Kiiresti riknevate toiduainete rahvusvahelise veo ning selleks kasutatavate eriveokite alane kokkulepe (ATP) [tekst seisuga 30.09.2000]
Eesti Vabariik ühines kokkuleppega Vabariigi Valitsuse 1997. aasta 23. detsembri määruse nr 251 alusel, kokkulepe jõustus Eesti Vabariigi suhtes 6. veebruaril 1999.
Kiiresti riknevate toiduainete rahvusvahelise veo ning selleks kasutatavate eriveokite alane kokkulepe (ATP) [vastu võetud 01.09.1970]
Lepingupooled,
soovides parandada kiiresti riknevate toiduainete veo tingimusi, et säilitada nende kvaliteet, esmajoones rahvusvahelise kaubanduse puhul,
arvestades, et selliste tingimuste parandamine võib kaasa aidata kiiresti riknevate toiduainetega kauplemise arengule,
on kokku leppinud järgnevas:
I peatükk
ERIVEOK
Artikkel 1
Kiiresti riknevate toiduainete rahvusvahelisel veol ei või veokit nimetada «termos-», «külmik-», «külmutus-» või «köetavaks» veokiks, kui see ei vasta käesoleva kokkuleppe lisas 1 esitatud mõistetele ja normidele.
Artikkel 2
Lepingupooled võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et käesoleva kokkuleppe artiklis 1 nimetatud veok on kontrollitud ja katsetatud ning vastab käesoleva kokkuleppe lisa 1 osades 1, 2, 3 ja 4 sätestatule. Lepingupool tunnustab teise lepingupoole pädeva asutuse väljastatud tunnistust, kui see vastab käesoleva kokkuleppe lisa 1 osa 1 lõikele 4. Lepingupool võib tunnustada lepinguga mitteühinenud riigipädeva asutuse väljastatud tunnistust, kui see vastab käesoleva kokkuleppe lisa 1 osadele 1 ja 2.
II peatükk
ERIVEOKI KASUTAMINE MÕNINGATE KIIRESTI RIKNEVATE TOIDUAINETE RAHVUSVAHELISE VEO KORRAL
Artikkel 3
1. Käesoleva kokkuleppe artiklit 4 kohaldatakse veole, mida tasu eest või oma kulul teostatakse – arvestades käesoleva artikli lõike 2 sätteid – ainult raudteed või maanteed mööda või kombineeritud veona, kui see on:
– sügavkülmutatud ja külmutatud toiduainete vedu ja
– käesoleva kokkuleppe lisas 3 loetletud toiduainete (isegi kui need ei ole sügavkülmutatud ega külmutatud) vedu,
ja veose või seda sisaldava veoki raudtee- või autotranspordivahendile pealelaadimine ja mahalaadimine toimub erinevates riikides, eeldusel, et veos laaditakse maha lepinguga ühinenud riigis.
Kui vedu hõlmab vähemalt ühte merevedu, mida ei ole nimetatud käesoleva artikli lõikes 2, tuleb iga maismaavedu käsitlelda eraldi.
2. Käesoleva artikli lõiget 1 kohaldatakse ka merevedudel, mis on lühemad kui 150 km, eeldusel, et veosed toimetatakse ümber laadimata kohale maismaaveoks kasutatavaks veokis, ja et sellisele veole eelneb või järgneb vähemalt üks käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud maismaavedu või seda teostatakse kahe sellise maismaaveo vahel.
3. Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatu ei takista pooltel jätta käesoleva kokkuleppe artikkel 4 kohaldamata selliste toiduainete veole, mis ei ole mõeldud inimeste tarbeks.
Artikkel 4
1. Käesoleva kokkuleppe lisades 2 ja 3 nimetatud kiiresti riknevate toiduainete veoks kasutatakse käesoleva kokkuleppe artiklis 1 nimetatud veokit, välja arvatud juhul, kui veo ajal ei ole eeldatava temperatuuri tõttu vajalik hoida käesoleva kokkuleppe lisades 2 ja 3 määratletud temperatuuri tingimusi.Veoki peab valima ja seda kasutama niiviisi, et kogu veo jooksul järgitaks nimetatud lisades määratletud temperatuuritingimusi. Peale selle tuleb võtta kõik asjakohased meetmed, esmajoones need, mis käsitlevad toiduainete temperatuuri pealelaadimise ajal, külmutus- ja korduvkülmutusoperatsioone veo jooksul ning muid vajalikke operatsioone. Käesolevat lõiget rakendatakse juhul, kui see ei ole vastuolus lepingupoolte nende kohustustega rahvusvahelise kaubanduse alal, mis tulenevad käesoleva kokkuleppe jõustumise ajal lepingupoolte suhtes kehtinud konventsioonidest või neid asendavatest konventsioonidest.
2. Kui veo ajal, mille suhtes käesolev kokkulepe kehtib, ei olejärgitud käesoleva artikli lõiget 1, siis
a) ei tohi toiduaineid pärast veo lõpetamist lepingupoole territooriumil müüa, välja arvatud juhul, kui selle lepingupoole pädevad asutused leiavad, et sanitaarnõuded ja müügiloa saamise nõuded on täidetud; ja
b) lepingupool võib sanitaar- või veterinaarnõuete täitmiseks ja niivõrd, kui see ei ole vastuolus käesoleva artikli lõike 1 viimases lauses nimetatud teiste rahvusvaheliste kohustustega, keelata toiduainete sisseveo oma territooriumile või lubada sissevedu üksnes tema kehtestatud nõuete täitmise korral.
3. Käesoleva artikli lõige 1 on tasulisi vedusid teostavale vedajale kohustuslik niivõrd, kuivõrd vedaja on võtnud nimetatud lõikega seoses kohustuse tagada teenuse pakkumine või pakkuda seda ise ning kuivõrd selle lõike järgimine on seotud sellise teenuse osutamisega. Kui muud füüsilised või juriidilised isikud on võtnud samasuguse kohustuse, et tagada vastavus käesoleva kokkuleppega, peavad nad tagama vastavuse niivõrd, kuivõrd see on seotud sellise teenuse osutamisega.
4. Veo ajal, mille suhtes käesolev kokkulepe kehtib ja mille puhul pealelaadimine toimub ühe lepingupoole territooriumil, on käesoleva artikli lõike 1 järgimise eest vastutav:
– kui vedu sooritatakse tasu eest – füüsiline või juriidiline isik, kes vastavalt veodokumendile on kauba saatja; veodokumendi puudumise korral vedajaga veolepingu sõlminud füüsiline või juriidiline isik;
– muudel juhtudel vedu teostav füüsiline või juriidiline isik;
seejuures tuleb arvestada ka käesoleva artikli lõiget 3.
III peatükk
MITMESUGUSED SÄTTED
Artikkel 5
Käesoleva kokkuleppe sätteid ei kohaldata maismaa konteinerveole meretermokonteineritena klassifitseeritud konteineritega, kui veoseid ümber ei laadita, eeldusel, et sellisele veole eelneb või järgneb merevedu, mis erineb käesoleva kokkuleppe artikli 3 lõikes 2 nimetatutest.
Artikkel 6
1. Lepingupool võtab kõik asjakohased meetmed, et tagada käesoleva kokkuleppe täitmine. Lepingupoole pädevad ametkonnad teavitavad üksteist üldist laadi meetmetest, mida sel eesmärgil on võetud.
2. Kui lepingupool leiab, et teise lepingupoole territooriumil elav isik on lepingut rikkunud, või karistab seda isikut, teatab esimese lepingupoole pädev asutus teise poole pädevale asutusele avastatud rikkumisest ja kohaldatud karistusest.
Artikkel 7
Lepingupooled jätavad endale õiguse eelkõige erilisi kliimatingimusi silmas pidades kehtestada kahe- või mitmepoolsete kokkulepetega eriveokite ja mõningate toiduainete vedamiseks ettenähtud temperatuuri suhtes käesolevas kokkuleppes sätestatust rangemad nõuded. Need nõuded kehtivad ainult selles artiklis nimetatud kahe- või mitmepoolse kokkuleppe sõlminud lepingupoolte vaheliste vedude suhtes. Nimetatud kokkulepete tekstid edastatakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (edaspidi ÜRO) peasekretärile, kes saadab need edasi käesoleva kokkuleppe pooltele, kes pole nendele kokkulepetele alla kirjutanud.
Artikkel 8
Käesoleva kokkuleppe mittetäitmine ei mõjuta vedude teostamiseks sõlmitud lepingute olemasolu ega kehtivust.
IV peatükk
LÕPPSÄTTED
Artikkel 9
1. Euroopa Majanduskomisjoni liikmesriigid ja riigid, kellel selle komisjoni tööjuhendi punkti 8 kohaselton lubatud osaleda nõuandva häälega, võivad käesoleva kokkuleppega ühineda:
a) alla kirjutades;
b) alla kirjutades ja ratifitseerides; või
c) ühinedes.
2. Riigid, kellel on komisjoni tööjuhendi lõike 11 kohaselt lubatud osaleda Euroopa Majanduskomisjoni teatavates ettevõtmistes, võivad käesoleva kokkuleppega ühineda pärast selle jõustumist.
3. Käesolev kokkulepe on allakirjutamiseks avatud kuni 31. maini 1971 (k.a). Pärast seda kuupäeva avatakse kokkulepe ühinemiseks.
4. Ratifitseerimine või ühinemine jõustub ratifitseerimis- või ühinemisdokumendi deponeerimisega ÜRO peasekretäri juurde.
Artikkel 10
1. Riik võib käesolevale kokkuleppele alla kirjutades, ratifitseerimis- või ühinemisdokumenti deponeerides või edaspidi ÜRO peasekretärile saadetava teatega deklareerida, et ei kohalda kokkulepet vedudele, mida teostatakse tema territooriumidel väljaspool Euroopat või ühel neist. Kui riik esitab eespool nimetatud teate pärast kokkuleppe tema suhtes jõustumist, lõpetatakse kokkuleppe kohaldamine nendel territooriumidel teate laekumisest peasekretärile üheksakümne päeva pärast. Uued osalisriigid, kes ühinevad ATP-ga pärast 30. aprilli 1999. a ja kohaldavad käesoleva artikli lõiget 1, ei või esitada vastuväiteid parandusettepanekutele, nagu kirjeldatud artikli 10 lõikes 2.
2. Riik, kes on vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 teinud deklaratsiooni, võib pärast seda ÜRO peasekretärile teatada, et ta kohaldab kokkulepet selles deklaratsioonis nimetatud territooriumil teostatavatele vedudele. Kokkulepe hakkab sellel territooriumil kehtima peasekretärile teate laekumisest saja kaheksakümne päeva pärast.
Artikkel 11
1. Käesolev kokkulepe jõustub aasta pärast seda, kui viis riiki artikli 9 lõikes 1 nimetatutest on sellele ilma ratifitseerimisreservatsioonita alla kirjutanud või deponeerinud oma ratifitseerimis- või ühinemisdokumendid.
2. Iga riigi suhtes, kes ratifitseerib käesoleva kokkuleppe või ühineb sellega pärast seda, kui viis riiki on sellele ilma ratifitseerimisreservatsioonita alla kirjutanud või deponeerinud oma ratifitseerimis- või ühinemisdokumendid, jõustub käesolev kokkulepe aasta möödudes pärast selle riigi ratifitseerimis- või ühinemisdokumendi deponeerimist.
