Teksti suurus:

Piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioon

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:24.07.2001
Avaldamismärge:RT II 2000, 28, 169

Piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioon

(õ) 14.08.09 14:50

Konventsiooniga ühinemise seadus

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

Konventsiooni muudatused

 

Sõlmitud Espoos (Soome) 25. veebruaril 1991


Konventsiooni osapooled:

olles teadlikud majandustegevuse ja selle keskkonnamõju vahelistest tihedatest vastastikustest seostest,

kinnitades vajadust kindlustada keskkonnasäästlikku ja tasakaalustatud arengut,

otsustanud tugevdada rahvusvahelist koostööd, eriti piiriülese, keskkonnamõju hindamisel,

olles teadlik ennetustegevuse arendamise ning olulise kahjuliku keskkonnamõju ära hoidmise, leevendamise ja seire vajalikkusest ning tähtsusest nii üldises kui eriti piiriüleses mõistes,

meenutades Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja, Stokholmi konverentsi deklaratsiooni inimkeskkonna kohta, Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi (CSCE) lõppakti ning CSCE liikmesriikide esindajate Madriidi ja Viini kohtumiste lõppdokumenti,

tunnustades riikide pidevat tegevust tagamaks keskkonnamõju hindamise läbiviimise seaduste ja haldusnormide vastuvõtmise ning poliitiliste vahendite teel,

olles teadlik vajadusest üksikasjalikult arvesse võtta keskkonnategureid kõikidel asjaomastel haldustasanditel otsuste langetamisel, kohaldades selleks keskkonnamõju hindamist kui asendamatut abinõu otsusetegijale esitatud informatsiooni kvaliteedi parandamiseks nii, et keskkonnasäästlike otsuste tegemisel oleks hoolikalt tähelepanu pööratud olulise kahjuliku, eriti piiriülese, keskkonnamõju vähendamisele.

olles teadlik rahvusvaheliste organisatsioonide püüdlustest edendada keskkonnamõju hindamise läbiviimist nii siseriiklikul kui ka rahvusvahelisel tasemel ning arvestades Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni toetusel tehtud keskkonnamõju hindamise alast tööd, rõhutades eriti keskkonnamõju hindamise seminaril (27. september, Varssavi, Poola) saavutatud tulemusi, samuti ära märkides Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni keskkonnaprogrammi juhtnõukogu poolt vastu võetud eesmärke ja põhimõtteid ning ministrite säästva arengu deklaratsiooni (mai 1990, Bergen, Norra),

on leppinud kokku järgnevas:

Artikkel 1. Mõisted

Käesolevas konventsioonis tähendab:
(i) «pooled» käesoleva konventsiooni osapooli, juhul kui konventsiooni tekst ei määra teisiti;
(ii) «päritolupool» käesoleva konventsiooni osapoolt või osapooli, kelle jurisdiktsiooni all kavandatav tegevus toimub;
(iii) «mõjutatav pool» seda osapoolt või neid osapooli, keda kavandatava tegevuse piiriülene mõju tõenäoliselt puudutab;
(iv) «asjaosalised pooled» päritolupoolt ning seda osapoolt, keda vastavalt sellele konventsioonile keskkonnamõju hindamine huvitab;
(v) «kavandatav tegevus» mis tahes tegevust või olulist muutust tegevuses, mis eeldab kohaldatud siseriikliku korraga kooskõlas tehtud pädeva asutuse vastavat otsust;
(vi) «keskkonnamõju hindamine» siseriiklikku toimingut kavandatava tegevuse poolt keskkonnale avaldatava tõenäolise mõju hindamiseks;
(vii) «mõju» kavandatava tegevuse mis tahes mõjutust keskkonnale, sealhulgas inimeste tervisele ja turvalisusele, floorale, faunale, pinnasele, õhule, veele, kliimale, maastikule ja ajaloomälestistele või muudele füüsilistele struktuuridele või nende tegurite vahelisele koosmõjule; mõiste hõlmab nende tegurite muutustega kaasnevaid tagajärgi kultuuripärandile või sotsiaalmajanduslikele tingimustele;
(viii) «piiriülene mõju» täielikult või osaliselt ühe osapoole jurisdiktsiooni all olevast piirkonnast lähtuvat kavandatava tegevuse poolt põhjustatud mis tahes, mitte üksnes globaalse iseloomuga, mõju teise osapoole jurisdiktsiooni all olevale piirkonnale;
(ix) «pädev asutus» osapoole määratud, sellest konventsioonist tulenevate ülesannete täitmiseks ja/või osapoolelt kavandatava tegevuse üle otsuse langetamiseks volitused saanud riiklikku asutust või asutusi;
(x) «avalikkus» ühte või mitut füüsilist või juriidilist isikut.

Artikkel 2. Üldsätted

1. Pooled võtavad kas üksikult või üheskoos asjakohaseid ning tõhusaid meetmeid kavandatava tegevusega kaasneva olulise kahjuliku keskkonnamõju ennetamiseks, vähendamiseks ja ohjamiseks.

2. Iga pool võtab käesoleva konventsiooni kohaldamiseks vajalikke õiguslikke, haldus- või muid meetmeid, sealhulgas kehtestab, viidates I lisas loetletud kavandatavate tegevuste, mis võivad eeldatavalt esile kutsuda olulist kahjulikku piiriülest keskkonnamõju, keskkonnamõju hindamise korra, mis võimaldab üldsuse osalemist ja II lisas kirjeldatud keskkonnamõju hindamise dokumentatsiooni ettevalmistamist.

3. Päritolupool tagab kooskõlas käesoleva konventsiooni sätetega keskkonnamõju hindamise läbiviimise enne otsuse langetamist I lisas nimetatud olulist kahjulikku piiriülest keskkonnamõju esile kutsuda võiva kavandatava tegevuse loa andmise või teostamise alustamise kohta.

4. Päritolupool tagab vastavalt käesolevale konventsioonile mõjutatud poolte informeerimise I lisas nimetatud kavandatavast tegevusest, mis võib esile kutsuda olulist kahjulikku piiriülest keskkonnamõju.

5. Asjaomased pooled alustavad mis tahes poole algatusel läbirääkimisi selle üle, kas üks või enam I lisas nimetamata kavandatavat tegevust võib või võivad põhjustada olulist kahjulikku piiriülest keskkonnamõju ning kas järelikult peaks seda või neid käsitlema kui I lisas nimetatud või nimetamata tegevusi. Kui asjaomased pooled jõuavad kokkuleppele, käsitletakse tegevust või tegevusi I lisas nimetatud tegevustena. Üldised juhtnöörid olulise kahjuliku keskkonnamõju kriteeriumide määramiseks on toodud III lisas.

6. Päritolupool annab kooskõlas käesoleva konventsiooni sätetega tõenäoliselt mõjutatavate piirkondade üldsusele võimaluse osaleda kavandatavatest tegevustest lähtuva keskkonnamõju hindamise toimingutes ning tagab mõjutatava poole üldsusele päritolupoole üldsusega samaväärse osalemisvõimaluse.

7. Vastavalt käesolevale konventsioonile peab keskkonnamõju hindamine toimuma vähemalt kavandatava tegevuse projektjärgus. Pooled püüavad vastavas ulatuses rakendada keskkonnamõju hindamise põhimõtteid poliitikate, planeeringute ja programmide koostamisel.

8. Käesoleva konventsiooni sätted ei mõjuta osapoolte õigust rakendada siseriiklikke seadusi, määrusi, haldusnorme või üldtunnustatud õiguspraktikat kaitsmaks informatsiooni, mille omandamine kahjustaks tööstus- ja ärisaladusi või riiklikku julgeolekut.

9. Käesoleva konventsiooni sätted ei mõjuta üksikute poolte õigust sätestada kahe- või mitmepoolsetes kokkulepetes käesolevas konventsioonis määratutest rangemaid meetmeid, kui see on vajalik.

10. Käesoleva konventsiooni sätted ei kahjusta rahvusvahelisest õigusest tulenevaid poolte mis tahes kohustusi seoses tegevustega, millel on või võib olla piiriülene mõju.

Artikkel 3. Teatamine

1. Päritolupool saadab teate I lisas loetletud kavandatava tegevuse kohta, mis võib põhjustada olulist kahjulikku piiriülest keskkonnamõju, võimalikult aegsasti või vähemalt samaaegselt oma üldsusega igale poolele, keda võib pidada mõjutatavaks pooleks, et tagada põhjalike ja tõhusate konsultatsioonide pidamine vastavalt artiklile 5.

2. See teade peab sisaldama muu hulgas:
(a) informatsiooni kavandatava tegevuse kohta, sealhulgas mis tahes olemasolevat informatsiooni selle võimaliku piiriülese mõju kohta;
(b) võimaliku otsuse olemust; ja
(c) arvatavat tähtaega, mille jooksul, arvestades kavandatava tegevuse iseloomu, soovitakse vastust vastavalt selle artikli punktile 3;

ning võib sisaldada selle artikli punktis 5 näidatud informatsiooni.

3. Mõjutatav pool vastab päritolupoolele teates näidatud aja jooksul, kinnitades teate laekumist ning teatab, kas ta soovib osaleda keskkonnamõju hindamise toimingus.

4. Kui mõjutatav pool teatab, et ta ei soovi osaleda keskkonnamõju hindamise toimingus või kui ta ei vasta teates näidatud aja jooksul, siis selle artikli punkte 5, 6, 7 ja 8 ning artiklit 4 ja artiklit 7 ei rakendata. Sellistel juhtudel ei piirata päritolupoole õigust korraldada keskkonnamõju hindamist kooskõlas oma siseriiklike seaduste ja õiguspraktikaga.

