Kohtutäituri seadus
Vastu võetud 17.01.2001
RT I 2001, 16, 69
jõustumine 01.03.2001, osaliselt vastavalt seaduse §-le 59.
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 19.12.2003 | RT III 2004, 2, 14 | 19.12.2003 |
| 19.06.2002 | RT I 2002, 61, 375 | 01.08.2002 |
| 20.11.2002 | RT I 2002, 102, 600 | 01.01.2003 |
| 22.01.2003 | RT I 2003, 17, 95 | 01.01.2004 |
| 12.02.2003 | RT I 2003, 23, 146 | 17.03.2003 , osaliselt 1. 06. 2003 |
| 16.09.2003 | RT I 2003, 63, 417 | 14.10.2003 , osaliselt 1. 01. 2004 |
| 28.06.2004 | RT I 2004, 56, 403 | 01.03.2005 |
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
(1) Käesolev seadus reguleerib kohtutäituri õiguslikku seisundit ja distsiplinaarvastutust ning kohtutäituri tasustamise aluseid.
(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]
§ 2. Kohtutäituri õiguslik seisund
(1) Kohtutäitur on avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik.
(2) Kohtutäitur peab oma ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena. Kohtutäitur ei ole ettevõtja ega riigiametnik. Kohtutäituri ametitegevuse maksustamisel kohaldatakse talle füüsilisest isikust ettevõtja kohta kehtivaid sätteid.
(3) Kohtutäitur peab ametitoimingut tehes olema erapooletu ning äratama usaldust kõigis isikutes, kelle kasuks või kelle suhtes ta toiminguid teeb.
(4) Kohtutäitur peab järgima oma ametivannet ning käituma väärikalt ka väljaspool ametitegevust.
(5) Kohtutäituril on ametimärk ja -pitsat. Ametimärgi ja -pitsati kirjelduse ning nende kasutamise korra kehtestab justiitsminister.
(6) Kohtutäiturid kuuluvad justiitsministri valitsemisalasse, kellel on õigus anda määrusi kohtutäiturite ametitegevuse korraldamiseks.
§ 3. Kohtutäiturite arv ja tööpiirkonnad
(1) Kohtutäiturite ametikohtade arvu ja tööpiirkonnad määrab justiitsminister.
(2) Kohtutäituri tööpiirkond on maa- või linnakohtu tööpiirkond. Justiitsminister võib mitme maa- või linnakohtu tööpiirkonna ühendada üheks kohtutäituri tööpiirkonnaks.
§ 4. Kohtutäituri büroo ja tema raamatupidamiskohustus
(1) Kohtutäituri töökoht on tema büroo.
(2) Kohtutäituri büroo peab asuma tema tööpiirkonnas kergesti juurdepääsetavas kohas ning see peab sobima isikute vastuvõtuks.
(3) Kohtutäituri büroo avamiseks ja selle asukoha muutmiseks on vaja justiitsministri luba. Justiitsministri loal võib kohtutäitur avada büroo väljaspool oma tööpiirkonda või avada mitu bürood.
(4) Samasse tööpiirkonda nimetatud kohtutäiturid võivad justiitsministri loal pidada ühist bürood. Ühist bürood pidavad kohtutäiturid määravad omavahelised õigused ja kohustused lepinguga. Ka ühise büroo pidamise korral teeb kohtutäitur ametitoiminguid enda nimel ja kannab ametitegevuse eest isiklikku vastutust.
(5) Kohtutäituri büroo peab olema avatud igal tööpäeval vähemalt neli tundi. Kohtutäituril peab olema neljatunnine vastuvõtuaeg vähemalt kahel tööpäeval nädalas. Büroo lahtioleku aeg ja kohtutäituri vastuvõtu aeg tuleb teha avalikkusele teatavaks.
(6) Kohtutäiturit käsitatakse raamatupidamise alal füüsilisest isikust ettevõtjana. Ühist bürood pidavatel kohtutäituritel võib olla ühine raamatupidamine.
(7) Kohtutäituri poolt avalike ülesannete täitmise käigus loodud ja saadud dokumendid on avalikud arhivaalid arhiiviseaduse (RT I 1998, 36/37, 552; 1999, 16, 271; 2000, 92, 597; 2001, 88, 531; 93, 565; 2002, 53, 336; 61, 375; 63, 387; 82, 480) mõistes.
[RT I 2003, 23, 146 - jõust. 17.03.2003]
§ 5. Ametialased kitsendused
(1) Kohtutäitur ei või kohtutäituriameti kõrval pidada teisi tasulisi ameteid ega olla muul tasulisel tööl, välja arvatud pedagoogiline ja teadustöö õppe- või teadusasutustes.
(2) Kohtutäitur ei või olla:
1) äriühingu asutaja, äriühingu juhatuse või nõukogu liige, äriühingu likvideerija või prokurist;
2) välisriigi äriühingu filiaali juhataja;[Punkti 3 sõnastus kuni 31. 12. 2003]
3) tegutsev pankrotihaldur, pankrotitoimkonna liige ega kinnisasja sundvalitseja.[Punkti 3 sõnastus alates 1. 01. 2004]
3) pankrotitoimkonna liige ega kinnisasja sundvalitseja.
(3) Kui eksisteerivad asjaolud, mis tekitavad kahtlust kohtutäituri erapooletuses, ei või kohtutäitur täitemenetlust läbi viia ja peab ennast taandama.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata kohtutäituri asendaja suhtes.
[RT I 2003, 23, 146 - jõust. 17.03.2003]
§ 6. Vastutus
(1) Kohtutäitur vastutab oma ametikohustuse süülise rikkumise eest.
(2) Riik ei vastuta kohtutäituri tekitatud kahju eest.
§ 7. Ametikindlustus
(1) Kohtutäituri tekitatud kahju hüvitamise tagamiseks peab kohtutäitur sõlmima ametikindlustuslepingu järgmiste tingimuste kohaselt:
1) kindlustusandja on äriühing, kellel on Eestis kindlustamise luba;
2) leping hõlmab kohtutäituri ametikohustuse rikkumisest tekkinud kahju ja selle isiku tekitatud kahju, kelle tegevuse eest kohtutäitur seaduse järgi vastutab;
3) kindlustussumma alampiir ühe kindlustusjuhtumi kohta on vähemalt 1 miljon krooni ning kindlustusaasta jooksul väljamakstavate kindlustushüvitiste ülempiir vähemalt 1 miljon krooni. Ametikohustuse tahtlikust rikkumisest tekkivat vastutust kindlustama ei pea;
4) omavastutus ühe kindlustusjuhtumi kohta ei või olla suurem kui 10 000 krooni.
(2) Justiitsministril on õigus kehtestada kohtutäituri ametikindlustuslepingu lisatingimusi eelkõige kindlustusjuhtumi, hüvitise vähendamise või hüvitamisest keeldumise aluste ja hüvitamise tähtaja kohta.
(3) Ametikindlustuslepingu ärakiri esitatakse viivitamata Justiitsministeeriumile.
[RT I 2003, 23, 146 - jõust. 17.03.2003; 1. 06. 2003]
§ 8. Saladuse hoidmise kohustus
(1) Kohtutäitur on kohustatud hoidma ärisaladust ning mitte avaldama ametitegevuses saadud andmeid, mida isikuandmete kaitset reguleerivate õigusaktide kohaselt ei või avaldada. Kohustus kehtib ka pärast kohtutäituri ametist lahkumist. Saladuse hoidmise nõuet peavad järgima kohtutäituri büroo töötajad ning teised isikud, kellele nimetatud andmed on kättesaadavad.
(2) Kohtutäitur avaldab ametitegevuses saadud andmeid ainult neile isikutele, kelle kasuks või kelle suhtes on täitetoimingud tehtud, või nende esindajatele. Kohtule tuleb tema nõudel anda kohtumenetluses oleva asjaga seotud andmeid. Kohtumääruse alusel annab kohtutäitur andmeid uurimisorganile.
(3) Isik, kelle kasuks või kelle suhtes on täitetoiming tehtud, tema õigusjärglane või esindaja võib oma kirjaliku nõusolekuga vabastada kohtutäituri saladuse hoidmise kohustusest. Kui nimetatud isikul ei ole õigusjärglast või kui temalt ei ole muul põhjusel võimalik nõusolekut küsida või kui on muid kaalukaid põhjusi, võib kohus vabastada kohtutäituri saladuse hoidmise kohustusest.