Artikkel 12
1. Lepingupool võib käesoleva kokkuleppe denonsseerida, teatades sellest ÜRO peasekretärile.
2. Denonsseerimine jõustub denonsseerimisteate peasekretärile laekumisest viieteistkümne kuu pärast.
Artikkel 13
Käesolev kokkulepe muutub kehtetuks, kui selle jõustumisele järgneva mis tahes kaheteistkümne kuu jooksul langeb selle liikmete arv alla viie.
Artikkel 14
1. Iga riik võib käesolevale kokkuleppele alla kirjutades, ratifitseerimis- või ühinemisdokumenti deponeerides või edaspidi ÜRO peasekretärile saadetava teatega deklareerida, et kohaldab käesolevat kokkulepet kõigil tema territooriumidel või mis tahes territooriumil, mille rahvusvaheliste suhete eest ta vastutab. Käesolev kokkulepe hakkab teates nimetatud territooriumil või territooriumidel kehtima peasekretärile teate laekumisest üheksakümne päeva pärast, või kui kokkulepe ei ole selleks päevaks jõustunud, siis kokkuleppe jõustumise päevast.
2. Riik, kes on vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 esitanud deklaratsiooni käesoleva kokkuleppe kohaldamise kohta territooriumil, mille rahvusvaheliste suhete eest ta vastutab, võib artikli 12 kohaselt kokkuleppe selle territooriumi suhtes edaspidi denonsseerida.
Artikkel 15
1. Lepingupoolte vaheline vaidlus käesoleva kokkuleppe tõlgendamise või rakendamise üle lahendatakse võimaluse korral omavaheliste läbirääkimiste teel.
2. Kui vaidlust läbirääkimiste teel ei lahendata, esitatakse see ühe vaidlusosalise taotluse korral vahekohtule, kuhu vastavalt poolte kokkuleppele valitakse üks või mitu vahekohtunikku. Kui vaidlusosalised ei jõua kolme kuu jooksul taotluse esitamise kuupäevast arvates kokkuleppele vahekohtuniku või vahekohtunike suhtes, võib kumbki nendest pooltest paluda ÜRO peasekretäri määrata vahekohtunik.
3. Eelmise lõike järgi määratud vahekohtuniku või vahekohtunike otsus on vaidlevatele lepingupooltele kohustuslik.
Artikkel 16
1. Riik võib käesolevale kokkuleppele alla kirjutades, seda ratifitseerides või sellega ühinedes deklareerida, et ta ei loe ennast seotuks käesoleva kokkuleppe artikli 15 lõigetega 2 ja 3. Muud lepingupooled ei kohalda neid lõikeid suhetes sellise reservatsiooni teinud lepingupoolega.
2. Käesoleva artikli lõike 1 kohaselt reservatsiooni teinud lepingupool võib sellest ÜRO peasekretärile saadetava teatega igal ajal loobuda.
3. Muud reservatsioonid peale lõikes 1 sätestatu ei ole lubatud.
Artikkel 17
1. Käesoleva kokkuleppe jõustumisest kolme aasta möödudes võib lepingupool ÜRO peasekretärile saadetava teatega taotleda konverentsi kokkukutsumist, et käesolev kokkulepe läbi vaadata. Peasekretär teatab sellisest taotlusest lepingupooltele. Juhul kui vähemalt kolmandik lepingupooltest on teate laekumisest nelja kuu jooksul nõustunud kokkuleppe läbi vaatama, kutsub peasekretär kokku konverentsi.
2. Peasekretär teatab lõike 1 järgsest konverentsi kokkukutsumisest lepingupooltele ning palub neil kolme kuu jooksul esitada konverentsi jaoks omapoolsed ettepanekud. Vähemalt kolm kuud enne konverentsi algust saadab peasekretär lepingupooltele konverentsi esialgse päevakorra koos selliste ettepanekute tekstidega.
3. Peasekretär kutsub käesoleva artikli kohaselt kokkukutsutud konverentsile kõik artikli 9 lõikes 1 nimetatud riigid ning riigid, kes on lepinguga ühinenud artikli 9 lõike 2 alusel.
Artikkel 18
1. Lepingupool võib kokkuleppe kohta esitada ühe või mitu parandusettepanekut. Parandusettepaneku tekst saadetakse ÜRO peasekretärile, kes edastab selle lepingupooltele ning muudele artikli 9 lõikes 1 nimetatud riikidele.
Peasekretär võib samuti esitada ettepanekuid kokkuleppe või selle lisade muutmiseks, kui neid on talle edastanud Euroopa Majanduskomisjoni sisemaatranspordi komitee kiiresti riknevate toiduainete veo töögrupp.
2. Parandusettepaneku edasisaatmise kuupäevast arvates kuue kuu jooksul võib lepingupool peasekretärile teatada, et:
a) tal on esitatud parandusettepaneku suhtes vastuväiteid; või
b) kuigi ta kavatseb selle vastu võtta, ei ole selleks vajalikud nõuded tema riigis veel täidetud.
3. Kui lepingupool on saatnud käesoleva artikli lõike 2 punktis b nimetatud teate ega ole peasekretärile teatanud parandusettepaneku vastuvõtmisest, võib ta esimese teate saatmiseks ettenähtud kuuekuulise tähtaja möödumisest arvates üheksa kuu jooksul esitada vastuväite selle parandusettepaneku suhtes.
4. Kui parandusettepaneku suhtes esitati vastavalt lõigetele 2 ja 3 vastuväide, siis seda parandusettepanekut vastu ei võeta ja see ei jõustu.
5. Kui vastavalt lõigetele 2 ja 3 ei esitatud parandusettepaneku suhtes ühtegi vastuväidet, loetakse see vastuvõetuks:
a) juhul kui lepingupooltelt ei ole laekunud lõike 2 punktis b nimetatud teade, siis samas lõikes nimetatud kuuekuulise tähtaja möödudes;
b) juhul kui vähemalt ühelt lepingupoolelt on laekunud lõike 2 punktis b nimetatud teade, siis kas:
– kuupäeval, mil kõik sellise teate edastanud lepingupooled on teavitanud peasekretäri esitatud parandusettepaneku vastuvõtmisest. Sellise teate laekumise korral enne lõikes 2 ette nähtud kuuekuulise tähtaja möödumist – selle tähtaja lõppemise kuupäeval;
– käesoleva artikli lõikes 3 nimetatud üheksakuulise tähtaja möödudes, olenevalt sellest, kumb neist on varasem.
6. Vastu võetud parandusettepanek jõustub vastuvõtmise kuupäevast kuue kuu pärast.
7. Peasekretär teavitab esimesel võimalusel lepingupooli sellest, kas parandusettepaneku suhtes esitati vastuväiteid vastavalt käesoleva artikli lõike 2 punktile a ning mitu lepingupoolt on edastanud lõike 2 punkti b kohase teate. Kui selline teade on peasekretärile edastatud, teavitab ta lepingupooli sellest, kas teate edastanud lepingupool või -pooled esitasid parandusettepaneku suhtes vastuväite või võtsid selle vastu.
8. Peale lõigetes 1 kuni 6 sätestatud parandusmenetluste võib kokkuleppe lisasid ja muid osi muuta ka kõikide lepingupoolte pädevate asutuste kokkuleppel. Kui lepingupoole pädev asutus teatab, et tema siseriikliku õiguse kohaselt vajab ta nõusoleku andmiseks seadusandja volitust või heakskiitu, arvestab peasekretär selle lepingupoole nõusolekut lisa muuta üksnes vajaliku volituse või heakskiidu saamise korral. Pädevate asutuste vahelises kokkuleppes võib sätestada, et üleminekuperioodil kehtivad paralleelselt uute lisadega täielikult või osaliselt ka vanad lisad. Peasekretär määrab kindlaks parandatud tekstide jõustumise kuupäeva.
Artikkel 19
Lisaks käesoleva kokkuleppe artiklites 17 ja 18 ettenähtud teadetele teatab ÜRO peasekretär käesoleva kokkuleppe artikli 9 lõikes 1 nimetatud riikidele ja riikidele, kes on lepinguga ühinenud artikli 9 lõike 2 alusel igast:
a) allakirjutamisest, ratifitseerimisest ja ühinemisest vastavalt artiklile 9;
b) käesoleva kokkuleppe jõustumise kuupäevadest vastavalt artiklile 11;
c) denonsseerimisest vastavalt artiklile 12;
d) käesoleva kokkuleppe kehtivuse kaotamisest vastavalt artiklile 13;
e) teatest, mis on laekunud vastavalt artiklitele 10 ja 14;
f) deklaratsioonist ja teatest, mis on laekunud vastavalt artikli 16 lõigetele 1 ja 2;
g) paranduste jõustumisest vastavalt artiklile 18.
Artikkel 20
Pärast 31. maid 1971 deponeeritakse käesoleva kokkuleppe originaal ÜRO peasekretäri juurde, kes saadab nõuetekohaselt kinnitatud ärakirjad kõigile käesoleva kokkuleppe artikli 9 lõigetes 1 ja 2 nimetatud riikidele.
Selle kinnituseks on täielikult volitatud isikud käesolevale kokkuleppele alla kirjutanud.
Koostatud Genfis esimesel septembril tuhande üheksasaja seitsmekümnendal aastal ühes eksemplaris inglise, prantsuse ja vene keeles. Kõik kolm teksti võrdselt autentsed.
| Lisa 1 |
1. Termosveok. Veok, mille kere2 seinad, uksed, põrand ja katus on isotermilised ning piiravad soojusvahetust kere siseruumi ja väliskeskkonna vahel nii, et üldise soojusläbikandeteguri (teguri K) järgi võib veoki paigutada järgnevast kahest kategooriast ühte:
IN = Normaalse isolatsiooniga termosveok – tegur K ei ületa 0,70 W/m2 K
IR = Suurendatud isolatsiooniga termosveok – tegur K ei ületa 0,40 W/m2 K
– üle 2,5 m laiusega veokil on seinadvähemalt 45 mm paksused
Teine nõue ei kehti veokite puhul, mis on projekteeritud ja ehitatud enne selle muudatuse jõustumise kuupäeva3 või sellele kuupäevale järgneva kolme aasta jooksul.
Teguri K definitsioon ja selle mõõtmiseks kasutatava meetodi kirjeldus on esitatud käesoleva lisa osas 2.
2. Külmikveok. Termosveok, mis külmaallika (looduslik jää soolalisandiga või ilma; eutektilised plaadid; kuivjää selle sublimeerimist reguleeriva seadmega või ilma selleta; vedelgaasid aurumist reguleeriva seadmega või ilma jne) abil, mis ei ole mehhaaniline ega «absorbtsiooni»-seade, võimaldab keskmise välistemperatuuri +30 °C korral tühja kere sees temperatuuri alandada ja hoida seda seejärel:
– maksimaalselt +7 °C juures A-klassi puhul,
– maksimaalselt –10 °C juures B-klassi puhul,
– maksimaalselt –20 °C juures C-klassi puhul ja
– maksimaalselt 0 °C juures D-klassi puhul,
kasutades kohaseid külmutusaineid ja seadmeid. Sellisel veokil peab olemavähemalt üks sektsioon, mahuti või paakkülmutusaine jaoks. Nimetatud sektsioon, mahuti või paak peab olema:
– väljastpoolt täidetav; ja
– mahuga, mis vastab lisa 1 osa 2 punktis 34 ettenähtule.
