavaldus esitatakse Riigikohtule.

 (2) Teistmisavalduse esitamisel tuleb tasuda käesoleva seadustiku §-s 56 nimetatud kautsjon.

 (3) Teistmisavalduse esitamise tähtaeg on käesoleva seadustiku:
 1) paragrahvi 366 lõike 2 punktis 1 sätestatud alusel - kolm kuud päevast, mil teistmisavalduse esitaja uuest asjaolust teada sai;
 2) paragrahvi 366 lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatud alustel - kuus kuud kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest;
 3) paragrahvi 366 lõike 2 punktis 4 sätestatud alusel - kuus kuud kohtulahendi tühistamisest.

 (4) Teistmisavalduse võib tagastada läbivaatamatult, kui kohtulahendi tegemisest, mille teistmist nõutakse, on möödunud kümme aastat.

§ 368. Teistmisavalduse sisu

 (1) Teistmisavalduses märgitakse, et avaldus esitatakse Riigikohtule. Lisaks sellele märgitakse:
 1) avalduse esitaja ja vastaspoole nimi ning aadress, samuti nende sidevahendite numbrid;
 2) kohtulahend, mille teistmist taotletakse, samuti tsiviilasja number;
 3) avalduse põhjendus ja teistmise õiguslik alus;
 4) avaldusele lisatud dokumentide loetelu;
 5) avalduse menetlusse võtmise taotlus.

 (2) Avaldusele lisatakse tõestatud ärakiri kohtulahendist, mille teistmist nõutakse, ja teised teistmisavalduse aluseks olevad dokumendid või nende tõestatud ärakirjad.

 (3) Avaldusele kirjutab alla avaldaja või tema esindaja. Kui avalduse esitab esindaja, lisatakse volikiri või esindaja volitusi tõendav muu dokument.

 (4) Vastaspoole jaoks lisatakse teistmisavalduse ärakiri ja avaldusele lisatud dokumentide ärakirjad.

§ 369. Teistmisavalduse läbivaatamise ettevalmistamine

 (1) Riigikohus võib teistmisavalduse esitajale anda puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kui avaldus on esitatud oluliste puudustega või on kautsjon tasumata, võib Riigikohus avalduse läbivaatamatult tagastada.

 (2) Teistmisavalduse lahendamiseks nõuab Riigikohus alama astme kohtult tsiviilasja välja.

 (3) Vastuvõetud avalduse ärakirja saadab Riigikohus vastaspoolele teadmiseks ja nõuab määratud tähtpäevaks kirjalikku vastust.

 (4) Vastaja peab märkima, kas ta on teistmisavaldusega nõus. Oma vastuväiteid peab vastaja põhjendama.

 (5) Vastusele kirjutab alla vastaja või tema esindaja. Kui vastusele kirjutab alla esindaja, lisatakse volikiri või esindaja volitusi tõendav muu dokument.

§ 370. Teistmisavalduse menetlusse võtmine

  Riigikohus võtab teistmisavalduse menetlusse, kui teistmisavalduses esitatud asjaolud võimaldavad arvata, et tegemist on seaduses sätestatud teistmise alusega.

§ 371. Teistmisavalduse lahendamine

 (1) Menetlusse võetud teistmisavalduse lahendab Riigikohtu tsiviilkolleegium. Protsessiosalistele teatatakse teistmisavalduse läbivaatamise aeg ja koht, kuid nende puudumine ei takista asja läbivaatamist. Vajaduse korral peatab tsiviilkolleegium määrusega kohtuotsuse täitmise.

 (2) Kui Riigikohus leiab, et teistmisavaldus on põhjendatud, tühistab ta kohtulahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks sellesse alama astme kohtusse, kus see kohtulahend oli tehtud. Kui asjaolud on selged, muudab Riigikohus alama astme kohtu lahendi või tühistab alama astme kohtu lahendi ja teeb uue otsuse või määruse.

 (3) Protsessiosalistele saadetakse otsuse või määruse ärakiri.

 (4) Teistmisavalduse rahuldamata jätmise korral võib vastaspool nõuda, et teistmisavalduse esitaja hüvitaks kulud, mida ta seoses avalduse läbivaatamisega kandis.