(4) Kohtutäituri ametitegevuses saadud andmeid on kohustatud saladuses hoidma ka krediidiasutus, kohus, arhiiv ning muu juriidiline isik ja asutus ning nende töötaja, kelle valduses on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid sisaldav dokument, kui seadusega ei sätestata teisiti. Nad avaldavad andmeid samadel alustel ja korras nagu kohtutäitur käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 3 kohaselt, kui seadusega ei sätestata teisiti.
(5) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei ole vastuolus isikule täitemenetluse seadustikus (RT I 1993, 49, 693; 1997, 43/44, 723; 1998, 41/42, 625; 51, 756; 61, 981; 103, 1695; 1999, 18, 302; 27, 380; 95, 845; 2000, 28, 167; 35, 222; 58, 376) ettenähtud õigusega olla täitetoimingute juures ja tutvuda täitetoimikuga.
§ 9. Erialase enesetäiendamise kohustus
Kohtutäitur peab oma erialateadmisi pidevalt täiendama.
2. peatükk KOHTUTÄITURI AMETISSE NIMETAMINE, AMETIST VABASTAMINE, AMETIVOLITUSTE PEATAMINE JA ATESTEERIMINE
[RT I 2003, 23, 146 - jõust. 17.03.2003]
§ 10. Kohtutäituriks saamise tingimused
(1) Kohtutäituriks võib saada ettevalmistusteenistuse läbinud ja kohtutäiturieksami sooritanud Eesti kodanik, kes on täitnud akadeemilise õigusõppe riiklikult tunnustatud õppekava, valdab kõnes ja kirjas eesti keelt ning on aus ja kõlbeline.
(2) Kohtutäituriks ei või nimetada isikut, kes on:
1) kriminaalkorras karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
2) kriminaalasjas kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune;
3) kohtuniku-, notari- või kohtutäituriametist tagandatud;
4) advokatuurist välja heidetud;
5) avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo eest vabastatud;
6) pankrotivõlgnik.
§ 11. Kohtutäiturikandidaat
(1) Kohtutäiturikandidaat on isik, kes on läbinud kohtutäiturikandidaadi kohtade täitmiseks korraldatud konkursi.
(2) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud konkursi läbimist läbib kohtutäiturikandidaat ettevalmistusteenistuse.
(3) Kohtutäiturikandidaadi ettevalmistamise kava kinnitab ja kohtutäiturikandidaadi ettevalmistamise kavakohasust kontrollib justiitsminister.
§ 12. Kohtutäituri ettevalmistusteenistus
(1) Kohtutäituri ettevalmistusteenistus on justiitsministri kinnitatud kava alusel korraldatav väljaõpe, milles osaledes täidab kohtutäiturikandidaat juhendava kohtutäituri antud ülesandeid. Ettevalmistusteenistust korraldab Vabariigi Valitsuse määratud õppeasutus.
(2) Justiitsministri määratud kohtutäitur on kohustatud kohtutäiturikandidaati juhendama, kuid mitte üle ühe kandidaadi kolme aasta jooksul.
(3) Kohtutäiturikandidaadi tasustamise korra ja palga minimaalsuuruse kehtestab justiitsminister.
§ 13. Kohtutäituri ametisse nimetamine
(1) Pärast ettevalmistusteenistuse läbimist sooritab kohtutäiturikandidaat kohtutäituri eksami, mis on eelduseks vabadele kohtutäiturikohtadele kandideerimiseks. Kui vabale kohtutäiturikohale kandideerib mitu kohtutäiturikandidaati, nimetatakse ametisse parima tulemusega kohtutäiturieksami sooritanud isik. Kohtutäituri ametikoha täitmise konkursi tingimused ja korra kehtestab justiitsminister määrusega.
(2) Konkursikomisjoni kuuluvad justiitsministri määratud kohtunik ja kohtutäitur ning kolm Justiitsministeeriumi esindajat ja üks tunnustatud jurist, kellele teeb ettepaneku komisjoni töös osalemiseks justiitsminister.
(3) Kohtutäituri nimetab ametisse justiitsminister. Kohtutäitur nimetatakse ametisse tähtajatult.
(4) Kohtutäitur peab ametisse asuma kolme kuu jooksul pärast ametisse nimetamist.
[RT I 2003, 23, 146 - jõust. 17.03.2003]
§ 14. Ametivanne
(1) Enne ametisse asumist peab kohtutäitur andma ametivande, mille tekst on järgmine:
«Oma au nimel tõotan olla truu Eesti Vabariigile ning järgida tema põhiseadust ja seadusi. Kohtutäiturina tõotan pidada oma ametit ausalt, väärikalt ja erapooletult.»
(2) Kohtutäituri ametivannet hoitakse Justiitsministeeriumis.
(3) Käesoleva seaduse § 17 lõike 1, 11 või 2 kohaselt ametisse nimetatud kohtutäituri asendaja ei anna ametivannet.
[RT I 2003, 23, 146 - jõust. 17.03.2003]
§ 15. Kohtutäituri atesteerimine
(1) Kohtutäiturite atesteerimise komisjon atesteerib kohtutäitureid üks kord viie aasta jooksul.
(2) Kohtutäiturite atesteerimise komisjoni koosseisu ning atesteerimise nõuded ja viisi kehtestab justiitsminister.
§ 16. Ametist vabastamine
(1) Justiitsminister vabastab kohtutäituri ametist:
1) kohtutäituri isikliku kirjaliku avalduse alusel;
2) kui kohtutäituri tervis ei võimalda tal kohtutäiturina töötada;
3) kui kohtutäitur on saanud 65-aastaseks;
4) kui kohtutäituri suhtes on jõustunud tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdimõistev kohtuotsus või muu süüdimõistev kohtuotsus, millega mõistetud karistus teeb võimatuks kohtutäiturina tegutsemise;
5) kui kohtutäiturile on kohaldatud distsiplinaarkaristusena ametist tagandamine;
6) kui ei ole täidetud käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud nõudeid või kui pärast ametisse nimetamist selgub, et kohtutäitur on esitanud valeandmeid;
7) kui kohtutäitur ei asu ametisse käesoleva seaduse § 13 lõikes 4 ettenähtud ajal;
8) atesteerimistulemuste põhjal;
9) kui kohtutäituri suhtes on välja kuulutatud pankrot või kui pankrotimenetlus on lõpetatud raugemise tõttu pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 ettenähtud alusel.
(11) Justiitsminister vabastab kohtutäituri asendaja ametist, kui kohtutäituri asendaja ei asu ametisse käesoleva seaduse § 18 lõikes 5 ettenähtud tähtaja jooksul.
(2) Enne kohtutäituri ametist vabastamist käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5–7 nimetatud alustel või kohtutäituri asendaja ametist vabastamist käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud alusel kuulab justiitsminister ära kohtutäituri või kohtutäituri asendaja selgitused.
[RT I 2003, 23, 146 - jõust. 17.03.2003]
§ 161. Täitetoimikute ja asjaajamise üleandmine kohtutäituri ametist vabastamise korral
(1) Täitetoimikute ja asjaajamisega koos lähevad ametist lahkuvalt kohtutäiturilt (edaspidi lahkuv kohtutäitur) täitetoimikuid ja asjaajamist ülevõtvale kohtutäiturile (edaspidi ülevõttev kohtutäitur) üle kõik toimikutega seotud õigused ja kohustused, sealhulgas kasutamata osas ettemaksud ja kohtutäituri ametialane arveldusarve.
(2) Lahkuv kohtutäitur ja ülevõttev kohtutäitur allkirjastavad kohtutäituri menetluses olevate nõuete ja nende nõuetega seotud ettemaksude üleandmise kohta üleandmis-vastuvõtmisakti, mille koopia edastatakse Justiitsministeeriumile.
(3) Lahkuv kohtutäitur peab säilitama ametitegevusega seotud dokumendid ja muudel teabekandjatel oleva teabe ning edastama need ülevõtvale kohtutäiturile ja Justiitsministeeriumile.
(4) Lahkuv kohtutäitur annab lõpetatud toimikud arhiivi vastavalt arhiivipidamist reguleerivatele õigusaktidele.
(5) Kui lahkuva kohtutäituri täitetoimikuid ja asjaajamist ei ole võimalik teisele kohtutäiturile üle anda, annab lahkuv kohtutäitur täitetoimikud sissenõudjate sooviavalduse alusel üle teistele sama piirkonna kohtutäituritele. Toimikute ning nendega seotud õiguste ja kohustuste üleandmisele kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatut.
