Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Sisejulgeolek ja avalik kord → Välislepingud

Süstemaatiline liigitus: KOHTUMENETLUSÕIGUS → Tsiviilkohtumenetlus → Välislepingud

Välislepingute liigitus poolte alusel: Euroopa Nõukogu

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Korruptsiooni tsiviilõiguslike aspektide konventsioon

Vastu võetud 04.11.1999

(õ) 13.08.09 16:30

Välislepingu ratifitseerimise seadus

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

 

PREAMBUL

Euroopa Nõukogu liikmesriigid, teised riigid ja Euroopa Ühendus, kes on käesolevale alla kirjutanud,

võttes arvesse, et Euroopa Nõukogu eesmärk on saavutada suurem ühtsus oma liikmete vahel;

olles teadlikud, et võitluses korruptsiooni vastu on oluline süvendada rahvusvahelist koostööd;

rõhutades, et korruptsioon tähendab suurt ohtu õigusriiklusele, demokraatiale ja inimõigustele, õiglusele ja sotsiaalsele õigusele, takistab majanduse arengut ning ohustab turumajanduse ausat toimimist;

tunnistades korruptsiooni negatiivseid finantstagajärgi üksikisikutele, ettevõtjatele ja riikidele ning ka rahvusvahelistele organisatsioonidele;

olles veendunud, et korruptsioonivastases võitluses on tähtis osa tsiviilõigusel, iseäranis võimaldades kahju kannatanud isikutel saada õiglast hüvitist;

tuletades meelde Euroopa justiitsministrite 19. (Malta, 1994), 21. (Tšehhi Vabariik, 1997) ja 22. (Moldova, 1999) konverentsi kokkuvõtteid ja resolutsioone;

võttes arvesse korruptsioonivastase võitluse tegevusprogrammi, mille Ministrite Komitee võttis vastu novembris 1996;

võttes samuti arvesse teostatavusuuringut korruptiivsete tegude tõttu tekkinud kahju hüvitamise tsiviilabinõude konventsiooni koostamise kohta, mille kinnitas Ministrite Komitee veebruaris 1997;

arvestades resolutsiooni (97) 24 korruptsioonivastase võitluse 20 peamise põhimõtte kohta, mille Ministrite Komitee võttis vastu 101. istungil novembris 1997; resolutsiooni (98) 7, millega volitati vastu võtma osalist ja laiendatud kokkulepet korruptsioonivastaste riikide rühma (GRECO) loomiseks ja mille Ministrite Komitee võttis vastu 102. istungil mais 1998; ja resolutsiooni (99) 5 GRECO loomise kohta, mis võeti vastu 1. mail 1999;

tuletades meelde lõppdeklaratsiooni ja tegevuskava, mille riigipead ja Euroopa Nõukogu liikmesriikide valitsused võtsid vastu oma teisel tippkohtumisel oktoobris 1997 Strasbourgis,

on kokku leppinud järgmises:

I peatükk
SISERIIKLIKULT VÕETAVAD MEETMED

Artikkel 1. Eesmärk

Konventsiooniosaline sätestab oma siseriiklikes õigusaktides tõhusad õiguskaitsevahendid isikute jaoks, kes on kannatanud kahju korruptiivsete tegude tagajärjel, et võimaldada neil kaitsta oma õigusi ja huve, kaasa arvatud võimaluse saada kahju eest hüvitist.

Artikkel 2. «Korruptsiooni» määratlus

Käesolevas konventsioonis tähendab «korruptsioon» altkäemaksu või mis tahes muu lubamatu eelise või selle võimaluse otsest või kaudset nõudmist, pakkumist, andmist või vastuvõtmist, mis muudab altkäemaksu, lubamatu eelise või selle võimaluse saaja nõuetelevastavat tööd või käitumist.

Artikkel 3. Kahju hüvitamine

1. Konventsiooniosaline sätestab oma siseriiklikes õigusaktides korruptsiooni tagajärjel kahju kannatanud isikute õiguse esitada hagi sellise kahju hüvitamiseks täies ulatuses.