48. peatükk KOHTUVIGADE PARANDAMINE 

§ 372. Avalduse esitamise alused

 (1) Jõustunud kohtuotsuses või -määruses kohtuvea parandamist võib nõuda:
 1) isik, keda seaduse nõuete kohaselt kohtusse ei kutsutud, kuid kelle suhtes tehti kohtuotsus, juhul kui ta ei saa esitada apellatsioonkaebust seetõttu, et käesoleva seadustiku § 45 lõikest 4 tulenevalt ei ole apellatsioonkaebuse esitamiseks tähtaja ennistamine võimalik;
 2) isik, kelle õiguste ja kohustuste üle kohus otsustas, kuid keda asja ei kaasatud;
 3) isik, keda hagita menetluses asjasse ei kaasatud, kuid kelle õigusi ja kohustusi kohtuotsus puudutab;
 4) riik või kohalik omavalitsusüksus, kui seadusest tulenevalt on neil avalikes huvides selline õigus.

§ 373. Menetlussätete kohaldamine

 (1) Kohtuvea parandamiseks tuleb taotleda avalduse menetlusse võtmist ja tasuda käesoleva seadustiku §-s 56 sätestatud kautsjon.

 (2) Kohtuvigade parandamise menetluses kohaldatakse kassatsioonimenetluse kohta sätestatut, arvestades kohtuvigade parandamise menetluse erisusi.

481. peatükk PÄDEVA KOHTU MÄÄRAMINE 

§ 3731. Pädeva kohtu määramise kord

 (1) Seaduses sätestatud juhtudel määrab Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu asja lahendamiseks pädeva kohtu. Pädeva kohtu määramiseks valivad Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegium kumbki oma liikmete seast kaks liiget. Erikogu istungeid juhatab Riigikohtu esimees.

 (2) Erikogu määrab kahe kuu jooksul asja saamisest arvates määrusega asja lahendamiseks pädeva kohtu protsessiosalisi asja arutamisele kutsumata. Protsessiosaline võib erikogule esitada kirjalikult oma seisukoha.

 (3) Pädeva kohtu määramisel Riigikohtu erikogu:
 1) tühistab kohtu määruse, milles pädevaks kohtuks tunnistatud kohus leidis, et asi ei kuulu tema pädevusse;
 2) saadab asja lahendamiseks tühistatud määruse teinud kohtule.

 (4) Kui pärast tühistatud määruse tegemist on menetlusse kaasatud kolmas isik või kui tühistatud määruse tegemisest on möödunud üle kuue kuu, saadab Riigikohtu erikogu asja lahendamiseks algusest peale pädevale esimese astme kohtule. Pädev kohus võib asja läbi vaadata samas või uues koosseisus.

 (5) Kui Riigikohtu erikogu leiab, et asi ei kuulu lahendamisele ei tsiviil- ega halduskohtumenetluses, lõpetab ta m��ärusega asja menetluse.

VIII. osa  

KOHTUOTSUSE TAGASITÄITMINE

§ 374. Tagasitäitmine

  Kui pärast täidetud kohtuotsuse tühistamist ja asja uuesti läbivaatamist jäetakse hagi otsusega rahuldamata või määrusega läbi vaatamata või lõpetatakse menetlus, peab hageja tühistatud otsuse järgi saadu kostjale alusetu rikastumise sätete alusel tagastama.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 375. Tagasitäitmise otsustamine esimese astme kohtus ja ringkonnakohtus

 (1) Esimese astme kohtule või ringkonnakohtule uuesti läbivaatamiseks antud asjas lahendab kohus tagasitäitmise omal algatusel, arvestades poolte seisukohti.

 (2) Kui asja uuesti läbivaatav kohus jättis tühistatud otsuse tagasitäitmise lahendamata, on kostjal õigus nõuda, et sama kohus lahendaks tagasitäitmise. Tagasitäitmise avalduse võib kostja esitada kolme aasta jooksul päevast, mil jõustus kohtuotsus, mille alusel kostjal on õigus tagasitäitmist nõuda.

 (3) Protsessiosalistele teatatakse tagasitäitmise avalduse läbivaatamise aeg ja koht, kuid nende ilmumata jätmine ei takista avalduse lahendamist.

§ 376. Tagasitäitmise otsustamine Riigikohtus

 (1) Kui Riigikohus teeb uue otsuse asja alama astme kohtule uueks läbivaatamiseks andmata, jätab hagi läbi vaatamata või lõpetab asja menetluse, lahendab Riigikohus otsuse tagasitäitmise ise või annab asja alama astme kohtule tagasitäitmise lahendamiseks.