B- ja C-klassi veokite tegur K ei tohi mingil juhul ületada 0,40 W/m2 K.
3. Külmutusveok. Termosveok, mis on kas ise varustatud külmutusseadmega või mida ühiselt teiste veokiosadega teenindab selline seade (mehhaaniline kompressoragregaat, absorbtsiooniseade jne.). Seade peab keskmise välistemperatuuri +30 °C juures võimaldama tühja kere sees temperatuuri alandada ja seda püsivalt hoida järgmisel viisil:
A-, B- ja C-klassi puhul mis tahes soovitud, peaaegu muutumatu temperatuuri väärtuse ti juures vastavalt kolmele klassile allpool määratud normidele.
A-klass. Külmutusveok külmutusseadmega, mille puhul võib ti valida alates +12 °C kuni 0 °C (kaasa arvatud).
B-klass. Külmutusveok külmutusseadmega, mille puhulvõib ti valida alates +12 °C kuni –10 °C (kaasa arvatud).
C-klass. Külmutusveok külmutusseadmega, mille puhul võib ti valida alates +12 °C kuni –20 °C (kaasa arvatud).
D-, E- ja F-klassi puhul kindla, praktiliselt muutumatu väärtuse ti juures vastavalt kolmele klassile allpool määratud normidele.
D-klass. Külmutusveok külmutusseadmega, mille puhul ti on võrdne või madalam kui 0 °C.
E-klass. Külmutusveok külmutusseadmega, mille puhul ti on võrdne või madalam kui –10 °C.
F-klass. Külmutusveok külmutusseadmega, mille puhul ti on võrdne või madalam kui –20 °C.
B-, C-, E- ja F-klassi veokite tegur K ei tohi mingil juhul ületada 0,40 W/m2 K.
4. Köetav veok. Termosveok, millel on kütteseade, mis võimaldab tõsta tühja kere sees temperatuuri vähemalt +12 °C-ni ja hoida seda seejärel ilma täiendava soojendamiseta vähemalt 12 tundi praktiliselt muutumatul väärtusel, kui keskmine välistemperatuur on selline, nagu on järgnevalt näidatud kahe klassi jaoks.
A-klass. Köetav veok kasutamiseks siis, kui keskmine välistemperatuur on – 10 °C ja
B-klass. Köetav veok kasutamiseks siis, kui keskmine välistemperatuur on – 20 °C.
B-klassi veokite tegur K ei tohi mingil juhul ületada 0,40 W/m2 K.
5. Ajutised sätted. Kolmeaastase perioodi vältel, alates käesoleva kokkuleppe jõustumisest vastavalt artikli 11 punktile 1, võib selleks kuupäevaks kasutusel olevate veokite üldine soojusläbikandetegur (tegur K) olla võrdne või väiksem kui:
– 0,90 W/m2 K IN-kategooria termosveokite, A-klassi külmikveokite, kõikide külmutusveokite ja A-klassi köetavate veokite puhul ja
– 0,60 W/m2 K B- ja C-klassi külmikveokiteja B-klassi köetavate veokite puhul.
Peale selle võib pärast käesoleva punkti esimeses lõigus nimetatud kolmeaastast perioodi ja kuni veoki kasutuselt mahavõtmiseni B-, C-, E- ja F-klasside külmutusveokite tegur K olla võrdne või väiksem kui 0,70 W/m2 K.
Samas ei ole käesolevad ajutised sätted takistuseks rangemate reeglite rakendamisel, mis mõnedes riikides võidakse kehtestada nende territooriumil registreeritud veokite jaoks.
1 Vagunid, veoautod,
haagised, poolhaagised, konteinerid ja muud sarnased veokid.
2 Paakveoki
korral tähendab mõiste «kere» selles määratluses paaki ennast.
3
Muudatuste jotildeustumise kuupäev on 15. mai 1991.
|
Lisa 1 Osa 1 |
Termos-, külmik-, külmutus- ja köetavate veokite normidele vastavuse kontrolli käsitlevad sätted
1. Käesolevas lisas kirjeldatud standardite kontroll toimub:
a)
enne veoki ekspluatatsiooni andmist,
b) perioodiliselt vähemalt kord
kuue aasta jooksul ja
c) iga kord, kui seda nõuab pädev asutus.
Välja arvatud käesoleva lisa osa 2 punktides 29 ja 49 sätestatud juhtudel, teostatakse käesoleva lisaga kehtestatud normidele vastavuse kontrolli katsejaamades, mille on määranud või kinnitanud selle riigi pädev asutus, kus veok on registreeritud või arvele võetud, välja arvatud siis, kui ülalmainitud kontrolli kohaselt on veokit ennast või selle prototüüpi kontrollitud katsejaamades, mille on määranud või kinnitanud selle riigi pädev asutus, kus veok valmistati.
2. a) Teatud tüüpi seeriaviisiliselt toodetud uue veoki tunnustamine võib toimuda ühe seda tüüpi veoki katsetamise teel. Kui katsetatud veok rahuldab sellele klassile, kuhu ta eeldatavalt kuulub, esitatud nõudeid, siis loetakse katsetuste protokoll tüübikinnituse tunnistuseks. Selle tunnistuse kehtivus lõpeb kuueaastase perioodi möödudes.
b) Pädev asutus rakendab meetmeid kontrollimaks, et teiste veokite tootmine vastab kinnitatud tüübile. Sel eesmärgil võidakse kontrollimisel katsetada tootmisseeriast juhuslikult valitud veokeid.
c) Veokit peetakse katsetused läbinud veokiga sama tüüpi olevaks ainult juhul, kui see rahuldab järgmisi minimaalseid nõudeid:
i) kui see on termosveok, mille prototüübiks on termos-, külmik-, külmutus- või köetav veok, mille
– konstruktsioon on samane ning eriti isolatsioonimaterjal ja isoleerimismeetod on identsed,
– isolatsioonimaterjali paksus ei ole väiksem kui see on prototüübil,
– sisemine seadmestik on identne või lihtsustatud,
– uste ja luukide või teiste avade arv on sama või väiksem,
– kere sisepindala ei ole üle 20% suurem ega väiksem;
ii) kui see on külmikveok, on prototüübiks külmikveok, mille puhul on:
– alapunktis i sätestatud nõuded täidetud,
– siseventilatsiooniseadmed samased,
– külmaallikas identne ja
– külma varu ühele sisepindala ühikule suurem või sama;
iii) kui see on külmutusveok, on prototüübiks:
a) kas külmutusveok, mille puhul on
– alapunktis i sätestatud nõuded täidetud; ja
– külmutusseadme kasulik külmutusvõimsus ühesuguste temperatuuritingimuste korral ühe sisepindalaühiku kohta suurem või sama;
b) või termosveok, millele on hiljem ette nähtud paigaldada külmutusseade ja mis on täiesti komplektne, kuid külmutusseade on maha võetud ja teguri K mõõtmisel on avaus täidetud tihedalt liibuva kilbiga, mille üldpaksus ja isoleerimise tüüp vastavad esiseinas kasutatule. Sellisel juhul peab:
– alapunktis i sätestatud nõuded olema täidetud; ja
– prototüübile paigaldatud külmutusseadme kasulik külmutusvõimsus vastama lisa 1 osa 2 punktile 41;
iv) kui see on köetav veok, on prototüübiks termosveok või köetav veok, mille puhul on
– alapunktis i sätestatud nõuded täidetud;
– soojaallikas identne; ja
– võimsus ühe sisepindalaühiku kohta suurem või sama.
d) Kui kuue aasta jooksul ületab tootmisseeria 100 ühikut, peab pädev asutus kindlaks määrama, mitut protsenti neist tuleb katsetada.
3. Normidele vastavuse kontrollimise meetodid ja kord on toodud käesoleva lisa osas 2.
4. Tunnistuse normidele vastavuse kohta annab selle riigi pädev asutus,
kus veok registreeritakse ja arvele võetakse, käesoleva lisa osas 3
toodud näidisele vastaval blanketil. Et selle riigi pädev asutus, kus
veok registreeritakse või võetakse arvele, saaks väljastada ATP
tunnistuse veoki viimisel teise ATP osalisse riiki, tuleb sellele lisada
järgnevad dokumendid:
a) Iga kord katsetuste protokoll veoki või
seeriatootmise puhul samasuguse veoki kohta.
b) Iga kord väljastab
selle riigi pädev asutus, kus veok valmistati või kasutatava veoki puhul
selle riigi pädev asutus, kus veok registreeritakse, ATP tunnistuse.
Tunnistust arvestatakse ajutise tunnistusena vajaduse korral kolm kuud.
c)
Seeriatootmises toodetud veoki, millele tunnistus väljastatakse,
tehniline kirjeldus – see kirjeldus peab hõlmama veoki katsetuste
protokollikirjeldavatel lehekülgedel märgitut.
Kui veok viiakse üle pärast selle kasutamist, võib veokile teha visuaalse kontrolli, veendumaks selle samasuses, enne kui selle riigi pädev asutus, kus veok registreeritakse või arvele võetakse, annab välja tunnistuse normidele vastavuse kohta. Tunnistus või selle nõuetekohaselt tõendatud fotokoopia peab veo ajal asuma veokil ja see tuleb nõudmisel esitada kontrollijale. Teisalt, kui veokile on paigaldatud käesoleva lisa osas 3 toodud tunnistustahvel, tunnustatakse seda kui ATP tunnistust. Tunnistustahvel tuleb eemaldada, kui veok ei vasta enam käesolevas lisas sätestatud normidele. Kui veokit võib määratleda mingisse kategooriasse või klassi kuuluvana ainult käesoleva lisa punktis 5 sisalduvate ajutiste sätete tõttu, siis sellele veokile välja antud tunnistuse kehtivusaeg on piiratud nendes ajutistes sätetes ettenähtud perioodiga.
5. Tunnustähised ja kirjed kantakse veokile vastavalt käesoleva lisa osa 4 sätetele. Need tuleb eemaldada, kui veok ei vasta enam käesolevas lisas sätestatud normidele.
6. Termos-, külmik-, külmutus- või köetava veoki termoskeredele ja nende termilistele seadmetele kannab valmistajatehas alalised tunnustähised, mis sisaldavad vähemalt alljärgnevaid andmeid:
valmistajamaa nimetus või sellele maale rahvusvahelises teeliikluses kasutamiseks määratud tähis,
valmistajatehase või -ettevõtte nimetus,
mudel (numbrid ja/või tähed),
seerianumber,
valmistamise kuu ja aasta.
|
Lisa 1 Osa 2 |
Kiiresti riknevate toiduainete veoks kasutatavate eriveokite isotermiliste omaduste ja jahutus- või soojendusseadmete efektiivsuse mõõtmise ning kontrolli meetodid ja kord
A. Määratlused ja üldsätted
1. Tegur K. Üldine soojusläbikandetegur (tegur K), mis iseloomustab veoki isotermilisi omadusi, määratakse kindlaks järgmise valemiga:
kus W on soojusvoog, mida vajatakse kere sees, mille keskmine pindala
võrdub S-ga, hoidmaks püsival režiimil absoluutset erinevust 
keskmise sisetemperatuuri 
on püsiv.