(6) Kohtutäitur peab tagama justiitsministri määratud komisjoni liikmetele juurdepääsu kohtutäituri büroo ruumidesse ja täitetoimikute üleandmiseks vajalikule teabele.
[RT I 2003, 23, 146 - jõust. 17.03.2003]
§ 162. Kohtutäituri vastutus täitetoimikute ja asjaajamise üleandmisel
(1) Ametist vabastatud kohtutäitur vastutab oma ametisoleku ajal toime pandud ametikohustuse süülise täitmata jätmise ja mittetäitmise eest ka pärast ametist vabastamist.
(2) Ülevõtval kohtutäituril on õigus otsustada varem tehtud täitetoimingu seaduslikkuse küsimus ja teha vajadusel täitetoiming uuesti.
(3) Justiitsministril on õigus kohustada ametist vabastatud kohtutäituri menetluses olevates asjades edasilükkamatute täitetoimingute tegemiseks samas tööpiirkonnas ametit pidavat kohtutäiturit.
[RT I 2003, 23, 146 - jõust. 17.03.2003]
§ 163. Ametivolituste peatamine
(1) Justiitsminister võib peatada kohtutäituri ametivolitused seaduses sätestatud alustel.
(2) Ametivolituste peatamise ajal ei rakendu peatatud ametivolitustega kohtutäiturile kohtutäituri ametitegevust reguleerivad õigusaktid.
(3) Kohtutäitur annab ametivolituste peatamise ajaks Justiitsministeeriumisse hoiule oma ametipitsati, -märgi ning -tunnistuse. Üleandmise kohta koostatakse üleandmis-vastuvõtmisakt.
(4) Selle kohtutäituri menetluses olevad toimikud, kelle ametivolitused on peatatud, antakse teise kohtutäituri menetlusse. Kui samasse piirkonda on esitatud kohtutäituri eksami sooritanud isiku poolt büroo avamise avaldus, antakse toimikud üle ametisse asuvale kohtutäiturile. Kui piirkonda uut kohtutäiturit ametisse ei asu, antakse toimikud üle geograafiliselt kõige lähemal asuvale kohtutäiturile. Kui geograafiline lähedus ei osutu toimikute üleandmisel otstarbekaks, määrab justiitsminister käskkirjaga toimikuid menetleva kohtutäituri, arvestades sama piirkonna kohtutäiturite sooviavaldusi ning nende töö statistilisi näitajaid.
(5) Sissenõudjatel säilib õigus valida asja menetlemiseks endale samast piirkonnast kohtutäitur.
(6) Kohtutäituri ametivolitused taastab justiitsminister viivitamata pärast ametivolituste peatamise aluse äralangemisest teadasaamist.
(7) Kohtutäituri ametivolituste taastamisel lähevad üleantud toimikud ametivolituste taastumise päeva seisuga tagasi taastunud ametivolitustega kohtutäiturile, kes peab sellest informeerima ka menetlusosalisi. Sissenõudjatel säilib õigus jätta täiteasi asja vahepeal menetlenud kohtutäituri menetlusse või anda see üle teisele sama piirkonna kohtutäiturile.
[RT I 2003, 23, 146 - jõust. 17.03.2003]
3. peatükk ASENDAMINE
§ 17. Kohtutäituri asendamine
(1) Kui kohtutäitur ei saa oma ametikohustusi täita üle viie päeva, nimetab tema tööpiirkonna maa- või linnakohtu esimees kohtutäituri ettepanekul talle asendaja. Kohtutäitur võib asendaja määramise korral ametist puududa kalendriaastas kuni kaks kuud. Tervislikel põhjustel võib kohtutäitur asendaja määramise korral puududa ametist ravikindlustuse seaduse (RT I 2002, 62, 377) § 57 lõigetes 1 ja 5 sätestatud ulatuses. Lapse sünni puhul võib kohtutäitur ametist puududa kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Asendamisettepaneku teeb kohtutäitur maa- või linnakohtule vähemalt kaks nädalat enne ametikohustuste täitmiselt puudumise alguspäeva.
(11) Ametikohustuste täitmiselt puudumise korral tervislikel põhjustel teatab kohtutäitur hiljemalt ametikohustuste täitmiselt puudumise alguspäeval maa- või linnakohtule ametikohustuste täitmiselt eemalviibimise eeldatava pikkuse. Kui on põhjust eeldada, et kohtutäitur viibib ametikohustuste täitmiselt eemal üle viie tööpäeva, teeb kohtutäitur vastava asjaolu ilmnemisel viivitamatult maa- või linnakohtule ettepaneku talle asendaja määramiseks. Kui kohtutäituri tervislik seisund ei võimalda tal asendamisettepanekut teha, on maa- või linnakohtul õigus määrata talle asendaja.
(2) Kohtutäituri ettepanekul võib kohtu esimees nimetada talle alalise asendaja kalendriaastaks, määrates juhud, millal asendaja kohtutäituri ametikohustusi täidab.
(3) Kohtutäitur peab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud asendamisettepaneku esitama kirjalikult, tuues ära kohtutäituri asendajaks sobiva kandidaadi isiku ja tema kontaktandmed.
(4) Asendataval kohtutäituril on keelatud teha ametitoiminguid.
(5) Justiitsminister võib nimetada kohtutäituri asendaja kuni üheks aastaks juhul, kui kohtutäituri ametikoht on täitmata.
[RT I 2003, 23, 146 - jõust. 17.03.2003]
§ 18. Kohtutäituri asendaja
(1) Kohtutäiturit võib asendada teine kohtutäitur või muu isik, kes on sooritanud kohtutäituri asendaja eksami. Kohtutäituri asendaja eksami tingimused ja korra kehtestab justiitsminister.
(2) Kohtutäiturit saab asendada isik, kes on Eesti kodanik, valdab kõnes ja kirjas eesti keelt ning on aus ja kõlbeline. Kohtutäituri asendamisel kohaldatakse kohtutäituri asendaja eksami sooritanud muu isiku suhtes vastavalt käesoleva seaduse §-des 2, 8 ja § 10 lõikes 2 sätestatut.
(3) Kui pärast asendajaks nimetamist selgub, etisikutasendajaks nimetades ei järgitud käesoleva seaduse § 10 lõikes 2 sätestatud nõudeid või isik esitas valeandmeid, jäävad asendaja poolt selle hetkeni tehtud ametitoimingud kehtima.
(4) Kohtutäituri asendaja suhtes rakendatakse käesolevas seaduses kohtutäituri kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
(5) Kohtutäituri asendaja peab asuma ametisse viie tööpäeva jooksul pärast ametisse nimetamist.
(6) Käesoleva seaduse § 17 lõike 2 kohaselt kohtutäituri asendajaks määratud isiku võib tema nõusolekul määrata § 17 lõike 1 alusel teise kohtutäituri asendajaks.
[RT I 2003, 23, 146 - jõust. 17.03.2003]
§ 19. Kohtutäituri asendaja tasu
(1) Käesoleva seaduse § 17 lõike 5 kohaselt nimetatud kohtutäituri asendaja saab ametitoimingute eest laekunud tasu endale ja ta kannab ka kohtutäituri büroo ülalpidamise kulud.
(2) Käesoleva seaduse § 17 lõigete 1 ja 2 kohaselt nimetatud kohtutäituri asendaja saab tasu kohtutäiturilt, keda ta asendab. Tasu suuruse määrab kohtutäitur.
§ 20. Kohtutäituri asendaja vastutus
(1) [Kehtetu - RT I 2003, 23, 146 - jõust. 17.03.2003]
(2) Kui kohtutäituri asendajaks on käesoleva seaduse § 17 lõigete 1 ja 2 kohaselt nimetatud teine kohtutäitur, vastutab ta oma tegevusega tekitatud varalise kahju eest ise.
(3) Kui kohtutäituri asendajaks on käesoleva seaduse § 17 lõigete 1 ja 2 kohaselt nimetatud muu isik, kes on sooritanud kohtutäituri asendaja eksami, vastutavad asendaja tegevusega tekitatud varalise kahju eest kohtutäitur ja tema asendaja solidaarselt. Käesoleva seaduse § 17 lõigete 1 ja 2 kohaselt kohtutäituri asendajaks nimetatud muu isiku tegevusele, kes on sooritanud kohtutäituri asendaja eksami, laieneb kohtutäituri ametikindlustus.