2. Selline hüvitis võib hõlmata varalist kahju, saamatajäänud tulu ja mittevaralist kahju.

Artikkel 4. Vastutus

1. Konventsiooniosaline sätestab oma siseriiklikes õigusaktides, et kahju hüvitamiseks peavad olemas olema järgmised tingimused:
i) kostja on pannud toime või kiitnud heaks korruptiivse teo või ei ole võtnud tarvitusele mõistlikke abinõusid korruptiivse teo ärahoidmiseks;
ii) hageja on kannatanud kahju; ja
iii) korruptiivse teo ja kahju vahel on põhjuslik seos.

2. Konventsiooniosaline sätestab oma siseriiklikes õigusaktides, et juhul, kui sama korruptiivse teoga tekitatud kahju eest vastutavad mitu kostjat, siis vastutavad nad solidaarselt ja eraldi.

Artikkel 5. Riigi vastutus

Konventsiooniosaline sätestab oma siseriiklikes õigusaktides asjakohase menetluse, et isikud, kes on kannatanud kahju riigi avalike teenistujate poolt nende tööülesannete täitmisel toime pandud korruptiivse teo tagajärjel, saaksid nõuda riigilt hüvitist, või kui konventsiooniosaliseks ei ole riik, siis selle konventsiooniosalise asjaomastelt institutsioonidelt.

Artikkel 6. Kaasaaitav hooletus

Konventsiooniosaline sätestab oma siseriiklikes õigusaktides kõikide asjaolude arvestamisel hüvitise vähendamise või hüvitamata jätmise juhul, kui hageja on oma süül kaasa aidanud kahju tekkimisele või selle suurenemisele.

Artikkel 7. Aegumine

1. Konventsiooniosaline sätestab oma siseriiklikes õigusaktides kahju hüvitamise nõudele aegumistähtaja, mis on vähemalt kolm aastat alates päevast, mil kahju kannatanud isik sai teada või oleks pidanud teada saama kahju tekkimisest või korruptiivse teo toimepanemisest ning vastutavast isikust. Siiski ei alustata vastavat menetlust pärast aegumistähtaja lõppemist, mis on vähemalt kümme aastat korruptiivse teo toimepanemisest.

2. Sobivuse korral kehtivad lõikes 1 nimetatud aegumistähtaegade kohta konventsiooniosaliste õigusaktid, mis reguleerivad aegumise peatumist või katkemist.

Artikkel 8. Lepingute kehtivus

1. Konventsiooniosaline sätestab oma siseriiklikes õigusaktides, et mistahes korruptsiooni ettenägev leping või lepinguklausel on tühine.

2. Konventsiooniosaline sätestab oma siseriiklikes õigusaktides võimaluse kõikidele lepingupooltele, kelle nõusolek on saadud korruptiivse teo kaudu, pöörduda kohtusse lepingu tühisuse tunnustamiseks, jättes puutumata nende õiguse nõuda kahjutasu.

Artikkel 9. Töötajate kaitsmine

Konventsiooniosaline sätestab oma siseriiklikes õigusaktides töötajatele kohase kaitse ebaõiglaste sanktsioonide vastu, kui neil töötajatel on põhjust kahtlustada korruptsiooni ning nad teavitavad heauskselt oma kahtlustest vastutavaid isikuid või ametiasutusi.

Artikkel 10. Aruanded ja revisjonid

1. Konventsiooniosaline sätestab oma siseriiklikes õigusaktides vajalikud meetmed, et äriühingute esitatavad aastaaruanded oleksid arusaadavad ning annaksid õige pildi äriühing finantsolukorrast.

2. Eesmärgiga vältida korruptiivseid tegusid sätestab konventsiooniosaline oma siseriiklikes õigusaktides, et audiitorid peavad kinnitama, et aastaaruanded kajastavad äriühingu  finantsolukorda õigesti.

Artikkel 11. Tõendite kogumine

Konventsiooniosaline sätestab oma siseriiklikes õigusaktides tõhusa menetluse tõendite kogumiseks korruptiivsest teost tulenevas tsiviilmenetluses.

Artikkel 12. Hagi tagamise abinõud

Konventsiooniosaline sätestab oma siseriiklikes õigusaktides selliste kohtumääruste võimaluse, mis on vajalikud poolte õiguste ja huvide tagamiseks korruptiivsest teost tuleneva tsiviilmenetluse ajal.