5. Vastuse laekumisel mõjutatavalt poolelt, milles see väljendab oma soovi osaleda keskkonnamõju hindamise toimingus, edastab päritolupool – juhul kui ta ei ole seda juba teinud – mõjutatavale poolele:
(a) asjakohase informatsiooni keskkonnamõju hindamise käigu kohta, sealhulgas kommentaaride edastamise ajalise plaani; ning
(b) asjakohase informatsiooni kavandatava tegevuse ja selle võimaliku olulise kahjuliku piiriülese mõju kohta.

6. Mõjutatav pool annab päritolupoole palvel viimasele reaalset olemasolevat informatsiooni, mis puudutab mõjutatava poole jurisdiktsiooni all olevat potentsiaalselt mõjutatavat keskkonda, kui selline informatsioon on vajalik keskkonnamõju hindamise dokumentatsiooni ettevalmistamiseks. Informatsioon tuleb edastada viivitamatult ning ühisorgani kaudu, kui selline on olemas.

7. Kui üks pool leiab, et teda võib tabada I lisas nimetatud kavandatava tegevusega seoses oluline kahjulik piiriülene keskkonnamõju ning kui ei ole laekunud sellekohast teadet vastavalt käesoleva artikli punktile 1, vahetavad asjaomased pooled mõjutatava poole palvel omavahel informatsiooni, millest piisab aru pidamiseks olulise kahjuliku keskkonnamõju võimalikkuse üle. Kui pooled peavad olulist kahjulikku keskkonnamõju võimalikuks, siis kohaldatakse käesoleva konventsiooni sätteid vastavalt. Kui pooled ei jõua olulise kahjuliku piiriülese keskkonnamõju tõenäosuse suhtes kokkuleppele, võib mis tahes selline pool, kui küsimuse lahendamiseks ei leita teist võimalust, saata selle küsimuse päringukomisjonile, et vastavalt IV lisa sätetele selgitada välja olulise kahjuliku keskkonnamõju tõenäosus.

8. Asjaomased pooled tagavad, et kavandatavast tegevusest informeeritakse mõjutatava poole kahjulikust keskkonnamõjust puudutatavate piirkondade üldsust ning antakse võimalus, kas otse või päritolupoole kaudu, esitada päritolupoole pädevale asutusele asjakohaseid ettepanekuid ja vastuväiteid.

Artikkel 4. Keskkonnamõju hindamise dokumentatsiooni ettevalmistamine

1. Päritolupoole pädevale asutusele esitatav keskkonnamõju hindamise dokumentatsioon peab sisaldama vähemalt II lisas kirjeldatud informatsiooni.

2. Päritolupool edastab keskkonnamõju hindamise dokumentatsiooni mõjutatavale poolele soovitatavalt ühisorgani kaudu, kui selline on olemas. Asjaomased pooled korraldavad dokumentatsiooni levitamise mõjutatava poole ametiasutustele ja tõenäoliselt mõjutatud alade üldsusele, ning kommentaaride edastamise päritolupoole pädevale asutusele otse või vajadusel päritolupoole kaudu piisava aja jooksul enne kavandatava tegevuse suhtes lõppotsuse langetamist.

Artikkel 5. Keskkonnamõju hindamise dokumentatsiooni alusel toimuvad konsultatsioonid

1. Päritolupool alustab viivitamatult pärast keskkonnamõju hindamise dokumentatsiooni valmimist mõjutatava poolega konsultatsioone, muuhulgas kavandatava tegevusega kaasneva võimaliku piiriülese keskkonnamõju ja selle vähendamiseks või ärahoidmiseks võetavate meetme osas.

Konsultatsioonidel võidakse arutada:
(a) kavandatava tegevuse võimalikke alternatiive, sealhulgas tegevusest loobumist ja võimalikke meetmeid olulise piiriülese kahjuliku keskkonnamõju leevendamiseks ning võimalusi nende meetmete tõhususe seireks päritolupoole kulul;
(b) muid vastastikuse abi vorme kavandatava tegevusega kaasneva mis tahes olulise piiriülese kahjuliku keskkonnamõju vähendamiseks; ning
(c) muid kavandatava tegevusega seotud asjakohaseid küsimusi.

Osapooled lepivad konsultatsioonide alguses kokku konsultatsiooniperioodi kestuse suhtes. Mis tahes konsultatsioone võib korraldada asjaomase ühisorgani kaudu, kui selline on olemas.

Artikkel 6. Lõppotsus

1. Osapooled tagavad, et kavandatava tegevuse lõppotsuses on arvestatud keskkonnamõju hindamise tulemusi, sealhulgas nii keskkonnamõju hindamise dokumentatsiooni kui vastavalt artikli 3 punktile 8 ning artikli 4 punktile 2 selle kohta laekunud ettepanekuid ning artiklis 5 märgitud konsultatsioonide tulemusi.

2. Päritolupool edastab mõjutatavale poolele lõppotsuse kavandatava tegevuse kohta koos põhjuste ja kaalutlustega, millel otsus põhineb.

3. Kui asjaomane pool saab enne kavandatava tegevuse algust kavandatava tegevuse olulise keskkonnamõju kohta lisainformatsiooni, mis ei olnud kasutatav selle tegevuse kohta otsuse langetamise ajal ning mis võinuks otsust oluliselt mõjutada, informeerib see pool viivitamatult teist asjaomast poolt või pooli. Ühe asjaomase poole vastaval soovil alustatakse konsultatsioone selgitamaks otsuse taasläbivaatamise vajalikkust.

Artikkel 7. Projektijärgne analüüs

1. Asjaomased pooled määravad mis tahes poole palvel kindlaks, kas ja mis ulatuses on projektijärgne analüüs vajalik, arvestades vastavalt käesolevale konventsioonile läbiviidud keskkonnamõju hindamise aluseks olnud tegevuse tõenäolist olulist kahjulikku mõju. Projektijärgne analüüs peab eriti kajastama tegevuse üle teostatavat järelevalvet ja mis tahes kahjuliku piiriülese mõju määratlemist. Järelevalve teostamise ja keskkonnamõju määratlemise abil saavutatakse IV lisas loetletud eesmärgid.

2. Kui projektijärgse analüüsi tulemusena on päritolupoolel või mõjutataval poolel piisavalt alust sedastada olulist kahjulikku piiriülest mõju või on ilmnenud tegurid, mis võivad põhjustada sellist mõju, informeerib ta viivitamatult teist poolt. Asjaomased pooled alustavad seejärel nõupidamist nimetatud mõju vähendamiseks või ärahoidmiseks vajalike meetmete üle.

Artikkel 8. Kahe- ja mitmepoolne koostöö

Pooled võivad jätkata olemasolevaid või sõlmida uusi kahe- või mitmepoolseid kokkuleppeid või astuda muid samme käesolevast konventsioonist tulenevate kohustuste täitmiseks. Sellised kokkulepped või muud sammud võivad põhineda IV lisas nimetatud punktidel.

Artikkel 9. Uurimisprogrammid

Pooled kaaluvad spetsiaalsete uurimisprogrammide alustamist või tõhustamist, mille eesmärgiks on:
(a) täiustada olemasolevaid kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid meetodeid kavandatava tegevusega kaasneva mõju hindamiseks;
(b) mõista paremini põhjuse-tagajärje seoseid ning nende osa keskkonnaalases integreeritud tegevuses;
(c) analüüsida ja jälgida kavandatavate tegevuste suhtes langetatud otsuste tõhusat täitmist eesmärgiga keskkonnamõju vähendada või ära hoida;
(d) arendada välja meetodeid, mis soodustaksid loovat lähenemist kavandatavatele tegevustele, tootmisele ja tarbimisharjumustele keskkonnasäästlike alternatiivide otsimisel;
(e) arendada välja keskkonnamõju hindamise põhimõtete rakendamise meetodeid makromajanduse tasemel.

Pooled jagavad üksteisega ülalmainitud projektide tulemusi.

Artikkel 10. Lisade staatus

Käesoleva konventsiooni lisad on konventsiooni lahutamatu osa.

Artikkel 11. Poolte kohtumine

1. Pooled kohtuvad võimaluse korral seoses Euroopa Majanduskomisjoni valitsuste keskkonna- ja veeprobleemide vanemnõunike iga-aastaste istungitega. Poolte esimene kohtumine toimub hiljemalt ühe aasta möödumisel käesoleva konventsiooni jõustumise kuupäevast. Seejärel peetakse kohtumisi muudel aegadel nagu peab vajalikuks osapoolte kohtumine või mis tahes poole kirjalikul palvel, tingimusel et kuue kuu jooksul alates neile palve edastamisest sekretariaadi poolt toetab seda vähemalt kolmandik pooltest.

2. Pooled jälgivad pidevalt käesoleva konventsiooni täitmist ning sellest tulenevalt:
(a) vaatavad üle osapoolte keskkonnamõju hindamise poliitikad ja metoodilised alused, eesmärgiga täiustada piiriülese keskkonnamõju hindamise toiminguid;
(b) vahetavad teavet kahe- ja mitmepoolsete piiriülese keskkonnamõju hindamise kokkulepete ja muude ühe või mitme poole osalusega lepete sõlmimisel või rakendamisel omandatud kogemuste kohta;
(c) taotlevad vajadusel metoodilistes ja tehnilistes küsimustes pädevate rahvusvaheliste organite ja teaduskomisjonide asjakohast abi käesolevast konventsioonist tulenevate eesmärkide saavutamiseks;
(d) võtavad esimesel kohtumisel arutlusele ja kehtestavad konsensuse alusel kohtumiste protseduurireeglid;
(e) arutavad ja võtavad vajadusel vastu käesoleva konventsiooni parandusettepanekuid;
(f) arutavad ja algatavad mis tahes nõutavaid lisasamme käesolevast konventsioonist tulenevate eesmärkide saavutamiseks.