(4) Käesoleva seaduse § 17 lõike 5 kohaselt nimetatud asendaja vastutab oma tegevusega tekitatud varalise kahju eest ise.
4. peatükk KOHTUTÄITURI TASUSTAMINE
1. jagu Kohtutäituri tasustamise üldpõhimõtted
[RT I 2003, 63, 417 - jõust. 14.10.2003]
§ 21. Kohtutäituri tasu
(1) Kohtutäituri ametitoiming on tasuline.
(2) [Kehtetu - RT I 2003, 63, 417 - jõust. 14.10.2003]
(3) Kohtutäituril on õigus võtta tasu ainult käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja korras. Kohtutäituril on keelatud sõlmida kokkuleppeid käesolevas seaduses sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks.
[RT I 2003, 63, 417 - jõust. 14.10.2003]
§ 22. Kohtutäituri tasu määramise põhimõtted
Kohtutäituri tasu määr kehtestatakse rahalise nõude suurusest või täitetoimingu sisust lähtudes kindla summa või tunnitasuna. Kui täitetoiming tehakse väljaspool kohtutäituri büroo asukoha omavalitsusüksust, võib kohtutäitur nõuda seadusega ettenähtud ulatuses lisatasu.
[RT I 2003, 63, 417 - jõust. 14.10.2003]
§ 23. Kohtutäituri tasu sissenõudmine koos nõudesummaga
(1) Kohtutäituri tasu nõutakse võlgnikult sisse koos sundtäitmisel oleva rahalise nõude summaga.
(2) Kui sundtäitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, võib kohtutäitur tasuna sisse nõuda üksnes sissenõutud summa osa, mis on võrdeline kohtutäituri tasu kogumäära osatähtsusega nõude ja kohtutäituri tasu kogumäära summast. Sellisel juhul arvutatakse kohtutäituri tasu, lähtudes suhtarvust, mis saadakse järgmiselt: käesoleva seaduse §-s 251 nimetatud tasu kogumäär korrutatakse sajaga, saadud arv jagatakse nõude ja tasu kogumäära summaga ning jagatisele lisatakse 25 krooni iga osamakse eest:
tasu kogumäär x 100
------------------------------------- + 25 kr = suhtarv
nõue + tasu kogumäär
(21) Osaliselt täidetud nõude puhul käsitatakse sissenõutava tasuna vaid summat, mis on arvutatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 kirjeldatud viisil. 25-kroonist lisatasu elatisrahamaksele ei lisata.
(3) Kui täitetoimingu eest makstav tasu on kehtestatud nõude suurusest sõltumatu summana või kui on ette nähtud lisatasu täitetoimingu eest, mis tehakse väljaspool kohaliku omavalitsuse üksust, kus kohtutäituri büroo asub, muutub kohtutäituri tasu sissenõutavaks täitetoimingu lõpetamisel. Elatise sissenõudmise asjas muutub tasu sissenõutavaks täitemenetluse algatamisega.
(4) Solidaarvõlgnikud vastutavad kohtutäituri tasu maksmise eest solidaarselt.
(5) Kohtutäituri tasu sissenõudmise alus on kohtutäituri otsus.
[RT I 2003, 63, 417 - jõust. 14.10.2003]
§ 24. Kohtutäituri tasu ettemaks
(1) Kohtutäituril on õigus nõuda sissenõudjalt enne täitemenetluse algatamist ettemaksu tasumist seadusega sätestatud ulatuses. Kohtutäitur võib täitemenetlust algatades määrata sissenõudjale ettemaksu tasumiseks hilisema tähtaja. Ettemaksu ei või nõuda:
[Punkti 1 sõnastus kuni 28. 02. 2005]
1) füüsiliselt isikult, kes esitab täitmiseks lahendi, mis tehti kohtumenetluses, milles ta täielikult või osaliselt vabastati õigusabi või riigilõivu tasumisest maksejõuetuse tõttu;[Punkti 1 sõnastus alates 1. 03. 2005]
1) füüsiliselt isikult, kes esitab täitmiseks lahendi, mis tehti kohtumenetluses, milles talle anti riigi õigusabi või vabastati riigilõivu tasumisest maksejõuetuse tõttu;
2) füüsiliselt isikult, kes esitab täitmiseks kriminaalkohtumenetluses tehtud lahendi, millega on rahuldatud talle kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõue.
(2) Kui samas täitemenetluses on mitu sissenõudjat, tasuvad nad ettemaksu omavahelisel kokkuleppel.
(3) Kui sissenõudja ei tasu ettemaksu, võib kohtutäitur jätta täitemenetluse algatamata. Kui kohtutäitur on algatanud täitemenetluse ja määranud ettemaksu tasumiseks hilisema tähtpäeva, võib kohtutäitur täitemenetluse peatada, kui ettemaksu ei ole ettenähtud tähtpäevaks tasutud.
(4) Kui kohtutäituri tasu on võlgnikult täielikult sisse nõutud, tagastab kohtutäitur sissenõudjale ettemaksu.
[RT I 2004, 56, 403 - jõust. 01.03.2005]
§ 25. Aegumine
(1) Kohtutäiturile tasu maksmise nõue aegub selle sissenõutavaks muutumisest alates kolme aasta jooksul.
(2) Enammakstud tasu tagastamise nõue aegub selle sissenõutavaks muutumisest alates viie aasta jooksul.
11. jagu Kohtutäituri tasu määrad
[RT I 2003, 63, 417 - jõust. 14.10.2003]
§ 251. Sissenõude summast sõltuvad tasumäärad
|
Sissenõude summa kuni … krooni |
Kohtutäituri tasumäär kroonides |
Kohtutäituri tasu ettemaks kroonides |
|
150 |
150 |
50 |
|
1 000 |
250 |
50 |
|
2 000 |
300 |
70 |
|
3 000 |
350 |
90 |
|
4 000 |
400 |
110 |
|
5 000 |
450 |
125 |
|
6 000 |
500 |
150 |
|
7 000 |
550 |
175 |
|
8 000 |
600 |
200 |
|
9 000 |
650 |
225 |
|
10 000 |
700 |
250 |
|
13 000 |
900 |
300 |
|
16 000 |
1 100 |
350 |
|
20 000 |
1 300 |
450 |
|
30 000 |
1 800 |
650 |
|
40 000 |
2 200 |
800 |
|
60 000 |
2 800 |
1050 |
|
80 000 |
3 500 |
1250 |
|
100 000 |
3 700 |
1300 |
|
150 000 |
5 000 |
1350 |
|
200 000 |
6 000 |
1450 |
|
300 000 |
8 000 |
1550 |
|
400 000 |
10 000 |
1650 |
|
500 000 |
12 000 |
1750 |
|
600 000 |
14 000 |
1850 |
|
700 000 |
16 000 |
1950 |
|
800 000 |
18 000 |
2050 |
|
900 000 |
20 000 |
2150 |
|
1 000 000 |
22 000 |
2250 |
|
1 500 000 |
25 000 |
2350 |
|
2 000 000 |
27 000 |
2500 |
|
3 000 000 |
32 000 |
2750 |
|
4 000 000 |
37 000 |
3100 |
|
5 000 000 |
42 000 |
3450 |
|
6 000 000 |
47 000 |
3800 |
|
7 000 000 |
52 000 |
4200 |
|
8 000 000 |
57 000 |
4600 |
|
9 000 000 |
62 000 |
5000 |
Kohtutäituri tasumäär alates 9 000 000-krooniselt nõudelt on 62 000 krooni + 0,5% summalt, mis ületab 9 000 000 krooni. Ettemaks alates 9 000 001-krooniselt nõudelt on 5000 krooni.