II peatükk
RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ JA RAKENDAMISE KONTROLL

Artikkel 13. Rahvusvaheline koostöö

Konventsiooniosalised teevad koostööd korruptsioonijuhtumite tsiviilmenetluse küsimustes, eelkõige dokumentide kättetoimetamisel, tõendite kogumisel välismaal, jurisdiktsiooni küsimuses, teise riigi kohtuotsuste tunnustamisel ja täitmisel ning kohtukulude osas vastavalt asjakohaste rahvusvaheliste tsiviil- ja kaubandusasjade rahvusvahelist koostööd käsitlevatele õigusaktidele, millega nad on ühinenud, ning oma siseriiklikele õigusaktidele.

Artikkel 14. Kontroll

Korruptsioonivastaste riikide rühm (GRECO) kontrollib käesoleva konventsiooni rakendamist konventsiooniosaliste poolt.

III peatükk
LÕPPSÄTTED

Artikkel 15. Allakirjutamine ja jõustumine

1. Käesolevale konventsioonile võivad alla kirjutada Euroopa Nõukogu liikmesriigid, selle väljatöötamisel osalenud riigid ning Euroopa Ühendus.

2. Konventsioon ratifitseeritakse, võetakse vastu või kinnitatakse. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnituskirjad deponeeritakse Euroopa Nõukogu peasekretäri juurde.

3. Konventsioon jõustub järgmise kuu esimesel päeval kolme kuu möödumisel päevast, mil neliteist allakirjutanut on vastavalt lõikele 2 väljendanud oma nõusolekut olla selle konventsiooniga seotud. Allakirjutanu, kes ei ole ratifitseerimise, vastuvõtmise või kinnitamise ajal korruptsioonivastaste riikide rühma (GRECO) liige, saab selleks automaatselt konventsiooni jõustumise päeval.

4. Allakirjutanu suhtes, kes väljendab hiljem oma nõusolekut olla konventsiooniga seotud, jõustub see järgmise kuu esimesel päeval kolme kuu möödumisel päevast, mil ta on vastavalt lõikele 2 väljendanud oma nõusolekut olla selle konventsiooniga seotud. Iga allakirjutanu, kes ei ole ratifitseerimise, vastuvõtmise või kinnitamise ajal korruptsioonivastaste riikide rühma (GRECO) liige, saab selleks automaatselt päeval, mil konventsioon tema suhtes jõustub.

5. Euroopa Ühenduse osalemise moodused korruptsioonivastaste riikide rühmas (GRECO) otsustatakse kokkuleppel Euroopa Ühendusega.

Artikkel 16. Konventsiooniga ühinemine

1. Pärast konventsiooni jõustumist võib Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee konventsiooniosalistega konsulteerimise järel kutsuda konventsiooniga ühinema mis tahes riigi, kes ei ole Euroopa Nõukogu liige ega ole osalenud konventsiooni väljatöötamisel, otsusega, mille on vastu võtnud enamus vastavalt Euroopa Nõukogu statuudi artiklile 20.d ja komitees osalemise õigusega konventsiooniosaliste esindajate ühehäälse otsusega.

2. Konventsiooniga ühinevate riikide suhtes jõustub konventsioon järgmise kuu esimesel päeval kolme kuu möödumisel päevast, mil Euroopa Nõukogu peasekretäri juurde deponeeriti ühinemiskiri. Kui konventsiooniga ühinev riik ei ole ühinemise ajal GRECO liige, saab ta selleks automaatselt konventsiooni tema suhtes jõustumise päeval.

Artikkel 17. Reservatsioonid

Konventsiooni ühegi sätte kohta reservatsioone teha ei saa.

Artikkel 18. Territoriaalne kohaldatavus

1. Iga riik või Euroopa Ühendus võib allakirjutamise või ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitus- või ühinemiskirja deponeerimise ajal määratleda territooriumi või territooriumid, mille suhtes konventsioon kehtib.

2. Iga konventsiooniosaline võib millal tahes hiljem Euroopa Nõukogu peasekretärile adresseeritud deklaratsiooniga laiendada käesoleva konventsiooni rakendusala mis tahes muule deklaratsioonis määratletud territooriumile. Sellise territooriumi suhtes jõustub konventsioon järgmise kuu esimesel päeval kolme kuu möödumisel päevast, mil peasekretär on deklaratsiooni kätte saanud.