 (2) Kui Riigikohus ei ole otsuses tagasitäitmist lahendanud, on kostjal õigus esitada tagasitäitmise avaldus kohtule, kelle otsuse Riigikohus tühistas.

IX. osa  

VÄLISRIIGI KOHTU- JA VAHEKOHTU OTSUS NING ERINÕUE

§ 377. Välisriigi kohtu- ja vahekohtu otsuse tunnustamine

 (1) Välisriigi kohtu- ja vahekohtu otsust tunnustatakse vastavalt Eesti välislepingutele.

 (2) Tunnustamise avalduse vaatab läbi Tallinna Linnakohus.

 (3) Kui välisriigi kohtu- või vahekohtu otsus tuleb täita Eestis, tunnistatakse see täidetavaks vastavalt Eesti välislepingutele.

 (4) Taotluse välisriigi kohtu- või vahekohtu otsuse täitmiseks vaatab läbi see maa- või linnakohus, kelle tööpiirkonnas otsus tuleb täita.

 (5) Välisriigi kohtu- ja vahekohtu otsuse tunnustamise või täidetavaks tunnistamise taotlus esitatakse kirjalikult ja sellele lisatakse:
 1) kohtu- või vahekohtu otsuse ärakiri, mis on tõestatud otsuse teinud kohtu- või vahekohtu asukohamaa seaduse kohaselt, samuti ametlik kinnitus otsuse jõustumise kohta;
 2) dokument, mis kinnitab, et kostjale, kes kohtuprotsessil ei osalenud, oli õigel ajal kas või kordki vastavalt selle riigi seadusele kohtukutse kätte antud;
 3) käesoleva lõike punktides 1-3 nimetatud dokumentide tõestatud tõlked eesti keelde.

 (6) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatule esitatakse välisriigi kohtu- ja vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise taotlusega koos:
 1) dokument, mis tõendab, et kohtuotsuse tegemise maa seaduse järgi on otsus täidetav ja kostjale kätte antud;
 2) dokument otsuse täitmise kohta, kui seda on juba täidetud.

 (7) Kohus võib taotlejale anda tähtaja käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud dokumendi esitamiseks. Kui asjaolud seda võimaldavad, võib kohus lahendada asja dokumente nõudmata.

 (8) Välisriigi kohtu- või vahekohtu otsuse tunnustamise või täidetavaks tunnistamise taotlust lahendav kohus võib vajaduse korral küsida selgitust:
 1) sellelt kohtult või vahekohtult, kelle otsuse tunnustamist või täitmist taotletakse;
 2) isikult, kes esitas otsuse tunnustamise või täitmise taotluse;
 3) otsuses märgitud võlgnikult, kelle suhtes otsust tahetakse täita.

§ 3771. Välisriigis abielu lahutamise ja kooselu lõpetamise kohta tehtud otsuse tunnustamine

 (1) Välisriigis abielu lahutamise või kooselu lõpetamise kohta tehtud otsust tunnustatakse käesoleva paragrahvi alusel juhul, kui otsuse tunnustamist ei reguleeri välisleping.

 (2) Tunnustamise avalduse vaatab läbi Tallinna Linnakohus.

 (3) Välisriigi kohtus või muus asutuses abielu lahutamise või kooselu lõpetamise kohta tehtud otsust tunnustatakse, kui:
 1) abielu lahutamise või kooselu lõpetamise otsuse peale ei saa otsuse teinud riigi õiguse kohaselt edasi kaevata;
 2) välisriigi kohus või muu asutus oli Eesti õiguse kohaselt pädev abielu lahutama või kooselu lõpetama;
 3) kostjale, kes kohtuprotsessil ei osalenud, oli õigel ajal kas või kordki vastavalt otsuse teinud riigi õigusele kohtukutse kätte antud;
 4) Eestis ei olnud lahutusmenetlust algatatud varem kui riigis, mille abielu lahutamise või kooselu lõpetamise otsuse tunnustamist taotletakse;
 5) kooselu lõpetamise otsus ei ole vastuolus varem Eestis tehtud või tunnustatud abielu lahutamise otsusega.