2. Kere keskmine pindala S on kere sisepindala Si ja välispindala Se geomeetriline keskmine:
Mõlema pindala, Si ja Se, määratlemisel tuleb arvesse võtta kere konstruktsiooni iseärasused ja pinna ebatasasused, nagu ümardused, koopad rataste jaoks jms, ning need märgitakse allpool toodud katsetuste protokolli vastavasse lahtrisse. Kui aga kere on kaetud lainelise lehtmetalliga, on määratav pind selle katte pind projektsioonis, mitte selle pinnalaotus.
3. Rööptahukakujulise kere puhul on kere keskmiseks
sisetemperatuuriks 
nende
temperatuuride aritmeetiline keskmine, mida mõõdetakse 10 cm kaugusel
seintest järgmises12 punktis:
a) kere 8 sisenurgas ja
b) 4 suurima pindalaga sisepinna keskpunktis.
Kui kere ei ole rööptahukakujuline, peab 12 mõõtmispunkti jaotamine toimuma parimal viisil kere kuju arvestades.
4. Rööptahukakujulise kere puhul on kere keskmiseks
välistemperatuuriks 
nende
temperatuuride aritmeetiline keskmine, mida mõõdetakse 10 cm kaugusel
seintest järgnevas12 punktis:
a) kere 8 välisnurgas,
b) 4 suurima pindalaga välispinna keskpunktis.
Kui kere ei ole rööptahukakujuline, peab 12 mõõtmispunkti jaotamine toimuma parimal viisil kere kuju arvestades.
5. Kere seinte keskmine temperatuur on kere keskmise välistemperatuuri ja kere keskmise sisetemperatuuri aritmeetiline keskmine:
6. Kere keskmise välistemperatuuri ja kere keskmise sisetemperatuuri
kõikumine ei ole vähemalt 12-tunnise ajavahemiku jooksul suurem kui ±0,3
°C ja eelneva 6 tunni jooksul ei ole temperatuuride kõikumine olnud
suurem kui ±1,0 °C;
– vahe keskmiste soojusvoogude vahel,
mida mõõdetakse vähemalt kolm tundi enne ja pärast eelnimetatud vähemalt
6-tunnist ajavahemikku, on väiksem kui 3%;
– temperatuuri ja
soojusvoogude keskmised väärtused vähemalt viimase 6-tunnise ajavahemiku
jooksul võetakse aluseks teguri K arvutamisel;
– sise- ja
välistemperatuuride vahe arvutamise alg- ja lõpp-perioodil ei ole
kõikumine vähemalt 6 tunni jooksul suurem kui 0,2°C.
B. Veokite isotermilised omadused
Teguri K mõõtmise viisid
a) Veokid, välja arvatud paagid vedelate toiduainete vedamiseks
7. Isotermiliste omaduste mõõtmine toimub püsival režiimil kas sisejahutuse meetodil või sisesoojenduse meetodil. Mõlemal juhul pannakse tühi kere isotermilisse kambrisse.
8. Sõltumata rakendatavast meetodist, tuleb isotermilises kambris kogu katsetuse vältel hoida ühtlast ja püsivat keskmist temperatuuri (lubatud kõrvalekalle ±0,5 °C) sellisel tasemel, et temperatuuride erinevus veoki ja isotermilise kambri sees oleks 25° ±2 °C, kusjuures kere seinte keskmine temperatuur tuleb hoida umbes +20° ±0,5 °C juures.
Aasta jooksul pärast selle paranduse jõustumist4 võivad ametlikult tunnustatud katsejaamad korrigeerida arvutustega teguri K mõõdetud väärtust ja viia selle vastavusse kere seinte keskmise temperatuuriga +20 °C.
9. Üldise soojusläbikandeteguri (teguri K) määratlemisel sisejahutuse meetodil tuleb isotermilise kambri õhu kastepunkt hoida ±2 °C suuruse kõrvalekaldega +25 °C juures. Nii sisejahutuse kui sisesoojenduse meetodil katsetamist läbi viies pannakse õhk kambris pidevalt liikuma nii, et õhu liikumiskiirus 10 cm kaugusel seintest hoitakse vahemikus 1 kuni 2 m/s.
10. Sisejahutuse meetodil katsetades pannakse kere sisse üks või mitu soojusvahetit. Nende soojusvahetite pindala peab olema selline, et kui neid läbib gaas temperatuuril mitte alla 0 °C5, on keskmine temperatuur kere sees pärast püsiva režiimi saavutamist alla +10 °C. Sisesoojenduse meetodil katsetades kasutatakse elektrilisi kütteseadmeid (elektritakistid jms). Soojusvahetid või elektrilised kütteseadmed varustatakse õhupuhuriga, mille võimsus on piisav, et saada 40–70 õhuvoolu tunnis kere tühimahus, ning õhu jaotumine kõikide katsetatud kere vahepindade vahel oleks piisav, et pärast püsiva režiimi saavutamist ei ole suurim erinevus mis tahes kahe punkti temperatuuri vahel käesoleva osa punktis 3 nimetatud kaheteistkümnest üle 3 °C.
11. Temperatuuri mõõteriistad, mis on kaitstud kiirguse eest, pannakse kere sisse ja sellest väljapoole käesoleva osa punktides 3 ja 4 määratud kohtadesse.
12. Käivitatakse külma või soojuse tootmise ja jaotamise ning külma- või soojusvahetust ja õhku liikuma panevate ventilaatorite soojusekvivalenti mõõtvad seadmed. Elektrikaabli kaod soojussisendi mõõteseadme ja kere vahel tuleb mõõta või hinnata arvudes ning need tuleb lahutada kogu mõõdetud soojussisendist.
13. Pärast püsiva režiimi saavutamist ei tohi suurim erinevus väljaspool kere asuva kõige soojema ja kõige külmema punkti temperatuuri vahel olla üle 2 °C.
14. Kere keskmist välistemperatuuri ja kere keskmist sisetemperatuuri tuleb mõõta vähemalt 4 korda tunni aja jooksul.
15. Katsetus kestab nii kaua, kui on vajalik, et olla kindel režiimi püsivuses (vt käesoleva osa punkti 6). Kui kõik mõõtmised ei ole automaatsed ja registreeritud, tuleb katsetust jätkata järgmise kaheksa tunni jooksul, et veenduda režiimi püsivuses ja sooritada lõplikud mõõtmised.
b) Vedelate toiduainete veo paagid
16. Järgnevalt kirjeldatavat meetodit kasutatakse ainult ühe või mitme sektsiooniga paakveokite puhul, mis on ette nähtud üksnes vedelate toiduainete, nagu piim, vedamiseks. Selliste paakide igal sektsioonil peab olema vähemalt üks luuk ja üks väljalasketoru ühendusotsik; mitme sektsiooni olemasolul eraldatakse need üksteisest vertikaalsete mitteisoleeritud vaheseintega.
17. Isotermiliste omaduste kontroll toimub püsival režiimil tühja paagi sisemise soojendamisega isotermilises kambris.
18. Kogu katse vältel tuleb isotermilises kambris hoida ühtlane ja püsiv keskmine temperatuur (lubatud kõrvalekalle ±0,5 °C) +25 °C (lubatud kõikumisega ±2 °C); paagi seinte keskmine temperatuur peab olema +20 °C (lubatud kõikumisega ±0,5 °C).Aasta jooksul pärast selle paranduse jõustumist6 võivad ametlikult tunnustatud katsejaamad korrigeerida arvutustega teguri K mõõdetud väärtust ja viia selle vastavusse kere seinte keskmise temperatuuriga +20 °C.
19. Õhk pannakse kambris pidevasse liikumisse nii, et õhu liikumiskiirus 10 cm kaugusel seintest hoitakse vahemikus 1 kuni 2 m/s.
20. Paagi sisse pannakse soojusvaheti. Kui paagis on mitu sektsiooni, siis pannakse soojusvaheti igasse neist. Soojusvahetid varustatakse elektritakistiga ja ventilaatoriga, mille võimsus on piisav, tagamaks, et pärast püsiva režiimi saavutamist erinevus kõrgeima ja madalaima temperatuuri vahel igas sektsioonis ei oleks üle 3 °C. Kui paagis on mitu sektsiooni, ei tohi kõige külmema sektsiooni keskmine temperatuur erineda kõige soojema sektsiooni keskmisest temperatuurist üle 2 °C. Temperatuuride mõõtmine toimub nii, nagu on määratud käesoleva osa punktis 21.
21. Temperatuuri mõõteriistad, mis on kaitstud kiirguse eest, pannakse paagi sisse ja sellest väljapoole 10 cm kaugusele seintest järgmisel viisil:
a) Kui paagis on ainult üks sektsioon, siis sooritatakse mõõtmised vähemalt 12 punktis, mis asuvad järgmistes kohtades:
– kahe täisnurga all ristuva diameetri, ühe vertikaalse ja teise horisontaalse, 4 otspunktis paagi mõlema otsa lähedal;
– kahe täisnurga all ristuva diameetri, mis on paagi telgtasandil horisontaali suhtes 45 ° kaldu, 4 otspunktis.
b) Kui paagis on mitu sektsiooni, on mõõtepunktid järgmised:
kummaski otsmises sektsioonis vähemalt:
– horisontaaldiameetri otspunktides paagi otsa läheduses ja vertikaaldiameetri otspunktides vaheseina läheduses;
ülejäänud sektsioonides vähemalt:
– diameetri, mille kalle horisontaali suhtes on 45°, otspunktides ühe vaheseina läheduses, ja diameetri, mis on eelmisega risti, otspunktides teise vaheseina läheduses.
Paagi keskmine sisetemperatuur ja paagi keskmine välistemperatuur on kõikide seespool paaki tehtud mõõtmiste ja kõikide väljaspool paaki tehtud mõõtmiste aritmeetiline keskmine. Mitme sektsiooniga paakide puhul on iga sektsiooni keskmiseks sisetemperatuuriks nende mõõtmiste aritmeetiline keskmine, mis on tehtud selle sektsiooni sees, kusjuures neid mõõtmisi peab olema vähemalt neli.
22. Käivitatakse soojendus- ja õhu liikuma panemise seadmed ning soojusvahetust ja õhku liikuma panevate ventilaatorite soojusekvivalenti mõõtvad seadmed.
23. Pärast püsiva reiimi saavutamist ei tohi suurim erinevus väljaspool paaki asuva kõige soojema ja kõige külmema punkti temperatuuri vahel olla üle 2 °C.
24. Paagi keskmist välistemperatuuri ja paagi keskmist sisetemperatuuri tuleb mõõta vähemalt 4 korda tunni aja jooksul.
25. Katsetus kestab nii kaua, kui on vajalik, et olla kindel režiimi püsivuses (vt käesoleva osa punkt 6). Kui kõik mõõtmised ei ole automaatsed ja registreeritud, tuleb katsetust jätkata järgmise kaheksa tunni jooksul, et veenduda režiimi püsivuses ja sooritada lõplikud mõõtmised.
c) Kõikide termosveokite tüüpide jaoks ühised sätted
i) Teguri K kontrollimine
26. Kui katsetuste eesmärgiks ei ole teguri K kindlaksmääramine, vaid ainult kontrollimine, kas see tegur on teatud piirväärtusest madalam, võib punktides 7 kuni 25 kirjeldatud katsetused katkestada kohe, kui sooritatud mõõtmised näitavad, et tegur K vastab nõutavatele tingimustele.
ii) Teguri K mõõtmiste täpsus
27. Katsejaamad peavad olema varustatud seadmete ja mõõteriistadega, mis on vajalikud tagamaks, et teguri K kindlaksmääramisel ei ole viga suurem kui ±10% sisejahutuse meetodit kasutades ning ±5% sisesoojenduse meetodit kasutades.
iii) Katsetuste protokollid
28. Veoki iga katsetuse kohta koostatakse protokoll, mis koosneb:
– I osast vastavalt näidisele nr 1A või 1B allpool; ja
– II osast vastavalt näidisele nr 2A või 2B allpool.