3. Kahe eelneva lõike alusel tehtud deklaratsiooni võib iga deklaratsioonis määratletud territooriumi suhtes tagasi võtta peasekretärile adresseeritud teatega. Tagasivõtmine jõustub järgmise kuu esimesel päeval kolme kuu möödumisel päevast, mil peasekretär on sellise teate kätte saanud.

Artikkel 19. Suhe teiste dokumentide ja kokkulepetega

1. Konventsioon ei mõjuta õigusi ega kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest mitmepoolsetest eriküsimusi käsitlevatest dokumentidest.

2. Konventsiooniosalised võivad omavahel sõlmida kahe- või mitmepoolseid kokkuleppeid käesolevas konventsioonis sisalduvates küsimustes, eesmärgiga täiendada või karmistada konventsiooni sätteid või soodustada selle põhimõtete rakendamist, või käesoleva konventsiooni eesmärke ja põhimõtteid arvestades järgida muid juhiseid, mis on siduvad käesoleva konventsiooni allakirjutamiseks avamise ajal.

3. Kui kaks või enam konventsiooniosalist on käesolevas konventsioonis käsitletud küsimuses juba sõlminud kokkuleppe või lepingu või on selles küsimuses muul viisil reguleerinud omavahelisi suhteid, on neil õigus kohaldada käesoleva konventsiooni asemel nimetatud kokkulepet või lepingut või reguleerida neid suhteid vastavalt.

Artikkel 20. Muudatused

1. Iga konventsiooniosaline võib teha käesoleva konventsiooni muutmise ettepanekuid, ning Euroopa Nõukogu peasekretär teavitab nendest kõiki Euroopa Nõukogu liikmesriike, konventsiooni väljatöötamisel osalenud teisi riike, Euroopa Ühendust ning iga riiki, kes on liitunud või kutsutud ühinema käesoleva konventsiooniga vastavalt artiklile 16.

2. Konventsiooniosalise tehtud mis tahes muudatusettepanek edastatakse Õigusalase Koostöö Euroopa Komiteele (CDCJ), kes esitab Ministrite Komiteele oma arvamuse muudatusettepaneku kohta.

3. Ministrite Komitee arutab muudatusettepanekut ja Õigusalase Koostöö Euroopa Komitee (CDCJ) esitatud arvamust ning pärast konsulteerimist konventsiooniosalistega, kes ei ole Euroopa Nõukogu liikmed, võib muudatuse vastu võtta.

4. Ministrite Komitee poolt kooskõlas käesoleva artikli lõikega 3 vastu võetud muudatuse tekst edastatakse konventsiooniosalistele heakskiitmiseks.

5. Kooskõlas käesoleva artikli lõikega 3 vastu võetud muudatus jõustub kolmekümnendal päeval pärast seda, kui kõik osalised on teatanud peasekretärile selle heakskiitmisest.

Artikkel 21. Vaidluste lahendamine

1. Euroopa Nõukogu Õigusalase Koostöö Euroopa Komiteed (CDCJ) teavitatakse käesoleva konventsiooni tõlgendamisest ja rakendamisest.

2. Konventsiooniosaliste vaidluse korral konventsiooni tõlgendamise või rakendamise suhtes, püüavad nad leida lahenduse läbirääkimiste teel või muul rahumeelsel viisil omal valikul, kaasa arvatud vaidluse esitamine Õigusalase Koostöö Euroopa Komiteele (CDCJ), arbitraažile, mille otsused on osalistele kohustuslikud, või Rahvusvahelisele Kohtule, vastavalt asjaomaste konventsiooniosaliste kokkuleppele.

Artikkel 22. Denonsseerimine

1. Konventsiooniosaline võib igal ajal denonsseerida käesoleva konventsiooni Euroopa Nõukogu peasekretärile adresseeritud teatega.

2. Denonsseerimine jõustub järgmise kuu esimesel päeval kolme kuu möödumisel päevast, mil peasekretär on teate kätte saanud.

Artikkel 23. Teavitamine

Euroopa Nõukogu peasekretär teavitab Nõukogu liikmesriike ja käesoleva konventsiooni teisi allakirjutanuid ja konventsiooniosalisi:
a) allakirjutamistest;
b) ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirja deponeerimisest;
c) käesoleva konventsiooni mis tahes jõustumise kuupäevast, vastavalt artiklitele 15 ja 16;
d) mis tahes muust konventsiooniga seotud aktist või teatest.