Artikkel 12. Hääletamisõigus

1. Igal selle konventsiooni poolel on üks hääl.

2. Välja arvatud selle artikli punktis 1 sätestatu, on regionaalsetel rahvusvahelistel majandusintegratsiooni organisatsioonidel nende pädevusse kuuluvates küsimustes hääli vastavalt konventsiooni poolte arvule selle regionaalse majandusintegratsiooni organisatsiooni liikmesriikide hulgas. Sellised organisatsioonid ei kasuta hääletamisõigust juhul, kui nende liikmesriigid hääletavad iseseisvalt, ja vastupidi.

Artikkel 13. Sekretariaat

Euroopa Majanduskomisjoni tegevsekretär täidab järgmisi sekretariaadi kohustusi:
(a) poolte kohtumiste kokku kutsumine ja ettevalmistamine;
(b) raportite ja muu pooltele vastavalt selle konventsiooni sätetele laekunud informatsiooni edastamine; ning
(c) käesolevas konventsioonis sätestatud või poolte antud muude ülesannete täitmine.

Artikkel 14. Konventsiooni parandused

1. Mis tahes pool võib esitada käesoleva konventsiooni parandusettepanekuid.

2. Parandusettepanekute tekstid esitatakse kirjalikult sekretariaadile, mis edastab need kõikidele pooltele. Parandusettepanekuid arutatakse poolte järgmisel kohtumisel, tingimusel et sekretariaat edastas need ettepanekud pooltele vähemalt üheksakümmend päeva enne kohtumise toimumist.

3. Pooled püüavad saavutada käesoleva konventsiooni mis tahes parandusettepaneku suhtes kokkuleppe konsensuse alusel. Kui püüdlustele vaatamata konsensust ei saavutatud ja kokkuleppele ei jõutud, võetakse parandus äärmisel juhul vastu kohalolevate ja hääletusel osalevate osapoolte kolmeneljandikulise häälteenamuse alusel.

4. Käesoleva artikli punkti 3 kohaselt vastu võetud konventsiooni parandused edastab depositaar kõikidele pooltele ratifitseerimiseks, kinnitamiseks või vastuvõtmiseks. Parandused jõustuvad need ratifitseerinud, kinnitanud või vastu võtnud poolte suhtes üheksakümnendal päeval pärast vähemalt kolme neljandiku poolte ratifitseerimis-, kinnitamis- või vastuvõtmisteate laekumist depositaarile. Seejärel jõustuvad parandused mis tahes muu poole suhtes üheksakümnendal päeval pärast kuupäeva, millal see pool hoiustas paranduse ratifitseerimis-, kinnitamis- või vastuvõtmisdokumendi.

5. Käesolevas artiklis tähendab väljend «kohalolevad ja hääletusel osalevad pooled» kohal viibivaid ja poolt- või vastuhääle andnud pooli.

6. Käesoleva artikli punktis 3 määratletud hääletusprotseduur ei loo pretsedenti tulevaste kokkulepete suhtes peetavateks läbirääkimisteks Euroopa Majanduskomisjonis.

Artikkel 15. Vaidluste lahendamine

1. Kahe või enama poole vahelise vaidluse korral käesoleva konventsiooni tõlgendamise või rakendamise üle, püüavad nad otsida lahendust läbirääkimiste teel või mis tahes muul vaidluse pooltele vastuvõetaval viisil.

2. Käesoleva konventsiooni allkirjastamisel, selle ratifitseerimisel, kinnitamisel, vastuvõtmisel või sellega ühinemisel või mis tahes ajal pärast seda võib pool depositaarile kirjalikult teatada, et vaidluse tõttu, mida ei suudetud lahendada vastavalt selle artikli punktile 1, kohustub see pool mis tahes poolega, kes võtab endale sama kohustuse, lahendama vaidluse ühel või mõlemal järgmistest viisidest:
(a) esitama vaidluse Rahvusvahelisele Kohtule;
(b) vahekohtu abil vastavalt VII lisas sätestatule.

3. Kui vaidluse pooled on tunnustanud mõlemat selle artikli punktis 2 toodud lahendusviisi, tuleb vaidlus esitada ainult Rahvusvahelisele Kohtule, kui pooled ei lepi kokku teisiti.

Artikkel 16. Allakirjutamine

Käesolev konventsioon on allakirjutamiseks avatud Espoos (Soome) 25. veebruarist kuni 1. märtsini 1991 ning seejärel Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peakorteris New Yorgis kuni 2. septembrini 1991 Euroopa Majanduskomisjoni liikmesriikidele, kellel on vastavalt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalnõukogu 28. märtsi 1947. aasta resolutsiooni 36 (IV) punktile 8 Euroopa Majanduskomisjoni juures konsultatiivstaatus, ja Euroopa Majanduskomisjoni iseseisvate liikmesriikide poolt loodud regionaalsetele majandusintegratsiooni organisatsioonidele, millele liikmesriigid on andnud pädevuse käesoleva konventsiooniga seotud küsimustes, sh pädevuse sõlmida vastavasisulisi kokkuleppeid.

Artikkel 17. Ratifitseerimine, vastuvõtmine, kinnitamine ja ühinemine

1. Allakirjutavad riigid ja regionaalsed majandusintegratsiooni organisatsioonid peavad käesoleva konventsiooni ratifitseerima, vastu võtma või kinnitama.

2. Käesoleva konventsiooniga saavad alates 3. septembrist 1991 ühineda artiklis 16 nimetatud riigid ja organisatsioonid.

3. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemisdokumendid kuuluvad hoiustamisele Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäri juures, kes täidab depositaari kohustusi.

4. Artiklis 16 nimetatud organisatsioonile, millest saab käesoleva konventsiooni pool ilma, et ükski tema liikmesriikidest oleks käesoleva konventsiooni pool, laienevad kõik käesolevast konventsioonist tulenevad kohustused. Organisatsioonid, mille liikmesriikidest üks või mitu on käesoleva konventsiooni pool, otsustavad koos liikmesriikidega oma käesolevast konventsioonist tulenevate kohustustega kaasneva vastutuse ulatuse. Sellistel juhtudel ei tegutse organisatsioon ja selle liikmesriigid käesoleva konventsiooni raames samaaegselt.

5. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemisdokumentides näitavad artiklis 16 nimetatud regionaalsed majandusintegratsiooni organisatsioonid ära oma pädevuse ulatuse käesolevas konventsioonis käsitletud küsimustes. Samuti informeerivad need organisatsioonid depositaari oma pädevuse ulatuse mis tahes olulisest muudatusest.

Artikkel 18. Jõustumine

1. Käesolev konventsioon jõustub üheksakümnendal päeval pärast kuueteistkümnenda ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemisdokumendi hoiustamist.

2. Käesoleva artikli punkti 1 mõistes ei arvestata regionaalse majandusintegratsiooni organisatsiooni poolt hoiustatud mis tahes dokumenti lisana neile dokumentidele, mis hoiustati organisatsiooni liikmesriikide poolt.

3. Artiklis 16 nimetatud riigi või organisatsiooni suhtes, mis ratifitseerib, võtab vastu või kinnitab käesoleva konventsiooni või ühineb sellega pärast kuueteistkümnenda ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemisdokumendi hoiustamist, jõustub konventsioon üheksakümnendal päeval pärast selle riigi või organisatsiooni poolt ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemisdokumendi hoiule andmise kuupäeva.

Artikkel 19. Väljaastumine

Mis tahes pool võib pärast nelja aasta möödumist konventsiooni jõustumisest selle poole suhtes igal ajal käesolevast konventsioonist välja astuda, teatades depositaarile väljaastumisest kirjalikult. Väljaastumine jõustub üheksakümnendal päeval kirjaliku teate depositaarile laekumise kuupäevast arvates. Väljaastumine ei mõjuta artiklite 3 kuni 6 rakendamist kavandatava tegevuse suhtes, millisest on teatatud vastavalt artikli 3 punktile 1 või mille suhtes on esitatud nõue vastavalt artikli 3 punktile 7 enne konventsioonist väljaastumise jõustumist.

Artikkel 20. Autentsed tekstid

Käesoleva konventsiooni originaaltekst, mille inglis-, prantsus- ja venekeelsed tekstid on võrdselt autentsed, hoiustatakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäri juures.

Ülaltoodu kinnituseks on täievolilised allakirjutanud selle konventsiooni allkirjastanud.

Sõlmitud Espoos (Soome) kahekümne viiendal veebruarikuu päeval tuhat üheksasada üheksakümmend üks.

 

Lisa I

TEGEVUSTE LOETELU


1. Toornafta rafineerimistehased (v.a ettevõtted, mis toodavad toornaftast ainult määrdeaineid) ja seadmed 500 ja enamast tonnist söest ja bituumenkivist gaasi ja vedeliku tootmiseks päevas.

2. Soojuselektrijaamad ja muud põletusseadmed soojatootlikkusega 300 megavatti või enam ning tuumaelektrijaamad ja muud tuumareaktorid (v.a uurimisseadmed lõhustuvate ja tuumasünteesmaterjalide tootmise ja töötlemise jaoks, mille maksimaalvõimsus ei ületa 1 kilovatti püsivat soojuskoormust).

3. Üksnes tuumakütuse tootmiseks või rikastamiseks, kiiritatud tuumakütuste töötlemiseks või radioaktiivsete jäätmete ladustamiseks, hävitamiseks ja töötlemiseks mõeldud seadmed.

4. Suure võimsusega seadmed malmi ja terase eelsulatuseks ning värviliste metallide tootmiseks.

5. Seadmed asbesti tootmiseks ning asbesti ja asbeste sisaldavate toodete töötlemiseks ja käitlemiseks: asbest-tsementtoodete jaoks aastatoodanguga üle 20 000 tonni valmistoodangut; hõõrdematerjalide jaoks aastatoodanguga üle 50 tonni valmistoodangut; ja muude asbestide kasutusalade jaoks üle 200 tonni aastas.

6. Ühtse terviku moodustavad keemiatööstuse seadmed.