 (4) Abielu lahutamise või kooselu lõpetamise otsust tunnustatakse samuti siis, kui:
 1) mõlema abikaasa elukoha riigid tunnustavad abielu lahutamise või kooselu lõpetamise otsust või
 2) mõlemad abikaasad on nõus otsuse tunnustamisega Eestis ja
 3) on täidetud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 4 ja 5 sätestatud tingimused.

 (5) Kohus võib keelduda abielu lahutamise või kooselu lõpetamise otsuse tunnustamisest, kui tunnustamine oleks ilmselgelt vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega (avaliku korraga).
[RT I 2002, 92, 529 - jõust. 18.11.2002]

§ 378. Välisriigi kohtu- ja vahekohtu otsuse täitmisele pööramine

  Välisriigi kohtu- ja vahekohtu otsust täidetakse täitemenetluse seadustikuga sätestatud korras.

§ 379. Välisriigi kohtu erinõue

 (1) Välisriigi kohtu erinõue protsessitoimingu tegemiseks täidetakse Eesti seaduse järgi, kui Eesti välislepinguga ei ole sätestatud teisiti.

 (2) Välisriigi kohtu erinõude täitmisel antakse kohtukutse ja muud dokumendid adressaadile kätte allkirja vastu kohtus tema elukoha järgi.

§ 3791. Justiitsministeeriumi pädevus piiriülese õigusalase koostöö reguleerimisel tsiviilasjades

  Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 61 punkti c alusel vastuvõetud määrustega liikmesriigile pandud õigusi ja kohustusi täidab Justiitsministeerium.
[RT I 2004, 30, 208 - jõust. 01.05.2004]

X. osa  

KAOTATUD KOHTUTOIMIKU TAASTAMINE

§ 380. Kohtutoimiku taastamine

  Kui kohtutoimik tsiviilasjas on kadunud, võib kohus taastada selle protsessiosalise avalduse alusel või omal algatusel.

§ 381. Kohtutoimiku taastamise avaldus

 (1) Kaotatud kohtutoimiku taastamise avaldus esitatakse kohtule, kelle toimik on kadunud.

 (2) Avaldus peab sisaldama üksikasjalikke andmeid asja kohta. Avaldusele lisatakse avaldajal säilinud ja asjasse puutuvad dokumendid või nende ärakirjad.

§ 382. Avalduse läbivaatamine

 (1) Toimiku taastamise avalduse läbivaatamisel kasutab kohus toimiku säilinud osi, enne toimiku kadumist selles asjas väljaantud dokumente või nende ärakirju ja teisi asjasse puutuvaid tõendeid.

 (2) Kohus võib tunnistajana üle kuulata isikuid, kes viibisid protsessitoimingute juures, samuti isikuid, kes kuulusid asja arutava kohtu koosseisu ja isikuid, kes täitsid kohtuotsust.

§ 383. Kaotatud toimiku taastamise otsustamine

 (1) Kohus otsustab kaotatud toimiku taastamise määrusega.

 (2) Kaotatud toimik taastatakse täielikult või osas, mille taastamist peab vajalikuks avaldust läbivaatav kohus. Kui kaotatud toimik taastatakse, tuleb taastada igal juhul kohtuotsus või asja menetluse lõpetamise või asja läbivaatamata jätmise määrus, kui need asjas tehti.

 (3) Kui kogutud andmed ja dokumendid ei ole küllaldased kaotatud toimiku taastamiseks, lõpetab kohus oma määrusega toimiku taastamise avalduse arutamise. Sel juhul võib avaldaja oma tsiviilõigusi asjas, milles toimik on kadunud, kaitsta hagimenetluses.

§ 384. Kohtukulud

 (1) Kaotatud toimiku taastamise asjas on avaldaja vabastatud kohtukulude tasumisest.

 (2) Kui avaldaja on esitanud teadvalt vale avalduse, nõuab kohus kohtukulud avaldajalt riigituludesse.

XI. osa  

SEADUSE RAKENDAMINE

§-d 385--386. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 387. Kohtuvea parandamine

 (1) Kohtuvea parandamise kohta sätestatut (48. peatükk) kohaldatakse ka kohtulahenditele, mis on jõustunud enne 1998. aasta 1. septembrit.

 (2) Enne 1993. aasta 15. septembrit jõustunud kohtulahendites kohtuvea parandamist võivad kuni 2000. aasta 1. jaanuarini taotleda lisaks käesoleva seadustiku §-s 72 nimetatud isikutele ka teised protsessiosalised.