Ülaltoodu tõenduseks on täielikult volitatud isikud konventsioonile alla kirjutanud.

Koostatud 4. novembril 1999. aastal Strasbourg’is inglise ja prantsuse keeles, kusjuures mõlemad tekstid on võrdselt autentsed ja ühes eksemplaris, mis deponeeritakse Euroopa Nõukogu juurde. Euroopa Nõukogu peasekretär edastab kinnitatud koopiad Euroopa Nõukogu igale liikmesriigile, teistele konventsiooni väljatöötamisel osalenud riikidele, Euroopa Ühendusele ning kõigile konventsiooniga ühinema kutsutud riikidele.

 

ETS No. 174

CIVIL LAW CONVENTION ON CORRUPTION
Strasbourg, 4.11.1999

PREAMBLE

The member States of the Council of Europe, the other States and the European Community, signatories hereto,

Considering that the aim of the Council of Europe is to achieve a greater unity between its members;

Conscious of the importance of strengthening international co-operation in the fight against corruption;

Emphasising that corruption represents a major threat to the rule of law, democracy and human rights, fairness and social justice, hinders economic development and endangers the proper and fair functioning of market economies;

Recognising the adverse financial consequences of corruption to individuals, companies and States, as well as international institutions;

Convinced of the importance for civil law to contribute to the fight against corruption, in particular by enabling persons who have suffered damage to receive fair compensation;

Recalling the conclusions and resolutions of the 19th (Malta, 1994), 21st (Czech Republic, 1997) and 22nd (Moldova, 1999) Conferences of the European Ministers of Justice;

Taking into account the Programme of Action against Corruption adopted by the Committee of Ministers in November 1996;

Taking also into account the feasibility study on the drawing up of a convention on civil remedies for compensation for damage resulting from acts of corruption, approved by the Committee of Ministers in February 1997;

Having regard to Resolution (97) 24 on the 20 Guiding Principles for the Fight against Corruption, adopted by the Committee of Ministers in November 1997, at its 101st Session, to Resolution (98) 7 authorising the adoption of the Partial and Enlarged Agreement establishing the “Group of States against Corruption (GRECO)”, adopted by the Committee of Ministers in May 1998, at its 102nd Session, and to Resolution (99) 5 establishing the GRECO, adopted on 1st May 1999;

Recalling the Final Declaration and the Action Plan adopted by the Heads of State and Government of the member States of the Council of Europe at their 2nd summit in Strasbourg, in October 1997,

Have agreed as follows:

Chapter I
MEASURES TO BE TAKEN AT NATIONAL LEVEL

Article 1.  Purpose

Each Party shall provide in its internal law for effective remedies for persons who have suffered damage as a result of acts of corruption, to enable them to defend their rights and interests, including the possibility of obtaining compensation for damage.

Article 2.  Definition of corruption

For the purpose of this Convention, “corruption” means requesting, offering, giving or accepting, directly or indirectly, a bribe or any other undue advantage or prospect thereof, which distorts the proper performance of any duty or behaviour required of the recipient of the bribe, the undue advantage or the prospect thereof.

Article 3.  Compensation for damage

1. Each Party shall provide in its internal law for persons who have suffered damage as a result of corruption to have the right to initiate an action in order to obtain full compensation for such damage.

2. Such compensation may cover material damage, loss of profits and non-pecuniary loss.

Article 4.  Liability

1. Each Party shall provide in its internal law for the following conditions to be fulfilled in order for the damage to be compensated:
i. the defendant has committed or authorised the act of corruption, or failed to take reasonable steps to prevent the act of corruption;
ii. the plaintiff has suffered damage; and
iii. there is a causal link between the act of corruption and the damage.

2. Each Party shall provide in its internal law that, if several defendants are liable for damage for the same corrupt activity, they shall be jointly and severally liable.

Article 5.  State responsibility

Each Party shall provide in its internal law for appropriate procedures for persons who have suffered damage as a result of an act of corruption by its public officials in the exercise of their functions to claim for compensation from the State or, in the case of a non-state Party, from that Party’s appropriate authorities.

Article 6.  Contributory negligence

Each Party shall provide in its internal law for the compensation to be reduced or disallowed having regard to all the circumstances, if the plaintiff has by his or her own fault contributed to the damage or to its aggravation.