7. Autoteede, kiirteede* ja magistraalraudteede ning lennuvälja põhiradade kogupikkusega 2100 m või rohkem rajamine.

8. Suureläbimõõdulised nafta- ja gaasijuhtmed.

9. Kaubasadamad ja samuti siseveeteed ja siseveesadamad, mis võimaldavad teenindada aluseid veeväljasurvega üle 1350 t.

10. Seadmed toksiliste ja ohtlike jäätmete põletamiseks, keemiliseks töötlemiseks või matmiseks.

11. Suured tammid ja veehoidlad.

12. Põhjavee ammutamine juhul, kui ammutatava vee hulk ületab 10 mln m3 aastas.

13. Tselluloosi ja paberi tootmine 200 ja enam õhkkuiv tonni päevas.

14. Suured metallimaakide või kivisöe kaevandused, üksikud kaevandamis- ning töötlemispaigad.

15. Nafta ammutamine avamerel või rannikuvetes.

16. Suured nafta-, naftakeemia- ja keemiatoodete hoidlad.

17. Suurte alade lageraie.

* Selles konventsioonis:
– tähendab «autotee» spetsiaalselt mootorsõidukite liikluseks projekteeritud ja ehitatud teed, mis ei teeninda sellega külgnevaid kinnistuid ning:
(a) millele on kantud, välja arvatud üksikud kohad või ajutised lahendused, kummagi sõidusuuna jaoks eraldi sõiduteed, mida lahutavad teineteisest liikluseks mitte ette nähtud eraldusribad või erandjuhul muud vahendid;
(b) mis ei ristu samatasandiliselt mistahes muu tee, raudtee, trammitee või kõnniteega; ning
(c) millel on eriline autoteetähistus;
– tähendab «kiirtee» mootorsõidukite liikluseks reserveeritud teed, millele pääseb ainult eritasandiliste või reguleeritud ristmike kaudu ning mille sõiduradadel on eriti keelatud peatumine ja parkimine.

 

Lisa II

KESKKONNAMÕJU HINDAMISE DOKUMENTATSIOONI SISU


Vastavalt artiklile 4 peab keskkonnamõju hindamise dokumentatsioon sisaldama vähemalt alljärgnevat teavet:
(a) kavandatava tegevuse kirjeldust ning selle eesmärki;
(b) kavandatavate tegevuste võimalike alternatiivide kirjeldusi (näiteks asukoha või tehnoloogia osas) ning samuti tegevusest loobumist;
(c) keskkonna kirjeldust, millele kavandatav tegevus ja selle alternatiivid võivad avaldada olulist mõju;
(d) kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide võimalikku keskkonnamõju ning selle olulisuse hinnangut;
(e) kahjuliku keskkonnamõju vähendamiseks rakendatavate meetmete kirjeldust;
(f) prognoosimeetodite ning nendel põhinevate oletuste ning kasutatud asjakohaste keskkonna-alaste andmete detailset nimekirja;
(g) nõutud informatsiooni kogumisel tekkinud teadmistelünkade ning küsitavuste välja toomist;
(h) vajadusel lühikokkuvõtet seire- ja juhtimisprogrammidest ning kõigist projektijärgse analüüsi plaanidest; ning
(i) mittetehnilist sisukokkuvõtet, mis sisaldab vastavaid visuaale (kaardid, graafikud jne).

 

Lisa III

ÜLDKRITEERIUMID LISAS I NIMETAMATA TEGEVUSTE KESKKONNAMÕJU OLULISUSE MÄÄRATLEMISEL


1. Asjaomased pooled võivad otsustada, kas kavandatav tegevus, mis vastab artikli 2 punktile 5, põhjustab olulist piiriülest kahjulikku keskkonnamõju, ühe või mitme alljärgneva kriteeriumi alusel:
(a)ulatus: kavandatavad tegevused, mis on selle tegevusliigi kohta suuremastaabilised;
(b)asukoht: kavandatavad tegevused, mis asuvad erilise keskkonnatundlikkusega või -olulisusega piirkonnas (nagu Ramsari konventsioonis sätestatud märgalad, rahvuspargid, looduskaitsealad, erilist teadusalast huvi pakkuvad piirkonnad või arheoloogilise, kultuuriloolise või ajaloolise tähtsusega paigad) või selle lähedal; samuti kavandatavad tegevused kohtades, kus tegevuse iseloom võib avaldada olulist mõju asustusele;
(c)mõju: kavandatavad tegevused, mis on kompleksse ning võimaliku kahjuliku toimega, sh sellised tegevused, mis põhjustavad inimestele või väärtuslikele liikidele või elusorganismidele tõsiseid tagajärgi, ohustavad mõjutatava piirkonna käesolevat ning tulevast kasutamist ning põhjustavad looduskeskkonna taluvusvõimet ületavat lisakoormust.

2. Asjaomased pooled peavad sel eesmärgil arvesse võtma nii kavandatavaid tegevusi, mis toimuvad piiri läheduses kui ka kavandatavaid tegevusi sellest kaugemal, kuid mis võivad avaldada olulist piiriülest keskkonnamõju ka kaugel eemal oma asukohast.

 

Lisa IV

PÄRINGUPROTSEDUUR


1. Nõudmise esitaja pool või pooled teatavad sekretariaadile, et see pool edastab või need pooled edastavad küsimuse I lisa loetletud kavandatava tegevuse olulise kahjuliku piiriülese keskkonnamõju kohta päringukomisjonile, mis on loodud vastavalt käesolevale lisale. Teates peab ära näitama päringuobjekti. Sekretariaat teavitab esitisest koheselt kõiki käesoleva konventsiooni pooli.

2. Komisjoni kuulub kolm liiget. Päringu esitaja ja päringuprotseduuri teine pool nimetavad mõlemad ühe teaduseksperdi või tehnikaeksperdi ning need kaks eksperti määravad kokkuleppel kolmanda eksperdi, kes saab komisjoni presidendiks. Viimane ei tohi olla päringuprotseduuri kummagi poole kodanik, omada nende territooriumil alalist elukohta, olla nende riikide teenistuses või olla muul viisil asjaga seotud.

3. Kui komisjoni presidenti ei ole nimetatud kahe kuu möödumisel teise eksperdi nimetamisest, määrab sellele järgneva kahe kuu jooksul presidendi Euroopa Majanduskomisjoni tegevsekretär kummagi poole palvel.

4. Kui üks päringuprotseduuri pool ei nimeta eksperti ühe kuu möödumisel teate laekumisest sekretariaati, võib teine pool teatada sellest Euroopa Majanduskomisjoni tegevsekretärile, kes määrab komisjoni presidendi sellele järgneva kahe kuu jooksul. Komisjoni president palub poolel, kes ei ole eksperti nimetanud, seda teha ühe kuu jooksul. Nimetatud perioodi möödumisel informeerib president Euroopa Majanduskomisjoni tegevsekretäri, kes nimetab eksperdi sellele järgneva kahe kuu jooksul.

5. Komisjon kehtestab ise oma protseduurireeglid.

6. Komisjon rakendab oma ülesannete täitmiseks kõiki asjakohaseid meetmeid.

7. Päringuprotseduuri pooled toetavad komisjoni tööd ja eriti nende käsutuses olevate vahendite piires:
(a) varustavad komisjoni kõikide asjakohaste dokumentide, vahendite ja informatsiooniga; ning
(b) võimaldavad vajadusel kutsuda tunnistajaid ja eksperte ning võtta neilt tunnistusi.

8. Pooled ja eksperdid hoiavad komisjoni töö käigus saadud mistahes informatsiooni konfidentsiaalsust.

9. Kui päringuprotseduuri üks pooltest ei ilmu komisjoni ette või ei esita kaasust, siis võib teine pool nõuda komisjonilt töö jätkamist ja lõpule viimist. Ühe poole puudumine või kaasuse mitteesitamine ei takista komisjoni töö jätkumist ja lõpuleviimist.

10. Päringuprotseduuri pooled kannavad võrdsetes osades komisjoni kulud, sealhulgas selle liikmete töötasu, kui komisjon eriliste asjaolude tõttu ei määra teisiti. Komisjon peab arvestust kõikide oma kulutuste kohta ning koostab pooltele nende kohta lõpparuande.

11. Iga pool, kes tunneb sisulist huvi päringuprotseduuri vastu ja keda võib mõjutada selle kohta antav arvamus, võib komisjoni nõusolekul protsessi sekkuda.

12. Protseduuriküsimustes teeb komisjon otsused oma liikmete häälteenamuse alusel. Komisjoni lõppotsus peab väljendama selle liikmete enamuse vaateid ja kajastama mistahes lahkarvamusi.

13. Komisjon esitab oma lõppotsuse kahe kuu jooksul komisjoni loomisest, kui ta ei pea vajalikuks seda perioodi pikendada veel kuni kahe kuu võrra.

14. Komisjoni lõppotsus põhineb tunnustatud teaduslikel põhimõtetel. Komisjon edastab lõppotsuse pärimisprotseduuri pooltele ja sekretariaadile.

 

Lisa V

PROJEKTIJÄRGNE ANALÜÜS


Eesmärgid:
(a) tegevusloas või heaks kiitmise dokumendis sätestatud tingimuste täitmise ja leevendavate meetmete efektiivsuse seire;
(b) mõjuanalüüs sobivate juhtimismeetodite leidmiseks ja ettenägematute asjaoludega toimetulemiseks;
(c) teostatud prognooside õigsuse kinnitamine tulevikus samalaadiliste tegevuste jaoks kogemuste omandamiseks.

 

Lisa VI

KAHE- JA MITMEPOOLNE KOOSTÖÖ


1. Asjaomased pooled võivad kahe- ja mitmepoolse koostöö raames teha vajaduse korral ametkondlikke korraldusi või laiendada olemasolevaid ametkondlikke korraldusi kahe- ja mitmepoolsete kokkulepete raames käesoleva konventsiooni täielikuks rakendamiseks.