§ 252. Kindla tasumääraga täitetoimingud
Kindla tasumäära alusel makstakse kohtutäituri tasu järgmiste täitetoimingute eest:
|
Täitetoiming |
Kohtutäituri tasu kroonides |
Kohtutäituri tasu ettemaks kroonides |
|
Täitedokumendis nimetatud vallasasja äravõtmine ja sissenõudjale üleandmine |
500 |
300 |
|
Lapse üleandmine |
500 |
400 |
|
Kuni 50 m2 suurusest ruumist väljatõstmine |
750 |
500 |
|
51–800 m2 suurusest ruumist väljatõstmine |
1000 |
750 |
|
Üle 800 m2 suurusest ruumist väljatõstmine |
1250 |
1000 |
|
Konfiskeeritava eseme äravõtmine ja rahandusorganile üleandmine |
esimene tund 500, iga järgmise tunni alustamise eest 250 |
500 |
|
Konfiskeeritavate esemete hävitamise komisjoni töös osalemine |
esimene tund 500, iga järgmise tunni alustamise eest 250 |
500 |
|
Toimingu tegemiseks kohustava täitedokumendi täitmine |
250 |
200 |
|
Teise eluruumi paigutamine |
1250 |
1000 |
|
Kaasomanikevahelise enampakkumise korraldamine |
500 |
100 |
§ 253. Elatise sissenõudmise eest makstav tasu
(1) Kohtutäiturile elatise sissenõudmise eest makstav põhitasu (edaspidi põhitasu) on 500 krooni. Kohtutäitur nõuab põhitasu sisse koos esimese igakuise maksega. Võlgniku või sissenõudja taotlusel võib kohtutäitur nõuda põhitasu sisse kahes osas. Sellisel juhul on kummagi tasuosa suurus 250 krooni. Võlgnik ei maksa põhitasu, kui täiteasi antakse üle teisele kohtutäiturile.
(2) Lisaks põhitasule võtab kohtutäitur elatisasjas iga-aastast kohtutäituri tasu (edaspidi kohtutäituri aastatasu) 300 krooni ja alates teisest menetlusaastast nõuab selle sisse koos igakuise tasuga. Kui täiteasi antakse üle teisele kohtutäiturile, võtab see kohtutäitur iga-aastast tasu pärast 12 kuu möödumist päevast, millal asja üleandev kohtutäitur on iga-aastase tasu või põhitasu sisse nõudnud.
(3) Elatise võlgnevuse eest sissenõutavat tasu arvutatakse käesoleva seaduse § 251 kohaselt. Elatise võlgnevus määratakse kindlaks täitemenetluse alustamise seisuga. Kui võlgnik ei tasu elatisvõlga ühes osas, arvestatakse kohtutäituri tasu käesoleva seaduse § 23 lõike 2 järgi.
(4) Kui võlgnik on ülekannete tegemise katkestanud ja tekitanud võlgnevuse ning kohtutäituril tuleb seetõttu teha lisatoiminguid, võtab kohtutäitur uuesti põhitasu 500 krooni. Maksmise katkemise tõttu tekkinud võlgnevuselt makstavat tasu ei arvutata käesoleva paragrahvi lõike 3 järgi.
§ 254. Hagi tagamise eest makstav tasu
(1) Hagi tagamise eest saadav tasu sõltub hagi hinnast ja tasu makstakse järgmiselt:
1) kuni 50 000-kroonise hagi hinna korral on tasu 750 krooni ja ettemaks 250 krooni;
2) 50 001 – 500 000-kroonise hagi hinna korral on tasu 1000 krooni ja ettemaks 450 krooni;
3) üle 500 000-kroonise hagi hinna korral on tasu 1 250 krooni ja ettemaks 650 krooni.
(2) Kui hagi tagamise määrus käsitleb mitterahalist nõuet või kui hagi hind on määramata või kui hagi on hinnata, on kohtutäituri tasu 250 krooni ja ettemaks 50 krooni.
(3) Hagi tagamise korral maksab kohtutäituri tasu isik, kes taotleb hagi tagamise abinõu rakendamist. Isikul on õigus nõuda makse hüvitamist kohtukulude hüvitamiseks ettenähtud korras.
(4) Hagi tagamise eest makstakse kohtutäiturile tasu enne täitetoimingute tegemist.
§ 255. Varalise karistuse mõistmiseks vajalike andmete kindlakstegemise eest makstav tasu
(1) Kui kohtutäitur teeb uurija määruse alusel kindlaks andmed, mida menetleja vajab kahtlustatavale või süüdistatavale varalise karistuse mõistmiseks, maksab menetleja kohtutäituri tasu kahes osas. Esimese, 100 krooni suuruse osa maksab menetleja siis, kui ta saadab määruse kohtutäiturile täitmiseks. Tasu teise osa suurus sõltub kindlakstehtud vara väärtusest ja tasu makstakse järgmiselt:
1) 1–500 000 krooni väärtusega varalt 150 krooni;
2) 500 001–1 000 000 krooni väärtusega varalt 400 krooni;
3) üle 1 000 000 krooni väärtusega varalt 650 krooni.
(2) Kui kohtutäitur teeb kindlaks, et kahtlustataval või süüdistataval puudub vara, maksab menetleja kohtutäiturile ainult esimese osa tasust.
[Paragrahv 256jõustub 1. 01. 2004]
§ 256. Võlgniku asenduskaristuse korral kohtutäiturile makstav tasu
(1) Kui võlgnikule määratud rahatrahv või rahaline karistus asendatakse täitemenetluse seadustiku § 803 või § 913 kohaselt asenduskaristusega, on kohtutäituri tasu tehtud toimingute eest 150 krooni.
(2) Kohtutäituri tasu nõuab sisse rahatrahvi sissenõudmist või rahalise karistusena ettenähtud summa sissenõudmist menetlenud kohtutäitur ning tasu hüvitatakse riigieelarvest.
§ 257. Lõpetamata toimingu eest makstav tasu
(1) Kui kohtutäitur ei leia võlgnikku või temalt äravõetavaid asju, on tema tasu 50% käesoleva seaduse §-s 252 nimetatud summast.
(2) Kui menetluse alustamise järel selgub, et võlgnik on nõude täitnud või et nõue on enne menetluse alustamist lõppenud muul põhjusel, ei tagastata sissenõudjale kohtutäituri tasu ettemaksu.
§ 258. Dokumendi koopia valmistamise ja õiendi väljastamise eest makstav tasu
(1) Dokumendi koopia valmistamise eest tasub koopia tegemist taotlenud isik. Sätet ei kohaldata menetlusosalisele, kellel on õigus saada täitetoimingu tegemist käsitlev akt.
(2) Kohtutäitur saab dokumendi koopia valmistamise eest tasu järgmiselt:
1) A3 formaadis lehekülje eest seitse krooni;
2) A4 formaadis lehekülje eest viis krooni.
(3) Täitemenetlust käsitleva õiendi väljastamise eest saab kohtutäitur tasu 25 krooni. Kui õiend väljastatakse elatisasjas, maksab sissenõudja kohtutäituri tasu ettemaksu 15 krooni. Ettemaks tagastatakse sissenõudjale, kui võlgnikult on väljamõistetud elatise järgmine osamakse sisse nõutud.