Kasutuses olevate veokite isotermiliste omaduste kontroll
29. Kasutuses olevate veokite isotermiliste omaduste kontrolliks, nagu on ette nähtud käesoleva lisa osa 1 punkti 1 alapunktides b ja c, võivad pädevad asutused:
– kasutada käesoleva osa punktides 7 kuni 27 kirjeldatud meetodeid; või
– nimetada eksperdid, kes määravad veoki kuuluvuse ühte või teise termosveokite kategooriasse. Eksperdid peavad arvestama järgmiste üksikasjadega ja tegema oma järelduse alljärgneva alusel:
a) Veoki üldkontroll
Kontroll viiakse läbi veoki ülevaatuse teel järgnevas järjekorras, et määrata kindlaks:
i) isolatsioonikihi üldkonstruktsioon,
ii) isoleerimisviis,
iii) seinte liik ja olukord,
iv) isotermilise piirde seisukord,
v) seinte paksus
ja teha kõik asjakohased märkused veoki isotermiliste omaduste kohta. Sel eesmärgil võivad eksperdid nõuda veoki osade mahavõtmist ja kõikide dokumentide esitamist, mis on kontrolli teostamiseks vajalikud (skeemid, katsetuste protokollid, kirjeldused, arved jne).
b) Õhukindluse kontroll (ei kasutata paakveokite puhul)
Kontrolli teostab vaatleja, kes asub eredalt valgustatud piirkonda pandud veokis. Võib kasutada iga meetodit, mis annab täpsemaid tulemusi.
c) Otsused
i) Kui järeldused kere üldise seisukorra kohta on soodsad, võib veok jääda kasutusse termosveokina esialgselt määratud klassis, kuid mitte kauem kui kolmeks aastaks. Kui eksperdi või ekspertide järeldused on ebasoodsad, võib veoki kasutusse jätta ainult juhul, kui see läbib katsejaamas edukalt käesoleva osa punktides 7 kuni 27 kirjeldatud katsetused. Sel juhul võib selle jätta kasutusse veel kuueks aastaks.
ii) Kui tegemist on teatud tüüpi seeriaviisiliselt toodetud veokitega, mis vastavad käesoleva lisa osa 1 punkti 2 nõuetele ja kuuluvad ühele omanikule, võib lisaks iga veoki kontrollile mõõta tegurit K vähemalt ühel protsendil neist veokitest, järgides käesoleva osa punkte 7 kuni 27. Kui kontrolli- ja mõõtmistulemused on soodsad, võib kõik need veokid jätta kasutusse termosveokitena esialgselt määratud klassis veel kuueks aastaks.
d) Katsetuste protokollid
Kõigi eksperdi poolt teostatud veoki katsetuste kohta koostatakse protokoll, mis koo
– I osa vastavalt näidisele nr 1 A allpool; ja
– II osa vastavalt näidisele nr 3 allpool.
Uute veokite suhtes rakendatavad ajutised sätted
30. Kui 4 aasta jooksul, alates käesoleva kokkuleppe jõustumisest ei ole katsejaamade vähesuse tõttu võimalik vastavalt artikli 11 punktile 1 mõõta veokite tegurit K, kasutades punktides 7 kuni 27 kirjeldatud meetodeid, võib uute termosveokite vastavust käesolevas lisas sätestatud normidele kontrollida punkti 29 alusel ja hinnates täiendavalt isotermilisi omadusi, lähtudes järgmistest kaalutlustest:
veoki põhielementide (külgseinad, põrand, katus, luugid, uksed jms) isolatsioonimaterjal peab olema enam-vähem ühetaolise paksusega, mis meetrites ületab arvu, mis saadakse materjali niiskes keskkonnas määratud soojusjuhtivusteguri jagamisel selle kategooria jaoks sätestatud teguriga K, kuhu veoki määramist taotletakse.
4 Jõustumise kuupäev
on 22. veebruar 1996.
5 Härmatise
tekke vältimiseks.
6 Jõustumise
kuupäev on 22. veebruar 1996.
C. Veokite termiliste seadmete efektiivsus
Veokite termiliste seadmete efektiivsuse kindlaksmääramise meetodid
31. Veokite termiliste seadmete efektiivsuse kindlaksmääramine toimub vastavalt käesoleva osa punktidele 32 kuni 47.
Külmikveok
32. Tühi veok pannakse isotermilisse kambrisse, mille keskmine temperatuur hoitakse ühtlase ja püsivana (lubatud kõrvalekalle ±0,5 °C) +30 °C juures. Kambri õhk, mis hoitakse niiskena, kusjuures kastepunkt reguleeritakse tasemele +25 °C (lubatud kõrvalekalle ±2 °C), pannakse liikuma nii, nagu on kirjeldatud käesolevaosa punktis 9.
33. Temperatuuri mõõteriistad, mis on kaitstud kiirguse eest, pannakse kere sisse ja sellest väljapoole käesoleva osa punktides 3 ja 4 määratud kohtadesse.
34. a) Kui kere keskmine sisetemperatuur võrdsustub kere keskmise välistemperatuuriga (+30 °C), siis valatakse valmistajatehase poolt määratud või normaalselt mahutatav suurim külmutusaine kogus veoki (välja arvatud mitteteisaldatavate eutektiliste plaatidega ja vedelgaasi kasutava süsteemiga varustatud veokid) selleks ettenähtud mahutitesse. Uksed, luugid ja muud avad suletakse ja veoki siseventilatsiooniseadmed, kui need on olemas, käivitatakse suurimal võimsusel. Uute veokite korral, kui on saavutatud klassile, kuhu veok eeldatavalt kuulub, ettenähtud temperatuur, käivitatakse lisaks kere sees kütteseade, mille soojusvõimsus on 35% sellest soojusest, mis vahetub läbi seinte püsiva režiimi juures. Katsetuse vältel külmutusainet juurde ei valata.
b) Mitteteisaldatavate eutektiliste plaatidega veokite puhul peab katsetus sisaldama eelfaasi eutektilise lahuse külmutamiseks. Kui kere keskmine sisetemperatuur ja plaatide temperatuur on saavutanud kere keskmise välistemperatuuri (+30 °C), käivitatakse sel eesmärgil, pärast uste ja luukide sulgemist, plaatide jahutusseade 18 järjestikuseks tunniks. Kui jahutusseade töötab tsükliliselt, peab see töötama 24 tundi. Uute veokite korral, kui on saavutatud klassile, kuhu veok eeldatavalt kuulub, ettenähtud temperatuur, käivitatakse kere sees kohe pärast jahutusseadme väljalülitamist kütteseade, mille võimsus on 35%sellest soojusest, mis vahetub läbi seinte püsiva režiimi juures. Katsetuse käigus ei toimu mingit lahuse korduvkülmutamist.
c) Vedelgaasi kasutava süsteemiga varustatud veokite puhul tuleb järgida järgmist protseduuri: pärast seda kui kere keskmine sisetemperatuur on võrdsustunud keskmise välistemperatuuriga (+30 °C), täidetakse vedelgaasi jaoks ettenähtud reservuaarid valmistaja poolt ettekirjutatud tasemeni. Seejärel suletakse uksed, luugid ja muud avad nagu normaalse kasutuse tingimustes ja käivitatakse suurimal võimsusel veoki siseventilatsiooniseadmed, kui need on olemas. Termostaat reguleeritakse temperatuurile, mis ei ole üle 2° madalam veoki eeldatava klassi piirtemperatuurist. Alustatakse kere jahutamist. Samaaegselt kere jahutamisega lisatakse kasutatud külmutusaine asemele uut. Lisamine toimub:
– kas ajavahemikul jahutamise alguse ja selle hetke vahel, mil esimest korda saavutatakse klassile, kuhu veok eeldatavalt kuulub, ettenähtud temperatuur;
– või kolme tunni vältel alates jahutamise algusest, olenevalt sellest, kumb on lühem.
Pärast seda külmutusainet katsetuse käigus juurde ei lisata.
Uute veokite korral käivitatakse kere sees kütteseade, mille võimsus on 35% sellest võimsusest, mis vahetub läbi seinte püsiva režiimi juures, kui on saavutatud klassile ettenähtud temperatuur.
35. Kere keskmist välistemperatuuri ja kere keskmist sisetemperatuuri tuleb mõõta vähemalt iga 30 minuti järel.
36. Katsetust jätkatakse 12 tundi pärast seda, kui kere keskmine sisetemperatuur on saavutanud klassile, kuhu veok eeldatavalt kuulub, ettenähtud alampiiri (A = +7 °C; B = –10 °C; C = –20 °C; D = 0 °C) või mitteteisaldatavate eutektiliste plaatidega veokite korral pärast jahutusseadme seiskamist. Katsetus loetakse rahuldavaks, kui nimetatud 12-tunnise perioodi vältel kere keskmine sisetemperatuur ei ületa eespool nimetatud alampiiri.
Külmutusveok
37. Katsetused viiakse läbi käesoleva osa punktides 32 ja 33 kirjeldatud tingimustel.
38. Kui kere keskmine sisetemperatuur saavutab välistemperatuuri (+30 °C), suletakse uksed, luugid ja muud avad ning käivitatakse suurimal võimsusel külmutusseade ja siseventilatsiooniseadmed, kui need on olemas. Uute veokite korral käivitatakse lisaks kere sees kütteseade, mille võimsus on 35% sellest võimsusest, mis vahetub läbi seinte püsiva režiimi juures, kui on saavutatud klassile, kuhu veok eeldatavalt kuulub, ettenähtud temperatuur.
39. Kere keskmist välistemperatuuri ja kere keskmist sisetemperatuuri mõõdetakse vähemalt iga 30 minuti järel.
40. Katsetust jätkatakse 12 tundi pärast seda, kui kere keskmine sisetemperatuur on saavutanud:
– kas klassile, kuhu veok eeldatavalt kuulub, ettenähtud alampiiri klasside A, B ja C puhul (A = 0 °C; B= –10 °C; C = –20 °C); või
– vähemalt klassile, kuhu veok eeldatavalt kuulub, ettenähtud ülempiiri klasside D, E ja F puhul (D = 0 °C;E = –10 °C; F = –20 °C). Katsetus loetakse rahuldavaks, kui külmutusseade suudab hoida ettenähtud temperatuuritingimusi nimetatud 12-tunnise perioodi vältel, kusjuures külmutusseadme automaatset ülessulamist, kui see toimus, ei võeta arvesse.