2. Kahe- ja mitmepoolsed kokkulepped või muud korraldused võivad sisaldada:
(a) mistahes lisanõudmisi käesoleva konventsiooni rakendamiseks, arvestades asjassepuutuvate piirkondade eritingimusi;
(b) vastastikustel ja võrdsetel alustel tehtavaid ametkondlikke, haldus- või muid korraldusi;
(c) poolte keskkonnakaitsealase poliitika ja meetmete harmoniseerimist, saavutamaks keskkonnamõju hindamisega seotud standardite ja meetodite suurimat võimalikku sarnasust;
(d) keskkonnamõju identifitseerimise, mõõtmise, prognoosimise ja hindamise ning projektijärgse analüüsi teostamise meetmete arendamist, täiustamist ja/või ühtlustamist;
(e) keskkonnaseisundit puudutava võrdlusteabe kogumise, analüüsi, säilitamise ning õigeaegse levitamise meetmete ja programmide arendamist ja/või täiustamist, rakendamaks neid keskkonnamõju hindamisel;
(f) foonitasemete ja detailsete kriteeriumide kehtestamist kavandatava tegevuse, mille jaoks keskkonnamõju hindamist kooskõlas käesoleva konventsiooni sätetega teostatakse, asukoha, iseloomu või ulatusega seotud piiriülese mõju olulisuse määratlemiseks; ning piiriülese reostuse kriitilise piiri kehtestamist;
(g) vajaduse korral ühist keskkonnamõju hindamist, ühiste seireprogrammide arendamist, seireseadmete kalibreerimist ning metoodikate ühtlustamist, tagamaks saadud andmete ja informatsiooni võrreldatavuse.

 

Lisa VII

VAHEKOHUS


1. Kaebuse esitaja pool teatab sekretariaadile poolte kokkuleppest saata vaidlus vahekohtusse vastavalt käesoleva konventsiooni artikli 15 punktile 2. Teates tuleb ära näidata kohtuasi ja need konventsiooni artiklid, mille tõlgendamise või rakendamise üle vaieldakse. Sekretariaat edastab laekunud informatsiooni kõikidele käesoleva konventsiooni pooltele.

2. Vahekohtusse kuulub kolm liiget. Kaebuse esitaja pool või pooled ja vaidluse teine pool või pooled nimetavad mõlemad ühe vahekohtuniku ning need kaks vahekohtunikku määravad kolmanda vahekohtuniku, kes saab vahekohtu presidendiks. Viimane ei tohi olla kummagi vaidluses osaleva poole kodanik, omada alalist elukohta kummagi territooriumil, olla kummagi teenistuses ega olla kaasusega seotud mingil muul viisil.

3. Kui vahekohtu presidenti ei ole määratud kahe kuu jooksul alates teise vahekohtuniku nimetamisest, määrab presidendi ühe vaidluse osapoole nõudmise korral Euroopa Majanduskomisjoni tegevsekretär sellele järgneva kahe kuu jooksul.

4. Kui üks vaidluse pool kahe kuu jooksul nõudmise laekumisest vahekohtunikku ei nimeta, võib teine pool teatada sellest Euroopa Majanduskomisjoni tegevsekretärile, kes määrab vahekohtu presidendi sellele järgneva kahe kuu jooksul. Vahekohtu president palub poolel, kes ei ole vahekohtunikku nimetanud, teha seda kahe kuu jooksul. Selle perioodi möödumisel teatab president mittenimetamisest Euroopa Majanduskomisjoni tegevsekretärile, kes nimetab vahekohtuniku sellele järgneva kahe kuu jooksul.

5. Vahekohus langetab otsuse kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja käesoleva konventsiooni sätetega.

6. Vahekohus, mis on loodud vastavalt käesolevale konventsioonile, kehtestab ise oma protseduurireeglid.

7. Menetlust ja kaasuse sisu puudutavad vahekohtu otsused tehakse selle liikmete häälteenamuse alusel.

8. Kohus võib faktide väljaselgitamiseks rakendada kõiki vajalikke meetmeid.

9. Vaidluse pooled toetavad vahekohtu tööd ja nende käsutuses olevate vahendite piires:
(a) varustavad kohut vajalike dokumentide, vahendite ja teabega; ning
(b) võimaldavad vajadusel kutsuda tunnistajaid ja eksperte ning nendelt tunnistusi võtta.

10. Pooled ning vahekohtunikud hoiavad vahekohtu töö käigus saadud informatsiooni konfidentsiaalsust.

11. Vahekohus võib ühe poole nõudmise korral soovitada ajutisi konfidentsiaalsuse kaitse abinõusid.

12. Kui üks vaidluse pool ei ilmu vahekohtusse või ei suuda põhjendada oma kaasust, võib teine pool paluda kohtul protsessi jätkata ning langetada lõplik otsus. Ühe poole puudumine või poole suutmatus vaidluses ennast kaitsta ei takista protsessi toimumist. Enne lõppotsuse langetamist peab vahekohus veenduma kaebuse sisulises ja õiguslikus põhjendatuses.

13. Vahekohus võib ära kuulata ning lahendada vastukaebusi, mis tulenevad otseselt vaidluse objektist.

14. Vaidluse pooled kannavad võrdsetes osades kohtu kulud, sh selle liikmete töötasu, kui vahekohus ei määra teisiti vaidlusasja eriliste asjaolude tõttu. Kohus peab arvestust kõikide oma kulude kohta ning koostab nende kohta pooltele lõpparuande.

15. Käesoleva konventsiooni mis tahes pool, kes tunneb vaidluse objekti suhtes õiguslikku huvi ning keda võib vaidlusasjas langetatud otsus puudutada, võib kohtu nõusolekul protsessi sekkuda.

16. Vahekohus langetab otsuse viie kuu jooksul selle kohtu loomise kuupäevast, kui ta ei pea vajalikuks seda perioodi pikendada veel kuni viie kuu võrra.

17. Vahekohtu otsusele lisatakse põhjendused. Otsus on lõplik ning kõikidele vaidluse pooltele kohustuslik. Otsuse edastab vahekohus vaidluse pooltele ning sekretariaadile. Sekretariaat edastab laekunud informatsiooni kõikidele käesoleva konventsiooni pooltele.

18. Otsuse tõlgendamisest või täideviimisest tuleneva mistahes vaidluse poolte vahel võib kumbki pool edastada otsuse langetanud vahekohtule, või kui seda ei saa kokku kutsuda, muule samaks otstarbeks ning sarnasel viisil loodud kohtule.

 

CONVENTION ON ENVIRONMENTAL IMPACT ASSESSMENT IN A TRANSBOUNDARY CONTEXT
(Done at Espoo (Finland), on 25 February 1991)


The Parties to this Convention,

Aware of the interrelationship between economic activities and their environmental Consequences,

Affirming the need to ensure environmentally sound and sustainable development,

Determined to enhance international co-operation in assessing environmental impact in particular in a transboundary context,

Mindful of the need and importance to develop anticipatory policies and of preventing, mitigating and monitoring significant adverse environmental impact in general and more specifically in a transboundary context,

Recalling the relevant provisions of the Charter of the United Nations, the Declaration of the Stockholm Conference on the Human Environment, the Final Act of the Conference on Security and Co-operation in Europe (CSCE) and the Concluding Documents of the Madrid and Vienna Meetings of Representatives of the Participating States of the CSCE,

Commending the ongoing activities of States to ensure that, through their national legal and administrative provisions and their national policies, environmental impact assessment is carried out,

Conscious of the need to give explicit consideration to environmental factors at an early stage in the decision-making process by applying environmental impact assessment, at all appropriate administrative levels, as a necessary tool to improve the quality of information presented to decision makers so that environmentally sound decisions can be made paying careful attention to minimizing significant adverse impact, particularly in a transboundary context,

Mindful of the efforts of international organizations to promote the use of environmental impact assessment both at the national and international levels, and taking into account work on environmental impact assessment carried out under the auspices of the United Nations Economic Commission for Europe, in particular results achieved by the Seminar on Environmental Impact Assessment (September 1987, Warsaw, Poland) as well as noting the Goals and Principles on environmental impact assessment adopted by the Governing Council of the United Nations Environment Programme, and the Ministerial Declaration on Sustainable Development (May 1990, Bergen, Norway),

Have agreed as follows:

Article 1. Definitions

For the purposes of this Convention,
(i) “Parties” means, unless the text otherwise indicates, the Contracting Parties to this Convention;
(ii) “Party of origin” means the Contracting Party or Parties to this Convention under whose jurisdiction a proposed activity is envisaged to take place;
(iii) “Affected Party” means the Contracting Party or Parties to this Convention likely to be affected by the transboundary impact of a proposed activity;
(iv) “Concerned Parties” means the Party of origin and the affected Party of an environmental impact assessment pursuant to this Convention;
(v) “Proposed activity” means any activity or any major change to an activity subject to a decision of a competent authority in accordance with an applicable national procedure;
(vi) “Environmental impact assessment” means a national procedure for evaluating the likely impact of a proposed activity on the environment;
(vii) “Impact” means any effect caused by a proposed activity on the environment including human health and safety, flora, fauna, soil, air, water, climate, landscape and historical monuments or other physical structures or the interaction among these factors; it also includes effects on cultural heritage or socio-economic conditions resulting from alterations to those factors;
(viii) “Transboundary impact” means any impact, not exclusively of a global nature, within an area under the jurisdiction of a Party caused by a proposed activity the physical origin of which is situated wholly or in part within the area under the jurisdiction of another Party;
(ix) “Competent authority” means the national authority or authorities designated by a Party as responsible for performing the tasks covered by this Convention and/or the authority or authorities entrusted by a Party with decision-making powers regarding a proposed activity;
(x) “The Public” means one or more natural or legal persons.