§ 259. Väljaspool büroo asukohta tehtava täitetoimingu eest makstav lisatasu
Kohtutäitur võib väljaspool oma büroo asukoha omavalitsusüksust tehtava täitetoimingu eest nõuda lisatasu järgmiselt:
1) Harjumaa ja Tallinna tööpiirkonnas: 100 krooni täitetoimingult, mille ta teeb Harku, Jõelähtme, Raasiku, Saku, Kiili, Viimsi, Rae või Saue vallas või Maardu või Saue linnas; 200 krooni täitetoimingult, mille ta teeb Aegviidu, Anija, Keila, Kernu, Kose, Kuusalu, Kõue, Loksa, Nissi, Padise või Vasalemma vallas või Kehra, Keila, Loksa või Paldiski linnas;
2) Hiiumaa tööpiirkonnas: 100 krooni täitetoimingult, mille ta teeb Käina või Pühalepa vallas; 200 krooni täitetoimingult, mille ta teeb Emmaste või Kõrgessaare vallas;
3) Ida-Virumaa tööpiirkonnas: 100 krooni täitetoimingult, mille ta teeb Illuka, Jõhvi, Kohtla, Kohtla-Nõmme, Lüganuse, Mäetaguse või Toila vallas või Kohtla-Järve või Püssi linnas; 200 krooni täitetoimingult, mille ta teeb Alajõe, Aseri, Avinurme, Iisaku, Lohusuu, Maidla, Sonda, Tudulinna või Vaivara vallas või Kiviõli, Narva-Jõesuu või Sillamäe linnas;
4) Jõgevamaa tööpiirkonnas: 100 krooni täitetoimingult, mille ta teeb Jõgeva, Pajusi, Palamuse või Puurmani vallas; 200 krooni täitetoimingult, mille ta teeb Kasepää, Pala, Põltsamaa, Saare, Tabivere või Torma vallas või Põltsamaa või Mustvee linnas;
5) Järvamaa tööpiirkonnas: 100 krooni täitetoimingult, mille ta teeb Kareda, Koigi, Oisu, Paide, Roosna-Alliku, Türi või Väätsa vallas või Türi linnas; 200 krooni täitetoimingult, mille ta teeb Albu, Ambla, Imavere, Järva-Jaani, Kabala, Koeru või Lehtse vallas;
6) Läänemaa tööpiirkonnas: 100 krooni täitetoimingult, mille ta teeb Noarootsi, Martna, Oru, Ridala või Taebla vallas; 200 krooni täitetoimingult, mille ta teeb Hanila, Kullamaa, Lihula, Nõva, Risti või Vormsi vallas või Lihula linnas;
7) Lääne-Virumaa tööpiirkonnas: 100 krooni täitetoimingult, mille ta teeb Haljala, Kadrina, Rakvere, Saksi, Sõmeru või Vinni vallas; 200 krooni täitetoimingult, mille ta teeb Avanduse, Kunda, Laekvere, Rakke, Tapa, Tamsalu, Vihula, Viru-Nigula või Väike-Maarja vallas või Kunda, Tamsalu või Tapa linnas;
8) Põlvamaa tööpiirkonnas: 100 krooni täitetoimingult, mille ta teeb Ahja, Kõlleste, Laheda, Mooste, Põlva, Vastse-Kuuste või Veriora vallas; 200 krooni täitetoimingult, mille ta teeb Kanepi, Mikitamäe, Orava, Räpina, Valgjärve või Värska vallas või Räpina linnas;
9) Pärnumaa tööpiirkonnas: 100 krooni täitetoimingult, mille ta teeb Are, Audru, Lavassaare, Paikuse, Sauga, Surju, Tahkuranna, Tori või Tootsi vallas või Sindi linnas; 200 krooni täitetoimingult, mille ta teeb Halinga, Häädemeeste, Kaisma, Koonga, Saarde, Tali, Tõstamaa, Varbla või Vändra vallas või Kilingi-Nõmme linnas; 300 krooni täitetoimingult, mille ta teeb Kihnu vallas;
10) Raplamaa tööpiirkonnas: 100 krooni täitetoimingult, mille ta teeb Juuru, Kaiu, Kehtna, Märjamaa, Raikküla või Rapla vallas; 200 krooni täitetoimingult, mille ta teeb Järvakandi, Kohila, Käru, Loodna või Vigala vallas;
11) Saaremaa tööpiirkonnas: 100 krooni täitetoimingult, mille ta teeb Kaarma, Kärla, Lümanda, Pihtla või Valjala vallas; 200 krooni täitetoimingult, mille ta teeb Kihelkonna, Laimjala, Leisi, Muhu, Mustjala, Orissaare, Pöide, Salme või Torgu vallas; 300 krooni täitetoimingult, mille ta teeb Ruhnu vallas;
12) Tartumaa tööpiirkonnas: 100 krooni täitetoimingult, mille ta teeb Haaslava, Luunja, Mäksa, Nõo, Tartu, Tähtvere või Ülenurme vallas; 200 krooni täitetoimingult, mille ta teeb Alatskivi, Kambja, Konguta, Laeva, Meeksi, Peipsiääre, Piirissaare, Puhja, Rannu, Rõngu, Vara või Võnnu vallas või Elva või Kallaste linnas;
13) Valgamaa tööpiirkonnas: 100 krooni täitetoimingult, mille ta teeb Hummuli, Taheva, Tõlliste või Õru vallas; 200 krooni täitetoimingult, mille ta teeb Helme, Otepää, Palupera, Puka, Sangaste või Põdrala vallas või Otepää või Tõrva linnas;
14) Viljandimaa tööpiirkonnas: 100 krooni täitetoimingult, mille ta teeb Halliste, Olustvere, Paistu, Pärsti, Saarepeedi või Viiratsi vallas; 200 krooni täitetoimingult, mille ta teeb Abja, Karksi, Kolga-Jaani, Kõo, Kõpu, Suure-Jaani, Tarvastu või Vastemõisa vallas või Abja-Paluoja, Karksi-Nuia, Mõisaküla, Suure-Jaani või Võhma linnas;
15) Võrumaa tööpiirkonnas: 100 krooni täitetoimingult, mille ta teeb Haanja, Lasva, Rõuge, Sõmerpalu või Vastseliina vallas; 200 krooni täitetoimingult, mille ta teeb Antsla, Meremäe, Misso, Mõniste, Urvaste või Varstu vallas.
§ 2510. Käibemaks
Kui kohtutäitur on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse (RT I 2001, 64, 368; 88, 531; 102, 669; 2002, 11, 60; 30, 177; 44, 284; 62, 377; 84, 493; 90, 521; 110, 658; 2003, 18, 104; 48, 344) tähenduses, lisatakse käesoleva seaduse alusel nõutavale kohtutäituri tasule ja kohtutäituri tasu ettemaksule käibemaks.
2. jagu
Kohtutäituri tasu maksmine ja tasu maksmise vaidlustamine
§ 26. Kohtutäituri tasu määra teatavaks tegemine
Kohtutäitur peab võlgnikule ja sissenõudjale tegema kohtutäituri tasu määra teatavaks ning ta peab neile selgitama tasu maksmise ja sissenõudmise korda.
§ 27. Kohtutäituri tasu sissenõudmine
(1) Kohustatud isikult kohtutäituri tasu sissenõudmise aluseks on kohtutäituri otsus.
(2) Kui võlgnik või sissenõudja käesolevas seaduses ettenähtud kohtutäituri tasu ei maksa, võib kohtutäitur oma otsuse alusel pöörata sissenõude võlgniku või sissenõudja varale täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
[RT I 2003, 63, 417 - jõust. 14.10.2003]
§ 28. Kaebuse esitamine
Kaebuse kohtutäituri tasu ebaõige määramise kohta võib kohustatud isik esitada kohtutäituri büroo asukoha järgsele maa- või linnakohtule talle kohtutäituri otsuse esitamisest alates ühe kuu jooksul. Kui kohtumenetluses tehtud ja jõustunud otsusega on tõendatud kaebuse esitaja pahausksus kaebuse esitamisel, võib kohtutäitur esitada kohtule taotluse kaebaja trahvimiseks. Trahvisumma on vähemalt 10, kuid mitte rohkem kui 100 päevapalka. Trahv kantakse riigituludesse.
[RT I 2003, 23, 146 - jõust. 17.03.2003]
§ 29. Kohtutäituri tasu tagastamine
Kui kohus on tunnistanud kohtutäituri tegevuse tasu sissenõudmisel või tasu suuruse määramisel seadusevastaseks, tagastab kohtutäitur alusetult nõutud ja tasutud summa kohustatud isikule kohtumääruse jõustumisest alates kümne päeva jooksul.
41. peatükk KOHTUTÄITURITE TÄISKOGU
[RT I 2003, 23, 146 - jõust. 17.03.2003]
§ 291. Kohtutäiturite täiskogu
(1) Kohtutäiturite täiskogusse (edaspidi täiskogu) kuuluvad kõik kohtutäiturid ja käesoleva seaduse § 17 lõike 5 alusel ametisse nimetatud kohtutäituri asendajad (edaspidi täiskogu liikmed).
(2) Täiskogu koguneb iga aasta detsembri esimesel reedel. Erakorralise täiskogu võib kutsuda kokku 1/10 täiskogu liikmetest või justiitsminister. Kirjalik teade täiskogu toimumise kohta ning kavandatav päevakord tuleb saata täiskogu liikmetele posti teel või elektrooniliselt vähemalt kaks nädalat enne täiskogu toimumist.
(3) Täiskogul osalevad täiskogu liikmed isiklikult. Täiskogu on otsusevõimeline, kui seal on kohal vähemalt pooled täiskogu liikmetest. Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Kui täiskogule ei kogune vähemalt pooled täiskogu liikmetest, kutsutakse täiskogu kokku mitte varem kui kuu aja möödudes. Selliselt kogunenud täiskogu loetakse otsusevõimeliseks, olenemata täiskogule kogunenud liikmete arvust. Täiskogu otsus kehtib kõigi täiskogu liikmete suhtes.
(4) Täiskogu suhetele kolmandate isikutega kohaldatakse seltsingu sätteid.