Article 7.  Limitation periods

1. Each Party shall provide in its internal law for proceedings for the recovery of damages to be subject to a limitation period of not less than three years from the day the person who has suffered damage became aware or should reasonably have been aware, that damage has occurred or that an act of corruption has taken place, and of the identity of the responsible person. However, such proceedings shall not be commenced after the end of a limitation period of not less than ten years from the date of the act of corruption.

2. The laws of the Parties regulating suspension or interruption of limitation periods shall, if appropriate, apply to the periods prescribed in paragraph 1.

Article 8.  Validity of contracts

1. Each Party shall provide in its internal law for any contract or clause of a contract providing for corruption to be null and void.

2. Each Party shall provide in its internal law for the possibility for all parties to a contract whose consent has been undermined by an act of corruption to be able to apply to the court for the contract to be declared void, notwithstanding their right to claim for damages.

Article 9.  Protection of employees

Each Party shall provide in its internal law for appropriate protection against any unjustified sanction for employees who have reasonable grounds to suspect corruption and who report in good faith their suspicion to responsible persons or authorities.

Article 10.  Accounts and audits

1. Each Party shall, in its internal law, take any necessary measures for the annual accounts of companies to be drawn up clearly and give a true and fair view of the company’s financial position.

2. With a view to preventing acts of corruption, each Party shall provide in its internal law for auditors to confirm that the annual accounts present a true and fair view of the company’s financial position.

Article 11.  Acquisition of evidence

Each Party shall provide in its internal law for effective procedures for the acquisition of evidence in civil proceedings arising from an act of corruption.

Article 12.  Interim measures

Each Party shall provide in its internal law for such court orders as are necessary to preserve the rights and interests of the parties during civil proceedings arising from an act of corruption.

Chapter II
INTERNATIONAL CO-OPERATION AND MONITORING OF IMPLEMENTATION

Article 13.  International co-operation

The Parties shall co-operate effectively in matters relating to civil proceedings in cases of corruption, especially concerning the service of documents, obtaining evidence abroad, jurisdiction, recognition and enforcement of foreign judgements and litigation costs, in accordance with the provisions of relevant international instruments on international co-operation in civil and commercial matters to which they are Party, as well as with their internal law.

Article 14.  Monitoring

The Group of States against Corruption (GRECO) shall monitor the implementation of this Convention by the Parties.

Chapter III
FINAL CLAUSES

Article 15.  Signature and entry into force

1. This Convention shall be open for signature by the member States of the Council of Europe, by non-member States that have participated in its elaboration and by the European Community.

2. This Convention is subject to ratification, acceptance or approval. Instruments of ratification, acceptance or approval shall be deposited with the Secretary General of the Council of Europe.

3. This Convention shall enter into force on the first day of the month following the expiration of a period of three months after the date on which fourteen signatories have expressed their consent to be bound by the Convention in accordance with the provisions of paragraph 2. Any such signatory, which is not a member of the Group of States against Corruption (GRECO) at the time of ratification, acceptance or approval, shall automatically become a member on the date the Convention enters into force.

4. In respect of any signatory which subsequently expresses its consent to be bound by it, the Convention shall enter into force on the first day of the month following the expiration of a period of three months after the date of the expression of their consent to be bound by the Convention in accordance with the provisions of paragraph 2. Any signatory, which is not a member of the Group of States against Corruption (GRECO) at the time of ratification, acceptance or approval, shall automatically become a member on the date the Convention enters into force in its respect.

5. Any particular modalities for the participation of the European Community in the Group of States against Corruption (GRECO) shall be determined as far as necessary by a common agreement with the European Community.

Article 16.  Accession to the Convention

1. After the entry into force of this Convention, the Committee of Ministers of the Council of Europe, after consulting the Parties to the Convention, may invite any State not a member of the Council and not having participated in its elaboration to accede to this Convention, by a decision taken by the majority provided for in Article 20.d. of the Statute of the Council of Europe and by the unanimous vote of the representatives of the Parties entitled to sit on the Committee.

2. In respect of any State acceding to it, the Convention shall enter into force on the first day of the month following the expiration of a period of three months after the date of deposit of the instrument of accession with the Secretary General of the Council of Europe. Any State acceding to this Convention shall automatically become a member of the GRECO, if it is not already a member at the time of accession, on the date the Convention enters into force in its respect.