Article 2. General Provisions

1. The Parties shall, either individually or jointly, take all appropriate and effective measures to prevent, reduce and control significant adverse transboundary environmental impact from proposed activities.

2. Each Party shall take the necessary legal, administrative or other measures to implement the provisions of this Convention, including, with respect to proposed activities listed in Appendix I that are likely to cause significant adverse transboundary impact, the establishment of an environmental impact assessment procedure that permits public participation and preparation of the environmental impact assessment documentation described in Appendix II.

3. The Party of origin shall ensure that in accordance with the provisions of this Convention an environmental impact assessment is undertaken prior to a decision to authorize or undertake a proposed activity listed in Appendix I that is likely to cause a significant adverse transboundary impact.

4. The Party of origin shall, consistent with the provisions of this Convention, ensure that affected Parties are notified of a proposed activity listed in Appendix I that is likely to cause a significant adverse transboundary impact.

5. Concerned Parties shall, at the initiative of any such Party, enter into discussions on whether one or more proposed activities not listed in Appendix I is or are likely to cause a significant adverse transboundary impact and thus should be treated as if it or they were so listed. Where those Parties so agree, the activity or activities shall be thus treated. General guidance for identifying criteria to determine significant adverse impact is set forth in Appendix III.

6. The Party of origin shall provide, in accordance with the provisions of this Convention, an opportunity to the public in the areas likely to be affected to participate in relevant environmental impact assessment procedures regarding proposed activities and shall ensure that the opportunity provided to the public of the affected Party is equivalent to that provided to the public of the Party of origin.

7. Environmental impact assessments as required by this Convention shall, as a minimum requirement, be undertaken at the project level of the proposed activity. To the extent appropriate, the Parties shall endeavour to apply the principles of environmental impact assessment to policies, plans and programmes.

8. The provisions of this Convention shall not affect the right of Parties to implement national laws, regulations, administrative provisions or accepted legal practices protecting information the supply of which would be prejudicial to industrial and commercial secrecy or national security.

9. The provisions of this Convention shall not affect the right of particular Parties to implement, by bilateral or multilateral agreement where appropriate, more stringent measures than those of this Convention.

10. The provisions of this Convention shall not prejudice any obligations of the Parties under international law with regard to activities having or likely to have a transboundary impact.

Article 3. Notification

1. For a proposed activity listed in Appendix I that is likely to cause a significant adverse transboundary impact, the Party of origin shall, for the purposes of ensuring adequate and effective consultations under Article 5, notify any Party which it considers may be an affected Party as early as possible and no later than when informing its own public about that proposed activity.

2. This notification shall contain, inter alia:
(a) Information on the proposed activity, including any available information on its possible transboundary impact;
(b) The nature of the possible decision; and
(c) An indication of a reasonable time within which a response under paragraph 3 of this Article is required, taking into account the nature of the proposed activity;

and may include the information set out in paragraph 5 of this Article.

3. The affected Party shall respond to the Party of origin within the time specified in the notification, acknowledging receipt of the notification, and shall indicate whether it intends to participate in the environmental impact assessment procedure.

4. If the affected Party indicates that it does not intend to participate in the environmental impact assessment procedure, or if it does not respond within the time specified in the notification, the provisions in paragraphs 5, 6, 7 and 8 of this Article and in Articles 4 to 7 will not apply. In such circumstances the right of a Party of origin to determine whether to carry out an environmental impact assessment on the basis of its national law and practice is not prejudiced.

5. Upon receipt of a response from the affected Party indicating its desire to participate in the environmental impact assessment procedure, the Party of origin shall, if it has not already done so, provide to the affected Party:
(a) Relevant information regarding the environmental impact assessment procedure, including an indication of the time schedule for transmittal of comments; and
(b) Relevant information on the proposed activity and its possible significant adverse transboundary impact.

6. An affected Party shall, at the request of the Party of origin, provide the latter with reasonably obtainable information relating to the potentially affected environment under the jurisdiction of the affected Party, where such information is necessary for the preparation of the environmental impact assessment documentation. The information shall be furnished promptly and, as appropriate, through a joint body where one exists.

7. When a Party considers that it would be affected by a significant adverse transboundary impact of a proposed activity listed in Appendix I, and when no notification has taken place in accordance with paragraph 1 of this Article, the concerned Parties shall, at the request of the affected Party, exchange sufficient information for the purposes of holding discussions on whether there is likely to be a significant adverse transboundary impact. If those Parties agree that there is likely to be a significant adverse transboundary impact, the provisions of this Convention shall apply accordingly. If those Parties cannot agree whether there is likely to be a significant adverse transboundary impact, any such Party may submit that question to an inquiry commission in accordance with the provisions of Appendix IV to advise on the likelihood of significant adverse transboundary impact, unless they agree on another method of settling this question.

8. The concerned Parties shall ensure that the public of the affected Party in the areas likely to be affected be informed of, and be provided with possibilities for making comments or objections on, the proposed activity, and for the transmittal of these comments or objections to the competent authority of the Party of origin, either directly to this authority or, where appropriate, through the Party of origin.

Article 4. Preparation of the Environmental Impact Assessment Documentation

1. The environmental impact assessment documentation to be submitted to the competent authority of the Party of origin shall contain, as a minimum, the information described in Appendix II.

2. The Party of origin shall furnish the affected Party, as appropriate through a joint body where one exists, with the environmental impact assessment documentation. The concerned Parties shall arrange for distribution of the documentation to the authorities and the public of the affected Party in the areas likely to be affected and for the submission of comments to the competent authority of the Party of origin, either directly to this authority or, where appropriate, through the Party of origin within a reasonable time before the final decision is taken on the proposed activity.

Article 5. Consultations on the Basis of the Environmental Impact Assessment Documentation

The Party of origin shall, after completion of the environmental impact assessment documentation, without undue delay enter into consultations with the affected Party concerning, inter alia, the potential transboundary impact of the proposed activity and measures to reduce or eliminate its impact. Consultations may relate to:
(a) Possible alternatives to the proposed activity, including the no-action alternative and possible measures to mitigate significant adverse transboundary impact and to monitor the effects of such measures at the expense of the Party of origin;
(b) Other forms of possible mutual assistance in reducing any significant adverse transboundary impact of the proposed activity; and
(c) Any other appropriate matters relating to the proposed activity.

The Parties shall agree, at the commencement of such consultations, on a reasonable time-frame for the duration of the consultation period. Any such consultations may be conducted through an appropriate joint body, where one exists.

Article 6. Final Decision

1. The Parties shall ensure that, in the final decision on the proposed activity, due account is taken of the outcome of the environmental impact assessment, including the environmental impact assessment documentation, as well as the comments thereon received pursuant to Article 3, paragraph 8 and Article 4, paragraph 2, and the outcome of the consultations as referred to in Article 5.

2. The Party of origin shall provide to the affected Party the final decision on the proposed activity along with the reasons and considerations on which it was based.

3. If additional information on the significant transboundary impact of a proposed activity, which was not available at the time a decision was made with respect to that activity and which could have materially affected the decision, becomes available to a concerned Party before work on that activity commences, that Party shall immediately inform the other concerned Party or Parties. If one of the concerned Parties so requests, consultations shall be held as to whether the decision needs to be revised.

Article 7 Post-project Analysis

1. The concerned Parties, at the request of any such Party, shall determine whether, and if so to what extent, a post-project analysis shall be carried out, taking into account the likely significant adverse transboundary impact of the activity for which an environmental impact assessment has been undertaken pursuant to this Convention. Any post-project analysis undertaken shall include, in particular, the surveillance of the activity and the determination of any adverse transboundary impact. Such surveillance and determination may be undertaken with a view to achieving the objectives listed in Appendix V.

2. When, as a result of post-project analysis, the Party of origin or the affected Party has reasonable grounds for concluding that there is a significant adverse transboundary impact or factors have been discovered which may result in such an impact, it shall immediately inform the other Party. The concerned Parties shall then consult on necessary measures to reduce or eliminate the impact.

Article 8. Bilateral and Multilateral Co-operation

The Parties may continue existing or enter into new bilateral or multilateral agreements or other arrangements in order to implement their obligations under this Convention. Such agreements or other arrangements may be based on the elements listed in Appendix VI.

Article 9. Research Programmes

The Parties shall give special consideration to the setting up, or intensification of, specific research programmes aimed at:
(a) Improving existing qualitative and quantitative methods for assessing the impacts of proposed activities;
(b) Achieving a better understanding of cause-effect relationships and their role in integrated environmental management;
(c) Analysing and monitoring the efficient implementation of decisions on proposed activities with the intention of minimizing or preventing impacts;
(d) Developing methods to stimulate creative approaches in the search for environmentally sound alternatives to proposed activities, production and consumption patterns;
(e) Developing methodologies for the application of the principles of environmental impact assessment at the macro-economic level.

The results of the programmes listed above shall be exchanged by the Parties.

Article 10. Status of the Appendices

The Appendices attached to this Convention form an integral part of the Convention.

Article 11. Meeting of Parties

1. The Parties shall meet, so far as possible, in connection with the annual sessions of the Senior Advisers to ECE Governments on Environmental and Water Problems. The first meeting of the Parties shall be convened not later than one year after the date of the entry into force of this Convention. Thereafter, meetings of the Parties shall be held at such other times as may be deemed necessary by a meeting of the Parties, or at the written request of any Party; provided that, within six months of the request being communicated to them by the secretariat, it is supported by at least one third of the Parties.

2. The Parties shall keep under continuous review the implementation of this Convention, and, with this purpose in mind, shall:
(a) Review the policies and methodological approaches to environmental impact assessment by the Parties with a view to further improving environmental impact assessment procedures in a transboundary context;
(b) Exchange information regarding experience gained in concluding and implementing bilateral and multilateral agreements or other arrangements regarding the use of environmental impact assessment in a transboundary context to which one or more of the Parties are party;
(c) Seek, where appropriate, the services of competent international bodies and scientific committees in methodological and technical aspects pertinent to the achievement of the purposes of this Convention;
(d) At their first meeting, consider and by consensus adopt rules of procedure for their meetings;
(e) Consider and, where necessary, adopt proposals for amendments to this Convention;
(f) Consider and undertake any additional action that may be required for the achievement of the purposes of this Convention.