(5) Täiskogu koosolekute protokollid edastatakse seitsme päeva jooksul täiskogu toimumisest justiitsministrile.
[RT I 2003, 23, 146 - jõust. 17.03.2003]
§ 292. Täiskogu pädevus
(1) Täiskogu:
1) korraldab kohtutäiturite täienduskoolituse korraldamise ja finantseerimisega seotud küsimusi;
2) teeb ettepanekuid täitemenetlusregistri infosüsteemi arendamiseks;
3) kinnitab kohtutäiturite eetikakoodeksi;
4) valib kohtutäiturite aukohtu ja kinnitab aukohtu reglemendi;
5) korraldab välissuhtlusega seotud küsimusi;
6) määrab kontrolli teostavad isikud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud rahaliste vahendite sihtotstarbelise kasutamise üle;
7) valib kohtutäiturite esindaja kohtutäiturite atesteerimiskomisjoni, kohtutäiturikandidaatide eksamikomisjoni ja kohtutäituri asendaja eksamikomisjoni;
8) kehtestab täiskogu kodukorra;
9) korraldab vajadusel muid kohtutäiturite ühistegevusega seotud küsimusi.
(2) Täiskogu kinnitab igaks järgnevaks kalendriaastaks majanduskava, milles sätestatakse teostatavad ülesanded ning nende arvestuslik maksumus. Täiskogule õigusaktidega pandud ülesannete täitmisega seotud kulutusi finantseerivad täiskogu liikmed ühiselt. Majanduskava koopia saadetakse seitsme päeva jooksul selle vastuvõtmisest justiitsministrile.
(3) Majanduskavast lähtudes kehtestab täiskogu oma liikmetele kalendriaastas täiskogule tasumisele kuuluva summa ja kulutuste hüvitamise korra.
(4) Täiskogu võib teha oma otsuste ja oma pädevuses olevate ülesannete täitmise käsundi alusel ülesandeks teisele isikule. Käsundisaaja kirjutab käsundi aktseptimise kinnituseks alla täiskogu otsusele, millega täiskogu liikmed otsustasid käsunduslepingu sõlmimise, selle eseme ja tingimused ning käsundisaaja isiku.
(5) Täiskogu otsusega kehtestatud summa mittemaksmine võib olla täiskogu liikme suhtes distsiplinaarasja algatamise aluseks.
[RT I 2003, 23, 146 - jõust. 17.03.2003]
5. peatükk JÄRELEVALVE JA DISTSIPLINAARVASTUTUS
§ 30. Järelevalveametnik
Kohtu tööpiirkonna kohtutäiturite tegevuse järele valvab maa- või linnakohtu esimees ning kõigi kohtutäiturite tegevuse järele justiitsminister.
§ 31. Järelevalveametniku pädevus
(1) Järelevalveametnik kontrollib kohtutäituri tegevuse nõuetekohasust. Ta kontrollib kohtutäituri büroo töökorraldust, finantsmajanduslikku tegevust, infosüsteemi kasutamist ja infotehnoloogilise töö korraldust, kohtutäituri dokumentide säilitamist ning ametikindlustuse nõude järgimist. Kohtutäitur võib eelnimetatud küsimustes konsultatsiooni saamiseks pöörduda järelevalveametniku poole.
(2) Järelevalveametnik kontrollib kohtutäituri tegevust korrapäraselt vähemalt üks kord aastas. Erakorraliselt on lubatud kohtutäituri tegevust kontrollida, kui on andmeid, mis viitavad lisakontrollimise vajadusele või seda taotleb kohtutäitur. Uue kohtutäituri puhul korraldatakse esimene korraline kontrollimine teise ametiaasta jooksul.
(3) Kohtutäitur on kohustatud järelevalveametnikule esitama registrid ja muud dokumendid.
(4) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka kohtutäituri asendaja ametitegevuse kontrollimisele.
[RT I 2003, 23, 146 - jõust. 17.03.2003]
§ 32. Kohtutäituri distsiplinaarsüüteod
Kohtutäituri distsiplinaarsüüteod on:
1) ametikohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas kohtutäituri tasumääradele mittevastava tasu võtmine omakasu ajendil;
2) vääritu tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või mis vähendab usaldust kohtutäituri ameti vastu, sõltumata sellest, kas tegu on pandud toime ametikohustusi täites.
§ 33. Distsiplinaarkaristused
Kohtutäiturile määratavad distsiplinaarkaristused on:
1) noomitus;
2) rahatrahv;
3) ametist tagandamine.
§ 34. Distsiplinaarkaristuse määramise õigus
Kohtutäiturile distsiplinaarkaristuse määramise õigus on justiitsministril.
§ 35. Distsiplinaarmenetluse algatamine
(1) Justiitsminister algatab distsiplinaarmenetluse, kui seda nõuab maa- või linnakohtu esimees. Justiitsminister võib algatada distsiplinaarmenetluse, kui kohtutäituri ametitegevuse järelevalve tulemused või isiku kaebus või muu dokument või teade annab alust arvata, et kohtutäitur on toime pannud distsiplinaarsüüteo. Distsiplinaarmenetluse algatamise aluseks olevate asjaolude kohta nõuab justiitsminister kohtutäiturilt kirjalikku seletust.
(2) Distsiplinaarmenetluse algatamiseks annab justiitsminister käskkirja, mis tehakse kohtutäiturile viivitamata teatavaks.
§ 36. Justiitsministri otsus distsiplinaarasjas
(1) Justiitsminister annab käskkirja distsiplinaarsüüteo tuvastamise kohta ja määrab distsiplinaarkaristuse või annab käskkirja distsiplinaarsüüteo puudumise tuvastamise kohta ning lõpetab distsiplinaarmenetluse.
(2) Justiitsministri käskkiri distsiplinaarasjas tehakse käskkirja allakirjutamisest alates kolme tööpäeva jooksul teatavaks kohtutäiturile, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus läbi viidi, pärast seda ka kõigile teistele kohtutäituritele.
[RT I 2003, 23, 146 - jõust. 17.03.2003]
§ 37. Noomitus
Noomitus vormistatakse käskkirjaga.
[RT I 2003, 23, 146 - jõust. 17.03.2003]
§ 38. Rahatrahv
(1) Kohtutäiturile võib distsiplinaarkaristusena määrata kuni 100 000 krooni suuruse rahatrahvi.
(2) Rahatrahv tuleb tasuda selle määramisest alates kolme kuu jooksul. Trahv kantakse riigituludesse.
(3) Justiitsminister võib rahatrahvi määramise käskkirjas ette näha, et trahv tasutakse kindlaksmääratud tähtpäevadel osade kaupa kuni ühe aasta jooksul.
§ 39. Ametist tagandamine
(1) Kohtutäitur võidakse ametist tagandada tahtlikult toimepandud raske distsiplinaarsüüteo eest, kustumata või kustutamata distsiplinaarkaristuse ajal toimepandud süüteo eest või sellise vääritu teo eest, mis teeb kohtutäiturina töötamise võimatuks.
(2) Enne kohtutäituri ametist tagandamist kuulab justiitsminister ära kohtutäituri selgitused.
§ 40. Distsiplinaarkaristuse määramise tähtajad
(1) Käesoleva seaduse § 32 punktis 1 nimetatud süüteo eest võib distsiplinaarkaristuse määrata süüteo toimepanemisest alates kümne aasta jooksul ning süüteo toimepanemisest teada saamisest alates kuue kuu jooksul.
(2) Käesoleva seaduse § 32 punktis 2 nimetatud süüteo eest võib distsiplinaarkaristuse määrata süüteo toimepanemisest alates kuue kuu jooksul ning süüteo toimepanemisest teada saamisest alates ühe kuu jooksul.
(3) Kohtutäituri teo suhtes, millest justiitsminister oli teadlik, kuid milles käesoleva seaduse § 32 tunnustega tegu ei tuvastatud, uute asjaolude ilmnemisel, mis tekitavad kahtluse käesoleva seaduse § 32 tunnustega teo toimepanemisest, saab distsiplinaarmenetluse uuendada kolme kuu jooksul nimetatud asjaoludest teadasaamisest.
(4) Distsiplinaarsüüteo aegumine katkeb kohtutäituri ametikohustuste täitmiselt puudumise ja kohtumenetluse ajaks.