41. Kui külmutusseade koos kogu lisavarustusega on pädeva asutuse jaoks rahuldavalt läbinud eraldi katsetuse selle kasuliku külmutusvõimsuse määramiseks ettenähtud temperatuuril, võib veokit ilma efektiivsuse katsetusteta tunnustada külmutusveokina, kui seadme kasulik külmutusvõimsus pideval režziimil on suurem kui teguriga 1,75 korrutatud vaadeldava klassi soojuskadu seinte kaudu.
42. Kui mehaaniline külmutusseade vahetatakse välja teist tüüpi seadme vastu, võib pädev asutus:
a) nõuda, et veokile tehtaks punktides 37 kuni 40 ettenähtud mõõtmised ja kontrollimised;
b) veenduda, et uue külmutusmasina kasulik külmutusvõimsus veoki klassile ettenähtud temperatuuri juures on vähemalt võrdne asendatud masina külmutusvõimsusega; või
c) veenduda, et uue külmutusmasina kasulik külmutusvõimsus vastab punkti 41 nõuetele.
Köetav veok
43. Tühi veok pannakse isotermilisse kambrisse, mille temperatuur hoitakse ühtlase ja püsivana võimalikult madalal tasemel. Õhk kambris pannakse liikuma vastavalt käesoleva osa punktile 9.
44. Temperatuuri mõõteriistad, mis on kaitstud kiirguse eest,pannakse kere sisse ja sellest väljapoolekäesoleva osa punktides 3 ja 4 määratud kohtadesse.
45. Uksed, luugid ja muud avad suletakse ning veoki kütteseade jasiseventilatsiooniseadmed, kui need onolemas, käivitatakse suurimal võimsusel.
46. Kere keskmist välistemperatuuri ja kere keskmist sisetemperatuuri mõõdetakse vähemalt iga 30 minutijärel.
47. Katsetust jätkatakse 12 tundi pärast seda, kui erinevus kere keskmise sisetemperatuuri ja keskmise välistemperatuuri vahel on saavutanud taseme, mis vastab sellele klassile ettenähtud tingimustele, kuhu veok eeldatavalt kuulub. Uute veokite korral tõstetakse seda 35% võrra. Katsetus loetakse rahuldavaks, kui kütteseade on võimeline eespool nimetatud 12 tunni vältel hoidma ettenähtud temperatuurierinevust.
Katsetuste protokollid
48. Veoki iga katsetuse kohta koostatakse protokoll, mis koosneb:
– 1. osa vastavalt näidisele nr 1A või 1B allpool, kui seda ei ole juba tehtud punktis 28 ettenähtud katsetuste protokolli jaoks; ja
– 3. osa vastavalt näidisele nr 4A, 4B, 4C, 5 või 6 allpool.
Kasutuses oleva veoki termiliste seadmete efektiivsuse kontroll
49. Kontrollimaks iga kasutuses oleva külmik-, külmutus- või köetava veoki termilise seadme efektiivsust, nagu on ette nähud käesoleva lisa osa 1 punkti 1 alapunktides b ja c, võivad pädevad asutused:
– kasutada käesoleva osa punktides 32 kuni 47 kirjeldatud meetodeid; või
– nimetada eksperdid, kes rakendavad järgmisi sätteid:
a) Külmikveok, välja arvatud püsieutektiliste akudega veok
Kontrollitakse, kas tühja veoki sisetemperatuuri, mis eelnevalt oli
viidud välistemperatuurini, saab viia käesolevas lisas klassile, kuhu
veok kuulub, ettenähtud piirtemperatuurini ja hoida madalamal nimetatud
piirtemperatuurist perioodi t vältel, kui 
on vahe +30 °C ja nimetatud piirtemperatuuri vahel ja 
on vahe katsetuse ajal oleva keskmise välistemperatuuri ja eespool
nimetatud piirtemperatuuri vahel, kusjuures välistemperatuur ei või olla
madalam kui +15 °C. Kui tulemused on rahuldavad, võib
veok jääda kasutusse külmikveokina esialgselt määratud klassis
järgnevaks, mitte rohkem kui kolmeaastaseks perioodiks.
b) Külmutusveok
Kontrollitakse, kas välistemperatuuril mitte alla +15 °C saab tühja veoki sisetemperatuuri, mis on eelnevalt viidud välistemperatuurini, viia maksimaalselt 6 tunni jooksul:
– A-, B- ja C-klassi puhul käesolevas lisas ettenähtud madalaima temperatuurini;
– D-, E- ja F-klassi puhul käesolevas lisas ettenähtud piirtemperatuurini.
Kui tulemused on rahuldavad, võib veok jääda kasutusse külmutusveokina esialgselt määratud klassis järgnevaks, mitte rohkem kui kolmeaastaseks perioodiks.
c) Köetav veok
Kontrollitakse, kas on võimalik saavutada ning vähemalt 12 tundi hoida käesolevas lisas ettenähtud vahet veoki sisetemperatuuri ja välistemperatuuri vahel, mis määrab kindlaks klassi, kuhu veok kuulub (22 °C A-klassi puhul ja 32 °C B-klassi puhul). Kui tulemused on rahuldavad, võib veok jääda kasutusse köetava veokina esialgselt määratud klassis järgnevaks, mitte rohkem kui kolmeaastaseks perioodiks.
d) Ühised sätted külmik-, külmutus- ja köetava veoki kohta
i) Kui tulemused ei ole rahuldavad, võib külmik-, külmutus- või köetava veoki jätta kasutusse eelnevalt määratud klassis ainult juhul, kui see läbib katsejaamas edukalt käesoleva osa punktides 32 kuni 47 kirjeldatud katsetused. Sel juhul võib selle jätta kasutusse järgnevaks kuueaastaseks perioodiks.
ii) Kui tegemist on teatud tüüpi seeriaviisiliselt toodetud külmik-, külmutus- või köetavate veokitega, mis vastavad käesoleva lisa osa 1 punkti 2 nõuetele ja kuuluvad ühele omanikule, võib lisaks termiliste seadmete kontrollile (tagamaks nende rahuldav üldseisund) määrata katsejaamas jahutus- või kütteseadmete efektiivsuse vähemalt ühel protsendil neist veokitest vastavalt käesoleva osa punktide 32 kuni 47 sätetele. Kui efektiivsuse kontrolli ja mõõtmise tulemused on soodsad, võivad kõik need veokid jääda kasutusse esialgselt määratud klassis järgnevaks kuueaastaseks perioodiks.
e) Katsetuste protokollid
Eksperdi poolt teostatud veoki iga katsetuse kohta koostatakse protokoll, mis koosneb:
– I osa vastavalt näidisele nr 1A allpool, kui seda ei ole juba tehtud punkti 29 alapunktis d ettenähtud katsetuste protokolli jaoks; ja
– III osa vastavalt näidisele nr 7, 8 või 9 allpool.
Uute veokite suhtes rakendatavad ajutised sätted
50. Kui 4 aasta jooksul, alates käesoleva kokkuleppe jõustumisest vastavalt artikli 11 lõikele 1, ei ole katsejaamade vähesuse tõttu võimalik määrata veokite termiliste seadmete efektiivsust, kasutades käesoleva osa punktides 32 kuni 47 kirjeldatud meetodeid, võib uute külmik-, külmutus- ja köetavate veokite normidele vastavust kontrollida käesoleva osa punkti 49 alusel.
D. Seadme kasuliku külmutusvõimsuse W0 mõõtmise kord mittejäätunud aurusti korral
51. Temperatuuride tasakaalu korral on kasulik külmutusvõimsus võrdne
kalorimeetrilise kambri või veoki, millesse on pandud külmutusseade,
seinu läbiva soojusvoo
52. Külmutusseade paigaldatakse kalorimeetrilisse kambrisse või veokisse.
Enne külmutusvõimsuse määramist mõõdetakse iga kord üldine soojusläbikanne seinte ühe keskmise temperatuuri järgi. Kasuliku külmutusvõimsuse määramisel võetakse iga soojusliku tasakaalu korral seinte keskmise temperatuuri juures arvesse katsejaama kogemustel põhinev aritmeetiline parandustegur.
Saavutamaks suurimat täpsust, on soovitav kasutada kalibreeritud kalorimeetrilist kambrit.
Mõõtmisi ja meetodeid on kirjeldatud eespool punktides 1 kuni 15. Ent piisab U vahetust määramisest, kusjuures selle teguri väärtus on määratud järgmise suhtega:
kus: W on sisemise küttekeha ja ventilaatorite abil hajutatud küttevõimsus (vattides),
on keskmise sisetemperatuuri
U on soojusvoog külmutusseadmega varustatud kalorimeetrilise kambri või veoki sise- ja välisõhu temperatuuride vahe kraadi kohta.
Kalorimeetriline kamber või veok pannakse katsetuskambrisse.
Kalorimeetrilise kambri kasutamisel ei tohi 
olla rohkem kui 35% kogu soojusvoost W0. Kalorimeetriline
kamber või veok peab olema suurendatud isolatsiooniga.
53. Vajadusel võib järgnevat meetodit kasutada nii prototüübi jaoks kui ka seeriaviisiliselt toodetava veoki katsetusteks. Sel juhul määratakse kasulik külmutusvõimsus korrutades külmutusvedeliku voo massi (m) seadmest väljuva külmutusaine auru entalpia (h0) ja seadmesse siseneva vedeliku entalpia (hi) vahega. Kasuliku külmutusvõimsuse saamiseks tuleb maha arvata õhku liikuma panevate ventilaatorite poolt toodetud soojus Wf. Suurust Wf on raske mõõta, kui õhku liikuma panevaid ventilaatoreid käitab väline mootor. Sel juhul ei ole entalpiameetod soovitav. Kui ventilaatoreid käitavad sisemised elektrimootorid, mõõdetakse elektrilist võimsust vastavate mõõteriistadega, mille täpsus on 3%.
Soojuslik tasakaal on määratud valemiga:
Vastavad meetodid on kirjeldatud standardites ISO 971, BS 3122, DIN, NEN jne. Soojusliku tasakaalu saavutamiseks pannakse veoki sisse elektriline küttekeha.
54. Mõõteriistadega varustatus
Katsejaamad peavad olema varustatud mõõteriistadega teguri U väärtuse mõõtmiseks täpsusega ±5%. Õhu äravoolust tingitud soojuse äravool ei või ületada 5% läbi kalorimeetrilise kambri või läbi veoki seinte toimuvast üldisest soojuse läbikandest. Külmutusaine kulu peab mõõtma täpsusega ±5%. Külmutusvõimsus peab olema määratud täpsusega ±10%.
Kalorimeetrilise kambri või veoki mõõteriistad peavad vastama eespool toodud punktidele 3 ja 4. Mõõdetakse:
a) õhutemperatuuri:
– vähemalt nelja ühtlaselt jaotatud termomeetriga aurusti sisselaskeava juures;
– vähemalt nelja ühtlaselt jaotatud termomeetriga aurusti väljalaskeava juures;
– vähemalt nelja ühtlaselt jaotatud termomeetriga kondenseerija sisselaskeava juures;
– termomeetrid peavad olema kaitstud soojuskiirguse eest;
b) energiatarvet:
mõõteriistad peavad olema ette nähtud külmutusseadme elektrienergia või kütuse tarbimise mõõtmiseks;
c) pöörlemiskiirust:
mõõteriistad peavad olema ette nähtud kompressorite ja ventilaatorite pöörlemiskiiruste mõõtmiseks või võimaldama nende kiiruste arvutamise, kui vahetu mõõtmine on võimatu;
d) rõhku:
suure täpsusega (±1%) manomeetrid paigaldatakse kondenseerijale, aurustile ja kompressori sisselaskeavale, kui aurusti on varustatud rõhuregulaatoriga;
e) soojushulka:
ventilaatori ja elektriliste takistitega varustatud sisemiste kütteseadmete poolt hajutatav soojusvoog ei tohi ületada 1W/cm2 ning küttekeha peab olema kaitstud väikest soojusjuhtivust omava kattega.