Article 12. Right to Vote

1. Each Party to this Convention shall have one vote.

2. Except ag provided for in paragraph 1 of this Article, regional economic integration organizations, in matters within their competence, shall exercise their right to vote with a number of votes equal to the number of their member States which are Parties to this Convention. Such organizations shall not exercise their right to vote if their member States exercise theirs, and vice versa.

Article 13. Secretariat

The Executive Secretary of the Economic Commission for Europe shall carry out the following secretariat functions:
(a) The convening and preparing of meetings of the Parties;
(b) The transmission of reports and other information received in accordance with the provisions of this Convention to the Parties; and
(c) The performance of other functions as may be provided for in this Convention or as may be determined by the Parties.

Article 14. Amendments to the Convention

1. Any Party may propose amendments to this Convention.

2. Proposed amendments shall be submitted in writing to the secretariat, which shall communicate them to all Parties. The proposed amendments shall be discussed at the next meeting of the Parties, provided these proposals have been circulated by the secretariat to the Parties at least ninety days in advance.

3. The Parties shall make every effort to reach agreement on any proposed amendment to this Convention by consensus. If all efforts at consensus have been exhausted, and no agreement reached, the amendment shall as a last resort be adopted by a three-fourths majority vote of the Parties present and voting at the meeting.

4. Amendments to this Convention adopted in accordance with paragraph 3 of this Article shall be submitted by the Depositary to all Parties for ratification, approval or acceptance. They shall enter into force for Parties having ratified, approved or accepted them on the ninetieth day after the receipt by the Depositary of notification of their ratification, approval or acceptance by at least three fourths of these Parties. Thereafter they shall enter into force for any other Party on the ninetieth day after that Party deposits its instrument of ratification, approval or acceptance of the amendments.

5. For the purpose of this Article, “Parties present and voting” means Parties present and casting an affirmative or negative vote.

6. The voting procedure set forth in paragraph 3 of this Article is not intended to constitute a precedent for future agreements negotiated within the Economic Commission for Europe.

Article 15. Settlement of Disputes

1. If a dispute arises between two or more Parties about the interpretation or application of this Convention, they shall seek a solution by negotiation or by any other method of dispute settlement acceptable to the parties to the dispute.

2. When signing, ratifying, accepting, approving or acceding to this Convention, or at any time thereafter, a Party may declare in writing to the Depositary that for a dispute not resolved in accordance with paragraph 1 of this Article, it accepts one or both of the following means of dispute settlement as compulsory in relation to any Party accepting the same obligations:
(a) Submission of the dispute to the International Court of Justice;
(b) Arbitration in accordance with the procedure set out in Appendix VII.

3. If the parties to the dispute have accepted both means of dispute settlement referred to in paragraph 2 of this Article, the dispute may be submitted only to the International Court of Justice, unless the parties agree otherwise.

Article 16. Signature

This Convention shall be open for signature at Espoo (Finland) from 25 February to 1 March 1991 and thereafter at United Nations Headquarters in New York until 2 September 1991 by states members of the Economic Commission for Europe as well as States having consultative status with the Economic Commission for Europe pursuant to paragraph 8 of the Economic and Social Council resolution 36(IV) of 28 March 1947, and by regional economic integration organizations constituted by sovereign States members of the Economic Commission for Europe to which their member States have transferred competence in respect of matters governed by this Convention, including the competence to enter into treaties in respect of these matters.

Article 17. Ratification, Acceptance, Approval and Accession

1. This Convention shall be subject to ratification, acceptance or approval by signatory States and regional economic integration organizations.

2. This Convention shall be open for accession as from 3 September 1991 by the States and organizations referred to in Article 16.

3. The instruments of ratification, acceptance, approval or accession shall be deposited with the Secretary-General of the United Nations, who shall perform the functions of Depositary.

4. Any organization referred to in Article 16 which becomes a Party to this Convention without any of its member States being a Party shall be bound by all the obligations under this Convention. In the case of such organizations, one or more of whose member States is a Party to this Convention, the organization and its member States shall decide on their respective responsibilities for the performance of their obligations under this Convention. In such cages, the organization and the member States shall not be entitled to exercise rights under this Convention concurrently.

5. In their instruments of ratification, acceptance, approval or accession, the regional economic integration organizations referred to in Article 16 shall declare the extent of their competence with respect to the matters governed by this Convention. These organizations shall also inform the Depositary of any relevant modification to the extent of their competence.

Article 18. Entry into Force

1. This Convention shall enter into force on the ninetieth day after the date of deposit of the sixteenth instrument of ratification, acceptance, approval or accession.

2. For the purposes of paragraph 1 of this Article, any instrument deposited by a regional economic integration organization shall not be counted as additional to those deposited by States members of such an organization.

3. For each State or organization referred to in Article 16 which ratifies, accepts or approves this Convention or accedes thereto after the deposit of the sixteenth instrument of ratification, acceptance, approval or accession, this Convention shall enter into force on the ninetieth day after the date of deposit by such State or organization of its instrument of ratification, acceptance, approval or accession.

Article 19. Withdrawal

At any time after four years from the date on which this Convention has come into force with respect to a Party, that Party may withdraw from this Convention by giving written notification to the Depositary. Any such withdrawal shall take effect on the ninetieth day after the date of its receipt by the Depositary. Any such withdrawal shall not affect the application of Articles 3 to 6 of this Convention to a proposed activity in respect of which a notification has been made pursuant to Article 3, paragraph 1, or a request has been made pursuant to Article 3, paragraph 7, before such withdrawal took effect.

Article 20. Authentic Texts

The original of this Convention, of which the English, French and Russian texts are equally authentic, shall be deposited with the Secretary-General of the United Nations.

In witness whereof the undersigned, being duly authorized thereto, have signed this Convention.

Done at Espoo (Finland), this twenty-fifth day of February one thousand nine hundred and ninety-one.

 

Appendix I

LIST OF ACTIVITIES

1. Crude oil refineries (excluding undertakings manufacturing only lubricants from crude oil) and installations for the gasification and liquefaction of 500 tonnes or more of coal or bituminous shale per day.

2. Thermal power stations and other combustion installations with a heat output of 300 megawatts or more and nuclear power stations and other nuclear reactors (except research installations for the production and conversion of fissionable and fertile materials, whose maximum power does not exceed 1 kilowatt continuous thermal load).

3. Installations solely designed for the production or enrichment of nuclear fuels, for the reprocessing of irradiated nuclear fuels or for the storage, disposal and processing of radioactive waste.

4. Major installations for the initial smelting of cast-iron and steel and for the production of non-ferrous metals.

5. Installations for the extraction of asbestos and for the processing and transformation of asbestos and products containing asbestos: for asbestos-cement products, with an annual production of more than 20,000 tonnes finished product; for friction material, with an annual production of more than 50 tonnes finished product; and for other asbestos utilization of more than 200 tonnes per year.

6. Integrated chemical installations.

7. Construction of motorways, express roads* and lines for long-distance railway traffic and of airports with a basic runway length of 2,100 metres or more.

8. Large-diameter oil and gas pipelines.

9. Trading ports and also inland waterways and ports for inland-waterway traffic which permit the passage of vessels of over 1,350 tonnes.

10. Waste-disposal installations for the incineration, chemical treatment or landfill of toxic and dangerous wastes.

11. Large dams and reservoirs.

12. Groundwater abstraction activities in cases where the annual volume of water to be abstracted amounts to 10 million cubic metres or more.

13. Pulp and paper manufacturing of 200 air-dried metric tonnes or more per day.

14. Major mining, on-site extraction and processing of metal ores or coal.

15. Offshore hydrocarbon production.

16. Major storage facilities for petroleum, petrochemical and chemical products.

17. Deforestation of large areas.
* For the purposes of this Convention:
“Motorway” means a road specially designed and built for motor traffic, which does not serve properties bordering on it, and which:
(a) Is provided, except at special points or temporarily, with separate carriageways for the two directions of traffic, separated from each other by a dividing strip not intended for traffic or, exceptionally, by other means;
(b) Does not cross at level with any road, railway or tramway track, or footpath; and
(c) Is specially sign-posted as a motorway.
“Express road” means a road reserved for motor traffic accessible only from interchanges or controlled junctions and on which, in particular, stopping and parking are prohibited on the running carriageway(s).

 

Appendix II

CONTENT OF THE ENVIRONMENTAL IMPACT ASSESSMENT DOCUMENTATION

Information to be included in the environmental impact assessment documentation shall, as a minimum, contain, in accordance with Article 4:
(a) A description of the proposed activity and its purpose;
(b) A description, where appropriate, of reasonable alternatives (for example, locational or technological) to the proposed activity and also the no-action alternative;
(c) A description of the environment likely to be significantly affected by the proposed activity and its alternatives;
(d) A description of the potential environmental impact of the proposed activity and its alternatives and an estimation of its significance;
(e) A description of mitigation measures to keep adverse environmental impact to a minimum;
(f) An explicit indication of predictive methods and underlying assumptions as well as the relevant environmental data used;
(g) An identification of gaps in knowledge and uncertainties encountered in compiling the required information;
(h) Where appropriate, an outline for monitoring and management programmes and any plans for post-project analysis; and
(i) A non-technical summary including a visual presentation as appropriate (maps, graphs, etc.).