Article 17.  Reservations

No reservation may be made in respect of any provision of this Convention.

Article 18.  Territorial application

1. Any State or the European Community may, at the time of signature or when depositing its instrument of ratification, acceptance, approval or accession, specify the territory or territories to which this Convention shall apply.

2. Any Party may, at any later date, by a declaration addressed to the Secretary General of the Council of Europe, extend the application of this Convention to any other territory specified in the declaration. In respect of such territory the Convention shall enter into force on the first day of the month following the expiration of a period of three months after the date of receipt of such declaration by the Secretary General.

3. Any declaration made under the two preceding paragraphs may, in respect of any territory specified in such declaration, be withdrawn by a notification addressed to the Secretary General. The withdrawal shall become effective on the first day of the month following the expiration of a period of three months after the date of receipt of such notification by the Secretary General.

Article 19.  Relationship to other instruments and agreements

1. This Convention does not affect the rights and undertakings derived from international multilateral instruments concerning special matters.

2. The Parties to the Convention may conclude bilateral or multilateral agreements with one another on the matters dealt with in this Convention, for purposes of supplementing or strengthening its provisions or facilitating the application of the principles embodied in it or, without prejudice to the objectives and principles of this Convention, submit themselves to rules on this matter within the framework of a special system which is binding at the moment of the opening for signature of this Convention.

3. If two or more Parties have already concluded an agreement or treaty in respect of a subject which is dealt with in this Convention or otherwise have established their relations in respect of that subject, they shall be entitled to apply that agreement or treaty or to regulate these relations accordingly, in lieu of the present Convention.

Article 20.  Amendments

1. Amendments to this Convention may be proposed by any Party, and shall be communicated by the Secretary General of the Council of Europe to the member States of the Council of Europe, to the non member States which have participated in the elaboration of this Convention, to the European Community, as well as to any State which has acceded to or has been invited to accede to this Convention in accordance with the provisions of Article 16.

2. Any amendment proposed by a Party shall be communicated to the European Committee on Legal Co-operation (CDCJ) which shall submit to the Committee of Ministers its opinion on that proposed amendment.

3. The Committee of Ministers shall consider the proposed amendment and the opinion submitted by the European Committee on Legal Co-operation (CDCJ) and, following consultation of the Parties to the Convention which are not members of the Council of Europe, may adopt the amendment.

4. The text of any amendment adopted by the Committee of Ministers in accordance with paragraph 3 of this article shall be forwarded to the Parties for acceptance.

5. Any amendment adopted in accordance with paragraph 3 of this article shall come into force on the thirtieth day after all Parties have informed the Secretary General of their acceptance thereof.

Article 21.  Settlement of disputes

1. The European Committee on Legal Co-operation (CDCJ) of the Council of Europe shall be kept informed regarding the interpretation and application of this Convention.

2. In case of a dispute between Parties as to the interpretation or application of this Convention, they shall seek a settlement of the dispute through negotiation or any other peaceful means of their choice, including submission of the dispute to the European Committee on Legal Co-operation (CDCJ), to an arbitral tribunal whose decisions shall be binding upon the Parties, or to the International Court of Justice, as agreed upon by the Parties concerned.

Article 22.  Denunciation

1. Any Party may, at any time, denounce this Convention by means of a notification addressed to the Secretary General of the Council of Europe.

2. Such denunciation shall become effective on the first day of the month following the expiration of a period of three months after the date of receipt of the notification by the Secretary General.

Article 23.  Notification

The Secretary General of the Council of Europe shall notify the member States of the Council and any other signatories and Parties to this Convention of:
a. any signature;
b. the deposit of any instrument of ratification, acceptance, approval or accession;
c. any date of entry into force of this Convention, in accordance with Articles 15 and 16;
d. any other act, notification or communication relating to this Convention.

In witness whereof the undersigned, being duly authorised thereto, have signed this Convention.

Done at Strasbourg, the 4th day of November 1999, in English and in French, both texts being equally authentic, in a single copy which shall be deposited in the archives of the Council of Europe. The Secretary General of the Council of Europe shall transmit certified copies to each member State of the Council of Europe, to the non-member States which have participated in the elaboration of this Convention, to the European Community, as well as to any State invited to accede to it.

 

Õiend
Akt tehniliselt korrastatud, lisatud seosed ja ingliskeelne tekst.