55. Katsetuse tingimused
i) Väljaspool kalorimeetrilist kambrit või veokit tuleb õhu temperatuur kondenseerija sisselaskeava juures hoida 30° ±0.5 °C juures.
ii) Kalorimeetrilise kambri või veoki sees (aurustisse õhu sisselaskeava juures) on kolm temperatuuride taset vahemikus –25 °C kuni +12 °C, sõltuvalt seadme tehnilistest parameetritest. Üks tasemetest on tootja poolt antud klassile määratud minimaalne temperatuur hälbega ±1 °C.
Keskmise sisetemperatuuri hälve ei või olla üle ±0.5 °C. Külmutusvõimsuse mõõtmise ajal peab sooja hajumise kalorimeetrilises kambris või veokis hoidma muutumatul tasemel hälbega ±1 °C.
Tootja peab esitama külmutusseadme katsetuse läbiviimiseks:
–
seadet kirjeldava dokumentatsiooni;
– tehnilise dokumentatsiooni, kus
on üldjoontes ära toodud seadme töötamiseks kõige olulisemad parameetrid
ja täpsustatud nende lubatud kõikumine;
– katsetatud
materjaliseeria iseloomustused; ja
– avalduse, kus näidatakse ära
katsetamise ajal kasutatav energiaallikas.
56. Katsetamise kord
Katsetamine jaguneb kaheks tähtsamaks osaks: jahutamise faasiks ja kasuliku külmutusvõimsuse mõõtmiseks kolmel tõusval temperatuuritasemel.
a) Jahutamise faas; kalorimeetrilise kambri või veoki lähtetemperatuur ei või erineda ettenähtud ümbritseva keskkonna temperatuurist üle ±3 °C. Seejärel alandatakse seda kuni –25 °C (või klassi miinimumtemperatuurini).
b) Kasuliku külmutusvõimsuse mõõtmine igal sisetemperatuuri tasemel.
Esimene katsetus, kestusega vähemalt neli tundi igal temperatuuritasemel, viiakse läbi (külmutusseadme) termostaadiga, tasakaalustamaks kalorimeetrilise kambri või veoki sisemuse ja väliskeskkonna vahelist soojuse ülekannet.
Teine katsetus viiakse läbi väljalülitatud termostaadiga suurima külmutusvõimsuse määramiseks. Sisemise küttekeha küttevõimsus loob tasakaalu tingimuse igal punktis 55 ettenähtud temperatuuritasemel.
Teise katsetuse kestus peab olema vähemalt neli tundi.
Enne temperatuuritasandi muutmist ühelt tasandilt teisele peab kambri või veoühiku üles sulatama (manuaalselt).
Kui külmutusseade võib töötada rohkem kui ühel energialiigil, peab katsetuse läbi viima neist igaühega.
Kui kompressorit käitatakse sõiduki mootori abil, peab katsetuse läbi viima valmistaja poolt kompressorile määratud minimaalsel ja nimipöörlemiskiirusel.
Kui kompressorit käitatakse sõiduki liikumise abil, peab katsetuse läbi viima valmistaja poolt kompressorile määratud nimipöörlemiskiirusel.
Sama metoodikat kasutatakse punktis 53 kirjeldatud entalpiameetodi puhul, kuid sel juhul peab igal temperatuuritasemel mõõtma ka aurusti ventilaatorite poolt hajutatava soojuse.
57. Ettevaatusabinõud
Kuna kasuliku külmutusvõimsuse mõõtmisi teostatakse külmutusseadme väljalülitatud termostaadiga, peavad olema täidetud järgmised ohutusabinõud:
– kui veokil on kuumade gaaside sissepihustamise süsteem, peab see katsetuse ajal oleme välja lülitatud;
– üksikuid silindreid väljalülitava automaatse regulaatoriga külmutusseadme (seadme külmutusvõimsuse vastavusse viimiseks mootori võimsusega) puhul peab katsetust läbi viima sellise silindrite arvuga, mis vastab antud temperatuurile.
58. Kontrollimised
Peab kontrollima, et
i) ülessulatamise süsteem ja termostaat töötavad veatult,
ii) õhuringluse määr vastab valmistaja poolt määratule. Külmutusseadme õhuvoolu mõõtmisel tuleb kasutada kogu õhuvoolu mõõta suutvaid meetodeid. Kasutage sobivaid olemasolevaid norme, st BS 848, ISO 5801, AMCA 210-85, DIN 24163, NFE 36101, NF X10.102, DN 4796 E,
iii) katsetusel kasutatav külmutusaine vastab tootja poolt määratule,
ja näitama kasutatud meetodid katsetuste protokollis.
59. ATP-s määratletud külmutusvõimsus vastab keskmisele sisetemperatuurile, mis on mõõdetud lõikes 3 kirjeldatud sondidega, ja mitte see, mis on määratletud aurusti sisestus- või väljastusavasse paigaldatud termomeetritega.
60. Katsetuste protokollid
Vastava tüübi katsetuste protokoll koostatakse vastavalt näidisele nr 10 allpool.
| Näidis nr 1A |
| Näidis nr 1B |
| Näidis nr 2A |
| Näidis nr 2B |
| Näidis nr 3 |
| Näidis nr 4A |
| Näidis nr 4B |
| Näidis nr 4C |
| Näidis nr 5 |
| Näidis nr 6 |
| Näidis nr 7 |
| Näidis nr 8 |
| Näidis nr 9 |
| Näidis nr 10 |
|
Lisa 1 Osa 3 |
A. Lisa 1 osa 1 punktis 4 ettenätud tunnistuse näidis veoki normidele vastavuse kohta
B. Tunnistustahvel veoki vastavuse kohta, nagu on ette nähtud lisa 1 osa 1 punktis 4
1. Tunnistustahvli peab veokile kinnitama kindlalt ja hästi nähtavasse kohta teiste ametlikel eesmärkidel väljaantud tahvlite kõrvale. Allpool toodud näidisele vastav tahvel peab olema ristkülikukujuline, korrosiooni- ja tulekindel, mõõtmetega vähemalt 160x100 mm. Järgnevalt toodud kirjed peab loetavalt ja kustutamatult tahvlile kandma vähemalt inglise, prantsuse või vene keeles:
a) ladina tähed «ATP», millele järgnevad sõnad «KINNITATUD KIIRESTI RIKNEVATE TOIDUAINETE VEOKS»;
b) «KINNITAMISE NUMBER», millele järgneb vastavust kinnitanud riigi eraldusmärk (mida kasutatakse rahvusvahelises teeliikluses) ja kinnituse number (numbrid, tähed jne);
c) «VEOKI NUMBER», millele järgneb konkreetse veoki identifitseerimiseks ettenähtud number (mis võib olla ka tehasenumber);
d) «ATP TÄHIS», millele järgneb lisa 1 osas 4 sätestatud tunnustähis vastavalt veoki klassile ja kategooriale;
e) «KEHTIV KUNI», millele järgneb veoki kinnituse tähtaja lõppemise kuupäev (kuu ja aasta). Kui kinnitus pikendatakse pärast katsetust või ülevaatust, võib järgmise tähtaja lõppkuupäeva lisada samale reale.
2. Tähtede «ATP», samuti tunnustähise tähtede kõrgus peab olema ligikaudu 20 mm. Teiste tähtede ja numbrite kõrgus ei tohi olla väiksem kui 5 mm.
|
Lisa 1 Osa 4 |
Eriveokite tunnustähised
Käesoleva lisa osa 1 punktis 5 sätestatud tunnustähised koosnevad valgele põhjale kantud tumesinistest suurtest ladina tähtedest. Tähtede kõrgus peab olema vähemalt 100 mm. Tähised peavad vastama alljärgnevale.
| Veok | Tunnustähis |
| Normaalse isolatsiooniga termosveok | IN |
| Suurendatud isolatsiooniga termosveok | IR |
| A-klassi normaalse isolatsiooniga külmikveok | RNA |
| A-klassi suurendatud isolatsiooniga külmikveok | RRA |
| B-klassi suurendatud isolatsiooniga külmikveok | RRB |
| C-klassi suurendatud isolatsiooniga külmikveok | RRC |
| D-klassi normaalse isolatsiooniga külmikveok | RND |
| D-klassi suurendatud isolatsiooniga külmikveok | RRD |
| A-klassi normaalse isolatsiooniga külmutusveok | FNA |
| A-klassi suurendatud isolatsiooniga külmutusveok | FRA |
| B-klassi normaalse isolatsiooniga külmutusveok | FNB1 |
| B-klassi suurendatud isolatsiooniga külmutusveok | FRB |
| C-klassi normaalse isolatsiooniga külmutusveok | FNC1 |
| C-klassi suurendatud isolatsiooniga külmutusveok | FRC |
| D-klassi normaalse isolatsiooniga külmutusveok | FND |
| D-klassi suurendatud isolatsiooniga külmutusveok | FRD |
| E-klassi normaalse isolatsiooniga külmutusveok | FNE1 |
| E-klassi suurendatud isolatsiooniga külmutusveok | FRE |
| F-klassi normaalse isolatsiooniga külmutusveok | FNF1 |
| F-klassi suurendatud isolatsiooniga külmutusveok | FRF |
| A-klassi normaalse isolatsiooniga köetav veok | CNA |
| A-klassi suurendatud isolatsiooniga köetav veok | CRA |
| B-klassi suurendatud isolatsiooniga köetav veok | CRB |
Kui veok on varustatud teisaldatava või mitteautonoomse termilise seadmega, peab tunnustähisele või -tähistele olema lisatud täht X.
Ülaltoodud tunnustähise või -tähiste all näidatakse käesoleva lisa osa 3 A punktis 8 toodud kuupäev (kuu, aasta), s.o veokile väljaantud tunnistuse kehtivuse lõppemise kuupäev.
1 Vt. ajutisi sätteid käesoleva lisa punktis 5.
| Lisa 2 |
Veokite valik ja temperatuuritingimused, mida tuleb järgida sügavkülmutatud ja külmutatud toiduainete veol
1. Järgmiste sügavkülmutatud ja külmutatud toiduainete veoks valitakse veok ja kasutatakse seda nii, et veo ajal ei ületaks toiduainete temperatuur määratud temperatuuri veose mis tahes punktis.
Sügavkülmutatud toiduainete veoks kasutatav veok, kui tegemist ei ole raudteeveoga, peab olema varustatud selle lisa osas 1 viidatud seadmega. Kui siiski osutub vajalikuks kontrollida toiduainete temperatuuri, tuleb seda teha lisa 2 osas 2 kirjeldatud toimingute kohaselt.
2. Niisiis peab toiduainete temperatuur veose mis tahes punktis olema laadimise, veo ja mahalaadimise ajal määratud või madalamal tasemel.