(5) Kui kohus tühistab kohtutäiturile määratud distsiplinaarkaristuse süüteole mittevastavuse tõttu, võib kohtutäiturile ilma uut distsiplinaarmenetlust algatamata määrata uue karistuse ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
[RT I 2003, 23, 146 - jõust. 17.03.2003]
§ 41. Ühe süüteo eest mitme distsiplinaarkaristuse määramise keeld
(1) Ühe süüteo eest võib määrata ainult ühe distsiplinaarkaristuse.
(2) Süüteo jätkumine pärast distsiplinaarkaristuse määramist on uus süütegu ja selle eest võib kohtutäiturile määrata uue distsiplinaarkaristuse.
§ 42. Distsiplinaarkaristuse ühitamine haldus-, kriminaal- või materiaalse vastutusega
Kohtutäituri võtmine haldus-, kriminaal- või materiaalsele vastutusele ei takista sama teo eest määrata distsiplinaarkaristust.
§ 43. Distsiplinaarkaristuse kustumine
Distsiplinaarkaristus on kustunud, kui kohtutäiturile ei ole karistuse määramisest alates ühe aasta jooksul määratud uut distsiplinaarkaristust.
§ 44. Distsiplinaarkaristuse kustutamine
Justiitsminister võib distsiplinaarkaristuse kustutada enne karistusaja lõppemist.
§ 45. Distsiplinaarkaristuse määramise peale kaebuse esitamine
Kohtutäitur võib distsiplinaarkaristuse määramise peale esitada halduskohtule kaebuse karistuse määramisest teada saamisest alates ühe kuu jooksul.
§ 46. Kaebuse kohtus läbivaatamine
(1) Kui kohtutäiturit on karistatud ebaseaduslikult või kui karistus ei vasta süüteo raskusele ja süüteo toimepanemise asjaoludele või süüteole eelnevale kohtutäituri käitumisele, tühistab kohus distsiplinaarkaristuse.
(2) Kui kohus on kohtutäituri ametist tagandamise distsiplinaarsüüteo raskusele mittevastavuse tõttu tühistanud, on kohtutäituril õigus nõuda saamata jäänud sissetuleku eest hüvitist enne distsiplinaarkaristuse määramist töötatud viimase kuue kuu keskmise sissetuleku ulatuses.
§ 47. Kohtutäituri oma soovil ametist vabastamine
Kui kohtutäituri suhtes on algatatud distsiplinaarmenetlus, võib ta oma soovil ametist vabastada pärast seda, kui distsiplinaarmenetlus on lõpetatud.
§ 471. Kohtutäiturikandidaadi distsiplinaarsüüteod
Kohtutäiturikandidaadi distsiplinaarsüüteod on:
1) ettevalmistusteenistuse kohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine;
2) vääritu tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või mis vähendab usaldust kohtutäituri ameti vastu, sõltumata sellest, kas tegu on pandud toime ettevalmistusteenistuse kohustuste täitmisel.
[RT I 2003, 23, 146 - jõust. 17.03.2003]
§ 472. Kohtutäiturikandidaadi distsiplinaarkaristused
Kohtutäiturikandidaadile määratavad distsiplinaarkaristused on:
1) noomitus;
2) rahatrahv mitte üle kandidaadi 10-kordse päevapalga;
3) ettevalmistusteenistuse lõpetamine.
[RT I 2003, 23, 146 - jõust. 17.03.2003]
§ 473. Kohtutäiturikandidaadi distsiplinaarasja menetlemise kord
Kohtutäiturikandidaadi distsiplinaarasjade menetlemisel kohaldatakse käesolevas seaduses kohtutäituri distsiplinaarasja kohta sätestatut.
[RT I 2003, 23, 146 - jõust. 17.03.2003]
6. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 48. Seaduse rakendamine
Justiitsministril on õigus anda määrusi käesoleva seaduse rakendamiseks.
§ 49. Ametisse nimetamine
(1) Kuni 2002. aasta 1. juulini ei kohaldata kohtutäituri ametisse nimetamisele käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 sätestatud haridusnõuet ja nõuet läbida ettevalmistusteenistus. Nimetatud nõuetele mittevastavus ei ole kohtutäituri ametist vabastamise alus ka pärast 2002. aasta 1. juulit.
(2) Kuni 2001. aasta 31. detsembrini võib kohtutäituriks nimetada isiku, kelle tsiviiltäiteteadmised võimaldavad kohtutäituriametit pidada kohtutäiturieksamit sooritamata.
(3) 2001. aastal kohtutäiturite ametisse nimetamisel ei ole nõutav kohtutäituri osalemine käesoleva seaduse § 13 lõikes 2 nimetatud konkursikomisjoni töös.
(4) 2001. aastal kohtutäiturite ametisse nimetamisel peab kohtutäitur ametisse asuma viie tööpäeva jooksul pärast ametisse nimetamist.
§ 50. Kohtutäituriks saamise tingimused
Alates Euroopa Liiduga ühinemisest võib kohtutäituriks saada lisaks Eesti kodanikule ka Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik.
§ 51. Menetluses olevate täitetoimikute üleandmine
(1) Käesoleva seaduse jõustumise ajal maa- või linnakohtu täitevosakonna menetluses olev täitedokument antakse kohtutäituri menetleda sissenõudja avalduse alusel.
(2) Käesoleva seaduse jõustumise ajal maa- või linnakohtu täitevosakonna menetluses olev täitedokument, mille kohaselt on sissenõudja riik või kohaliku omavalitsuse üksus, antakse kohtutäituri menetleda sissenõudja avalduseta justiitsministri kehtestatud korras.
(3) Käesoleva seaduse jõustumise ajal maa- või linnakohtu täitevosakonna menetluses olevate avalik-õiguslike nõuete üleandmisel kohtutäiturile tasutakse ettemaks justiitsministri kehtestatud korras ja määras riigieelarvest.
§ 52. Esimene korrapärane atesteerimine
Kohtutäiturite esimene korrapärane atesteerimine toimub 2002. aasta teisel poolel.
§ 53. Hüvitise mittemaksmine
Käesoleva seaduse alusel ametisse nimetatud endisele maa- või linnakohtu täitevosakonna kohtutäiturile ei maksta avaliku teenistuse seaduse (RT I 1995, 16, 228; 1999, 7, 112; 10, 155; 16, 271 ja 276; 2000, 25, 144 ja 145; 28, 167; 102, 672; 2001, 7, 17 ja 18) §-s 131 ettenähtud hüvitist.
§ 54. Riigivara võõrandamine ja tasuta kasutusse andmine
(1) Käesoleva seaduse alusel ametisse nimetatud kohtutäiturile võib tema tegevuse alustamiseks võõrandada riigile kuuluvat vallasvara.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul ei kohaldata riigivaraseaduse (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446; 1997, 45, 724; 1998, 30, 409; 1999, 10, 155; 16, 271; 2000, 39, 239; 49, 306; 51, 319; 2001, 7, 17) §-s 24 ettenähtud piiranguid.
(3) Käesoleva seaduse alusel ametisse nimetatud kohtutäiturile võib tema tegevuse alustamiseks anda kuni 2001. aasta 31. detsembrini tasuta kasutada enne käesoleva seaduse jõustumist maa- või linnakohtu täitevosakonna käsutuses olnud ruumi.
§-d 55--58 [Käesolevast tekstist välja jäetud]
§ 581. Esimese korralise täiskogu kokkukutsumine
Esimese korralise täiskogu kutsub kokku justiitsminister.
[RT I 2003, 23, 146 - jõust. 17.03.2003]
§ 59. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2001. aasta 1. märtsil.
(2) Käesoleva seaduse §-d 3, 10, 13, 48 ja 49 jõustuvad Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
(21) Käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punkt 4 jõustub 2003. aasta 1. juunil.
(22) Käesoleva seaduse § 253 lõikes 2 sätestatud iga-aastast kohtutäituri tasu ja lõikes 4 sätestatud juhul elatise sissenõudmise eest makstavat põhitasu võetakse enne 2003. aasta 1. maid menetlusse võetud elatisnõudelt alates 2005. aasta 1. jaanuarist.
(23) Käesoleva seaduse § 256 jõustub 2004. aasta 1. jaanuaril.
(3) Käesolevas seaduses sätestatut ei kohaldata enne 2001. aasta 1. märtsi ametisse nimetatud maa- ja linnakohtu täitevosakondade koosseisu kuuluvatele kohtutäituritele.
[RT I 2003, 63, 417 - jõust. 14.10.2003]
Facebook
Twitter