 

Appendix III

GENERAL CRITERIA TO ASSIST IN THE DETERMINATION OF THE ENVIRONMENTAL SIGNIFICANCE
OF ACTIVITIES NOT LISTED IN APPENDIX I

1. In considering proposed activities to which Article 2, paragraph 5, applies, the concerned Parties may consider whether the activity is likely to have a significant adverse transboundary impact in particular by virtue of one or more of the following criteria:
(a) Size: proposed activities which are large for the type of the activity;
(b) Location: proposed activities which are located in or close to an area of special environmental sensitivity or importance (such as wetlands designated under the Ramsar Convention, national parks, nature reserves, sites of special scientific interest, or sites of archaeological, cultural or historical importance); also, proposed activities in locations where the characteristics of proposed development would be likely to have significant effects on the population;
(c) Effects: proposed activities with particularly complex and potentially adverse effects, including those giving rise to serious effects on humans or on valued species or organisms, those which threaten the existing or potential use of an affected area and those causing additional loading which cannot be sustained by the carrying capacity of the environment.

2. The concerned Parties shall consider for this purpose proposed activities which are located close to an international frontier as well as more remote proposed activities which could give rise to significant transboundary effects far removed from the site of development.

 

Appendix IV

INQUIRY PROCEDURE

1. The requesting Party or Parties shall notify the secretariat that it or they submit(s) the question of whether a proposed activity listed in Appendix I is likely to have a significant adverse transboundary impact to an inquiry commission established in accordance with the provisions of this Appendix. This notification shall state the subject-matter of the inquiry. The secretariat shall notify immediately all Parties to this Convention of this submission.

2. The inquiry commission shall consist of three members. Both the requesting party and the other party to the inquiry procedure shall appoint a scientific or technical expert, and the two experts so appointed shall designate by common agreement the third expert, who shall be the president of the inquiry commission. The latter shall not be a national of one of the parties to the inquiry procedure, nor have his or her usual place of residence in the territory of one of these parties, nor be employed by any of them, nor have dealt with the matter in any other capacity.

3. If the president of the inquiry commission has not been designated within two months of the appointment of the second expert, the Executive Secretary of the Economic Commission for Europe shall, at the request of either party, designate the president within a further two-month period.

4. If one of the parties to the inquiry procedure does not appoint an expert within one month of its receipt of the notification by the secretariat, the other party may inform the Executive Secretary of the Economic Commission for Europe, who shall designate the president of the inquiry commission within a further two-month period. Upon designation, the president of the inquiry commission shall request the party which has not appointed an expert to do so within one month. After such a period, the president shall inform the Executive Secretary of the Economic Commission for Europe, who shall make this appointment within a further two-month period.

5. The inquiry commission shall adopt its own rules of procedure.

6. The inquiry commission may take all appropriate measures in order to carry out its functions.

7. The parties to the inquiry procedure shall facilitate the work of the inquiry commission and, in particular, using all means at their disposal, shall:
(a) Provide it with all relevant documents, facilities and information; and
(b) Enable it, where necessary, to call witnesses or experts and receive their evidence.

8. The parties and the experts shall protect the confidentiality of any information they receive in confidence during the work of the inquiry commission.

9. If one of the parties to the inquiry procedure does not appear before the inquiry commission or fails to present its case, the other party may request the inquiry commission to continue the proceedings and to complete its work. Absence of a party or failure of a party to present its case shall not constitute a bar to the continuation and completion of the work of the inquiry commission.

10. Unless the inquiry commission determines otherwise because of the particular circumstances of the matter, the expenses of the inquiry commission, including the remuneration of its members, shall be borne by the parties to the inquiry procedure in equal shares. The inquiry commission shall keep a record of all its expenses, and shall furnish a final statement thereof to the parties.

11. Any Party having an interest of a factual nature in the subject-matter of the inquiry procedure, and which may be affected by an opinion in the matter, may intervene in the proceedings with the consent of the inquiry commission.

12. The decisions of the inquiry commission on matters of procedure shall be taken by majority vote of its members. The final opinion of the inquiry commission shall reflect the view of the majority of its members and shall include any dissenting view.

13. The inquiry commission shall present its final opinion within two months of the date on which it was established unless it finds it necessary to extend this time limit for a period which should not exceed two months.

14. The final opinion of the inquiry commission shall be based on accepted scientific principles. The final opinion shall be transmitted by the inquiry commission to the parties to the inquiry procedure and to the secretariat.

 

Appendix V

POST-PROJECT ANALYSIS

Objectives include:
(a) Monitoring compliance with the conditions as set out in the authorization or approval of the activity and the effectiveness of mitigation measures;
(b) Review of an impact for proper management and ln order to cope with uncertainties;
(c) Verification of past predictions in order to transfer experience to future activities of the same type.

 

Appendix VI

ELEMENTS FOR BILATERAL AND MULTILATERAL CO-OPERATION

1. Concerned Parties may set up, where appropriate, institutional arrangements or enlarge the mandate of existing institutional arrangements within the framework of bilateral and multilateral agreements in order to give full effect to this Convention.

2. Bilateral and multilateral agreements or other arrangements may include:
(a) Any additional requirements for the implementation of this Convention, taking into account the specific conditions of the subregion concerned;
(b) Institutional, administrative and other arrangements, to be made on a reciprocal and equivalent basis;
(c) Harmonization of their policies and measures for the protection of the environment in order to attain the greatest possible similarity in standards and methods related to the implementation of environmental impact assessment;
(d) Developing, improving, and/or harmonizing methods for the identification, measurement, prediction and assessment of impacts, and for post-project analysis;
(e) Developing and/or improving methods and programmes for the collection, analysis, storage and timely dissemination of comparable data regarding environmental quality in order to provide input into environmental impact assessment;
(f) The establishment of threshold levels and more specified criteria for defining the significance of transboundary impacts related to the location, nature or size of proposed activities, for which environmental impact assessment in accordance with the provisions of this Convention shall be applied; and the establishment of critical loads of transboundary pollution;
(g) Undertaking, where appropriate, joint environmental impact assessment, development of joint monitoring programmes, intercalibration of monitoring devices and harmonization of methodologies with a view to rendering the data and information obtained compatible.

 

Appendix VII

ARBITRATION

1. The claimant Party or Parties shall notify the secretariat that the Parties have agreed to submit the dispute to arbitration pursuant to Article 15, paragraph 2, of this Convention. The notification shall state the subject-matter of arbitration and include, in particular, the Articles of this Convention, the interpretation or application of which are at issue. The secretariat shall forward the information received to all Parties to this Convention.

2. The arbitral tribunal shall consist of three members. Both the claimant Party or Parties and the other Party or Parties to the dispute shall appoint an arbitrator, and the two arbitrators so appointed shall designate by common agreement the third arbitrator, who shall be the president of the arbitral tribunal. The latter shall not be a national of one of the parties to the dispute, nor have his or her usual place of residence in the territory of one of these parties, nor be employed by any of them, nor have dealt with the case in any other capacity.

3. If the president of the arbitral tribunal has not been designated within two months of the appointment of the second arbitrator, the Executive Secretary of the Economic Commission for Europe shall, at the request of either party to the dispute, designate the president within a further two-month period.

4. If one of the parties to the dispute does not appoint an arbitrator within two months of the receipt of the request, the other party may inform the Executive Secretary of the Economic Commission for Europe, who shall designate the president of the arbitral tribunal within a further two-month period. Upon designation, the president of the arbitral tribunal shall request the party which has not appointed an arbitrator to do so within two months. After such a period, the president shall inform the Executive Secretary of the Economic Commission for Europe, who shall make this appointment within a further two-month period.

5. The arbitral tribunal shall render its decision in accordance with international law and in accordance with the provisions of this Convention.

6. Any arbitral tribunal constituted under the provisions set out herein shall draw up its own rules of procedure.

7. The decisions of the arbitral tribunal, both on procedure and on substance, shall be taken by majority vote of its members.

8. The tribunal may take all appropriate measures in order to establish the facts.

9. The parties to the dispute shall facilitate the work of the arbitral tribunal and, in particular, using all means at their disposal, shall:
(a) Provide it with all relevant documents, facilities and information; and
(b) Enable it, where necessary, to call witnesses or experts and receive their evidence.

10. The parties and the arbitrators shall protect the confidentiality of any information they receive in confidence during the proceedings of the arbitral tribunal.

11. The arbitral tribunal may, at the request of one of the parties, recommend interim measures of protection.

12. If one of the parties to the dispute does not appear before the arbitral tribunal or fails to defend its case, the other party may request the tribunal to continue the proceedings and to render its final decision. Absence of a party or failure of a party to defend its case shall not constitute a bar to the proceedings. Before rendering its final decision, the arbitral tribunal must satisfy itself that the claim is well founded in fact and law.

13. The arbitral tribunal may hear and determine counter-claims arising directly out of the subject-matter of the dispute.

14. Unless the arbitral tribunal determines otherwise because of the particular circumstances of the case, the expenses of the tribunal, including the remuneration of its members, shall be borne by the parties to the dispute in equal shares. The tribunal shall keep a record of all its expenses, and shall furnish a final statement thereof to the parties.

15. Any Party to this Convention having an interest of a legal nature in the subject-matter of the dispute, and which may be affected by a decision in the case, may intervene in the proceedings with the consent of the tribunal.

16. The arbitral tribunal shall render its award within five months of the date on which it is established unless it finds it necessary to extend the time limit for a period which should not exceed five months.

17. The award of the arbitral tribunal shall be accompanied by a statement of reasons. It shall be final and binding upon all parties to the dispute.

The award will be transmitted by the arbitral tribunal to the parties to the dispute and to the secretariat. The secretariat will forward the information received to all Parties to this Convention.

18. Any dispute which may arise between the parties concerning the interpretation or execution of the award may be submitted by either party to the arbitral tribunal which made the award or, if the latter cannot be seized thereof, to another tribunal constituted for this purpose in the same manner as the first.

 

Õiend
Akt tehniliselt korrastatud, lisatud seosed ja ingliskeelne tekst.