3. Kui veokit on vajalik avada, näiteks kontrollimiseks, on oluline tagada, et toiduaineid ei mõjutaks tingimused, mis tulenevad protseduuridest ja oludest, mis on vastuolus käesoleva lisa eesmärkidega ja kaupade piirikontrolli tingimuste kooskõlastamise rahvusvahelise konventsiooniga.
4. Mõningate tööde ajal, nagu külmutusveoki aurusti ülessulatamine, on lubatud osal veosel, näiteks aurusti läheduses, toiduainete pinna temperatuuri lühiajaline tõus üle vastava temperatuuri, kuid mitte rohkem kui 3 °C.
| Jäätis | -20 °C |
|
Külmutatud või sügavkülmutatud kala, kalatooted, molluskid, vähilaadsed ja kõik muud sügavkülmutatud toiduained |
-18 °C |
| Kõik külmutatud toiduained (välja arvatud või) | -12 °C |
| Või | -10 °C |
Allpool nimetatud sügavkülmutatud ja külmutatud toiduained kuuluvad sihtpunktis koheselt edasisele töötlemisele:1
Või
Kontsentreeritud puuviljamahl
1 Loetletud, sihtpunktis koheselt edasisele töötlemisele kuuluvate toiduainete veo ajal on lubatud temperatuuri järk-järguline tõus sellisel määral, et nende sihtkohta saabumisel ei ole temperatuur kõrgem saatja poolt määratud ja veolepingus toodud suurusest. See temperatuur ei või olla kõrgem samale toiduainele lisas 3 sätestatud maksimaalsest külmutamise temperatuurist. Saatekirjas peab olema märgitud toiduaine nimetus, kas ta on sügavkülmutatud või külmutatud ja et ta kuulub sihtpunktis koheselt edasisele töötlemisele. Sellist vedu peab teostama ATP kohaselt veole lubatud veokiga, kasutamata termilist seadet toiduainete temperatuuri tõstmiseks.
|
Lisa 2 Osa 1 |
Veok peab olema varustatud seadmega, mis võimaldab sagedate ja
regulaarsete intervallidega jälgida ja säilitada inimtoiduks
tarbitavatele sügavkülmutatud toiduainetele määratud õhutemperatuuri.
Mõõteriistad
peab heaks kiitma selle riigi pädev asutus, kus on registreeritud
transpordivahendid.
Saadud temperatuurinäidud kirjutab mõõtmise
teostaja üles koos kuupäevaga ja säilitab neid vähemalt aasta või kauem
sõltuvalt toiduaine liigist. Veokitele, mis on kasutusel selle lisa
jõustumise kuupäeval7, kohaldatakse ülalmainitud
sätteid kolme järgneva aasta jooksul alates sellest kuupäevast.
7 Lisa jõustumise kuupäev on 13. veebruar 1996.
|
Lisa 2 Osa 2 |
A. üldtingimused
1. Lisas 2 ja 3 määratud temperatuuri kontrollimise ja mõõtmise teostamisel tuleb vältida toiduainete sattumist tingimustesse,mis võivad kahjustada nende ohutust või kvaliteeti. Toiduainete temperatuuri mõõdetakse külmutusseadme keskkonnas,võimalikult väikeste viivituste ja katkestustega veol.
2. Lõikes 1 toodud kontrolli- ja mõõtmistoimingud tuleks eelistavalt teostada peale- ja mahalaadimisel. Tavaliselt ei teostata neid toiminguid veol, kui ei esine tõsiseid kahtlusi lisas 2 ja 3 määratud toiduainete temperatuurist kõrvalekaldumise kohta.
3. Võimaluse korral võetakse mõõteriistadelt reisi ajal saadud infot kontrollimisel arvesse enne kiiresti riknevate toiduainete koormate valikut kontrolli- ja mõõtmistoiminguteks. Toiduainete temperatuuri mõõtmine on õigustatud üksnes juhul, kui on tõsiseid kahtlusi mõõteriistade töö suhtes veol.
4. Valitud koormates mõõdetakse temperatuuri esiteks kastide või pakkide vahelt. Ainult sel juhul, kui sellise mõõtmise tulemused ei vasta lisades 2 või 3 toodud temperatuuridele (arvestades lubatud kõikumisi) mõõdetakse temperatuuri kaste või pakke avades. Kui kaubasaadetisi või kaste on kontrollimiseks avatud, kuid edasist tegevust pole toimunud, pitseeritakse need kontrolli teostaja ametliku pitsatiga ning märgitakse ära kontrollimise kellaaeg, kuupäev ja koht.
B. Proovide võtmine
5. Temperatuuri mõõtmiseks valitud pakendid peavad olema sellised, et nende temperatuur vastab laadungi kõige soojema koha temperatuurile.
6. Kui on vajadus võtta proove pärast koorma laadimist veo ajal, võetakse kaubasaadetiste pealt ja põhjast kaks proovi kummagi ukse või ustepaari avaneva serva kõrvalt.
7. Kui proovide võtmine toimub kauba mahalaadimisel, võetakse neli proovi mõnest järgmistest kohtadest:
– kaubasaadetise põhjast ja pealt uste avaneva serva kõrvalt;
–
kaubasaadetise ülemistest taganurkadest (kõige kaugemal
külmutusseadmetest);
– kaubasaadetise keskelt;
–
kaubasaadetise eesmise osa pealt keskelt (kõige lähemal
külmutusseadmele);
– kaubasaadetise eesmise osa ülemisest ja
alumisest nurgast (kõige lähemal külmutusseadme õhu sisselaske avadele).
8. Lisas 3 kirjeldatud jahutatud toiduainete korral tuleb proovid võtta samuti kõige külmemast kohast, kontrollimaks, et vedamise ajal ei ole toiduained külmunud.
C. Kiiresti riknevate toiduainete temperatuuri mõõtmine
9. Temperatuuri mõõtmise sond tuleb eelnevalt jahutada võimalikult toote temperatuuri lähedaseks.
I. Jahutatud toiduained
10. Mõõtmine ilma pakendeid avamata. Kastide või
pakendite vahelt mõõtmine teostatakse lameda otsaga sondiga, mis annab
mõõdetava pinnaga hea kontakti ning millel on väike mass ja suur
soojusjuhtivus. Sondi asetamisel kastide või toiduainepakkide vahele
peab surve olema piisavalt tugev soojuskontakti saavutamiseks ning sondi
pikkus peab olema piisav soojusjuhtivuse vigade vähendamiseks.
11.
Mõõtmine toiduainete seest. Kasutatakse terava otsaga,
jäika, tugevat sondi, mis on valmistatud kergesti puhastatavast ja
desinfitseeritavast materjalist. Sond viiakse toiduainepaki keskkohta ja
temperatuur loetakse siis, kui näit on tasakaalustunud.
II. Külmutatud ja sügavkülmutatud toiduained
12. Mõõtmine ilma pakendeid avamata. Vastavalt punktile
10.
13. Mõõtmine toiduainete seest.
Temperatuurisonde ei ole võimalik külmutatud toiduainesse viia. Seetõttu
tuleb sondi sisestamiseks tootesse teha auk. Auk tehakse eelnevalt
jahutatud teravaotsalise metallinstrumendiga, nagu jäämulgusti,
käsidrell või oherdi. Augu diameeter peab olema sondile vastav. Sondi
asetamise sügavus sõltub toote liigist:
(i) kui toote
mõõtmed võimaldavad, asetatakse sond 2,5 cm sügavusele toote pinnast:
(ii)
kui (i) all sätestatu ei ole võimalik toote mõõtmete tõttu, tuleb sond
asetada minimaalsele sügavusele, mis vastab 3–4 kordsele sondi
diameetrile;
(iii) teatud toiduainetesse ei ole võimalik ega
praktiline auku teha nende mõõtmete või kuju tõttu, näiteks
aedviljakuubikud. Sellistel juhtudel määratakse toiduainepaki
sisetemperatuur sobiva teravaotsalise sondi asetamisega paki keskele, et
mõõta temperatuuri toiduainega kontakteerumisel.
Pärast
sondi asetamist loetakse temperatuuri näit, kui see on tasakaalustunud.
D. Mõõtesüsteemi üldkirjeldus
14. Temperatuuri määramiseks kasutatav mõõtesüsteem (sond ja näidu
lugemine) peavad vastama järgmistele tingimustele:
(i) näidu
saamise aeg peab olema võrdväärne 90% alg- ja lõppnäidu erinevusest
kolme minuti jooksul;
(ii) süsteemi täpsus peab olema ±0,5 °C
mõõtepiirkonnas –20 °C kuni +30 °C8;
(iii)
mõõtmise täpsus ei tohi muutuda rohkem kui 0,3 °C mõõtmise kestel
vahemikus –20 °C kuni +30°C8;
(iv)
instrumendi näidu täpsus peab olema 0,1 °C;
(v)
süsteemi täpsust tuleb regulaarselt kontrollida8;
(vi)
süsteemi kohta peab olema pädeva asutuse väljaantud ja kehtiv
kalibreerimissertifikaat;
(vii) süsteemi elektrilisi osi tuleb
kaitsta niiskuse kondenseerumise mõjul tekkivate probleemide
ennetamiseks;
(viii) süsteem peab olema paindumatu ja löögikindel.
E. Temperatuuri mõõtmise lubatud kõikumised
1. Temperatuuri mõõtmisel on lubatud teatud kõikumised:
(i)
Operatsiooniline – külmutatud ja sügavkülmutatud toiduainete
puhul toiduainete pinnal on lubatud lühiajaline temperatuuri tõus kuni 3
°C kõrgemale lisas 2 lubatud temperatuurist.
(ii) Metodoloogiline
– mõõtmine ilma pakendeid avamata võib anda temperatuurinäidu, mis
kuni 2 °C erineb toote tegeliku temperatuuri mõõtmise näidust, eriti
juhul kui toote pakend on paks. Selline kõikumine ei ole lubatav
mõõtmisel toiduainete seest.
8 Protseduur määratletakse edaspidi.
| Lisa 3 |
Mõningate sügavkülmutamata või külmutamata toiduainete veo temperatuuritingimused
Nimetatud toiduainete temperatuur ei tohi veo ajal olla kõrgem allpool toodud temperatuuridest:
| Tapasaadused | +3 °C3 |
| Või | +6 °C |
| Metslinnu- ja ulukiliha | +4 °C |
| Piim (toorpiim või pastöriseeritud) paagis, mis on | |
| ette nähtud koheseks kasutamiseks | +4 °C3 |
| Piim toiduainetetööstuse jaoks | +6 °C3 |
| Piimatooted (jogurt, keefir, koor ja toorjuust) | +4 °C3,4 |
| Kalad, molluskid ja vähilaadsed1 | Peab alati vedama sulavasjääs |
| Lihatooted2 | +6 °C |
| Liha (välja arvatud subproduktid) | +7 °C |
| Kodulinnu- ja küülikuliha | +4 °C |
1 Välja arvatud suitsutatud, soolatud, kuivatatud või
eluskala, elusad molluskid ja elusad vähilaadsed.
2 Välja
arvatud soolamise, suitsutamise, kuivatamise või steriliseerimise teel
stabiliseeritud tooted.
3 Üldiselt ei tohi veo kestus
ületada 48 tundi.
4 «Toorjuust» tähendab valmimata
juustu, mis on kasutamiskõlblik varsti pärast tootmist ja mille
säilivusaeg on piiratud.
Facebook
Twitter
